Tere, hea kuulaja, see on vikerraadiorõõm, et olete õigel sagedusel. Tänase saate peategelased on Tarmo Kruusimäe ja Triin Marleen Kruusimäe. Vaatamata sellele, et isa Tarmo tegutseb juba aastaid poliitikas, olgu siis omavalitsuse või riigikogu tasandil kõlab nimest Kruusimäe mõnele meie seast palju tuttava maalt, kojamees, tema hüüdnimi bänditegemise ja pungi ajast. Eks juttu tuleb ka neist värvikatest elu hetkedest, aga saate käbi ei kuku. Teema teravik on suunatud ikka ja endiselt suhetele perekonnas, läbisaamisele ja koos kasvamisele. Tarmo ja öelnud, et kasvas üles vanaemaga, sest isal-emal oli tegemist, et endaga hakkama saada. Kohe lähemalt, mida see siis õigupoolest tähendas ja kuidas tema käekäiku mõjutas kuni pereloomiseni välja abikaasa kai leidmine kahe tütre sünd ja väljakutsed, nende kasvamisel, lugusid ja läbielamisi palub külalistele meenutada Sten Teppan. Soovin head kuulamist. Tarmo, tere tulemast vikerraadiosse. Tere, tere. Ja Tarmo con kaasas, tütar Triin. Marleen, näha aitäh, et kutse vastu võtsid ja Triin on sinu vanem tütar. Jääb sul, on teine veel. Karoliina, kes ei ole praegu Eestis minu andmetel. Jah, ta õpib Hollandis seal ühes väikelinnas, kriin oskab nüüd täpselt neid nimesid, meil on see jaotatud selliselt, et mina ei tea kunagi, et kus linna me nagu läheme, mis hotellis me olema, et aga selleks on tütar. Jah, Caroline õpib Hollandis Leow Vardenis täpselt nagu selle linna või küla kohta isegi ei tea, angede õpib seal kultuuri ja vaba aja korraldust. Üritas korraldust, rekreatsiooni midagi sellist. Ja tänapäeval tuleb selliseid asju õppida Hollandis. No miks mitte, kui selline võimalus on, et ma arvan, et kindlasti see erineb Eestis pakutavast Ma jätsin sinna sissejuhatuses kasutamata teise nime, mille järgi sinu isa pool elu või rohkemgi tegelikult tänase päevani välja teatakse. Kas sa ise olete triin või teie õega oma isa kutsunud kunagi kojameheks või teie jaoks on ta siis, kes olnud? Ei ole kunagi kojamees olnud niimoodi teadlikult, aga meie jaoks on ta isa issi olnud isegi nimepidi, pole vist kunagi öelnud. Jah, vist rohkem, aga abikaasa kutsub sind, kuidas läbi aegade? Kui te tuttavaks saite näiteks 90.-te alguses, kas sa siis olid tema jaoks ikkagi Tarmo või Tarts või kojamees või? Ma arvan, et siis ma olin vist kojamees, et tema tundis võibolla mind natukene rohkem kui mina teda, et sa oled juba tuntud nägu? Jah, jaa. Ta küsis ka, et kui me pidime teist korda kokku saama, siis ta küsis, et no mis värvi mul juuksed on. Siis nagu puusalt blondid. Noh, enam-vähem läks täppi. Kaardistame lähedasi inimesi veel, kes sinu jaoks olid enne täiskasvanuks saamist lapsepõlv, kooliaeg, kõige olulisemad inimesed ümber. Eks ta oli ikkagi ema isa ja siis vanaema ja siis olid võib-olla vähesel määral, ütleme seal mingid sugulased. Sa oled ta Tallinna poiss ju ja vanaisa poolt. Me oleme Jürist seal Kruusimäe talu, kus täna on kruusimäe tee. Ja siis minu enda lapsepõlvekodu on vana, Villemi kõrval oli Tartu maantee 54. Seal oli minu nooruspõlv mingi aeg, ma elasimegi seal siis Jüris seal kuskil seal talus, sellest on mulle ainult millegipärast üllatav, et nii väiksel lapsel ei saaks nagu mälestuspilte olla. Aga seal olid haned ja siis ma üritasin haledele kogu aeg seda raudkelgunööri panna ümber kaela, neid siis nagu sõit ta. Ja kõik imestasid, et kuidas haned on üsna sõjakad, et nad ei tulnud, aga nad said aru, et seal on niivõrd süüdimatu tüüp, et seda ei ole mõtet nagu togida. Aga jah, elasin siin Tartu maanteel peaasjalikult, et ka siis teise vanaema juures sai külas käidud, see oli üleval maja, kas siis sikupillist? Seal oli sikupilli, praegugi on veel selline, mis ta mingi kool on, vanas paekivist, seal käis siis viis minu vanaema seal õppis minu ema ja minu isa ja minu onud ja olude sunnil oli see, et isa oli klassiks kehvema õppeedukusega, ema pandi siis järeleaitamistunde tegema ja tulemus olen mina. Niisugust lugu ma ei ole varem kuulnudki ja see on sõna-sõnalt tõde. Jah, kui nüüd hästi avameelseks minna, et siis. Pean ütlema, et alkoholil on mu elus väga oluline roll juba enne sündimist just sellepärast, et jutt oli ju ikkagi õppeedukusest järeleaitamisest, eks ju, aga produkt hakkas nagu tulema ja eeldati, et võiks ikkagi soovimatust lapsest vabaneda, aga too abordimeister oli ennast lihtsalt täis joonud. Et see jäi nagu ära perekonna varjatud ja tumedamaid külgi. Noh, ikka räägiti, aga Meil ei ole peres nagu mitte kunagi mitte midagi sellist, mida peaks häbenema, sellepärast et see on meie kõigi enda elu. See on juba olnud, et selle mineviku eest me kuskil ei jookse ja me oleme alati siukeste asjade üle nalja visanud. Jah, ja pealegi sinul konkreetselt oleks olnud toonaseid sündmusi mõjutada küllaltki keeruline. Aga see tähendab, et su vanemad olid verinoored, kui sina sündisid. Nad olid jah noored ja siis läks ju isa oleks seal nõukogude armeesse, seal ta pidi olema seal kaks aastat, teda tuli tagasi ja see kaks aastat oli päris pikk aeg, prooviti, pingutati, kooselu on ikkagi päris suur kompromiss, annetti läksid seal mingi hetk laiali siis ma ilmerdasinsale emal niimoodi näpu otsas ja mingist hetkest pärast kolmandat klassi siis vanaema otsustas, et kuulge, noored Te ei saa enda asjadega hakkama, et äkki te proovite ise hakkama saama, et ma võtan siis selle kruusimäe siis endale, et mul vanaemal oli seitse keeles, kolm jäid ellu, et sõjatingimustes oli ikkagi jah, see, et neli nagu hukkus ja kõik olid T-tähega, et siis kui vanaemal oli vaja mind hüüda, mul oli endal noorem vend, kes ka kahjuks ei jäänud elama, siis tal oli Tiit, Tõnu, Toomas, Tarmo kõik tulitee tähed ära, et siis oli. Et siis üks oli õige. Sinu noorema vennaga juhtus, mis? No temal oli see, et sai keskkõrvapõletikku, millest tuli tugev sepsis ja ta oli siis ühe aasta ja kaheksa kuule Ta oli viis aastat must noorem tollel hetkel ikkagi meditsiin oli selline, nagu ta oli, et väga ei usaldatud seda benetsi liini ja pitse liini, et või no kuskilt mul on selline mulje jäänud, lihtsalt tundus tollel hetkel ebaeetiline. Proovime äkki kuidagi muud moodi mingite teiste ravimitega, aga jah, et nii ta manalasse läks, et mäletan veel venna matuseid. Koostegemise mälestuste sul vist siis ei saagi olla, ta oli ikka niivõrd väike veel. Ikka mul oli, mingi pilt oli, et kus ta ahistas ikkagi vankri saali, noh niimoodi püsti ja mina olin seal vankri juures ja eks ma teda ikka vaatan, et ootasin kui ta läinud oli, Stalin läinud ja meil ongi elus, nii et kui mingi asi on läinud, siis ta on läinud, et ega minevikku Tõlludega ei sõida. Mis veel, sinu päris esimeste mälestuste hulgas on? Mis seal veel silme ette tuleb? No see Tartu maantee ja ma olen hästi palju igasuguseid huvitavaid seik, siis olite kuivana umbes lasteaiaaeg, et vananenud kolmelik jah, kuskil seal mäletan, et mul olid kaks käpiknuku, eks oli hunt ja keegi teine oli veel siis selle teise nukuga läks kehvasti sellepärast et temaga harjutasin ulumist. Aga ma tegin kogu aeg neid nukuetendusi ja siis muidugi ma tahtsin hirmsasti ka ujuda, nii nagu kõik teised seda oskus mul ei olnud millegipärast ja mäletad, esimesed kolm trenni lõppesid sellega, et ma sain diplomi, läbis kriipsmeetrit nagu vesi oli, nii ma olin sinna pannud ja siis mind toodi sealt välja. Ema ütles, et kui nad olid Russalka juures, siis noh, päevitanud seal sõbrannadega, siis ma olin ka jälle ja pannud jälle merre vupsti ja siis oli mind sealt välja toodud, et ma sellest õppust ei võtnud. Ja viimane kord, kui ma siis kavidinud pima ujuma, siis see Veeveebassaaz, kus seal ei dünamo ujula, siis