Tere Rõõm kohtuda. Laulja Jüri Pootsmann on lapsepõlve meenutades rääkinud, et tuli ette hommikuid, kui ta kooli väga ei kippunud. Oma rolli mängis asjaolu, et spordipoisid olid popimad, kui kooripoisid ja esimeste hulka Jüri ei kuulunud. Pärast põhikooli lõppu sõitis Jüri vahetusõpilaseks Taani ning aeg Eestist eemal kodusest turvatsoonist. Väljas kujundas tema edasist elu mitmes mõttes. Jüriga on saates ema Marit Rahkema, kes pidi poisi kasvatamisel ise kõigega hakkama saama, sest isa käis Soome kalevipojaks. Et Jürist laulja saab, ei osanud ema enne Eesti otsib superstaari saate võitmist arvata sest kodune tausta või keskkond ei soosinud saatuse sellist suunda. Aga üks küsimusi põlvkondadevahelisi sidemeid uurivas saates kõlabki, kuidas ja missuguste õppetundidega oleme jõudnud siia. Meil on külas ema ja poeg Marit Rahkema ja Jüri Pootsmann, kelle lugu aitab avada saatejuht Sten Teppan. Head kuulamist. JÜRI tere tulemast vikerraadiosse, kere Jüril on ema kaasas. Marit Rõõm näha. Tere, aitäh tulemast. Teeme perekonnaasjad selgeks. Jüri, võib-olla sina alustad, kes on see lähiring inimestest, kes on sinu elu kõige rohkem mõjutanud? Kes on moodustanud perekonna olnud sinu lähedased, ema, isa, õde, vanaemad-vanaisa ka sinnamaani, kuni ta veel elus oli. Emast saame kohe rääkida. Aga isa, mis valdkonna inimene nii laias plaanis on ta elu jooksul olnud temal ventilatsiooni pannud terve oma elu. Kunagi olnud vist autojuht Tallinnas. Aga üldiselt ikkagi rentija rendimees osavate kätega mees pigem küll Jüri õest Marit. Kus kohas tema on, mis tema valdkonda? Jüri õde on pedagoog. Et meie peres on kõik Jüri vanaema on pedagoog. Mina töötan lasteaias, Jüri õde on sotsiaalpedagoog Raplas vesiroosi gümnaasiumis. No kui mingit järjepidevust otsida, siis Jüri kasse kõige metsikumates unenägudes on jooksnud läbi variant sinust, kui õpetaja on, küll on, küll on, on küll nüüd ajalooõpetajaks, kunagi tahtsin saada ajaloo. Kooliajal mulle väga ajalugu meeldis praegu siiamaani see mulle huvi pakub ja ma mõtlesin, et kui ikkagi midagi tagab pekki läheb siis mul on alati võimalus minna õppima seda, mis mind päriselt huvitab, teha sellele alale karjääri. Kuigi ma vist tegelikult ei tahaks olla õpetaja, ma arvan kuidas Jüri ja Riia Reeda õdesid omavahel klappisid ja läbi said, võttes arvesse, et õde on vanem kümmekond aastat. Just kuidas ta kopsud Nad klappisid väga hästi. Üks niisugune tore klapp oli see, et riialedel meeldis alati õppida põrandal vaiba peal. Ja Jüri oli siis see, kes läks sinna raamatute peale tantsima. Aga nad said väga hästi läbi üri. Nad hoidsid 11 väga hästi. Mina mäletan seda, et siis, kui Ma ei olnud veel sündinud, siis ta lubas minuga käia kogu aeg jalutamas siis lõppude lõpuks, kui aeg kätte jõudis, ta ühe või kaks korda viitsis minuga käia ja siis pärast teda või viitsinud, sest et kohutavalt tüütavad ikkagi see lapsega tegelemine beebiga, vastsündinuga. Kuidas enda emotsioon juba mõned aastad vanemana õega seoses on, et kui 10 aastat seda vahet silmas pidada, siis näiteks sina seitsmene tema seitsmeteistkümnele, et need maailmad on ikkagi juba kaks täiesti erinevat? No ma tahtsin alati, tegelikult ma mäletan olla ikkagi tema ja siis ta sõpradega see tänade chillisid kogu aeg küla peal ja mina tahtsin alati kaasas olla ja mõnikord nad võtsid nüüd kaasa endaga tšillima. Aga üldiselt nad ikkagi ei tahtnud mind võtta tšillima kaasa. Praegu mõtlesin, et kas, kas ta viis mind esimesse klassi niimoodi, et tema oli abiturient, mina olin esimeses. Inimese ja. Ja riiereda läks viimaseks. Viimasesse, et selline tore vahe oli, mine aga ja ei, ma olen ikkagi talle peavalu ka tekitanud. Ma mäletan mingisuguse lõhna, ajasin tal, kui ta maas õppis vihikute peale või. Tal oli üks väga hea laura lõhnaõli ja sa valasid selle ühe mängukaru peale lihtsalt tühjaks. Mänguimekaru ikkagi on oluline, lõhnab hästi. Tuleb välja. Me kuulsime, et niisuguste strateegilist kohanimed nagu Raikküla asub Raplamaal. Ilmselt siis Raplale võrdlemisi lähedal, sest koolis oled sa käinud ikkagi Raplas. Aga võib-olla Marit, teie ütlete, kuidas te Raikkülla üldse sattusite, mis teie pere seos või pidepunkt selle küla kant? Selle külaga mu selline pidepunkt, et minu isa on sealt pärit. Kõik meie isapoolne suguvõsa ongi Raikkülamailt. Pärit teie olete põline selle Räikele Jüri, kui väike või suur kohta ühe poisikese jaoks oli jätta, kui sa ütlesid, et õde käis chillimas, siis ikka mingil ajal seal seltskonda oli, kes sai midagi kusagil teha ja ei, minu lapsepõlve ajal oli Raikküla väga selline värvikirev koht, et seal oli lapsi väga palju, tegelikult mul on, selles mõttes meeldis väga, väga väga õues rööbas käia. Ja, ja, ja suvevaheajad olid alati väga, väga toredad, ilusad, et sõpru mul seal oli küll, jah. Igav ei hakanud kunagi. Noh, tegelikult on niimoodi, et meile nüüd on tulnud noori peresid juurde palju ja lapsevankrid sõidab ja, ja ikka tuleb Marid, teie olete lasteaiaõpetaja olnud juba päris pikki aastaid. Kogemust juba on ja tunne, et teaks küll, kuidas lapsi kasvatada või õpetada. Kuidas selles valguses mõtlete endale kui noorele emale ükskõik, kas siis Riia Reedaga või Jüriga. Et kui hästi te või halvasti hakkama saite omalajal pedagoogilist teadmist tagala kindlustamiseks ju ei saanud olla. No mina olin selline, nagu öeldakse, mina olin kanaema. Et minu lapsed tahtsid olla mõlemad väga kodus, lasteaeda minek oli neile päris tõsine, tõsine katsumus. Mul oli abiks ema, sest mina elasin esialgu riieredaga kodus. Kui ma praegu tagasi mõtlen, siis mulle tundub, et ma ei teinud midagi nagu kardinaalselt valesti, sest lapsed ei kippunud kodust välja, tahtsid olla kodus, et meie pere oli selline ühtne, meil oli selline perekeskne Elume, käisime küll väljas ja suhtlesime ja, ja meil olid sõbrad ja lastel olid sõbrad. Aga minu lapsed ongi sellised, nad on selliseid heatahtlikud ja sellised siuksed, armsad lapsed ja nad kuulasid sõna ega, ega meil vits a meil oli vits küll ükskord maja sea. Eiri Aredele ma teen vitsa, ükskord ma isegi ei mäleta, miks, aga ma panin selle vitsa radika peale ja see vits seal kuivas ära, nii et riiereda tekiks klõpsida. See rohkem vitsa ei kasuta, ma ei saanudki, kasutab üldse. Aga ei kasutanud, ei kasvatanud. Aga muidugi, kui riiereda oli juba sellises teisme eas, selline tulid oma tahtmist ja asjad ja siis ma mäletan, ta ikka lõi ukse pauguga kinni, et ma lähen nüüd memm juurde, ma jään sinna elama. Et Memi on minu ema, Jüri, vanaema, Raikküla vanaemad. Ma mäletan küll on olnud aegu tiinekajas, kus ma tihtipeale ei tahtnud kuulata ema soovitusi ja, ja oli väga olulisi asju teha. Mida muidugi ema arvas, et ei ole väga olulised. Aga mulle ei meeldi eriti aegu, mulle ette öeldakse asju. Aga mulle endale meeldib väga ette öelda asju. Täpselt selline inimene. Ema kinnitab või. Mina olen kaksikmina, teen 100 asja korraga. Mina koristan toad segamini näiteks. Aga Jüri on selline, et vähid üks samm edasi, kaks sammu tagasi. Aga väiksest peast oli niimoodi, et ega sa ei lasknud endale midagi öelda, aga üks asi, mida ma väga mäletan, Jüri pidi alati täpselt teadma, mis kell läheb tal see buss, millega ta tuleb tagasi, millal ta läheb muusikakooli. Ja mis kõige tähtsam, ma pidin alati teabe, mis kelle ema koju tuleb. Ta tuli alati mulle lasteaeda järgi. Kell kolmveerand viis, ma mäletan seda siiamaani eluks ajaks ma mäletan, et tal passilauas kolmveerand riista jõudis lasteaeda. Kui mina panin Jüri lasteaeda sinna rühmatuppa, siis Jüri nuttis, ütles tuled, kolmveerand viis tuled kolmveerand viis oligi niimoodi. Ja aga ikkagi lasteaeda siis hoolimata sellest, et teie olite kanaema, ta jõudis. Ja ja ta läks lasteaeda Raplasse ja ta pidi minema lasteaeda kahe aastaselt, kuna