Tere neile, kes kuulavad, meie päralt on kolmveerand tundi ja natuke peale ühe käbi Pärnuga. Mine tea, ehk hakkab kõrva midagi, mis aitab mõista, julgustab, loob mõtteid. Nelja lapse isa Toivo Tänavsuu on töötanud aastaid ajakirjanikuna nagu tema ema Hille kelle raske diagnoosi järel sündis vähiravifond kingitud elu. Selle eestvedajana pühendab Toivo aega ja energiat arstikutse omandamisele, mis neljakümneselt päris harilik valik ei ole. Saates on Toivoga isa Madis Tänavsuu, kes töötas meremehena kaugsõidulaevadel, oli 90.-te alguse majanduslikus kaoses Eesti üks esimesi ja edukamaid ettevõtjaid. Ning on jõuluvanaks käinud sadades heade lastega kodudes. Poegade ema Hillega ta omal ajal kokku ei jäänud. Toivo polnud veel kooli poiski, kui isa elus uue lehekülje pööras ja ära kolis. Nii ei saa me täna rääkida kooskasvamisest selle tavapärases tähenduses, küll aga sellest, kuidas säilitada inimväärne läbisaamine ja mõistlikud suhted laste ja vanemate vahel ka siis, kui nad igapäevaselt koos ei ela. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Madis tere tulemast vikerraadiosse. Jõudu teile. Ja Madisel on kaasas üks kahest pojast Toivo, näha nooremaid solfi poeg, väike käbi. Tere, taeval on vend. Tema nimi on Taavi ja Madis. Mis mulje teil on? Teate te täpselt, kus valdkonnas toimetab tema, mis teda huvitab? Ta on nõndanimetatud moodsas keeles IT-spetsialist. Kunagi olevat tema teinud IBM-ile mingit kaastööd mingi programmi suhtes. Aeg läks edasi. Ma ükskord küsisin ta käest, et kuule, tee sellist, mida sa siis tegid sellele IBM-ile. Tükk aega sügas kukalt üldse, mis ma sulle räägin. Ei saa aru ei saa ja nojah, et ta on selline arvutigeenius ja LHV panga klientidele teeb teenuseid nagu mina olen aru saanud, viimasel ajal. Taivo, me ju sind teame üsna hästi, millega sina avalikkuse ees oled ajakirjanik, vähiravifondi töö ja arstiks pürgimine, need on kolm põhilist vaala praegu, mida sinuga saab seostada, aga vend siis kõrval. D, ja nagu sa ütlesid, geenius lausa, et kas see osa on sinus ka olemas või olete täiesti eri tei läinud. No ta on peaaegu lühem, neli aastat vanem. Esiteks ja ta natuke teistmoodi mõtlemisega ka, et ta natuke nagu sissepoole või nii nagu arvutiinimestele sageli on, ei, ei kipu eriti rambivalgusesse ja ta kindlasti ei ole nii edev ka kui mina. Kui ma mõtlen sellele tööpõllule, kus ta seal toimetab, siis noh, raske on nagu ise selle vastu huvi tunda, teades, et kui palju seal sellist nokitsemist ja kannatlikkuse vajadust ja kõike muud, on seal asjanduses ta tubli Olete te omavahel alati hästi klappinud või on teil olnud vendade vahelises suhtluses ka õeluse hetki vahel? Siin on klassikaline rada. Ma arvan, et mingis vanuses ikkagi kippusin tema asju näppima ja siis sain kolakat ka seal mustamäel, kus me üles kasvasime, aga ei, viimasel ajal üsna ammu juba oleme ikkagi siuksed, head lähedased, lähedased nii-öelda sõbrad ja käime teineteisel külas ja teeme nii-öelda lastevahetust ja kõike seda. Sinul on neid neli, minul neli, temal on kolm, nii et meil jagub neid. Madise, kuidas te vaatate poegadele teie vaateid? Minu arusaamise järgi saavad omavahel väga hästi läbi sarnased või erinevad. Ma ütleksin ka sama tooniga, et, et tema on nagu rahulikum läbi inimene rohkem. Ega tema ka muidugi. Aga ta on rahulikum ja, ja ega see ei ole tema praegu, kus seal seal EKG-s on tööl? See ei ole ka oma esimese töö kohta on mööda maailma rännanud vist neid seadmeid maailmast paika pannud, isegi seal juudiriigis ja, ja ma ei tea, mitmel pool palju käinud. Nortalis oli pikalt, tegi mitmesuguseid teenuseid nii Eestis kui ka. Vist mujal selles saates ma alati rõhutan ühe märksõnana kooskasvamist. Ilmselt on siin saate alguses täna vähemalt vajalik ära mainida, et nii-öelda tehnilises mõttes ei ole teie madis oma poegadega koos kasvanud. Aga mis on kindlasti märkimist vääriv, on see, et suhted on alles ja see, et omavahel läbi saate, eks saates külas oleminegi seda tõestab või näitab, see on saavutus omaette. Kõik suhted ei pruugi jääda vanemate ja laste vahel alles, kui pere läheb lahku, eriti kui poisid on väga noored. Et see annab meie jutuajamisele väikese eelhäälestuse. Praegu Madis, läheksin hea meelega teie lapsepõlve. Mis te arvate, mis on sellised esimesed päris isiklikud momendid kuskohast, kelle või millega seoses. Mida te siit elust mäletate? Esiteks, siin ma olen mitmeid neid saateid kuulanud ja seal olnud, kaebavad paljudesse, noh, pandi IRL pressitööle ja kamandad aeti taga ja nii edasi. Mina ei mäleta, et mind oleks kuskil taga aetud, ma ei mäleta, kas seda, et ma oleks kolaka saanud, nagu öeldakse, ka seda ei mäleta üles kasvasime Keila jõe kaldal. Täitsa jõekalda peale. Kusjuures Meid oli neli venda, nii palju vist nagu et vahest ema pani peenart rohima, aga üldiselt saime hakkama, et ei olnud vaja nuia mulle näidata ja tegin aga kõik, mis andis. Praegu, kui ma vaatan, kui need väikseid lapsi hoitakse, umbes nii, et aeg on ümber ja jälgitakse, et kogemata keegi jõe teile meie elu olidki hommikust õhtuni jõe kaldal. Ja jupp on teist keegi ära, mul on ainult neelased noorem vend, üks oli üks kadunud tükk aega. Ja siis narr. Nüüd on vist küll midagi tõsis, käisime, tead, päästaksin heinaküüni, mees magas seal. Madis teie saate kohe 80 vendade reas vanuselt olitada, mitmes mina olin kõige esimene, paneb end kõige vanem teiste kandsaldajajale, valvaja ka ja kusjuures veel, see oli aeg, ma läksin 18 aastaselt merele juba, kas lisas nii, et ma viimased keskkoolieksamid, 11. klassi keskkoolieksamid tegin meremeeste kaugõppekeskkooli kaudu lõpueksamid, aga läksin oma klassiga kaasa. Ja mina käisin koolis seal Kohila keskkool, mina olin seal kunagi seitsmeklassilise kooli lõpetaja ja kaheksa klassilise, alustada kaheksa klassiõpetaja ja nii edasi, kuni kasvas keskkooli nii välja. Ja selle kooli kasvandik näiteks on tänase päeva seisuga ka teie Teaduste Akadeemia president. Merele sattumise loo juurde me tuleme varsti tagasi, aga ma tahaks natukene veel lapsepõlves ringi vaadata. Mida selle aja poisid teid oli ühes peres juba nii mitu, et ilmselt ma kujutan ette, võib päris lõbus olla. Mida te siis sel ajal tegite? Tähendab mänguriista, mõtlesin täna mängu, rihtisime nisuke, mida tänapäeva lastel ei ole mina kellelegi kuskil näinud. Sai tehtud kraadist sihukene Kõverik konks ja konksu sisse pandi pliidirõngas veerema ja sellega seitsmesse Kõsisest mööda õue ringi sõitsime mööda õued rõngaga väga palju. Jõgi oli kõrval, kalal sai käidud kõvasti. Nii kõvasti, et ma 15 aastaselt pinnas lõhkes. Ilmselt korjasin neid kala kondlikesi või ma ei tea, mis prahti sinna kokku liiga palju ja ja sattusin siis Tõnismäele, siis sel ajal haigla seal sinna mu pimesool jäi. See oli ehmatav hetk või läks kokkuvõttes kenasti selle kohta, ma võin ühe niisuguse asja öelda, et kui paljud neist keegel oma soolikaid näinud, mina olen oma soolikaid näinud, oli see nii suur kuppel klaastahvlite kesega operatsiooni ajal soolikad kisute välja, kuna lõhketuli siis tuli puhtaks pesta või ma ei