Tere ja aitäh, et oled vikerraadioga. Minu nimi on Sten Teppan ja täna jagavad meiega hetki lapsepõlvest ning kujunemise loo staare ja Ardo Kaurit. Alustuseks mõni sõna isast me vaatame ajas tagasi aastasse 2004. Just siis pani aare maailmameistrivõistluste pronksmedaliga punkti oma karjäärile külgkorviga mootorrataste krossis. See saavutus teeb temast ühe säravama persooni meie motospordi ajaloos. Vähemalt mõned nendest vintsutustele, rohketest aastatest, krossiradadel ja matkabussiga. Euroopa magistraalidel tegi kaasa ka Ardo, kes noore ja tema abikaasa Inga Kauriti neljast lapsest kõige vanem isa eeskujul ja abiga proovis Ardo samuti motosportlasekarjääri ning hobi korras sõidab endiselt, kuid tõeline väljakutse ootas teda ettevõtluses. Mõttekaaslastega pani Ordo Kaurit aluse amplerile, mis toodab elektrijalgrattaid. Selle juhina pälvis Ardo aastal 2019 noore ettevõtja tiitlit. Aga täpsemalt ja põhjalikumalt räägivad oma perekonna loo seda saatekülalised ise. Meiega on aare ja Ardo Kaurit, mina soovin head kuulamist. Aare tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja Oregon Kasas poeg, pere kõige vanem laps. Hardo, rõõm näha. Tere, tere. Tõime perekonnaringiga asjad selgeks kohe. Ardo on veel kaks õde ja vend ning aare räägid äkki natukene neist lähemalt, nii umbes täpselt, kui vana keegi on ja millega praegu oma elus tegeleb, mis nende jaoks on esikohal. Eesti mõistes on meil selline keskmiselt suur pere. Et on siis neli last kõige vanem, Ardo on juba siin, ütleme kolmekümneaastane siis neil on Ardo õde, Kadi Liis, kes on praegu siis 20 Seitsmeaastane peaks olema 86 96, saab 27 häält ja siis on meil Aron, kes on kaheksateistaastane. Ja siis meil on veel ema Maria, kes on kolmeteistaastane. Ehk siis noorem otsa on seotud veel koolidega ja ema Maria käib veel Aruküla põhikoolis ja Aron on lõpetamas siis Tallinnas vihakad. Räägime veidi sellest. Millega te olete seotud oma töiste tegemiste mõttes, Ardo. Ma vist ei eksi väga, kui ütlen, et aasta 2019 oli see, mis tõi sind tänu ettevõttele ampler nii-öelda valgusvihku ja teadvustas sinu isikut päris paljudele siin Eestis ehk ettevõte, mis tegeleb elektrirataste tootmisega. Jah, need 2019 võib-olla tõusis Eestisse teadlikkust veidi järsemalt, aga me oleme tegelikult tegutsenud juba varsti, seitse aastat. Sai sellisest väiksest sõprusringkonnast see projekt alguse ja tänaseks juba päris suureks tegemiseks kasvanud, et meil on ligi 90 töötajat. Tegutseme põhiliselt Eestis, Saksamaal ja Meie põhifookus ongi siis teha selliseid mõnusaid moodsaid elektrijalgrattaid, millega inimesed saaksid iga päev lõbusalt linnas liigelda ja tööl käia ja sellega ka inimeste elukvaliteeti parandada ja keskkonnale head teha. Kas ettevõte on praeguseks jõudnud Ardo niisugusesse faasi, kus seal endal piltlikult öeldes näppe õliseks teha ei tule? Muidugi ma ei tea, kas selle töö juures näpud õliseks üldse tänapäeval saavad enam. Aga ehk nende umbes seitsme aasta jooksul on missioon sedavõrd ikka muutunud, et kui alguses tuli mutreid keerata, siis nüüd tuleb inimestele öelda, kuhu ja mida keerata. Igal juhul on väga palju muutunud selle aja jooksul, et see on olnud niisugune meeletult järsk õppimiskõver kogu aeg olnud enda nii-öelda mugavustsoonist väljas ja pidanud tegema asju, mida hästi ei oska ja alguses tõesti olime kõik kolm inseneri ja nii-öelda näputelliseid siis tänaseks igapäevaelu on ka ikkagi muutunud, nüüd tõesti minu elu rohkem või töö nii-öelda möödub koosolekutel ja igavest projekti vedades ja uurides ja vaadates, et et tõesti palju inimesi ja paras möll ikka, et kõik hoida enam-vähem sama joone peal. Kuidas viimane aasta Nampleri käekäiku mõjutanud? Eks ikka on raske olnud, kuigi Ma arvan, et me oleme olnud