mina oleksin noh, vastasel juhul oma oma töökohas oma ametikoha kaotanud. Jüri oli väga raske lasteaias, nii et mina ei saanud töölt ära tulla, kui olid mingisugused probleemid, seal oli lausa niimoodi. Kasvataja pidi panema välisukse kinni, sest väike Jüri Pootsmann tungis välja, uksest murdus ja siis nad mõtlesid igast asju välja. Aga siis nad leidsid niimoodi, et ja kusjuures minu mälupildis on täitsa selle koha peal auk. Et õde tuli siis ühisgümnaasium oli seal kõrval. Jah, ja, ja Riiareda tuli siis teda vahepeal vaatama. Mulle tõesti meeldib ka jalgu, et ma mäletan ka, pidid ikkagi, aga seal oli niisugune kontrollivad nutt, kurgus, jooksmine või ja võõras selline keskkond oli minu jaoks see lasteaia pisikene. Aga Marek, mis te praegu õpetajana ütlete, et kas mõni laps ei olegi lasteaeda nähtud? Ei, ongi nii ja mõnele lihtsalt ei sobi, ei sobi, ei sobi. Mina olen küll praegu, nüüd teist aastat õpetan erivajadusega lapsi. Et nendel nagu sellist asja ma ei ole täheldanud, aga, aga see on tõesti nii, näiteks noh, minu lapsed ei sobinud lasteaeda, kuigi nad suuremaks said, nad said seal hakkama. Aga nende jaoks ei olnud lasteaed, see kodus oli parem. Nad olid tublid ja nad tegid kõik ära. Aga ikkagi nad ei olnud lasteaialapsed, et paraned rõõmsalt rühma, nad on nii rõõmsad, kõik ei olnud niimoodi. Aga ma mäletan, et see oli alguses kolmandas neljandas rühmas, kui ma juba hakkasin vaikselt kooliikka jõudma, siis mulle väga meeldis käia, ma mäletan, mul olid seal väga toredad sõbrad, olid ikkagi lasteaias. Aga lihtsalt need algusaastad olid tõesti, ma mõtlen, et väga-väga raske teha. Ja meil oli isegi niimoodi, et Jürimäe saime lasteaeda ja ta ühe aasta käis ja kuna minu ema jäi koju koolist siis ta hoidis Jüri. Nii et mina läksin hommikul tööle, memm tuli, Kõppe, Kõppe võttis Jüri. Niisiis nad lehvitasid mulle akna peale, Jüri teadis täpselt, millal buss tuleb. Nii et ilma kella vaatamata ta ronis köögiakna peale. Nüüd buss tuleb, buss oli näha metsa äärest ka püstoli. Ja siis nad memmiga seal mängisid ja laulsid ja ja isegi paar luuletust on meil alles, mis nad gripi luuletus oli, mis te tegite, ma leidsin selle ülesse. Üks väga tore laul oli, teeme pesa endale, aga Jüri oli ju meil selline laps, kes kuni kolmanda eluaastani sai tissi. Ja siis mina tulin töölt. Nii, ta jäänud ülesse. Ta sai selle tissikotiga. Ta magas hommikuni välja, et leiba sai rahus ära minna, mina hakkasin koristama, nii et ma ütlesin emale, et sa koristama ei pea. Ma tulen, ma teen kõik ära, paneme jüri magama. Irisaid issiga pähe magas hommikuni, siis tuli jälle ema, meil oli niisugune ring. Alles käisin vanaema juures ja siis ta ütles, et issand, et ma pidin sinuga tervet aabitsat laulma. Sa ei olnud nõus lugema vaid vanaemapidisele ette laulma, mulle aabitsa. Tantsisime, mis asja me seal tegime, ma mäletan küll, kui muusika ja laulmine siin läbi jookseb, kas sul on Jüri niisugune lapsepõlvelaul, mis on jäänud sulle kuidagi kõrvade vahele helisema, kas lasteaiast või vanaema abiga? Väga ei ole nagu mälu. Et ma tean, et ma hakkasin laulma juba algklassides ja siis ma läksin lastekoori. Aga lasteaiafotosid, kus seal laululinnuna nina püsti on, selliseid ei ole või ma tean, et on üks foto Raikule kultuurikeskusest, et kus mul on mingi pildi, mälu, mingisuguseid asju, mäletad, vaata lihtsalt täiesti suvalisi asju. Mis võib-olla noh, see ei ole nii suvaline, aga ma arvan, et see oli esimene kord, kui ma laval olin. Ja mul oli selline Velvetist mingisugune punane traksipükse jalas. Ja valge särk ja valgelokk. Ja ma laulsin seda, mul on veel käsi seal selles kop kop asendis, vaata aga, mis laul sellise kop põdral maja metsa sees jah. Muidugi, jah, see on ainuke selline mälestus mul väga noorest east punane velvet. Me oleme siin hoogsalt saanud Jüri lapsepõlvemomentide meenutamisega juba tegeleta. Siiamaani on tähelepanuta marita teie omad. Ehk kui te mõtlete ennast, siis lapsepõlve Raikkülla tagasi, muide teie käisite lasteaias ja juba siis oli lasteaed seal. Meie lasteaed oli vanas Raikküla mõisamajas mõisahoones teie kodu, kes seal olid? Minu kodus oli isa, ema, minu noorem õde ja minul on kaksikvend. Noh, ema oli õpetaja, ütleb võib-olla ka palju kell üheksa magama, kui preemia sai läbi, tuli kustu distsipliin, distsipliin see ei olnud mitte hull, aga meil kodus harjutati, et et nüüd on vaja minna sinna piima tooma, kes siis pesi täna nõud, kes peseb homme nõud mitte midagi hullu, aga selliseid tööharjumused olid meil ikka ära õpetatud. Kodused ülesanded ja hea koristamine. See tuli teie jaoks nii-öelda iseenesestmõistetavalt ja autoriteedis küsimust ei olnud või punnisite vastu. No eks mina olin selline õde oli krapsakama, aga mina võisin terve laupäeva harja otsas veeta niimoodi, et ma seisin, hari käes, keset tuba. Aga harja otsas. Ma ei viitsinud järelikult lihtsalt origa ja lihtsalt seisin, hari käes ja vaatasin, et päike paistab. Ma mäletan seda, et ja õde mul väga krapsakas, jah. Me läksime laulupeole, kui me olime sellised. Kooliealised viies klass, kuues klass kuskil. Jah, ja ema oli küsinud, et Marikas sul on kohver pakitud. Ja mina olin selle peale vastanud, et ma ei tea Anbacki praegu. Tõde oli krapsakam, õde oli tublim. Huvitav on see, et võrdlete ennast õega mitte siis teise kaksikuga Oleks mul olnud kaksikõde, võib-olla see üksteistmoodi olnud. Aga kaksikvennaga ma mäletan seda, et minu õde sai vennaga paremini läbi kui mina. Et Ann oli selline, on praegu ka selline hästi krõbe hästi-hästi kiirete liigutustega, mina pigem mõtlena süsteem. Mul võtab aega, nagu ma mõtlen enda jaoks asjad lahti ja asjad nagu kokku. Minu venna nimi on Peeter ju siis Peeter, võib-olla tal oli parem toimetada õega, võib-olla vist. Igatahes nad tegid mulle selliseid krutskeid ka, ma olin selline. Ma olin vist selline hädapätakad, mulle tundub, et et natuke ringist loll, kes oli ringist väljas, sest et meil on mitu momenti olnud kui, kui vanast noh, praegu on ka meepurgid. Väga hea oli, võta sahtlist nuga ja noaga mett saia peale määrida. Ei ole vajastanuga pesta, võtan järgmise noa, võtan määrin jälle saia peale met, eks oli meil niimoodi, et meil oli ikka päris mitu nuga seal meie purgis püsti. Kes tegi nii nemad kahekesi Maritegi Noomariitil kõrvad, longus jälle ühte asja mäletan, aga noh, neid ei olnud palju, eks ma hakkasin ennast nagu kehtestama ka. Aga see, et ema oli õpetaja, tähendas siis, et korrapidamine või see kõva sõna oli koduse tema oma, mitte isamaa. Ema ja ka isa ikkagi ka nad nad võrdselt meid õpetasid ja, ja, ja, ja need reeglid kehtestasid. Mis on teie esimene niisugune lapsepõlve emotsiooni killukene. Kas pilt, lõhnatunne, kui te mõtlete tagasi nendele kõige kaugematele aegadele? Mina mäletan, kõige kaugemat aega ma vist olin siis, ma isegi ei tea, kui väike ma võisin olla kuskil paariaastane. Meie emajuured on pärit Virumaalt Viitnalt ja iga soovime, käisime Viitnal, auto oli parklas ja me ootasime, keegi läks, seal on see Viitna pood oli seal tee ääres. Ja ma mäletan seda, et ma vaatasin niimoodi autoaknast ja puud paistsid. Et järelikult me olime väga väiksed, et see oli mopeedauto olnud. Ja ma kujutan ette, et sügavad istmed ja selline me ei ulatunud niimoodi vaatama. Aga siis selle autoga tuleb meelde ka see, et maainimesed käisid Raplas poes ka ratas oli paremat kraami ja ja Raplas oli üks suur toidupood. Ja kui meie perega siis sinna Raplasse sõideti, siis meid ei tea autosse, ega meid siis poodi kaasa ei võetud võtta, siis kolm sellist pätakad poodi, need hakkavad lollusi tegema ja siis me istusime autos ja mul on niisugune tunne, et, et inimesed, Mikk tegi lollusi seal autos. Ja inimesed, kes kõik vaatasid, kui me seal siis lollusi tegime, et et pärast muidugi