tea, mis nad seal tegid. See ei olnud üldse lõikamine nagu paberit, lõigati õieti lahti kohvega vähegi soolikat messi puhtaks pidi tagasi ja siis peegeldas niukses uued kupliga need labidaid ja seal on just nagu peeglitahvlit minagi kuskil seal 10 korda 10 või midagi niisugust, missuguse mõõduga päris omapärane kogemus ja, ja siis ma jah, nii et ma usun, et neid on vist väga vähe, kellel nikku juhus? Võib-olla Toivo oleksid pidanud seda lugu natukene varem kuulama, enne kui sa uuesti õpingute juurde Tartu Ülikoolis asusid ja ma kuulen seda esimest korda, silmad on suured, et, et mis asja üsna radikaalne. Muide, Taivo, oskad sa midagi isa vendade kohta arvata või, või on sul sellest perest mingi pilt, tunnetus silme ees? Isa võrdluses teistega? Mulle tundub Saated niisugune tore ansambel, et tegelikult hoiavad, hoiavad vennad ju tegelikult kenasti kokku ja nii vähe, kui ma neid päriselus olen kõiki nii-öelda ühel pildil reaalsuses näinud, et siis siis on see läbisaamine olnud igati soe ja sõbralik. Madis muuhulgas me oleme rääkinud sellest, et sattusite ühel hetkel merele aga kui põgusalt üle vaadata, millega ta elu jooksul tegelenud olete, siis 90.-te alguses olite te Eesti üks enam tähelepanu saanud ja vist ka üks esimesi eraettevõtjaid kellel läks oma kioski või putkamajandusega, vabandust, ma niimoodi ütlen üle mõistuse hästi kuni teatud hetkeni ja kindlasti, mille ma tahaks ära mainida mille kaudu või tõttu te olete ka tähelepanu saanud. Te olete aastakümneid olnud jõuluvana ja vähemalt kaks nendest, mida ma nimetasin, see ärimeheks olemine ja jõuluvanandus eeldab ikka keskmisest tugevamat ja osavamata suuvärki ehk nende suhtlete vabalt, muidu ei saa neid asju edukalt teha. Kas te olite väikse poisina juba vendadega selline liidritüüp vanuse mõttes niikuinii, aga jutukas ja elav ja ettevõtja? Järgmise vennaga olime mõlemad, nii enam-vähem, siputasime kogu aeg millegiga. Aga suuvärk on inimesel, mitte ainult mannapudru söömiseks, vaid ikkagi. Mõtlesin, et edasikandmiseks. Mul on koolipõlvest jäänud need niisugune moment, et mind nagu isegi sõimati vahepeal kirikuõpetajaks ehk sõnadega, ma ei ole kunagi kellelegi kiskunud ja kui mingisugune kriitiline moment oli, siis ma püüdsin ikka niimodi rahustada Alt oota, vaatame, mis, mis edasi toimub. Ja mul on terve elu olnud niisugune mõte, näiteks merel orkaani käes olnud laine tulid veel 20 meetrini, väljudes ookeani peale ja nii edasi. Rahu ja kogu luuran jälle ületades. Mis on huvitav jah, et isa on tegelikult igas heas mõttes igas pulmas peig ja igal igal matusel kadunuke, kui ta laua taga tuleb, et siis kogu see seltskond nagu elavneb vennaga ikka aeg-ajalt omavahel nagu itsitama isa või tema vendade mingeid huvitavaid kõne käendusid teevad nagu palju nalja ja tekitavad elevust. Vaat näitleja mängib ta kassi jõuluvana. Aga mulle tundub, et temal on programm juba enne kõik peas ja ta mängib selle maha. Aga kui sa lähed Tallinna iga akna taga, on uus pere uus kliima, uus olukord. Ehk et seda võiks happelt suutma jube kähku kõik seda vana mängu metsa poole saata ja uuega alustada. Ja mõte peab ilmselt kiiresti liikuma. Kui arvan mina ja lisaks sellele muidugi isa väga jõuluvanamoodi ka välimuselt, et praegu tal kuigi pikk habe ei ole, aga mina mäletan ikka palju kohevamaid habemeid. Öelge midagi oma vanemate kohta, kuidas nad teile meelde jäänud? Ema oli lihtne inimene, paljassaarelt pärit inimene. Tema ema ehk vanaema oli sitsi vabriku kuulsel sitsi, vabriku töötaja seal, nii palju ma olen kuulnud ma, muide, ma ei ole ühtegi oma vanaema ega vanaisa näinud oma elus. Isa sõitis kammermingil kombel võib-olla ka sellepärast meie sündisime suhteliselt hilja. Sest nemad on ka suhteliselt minu jaoks, võlgnen Silja sündinud, sest et ma olin mehel kuude kaupa mööda ja, ja millal mul siis aeg oli kaldal ringi hulkuda? Minu isaliini esivanematest ja minu vend palju rohkem, aga üks huvitav asi, mille me oleme siis avastanud, on see, et olen ka osaliselt hiidlane. Hiiumaa, Harju küla olen lihtsalt mitmeid kordi läbi sõitnud ja vaadanud, mis küla see on, kus, kus siis juured. Tulevad mõte on selles, et et minu isa rõhutas alati, et ega mina ei olnud hiidlane. Harju külas on ta tõesti pärit, oli, mina olen ses isa kodus käinud, esiteks on seal mingisugune kole suur kadakas, see tähendab mitte kole suur, aga väga suur kadakas seal kassas ja teiseks on seal köögiakna all olen ma vaadanud seinas oli väikene augukene keravälk olla sealt august laagreid, istunud koos kaasaga ja vaadanud aknast välja äikest ja keravälk olevat sealt sisse tulnud. Kusjuures naine istus ees tooli peal ja mees või selja taga ka ketta oli peas, seisis, hoidis kinni, vaatasid niimoodi välja ja kui see kärakas käis, ma ei tea, see kärakas käis, seda ma ei tea, aga vaks teised tead, naine oli surnud. Ja temal läks põlema. Niisugune imelik saatus on selle kohaga. Aga see, et isa oli ka merel, tähendab siis seda, et te vendadega ja emaga olite üsna palju omaette või. Head poisid emale, tähendab, siin on veel üks asi, mina ei usu, et neil ei olnud Triinu ma olen ühe korra kõva sõna saanud, see oli, miks sel ajal oli, talus käis rehepeksu karmitul õieti mööda küla traktoriga. Ja sellega ja ükskord olin, mina tulin koolist ja siis pidi nägin seda karmilt turi kohaliku poe ees. Ja, ja vaatasin, tulevad meile, ma teadsin, ma üritasin seal peale minna ja ma olin mitu tundi aega, istusin seal peal ja ootasin, millal siis minema hakatakse. Aga nii, et vennad olid isa poes, seal paju põõsas pidasid mõnda aega piduvad ja pidu peeti vanasti, mitte nii nagu nüüd praegu. Pooleliitriline plasku võetakse kaasa kõik, sel ajal olid kolmeliitrised viinapudelid ja need tuli kuidagi seal ära hävitada ja siis ma sain kodus küll vähemalt mulle hästi öeldud, ma ei mäleta, kas ma oleks kolaka saanud, aga, aga igatseda kurjal tuli mu peal, mis koosneb maailmalik. Aga koduvalt tähendaski siis selle aja mõistes talupidamist. Sel ajal oli jah, talv oli, talu oli varakult, läksid kõik kolhoosid tekkisid ju ja Maktilised isa jõudis maksis ka järelmaksuga koha kinni, kui ta oli ostnud seda. Seda jõudis ilusti kõik Eesti aja jooksul korda maksta ja siis tuli nõukogude võim platsi lagedaks ja kõik raha läks tuulde. Vaata sünniaastat arvesse 1941. Just sajandi esimene pool. Võib ka nii öelda, kuidas ja kas üldse sõjavirvendused või meeleolud poisikese mällu jõudsid, märkasite mõningaid pisikesi märkamisi mul oli. Ma mäletan, et esivanemad ehitasid, siis on niisugune väike majaminest, meiega peaks seal ära, lõhuti ja hakkad endale. Vene sõdurid tulid kuidagi sinna ja kippusid vist nagu ma sain aru emale kallale seal. Ja siis ma kukkusin vehkima vist, nagu ma mäletan. Ja, ja sellega vist vist asi lahenes. Siis ma mäletan, needed, seal heinamaa peal kaevikuid, huvitav ümmargune auk kuskil kaevatud, mitte eriti sügav, kolme või neljameetrise diameetriga ja seal oli Saksa sõjaväel mingi ladu. Seal olid siis need meditsiinilised pakindust huvitavad ümber Leiko plaat oli ka suur ja sees oli, ma ei tea, mis seal iga