oli nagu madalamalt poolt pandi ja nii kui ma ära tõukasin, mul suur varvas, Gilbert, tõlkide kahhelkivi oli seal lahti siis indiviidi imidžit, tänavale, seal õmmeldi kokku esimese selle piste peale tegime ai ja kõrvaltoast keegi k i ja siis arst ütles, et need, kes meil karjuvad, need lähevad teise tuppa ja õmmeldakse iga päev ja ma mäletan, et see oli viimane kord, kui ma teadlikut ütlesin. Hai. Pärast seda ma ei ole enam ütleme selliste protsesside juures i teinud, et kannatan lihtsalt valu, et nii ma olen kuidagi ennast niimoodi sättinud. Ähvardus mõjus nii tõsiselt. Ma arvan, et ma panin tegelikult tähele, et valu on võimalik kuidagi välja lülitada. Kui sa oled ka kuulnud, võib-olla noh, niukene rindemeeste nende asju, et siis lahinguväljalt korjati ikkagi neid, kes olid vait, Need, kes lõugasid, nendel polnud häda midagi, neid lugusid veel edasi lõuate panid seal kolm tundi, luugasid A peatati, aga need, kes olid, need ei kulutanud enam enda energiat lõugamisele. Et siis meedikud tõid esmalt need ära. Kui sa kuulata Triin Marleen neid Jutasin kõrvalt kasvõi seesama valu väljalülitamine, siis kas sinu tunnetuses, isast või teda jälgides kõrvalt? See emotsioon on samasugune, et kas kuidagi iseloomustab teda Jon talle omane olnud ka hiljem. Ja kindlasti, ma arvan küll, et on alati tundnud, et valust üle et ükski valu ei ole ületamatu. Et see hädaldamine ei vii kunagi edasi. Ja valuga seoses tuleb mulle meelde see, kuidas tal on alati hästi sellised looduslähedased võtted, et iga kord, kui midagi juhtus, siis oli vaja teeleht peale panna ja see pidi aitama siis kõige vastu mõisid sülge ja mulda kätega nagu mudimine või selline soojusandmine. Metsakorjasite kusagilt eludelt kaasa tarkustena või vanaemaga kooskasvamise vili. Teelehte. Ma ei teagi, kas ta on sealt tulnud või ei ole, et mingist hetkest ma mäletan, et mul hakkas meeldima täiskasvanud inimeste juttu kuulata. Ja siis, kui täiskasvanud inimesed kasvage mulle midagi rääkisid, siis alguses on Kallase protestivaimu täiskasvanud tahavad midagi halba öelda. Aga see tunnetus hästi kiirelt läks mul muidugi teistmoodi, et võib-olla nad ei tahagi mulle halba. Et võib-olla on need sellised juskui, õpetussõnad või nagu muinasjutt tudest, eks kunagi ennemuistsel ajal. Et see ei õpeta mitte siin nii palju võib-olla tänasest päevast üle asjadele mõtlema, vaid, et kunas, kuidas kuidagi kunagi on need asjad olnud ja korraldatud. Ja hiljem mäletan, teismelisena ma nautisin neid, kui ma sain täiskasvanute jutte kuulata. See oli suur tunnustus, kui ka minu käest küsiti ja mind ei materdatud, minuga võib olla väärarvamusi kohe niimoodi maatasa tehtud, vaid Kuuloosi ära teada. Et noh, kuigi jah, isa, sina räägid siis, kui kana pissib, et ta on niisugune noh, jäänud, et ma pläriseks. Mu ema ütles selle kohta, et ma olen maailma kõige parem laps, siis kui ma magan näo seina poole. Triin Marleen, kas sinul on kokkupuuteid olnud isapoolsete sugulastega, siis vanaema vanaisa ja siis Tarmo. Oimu mina mäletan ainult Tarmo ema ja isa ja kasuisa, et ema ja kasuisa elasid koos timuti tänaval. Ma väga palju ei mäleta, ma, mul on selline tunne, et ma käisin seal ainult ühe korra, võib-olla käisin tihedamalt ka. See oli üsna räämas, maja haises. Aga Ma olen jah meelest need vanaema lokid ja vanaisa seenest silutud soeng. Aga siis, kes on nagu Tarmo päris ise? Toomas, et temal me käisime külas Viljandis Karksi-Nuias, tema ehitas lasteaeda, mööblit või mänguväljakule mööblit. Aga temaga ma kohtusin ka ainult paar korda. Et ma arvan, mingi seitsmeaastane, kuue aastane, kui mind viidi sinna Karksi-Nuia tutvuma. Ta käis meil külas ja head ehitussaunaga suvilasse sõitma. Aga väga palju me ei kohtunud. Kas sa loed ennast ikkagi Tarmo täieõiguslikult vanaema lapseks, mis on elus tähtis ja, ja ikkagi teatud hoiakud ju tulevad, et nii ei tehta või, või see on jama ja et kas vanaemad need asjad sinu jaoks paika pannud? Ja vanaemal olid seal mitmed niuksed elutõed ja ma mäletan isegi kui ma olin punkar, siis ma isegi mitmed sellised asjad kirjutasin endale nahktagi peale. Mis Greenod ja et näiteks jõud on jõuetuse, tunnusmärke jõud on jõuetuse tunnus ja see tuli vanaemalt. Ja kas sa mäletad konteksti ka? No see oli see, et vägivallaga ei lahendata võib-olla neid kõiki asju, aga pigem oli ta see, kus näidati enda füüsilist üleolekut, et juba siis ütleme, haavata saanud puhul maaslamajat jalaga ei lööda, et see tuli võib-olla sealt tänavalt. Ja üks teine, kes oli väga niimoodi sõnad, ütle, oli siis minu vanaisa isa, isa need olid muidugi ka natuke kohati ropud ja kõik, et neid siin eetris ei oleks vaja öelda. Kuuldes mingit olukorda või situatsiooni, tuleb mul esimesena mingi selline asi suust välja kõik siis kõhmatavatelt, kuidas umbes et see võib olla poliitiliselt korrektne mõtlemine, mis siis, et mu vanaisa ütles, et mis me nüüd teeme. Et sina, kui vanaema laps, siis milles kõige rohkem välja paistab või peegeldub see, sa oled vanaema kasvatatud poiss? Ma ei ole sellisena mõelnud seda veel. Ja mida see võiks, ütleme, seal tähendada minu mulle meelde, et väga suur usaldus oli ja neljandas klassis tekkis suur soov ja unistus saada filmi režissööriks. Tema leidis ka mulle selle võimalused minna noorte filmirežissööride kursustele. Said muide tõuke, ma sain väga lihtsast asjast, et vaatasin, pühapäeviti oli külas muinasjutul Kastjev Skaske ja ma imestasin, et muinasjutufilmid on, mitte ühtegi ei ole reinuvader rebasest või Kaval-Ants ja Vanapagan ja sellest, et meie omadest ja meie omadest ei ole aine üle NSV Liidu näidatakse. Küsin, miks ei ole, ja siis sain nagu vastuseid, neid ei ole tehtud ja siis ma mõtlesin, et see on esimene kord, kus ilmselt võib-olla enne seda, kus ma teadsin, et selge, kui ei ole tehtud, siis tuleb ise teha. Ja see on paljude asjade puhul, mis on minu viga, et ma ei oska ülesandeid võib-olla delegeerida, aga kui midagi ei ole tehtud, siis ei saa jääda lootma, et keegi selle ära teeb, vaid siis tuleb seda ise teha. Ja vanaema soodustas kuidagi seda, tema soodustas sellega, tollel hetkel olid Ida-Saksa filmiajakirja filmi Spiegel ja ta võimaldas mul neid siis osta, et see oli minu selline hobi peale selle, et ma tegin, siis noh trenni ja ja minul oli vastupidi, oli jälle see vanaemal oli, süda oli haige ja ta töötas siis majahoidjana. Siis ma aitasin teda sihukestel raskematel asjadel, nagu seda oli lume lükkamine, et kui ma olin 12, siis hommik algas sellega, et ärkasin üles, panin riidesse, lükkasin ta lume ära, siis tuline, pesin ennast puhtaks, võikud sisse kooli pärast kooli trenni, siis koju tagasi, siis lükkasid jälle lume ära ja siis õppisid et pea oli mul üsna niimoodi lahtine ja kõige keerulisemaks läks võib-olla viiendas klassis, kus ma olin millegipärast tagasi jälle määratud veel ka spordiklassi. Et sain kaks trenni päevas, ühtepidi olime spordiklassi oma, siis ma olin teistpidi nagu purjetamine. Ja vanaema ilmselt usaldas mind, et see usaldusele kõige rohkem välja. Võib-olla kui ma olin viieteistaastane, Nad tahtsid mingitele kontsertidele minna teise Eesti otsa, siis ta pani mulle kaasa võileivad ja termose ja kui miilits kuskil kinni pidas, helistati siis vanametsad ja ta teab, et ollakse kontserdile, ta ööbib seal rongijaamas ja ta tuleb tagasi. Ja vanaema täitsa rahumeeli lubas sellistel asjadel sündida, see kõlab täiesti. Mattumalt minu jaoks 15 aastase kutiga. Jaa, aga mul ei olnud see, et mul ei olnud huvi alkoholi vastu mul huvi, tubakas ja, aga ma ei olnud ka, ütleme see, et ma oleks midagi varastada. Ei, ma ei mõtle isegi seda, vaid, et