riielda. Meil oli väga lõbus pere. Mõnikord õhtuti oli niimoodi, et isa hakkas võimlema ja isa hakkas meiega trikke tegema. Tema oli isegi sihuke pikk sirge mees, tema hüüdnimi oli vana pikk Raikkülas ja ta suutis panna jala kaela taha jala üle. Lihtsalt niimoodi istus põrandal ja pani siis selle jala üle kaela, siit niimoodi. Võimles. Noh, me, me tegime koos siukseid, trikk. Sa väidad, et sa paneksid praegu jala kaela taha, päriselt saad seda niimoodi loomulikust või natuke peaks õlitama. Mul on suhteliselt venivad liigesed ja geneetiline teemasse, mitte harjutamise küsimus, ma arvan küll. Meie peres on kõik siuksed pikad ja peened inimesed ja ju nad on siis sellised painduvad. Väga painduvad. Mis mees teie isa oli? Kas minu isa oli farmi mehaanik ja tema oli selline mees, kes tema käis parandamas külas kaevusid. Ja, ja ma mäletan lapsepõlvest seda, kui helises telefon ja jälle ma nüüd noh, ma ütlen niimoodi, et siis ema oli tiged, jälle on vaja sinna lauta nüüd minna, see sitalint on katki ja. Tihtipeale oli, oli no läkski, eks laudad olid ju töös, eks ju terved kõik päevad jah, ja isa siis sõitis oma, tal oli see keevitusagregaat oli siis seal kastiautos ja ta oli väga kuldsete kätega mees. Torkas. Nojah, sest et vanasti oli ka niimoodi, et kui sa käisid kaevu parandamas, siis pandi ka, pakuti süüa ja pandi laua peale ka midagi, ega siis see oligi selline aeg. Just need õhtut kippusid päris pikaks. Kasi aga õnneks ei anna, tihti ei tehtud nii, et aga see tõi kodus tülisid ka majja või. No ma ei mäleta, et oleks eriti hullusid, tülisid olnud, aga eks ema ikka võttis kallal ka, sellepärast et noh, terve päev ja sa ei saa seda ühte kaevu parandada. Kas te pahandusi endaga seoses lapsepõlvest mäletate? Tüdrukutelt on seda mõnikord isegi piinlik küsida, sest üldiselt on nad kõik ikkagi juba stereotüüp on ka selline tublid ja korralikud ja aga kas midagi niisugust on, mille pärast teil võis olla piinlik või mida te ei soovinud, et isa ema teada saavad või et said ja siis järgnesid sanktsioonid? Päris väiksed me olime, ma mäletan, see ei olnud selline teadlikult tehtud pahandus. Meil olid sihuksed põlled ja me siis tassisime ahju tuhka kööki, pliidi ette põlletaskus. Aga ühte asja ma mäletan seda, et kui meie isa tahtis meile või andiski vitsa. Me olime talvel, oli juba pime ja olime kelgumäe peal, kaua aega ja meid mingi siis otsima ei tulnud, õigel ajal koju, meie peres oligi see ja Jüri riiereda. Noh, nendel on ka see teade, et on kellaaeg, kui tuled koju, kui tahad olla kauem, siis ütlen uue kellaaja, aga alati on mingi tärmin. Ja meie siis ei läinud õigel ajal koju ja isa tuli meid otsima. Ja ma mäletan seda, et kui me siis veeresime, lumised nagu lumememmed niimodi tuppa Köögi vaiba peale ja isa siis Vitsutas meid, aga mitte hullust jälle. No ma mäletan, et ta, et jah, vot niimoodi. Aga, aga me saime ikka päris hullusti, Me saame riielda ikka, sest et noh, kujutate ette, onju lapsed on kadunud, õues on pime. Kuidas marita teie jaoks need olulised valikud sündisite, mis panid paika selle, millega ta tegelema elus hakata? Mina tahtsin minna õppima moekunsti kergetööstustehnikumi aga, aga ma sain läbi ajalooeksamist joonistamise eksamist. Matemaatika eksam vedas mind alt, sest minu pea ei ole väga matemaatiline. Olen niisugune nagu rohkem kunstiline ja ma ei saanud sinna sisse. Ja siis ma hetkeks nagu kaotasin pea, et mida nüüd teha ja siis ma läksin õppima. Tollel ajal oli koplis kuues kutsekeskkooli. Ma läksin sinna õppima masinaelementide joonestamist. Praktikat no ma ei tea, no jumal, sain seal hakkama või seal ei olnud seda, nii et me joonistasime. Me õppisime joonestamist Mutrite poltide, kui ma hakkan praegu mõtlema, siis ma enam ei mäleta väga täpselt, aga see oli lihtsalt üle ja, ja ja ja siis ma lõpetasin selle kooli ära, ma läksin tööle EKE projekti. Ma olin seal hoonestaja, nii et ma joonestanud masina elemente, vaid ma joonistasin neid suured majade projektid ja neid pidi nagu paljundama ja siis olid nagu need neid parandusi joonistasime nendele projektidele. Ja siis ma olin linnas ja siis mingi lasi, sündis riierede ja kui riiered oli väike, ma tulin linnast ära ja sattusin tööle Raikküla eriinternaatkooli. Ja sealt läks nagu joonestamise pealt see, see tööjoon nagu, ära siis rohkem seal selle kooli peale ja siis läks juba edasi lasteaeda. Vahepeal oli muidugi see passide tegemine ka. Siis linnulennult möödub vahepeal umbes 10 aastat. Jõuame sellesse hetke, kui Jüri sünnib. Mis hetk teie elus oli? No see oli selline väga õnnelik hetk, sest et nii kui ma teadsin, et ma last ootan, siis ma teadsin kohe, et mulle Jüri kõhus, mismoodi, ma ei tea, no ma, ma tundsin kohe, et, et mul sünnib poeg ja ta on Jüri. Et kohe Jüriga Jüri nimi oli sellepärast, et minu emapoolne vanaisa kandis nime Jüri Rudolf. Ja ma tükk aega mõtlesin, et kui mul on olemas Riia reeda, et võiks panna ka Jüri Rudolf, aga siis ma mõtlesin millegipärast, et et järsku seda on liiga palju ja siis sai lihtsalt Jüri. Kuidas oma nimega läbi oled saanud, ma mõtlen seda, et kas Jüri kuulub nende nimede hulka, mis jääb ka kuhugi varasematesse põlvkondadesse ja ta ei ole niisugune noh, aktiivselt käibel nimi tänapäeval, et ma arvan, sa ise ka elus nime kaimudega üleliia sageli vähemalt omavanuste seas ei kohtu omavanuste seas väga vähe praktiliselt null et siiamaani ma väga palju isegi ei tunne, Jürisid, kes on minuvanused suts nooremad või vanemad. Aga mul, ma ei mäleta küll, et mul oleks olnud mingisuguseid hetki, kus noh, et meil tuleks nuritud või b, et mul oleks nagu piinlik olnud, et selliseid asju nagu ei olnud, et ma kuidagi kuidagi nagu ei, ei keskendunud üldse selle peale. Aga ma oleks tahtnud, et ma arvaks, Jüri, Rudolf, ma arvan küll, oleks tahtnud. Truudi. Te olete marita öelnud, et vähemalt mingil ajal suures osas tuli teil Jüri kasvatamisega või laste kasvatamisega üldisemalt üsna üksi hakkama saada. Põhjuseleta Jüri isa käis Soome kalevipojaks. Mida see olukord siis praktilises elus tegelikult tähendas, et olitegi kolmekesi kodus isa polnud näha, siis ma ei tea, kas kuudega. Ei, see oli niimoodi, et ta ikkagi oli ära kuskil kolm-neli nädalat ja siis tuli koju mõneks päevaks. See periood oli päris pikalt, kui Jüri oli väike. Paariaastane kas sinu meelest Jüri on isa sinu kasvatamises osalenud just asjaolu tõttu, mida me siin kirjeldasime jamaga? Ei no ta oli tööl ju selles mõttes ega väga ei väga ei olnud sellist asja. Et, et pigem ikkagi ema ja, ja, ja vanaema kasvatasid. Aga sina võtsite ta ikkagi isana kogu aeg ju? No ma mõtlen, et kas see side oli päriselt niisugune, et kui paps tuli, et siis sa tormasid uksele vastu ja oli ka hea meel teda näha üle nädalate ja selles mõttes emotsioon oli ju, mul oli õega samamoodi isaga samamoodi valt õde käis kooli ajal väga harva kodus, isa käis väga harva kodus. Et mul oli täpselt sama hea meel teid näha ja alati ju nad tõid midagi head ja paremat ka. Eriti Soomest muidugi ei maksa unustada, aga Marite, püüad mõelda end teie olukorda, et vabatahtlikult ma sellist olukorda ei tahaks. Sellel on mitmeid plusse. Aga sellel on hulk miinuseid ka, kuni selleni välja, et mis ühest suhtest või perekonnast üleüldiselt võib saada. Kui ikkagi aastad lähevad ja lähevad ja etaks asjade käik oli teie vaatest nii-öelda loomulik, et läks lihtsalt nii, mida te iseendaga kusagil sees kompromissi leidma, et poiss on vaja ikkagi ju üles kasvatada või see perspektiiv ei paistnud sel hetkel nii pikk ja, ja et ei lähe nii. Kaua see oligi niimoodi, et ega ma ei arvanud, et ta sinna nii mitmeks aastaks jääb. Me olime kuidagi sellega tõesti rahu teinud, et et juuni ongi praegu parem, et noh, lihtsalt nii ongi, et ta saab seal, Soomes on see teenistus natukene