suurema ütlesin ja siis oli Saksa sõjaväe sõdurite särke oli kohutavalt palju papist ööbis. Mina ei tea, millest see särk, rehv, igast pikad nagu kirikuisa, see, neid oli meil poisikese peast kanda nii palju, kui tahtsid. Sellepärast väga veel uid oma silmis on Kiisa sild, raudteesild lasti õhku. Sõja ajal, tagajärjeks oli see kaubarong, mis taha tuli. Osalist langesime jõkke ja osa vaguneid jäi raudtee peale. Kaks vagunit oli Ameerika aprikoosimoosiga Vene sõjaväele. Elage sööge. Ja kuna see pauk käis ära, siis päeval ei juletud, aga öösel oli hirmus hobustega kaks vaguni täitsa moosi tassiti. Kaega vahetusrahaks, sest paremat ahjuldmises rublaga niit, midagi saad, aprikoosimoosipurgist said hoopis midagi, aga on teil see maitse meeles? Oi väga ilus ja niuksed alumiiniumpurgid. Umbes kilone purk oli liitrine, purk, kumb tal oli niisugune ja siis olid 10 liitrised purgid suured ja neil oli lambalaut lambalaga. Pööningule oli siis suur mult neid purke varutud, kusjuures isa ei käinud isendit toomas. Isa kasutas Sibula õunu kangesti populaarne kapsast kasvatades, ühesõnaga tema kassaadis vaheldus kaubale. Ladu oli tükiks ajaks. Meil mekkida aprikoosimoosi küll see oli ilus ja praegu maa seest tuleb veel neid alumiiniumpurgid seest mingisuguse ägeda lakiga üle tehtud. Kaks vagunit kitsarööpmelise vagunit oli täis, seda kusjuures algul võeti ilusti järjest, pärast mindi juba nii kaugele, et purki sai natuke kannatada saanud, see ei kõlba, lükati kõrvale. Lõppude lõpuks said nad ise üleni moosiga koos selleks moosi kätte saada. Mis teil kooliajast meelde tuleb, oli see niisugune asi, mis teile meeldis? Esimene koolimaja oli kuue kilomeetri kaugusel jalakäija esimeses klassis. Tänu sellele ma läksin kooli või pandi kooli kaheksa aastaselt, et ma ei tea, kas sa tahad käia. Aga ma mäletan, kui ma koju tulin, siis tingimata vot ega siis ei olnud moodsaid ja nii edasi. Pliiatsid olid kadunud ja kõik ja puha, ühesõnaga igavene nuhtlus oli. Õnneks esimese kvartali õppekvark olin, olin ma siis seal koolis kuue kilomeetri kaugusel, siis leiti üks mingisugust, kas ära põgenenud omanike maja või ühesõnaga maja leiti Kiisalt, kus siis isad korjati kokku ja tegid sellest koolimaja. Ja siis mina tänu sellele Kiisa algkooli esimene lend. Ma olen Kohila keskkooli esimene lend, Ma olen Kiisa keskkooli või algkooli esimene lend. Missugused saatuse trikid viisid teid merele? Seal on, ma ei mäleta, miks mul see nüri haigus tekkis. Aga selleks, et saada merele, oli vaja kolmeparteilise soovitus. Kahe sain kuidagi, mulle tunduvad üsna libedad, aga vaat kolmandat mitte kuidagi ei saa küla pealt korjata vä? No ükskõik, usud või tuttab, keegi pidi vastutama minu eest just. Nii ja, ja kolmandast, no mitte kuidagi ei saa. Ja siis ükskord miks ma olin seal mitte kaugel sellest esivanemate talukohast aitasin kellelegi heina kokku panna. Järsku ilmub mu juurde üks vanem mees Saku külje alt üks luulest. Ja mina annan sulle, vaatasin, sa üldse oled üle teha, aga ju ta siis oli säärase juude seal siis sunniti mingil kombel parteilasteks hakkama. Ja läksin siis kontorisse oma pabereid viima. Esialgu kriituminud hirmsasti saarte vahelise liikluse, mina ütlesin, et mina tahan suurt nerd, suureneri lõhna, kõik. Miks ma tahtsin, ma ei tea. Mul on veel meedias mehe nimi, kopseb juht oli kaadriosakonna ülem. See vaata, ma olin koolipõlves pike peenikene. Ehk ta vaatab mulle tükk aega otsepilt, kurat, sa trügid. Torm murrab su pooleks, ma ütlesin, siis hakkaks. Ja tal ei jäänud muud, kui lõi käega selle ulu midagi saatis mu siis nõela. Aga isa kätte ei olnud kuidagi mängus ei. Isa suri väga noorelt ära. Koos Staliniga. Mul on nii meeles, et ma tulin kiisakoolis natsi. See päev oli ja päike paistis kangesti ilus ilm, lund oli palju talve. Ja siis tuli järsku rahvas rõkkab Kiisa poe Stalin on surnud, Stalin on surnud. Vaat niisugune sündmus olema üle elanud. Kui vana te olite, kui isa läks? 15 miljonini? Isa oli hirmus töörügaja. Sinna ta ilmselt ohvriks läkski, on minu arvamine. Kaevas käsitsi, kohutad, pikad kraavid metsa maha ja mis nad tegid seal, ühesõnaga ränka tööd tegi. Ja mis ta veel kombeks oli, ajas tõkatid, mis asi, andekad? Tõkatega Märt, ilmselt mingi vankri rattaga. Aga millesti taheti kadedad jõust, Kaseduus pandi tünni sisse, tuli tehti ümber ja siis õhk oli väga kuum ja sealt siis tilkus. Ehk need olid ilmselt kõik visanud, siis sa tegeled terrori tõrjumisega, ilmselt ta sai sealt nii-öelda pahna oma kopsudesse ja tal tekkis kopsuvähk. Aga madise ma püüan tabada seda ajastu hõngu või meeleolu ja võimalusi. See pidi olema 1956. seitsmes aasta. Mida selle aja poistel üldse oli võimalik teha, või kas teil oli muid mõtteid, mida oma eluga peale hakata, kui te olete näiteks 20, et hästi meri, kas see oli ka ainus variant, mille peale ta päriselt mõtlesite? Spordiriigi kõvasti sporti ja Rapla rajooni Kohila kool on Rapla rajooni alla ja siis ma olin seal ikka kõvasti, tegin sporti. Hüppasin kaugust ja jooksin ja ma ei tea, mis ma tegin omaette või ametlikult ikka kooli esindajana rajooni meistrivõistlustel väga palju sai mõistetud, sportlaseks ometi ei hakanud, ei saanud, miks ei olnud piisavalt hea või ju siis ei olnud neid, kes oleks niimoodi juhendanud, vaat nüüd astub sinnapoole ja sinnapoole ja sel ajal ei olnud neid aga ikkagi Merima, mõtlen samamoodi, aga keegi ei ütle, et energia nisuke keegi mulle ei näidanud, merd näinudki ilmselt ikka nägin näidata, ma olen, muide, mul on nii silma ees moment, kui 47. aastal oli üldlaulupidu. Seal, Russalka juures oli liivane väli ja rahvas oli seal, pole Eesti merekaldal liiva sees ja ootasin seda rongkäiku, mida sa tuled, see oli mu esimene laulupidu, olite kohal ja, ja siis oli, olin kohal ja, ja siis oli veel mitte see praegune, see laulukaar, vaid siis oli hoopis puidust. Siis te olite kuue aastane, miks te kohal olite seal Russalka juures? Vaatamata asjatundlikuks tulite sealt Kiisalt, kuidas rongiga rong, autosid, kus see auto auto tuli, auto Vahmatusetage obesega lausa ei hobusega olen ma ka väga palju, muidu mul oli, kui ma tulin alkoholi, sain siis vahelt, arva, ema tuli mulle hobusega vastu, küll see oli pidume. Rõngasin koolimaja peal, mulle tuldi järele edasi. Nii et mul ei olnud siis seda kuute kilomeetrit vaja tantsida? Jah, kuigi ajas. Mõttes praegu tundub see muidugi eriline, et hommikul ja õhtul kuus kilomeetrit üsna vastik asi, aga, aga oludesse mõeldes siis ei olnud midagi erilist. Ei olnud, ainuke asi oli see, et sel ajal ei olnud, aga praegu on seal kohutavalt palju suvilaid, kõik see jõe äärantaate täis ja praegu momendil käib seal see eurorahade eest veel igast torude paremini edasi, see muutub täiesti kõrgel tasemel linnaosaks mingisugusel kujul. Praegu ja, ja siis ei olnud neid suvilaid ja vasakut kätt jääb alles seal peal olid need põllud igasugust ja need tulid läänetuulega, nii et siis hirmus taimel jube tuisk oli küll, see oli see käimine raske, paremat kätt metsad vastu metsa sisse, lumi hakkas nii-öelda sadama alla ja küll siis oli