kasvõi piisab. Momendist, et kus pois sööbib, aga me oleme kokku leppinud, et ta magab raudteejaamas. Nojaa, aga kuidagi kuidagi ma pean ju teises linnas tagasi tulema ja seal ju vähemalt bioloogiliselt kõige avalikum koht ja noh, et seal oli mingi jaamakorraldaja ja miilitsa, nad näevad. No parem võimaldada seda, kui ma lähen ausalt mingile asjale, kui see, et ma hakkan midagi kokku valetama ja ma olen kuskil seal, kus keegi ei tea, et see valetamine ei tekitasid usaldust. Nimikojamees tuli sulle küll hiljem, aga kas see, mida sa just rääkisid poisikesena lume tõukimine või siis vanaema, majahoidja amet, kas neid juuri sele punkarinime puhul tasub sealt otsida vä? Ei, vaatasin Priit Pärna, selliste koomiksiraamat oli tagurpidi, Antsla ja üks pilt on see, kus siis rongijaamas on kõik õiepidine kassa taga üks kassa tagurpidi ja see oli siis tagurpidi Antslasse ja selle letist allapoole oli kirjutatud jaamaülemal loll. Mina vaatasin, et huvitav, mis jamaga see jaamaülem on hakkama saanud, et mingi väike poiss, kes ei jõua kõrgemale kirjutada, on kirjutanud jaamaülema loll. Siis 85. aastal või 84. aastal, kui ma siis ka pooleldi Njaadi emaga koos elasin olles siis gümnasist, kirjutasin mingi maja seina peale, et kojamees on loll. Just sellepärast, et las ta hommiku tuleb ja mõtleb, huvitav, millega ma hakkama olen saanud. Ja mingi paari kuu pärast olin ma siis gümnaasiumis prii ja selleks, et tollel hetkel TÖÖ põlguriks ei satuks ja tsink kinnipidamisasutusse ei pandaks näiteks kolmeks kuuks vormistas ema mind siis lillekülla majahoidjaks. Ja noh, asi juhtus lihtsalt sellest, et suvel 85 me pidime Tamsalus kontserti andma minema. Läksime ühtlast nädal hiljem või nädal varem, ma arvan, vist nädal varem. Ja siis keegi loll sellepärast et ma olin sinna kirjutanud, seal loll, aga sekku aja mees, loll on tegelikult juba kuskilt natukene varem tuli, sest et mul on niukse, kästi legendaarne pilt, kus ma olen harjaga ja see on päev enne nõukogude armeesse minekut siin külje peale kirjutatud kojamees on loll. Kooliajast rääkides oli sinuga õpetajatel lihtne või pigem ei olid koolis ka rebel vastu hakka ja kas või seetõttu, et noh, ajaloo tundides räägiti palju sellist, mis ei olnud ju tõele sugugi lähedal. No siin peaks, ütleme kõigest sellest, mis on minus head peama, ma võlgnen ma tänu raamatutele ja enda klassijuhatajale ja ajalooõpetajale Vaike poolgasele. Ma olen olnud üsna selline, noh, ilmselt täna öelda kindiga lapsed ei püsinud pudelis, et ka lasteaia lõpudiplom, mis seal oli sinna tehtud, siis ahv ranitsa kooliportfelliga, noh, kui teistel olid ja mingid muud asjad siis maalinud, noh nüüd läheb pärdik kooli. Aga neljanda klassi esimesel tunnil, mis oli siis klassijuhataja, tund, klassijuhataja tegijad, head pedagoogid, kes seal kuulad, kuidas asi toimib. Ta ütles, et täna te saate kõik need raamatud ja ma palun teilt, et te võtate nende raamatut, paate kõik koti ja lähete kohe koju. Ja te ei võta seda ajaloo raamatut ja ei hakka seal garderoobis lugema. Sest pärast on täpselt nii nagu iga kord, et siis kui tema hakkab ära minema, istuvad kõik seal garderoobis ja loevad seda raamatut, et meil on selle raamatu lugemiseks aega. Kolme-nelja tunni pärast ta vaataski. Me istusime terve klassiga riburada pidi ja kõigil olid ajalooraamat ja kõik, et juba poole peal ja lugesime. Sealt tuli see täiendav vajadus, et meil oli ilmselt vist teiseks, kolmandaks nädalaks oli ajalugu juba läbi loetud ja ma hakkasin ise ka rohkem Studeerima ja vanaema, kes rääkis, et kunagi oli eesti riik ja Eesti raha ja kõik saab vanade asjade vastuse huvi oli ja loomulikult ka mingeid jõulud ja et meil olla kunagi olla talu ja meil siis ka teise maailmasõjaaeg siin oli peaaegu et oma maja siin olemas ütelda baltisakslaste oma, mis oli siis telemaja ja seal sots Minni vahel, aga märtsipommitamise aeg sai ja kõiki nendest asjadest räägiti niimoodi väga lihtsalt ja muistne vabadusvõitlused. Ma tunnetasin, et eesti rahval on kogu aeg nagu liiga tehtud ja noh, ainuke võimalus asi on selle vastu võidelda viiendas klassis ist ma tahtsin teha sellise. Meil oli kivisõda igapäevane asi, siis meil oli ETK velgiti maja, kus oli väga palju eesti lapsi ümberringi Lasnamäel olid siis kõik venelased selleks, et meiega siis kivisõda pidada, pidid nemad suured väed kohe ajama, aga meil oli siin paari vile peale kõik väljas kivi sõdasid, võitlemine käis siis, ma mäletan, oli üks mu esimesi organisatsioonilist sikupillikotkad kus me tahtsime niimoodi organiseeritult minna vastu ja üks vingemaid lahinguid oli see, kus paberis sai tehtud siis harilike pliiatsiga sinimustvalge lipp. Aga noh, see yhidega üsna kiirelt nagu pilbasteks. Pioneeriaeg ma mäletan, et ma tean, et noh ilmselt kogu mu põlvkond teab, et kaltsupidi koolis ka kalts pidi olema vähemalt sul paberi sisse pakitud. Et kui tullakse, siis võetakse välja, paned selle sinna kaela. Ja meid väga ei sunnitud. Me olime Sikupilli Lasnamäelt, et neid vaadati alati kuidagi natukene keskselt suht-koht nagu pättide kool. Mäletan, ma tean ainult seda, et mind olla pandud ilmselt valimisaktiivne, et ma olin mingi põuavälgu mingis kuskil staabis ja kuskile sinna kirja pandud, aga noh, näiliselt pandi kirja. Õnneks ma sellega kokku ei puutunud, et kõike, seda ma sain hiljem takkajärgi teada. Aga rebel tuli ikkagi sellest pungist pungi suhte seal asi hästi huvitavaid 80. aasta propelleri mäss läks minust mööda. Mina käisin purjetamas ja 81. aastal käisime purjetajate kesis koogolovas treeninglaagris tulime sealt tagasi ja millegipärast ma ostsin Leningradist endale meeletu hunniku haaknõelu ja panin püksisääre peale järjest ja mõtlesin, et see on niuke lahe. No ma tahtsin midagi naljakat teha. Ja kõik ütles, et see mood on mööda läinud. Mõtlesin, mis mõttes mood, et ma ise mõtlesin välja, et see on jube äge, Ivan haaknõelad rääkisid, mingi punk on olemas mingi Sex Pistols ja siuksed asjad ja. Ma ei tea midagi. Ja siis ma sain aru, et kõik, mis on venevastane, on punk. Ehk siis ma kuulasin kodus väliseestlaste muusikut, kuldne Trio, kus oli tekst, oli peidetud ridade vahele, see oli punk. Et kõik, mis oli vene aste, see oli punk ja nii ma andja sõrme, siis sellele pungil andsingi. Kui sa mõtled isa fotodele, Ma loodan, sa oled vaadanud neid siis Triin, missugused kõige varasemad isast sul praegu meeles on või silme ette tulevad, mis olukordadest sa mäletad teda fotode pealt? Tuleb ette mingisugune kooli foto ka, kus sul olid lühikesed püksid, traksid kuskil seina ääres. Aga ma ei tea, täpselt, võib olla ja siis muidugi jah, need põhipungi aja fotod, et küll solee hari pääs või siis oli kiilaspea või siis olid punased juuksed äkki vahepeal. Ja kõik nahktagid, kuhu peale kirjutatud ja see kojamees on loll, see foto on silme ees. Ja siis sa rääkisid neid lugusid, kuidas säält pääsesid mereväest. Ja siis olid alati need fotod olid seal kõrval, et ilusti maksta või õigemini illustreerimaks seda. No sisuliselt kogu see elu toimuse nii-öelda enne sinu aega mis mulje sulle jätnud on või, või kas sa tunned oma isa nendest olukordadest ikkagi ära? Ja ma üldse ei imesta selle üle, et ma arvan, et on praegu ka tegelikult samasugune. Ma ei usu, et see punker tema seest üldse kunagi välja tuleb. Et see kõik tundub loogiline. Aga kuidas sa selgitaksid, see punkar tema sees, mida see tähendab? Võib-olla selline ebavõrdsuse vastu võitlemine rahvuslikus. Uskumine koostegemine ja koosmõtlemine saab korda saata suuri tegusi. Et selline meeskonnatöö ja enda tegemistesse uskumine, et ma arvan, et see on praegu ka täpselt