parem, et me kannatame selle ära, ega seda kaua ei ole, et noh, tuleb jälle Eestisse. Aga see niimoodi läks, läkski. Jüri kasvatamisega ta ikkagi ta tegeles ka, kui ta koju tuli, et ei olnud niimoodi, et isa nüüd tuleb, Jüri vaatab, et kes on ikka toimetas ja ikka tegi. Aga hea, hea, sest isa teeb meil hästi süüa. Tegime süüa siis sulgpalli mängimas. See oligi selline olukord, tol ajal. See oli veel see aeg, kui kalevipojaks käimine polnud päris massiline ja pigem erandi. Seerisite ära jah. Ei olnud õhtul kodus mõtteta televiisoris, et kaua see jama kestab. Esialgu ma ikkagi olin päris hädas, sellepärast et üksinda oli raske ka, et aga pärast ma harjusin toimetama, nii et et ma sain päris hästi hakkama. Aga eks eks ma sain emalt kaabi, noh kui midagi oli, eksju tavaliselt oligi niimoodi, et kõik asjad juhtusid siis, kui isa oli kodust ära, boiler läks katki ja mida iganes juhtusid just siis, kui sellest kodust ära. Kuna meil siis taadi oli see farmimehaanik, kellel kuldsed käed, siis tema tuli aitas, et ma, ma ei olnud selles mõttes hädas. Et mul tingimata oleks vaja nüüd niimoodi, et nüüd sa tuled sealt Soomest, Sa oled kogu aeg kodus, sest mul oli abikuuga kogu aeg olemas, nii et isa võis mind siis käia ära. Aga eks ta muidugi raske. Ja tegelikult oli ka niimoodi, et ega viimasel ajal sealt Soomest ju üks objekt ja siis ootad eest objekti ei tulnud ja siis ei ole seal ei olnud ju mingisugused kullamäed, mida, mida minna siis taga ajama ja minu meelest läks asi lõpus päris hulluks, et seal polnudki mõtet käia enam Soomes tööl. Vähemalt seda teed, mis tema tegi seal ventilatsiooni. Kuidas Jüri tita iga läks tervis ja, ja muidu nii-öelda gepakkus. Ta oli selline mõnustit, Jüri sündis, ta oli neli kilo 400, jutlekski sordid, ta oli meil jah. Ja kui Jüri hakkas sündima, siis isa ütles niimoodi, et panete nüüd õues suitsu. Ma ütlesin, et sa ei lähe praegu mitte kuskile, me hakkame nüüd sündima. Aga kui igav ja, ja see oli juba peresünnituse ja ta lasi öösel magada ikka ka. Meil oli hea ju magada. Me panime tissi suhu, magasime lihtsalt temaga ei olnud probleeme, kui, kui ainult et ma mäletan, mitte? Ei. Ma mäletan ühte korda, kui oli selline hirmu hirmus kõhulahtisuse tuur, kui me olime terve üleval ja kui mul olid mähkmeid seal voodi, siis meil olid mähkmed, veel marlimähkmed. Mina ei kasutanud neid. Sel ajal ei olnudki pampersid. Kui me väljas käisime, siis meil olid küll mingisugused sellised pabermähkmed. Aga siis ma mäletan seda, et me sõitsime mamma juurde linna rongiga ja mina ikkagi andsin Jürile distiku, tema tahtis see tissi jutt jälle. Sel ajal oli ka nii, et noh, selle peale ei vaadatud hästi. Kuidas rongis, nüüd niimoodi, aga ega siis laps tahab siis laps saab. Minu õel on tütred, kes on Jürist mõned aastad vanemad ja nemad ka väga toimetasid ja ja Jüri oli ka meil õe juures, õde elab meil Kuusalu ligidal, tihti seal? Ei, meil oli väga tore ta, ta ei olnud selline laps, kes vaevles seal gaaside käes või kes jonni, see, kes midagi söönud. Hea laps oli aga Jüri oli kaua aega, missugune laps, kes tahtis käia käest kinni, siis me käisime käest kinni. Ja siis, kui keegi tuli, siis lasime käest lahtisest tiri arvast, nii et tal, ta on juba natuke suured talle kõlba käest kinni hoida. Kas nutsime ikka käes? Aga oli vaja käest kinni hoida, muidugi mina liha ja alati oli muidu kaon ära äkki kuhugi. Mis su enda esimesed pildid on? Siit elust? Mälupildid? Ma ütlen, mul oli väga hea lapsepõlv, mul on seda kogu aeg öelnud, kui mult küsitakse, sest et minu arust, et maal oli ikkagi väga hea elada ja, ja need suved küla peal sõpradega rüübata, mängida ja, ja siis tuppa minna, kui juba pine on ja isa sõber või kes tõi siukse haarame lähevad vormelauto niukse purpurpunase saali tihe aastani, siis vot jah. Ja sellega ma kimasin ringi, ma mäletan, et see, see kingitus mulle väga väga meeldis ja see vist oli päris kaua ka pikalt veel alles ja siis meil oli mingisugune mängu, kas mingi oranž kass? Selle kassiga oli veel selline lugu, et rootsi isa käis suvel Rootsis tööl kurke korjamas. Ja ta tuli. Ta tõi selle mängu kassi, aga isa tuli tagasi Rootsist. Reis enne Estonia katastroofi. See oli kuidagi nii kõhedust tekitav, kas see, kas see on siiamaani alles? Ma loen su jutust välja, et sa olid pigem seltskondlik tüüp. Lapsena kindlasti ja ei, kõige lasteaias ei meeldinud. Ma ei tea, ma mäletan seda, et kui kui oli juba minek, näiteks kui ma käisin näiteks viiulit õppima seda või laulukooris ja siis, kui olid mingisugused kodused tähtpäevad, sünnipäevad, siis alati kõik ju tahtsid, et ma laule laulaksin või mängis viiulit ja ma ei olnud kunagi nõus esinema, aga siis ma olin, ma mäletan ükskord nõus esinema mu Tallinna vanaema käis pinda. Et ma ikkagi viiuli võtaksin välja mängiksin, sest et nad ei ole nõus, muidu lähevad ära. Ja siis ma läksin teise tuppa, panin ukse kinni ja seal mängisin, siis ma proovisin hästi kõvasti mängida niimoodi, et nad ise ei näe seda millest viiul ja, ja ka laulmine, sest ei isa ega ema pole otseselt muusikale oma sõrme andnud, see oli kõik sinu initsiatiiv või keegi siis kusagilt tõmbas niite. Ei, ma ikkagi tahtsin muusikaga minna, aga ma ei tahtnud viiulit absoluutselt õppida. Ma tahtsin õppida kitarri minu arust. Aga viiul oli vist ainukene, mis oli vaba Bill hetkel, kui ma sinna selle avalduse saatsin ja sisse sain, siis ei olnud kitarri sinna tundi enam vabu aegu vist. Ja siis ma võtsin selle, mis oli ka teine keelpill, aga kuskohast võisid saada motivatsiooni või selle idee üldse muusikakooli avaldust teha? Ma ei tea ka, kui hakkan niimoodi mõtlema, sest et see ei ole väga minulik minulik käitumine. Sest et noh, see tähendas seda, et tunnid olid meil ju pärast tunde. Ja seal oli nagu paus vahepeal ja siis tekkis mingi logistiline probleem veel ja siis ma pidin üksi seal linna peal olema kuskile, lõppude lõpuks ma seal kaks aastat ant saingi käia, sellepärast transpordiprobleemid olid. Aga ma arvan, et see initsiatiiv tuli minult ikkagist. Jah, kuigi ma ei mäleta, mustlane. Ma mäletan seda, et sa tulid ja ütlesid, et ma lähen riiuli kooli. Ma kujutan ette, et sul oli seal teisi klassis ka, kes, Võib-olla mõjutas, et mine tea, võib-olla oli küll niimoodi, jah. Kuidas sa kooliga läbi said, sa oled nii palju varem rääkinud, et nad ikkagi tuli ette hommikuid, kus sa minna ei tahtnud, ma arvan, kui me selle koha peal pooleli jätaksime, siis kõigil on tulnud selliseid hommikuid. Aga kas sul oli seal midagi rohkemat taga või see oligi lihtsalt niisugune hooti peale käidud, et tunne, et noh, täna lihtsalt ei taha minna, ei viitsi, oleneb, mis perioodist ma räägin. Põhikool mul üldse eriti ei meeldinud. Ma olin ka selline tüüp, kes juba natuke kõndis mööda seinu ja mul oli mingisugune oma kamp, enamik tüdrukud kõndisid mööda seina, tähendab mida, no et ma olen selline pigem arg ja ei julge silma vaadata võõrastele inimestele, et ma, mul oli hästi oluline see, et mul on selline turvatsoon ümberringi ja need tuttavad sõbrad, kellega ma olen siis ma olen nendega nii klassis nii vahetunnis kui ka siis sööklas söömas ja, ja mida iganes ka pärast kooli siis teha oli. Gümnaasiumis mul meeldis käia. Ma olin selline tagapingipoiss gümnaasiumis, et ma oleksin olnud, et väga heade hinnetega, kui ma oleksin ise natukene viitsinud õppida. Ma olin tegelikult suhteliselt terav pliiats, ma arvan, aga mul olid teisi asju teha, seal laulsin ühes kohas ja siis ma vabandasin, et mul see üks jalg valutab, et ma vist ei käinud terve gümnaasiumi vältel suusatamas, mitte kurthivis kehalises kasvatuses. Mul on selline. Kas sa mäletad, kui sa hakkasid lõpetama gümnaasiumit, aga seal oli vaja teha kehalise kasvatuse mingisugune siis? Ja siis Jüri Sauli küsinud kehalise