hea, kui vahest mõni hobune käin seal natukenegi jalajälgi ja nii et see oli ja kevadel ma vaatasin, et mul on nii meeles nõndanimetatud lepalind, see on metsvinti kaasaegse küll, aga siis võid millegipärast lepalind või, või on ta praegu kõlba läinud? Kui see kevadel laulma hakkas, siis oli nii hea tunne, et no nüüd on see jama läbi jälle mõneks. Nii merest, kohutasatusetuses, suurele merele kohe padi meest, läksime, ilm oli ilus, läksime Skagedki katega Iisraeli torn. Ja siis noh, kuna ma ei olnud enne sõitnud, siis mul oli ka natukene enesetule paha, aga ma vaatasid vanad meremehed suure kirsasaapaga ahtriteki peal olid suurem hulk oli võetud hapukurgid, Lynne kaasa hapukurki idega ja, ja ma nii meedias kui üks mees suure kiusaga kaane sisse ja siis iga mees seal ta puhulgi, mina ka. Ja vaat liiguma seisab küljel hea olla siis, ei olnud neil ei olnud siis vaha ja niikaua kui sõin, kui viimane kurk oli juba kurkus siis oli vaja kuskile kaupanna, andsin turskadele üle kalda. See on mulle meelde jäänud, aga ikkagi, kuhu te sattusite siis, mis te olete tegema hakkasite täpsemalt? Algul peeti mind julgaks, oli sel ajal niukene nimed. Esimene merereis veeniuga, kama kõik juugahjuga peast. Shanud, soolast ja, ja kalalaevade peale Islandi all olin üksuva play. Hiljem sattusin juba suurte toidukülmutuslaevade peale, mis vedasid igast banaaniveod ja aa ja siis ma olen muide aurulaevadel ehtsa aurulaeva peal sõidud, mis on ammu juba analoog sulatatud. Selle aurulaeva omadus on see, et esiteks ta oli jube palav, Aafrikas näiteks. Jube palav, kuidagi tuli üle elada see asi. Teiseks, mis jälle ma olen mingisuguse niukse, ma ei tea, mis aega sattunud, see laev nõukogude liit rentis, ma ei tea, mis riigile, ma ei tea, kellel trall rentis. Tähendab, meeskond oli meie oma, kamandas tema liikumist. Redid osutas teenust ja, ja tänu sellele näiteks sattusin elevandiluurannikule. Ambitsioon on seal pealinn, millel ei olnudki üldse Nõukogude Liiduga saatkonnaga ühendatud, aga mitte midagi, nii et niisugused huvitavad reisid on mul üldse, mul on hirmus palju. Aga mis nendest välismaa hetkedest, see on ikka nii eksootiline, omas ajas jällegi, mulle tundub kui mees on 60.-te alguses kusagil elevandiluurannikul või või Island või mis iganes. Jah, et võib-olla jah, see tundub üle romantiseeritud, natukene püüad. Kalad, mis vahet seal oled, kas saad Saaremaa rannikul või Islandi rannikul aga ikkagi päris kaugeid kohti sai läbi käia, kas tuli mõni niisugune eriline hetk kusagilt ette, mis? Minu meelest väga palju mõninamis praegu niimoodi kohe esimesena näiteks üks huvitav moment oli Nigeeria pealinn Lagos ei, siis ma ei tea, kas saab, täna on ka veel lagustama, ei teagi, justkui on muutunud seal üks saarekene mitte kaugele lagunes, kus olid saatkonnad kõik paigas. Ja seal oli siis ka niisugune mees, Uno, see rallisõitja. Uno, ava Uno Laht ja see rallimees seal millegipärast pärast ma sain selgeks, et ta oli Nõukogude Liidu autod, müüa seal autoeksport, eksport, ühesõnaga, tegeleda müügiga. Ja, ja mina olen siis ka, vaatan suomen teisteks, kangesti võrkpall ja mina ei tahtnud minna, vaatasin kaneeli olid mööda majaseinu ronisid ja need olid nii huvitavad vaadata. Ja siis tuleb üks blondi peaga tüdruk mu kõrvale karju, piisa. Põhimõtteliselt jama. Ma kuulsin õieti vei, tuleb välja, et see oli Uno Aava pressis. Vot, ühesõnaga olen kogu aeg niimoodi vaie vaielnud temani mehaanikule mõtlesin, mis seal, sa ei teagi, kus seal raudkastis. Mis sa seal teed, kus sa oled, sa ei teagi. Mina tahtsin ikka näha kohe, kus on neli ja mis nägu ta on. Kas te sel ajal olite Hillega juba paar? Ja nii on juba praktiliselt jube kaua paar ses mõttes paar, et me tundsime teineteist mingisugust koolis, Kohilas ja klassivenda klassi, ta oli ühes klassis. Aga paar, olite te siis oma poiste emaga juba kooliajal? Ei, ei olnud, ei olnud ja see tuli hiljem seedri tükk aega imen, kuna ma 70 oli mul aega vaadata, vasakule panema. Ma ei tea, kuidas ma ei saa aru ka kuidagi kokku selle välja aga meri oli siis selleks ajaks unustatud. Ei olnud, oli niisugune juhus laevani sadamas, me olime nagu vabakäigumehed sel momendil ja saadeti meitseebiks Ääsmäele Ääsme sovhoosi anti vikad kätte ja ümber sealauta, lõika nõgeseid, mina mõtlesin, mis kuramuse TÖÖ senjukond ei vikatiga, kuigi ma olin vikatiga. Kui ma olin poisike ja siis ma käisin küla pääl vikatiga teenime raha. Vikatiga oli mul asi käpas, aga see kellelegi küll ei otsinud nõgest taga seal igast prahti, kivi ja tont teab mida vanarauatükki ja nii edasi. Ja siis ükskord tuli välja, et kartulivõtmise aeg kartuli teha. Ma vaatasin, et seal on hoopis tõsisem töö. Hakkasid need kartulid Parma, tagusin sama, vaatasin niuksed, lõikasin terve hulga, tegin šablooni ja öeldi, et vaat nii palju kastid on valmis, mul ei lõhnaks juba see polekski asja valmis, läksid minema ja siis kohalik EKRE asetäitja Voites oli seal direktoriks. Margarita Voites mehe vend. Ja, ja see siis vaatasime, see mees vist oskab haamriga ümber käia. Et tule neile siia ehitamise peale, siis tekkis üks niisugune moment, ma ei tea, miks, et hakkas olema neid mehi liiga palju. Ja kuna need hakkasid mulle kärbseid pähe ajada, ega ma ei oleks ära läinud. Aga need on, kas ilmselt kärbsed pähe tulevad, maksan sulle hästi ja nii edasi, tule meile tööle ehitusele ja noh, ja siis ma mõtlesin, et ma annan sulle akadeemiast, eks ma siis vaatan, mis edasi saab. Ja sinna lõppas meremehe tee. Aga uuesti tagasi küsimuse alguse juurde, kus kohas oli siis see hetk, kus teie ja teie poiste ema tee uuesti ristus, et kui kooliajast te teadsite, 11 teadsin, mis teid uuesti kokku hiljem viisi, mis asjaoludel te sattusite kokku? Et me olime ju siis see oligi kogu kokkusaamise põhjus. Ma ei oska muud targemat öelda, mingi erilist funktsiooni ei olnud kuskil tantsupeol või tont teab kus kohal niukesed ei olnud. Toivo, mis on sinu esimene? Mälupildid minu lapsepõlv võib jagada nagu suures plaanis kaheks. Üks on see, see igavama poolsem linnaelu viis minutit jala kooli ja tagasi siis Vilde teel korteris nelja seina vahel ja teine pool on kõik, mis puudutab sedasama ema sünnikodu, ehk siis Pahkla, Kohila vald, angerja küla. Ja samuti siis ka seal Keila jõe kaldal neid nädalavahetusi ja suvesid, kus siis käis eriti seal Pahklas käis ikka nagu tohutu elu, et ehitasime onne ja lõime oma vabariike ja pidasime poode ja tegime, vermisime oma raha ja ja tegime heina ja ma tea, viskasime sealauta tühjaks ja vaatasime, kuidas siga tapetakse ja noh, kogu see selline ehe maaelu nagu, mis käis. Hommikust õhtuni. Ei ole ka, ei mäleta, et oleks saanud mingit muud eriti kuskil või et keegi oleks mind takka sundinud. Tõbi hõbi nüüd, et kuidagi see õppimine käis loomupäraselt ja nii-öelda kolmede neljade-viitega ja ei ole ma kuskil noorsoopolitseile vahele jäänud, ega naaber vene kooli aknaid sisse visanud ega midagi, et jah, muidugi sai proovitud seal koolidiskol suitsu ja natuke viina ka, aga, aga see ei hakanud kuidagi külge ja olin sihuke hea, hea