sama tema kõikides tegemistes, mis tol ajal. Et võib-olla see nagu ei väljendu nii palju välimuselt kui kunagi. Aga Ma arvan jah, et midagi suurel määral ei ole muutunud. Ma panen sellesama küsimuse nüüd Tarmo sinu, et kas sa näed ühes või teises tütres või mõlemas ka mingeid selliseid jooni mis, kui aeg oleks sama viiks nad nende sündmuste keskele. Kui sarnased või erinevad tütred on sulle selle kõige valguses? No mina näen neid sarnaseid jooni tunduvalt rohkem kui nad ise tahavad tegelikult seda tunnistada ja noh, võib-olla tulebki ütlemiseks elukogemuse pealt, et loomulikult on põlemistütrest kahju, noh abikaasa Kai mõjutused täpselt samamoodi sees. Mõlemis täpselt, aga mingites üksikutes asjades on siis Triin ja Karoliina on veidikene selgsed in ja Jiang et nad täiendavad ennast, et aga see on pisikestest detailides üldjoontes ma näen ikka seda enda isa enda vanaisa ja enda vanaema enda ema ja enda ei saa, et öeldakse, et lapsed on nagu üle põlve siis kellelegi moodi, mis tähendab ka seda, et ma näen ka siis äia ja ämma viidikene enda nendes tütardes. Triin mainis, kui fotodest enne rääkisime, kuidas sa nõukogude armeest ära nihverdasid. Mis sa tegid, siis oli see klassika, niisugune hullumaja arvele panek või midagi muud. No, ja loomulikult oli see hullumaja, aga sellele ette sai mõeldud ikkagi juba tegelikult tunduvalt pikemalt, et vist 14 oli see aeg veel 16, kui võeti mingi noorukite polikliinikusse arvele. Ja ma olin juba enne seda natukene teinud, siis seal pooli kliinikus asjades mingid sihukesed väiksed nalju siis mingi 16 äkki me olime siin me juba tegelikult terve klassiga tegin siukseid vigureid, et mustuse proovi, seda siis öeldi, tikutoose on ju see kastike ei pidanud ära võtma või siis oli mingi suurem karp, kus olises konid ja muud asjad ja uriiniproovi, kes viis kolm liitrit ja kes kui palju ja mina võtsin Bertus siini tabletid, valasin ära ja sillalt ja igasuguseid vigureid seal pandi, ütleme nagu niisugune märge, et nad ei saanud võib-olla sellest Rebelist asjast aru. Ma ei olnud võib-olla allunud väga otseselt nendele korraldustele, tulla kohale sinna jaoskonda selleks ja selleks ajaks ja siis olingi see viimane võtmine mis mul olin sellise harjana ja see hakkas seal siis Lasnamäe jaotuspunktis kohe hästi vägivaldsed pihta, pidin minema Minski lähedal kuskil tankipataljoni, mille kõrval on ta millegi liiline KGB erivägi, et ma arvan, et ma oleksin läinud lihtsalt peksukotiks. Aga hommikul kella kuueks oli mul siis ütleme sellest vägivallast nagu kõrini, sest et algselt oli, see nägi nii, et mina sain nagu gamma nende ajateenijate käest peksab. Siis kui pilt ette tuli, siis otsin mina tabureti ja siis läksin ajateenijatele andma sandi vaheldumisi naadi käis ja siis kella kuue aeg läksin sinna, WC'sse panin laiali minema ajama. Eelnevalt olin ka, et kuna ma ei olnud allunud, olin hullumajas olnud kolm nädalat ära. Esimene asi, millest ma aru sain, oli see, et mul ei ole mõtet minna lolli mängima. Et seal on inimesed, kes on professionaalid, kes saavad igapäevaselt aru. Ma teatasin, ma teadnud kuskilt, mul oli see, et okupeeritud riigi territooriumile ei tohi Ta inimesi sõjaväkke, siis ma arvasin, et ma olen patsifist ja siis mu asi oli see, et ma ei vannu truudust Nõukogude liidule relva kätte ei võta ja no võiks, tormasin välja, siis ta vaatas, et sa nagu enesetapp ja ütles, et jaa, et ma võin seal olla ja siis arstile või temale selgitas, et mind ootab ees distsiplinaarpataljon arvas, et seal midagi, midagi seal teed seal tegelikult range režiimiga nagu erivangla, et seal ei saa sul nagu väga lihtne olema ja ta ütles, et ei hakka küll, et käitusin korralikult. Ja sa saad sellise tunnistuse, et rahuajal nagu kõlblik aga ikkagi siis taheti, mis lahti siis on mul ema vis käis ja ütles ka, et kuulge, et ei, ta ei saa mitte millestki aru. Kui KGB tegi läbiotsimist, tillitab teid kõiki, on ju lihtsalt miilitsasse üldse mõtet, eks on ju, ei saa nüüd poissi sõjaväkke andnud, et mees tuleks siis on te käite, käisin pildistamas adraga, mingid noored niuksed, huvilised nutku ja. Ai, Jald ei saanud ja siis, kui mind tagasi uuesti pidi võetama läksin, siis saadeti uuesti hullumajja. Hullumaja ütles, et kirjutasime juba tõendi, et meil on niigi probleeme, noh tänapäeval just akuutne, eks ju. Inimestega, kellel on niigi raske olla, et me peaksime nende inimestele pakkuma seda ravi, mitte seda, et ise teate, kas te tahate võtta või tahavad ja siis mul kirjutati tõend välja, mulle öeldi, et see foto, mis mul on, sinna olen toonud, et see ei sobi. Et ma peaksin tooma natukene viisakama foto, et siis nad kirjutavad mulle selle tõendi, et ma olen nagu demobiliseeritud. Küsisin, et millal te seda tahate, kuna nad olid harjunud juba minuga, et kui nad ütlesid, et oota siin nüüd mullegi ukse taha, siis ma ootasin seal ja lahkusin. Siis nad kirjutasid seal, kus on kuupäev ja kellaaega kõik sinus, Woodun preemia. Ja hiljem, kui käidi kontrollimas, ma näitasin, et mul annetajad preemiale on sõjakomissariaati minema lihtsalt ei ole võimalik, ütles, et aga miks sa läinud ei ole, aga sellepärast, et vaba aega ei ole. Suutsin ennast kehtestada. Pungiskeene ja muusikute ringkond üldse, sealt oli ikka tohutult palju neid, kes hoidsid ära. Jah. Seal oli ja eks seal ütleme, ma olen ka ise osalenud nendes aktsioonides, kas ma olen siis mõnel teisel või kolmandal aial nagu käeluud, puruks lüüa ja kõike, et lihtsalt, et pääseda sellest minemisest või teha neid vigastusi, et sihilikult olete teinud vigastuse ja et noh, et siis ta ei lähe seda enam, et kui kellelgi oli juba üks laps oli juba olemas on ja ja ja, ja naine on rase ja ta peaks nüüd nagu minema, ütleme siis ainult neljaks kuuks. Et neid asju vaadates kõrvalt ja kuidas ennast vigastati, et see oli tegelikult nagu ränkraske, kuidas regastate käär uudika murruks tavaliselt kahe tabureti vahele külma veega siis rätt ümber käe ja siis mingi antlime selle asjaga ja käsi oli tavaliselt see, mida nagu Ta oli nagu kindlam, et see kasvas nagu enam-vähem tagasi ja õigesse kontsert jalga ja sedasi vingist muidugi veenide läbilõikamine ja sellised asjad, et ega ta nüüd väga lihtne ei olnud, eks on ju nendele balt lastele ja võib-olla Unkerdal rohkem nagu sellised mässumeelsed, et me olime juba kuna meid oli vintsutatud ja vintsutatud selle miilitsa poolt, siis. Me olime juba põhimõtteliselt nagu rikki läinud inimesed, noh, me olime juba sisemiselt ütleme, mingil määral murdnud tund ja me olime liiga tõrksad, et no oleksime olnud selles keskkonnas ohtlikud. Esmalt iseendale. Meist oleks võib-olla vähesed tagasi tuldud inimesed, mõisked, mees ei olnud meie jaoks lihtsalt mitte show, vaid see ongi tegelikult siin takkajärgi elutarkused. Ei, ta on lihtsalt väga paljud tagasi oleks tulnud, kes meil tegelikult pääsesime korraks veel punktiks olemise ja, ja see eelne ning punktiks olemise aeg. Kas sina sattusite tookord sündmuste keskele, mis oleksid võinud väga kehvasti lõppeda või mis praegu tunduvad ikka erilistest sigadustena, mis said tehtud? See oligi võib-olla see vana ajama õpetusse, et ära tee teistele inimestele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Ja et varga peas müts põleb, et noh, olude sunnil ilmselt paljudele see olukord, kus neil oli vaja midagi või kergema vastupanu teed minna, oli siis nagu vargile minek. Et ma nendest aktsioonides kaasa ei võtnud. Jah, küll oli meil mingi hetk, oli selline lammutama vaatamine ja lõhkumine, et see oli siis, kui olid noh, nadi joogitsessist, keegi karjus kuskilt Testrai ja siis see asi kõik seal dioodi, purustati