õpetaja käest, et kas teil, puit pole vaja laduda, et ma ennem laam hoidku, lähen jooksen selle tiiru kuskil. Ja teate, mis ma siis tegin, ma vastasin kolm aastat kehalist kasvatust järele, need talvised perioodil niimoodi, et mu õpetaja pani mulle kooli ümber puude külge rippuma mingisugused lipikud ja siis ma pidin orienteeruma, ma korjasin need lipikud ära kooli ümbert sain selle kolme miinuse kätte kahe miinusega. Ma siiamaani natukene viimase minuti inimene ikkagi, et ma teen alati ära, aga viimasel minutil Viimase minuti inimene, mina hommikuti alati hüüdsin jööri, sest. Miks see niimoodi oi-oi, ma olen niimoodi ikkagi vastu päid ja jalgu saanud sellest, et mina jään magama, aga mina ikkagi ei läinud väga tihti hommikul esimesse tundi, siis ma jäin hiljaks teise tundi ja siis siis siis ma läksin varem äraga tagasi. Jüri klassil on see kontse klassi raamat peale gümnaasiumit ja mul on meeles, et lauset Jüri hilineb tundi ka siis, kui ta on esimene klassi ukse taga. Päris kõnekas, aga see kehalise asi, kas sul ei tulnud välja või sa ei viitsinud, milles, millest sul 100 teinud? Ei meeldinud suusatada. Suusatamine on üks asi, mida tehakse talvel, aga ülejäänud aasta ringi tehakse muid asju korvpalli või üle kitse hüppamine. Kaugushüpe ei jooksmine, mulle meeldis ma joosta nagu oskasin. Aga korvpalli ei siiamaani isegi vaata korvpalli ei huvita lihtsalt. Ja ma ei saanud sellest aru, et miks peab alati korvpalli mängima, miks see või mingisuguseid teisi asju? Saalihoki mulle meeldis rahvastepallis ma olin alati see, kes jäi viimaseks nii-öelda ehk siis sa jooksed ära lihtsalt palli eest kogu aeg. Kes olid siis minusse, sest mina olin ka niisugune pisike ja peenike ja mind oli palliga väga raske püüda, sest ma jooksiga niimoodi ja ma kartsin pallise püüda. Rahvastepall oli minu jaoks ka väga kole mäng. Ma olen vähemalt hea selles, sest et noh, hea jutumärkides, ma jooksin ära seal palli eest, aga ma ei ole eriline spordipoisid nüüd ma olen ikkagi väga noh, võrreldes kooliaega praegu mulle meeldib väga sporti teha. Mõtlen siin jälle väikese ebakõla peale, et et kui sa koolis käisid nii nagu sa just kirjeldasid ja oma läbisaamist kooliasjadega, siis kuidas vanaema lasi sellel kõigel niimoodi olla, et kas ta ei püüdnud kuidagi pedagoogina sekkuda või asjade käiku mõjutada, et noh, et ma ei taha öelda, et Jüri päris käest ära ei läheks? Õpetajana pidi ta ikkagi kohati mures olema ei olnud. Ega ma väga palju ei rääkinud ka. Ja esiteks sa ei rääkinud palju, teiseks oligi nii, et sa said oma asjad tõesti viimasel minutil tehtud, et asi ei läinud mitte kunagi käest ära, et pidi nagu hullusti sekkuma. Koolis vaiba peal käimist ei olnud, ei, emale ta ei. Arenguvestlused olid need, kus me käisime ka seal noh, seal oli ka see, et, et noh, et hiline peas niuksed, väiksed tähelepanekud ja sellised Ei no ei olnud hullusti asju, aga ma mäletan seda, et kellade ansambliga oli sul mingisugune, sa ei käinud kellade ansambli proovis ja siis lausa see juhendaja helistas mulle, ma sain kohe päris riielda. Vabandust aga ma arvan, et me, et juhendaja oli ka natukene liiga liiga tõsiselt, võites oma tööd vahepeal. Kuna ma nooti ei lugenud siiamaani loe nooti, sellesamasuguse markeriga, hästi lihtsad lood olid, mida me õppisime ja siis ma värvisin nagu need noodid ära, kus ma siis pean. Ahah, löön kella. Nüüd kella, tihtipeale see ei õnnestunud, aga aga ega meil vist ei läinud ka väga hästi konkursid, tal, ma mäletan, kuhu noodi lugemine jäi, ma mõtlen seda, et kui sa viiulit olgu, mitte väga kaua, aga siiski õppisid, sa oled laulnud vist läbi elu koorides ja asjades ja oled praegu, kes sa oled. Kuidagi on õnnestunud seal niimoodi läbi nihverdada, et sa ei ole pidanud ära. Ma mäletan seda solfedžo ja see teooria pool oli kaks aastat ma käisin, eks ju, seal muusikakoolis ja juba tol ajal ma ei saanud väga aru sellest väga matemaatiline minu jaoks, ma olen samamoodi nagu ema. Pigem jah, need matemaatilised ja reaalsuunad ei ole nagu minu jaoks. Aga kuidagi pidanud jah, ei olnud vajadust. Vaata kooris kooris ma sain hakkama, noodid olid ees ja kuidagi nagu tajusin ära, aga mina tegin kõige kuulmise järgi siiamaani teen kõike kuulmise järgi, et ma kuulan, senikaua kui mul on selge, ma niimoodi hoobilt ei laula asju ära, muidugi, et mul on vaja ikkagi võtta, aega pidada ja kuulata ja siis väga palju proovida. Kui sa kooliajal tegid pappi, millega sa selle aja täitsid avastasid sa end mõnikord ka sigadusi korda saatmas. Seal oli selline aeg, kuigi ema ütles, et noh, niisugune hea poiss ja ikka eks ma ikka ma olin hea poiss, Ma olin hingelt väga võistlushimuline. Aga no inimestel on lihtsalt selline periood, kus nad teevad kõike risti vastupidi sellest, mida neilt oodatakse, eks. Ma ikka tegin. Kui me kasvatame niisugust väljendit nagu napilt pääsemine, siis kas sul on midagi niisugust on ette tulnud, mille puhul saab praegu hingad kergendatult, et neetud see oleks võinud ikka väga valesti minna. Kokkuvõttes sa oled põgenenud politsei eest, ära salat kusagil kellelegi kaklusesse sattunud, mida ma ei ole kunagi kakelnud. Politsei, aa, ei, ükskord oli küll niimoodi, aga siis ma olin juba vist 17 18. Tartlaste käisite, jõin ennast täis Tartus, see oli jube pärast vahetusaastat, et ma olin siis üheteistkümnendas. Et ma olin juba 18 küll aga veel gümnasist, aga gümnasist ja Tartusse läksime sõbranna sünnipäevale ja tegime igasuguseid teisi asju seal ja siis politsei. Ei, politseid ei tulnud seekord, aga kiirabisse sattusin kuidagi, sest et ma olin. Sa jäid ennast väga purju ja kutsuti kiirabi, sest sa said mürgituse. Alkohol, mürgitus. Aga see lõppes väga hästi. Hommikul pohmakat ei olnud, mulle anti kaasa see leht, see lehekene, sealt see kollane lehekene, kus oli pealkirjas kõik need asjad, mis muga viga oli ja siis ja siis seal sul vist praegu kodus ja siis ma andsin selle emale, sest et ma mõtlesin, et ta niikuinii leiab. Ma jätan selle niikuinii kuhugi ripakile, et siis juba saab nalja pöörama. Naljakas selle juba, aga ma arvan, et ta muretses pärast küll, et mis asja, et kuidas ma. Ma mäletan, et seal oli selline asi kirjas, nagu silmade avamine on spontaanne. Mida iganes see tähendab. Aga teie saite siis sealt paberist teada, mis oli juhtunud. Ja tavaliselt ei olegi niimoodi, et ega lapsed mulle noh, nüüd ka suuremast peast selliseid, mitte prohmakaid, aga siukseid asju ei rääkinud, räägivad pärast, sest nad teavad niuke muretseja ma olen. Et, aga seda ma sain teada siis, kui sa paber koju laekusel. Aga Marite, mis kohta teie elus on olnud see, kui te olete Jüri pärast kõige rohkem muretsenud mingi sündmus, mingi mingi hetk elus? See oli see periood, kui ta hakkas laulma Riinimandas ja kui olid proovid õhtuti ja kui ma teadsin, et me, noh, meil oli räägitud, et ma tulen nüüd viimase bussiga ja ta ei tulnud viimase bussiga olen küll seda Raikküla leevaheti õlkunud niimoodi oodanud. See buss läks ära, Jüri tulnud pidi tulema, telefoni ka ei olnud selle ajal ja siis ma lihtsalt käisin, vahtisin, tehti ja, ja täitsa ma olin täitsa paanikas, kus laps nüüd on, mul tulid kuidagi häälega või tulid? Ei sa said autoga, aga sa ei saanud teatada seda mulle ette, et millega sa tuled, isa jäi nüüd jälle bussist maha. Et see periood oli jah, kui oli vaja, sest meil sel hetkel peres autot ei olnud ja olid need kooriproovid. Ja Riiaredal oli siis juba Erik tema abikaasa ja Eerik siis Jüri, sõidutas kogu aeg ühte, ühest proovist teise proovi. Ja muidugi teine aeg, kus ma muretsesin, oli sedaani aeg. Ma ikkagi natuke muretsesin, sest et Jüri mõnikord kurtis ka, et sedaani ema riidleb jälle, kui ta hiljaks jääb, et nendel on seal Taanis oli jutt õhtusöögid punkt kell kuus või kell seitse ja kui hiljaks