rahulik. Poiss, ütleme nii, proovi konkreetselt mõelda esimesele mälestusele, emast mis pilt sul üldse temaga seoses sealt minevikus silme ette tuleb? See kõige esimene hetk oma emaga seoses. See võib olla ema toas, kus oli selline vana kettaga telefon, mida tänapäeval ei ole ja seda sai seal võib-olla nelja-viie aastasena natuke liiga palju näperdatud, see tundus nii põnev asi olevat. See on võib-olla see esimene mälupilt. Aga palju pilt muidugi ajakirjandusmajast, kus ema töötas, töötas ju kokku pool sajandit, sisuliselt reporterina, jooksis pressikonverentsidele ja oli ülemus ja vähem ülemus ja et kuidas sai siis ajakirjandusmaja kohvikus Moskva saiakesi söödud ja ja seal nii-öelda hängitud, et see on võib-olla esimesed pildid. Nii, aga isa kaseosas, mis on esimesed pildid isaga seoses ikkagi seonduvat Kiisaga kiisale palju aega veedetud ja, ja, ja ka selles vanas isa lapsepõlvekodus, mingisugused mälupildid, kas või see, kuidas, kuidas vanaema, keda ma nagu eriti ei tundnud eriti kokku ei puutunud, istub seal oma kiiktoolis ja teeb oma näputööd ja ja, ja kuidas siis isal on igasugust kola seal õue peal, mida ta varunud, talle meeldib varuda igasugu asju endale. Ja mis puudutab meresõitu, siis meil oli korteris selline klaasuksega selline kapp, lapsepõlvest ma mäletan küll, ma vaatasin, mis imelikud asjad need seal on seal klaasi taha pandud. Ja need olid isa poolt merelt toodud igasugused esemed, seal oli küll mõõkkala mõõk ja. Vala uimed, need samased, midagi, ta korjab saaki omal kokku ja koralli neid Käia kookospähkleid ja ja praegu sa näinud niukseid asju tooks, läheksin ilmselt kinni. Aga siis olid jah, mulle tundub väga kummalised asjad, alles hiljem hakkasin nagu pilti kokku panema, et kust need pärit on ja mis need on ja, ja see kinniminekut. Ta on praegu väga õige, sel ajal mul olid näiteks merelõvinahku. Neil on praegugi, mis kuskil, aga see nahkliku kangesti kõva niukene kehvasti pargitud oli. Siis oli kalmaarid ja, ja need suured merre vähida. Neid ei lubata üldse praegu enam tuua. Aga kõige põhilisemad mälestused isage. Ikkagi on sellest ajast, kui sama kioskimajandus pihta hakkas ja poe pidamine ja seal said kõva poiss, et, et isa hakkas ehitama. Ma ühte meeletult suurt maja sinna suvilarajooni keskele pidi olemast neli korrust ja käivif ja ja noh, kujutage ette, suvilad, ekse, väiksed madalad majad ja siis kerkib selline võimas loss, tootmiskomm pleksi ja pood ja elupinnad ja kõik talveaed ja mida kõik seal pidi olema. Ja noh, selle maja, sellised vundamendi valamised ja niuksed asjad on ikka nagu silme ees ja pärast hiljem ka, kui kui hakkasid siis suur suhkruäri konjaki äriveini ja olid nagu maast laeni kõriauguni täis tema tema laod ja kuidas siis autotseerisid seal Kiisal kioski ees, et tuldi üle Eesti kokku, et saaks oma 50 kilosed suhkrukoti kätte ja vot need ajad on nagu ehedamalt meeles. Just tuletada meelde konteksti mõttes on ju oluline, et see oli 90.-te aastate algus. Mitte midagi polnud mitte kusagil, aga siis leidus Eestis üks pisikene punkt, mis oli omaettevõtluse poolest nii silmatorkav. Et sellest sündis. Kas oli Eesti kroonikafilmisarjas üks episood ehk sellest tehti eraldi film, kuidas üks tüüp majandab Tallinna lähistel pisikeses kohas aeg-ajalt ma saan aru, kaasnes sellise ettevõtmisega rahvarahutusi. Kui saabus mõni suurem last, ma tea, siis suhkrut või viinereid või mida iganes. Jah, nii oli, et mäletan, sõitis nii-öelda suur rekka, sõitis tagumikuga sinna, lao ette ja siis sealt hakati nagu vinnama, pool päeva hinnati mingisugust kraami sinna isa lattu ja ja kuidas me siis käisime ja noh, linnas nii-öelda kauba järel ja küll õlletehases, küll leiburis, hea küll kuskil limonaaditehases ladusime selle Isauassi mikrobussitäis, siis sõitsime rõõmsalt tagasi kiisale, et ühes käes siis nagu soe aurav kirde sai ja teises käes siis nagu limonaad. Jah, me ei jõua kõike seda aega läbi arutada, seal on uskumatult põnevaid lugusid ja Toivo ise on Ekspressis kunagi sellest pika loo kirjutanud, kui keegi tahab, leiab selle googeldades üsna vähese vaevaga üles, annab üsna üsna olustikukirjelduse lihtsalt ajastust, mil ma veel kord ütlen, tundus, mitte midagi polnud saada selles olukorras, kui mitte kusagil mitte midagi ei olnud, kõik oli defitsiit. Õnnestus teel. Kuidas oli võimalik hanke? Kui ta midagi sellist, mida mitte keegi teine ei saanud. Kõigepealt ma hakkasin tutvust looma Moldaavlastega ja mul ei lähe viimsed, kõik ütlesid, ole ettevaatlik, need on pool mustlast. Nad tõid ausalt mulle koormat kohale, mida mul oli ja maksin neile kohe raha kätte, sest rahakas kuue ringlema koormat, mida head konjakit, muide konjakest algas kõik pihta, ei, mitte ainult. Veini tulid ja, ja siis sai seal neid küpsetatud, mingisugust krõpsud maisipulgad või mis seal olid ja igast niuksed asjad. Ühesõnaga tekkis raha, mida oli võimalik siis liigutama ja just täpselt. Ja oli näiteks Mul on nii meeles. Kõigepealt taheti, kuna vormis Thati, vot sel ajal oli moes kooperatiivides, mitte eraettemõtlevaid Kuperatiivis. Savisaar rõhutas, olles peaminister sel ajal, et eraettevõtlust on vaja ja mina siis sama raiusin ka edasi ja läksin siis näiteks Valga lihakombinaati, kui sõitsin kohale, kas 53-ga, need suured veoautod nõuele aegs, koputas uksele ja ütles, et mida, et ma olen elav ettevõtja. Kõigil jäi suu lahti, mina, nemad ei tea, kes on. Ma ütlesin, näed, siin on raha, siin olen mina, pange koorem peale. Nii oligi nii ja nii hakkas äri kasvama. Aga lõpuks tuli Ukrainast 10 tonni suhkrut, sel ajal kui kilo kanti talongide vastu laadisime maha, palav ilm oli ja siis pärast jõkke kotid vaid takukotiga kuidagi niux sealt munes suhkrut kleepuva higise keha peale. Ühes pesime siis ennast puhtaks ja kui siis läks lahti kahe päevaga, laupäev, pühapäev ja eks nad tõid ka külma, sest see oli ikka päris pöörane mäng, mis seal siis toimus, sealt tulid kaebused, mina olla, kõik su ja liikluse ära seganud, tänav on rahvast täis, kuskil ei ole lõikumise võimalused ja nii edasi. 