peamiselt mis oli, oli ikkagi see nõukogude sümboolika, et noh, mille pärast nagu üldse eriti ei vabandust paluda punasümboolikat seda sai lõhutud. No see oli selline kinnisideed. Panin väike koolipoiss, kui mul meeldis visata lihtsalt tehase aknaid sisse, sest ma päriselt mõtlesin, et töölised, talvel tulevad ja aknad on kõik sisse visatud, külm, nad hakkavad streikima. See läheb üleliidulise streigiks, siis võetakse Brežnev maha ja siis Eesti saab vabaks. Noorelisel võsad juulis olla, aga ütleme niisuguse inimese ja isiksuse vastu nüüd. Võib-olla ma olen osalenud mõnes aktsioonis, võib-olla ma olen olnud mõnes aktsioonis vaikiv pealtvaataja, aga ma päris seda ei usu, sest et ma mäletan, kui meil oli spordiklass ja meil tulid siis Kadriorus kaks sinodi Poissi tugevama kehaehitusega maadlejate midagi ja mu endasid klassivennad hakkasid neid seal nagu pookima Lintsima esimesel teisel koolipäeval, siis ma mäletan, et ma läksin neile vahele. Selgitasin, et nad on ikkagi meie klassivennad ja seda ei ole vaja teha. Ja heategu kirjutatakse liivale, et hiljem nendesamade tüüpidega sain ma siis ikkagi korduvalt nüpeldada just sellepärast, et nagu punkar. Aga ma ikkagi ei kahetse seda, et ma läksin tollel hetkel sinna vastu. Sina võid, punkar said nüpeldada, siis meie aeg jalg, koolikiusamist müüakse lihtsalt peksa. Ma ütlen, et ma jälle natuke nagu piduriga tulin, kui teised olid siis kui oli punkt, kui oli, ütleme niisugune lahe ja popp, siis teised olid punkarid, aga ma tulin nagu väikse viivitusega ja siis ma ikkagi üritasin silmapaistev olla ja tüütuks ice beininas igatpidi ja kellele ma väga ei meeldinud, et ma olin ju väikest kasvu ka pisike klemine tuli siis võib-olla hiljem kuskilt sellesse, et kes, kus mõtlesid, et noh, et äkki hakkaks nagu vastu ka sealt tuli ja ütleme ka selline vilumus, aga alguses oli ikkagi see said kitli peale. Aga ajad olid muidugi teised, et tollel hetkel oli kuni esimese vereni või kuni sa pikali kukkusid, et maaslamajat ei lööda, vigaseks ei pekstud, et seega ei olnud nagu eriti mitte midagi, eriti paar korda said löögid sisse ja noh, juba sellest varbaõmblemise hetkest oli see, et noh, ega selle pärast ei pea siis karjuma hakkad, sul läksid ninast veri välja löödud. Noh, kui vanaema nägi sind esimest korda selle kukeharjaga soenguga, mis oli punkaritel moes siis mäletad, kuidas ta reageeris. No eks ta oli seal enne juba halvasti reageerinud ja saanud aru, et minuga on asjad natukene kuidagi pahasti läinud, et tema oli see, kes tegi mulle tikandi vesti peale anarhia märgina. Ja siis ta hiljem sai seal punkrite märk ja siis kõiki neid teisi asju, et meil juhtus nii, et minu bändi kidramees naabrimees Don makaroni tema sai siis hoidis enda nahktagi ja neid vidinaid kõik seal keldris, mina samamoodi. Ja siis, kui kuskilt tagasi tulime, siis tema sai alata, pesta sooja vee ja šampooniga meie juures enda pea puhtaks minna, siis nagu korralik poiss välja. Mina pidin seal tegema külma veega kuskil jaamade peldikutes, et ega ma seda väga ikkagi ei varjanud, et ja need riietus läks kogu aeg, vanaema ütles, et mul on vaja ilmsesti pükste peale niimoodi neid rihmasid ja siis tõmblukuga ka õmmelda ja siis õmblusmasinate lama käsitsi, õmblesin tõmblukk ja mõtlesin, et huvitav, et miks neid vaja on, aga noh, kui poiss tahab, siis tahab. Vaata praegu mul läks ta juhe kokku, et miks sa pidid külma veega kusagil mujal pesema. Sest et ma ei tahtnud vanaemal süda haige, ta muretseks selle pärast, et ma olen nagu punkar ja neid sest arvas, et nendes punkrites vaielda, kui sellel teema üle me nagu filosofeerida meil oli paljud asjad olid seed mõned asjad, mis nagu öeldi, siis need olid korraldused kuulunud vaidlustamisele ja nende üle ei vaieldud ja samase punkar. Eks olemine oli kuidagi selline, ta ei soovinud, et ma sellega tegeleksin. Kuigi ta ilmselt sai aru, et eks täiskasvanud inimesed, nad saavad aru, aga tal oli see usk minusse, et ma ei tee kurja ja paha, et ma lihtsalt olen selline mässumeelne ja vastases mässab, niikaua kui sellest mingit jama ei tule. Siis, kui sa oma tulevase abikaasaga tuttavaks said, oli see mässumeelsus aeg juba vaibunud täielikult või vaibumas, 90.-te algus. Minu teada. Sellel hetkel oli see saamas hoopis teise pöörde. See oli keeruline aeg minu jaoks, kus rokkmuusika hakkas surema, peale tuli selline päkapikudisko. Võib-olla siis, kui abikaasa sime ikkagi veel ikkagi bändiga paar head aastat me nagu olime tollel hetkel võib-olla, kui haiga tuttavaks sain, siis olid siuksed maailmavallutusplaanid. Üllatus-üllatus, et mul ei ole head inglise ja saksa keelt. Aga millegipärast tundus täiesti loogiline, et kui teha vingelt bändis jõuadki kuskil maailma staadionitele väga ei mõtle, ütleme mingi siukse asja peale nagu pere, et ega Ma ei kujutanud ennast ette nagu perenaise, sest et ükskõik mis suhe kuskilt, võib-olla see tekkis, et sa ei teadnud, kas see suhe kehtestab juba järgmine päev või kas ta kestab nädala pärast või kahe nädala pärast, sest et ilmselgelt eeldati minusse ootused olid suuremad ja üsna kiirelt. Ma lähen abikõlbmatu. Kaiga saite tuttavaks tänu bändile või muude asjaolude tõttu. Hea sõbranna Merike, et keda ma siis nagu teadsin ja ta oli seal Merikesega koos niimoodi mõlemad korrad esimene kord vissi marssade lõpp-peatuses, kus ma tulin, et noh, kui seda Melikesti oleks olnud. Ma vist väga võivail oleks vaadanud, Ta ei olnud võib-olla ütleme selline noh, minust valmida. Siukesed, rokimehed, iili, otsisin midagi nagu vingemate, kuna oli Merike siis vao selline memm kõrval on ju, ja teinekord oli täpselt samamoodi, et mind saadeti siis naisi rebima, läksin Moskvasse, vaat seal merika vao kai, okei muidu ma ei oleks võib-olla nii väga vaadanud, sest tema oli alles vaikse loomuga, et sellistele väikestele vaiksetele uruhiirtel ei ole mõtet nagu külge lööma minna, et seal siis, kui väga suur häda on käes. Eriti lootust ei ole. Eno on aga noh, uru hiirega teed. Aga võib öelda, et välimusele Ma ei tea, kas teil kodus kunagi emaga see kõik jutuks olnud, Triin, aga kui sa praegu nüüd kuulad seda, et imestad ei imesta, et kuidas see versioon tundub sulle nende kahe inimese kokku saamine. See on huvitav. Aga ilmselt ei imesta, et ma võib-olla imestan lihtsalt selle üle, et kuidas isa seda tõlgendab, et tahaks ema poolt nagu kohe vastukaaluks kuulda, sest alati on nagu kaks poolt kõikides asjades meie kodus. Aga ma inimeste ja ta on nagu leidsid 11. Siis, kui tütar sündis esimene kas siis isa tulevane isa lasti sündmuste tulipunkti juurde või tähistasid seda kusagil eemal omal moel, et sa isaks said? Oh, mul oli mingi kohustus peale pandud, et remont ära teha, aga noh, ma ei jaga ühtegi neid asju, mis nende töövahendid ja neid on ja siis olid mul head võitluskaaslased olid kohe hakkama ka korda tegema, asju mõõta, naabrid tõmbasid vist mingi hetk seal elektri keri välja, sellepärast et kui me kell kolm oli pilt ees, oli, hakkasime jälle põrandad seal kuskil lehvima ja vahepeal väljas oli bensiinijaamas mingi tüli, siis võtsime, saad ja läksime õiglus korda seadma, kus siis ütleme, mingid mootorratturid, terroriseerisid seal mingeid noori inimesi ja mingi mõte oli, et Kasedam vaja puu otsa siis täna sellesama aiamajas, siis kõlkusin seal kuidagi maa ja taeva vahel, katuse pealt lõikasin kaseoksi, et siis kui teen, tuleb hopsti Gazett seal ja ma ei saanud selle ülesandega hakkama. Nabanööri sain vähemalt lõigata. Et sa olid seal kohal ja minule ei tundunud see kuidagi vahedala meedikud ütlesid, et minnes natuke siiapoole, et see ei ole väga eetiline