jääd, et siis oli päris hullusti. Ja kui ta rongist maha jäi, siis ta sai riielda et eluks ajaks ja et noh, ja siis ma mõtlesin, et issand täitsa võõras inimene, kuidas ta nüüd minu lapsega riidleb, aga ma saan aru, Ta ju vastutab tema eest. See esimene reaktsioon oli see, kuidas ta julgeb minu lapsega riielda. Tegelikult mina tegin ise taga, selliseid asju ei tohiks nagu tegelikult rääkida, aga me lihtsalt kitusin ära, enda enda emale ei soovitata ma ikkagi suhelda, palju ei saada, elan jah, et ma proovin sinna sisse nagu sulanduda ja see liiga tihe kontakt nagu koduriigi ja ja pere vahel võib nagu seda seda sisseelamist seal väga palju segada. Et mingid momendid olid, kus ma ikkagi tahtsin liituda, jah, seekord jäin rongist maha. Ma elasin Lõuna-Taanis, aga Kopenhaagenis? Jah, sinna sõitsime rongiga kuskil neli tundi kestis, aga siis tegelikult oli see rongiliiklus suht tihe, et ma sain suhteliselt ruttu ikkagi uue rongi peale, aga ma mäletan seda, et see pool tundi, kui ma hiljaks jäid, seal on see saksa punktuaalsuse seal peres omal kohal ja oi kuidas ma sain sõimata mind. See oli ikkagi kohutav, ma olen vist kunagi niimoodi maa alla, vajusin nutma isegi. No tegelikult on ju nii, ta vastutas sinu eest ja ta oli mures sinu pärast. Aga hetkel jah, mina, reaktsioon oli kaheksa. Ma mõtlesin, et issand, kuidas ta ju muretseb, et ma ei saa. Nüüd ma olin valmis, et ma nüüd helistan või Skype'i, need mõtled seal. Ta on laps, sinu enda reaktsioon, Jüri polnud selline, et panen oma kohvri kokku ja lähme esimese lennuki peale. Ei sellepärast et sinna Taani ma tahtsin minna seal sinna ma sain, mõtlesin küll selle peale vahepeal ataki peret vahetada, sest et seal sai see väga äärmuslikel juhtudel ikkagi mingisugust vahetust teha, aga ei soovitatud. Aga ma elasin selle üle ja lõppude lõpuks nad on mul siin Eestis külas käinud ja, ja Raiklas külas käinud, et et tegelikult kõik sujus lõppude lõpuks. Niisiis ühel hetkel läksid sedaani, see oli klassis 11, ma tulin tagasi siia Eestisse, siis ma läksin 11.-sse, aga seal ma olin öelda kümnendas aasta aega seal vahetusõpilasena võiks mõelda, et Taani, et ega see nüüd üle mõistuse kaugel pole, aga, aga kui sa niimoodi vaatad, siis Eesti lapse jaoks võrdluses Taani lapsega, kes on sealses kultuuriruumis üles kasvanud, märkasid sa midagi niisugust, mis pani sind imestama või mis oli täiesti teistmoodi nende kasvatuses ja meie kasvatuses või sellises kohvris, mida me kaasas kanname, eks, et kohati me mõtleme, Eesti pered on ju hästi sarnased, et meil on mingi omaliin, mis jookseb kodudest läbi. Võrdles Taaniga jäi sulle midagi silma? Nad olid meie hea kohta sellised üpriski täiskasvanulikud nad olid väga iseseisvad sellepärast et enne kui nad gümnaasiumi tulid, seal on see koolisüsteem natukene teine, et neil on võimalus minna, siis selle nimi on EFS, kuula, et seal on selline natukene nagu. Mis see eesti keeles on, aga poodings kuul internaat, et nad lähevad ja elavad koolis niimoodi, et nagu nagu kodust eemal ja see kuidagi ma arvan, mõjutab seda ka, et et nad on suhteliselt iseseisvad juba enda vanuse kohta. Oskavad nalja teha väga hästi nagu Eesti ja Taani huumor on minu arust suht sarnased, väga must huumor teevad samasuguseid pättusi. Kindlasti on ikkagi, selles mõttes on lapsepõlv ühine. Jajah, aga noh, ega ma ju päris selliseid lapsi seal ei kohanud, et ma, et minu kodus seal olid minuvanused üks minuvanune vend ja natukene vanem vend ka, kes elanud seal. Aga, ja noh, koolis olid ka minuvanused, et ma väga-väga nagu noh, nii palju noort noorematega ei puutunud kokku. Aga minuvanused olid jah, selles mõttes, et natukene iseseisvamad ja sa ütlesid, et sa väga tahtsid minna, miks sa väga tahtsid minna juba nii noorelt oskasid väga tahta minna, sellepärast et meil käis koolis selle organisatsiooni ehk siis YFU presentatsioon ja nad rääkisid mulle augu pähe, ma võtsin selle selliseks selliseks asjaks, et ma pean selle ära tegema. Ja ma olin liiga noor tol hetkel ma mäletan, kui nad käisid ja ma pidin ootama ja siis ma otsisin, nii et et noh, meie koolist neid inimesi, kes seal käinud ja kellel ka huvi on ja siis ma leidsin neid ja siis ja siis ühesõnaga uurisin väga palju selle kohta ja, ja siis huvidel läks suuremaks. Aga kui oli, milles seisneb, kas selles, et saab siit minema siit koolist, siit kodust saab minna? Ma ei, ma ei tea, mille peale sa mõtled, et ma nüüd lähen ja teen mida või saavutas üle mingisugune mind lihtsalt paelus see teadmatus ja see välismaine mingisugune elu nagu mulle seal pakkus väga pinget. Aga ma ei oskagi öelda, kus see tunne tuli, ma ei ole kunagi mõelnud selle peale niimoodi psühholoogiliselt, et miks ma siis nii väga tahtsin. Minu arust ei ole pilt väga eriline. Ma arvan, et neid inimesi on väga palju, kes kes seda välismaa kogemus tahavad, võib-olla cool, et, et see kooliaeg ei olnud võib-olla kõige ägedam minu jaoks. Ühel hetkel, et ma tahtsin mingisugust teist teist sellist koolielu tunda. Ja sel ajal olid sa palju arvutis ja googeldasin ka, kui sa valisid, kuhu riiki minna. Ja siis huvi läks sulaina nagu tõusis, eks kui sa nägid, kuidas seal on. Maret teile tundub hea mõte või? Ei? Ma mäletan seda momenti, kui Jürilast lennuki peale riiereda Eerikuga meil esineda siis lennujaama ja me sõitsime tagasi, see oli juuli või augustikuust augustikuu ja kohutav vihm oli seal päevasel hommikul vara ja siis ma võtsin Me koera, meil oli koer prints ja ma läksin koeraga mõisaparki jalutama oma kõva häälega, nutsin. Et noh, muretse nagu ma olen. Nüüd mu laps läks ära aasta aega, et minu jaoks oli see täitsa õudne. Ja ma mäletan seda, et pidi otsima sponsoreid, kes aitaksid nagu rahastada seda. Neid sponsoreid ei saanud ja me võtsime laenu, et laps saaks Taani ja mõtlesin ise, et kurje küll, et mani õudsat muretsen ja ma lähen võtame laenu ka, et laps saaks minna, et selline vastuolu, et aga ikka sa teed seda, mis lapsel ongi see, et sa tahad, et tal on. Aga ausalt see aasta ma ei tea, mis oleks juhtunud, kui me oleksime näinud. Kusjuures ei olnud niimoodi, et sa pead nüüd kodust ära minema, et, et midagi on kodus nii hullusti. Et sul on selline soov sinna minna, et midagi on kodus jamasti, et lapsed kodust ära minna, mitte midagi sellist ei olnud, aga lihtsalt oligi see huvi, tekkis. Kes on, see oli siuke tiinek aeg ka, et ma, et ma ikkagi oli niisugune väga seiklus, seiklushimuline, sellel ajal. See üks aasta võõrsil oli see piisavalt pikk või lühike aeg, et et mees muutuks, märkasid teemasid. Ja oli, mis juhtus. Ikkagi niisugune, niisugune mees tuli tagasi, et ei olnud enam selline gümnasist, ta oli ise seisame, ta oli selline. Jah, kui sa koju tulid, siis ta ütles niimoodi, et ütles niimoodi, et nüüd me hakkame niimoodi sööma nagu Taanis süüakse. Et mitte keegi enne laua tagant ei tõuse, kui kõik on söönud. Aga mina olen siin aeglane sööja, siis kaks õhtut sõimenivad ja Jüri. Ma ei jõua oodata Ütles, et jaa, et, et ma läksin poisina, aga tulin tagamehena. Et ma mäletan seda, et ma tulin Raikküla koju, istusin maha ja panin suitsu ette esimest korda haavata, seda minu eest varjati ja ma hakkasin Taanis suitsetama. Aga ma mõtlesin, et ma olin niisugune variant, mis asja ma küll ei hakka salaja kuskil nurga taga tegema, ma ei viitsi õues külmetada watensel Plita alle ja siis ema ütles, et ahah, sellepärast oli vaja Taani minna või. Siis mõtestiga õde teatised täitsa aga enam ei sõdinud. Ja Marit, kas te jõudsite mõelda enne seda, kui Jüri läks superstaari saatesse, võitis selle? Kohe varsti tuli eurovisioon läks ja liisk oli justkui plaksti langenud saatuse koha pealt. Enne seda jõudsite mõelda, mis võiks olla see valdkond, kus Jüri ennast hiljem teostama hakata, kelleks ta saab või mida ta elus tegema