10 tonni suhkrut läks vahel harva, tuleb mulle meelde andaks. Üks vene lanna daam oli rünnakad laami suruzumuses suhkrukotivirna vastu andis mulle joobes linna hingates, kas ma saan koti või ei saa? Sügaval nõukogude ajal minu ettevõtluse ajal oli kõvasti käibel need bandiidid või nii-öelda kant peada. Nii ükskord tuleb siis teine pool oli parajasti seal poeleti taga ja tuleb siis juurde üks ilmselt kantpea, mina ei näinud teda, aga tuleb siis, küsige Pealt kuidagi katusega, kas katus on veel olemas? Ei ole? Jah, just kaks, kolm või neli päeva enne seda oli keegi meie klientidest sinna ilusa plekk-katusega peale teinud, kõik oli tipp-topp, väga tasemel. Siialandajal. Jumala naisterahvaloogika ütleb, et alles eile või üleeile pandi katus peale, mis katust mul enam vaja on? See bandiit vaatas siis tükk aeg lõi käega ja rohkem ta meid ei tülitanud. Olles noor poisike, elan ise, üritan lisale mõistust pähe panna, et tal seal kioskis oli selline võlaraamat kus ikka sissekandeid tuli ikka sõpradele ja külarahvale, kellel parasjagu raha ei olnud pen pintsli tulemata või mis iganes siis jäigi tulemata, siis saigi sinna kirja pandud. Aga noh, need pikapeale taipasid küla seltskond, et kui mina seal müüa olen, siis see raamat jääbki sinna laua alla ja seda välja ei võeta. Muidu siis tuldi kaebama oma isale, et kuule, mis poiss on seal lolliks läinud, ei annagi võlgu? No see on natukene, siis annab meile aimu, mida see aeg endast õigupoolest kujutab, missugune raha pandi pöörlema? Jah, ja tegelikult siin isa rääkis küll nagu kaebustest, mis tulid. Ma ausalt, et need aastad kõik, mis on järgnenud lisa, on ikkagi selle küla hing, et kui on vaja kedagi matta või, või, või keegi on lihtsalt maha löödud ja tuleb minna vaatama, et kuidas tal seal on seal oma suvilakökats, et siis ikka, et madis tule aita või et kui on vaja näiteks lihtsalt poodi minna, leiba piima ostma, et kui ei ole omal sõiduvahendit madis, aita ja küll seal on vaja mingeid puid kuskil maha võtta või mida kõike on vaja teha, et alati on kõik nooled näitavad sinna sellesse madi madise suunas ja mingid mälupildid ka, kus on siis rublade virnad voodi peal ja seal loetud neid, et sinul on vist see meenutused lausa keset tuba oli suur, selline rublade Mägive. See oli see moment, kui rangelt keelati ära rublade kasutamine, seal oli mingisugune kogus, vahetati ära ja, ja rohkem kasutada. Minul tuli Moldaaviast ühini koorem ja seal maksis rubla. Mul ei olnud mingit probleemi ja siis rahvas, olles nüüd juba omad rahad ära vahetanud, jäi ikka taskupõhja veel neid väiksemaid sõna tõsises mõttes oli rahakuhi. Ja siis me istusime ümber selle kuhja ja lappisime seal, sorteerisin, panin kummipael pandi ümber sandanudki kokku, niimoodi kõik see asi. Ja kõik läks minema. Sind lugesin palju, aga üks tore lugu on see, kuidas sa käisid ise kas konjakil järel ja Moldaavias sularaha. Kohvriga kaasas ja ETK Velliga autobaasi läksin kõigepealt, et mul on vaja Moldaaviast tuua konjakikoorma ära. Ja nemad siis üldse meil läheb nädal aega või umbes nii, et auto ettevalmistus sõiduks valiti välja seal üks niisugune autojuht, kes läbi selle aserbaidžaani. Vaat nad olid omavahel hirmu sõja vahekorras, et läheb sealt rahuga läbi ja nii edasi oma mees nagu siin ja seal. Ja Läksin mina lennukiga võeti mind vastu nagu ma ei teagi, keda iganes prossad kodaniku ja, ja aga mina noh, mulle öeldi, et ole ettevaatlik ja siis ma vaatasin selles hotellis lae vahel üks plaatori natuke lahti ja panin selle rahahunniku sinna üles. Et nüüd ma võin rahulikult julgelt ringi käia, aga ei, ei, ei mingit külma, nii nagu käituti väga viisakalt. Toivo kas selle kõige juures seal oli ju käsi mängus juba noore poisina. Kas olite tasuta tööjõud või tasustatud? Tööjõud ikka tasutud, ikka tasutud ja mul on küll niisugune tunne, et ei teinud pätti mänginud. Jah, ja noh, lisaks sellele, et ma olin seal poes müüa, siis mingil hetkel oli vaja niisugune nagu mänedžeri kohustus üle võtta, et kui isa sõitis näiteks Saaremaale korduvalt puhkama, siis kogu poe majandus jäi minu peale ja noh, esimesed nii-öelda joomased nagu, nagu isale meeldib öelda, need ikka tulid hommikul vara juba koerte haukumine oli siis minu signaal, et pood lahti teha. Ja. Seda ma pean tunnistama, et suitsu ei ole elus teinud, üldsegi mitte. Viinapudel võib mul laua peal siin seisneda, mind ei ärrita. Aga see ei tähenda, et ma ei ole tekkinud, ma olen lekkinud küll ma tean, mis pektoron. Ja meelel olles oli veel eriti andis tunda see, kui tuldi Kaldre ossa pühad ja ma siis oli korralik Balkani. Aga seda võib küll öelda jah, et isa juures oli mu esimene töökoht, et olen küll pakinka saiu ühes vabrikus, aga isa juures seal putkat pidada oli ikka nagu päris asi. Kõva aga selle saate seisukohalt tähtsad teemad, suhted inimeste vahel. Eelpool sai mainitud, et tegelikult päris koos kasvanud ei olegi, ehk. Isa ei olnud enam perega siis, kui sina olid Toivo kuivana. Ma olen arvanud, et äkki kuskil kolme-neljane vä? Sinu vaates Toivo, kuidas sul lisaga läbisaamine alles üldse jäi, või suhted kui sellised on ka olukordi, kus pered lähevad lahku niimoodi, et neid suhteid ei jää üldse või on nendes suhetes väga pikaks ajaks auk? Ei tunne isa või ei tunne ema. Kuidas teil see asi sai klaaritud, kas sul on lapsepõlve sellised suhete hoidmise mingisugused teemad meeles? No siin, ma arvan, on kõik ikkagi emas kinni, esiteks see, et et ema sai kõigega hakkama, tal oli nagunii nii kange naine, nii tubli naine, et ta kasvatas pealtnäha mängleva alt üles nagu kaks poega, sa ei mäleta häda viletsust, raskeid ei mäleta, me ei ole kunagi olnud mingid külluses elavad inimesed, aga kogu see, see nii-öelda maal käimine ja, ja see tegi ikkagi lapsepõlve nagu täisväärtuslikuks igas mõttes. Ma ei mäleta, et oleks nagu olnud rahapuuduses või midagi sellist. Ja teine pool on siis ikkagi see, et ma ei mäleta, et ema oleks mind kuidagi hoidnud nagu isa eest. Vat, ärme sinna lähe või ära sinna ikka mine, et alati kui me seal linnas sama sellele kollasele šigulile hääled sisse panime, siis oli nagu kaks teed, et kas kas otse Pahklasse sinna vanaema juurde või siis väikse ümbersõiduga läbi kiisa ja siin mind siis kas visati sinna maha või sõitsime siis Pahklasse kaks varianti. Aga sul ei jäänud käsi taskus rusikasse mitte kunagi, nii nagu isasin, kasutas ärist rääkides terminit külma tegema siis samal põhjusel, et isa tegi emale või perele külma ja kadus ära. Ühel hetkel. Ma ei ole sellepärast kunagi nagu kibestunud või mõelnud, et see nii tegelikult oli. Tõesti ei tea, miks see ei ole mulle see tunne nagu jäänud sisse, aga ei ole, et kogu aeg on minu silmis olnud need suhted kõigil sellised normaalsed, pragmaatilised, ei mingit kibestumist. Ema ei kurda mitte millegi üle, ei nutnud, ei alanud. Sai, sai nagu kõigega hakkama. Madis, kuidas teie vaates oli võimalik säilitada sidemed ja suhted Kuulge, mul tuli üks mõte praegu meelde, tähendab, ei ole halba ilma head head ilma halvata. Tänu sellele, et nendel oli abiring, raha tulin, mina ei pandud oma taskuid, ei läinud, panin lauale siputada, siis tänu sellele on nad mõlemad nii kaugele nüüd punnid. See oli nii-öelda võimalus siputada nii palju kui jaksasid, ehk et te väidate seda, et isa ei olnud ees kodus. Ja poiss, mine sinna ja too leiba ja ei kahandanud appetit ise siis rohkem paremini hakkama saama. Hull on niisugune tunne. Ma jään nüüd tagantjärgi niimoodi, saan aru. Aga kuidas te tookord mäletate nende suhete sättimist, et kas teil Hillega oli sellel teemal ma püüan inimlikult lihtsalt aru saada mingit jagamist ka nii-öelda või kokkulepped, kuidas see sünnib, et mis suhe jääb poistega, kui te ise lähete kodust ära? Mina ei tea, mul ei olnudki aega niimoodi. Vahepeal mul oli kogu aeg mingis ussiputamis, kogu aeg oli tegevust ja, ja tegevuse käigus, no ma ei tea, ma sattusin niukse ringi peale, mul ei olnud aega istuda niimoodi kodus ja mõelda niimoodi. Ma pean ütlema seda, et Hillar oli väga visa hingega, naisterahvas on üldiselt ka lihtsa maatööga mäele saanud. Esiteks nad, nemad ei tea kumbki, meil