pilt. Ega ma ei tulnudki selle peale nüüd üksikasjalikud nagu vaadata ja kui seal õmmelda on vaja, aga just see, et seal lõikasid seda seal nii-öelda omaette sündmus, kuidas tuleb lõigata ja seda ei õpetata ju keegi ei anna seda teadmist, et seal on kiirelt tuli see nõks laps välja ja siis anti sulle see laps rinna peale. Siis sa oled selline natukene võib-olla pohmell USAst ja mul ei ole see tehtud ja teine tehtud ja siis sul süda seal puperdama ja siis seal antakse väike laps linna peal. Ma lähen ise veel paras imik isegi endaga hakkama, et mis mõttes, et ma pean nüüd nagu vastutamaga päriselt. Aga see pani mõtlema, et arstid meedikut, et nad ju näevad, et ma olen ju paras mõttetuslike lakekrantsrühmad usaldavad nii väikse asja nahast minu kätte. Et ju siis on mus midagi inimlik. Aga nii, põhimõtteliselt olid sa selleks sündmuseks oma elus. Valmis. Ja ikka oli ikka ikka olin valmis, et eks neid sarnaseid situatsioone ja neid seal oli ja tõsiselt pealegi oodatud ja see Triinu tule kui oli üsna suureks põhjuseks, miks võib-olla minu elukorraldus muutub, sest et noh, Lasnamäel kojamehekorteri remont oli ikka legendaarne asi, mida tehti ikka aastaid ja aastaid ja mis nagu ei edenenud, aga siis mingi hetk tuli see asi ära teha. Ja siis me kolisime juba mari ja, ja Need olid niuksed. Päris suured asjad. Ma pidevalt nägin unes seda, kuidas mind lüüakse lihtsalt maha mind enda Lasnamäe korteri ukse ees, sellepärast et ma ei saa uksest sisse, et võti ja see oli niisugune õudusunenägu. Ma läksin nagu sealt keskkonnast hoopis kuskile teise keskkonda, et see on selline noh, Triinu tulebki üsna märgiline. Ma tulin enda, mingis mugavustsoonis, kus ma ei tahtnud mitte midagi eriti liigutada hoopis teise kohta ja pidin hakkama juba kaela kandma. Ise. Missugused on Priin, sinu esimesed mälestused? Ma arvan, et mul tuleb midagi Pärnuga, sest me veetsime kõik suved sünnist saadik vist Pärnus. Suvepuhkus lihtsalt jah, ma ei tea, ööbisime seal erinevates tuttavate korterites ja aiamajakestes. Ja kuidas me olime rannas, ujusime. Kõndisime paljajalu nendel tänavatel, et midagi sellist. Ja siis teine, mis meenub ka muidugi suvega on meie suvila meie vanemale, vaata siis suvila Vääna-Jõesuus. Et seal sai hästi palju aega veedetud ja mäletan võib-olla seda hetke, kui põde sündis. Meil on siis kolm aastat vahet ja suviti siis õitsesid seal pojengid. Mul on meeles, kuidas mul mingi ilus kleit seljas ja siis sellise ilus beebi ja need roosad ja valged pojengid. Kui sina hakkasid maailma teadvustama juba ja ja natukene paremini aru saama, mis toimub siis kuidas sa mäletad isa kesta, sinu jaoks oli siis, kui sa juba märkasid? Ausalt öeldes, ma arvan, et ma ei saanud kunagi aru. Ta sebis kogu aeg ringi, midagi muusikaga, seda kokatööd ma naguniimoodi ei teadvustanud. Ma arvasin, et ta lihtsalt ei kodus süüa. Aga jah, midagi käis esinema, siis oli festivalidel selt teadvusta ja et kogu aeg oli vaja käia suvel ja talvel ja ükskõik millal festivalidel käisin enamus kohtades kaasas, siis oli plaadipood, mikrid, mingisugused CD-mängijad, Plaetajale kodus, väga palju. Midagi sellist muusikaga seotud on, ma arvan, esimene selline seos, mis valdkonna inimene sinu emon? Ta on inglise keele filoloog, tal on omad. Tere kuidas sind ja sinu õde kodus kasvatatud on, missuguste sõnadega sa iseloomustaksid isa ja ema käekirja? See oli selline mõistmine algusest alates, et ma ei mäleta kindlaid reegleid või selliseid karme sõnu, eriti. Pigem ma mäletan seda, et hoiakus sa said aru, kuidas nagu käituma peab, kuidas mingi olukorra lahendama peab. Et me mõistsime ilma sõnadeta, võib-olla mina missivanemaid ja nemad võib-olla mind, et väga palju vabadust ise otsustada, ise proovida, ise eksida, haiget saada, iseseisvust kasvatati väga ja võib-olla see, et mind võeti kohe väiksest saadik siis igale poole kaasa. Et mulle väga meeldis nagu isale oma lapsepõlves täiskasvanute seltskonnas siis aega veeta, külas käia ja et mulle meeldis kaasatus, et ma ei mäleta, et ma oleksin olnud laps, kes jäeti kuskile mängutuppa teiste lastega mängima, vaid et ma olin kohe käekõrval või kukil. Ja sündmuste keskel jalgpallistaadionitel ja muidugi esimene mälestus seoses sellega on see, kui A Le Coq Arena ehitus oli pooleli ja isa vist tegi mingisugust Keite ringi seal või mingi seos seal oli ja me käisime moosipalle söömas seal niimoodi, et no päris ohtlik selles mõttes, et ehituse peale ikkagi seal mingeid piirdeid ei olnud. Jalad Külkusid, isal vist üle ääre veel ja ja kõik oli siuke betoonist ja moosipallid. Kuidas ta õega omavahel klappinud olete? Olete te pidanud lahinguid omavahel on teie kodus olnud kraaklemist, mis vanemad hulluks ajab? Ja väga palju ja ma arvan, et me ikka võitlesime üksteisega kogu aeg. Aga ma isegi nagu kindlat põhjust ei oska välja tuua, miks võib-olla see, et ta oli mul natuke sabarakk? Meil on, meil ei ole nii suur vahe. Aga kui sa oled võib-olla siis kuuene ja tema on kolmene, siis tundub väga suur. Et me elasime siis terve ajaga koduseline ühes toas. Et kindlasti see ka nagu mängib rolli. Et pidevalt oli mingisugune võitlus, põhjuseid ei mäleta, aga ma mäletan seda, et kui ühele tehti, siis nii-öelda liiga oli vaja kutsuda vanem, siis vahekohtunikuks. Ja kui keegi sinna uksest sisse astus suurte sammudega ukse tagant, siis me jäime vait, ütlesime, et kõik on hästi, kõik on korras, ära ütle talle midagi. Ära tee talle liiga, et selles mõttes me nagu see oli meie omavahelised jagelemised. Ja. Ma arvan, et tänasel hetkel me oleme. See on kuidagi meid lähendanud, et. Me saame väga hästi läbi. Meenub sulle põhjuseid, mis tõid teile õega kaela sanktsioonid või karistused mingil moel. Kui see juhtus, siis missugused need teie pere moodi olid? Väga täpselt ei mäleta, aga ma arvan, koristanud absoluutselt kogu aeg, mingi korralagedus. Kahe peale kogunes neid asju nii palju, et ma arvan, midagi koristamisega seoses. Ja siis, kui koera võtsime, siis oli muidugi see, et kes koeraga välja läheb, aga selle minu nagu suur unistus, et ma saaksin koera. Et see tekitas kindlasti mingisuguseid pingeid. Jah, ma mäletan küll, et kui keegi nagunii-öelda kurja sõnaga välja tuli vanematest, siis Me jäime vait, olime väga vagad ja siuksed viisakad ja unustasime kohe, et mingi probleem oli. Mõnikord räägitakse seda, et isad on tütarde poolt võrdlemisi hästi manipuleeritavad kelle suust kõvem karmim sõna kippus tulema ja, ja kellega oli lihtsam neid asju ajada. Ma arvan, kindlasti emaga, siis tema on kindlasti järele andlikum ja tal hakkab hästi kergelt kahju, võib-olla, et mis sa nüüd lapsega niimoodi kurjust dotsent. Et ma teadsin, et ema alati päästab igast olukorrast ära. Aga isa võis olla nagu pettunud, võib olla mitu päeva. Ma olin ka, Ma tahtsin jätta alati, et kui midagi on nagu valesti, et siis nad pidid selle nii jõudma, et mis nad nagu valesti tegid, et noh, ma ei tahtnud neile ette nämmutada, nüüd sa tegid nagu vea selles kohas teises kohas, et ma ei tahtnud väga seal on, ütleme niimoodi advokaat minu jaoks on deviis, on see, et noorte ülesanne on armastada seda, mida sa teed ja siis õppida enda vigadest kolm ülesannet ja seda ma olen neile alati jätnud, et muud moodi ei saa, et sa enne ei õpi püsti tõusma, kui seal korralikult käinud käpuli. Ja ma ei ole siiamaani pidanud väga bet istuma, et ma ei tahtnud näiteks neile enda muusikalist maitset peale suruda. Malga jalkafännidel alati ütlesin, et ärge vedage enda lapsi sinna staadione niimoodi vaikselt kaasa ja sundige neid armastame jalgpalli, sest tulemus on see, et lõpus see, mida sina armastad, sinu