vähem mõjutatud paljudest teguritest, et kuna meie müügi nii-öelda ärimudel on täielikult internetti baasil, siis me oleme saanud jätkut rattaid müüa. Meil on võimalik olnud neid rattaid ikkagi jätkuvalt kokku panna ja ikkagi ots on nii-öelda ülespoole, kuigi eks raske on ka, sest väga palju meie esindus, poed on pidanud kinni olema, väga palju üritasin ära jäänud, kus me oleme plaaninud osaleda, testsõidud on raskendatud ja kõik see aga aga väga suures plaanis, ma usun, et me saame, saame hakkama ja tervisekriisil on olnud ka positiivseid mõjusid, et inimestel rohkem mõelnud oma tervise peale ja võib-olla rohkem mõelnud selle peale, et nad võiksid igapäevaselt jalgrattaga liigelda ja mitte ühistranspordiga näiteks või siis autodega ja et plussid-miinused ja ma ikkagi loodan, et vaikselt see olukord läheb mööda ja saame tagasi normaalsuse poole. Aare, kuivõrd ja kas üldse üllatab sind see, kuhu Ardo oma eluga praeguseks jõudnud on või millega ta üldse tegeleb. Mis sa arvad sellest? See on ikkagi tema puhul selline loomulik jätk, et on olnud eluaeg selline nii-öelda väga enesekindel ja selline tubli noh, sama sama ma pean ka ütlema muidugi ka teiste laste kohta, et ennast ma mingiks muster või super lisaks ei pea kuidagi lapsed on kasvanud, sellised hästi-hästi, enesekindlad ja teotahtelised. Väga muidugi hea meel on selle üle Usun räägi enda toimetamistest ka natukene. Ma usun, kuulajate hulgas on päris palju neid, kes mäletavad sind külgkorviekipaažis kas Jürgen jakiga või Arvo laks välja, just sinu karjäär oli tipus 2004. aastal, kui sa võitsid maailmameistrivõistlustel pronksmedali ja siis tõmbasid sa nagu öeldakse, juhtme seinast oli see tipust lahkumine või mis oli, kui sa nüüd tagasi vaatad? See oli ikkagi selline tipust lahkumine, sellepärast et me alustasime kogu seda MM-karusselli ikkagi täiesti. No võib-olla täiesti nullis, sellepärast et kui me ikkagi esimesel MM-etapil läksime, siis ma arvan, et tol hetkel isegi osanud unistada, et võiks kunagi olla mingi medalimees. Ja eks see teekond oli ka piisavalt pikk, et ma olin juba selle pronksiga juba ülimalt rahul ja ma samas nägin seda, et sellist energiat, et edasi pürgida, lihtsalt nagu ei olnud. Tol hetkel, Ardo, kas isakodus on tõendeid selle kohta, missugune tema minevik on olnud, et on seal märke tema moto toimetamistest, pilte, karikaid, asju näha. Loomulikult ma arvan, et meie perest motokross jälle kuhugile kadunud ja see on väga nähtav konkreetselt isa karikatest rääkides, siis siis need on ka nii palju, et need need tuli kuhugile panna ja nüüd see ilusti klaasi taha valustad riiulisse pandud, aga küll keldrisse, et need ei ole kohe sissepääsu juures, aga, aga ma usun küll seda, et see sport nagu elab seal peres sügaval ka nüüd varsti-varsti 20 aastat pärast seda, kui isamaa spordi tegemise lõpetasin. Aare, millega sa praegusel ajal seotud olete, kui palju on sinu toimetamistes veel seda motomaailma ja mis sinna kõrvale mahub? Motomaailm on ikkagi täiesti olemas, näiteks siin kas või eelmisel laupäeval käisime mõlemate poistega jäärada sõitmas, isegi ise istusin lehtede taha vahepeal, et et noh, eks see on ikka nagu ikkagi kogu aeg olemas ja praegu küll päris tipptasemel meie perekonnas keegi seda ei harrasta, kuigi ka Ardo vend on ikkagi päris usin usin sõitja praegu aga aga eks sinna kõrvale mahub ikkagi igapäevane pereelu ja kaks last ja seal koolis ja siis peab ikkagi muretsema sellepärast et leib oleks laual, et ütleme, igapäevaelu on ikkagi ka selle mototeemaga seotud, kuigi sinna selline kõrvale tulnud sellest natukene selliste metallitööd. Aga põhimõtteliselt liin on ikka sama. Me võiks hea sõnaga meeles pidada ema mul praegu lihtsalt korraks mõte hangus, kui ma kujutasin ette neid