oli enne seda veel üks poiss, kes elas ainult üheainsa päeva. Jaa, hüüan, ta oli siis tunduvalt ettevaatlikum, ta oli palju haiglas, et neid kahte tegelast välja tuua. Niimoodi nagu vaja on, jah, mina olin vist üheksa kuud oma esimesest eluaastast haiglasse ja nii et kahepoolse kopsupõletikuga head siis teoreetiliselt tegelikult peaksid sadama pere kolmas laps ja ja mida ma veel tahaks öelda? Hille saatus või midagi sarnast, mis oli minu isa saatus? Mina käisin selle ajakirjandusmajas. Ma käisin seal üsna palju. Ja eriti viimase lõpus oli see õhk nii paks, et seal ei olnudki midagi muud hingata kui ainult suitsu sisse ja ilmselt sealt ka see kopsuga tuli täpselt nagu isa. See on minu arvamus ja ma olen mõelnud, et mis, mis on see tühimik või kas seda üldse on, et mis sellest on jäänud, et isa meiega ei kasvanud koos. Ja Ma mäletan, ma olin väiksena selline nagu, nagu õrna hingega või sihuke hästi tagasihoidlik, niisugune tasakaalukas, ettevaatlik igas mõttes. Niisugune kõrnake või niisugune nagu natuke, võib-olla isegi nohiklik, kuigi ma nohik ei ole kunagi olnud, sest nohiklikkuse tasakaalustus see, et ma olin hästi pikk ja kooli korvpallimeeskonna kapten, eks ju, et siis ei saa olla nohik, et ikkagi oled selline natuke rind kummis ees. Aga minu meelest seda tühimikku nagu polegi, et siin ei ole, et puudus selline isa karm käsi, kes oleks nagu kasvatanud sellist nagu mehest, meest või midagi sellist, praegu ma mõtlen sellele kõigele tagasi ja ja küll on hea, et ma olen selline stoiline ja natukene ettevaatlik ja sihuke tagasihoidlik. Moment, mida ise mainis, et, et võib-olla see sundis või inspireeris sind ja venda rohkem ise pingutama või hakkama saama, et kas siin võib olla mingi iva sees ka püüad rohkem, kui sul ei ole ees seda kuju, kes lööb naela seina kujundlikult. Ma arvan, et siin ema autoriteediga ja sellise oma natuuriga ala teaduslikult mõjutas meediat, mäletan, vennal oli see mure, ta kusagil list üheksanda või 10. klassini olid üsna kehv õppeedukus, noh, kahed ja kolmed ja niimoodi, eks see ikka teeb ju emale muretakse või selline tunnistus on, pannakse lauale, eks. Aga siis ühel hetkel toimus mingi senini totaalne muutus venna mõttemaailmas, kus ta peaaegu et lõpetas keskkooli medaliga. Ma olen mõelnud, et mis see on või kust see tuli ja, ja mulle tundub, et siin on ikkagi see selline ema eeskuju ja natuur mängib väga palju rolli ja minul ka. Et selline aukartus tema tema rolli ees meie kasvatamisel ja see see järjest suurenes võib-olla ilma et me seda nagu teadvustaksime endale. Kui sa räägid kasvatamisest ja seda sõna sa kasutad siis mida sa ema puhul välja tooksid? See oli võib-olla see, et niisugune pool vabakasvatus või just ei olnud sellist tohutut suunamist või utsitamist, et nüüd sa pead tegema seda või minema sinna või olema nii või naa võimaluste andmine ja, ja võimaldamine, teha need oma vead ja nendest nagu õppida. Et see oli oluline moment ja, ja kogu aeg oli meil selline emaga ikkagi selline nagu sõprus ja usaldus, et seda kunagi ei olnud, et ema ei teadnud, kus ma näiteks olen või kus vend täpselt kooserdab või et alati, kui läksime kooli kooli disc diskule nii-öelda, et siis ikka sai öeldud, et tulen tagasi kell 12 või ja tulin tagasi seal 12, et ei olnud sellist asja, et ma olin kuskil ära kadunud. Aga mõned huvitavad juhused on, kui isa eelpool rääkis, kuidas tema isa oli merel ja siis nii-öelda pool juhuslikult neljast vennast kolm sattusid ka merele. Sinul ema töötas sigaretisuitsust paksuse umbses ajakirjandusmajas, ilmselt see emotsioon, ma kujutan ette, on sulle ka tuttav, mida isa kirjeldas just hetk tagasi. Et kas siin on ka niisugune väike konks? Et see võis mõjutada mingil määral sinu elusaatust? No minul oli pigem nii, et pärast keskkooli lõppu, ega ma ei teadnud, mida ma teha tahan. Täiesti nagu hall pilt oli ees, et käisin korra proovimas Tartus põhimõtteliselt nii et lähen lihtsalt vaatan, mida seal pakkuda tuntakse ja võib-olla midagi inspireerib ja siis üritasin teha politoloogiateaduskonda sisseastumiskatse, kukkusin läbi. Mis valikud mul siis on, mõtlesin päeva lõpuks ja, ja ainuke asi, mis pähe tuli, oligi seesama meediat, noh, prooviks, et mul ei olnud kunagi mind kirge kirjutada või või kuidagi olla nii esiplaanil, vahendada mingeid sündmusi või olla sihuke püstolreporter, ma ei teadnudki, mis see on. Ja läksin siis Concordia ülikooli, mis Viimsis kunagi oli üsna üsna heal tasemel anti seal meediaharidust. Nii et ema sõrm vähemalt otseselt ei ole kuidagi mängus olnud sinu elukutse valikul. Absoluutselt mitte, et ma ei, ma isegi ei mäleta, tema oleks mulle mingeid ideid andnud, et kuule, sulle sobiks see või too ainuke asi, mis ta jah tegi ja mille. Mis suunise osas ma olen küll väga tänulik on see, et ta viis mind käekõrval siis Tallinna poistekoori kus sai mitu head aastat üle Euroopa ringi reisitud ja põnevaid kohti nähtud ja, ja elu elamist õpitud ja iseseisvust. Jah, võib-olla see ühine iseloomuomadus veel lisaga ongi sihuke visadus, et läbi kas või läbi halli kivi, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Taivo, sa said isaks ise 20 aastaselt võrdlemisi vara nõuka ajal mitte midagi väga erilist, minu meelest, et varastes kahekümnendates olid paljudel pered ja lapsed. Kuidas su enda elus see hetk tundus, nüüd hiljem tagasi mõeldes oli see vara tulise vara sinu jaoks või sa olid valmis? Jah, mina sündisin, kui ema ja isa olid vist 39 või isegi juba 40 ja meil ei olnud aega. Noh, mina jala sihukese pere planeerimisega kunagi tegelenud asjad lihtsalt juhtuvad ja kui on vaja käia koolis, käia tööl ja veel hoida, kasvatada lapsi, siis, siis me saame sellega hakkama. See kõlab väga ilusti. Nii need asjad ongi käinud, et ma ei ole kunagi mõistnud nagu neid inimesi, kes ütlevad, et ma olen kõigepealt vot selle eesmärgi saavutanud jõuan sinna kuskile kuskile tasemele, kus mul on vat ja palk ja siis ma muretsen maja ja kodu ja auto ja siis hakkame laste peale mõtlema, et nii esimese lapse nimi on esimese lapse nimi on Elizabeth. Elizabeth sündis, sa väidad, et polnud midagi lihtsamat ja loomulikumat ühe, 21 aastase kuti jaoks hakata titega tegelema? Seal ei olnud ämbritäis külma vett krae vahele mitte midagi niisugust. Ja kindlasti oli, aga mis ämbritäis külma vett ikka siis nii väga teeb, et korra võtab nii-öelda võbelema ja, ja siis läheb nagu kergelt soojemaks. Mis esimene emotsioon on mõeldes tagasi esimest korda isaks saamisele hiljem see sündmus, noh, mõnes mõttes on ta mõnes mõttes on iga kord uus. Aga ikkagi see esimene on kõige esimene. Mis sul sellest ajast kõige keerulisem ma väljakutsena meelde on jäänud? Kui ikkagi laps on olemas, peres, tuleb leida oma elamine ja oma kodu ja, ja nii-öelda eralduda vanematest. Eks need rahalised küsimused seal kõigepealt kindlasti tolme, majandusolme ikka jaa. Aga noh, ega siin ei ole ka mingit nagu otseteed, et et nüüd on kõik olemas, et tulebki vaikselt hakata Ta hakata pihta ja kui on selline hea mõistlik, kui abikaasa, kes kes toetab ja vajadusel motiveerib, inspireerib, et