laps vihkab sest mingi hetk sa teed selle, vint käib krõks, käib ära ja lapsed jälle, ma pean jalgpalli minema, et Triinuga oli nagu lihtsam, et Triinu käis mul nendel mängudel ja hiljem ka Carolina kaasas ja ma ütlesin, et võistluspäev on minu jaoks pidu. Et see ei ole niimoodi, et see on lastehoid, noh, et mulle antakse kaasa, ärge mu pidu ära, aga kui te tahate, siis liituge jalgpallihaiglaga ja noh, ma näen, et sul on see tahe olemas ja Triinu tegi ära avalduse ja mõtlesin, et sul on kogu aeg see eelis, et sa oled minuga kaasas, noh. Et sa saad alati olla siis nende fännide, teiste pealikutega, nendega koos, et ega ma siin siis kuskile mujale lükkavad, ma tahan näha, mis seal on ja no see on ikka päris müstiline see jalgpallivärk, ütleme nii triinu kui ka Carolina puhul. Ei oskagi öelda, mis mind tõmbas sinna, aga ilmselt see on jällegi see melu, mille keskel on nagu üles kasvatud. Et võib-olla mõni vaatab, et suured karvased mehed ja teevad väga koledat häält ja karjuvad ja nii-öelda lärmavad seal mis mulle millegipärast oli see nagu kodune või niisugune tore turvaline koht, kus olla. Ma teadsin, et kõigil on nagu üks eesmärk, keegi, kõik on hea peal väljas. Ja ma tundsin ennast alati väga hoituna seal. Ei saa küll just ütles, et pidite oma vigadest ise õppima või tema filosoofia on see, et kui teete selle vea, et iseenese saate targemaks ja teete järeldused. Aga kas enda poolt kinnitad seda, et, et see jalgratta leiutamine mõnes mõttes on olnud teile õega ikkagi enda asi? Selliste noh, kui mina omal ajal või ära tee nii nagu mina tegin, sellist suunda pole teil olnud. Ma ei mäleta absoluutselt sellist asja. Pigem olid vanemad alati sõbrad, et oli tore arutada mingisuguseid asju. Aga kui koolist rääkida, siis ma ei mäleta küll, et oleks olnud etteantud mingisuguseid hoiakuid või et see selles aines võiks nagu niimoodi püüda. Või et see on sinu tugev külge, et pane nagu kogu oma rõhk sellele. Et sellist asja ma ei mäleta. Ta oleks olnud, kuivõrd on sind saatnud isa tuntus või staatus läbi elu, et on seal midagi niisugust, mida sa oled kusagil oma naha peal kogenud negatiivses või positiivses valguses. Eriti ei ole, aga võib-olla üks, mis meenub, oli küll see, et kui ma ülikooli sisseastumiskatsetel käisin balti filmi meediakoolis ajakirjandusse, kus ma sain väga head punktid siis seal vestlusel läks küll jutt kuidagi liiga isiklikuks või et hakati nagu et mida sinu isa arvaks selles olukorras, kuidas tema lahendaks selle olukorra, tahtsid testida ilmselt, kas me mõtleme sarnaselt või lahendame mingeid olukordi samamoodi, mis minu jaoks oli natuke ebavajalik, et ma olen ju eraldiseisev inimene nagu seisan alati selle eest, et Mul on oma arvamus ja see, et minu isa on näiteks poliitikas tegevus, ei tähenda, et me jagame igas asjas samu mõtteid. Et mõnikord jah, poliitiliselt on küsitud seatud küsimusele, et kas ma mõtlen samamoodi. Aga ma ei ole nagu laskunud nendes vestlustes. Ma arvan, et ma ei pea selgitama, et me oleme nii eraldi inimesed ikkagi. Kui lihtne või keeruline on isa käest olnud taskuraha küsida on ta helde. Võib-olla nüüd on heldem, mida vanemaks ma sain, et varasemalt ikkagi tahtis, et ma tunneksin nagu raha väärtust. Et pigem ma sain vähe taskuraha ja mul ei olnud ka kindlat kuu raha vaid põhimõtteliselt, kui mul oli millegi jaoks tarvis, pidin küsima iga kord, ehk siis see pani mind juba mõtlema, et ma pean siis kas see olukord on seda väärt, kas see asi on seda väärt? Et see oli natuke ebameeldiv iga asja jaoks eraldi küsida. Aga samas ma saan aru, et võib-olla tänu sellele ma ei, ei raisanud seda raha suvalistele asjadele. Kas needsamad fotod või isa minevik on kuidagi olnud sulle alibiks või võimaluseks teostada enda asju sest noh, ma lihtsalt proovin olukorda ette kujutada, on küllalt lihtne keerulises olukorras või, või noh, niimoodi närvide mängus minna võta üks foto välja näidata isale. Sa ei ole tema minevikku tema vastu kunagine elemendid. Ei, pigem see on ikka kasuks tulnutele või et mina mõistan tänu tema minevikule oma isa. Pigem mingid asjad jätan ütlemata, sest ma juba ise sain aru, et et kuskohast tuleb, milline inimene ta on. Oled sa Tarmo teinud lapsi, kasvatades tähelepanekuid või järeldusi või oled sa pidanud kunagi südant valutama, et äkki juhtub midagi sellist, et tuleb ringiga tagasi laste kaudu ja sa pead ise selles olukorras nüüd vanemana hakkama saama. Eks ta alateadvuses kuskil võib-olla selline, et noh, mingi hetk või minna, et see elu haarab su lihtsalt niimoodi, et sa unustad võib-olla kõik. Aga ma ei ole sellepärast muretsenud, et nad on ise mul tütred teinud. Nii palju selliseid üllatusi, mis näitab, et Nad ongi tegelikult nagu mina triinu tuli, minu teadmata tuli Eesti meistrilt jalgpallis sinu teadmata laias laastus ja see oli mulle ka üllatus, et ma teadsin kuskil jalkatrennis nagu käib, aga mulle antud nagu vihjad, kui seal on justkui pool aastat oli ka juba käinud ja siis pidin nagu seda maksma või või teine asi, et kui ma õpetasin Karoliinat jalgratta, et aga sõitma, siis tead selle hoiad ja kurivaim, kaotasin selle tühja sahma, lähen tuppa tagasi ja siis vaatasin kolme minuti pärast rattaga sõitis. Või Triinu õppis hästi kiirelt lugemise selgeks ja seda täna siis televisioonile ja siis, kui Karoliina oli, me vaatasime telekat, mis ta ütles, mis ta ütles, no sa ei viitsi seal tõlkida ja siis sa seletad või noh, ütleme meil oli seal nagu Itaalia perekond on hästi palju lärmi. Karol Mets ja siis ta lihtsalt alt luges. Siis ta sai aru, et see informatsioon tuleb tegelikult seal nagu nendest asjadest, ses mõttes lapsed üllatavad sind kogu aeg täpselt nii nagu mina üllatusin, et nad on täis seda, et ma pigem Ohmin ja Ma isegi eeldasin, et nad võib-olla radikaalsemalt võib-olla minu maailmavaate nende vastu, et seda Rebelite seda natiinekaks olemist, et seda on kuidagi rohkem ja noh, ütleme just tänu minu elukogemusele, et no see ei ole küll pekkis, eks ole, kui laps ütleb, et seal nagu pekkis, ma ütlen, siis see on 100 kaala pääl on kuskil 12 alles Sibüüdsebekkest. Mulle tundub, et nad on natuke suuremad organisaatorid, kui mina kogu aeg midagi tegid, toimetasid ja ei püsinud pudelis ja mäletamisteta Triinul oli sellega üsna lihtne siin koolis, et niinimetatud võib-olla liidripositsiooni siis kui ta vahest ei olnud. Siis sai seda õrnalt niimoodi toetatud, ma mäleta, Lähed Carolina tuli ja ütles, et teda valiti nagu selle klassi kõige paremaks, eks ju, et vist peaaegu et 80 protsenti klassist oli, siis ma ei saa aru, et minusugused poliitikud hüppavad nahast välja, et inimestel see toetus välja petta. Siin ta usaldab 80 protsenti, saad aru, see on vastutus, on kohustus. Et mis sa tahad, et nüüd keegi teine tuleb, hakkab sinu elu nagu korraldamana. Kui kõik loodavad ainult sinu peale. Sa ei saa mingit muud valikut teha ja nii nad on neid julgustatud nendes rasketes olukordades ja no Triin oli muidugi eriline frukt igasuguseid asju korraldama, et sellest võiks lihtsalt lausa õhtuni rääkida. Temase organisaatori võime asjad. Millest isa räägib, kui ta mainib siin organiseerimist ja kogu aeg tegutsemist? No, ma arvan, põhiline oli kooliga seotud, aga muidu üleüldse ka, et mulle meeldis kõik sõbrad kokku ajada, hakata midagi ehitama, müüma, salvestama, reisima, kuskile, maailm oli valla, mul on niisugune tunne, et sõbrad siin ka alati kampa, õde oli sabarakk seal nagu viimane reas, tema tuli ka bussi peale, sõitsime kuskile Haaberstis. Tegime seal oma toiminguid. Mulle meeldis kogu aeg, mingi mõte tuli, mida ma nägin, et täiskasvanud tegid üks