hakkab, kas te jõudsite sellega oma pead vaevata? Ei, ma ei jõudnud selle peale mõelda, sellepärast et see tuli kõik nii kiiresti. Sest kui ta tuli sealt Taanist ära, sest Taanis hakkas ta juba laulma, ta läks vesiroosivesi roosis õpetaja Monika arme, õpetaja Monika plokk, on ta nüüd? Jah, ja Vesi rosis on sellised toredad üritused, kui nende laululapsed laulavad, on jõuluõhtu. Ja kevadel on ka üks. Ja siis ütles riiereda, et Jüri, need laulab. Sest muusik, muusikaõpetaja oli talle öelnud, et te ei kujuta ise ka ettekäändel, on, me ei olnud kuulnud. Ja sealt hakkaski nakkuse edasi minema, nii et mul ei olegi sellist mõtlemist olnud, et mida ta nüüd peale kooli õppima läheb või, või et ma oleksin ise suunanud teda kuskile, midagi õppima. Sest et ta Taanist tulles oli piisavalt iseseisev, et ma ei saanudki seda teha, et mine nüüd sinna ülikooli, mine tänna. See laulmine tuligi kohe peale. Ja siis hakkaski kõik nagu niimoodi hästi minema, siis oli see Eesti Meestelaulu Seltsi mingisugune konkurss, oli jah. Ei, see oli Saaremaal, aga see Eesti meestelaulu isekuse jalgratta said, millega praegust riiereda sõidab. Aga seal Taanis juhtus täpsemalt, mis laulmise mõttes ja ma sain ennast sokutada sellisesse muusikakallakuga klassi kus ma tundsin alguses ennast väga, väga, kohutavalt sellepärast, et kõik mängisid mingisugust pilli. Ei, ma ei osanud tol hetkel ikkagi ikkagi viiulit isegi õigesti käes hoida, aga sellest ei olnud hullu, sellepärast et aasta lõpuks meie klass oli kuidagi nii ühtseks läinud seal Taanis ja kõik ütlesid, et Jüri, et siis kui sina tulid, et, et sa liitsid selle klassi nagu lihtsalt üheks, nagu, et sa olid see liim, kes ühendas kõiki nagu, ja lõppude lõpuks, kui aasta sai läbi, ma käisin seal nii-öelda teises gümnaasiumiklassis ja iga aasta on selline lõpupilte, siis mõeldakse äge teemaga välja ja, ja siis on selline nagu seal on mingisugune selline süsteem, et see number, mis sinu klassinumber on, meil oli kaks ja meil oli e-ehk, siis teine e-eksju ja siis sa nagu alustama pildi pealkirjapildi teemat, siis selle kahe e-ga näiteks meil oli ja siis meil oli selline valikud olid seal üks valik, oli see, et et Eesti, kuid ei tohi reisida koju tagasi taani keeles. Ja siis meil siiski suurlavastus oli, kus kõik nutsid ja siis mul oli sihuke nahast kohver seljas ja siis vaatan siukse pilguga, vaatan igaviku ja siis ja siis kõik nutavad tagasi siis niimoodi lõppude lõpuks oligi, et kõik nutsid, ma ei taha küll ennast kiita, aga niimoodi juhtus. Ma ei mõtle välja, seda jooksid autole järele. Ja seal oli niisugune vastuolu ka, et et miljardi, vaatasin pilte, mida Jüri postitas. Ja kuigi ma oma last hirmsasti koju ootasin, ma nutsin kurbusest, et ta peab oma sõbrad maha jätma seal Taanis, et mul oli nii kurb, kui ma neid pilte vaatasin, kus nad seal kõik nutavad ja jah, ja see pere ja, ja siis ma siis ma olin sellepärast jälle kurb, et mõtlen. Ta peab ära tulema sealt sõprade juurest, kuigi ma ootasin koju. Aga ma olen külas käinud kaanel jah, aga nad kahjuks ei ole siia jõudnud. Aga marita, mida teie seda siis tegi, või hing? Kui oli see õhtu Stockholmis? Kluubelis? Ja siis, kui oli, kui oli see poolfinaali esinemine finaali ja ei saanud proovida, kui oli poolfinaali päev meie hommikust saadik juba mukisime, lakkisime kõik ennast seal. Te saite veel RPM nii täpselt selle Clubeni kõrval. Ja me elasime seal, oli nagu niisugune nagu meie Nõmme linnaosa umbes selline. Me olime majas seal hästi, meil oli väga tore nädal. Seal olid veel JÜRI sõbrad, kellega me koos sõitsime laevaga sinna ja me istusime ka ühes kohas pileti toidu enam-vähem ühes kohas. Ja kui Jüri laulis, siis ma mõtlesin niimoodi, et ma nüüd tõusen püsti, ütlen minu poeg laulab. Ja minu kõrval istusidki reaalselt need, kes said poolfinaalist edasi. Ma isegi ei mäleta, mis riigi see sellel oli. Mul see meeles noh, meil kõigil oli see tunne super ja tegelikult oli niimoodi, et moment me kurvastasime, ta ei saanud edasi, aga me teadsime, kui tubli ta on ja kui hästi ta laulise, kui hea lause oli. Ja siis me noh, me mõtlesime ka, et ta saab kindlasti nüüd peksa sarjata selle eest, et ta nii halvasti nagu esines, aga ta esines ju hästi. Et lihtsalt talle pandi selga see kole sinine ülikond ja, ja õpetati selgeks see kaarditrikk, et, et ta rebiti nagu oma sellest algsest laulust täitsa välja. Muidugi oli kurb, aga, aga me teadsime, kui hea ta on. Võtsin kaalus siin üles, aga see hetk, kui oma poeg astub lavale ja mitte lihtsalt lavale. Ja noh, kõik on alles alguses. Pulss võis olla, ma mõtlen, emal. Ei noh, prill oli udune ja, ja ikkagi kiire oli. Meil kõigil oli niimoodi, et noh, klomp on kurgus, sa ei saa rääkida ka. Milliste sõnadega sa kirjeldaksid seda vaimset survet? Eesti lihtsalt on nii väike, kui keegi õnnestub välismaal või saab võimaluse riiki esindada, tekib tohutu ootus. See lihtsalt illustreerib kui väga mingil põhjusel meile on seda edu vaja. Kui väga see meile korda läheb. Kui juhtub nii, et ei tule välja või ei lähe korda siis kukkumine on veel topeltomakorda, et no mina sinna minnes vähemalt Eesti laulu võites ja eurovisioonile, mida aeg edasi sinna läks, siis ma hakkasin mõtlema selle peale, et ma võib-olla ei tunne ennast kõige mugavamalt, aga kui ma eesti laul võitsin? Mul ei olnud absoluutselt pinget, sest et sest et sinnamaani oli läinud mul kõik libedalt, kuidagi nüüd niimoodi tagasivaates ikkagi mõtlen selle peale uuesti siis see niisugune nagu ebaõnnestumine, millest ma lõppude lõpuks ikkagi õppisin väga palju. Et ta oli suhteliselt loomulik tulema, et kuidagi läkski liiga libedalt selle hetkeni, kui me Eesti laulu võitsime, aga mingisugust sellist nagu riigi esindamise pinget ma ei tundnud. Et pigem see pinge on nüüd teine kord, kui ma eesti laulul olen. Et see võtab fookuse nii ära, kui sa hakkad mõtlema selle peale, millest teised räägivad ümberringi, et kuidas võib minna ja sinu laulan seal üleval kuskil favoriit ja ma ei taha sellest üldse kuulda. See on suur kompliment, aga ta võtab, ma olen selline inimene, kes hakkab liiga palju ette mõtlema ja analüüsima ja ma tahan, et mul läheks nagu seal hästi, aga ta võtab fookuse nii räigelt ära lihtsalt. Et ma mõtlengi ainult sellele, et kuidas ma nüüd siis kõigile meeldida, aga seda ei saa juhtuda. Meedias töötava inimesena hakkaks kohe suuri sõnu tegema kirjeldamaks seda olukorda, mis valitses pärast play ebaõnnestumist eurovisioonil. Kuidas Jüri Pootsmann kukkus, ta, kuidas ta kadus ja sinna jäi ja kui palju peab olema tugevust, et ennast sealt uuesti nii-öelda kokku korjata kogu selle rahvusliku tähelepanuootuse surve ja pettumuse sellises mässapis või segus sageli justkui möödaminnes kirjeldad, et polnudki väga hullu ja varem või hiljem pidi see koht olema, kus sa tajud või saad kogeda ka ebaedu, et õppida sellest, see kõlab nagu jumala hästi isegi liiga ilusti minu meelest tõsi, olla. Päriselt-päriselt jah, ma muidugi, ma olin ise pettunud. Ma olen ka seda enne öelnud, et artistina ma nagu olin väga õnnelik, sellepärast et ma sain sealt, mis, mis teeb mind tugevamaks ja ma tegin ja ma andsin endast vähemalt, et 100 protsenti, et midagi sellist ei ole, et ma noh, lasid üle, lasin üle, et seda ei olnud. Nüüd on see Eesti laulu teema rohkem fookuses, siis ma ma tunnen lihtsalt seda erinevust, mis oleks võinud olla ka siis tol ajal. Aga samas seda ei oleks saanud olla, sest et ma olen nii palju kasvanud vahepeal selle viie aastaga. Et ma tunnen praegu ennast väga õiges kohas, kui ma lähen eesti laululavale. Ja, ja eks ma pidin ju, ma tahtsin eelmine aasta minna, aga nagu sa ütlesid ka, et et natukene on ikkagi raske sealt mudast välja tulla, sest ega ju ma praktiliselt neli, neli, kolm aastat midagi ju ei teinud, aga