siis siis ei ole ju midagi ületamatut, kooskasvamise protsess ka lapsevanematena ja, ja ka ja ka abi kaasadena on ju üdini loomulik, et keegi meist ei ole sündinud lapsevanemaks ja ja nii-öelda armastavaks hoolivaks abikaasast. Kuskohas või mis küsimuses on sinu jaoks süütenöör last kasvatades kõige lühem mida sa enam ei mõista või kuskohast enam vastu ei tule või kompromissi ei tee? Noh, eks väiksemate puhul on kõik, mis puudutab seda sõnakuulelikkuse ja kui ikka mitu korda midagi pead ütlema, ehk siis süütenööre järjest lüheneb, et ilmselgelt. Ja, ja niimoodi teismelise eas üritad siis mõista noore inimese valikuid ja kui sealt ikka midagi väga totrat reaalselt ikka väga totrat vastu vaatab, et siis siis muidugi korrigeerid, sa võiksid ühe näite tuua. No mis Elizabethi puudutab, siis tal on olnud, ütleme, kooliga reaalainetes on, on probleeme olnud, ei saa aru ja siis sageli tekib selline tunne. Ta lööb nagu käega, et ah, las õpetaja laob neid kahtesid ja ja et see ei ole üldse mulle ja kool on üldse nõme ja siis oledki üritanud ikkagi sisestada seda et need kõik inimesed ikkagi tulevad seal kokku sinu jaoks ja mine nüüd nagu võta ära see, mis sulle kuulub, see teadmine, tarkus kui selleks on vaja konsultatsioone, kui selleks on vaja. Ma ei tea, õpetajal nii-öelda varrukast kinni võtta füüsiliste. Tee mulle see asi selgeks, siis seda on vaja teha, sest kõik see, see seltskond käib seal selle nimel koos. Et sina saaksid selle tarkuse lõpuks kätte ja sina saaksid hea hariduse ja, ja jõuaksid edasi oma elus kuskile järgmistele õppetasemetele, et see on üks niisugune põhiline asi, mis meil siin mingil ajal on olnud. Et julgustada sellist ise hakkama saamist ja tõesti tarkuse nõudmist selle selle äratoomist sealt koolist, mis sulle kuulub tegelikult. Varem öelnud, et et võib-olla polegi kohane rääkida nii väga laste kasvatamisest, sest lapsed kasvavad ise millest ka oma iva sees. Aga teatud nii-öelda voolimise kujund mu meelest on ka asjakohane, et kuidagi sa ikkagi otsustate teatud kohti tema eest Äravi, aitad tal seda teha. Kuidas teie kodus abikaasaga Need asjad käivad, et kas te vahel arutate laste tuleviku üle ja mis võtmes siis? No tegelikult väga ei aruta, no mis me teeme, ongi see, et et me korrigeerime, hoiame teatud mingis raamis lapsi heas mõttes, kui seda raami võib näiteks kirjeldada kui, kui sellist kristlikku kasvatust, hoolimine iseendast, oma lähedastest ja ühiskonnast. Ja anname võimalusi, preaalsed, pakume võimalusi, mine proovi seda spordiala või mingi mingi ring või vaata äkki see sul hakkab meeldima, kui lapsel on vaja ma tea uut mingit molbertit, näiteks et siis palun siin see on, et ainult tee soolata selles mõttes helde käega. Ma usun küll, et tal on jällegi, aga seda muidugi nad ütlevad ise siis ühel hetkel, et sõbrad ütlevad, kohutav kooner oli. Tahtsin seda, aga ei saa. Sa mainisid kristlikku kasvatust, kas see on sinu ja sinu pere teema või see oli juba varem ema? See on ikkagi jah, minu teadliku täiskasvanu eluajal tulnud selline nii-öelda ümberlülitus umbes siis 15 aastat tagasi tänase seisuga. Ma võtsin ühe tsitaadi välja, et mitte eksida, ma loen selle ette. Ma loodan, sa oled nõus natukene seda kommenteerima, mida see täpselt tähendab. Uus eluetapp algas 2003. aastal ja jutumärkides mul oli sel ajal eluraskusi, millest ise tol ajal väljapääsu ei näinud. Täpsustamata, millega tegemist oli. Kas sa oled nõus ütlema, mis nii keeruline koht sinu elus oli, et seesama kristlik mõtteviis omaks sai võetud? See oli seesama protsess, kasvamine, lapsevanemaks ja kasvamine nii-öelda abikaasaks, et tol hetkel oli vaja teenida raha, oli vaja luua selline materiaalne baas ja võib-olla unustasin ennast liiga palju tööle. Ja jätsin mõned asjad, mis ka minu rolli vajasid kuidagi isevoolu ja iseenesestmõistetavaks, et nendega tegeleb minu abikaasa. Ja sellistel puhkudel on täiesti loomulik, et tekivad omavahelised hõõrumise arusaamatused ja ja neid me siis klaarisime pikalt, kuni kuni lõpuks saime ära klaaritud. Ühesõnaga suhtest oli raske koht kätte ja loen ma siit õigesti välja, et asjaolu tõttu, et ta, sa olid väga palju ära ja ta ei saanud siis kooskõlla. Pereelu ja ütlen, pidasin iseenesestmõistetavaks, et ka laupäeviti käiakse toimetuses midagi kirjutamas ja tegemas ja koju võib tulla ka näiteks kaheksa, üheksa argipäeviti, et pole midagi hullu. Vabandan küsimuse eest, aga kuidas kristlik mõttemaailm või viis või kirik või kogudus aitab selle olukorra lahendada, see on ju kahe inimese vaheline asi. Sügavalt kokkulepetes ja, ja praktilise elu valikutes kinni. Noh, keerulistel aegadel lihtsalt mõned sõbrad-tuttavad tassisid mind käekõrval olevistesse ja sinna sinna ma jäingi, aga jah, selle selles küsimuses me muidugi lahendasime omavahel asjad ära, jah. Aga teatud muudatused olid siis minus ilmselt juhtunud seal koguduses. Noh, mõned mõned sõbrad-tuttavad, kellega ma varem suhtlesin, lihtsalt kuidagi orgaaniliselt pudenesid ära mu elust ja ja tekkisid hoopis teised sõpruskonnad, kogukonnad, kellega ma tänase päevani tihedalt suhtlen. Kui napp pääsemine oli siis praegu neid hinnates raske öelda, mis need variant ABC sealt oleks edasi kulgenud, aga, aga hea, et nii läks tagantjärele, et et ikkagi need raskused on need, mis, mille ületamisel sa mõistad, et see asi muutus ikkagi tugevamaks. Ja reaalselt, nii ongi, Need endas korrektuure ja ja näed, et korrektuurid sünnivad ka sinu ümber. See oli kõige keerulisem koht sinu elus. Siiamaani, ma arvan küll, jah. Jah aga kui sa mõtled oma emale eeskätt just siis emale, kes sind venda üles kasvatas, siis jällegi ma ei tea, kas sa oled seda teadlikult kunagi teinud, aga kui ma palun sul praegu mõelda tagasi, et kas sul on väga meeldivaid põhimõtteid, ei väärtusi, mis olid ema kaudu kodus esindatud või noh, miks mitte siis ka kokkupuutes isaga, kui oli mis iganes kioski majandamine, mida sa väga tahaksid oma lastele edasi anda või mis on niisugused igikestvad mis kindlasti võiksid järgmise põlve juures ka märgata? Tud olla? No kindlasti on siin väärtuslik see usalduslik suhe emaga, et sa ikkagi räägid temaga kui sõbraga kõigest. Sul oli, päriselt niimoodi? Oli küll jah, ka kõige keerulisema seas me ikkagi suhtlesime otse ja vabalt, aga kuidas see saavutatakse? Kas sellega, et miljoni dollari küsimus, et väga raske öelda, kas selle eilse kuidagi kujunes nii ja ma näen, et mul oma lastega praegu on midagi sarnast. Sa pead olema aus, et see ongi võib-olla põhiline ja sa ikkagi ema oli, oli mingis mõttes ka nõudlik, et ta ei, ta ei lasknud meil kuidagi isevoolu, et kui oli vaja ikkagi minna maale heinatööle, siis poisid rivistati üles ja kui oli maise prügiämbrit välja viia või koristada või midagi sellist teha, et siis tuli teha. Aitäh teile nende juttude ja meenutuste eest. Saates käbi ei kuku, olid külas isa ja poeg Madis ja Toivo Tänavsoo. Tänan veel kord selle vestluse eest kõike head. Minul, mina tahan ka saatejuhti. Saatejuht on Sten Teppan, kuulajatele ka tänane reisi kaasa tegite, nädala pärast kohtume taas.