selline asi on, tahtsin ehitada onni puumaja. Ja siis meil on aias lehtla tühi ruum, mõõtsin selle ära mõõdulindiga, ütlesin sõbrannale jõele, et lähme nüüd poodi, ostame nagu vajalikud palgid ära ja ehitame selle onni. Ma tahtsin ikkagi suurt maja, kus oleks korralik katus ja kõik see Ma arvan, ma olin kuskil 12. Ja siis sõitsime ka raudteesse, otsisin selle teenindaja üles, sealt ütlesin, et mõõdud on sellised, palun mulle palke, et ma hakkan seda onni ehitama. Ja siis sealt ma sain teada, et on selline asi olemas. Karkass ta küsis, et kas sul see on. Et mis need mõõdud on või noh, kuidagi nagu selle järgi vaatame siis ta võttis mind väga tõsiselt. Aga siis jah, ma tegin näo, et ma tean kõike, mul on kõik olemas, et palun nagu vajalik kogus. Aga siis vist sõbranna ja õde nagu imbusid kuskile kaugemale, et etappi kas ta ikka teab, mida ta teeb? Onni kahjuks ei tulnud, aga, aga see tundus üliloogiline. Mida võiks teha? Me jõudsime sinnamaale vist isegi detailplaneeringuid ja niuksed asjad, et umbes, et sellistes mõõtmetes on seda nagu vaja ja tal oli alati üks selline asi, mille ma alles hiljem närisin läbi, et kõigepealt küsis alati luba nagu vanematelt, kui tal oli mingi idee siis kui ta selle oli saanud, siis ta hakkas alles seda ideed teistele maha müüma. Ehk siis tal oli kõik enda peas, oli juba valmis. Ja siis kuidas ta teisi võib-olla seal mõjutas, kuidas sa ei tule, saad aru, et nüüd on nagu see asi või teine või kolmas või neljaseta? Ta teadis, et meie käest oleks vaja nagu nõusolekuta ja ta selle alati sai. Ja palatit. Mulle tundus küll kummaline natuke, kas sa teistega oled rääkinud või midagi, et tal oli see omamoodi. Kas sa oled pidanud tütrele või tütardele õpetama, midagi niisugust meheliku autojuhtimist on, ma ei tea, kas ise autode juhid ültsaga? Ei juhi, aga neil on kõigil seal load olemas, salapärase ainus, kellel ei ole jah ja nii on ja et ma päris siiralt ütlen, et ma loodan, et kunagi võib-olla Eesti vabariigi president anda mulle ordeni selles, et ma ei ole kaasatud liiklusesse tänu minule elavad koerad, kassid, jalgrattureid ja iga enam, et ma ei ole osale selles. Mõlemal tütrel on meil juba olemas ja ja nad kõik kolmekesi räägivad inglise keelt nii hästi kui tahes ja minul on see inglise keel on nagu täiesti olematu. Mina olen, proovin neid kokas toidu tegemisest lõpetada, aga ega siis alguses ei ole ja nad on põhimõtteliselt kõik asjad ikkagi ise ära katsetanud. Külma räägin ja ma ei mäleta, kui kaua seal Triinule selgitasin, et kuidas tulema, näitan, kuidas tehakse seda teist asja ja siis on ikka see kuule, kui ta eemale koliseb. Nüüd on see mul pannil, mis ma nüüd siis teen? Sa Triin oled sündinud 90.-te lõpus ja sa juba tähendab, et saad hulga toredatest asjadest ilma jäänud, mis üheksakümnendatel rääkimata veel varasematest 10.-test. Kas sul on vahel olnud tunne, et vanemad jäävad natukene ajale jalgu või kuidagi see nende aeg tundub nii puine ja kivine? Ikka on, mitte et nad oleksid kuidagi nagu ajale jalgu jäänud, pigem ma tunnen, et on nii palju, millest nad ei tea, aga neil on see võimalus olemas praegu igasuguseid oskusi nagu arendada või juurde õppida. Et ma näen, et neil on potentsiaali, Nad on väga intelligentsed ja võiksid igalt poolt nagu haarata panna proovile ennast erinevates situatsioonides. Et tihtipeale ma näen jah, et seda julgust ei ole või et ah, ma olen nii vana ja isa poolt võib-olla vähem. Aga Mul nagu see selles mõttes puudub, et aeg ei ole nagu aeg ja vanus ei ole otseselt mingisugune näitaja. Et kuna mina nagu õppisin nende pealt niipalju siis praegu on väga soodne keskkond, et arendada kõike, mis tänases maailmas nagu vaja läheb. Tütred kui selge nende sihtsinu meelest on olnud Mingi hetk mind natuke häiris, et kõik seal küsisid, et kelleks sa saada tahad, eks sinu käest ei nende puhul ja minul oli selge, mina tahtsin filmirežissöör. Enne seda oli mul kolm asjad, millegipärast ema ütles ka, tulin, kasvataja küsis, et mis teil seal kodus toimub, laps teatas, et tahab saada kuulsaks vene luuletajaks puskiniks. Olin lasteaias millegipärast teatanud. Kõik küsivad mu käest, mida-Carolina seal siis Hollandis õpib, tähtsasse, omab kuidas, mis tähtsust see omab, mõtlesin, et kuule, vaata enda põlvkonda, kõik on ja midagi lõpetanud, kui vähesed töötavad sellel erialal. Et see on ettevalmistus eluks kuskil teises keskkonnas, nad saavad seal. Nad õpivad süsteemselt siis teadmisi omandama sellest, kui palju on olnud ka sellest omastavad, et see ongi elu. Et las nad õpivad elama, see, mis nad pärast teevad, see selgub hiljem, et need Aneme liiga kiiresti neid raamidesse. Sest minu ajal lõppes ju tegelikult, et kõigil nooreks olemise aeg kaheksateistkümneselt siis sul üldisemalt 18 100 õelam, mingi poisike, nüüd sa oled mees, abiellud nüüd seal, kasvatab lapsed, eks ju. Ja täna ma vaatan, et kuule, Cramo inimene saab kuskil alles, võib-olla meesterahvas 27 saab sellest poisikese east üle siis tal hakatigi mingi vastutustunne võib olla tekkima, et noh, siis hiljem võib-olla see Jeesuse iga 33 meie aeg tapetud ütleme see nooreks olemise aeg ära, sellega ta täiskasvanud nüüd on nagu läbiteadlased teevad endale valikuid ja otsuseid, et Triinu praegu ma ei tea, kas ta jääb sellele erialale või ta jää sellele või ta katsetab, võidad, katsetad kas ta teeb, noh, mingi hetk ikkagi peab närima neid kiirnuudleid sellepärast et ega selle kogemuse juba kätte saanud, et tema elukool oli ilmselt seal Portugal ja võib-olla siis ütleme jalkafännidega jalkareisid. Karoliina on praegusel hetkel see Hollandi ja tema ikkagi väga tugev tantsimine, et 16 aastaselt oli ta ise tantsija ja ta oli ise veel treenerit, teenides ise endale taskuraha või siis ütleme noh, ametlikult nagu palka. Et Nad on kõike seda, mida, mis on minus on minu abikaasas. Või siis sina oled kaalunud välismaal? Ja ma tegin ühe välissemestri, minul tuli see küll väga järsku, ma ei rääkinud sellest kellelegi, ma lihtsalt kuulsin, et saab minna. Ma tahaksin elada kuskil Lõuna-Euroopas natuke aega leidsin, võimalused, läksin ja siis pärast alles andsin nagu sõpradele teada, et ma nüüd sain ja lähen. Et mulle meeldib selline natuke spontaansus ja ma arvan, et mõel ka ta ei olnud kunagi rääkinud sellest plaanist, et ta tahaks välismaale minna. Ja nagu oma peas hoidis seda mõtet ja uuris selle kohta. Ja siis üks hetk ütles, et ta läheb, et see on võib-olla jah, meile kuidagi omane. Et me oma peas võib olla vaagima seda mõtet pikemalt. Aga see tundub järsku nii spontaanselt tulnud otsus. Ma ei tea, kas see semester on piisavalt pikk aeg, et sellega tekiks mingi uus vaade või tunnetuse kõige selle osas, mis on jäänud koju või mis siin toimub, et missugune sinu kogemus oli. Natukene ikka, see oli mõnus aeg, kus sai rahulikult olla iseendaga ja võõraste inimestega. Et Eesti puhul on kindlasti see, et sul on enamus inimesed ikkagi teavad 11, kui sa oled Tallinnas üles kasvanud siis sa tead, kes kus õpib, kes mida õpib, keskus töötab, et see natukene nagu häiris mind ja võib-olla natuke häirib siiamaani, et mulle meeldib selline anonüümsus, siis ma olen võib-olla julgem katsetama mingisuguseid asju. Ja seda kindlasti välismaal nagu elamine ja toimetamine andis, ma nautisin seda üksindust ja keegi ei tea, kes ma olen ja ma saan nagu proovida võimalikult erinevaid asju. Aitäh teile nende juttude eest. Selle saate nimi on käbi ei kuku, kus tänalyt külas? Tarmo Kruusimäe ja tema tütar Triin Marleen oli puhas rõõm. Aitäh kutsumast tänu kutsumast pärituult. Ma olen saatejuht Sten Teppan, nädala pärast kuuleme jälle. Olge terved.