aga see oli ka üpriski teadlik valik. Alateadlik, võib-olla isegi praegu ma sellel aastal tundsin, et ma nagu olen valmis uuesti tagasi tulema, et Eesti laulule. Et nii palju mälestusi sellega on. Ja ma teadsin seda, et, et ma lähen sinna, millal ma lähen, et ma kunagi ei lähe kindlasti. Aga, aga ma lähen sinna siis, kui ma tunnen, et laulan õige, et, et sellest oleneb kõik, et vahet ei ole. Kui laul on õige, siis vähemalt ma ise tunnen ennast laval hästi. Ja koht ei ole oluline. Ja ei, kuulased, mis räägitakse, fookus on ikkagi laulul ja, ja sellel esitusel ehk sul ei jäänud sellest eelmisest korrast emotsiooni. Et sa ei ole oodatud, et sa oled antikangelane, et sa oled oma rahvast tohutult häbistanud. Sellega on see, et kui sa nüüd kunagi lähed uuesti eurovisioonile, millal sul läheb hästi, siis kõik unustavad juba selle ära, et sa kunagi oled seal viimaseks jäänud, sest et nii oluline on see, et sa saad kuhugi sinna üles jäädakse seal, mitte et mitte, et nüüd ma hakkan midagi siin enda soovide kohta ütlema. Aga noh, lihtsalt niimoodi on, et kui keegi läheb televisioonile elab hästi siis ta on tehtud mees, seesama artist võib minna järgmisel aastal uuesti põruda ja keegi ei mäleta, ta võitis aasta aasta varem, et kuidagi meil on jah, see, see, see, see edu seal nii oluline. Et tihtipeale unustatakse ära nagu noh, et kui inimesed ka, kes sinna lavale ronivad, et me ei lähe sinna ka tihtipeale nagunii jänesekindlate nina püsti ja, ja kogu aeg ei mõtle enda peale ka, et me tegelikult oleme lihast ja luust. Aga, aga tol hetkel ma ei tundnud, et ma ei lugenud väga palju meediat ka sest ma teadsin, et seal on selline sitaloopimine. Aga Marit, teie emana kõrvalt, kuidas te seda aega meenutate taluda, see olukord kuidagi ära seedida ja vastu võtta niivõrd keeruline, et Jüri pigem ei ole niisugune murduja tüüpeta, ei lasknud ennast auti lüüa sellest sellest, mis ümberringi siis toimus. Eks ta, ma usun, et, et sa kindlasti mõtlesid selle peale ka, aga tegelikult on ta nii hea ja see laul oli hea ja kokkuvõttes oli kõik hästi. Noh, alati jääb ju keegi viimaseks, ega see ei ole ju veel, meie saime kuidagi sellest niimoodi üle. Meil oli see teadmine, et ta ei teinud tegelikult midagi valesti, ta laulis, ta tegi oma töö ära, mis talle öeldi. Kuidas tuleb tegema. Patriki, ütles Riia reda venna õepoeg, et põhjamaa riiki ei olnud meie poolfinaalis. Ja et, et väike laps nagu enda jaoks pani selle asja niimoodi paika. Aga eks ta oli raske küll ja ma järgisin Jüri soovitust, et ma ei loe kommentaare. Muidugi oli, aga meil oli palju tuttavaid, kes ikkagi ütlesid, et ta oli tubli ja, ja ei olnud sellist meie ringkonnas ja mee tuttavate hulgas pecialist mutta materdamist, et mõtle nüüd läks ja mis ta mõtleb, et nüüd oli viimane, ei olnud sellist asja. Tegelikult oli ju, laul, oli hästi, ainuke asi oligi see, et eelviimaseks jäid kokkuvõttes eks ju. Poolfinaali viimane, aga üldkokkuvõttes. Saksamaa oli veel halvem minust. Nojah aga selles mõttes ma kirjutan siia ka veel, et, et väga palju head öeldi ka sellel ajal, et väga paljud Eesti artistid, kes on varem käinud eurovisioonil ja teevad seda protsessi ja teevad, kuidas viimane jäämine võib mõjuda, kõik kirjutasite, Tanja kirjutas mulle, Dirgid, kirjuta, et, et väga palju, öeldi hästi ka. Noh, emarollist, me oleme siin sinu elus enam-vähem ettekujutuse saanud aimduse, aga kui sa püüaksid isa rolli enda jaoks kirjeldada, et kas ja kuidas tema on sinu töid ja toimetamisi mõjutanud? Kas ta on kaasa rääkinud, kuidagi nõu andnud, no tema on alati olnud see, kes mõjub väga tasakaalustav vanaema kõrvale, tema on alati see, kes natukene võib üle mõelda nagu näiteks Taani osas ja, ja, ja miskit muud. Mis, mis, mis, mõtlesin, las ta lähedane täpselt selline nagu natukene väga-väga rahustavalt mõjub. Ja ma tunnen, et ma olen ise ka vahepeal selline, et ma näen väga palju selliseid asju nagu iseenesest, mis on nagu temalt pärit. Et seda ma nagu tunnen aina rohkem, mida aeg edasi läheb. Et selline rahustav ja selline, mitte nagu närvitsev. Kui sa näed mingisugust põlengut, siis ta läheb, jahutab selle kohe maha, hästi tahate anda? Ta on olnud alati selline, kes läheb kaklusi päästma või nagu ta läheb asja alati nagu maha rahustama, et kuulge, kutid, rabajoa, et talle nagu meeldib niimoodi nagu rahulikult asja võtta ja öelda, et kõik okei, et selles mõttes ma olen seda väga palju õppinud. Tema oskab lahendada selliseid kriitilisi olukordi. Väga hästi mõlgub meeles mõni näidud, millest praegu. Ja mul mõlgub meeles see näide, kui nad olid, kui ta oli Eestis veel tööl ja neil oli jõulupidu Viimsis ja sinna tulid kohalikud ülbitsema ja seal läks kakluseks ja tema sai peksa. Tema läks rahulikult lahendama nagu alati. Aga seal ei olnud selliseid, kes rahulikult lahendavad ja ta viidi kiirabiga, tehti talle pea kompuuter. Aga koju hommikul jõudis ta sellisena, et mina vaatasin köögi aknast välja, kes tuleb mingisuguse imelikke ülikond, imelik ülikond seljas, silmad olid paistes, kõik oli veel siukest kuivanud, verd täis. Et ta sai ikka päris tõsiselt peksa, nii et ta tuli, siis ta läks rannikule oma koju, ema juurde, sai sealt selga endale ühe oma kooliaegse ülikonna, sest tema riided olid kõik verised. Ja siis ta tuli niimoodi koju imetajate bussist välja visatud. Ta suutis selle niimoodi ära rääkida, mis, mis oli, bussijuht jättis ta bussi. Nii et ta ikka taoli päris tõsiselt ära klopitud oma selle heasüdamliku, sellise asja klaarimise tõttu, et need olid siuksed, verised vennad, kes seal leevendasid. Ta on selline rahumeelne mees. Ja suutnud asja ära lahendada, aga see ükskord mul praegu tuli meelde, et see oli ikka kole. Seda kuiva verd ma mäletan väga hästi. Aga ma ei mäleta mingit paanikat, ma ei mäleta, ma arvan, et lihtsalt sellepärast, et mu isa oli väga rahulik, sellel hetkel ta nagu ei paanitsenud sina võib-olla olid seal natukene muidugi tehtud ennast, aga aga mina nagu ei tundnud mingisugust olukorda, sest et isa oli rahulik ja ma mõtlesin nii pidigi olema, ma olin suht väike ka siis ma arvan. Kui sa mõtled sellele, kuidas sind on kasvatatud, kuidas ema-vanaemad siis, mis sulle kõige rohkem heameelt teeb või millega sa kõige rohkem rahul oled? No mul on väga hea meel selle üle, et meie pere tegelikult kuidagi nagu geneetiline kood on selline, et me oleme väga ühtehoidvad. Noh, see on mõnes mõttes teadlik ja mõnes mõttes selline nagu rinnapiimaga kaasa tulnud asi. Aga testimine, perekond on olnud alati number üks ja ma arvan, see on selline väärtus, mis jääb minuga nagu eluks ajaks kaasa. Et pere on alati number üks. Et vahet ei ole, mis, mis nagu vahel võib tulla. Vaat, meil on üks asi, mis, kui riierdali, väike temal öisele traditsiooni, nüüd on see natuke ära vajunud, sest lapsed on suured juba alati, kui mindi vanaema juurde ja sealt ära tuldi, siis tehti musikallipai. Kõik said, et me oleme sihukesed kallistajad. Et me kallistame nüüd ka, oli siin Jüriöö oli kooli kokkupuudet koroonaga ja Me mõtlesime meiega, kallistasime ikkagi. Õnneks me ei saanudki. Maskid ees. Kallistada meeldib ja meeldib. Aga üks asi, mis ma mõtlen praegu seda, et et selle kasvatamise juures võib-olla oleks ma pidanud neid natukene rohkem, mitte olema selline kanaema ma praegu siin mõtlesin selle aja jooksul vaid oleksin pidanud neid neil laskma ka natukene pea ees vette hüpata rohkem, et. No, ma ei tea, kuid kes läks seitsmeteistkümnes on või mis iganes Taali aastaks ja millest me räägime siin. Aga see vestlus on alati hästi sümpaatne. Saate nimi on, käbi ei kuku. Jüri Pootsmann oma ema-Maritega oli külas suur-suur, aitäh pärituult. Aitäh kutsumast. Ma olen Sten Teppan, kuulajatele ka. Aitäh, et reisi kaasa tegite. Olge terved, nädala pärast kuuleme edasi.