sinu võistluskarjääri või sportlaskarjääri kõige kibedaid aegu. Ema pidi kõik selle justkui siis vastu võtma kindlustama tagalat. Ja minu abikaasa hinga on täiesti. Superema Õnneks pidas vastu, oli see väga kindlasti raske aeg, tema jaoks, ma arvan, ma muidugi võib-olla ta mingil määral nautis, nautis ka seda, aga võib-olla praegu oleks hea võrdlus see, et kui siin inimesed ohivad ühe maski pähepanemise eest, siis ma arvan, et kui igasugusele tol ajal oleks pandud ütleme, 10 maski korraga ette ja reaalsuse sealt nagu õhku üldse läbi tule, siis sa võid ikkagi Hiiumaa selline võrdlus. Aga tõesti, et Inga on olnud ikkagi väga, väga vapper naine sellele vastu pidanud ja, ja ma arvan, et võib-olla seal ongi see kõige suurem väärtus. Et ka lapsed on selliseid kasvanud. Ardo, mis valdkonna inimene emon Teistel suur osa oma energiast ongi läinud sellele, et need lapsed, keda ei ole olnud vähe, kes on võtnud kõvasti aega et nad üles kasvatada, aga täna ta töötab foristina ka veel nüüd pärast seda, kui juba osad lapsed suuremaks kasvanud sai endale kõrghariduse, tegeleb maastikuplaneerimisega tegus tubli naine ja noh, nii nagu isa ütles, et see, see pikk krossikarjäär ja tegelikult see jätkus ja hiljem sellega, et me hakkasime nii-öelda minuga käima võistlemas ja jälle ei, polnud polnud meil küll kodus, küll oli vaja käia reisimas ja siis et see ongi rohkem kui täiskohaga töö juba. Ühel hetkel me jõuame sinna, kuidas menüüs olid noodide makaronid ja ja elu tähendas karavani kulgemist tuhanded kilomeetrid Euroopa teedel, nii aare, kui siis Hardo, sinu moodi. Aga läheme praegu lapsepõlve ja võib-olla selle mototeema jätkuks. Saare võiksid Ta sa kirjeldada, mis hetk see sinu elus oli, mis võis saada saatuslikuks just motokrossisõidu mõttes. Kuidas see sinu ellu üldse jõudis? Ma arvan, et ta jõudis ikkagi tänu minu isale, et tema oli ka selline mootorrattafänn, et ta ikka käis krossivõistlusi ja ringrada ringrajavõistlusi vaatamas, mis tol ajal olid eriti populaarsed. Vedas mind ka sinna kaasa, mingisugune tahtmine tekkis, kuigi, kuigi ma tean, et mul olid ikkagi hoopis teised huvid, et kui ma olin kuuendas-seitsmendas-kaheksandas klassis, siis ma tegelesin hoopis suusatamisega rohkem ja isegi lemmikspordialal pall, et isa oli mul ka nagu võrkpallitaustaga. Aga siis kui tulin Tallinnasse ehitusmehaanika, tehnikumi ja võrkpalliga, oli see probleem, et mu kasv on lihtsalt niivõrd lühike, et ma võisin rahulikult meeste võrgu läbi käia. Siis ka võib-olla see, et minu siis sinna gruppi sattus üks Priit Kuusk, kes oli tol ajal Saku motoklubis kõva krossisõit. Sealt see hakkas kuidagi arenema ja läksin siis Kalevi motoklubi ukse taha. Kus olid vastuvõtukatsed, ma mäletan, seal oli umbes 40 või rohkem poisse oli kohal ja ja kevadeks oli nendest poistest järgi kolm ja üks, õnneks mina, kui vana sa olid umbes siis ma olin 15 aastane, on motokrossi mõistes hiline algus, pigem selline, et alustatakse tunduvalt varem praegusel ajal, aga kui võtta jälle karjääri mõttes, siis võib-olla ka mitte, sellepärast et siis sa ikkagi teed juba, võib-olla siukse selliseid teadlikke otsuseid ja, ja võib-olla ka järgselt natuke kauem. Kas sul hakkas kohe hästi minema, et sa ala juurde jäid, ma mõtlen, see eduelamus võib teinekord tohutult tähtis olla, et kui sa ikkagi nöögid, nöögid ja midagi ei tule, et siis entusiasm kaob kuhugi ära. Võib-olla. Kas sa said kohe tuule tiibadesse? No, mul hakkas ikkagi suhteliselt ruttu hästi minema, võib-olla seal oligi see asi võib olla abiks, et et kuna ma olin sellise suusatamise ja võrkpalliga tegelenud, et mul nagu füüsiline vorm oli võrreldes ma mäletan seal katsetelegi võrreldes konkurentidega juba ikkagi nagu kõikidest parem on ja siis küla vahele sai sõidetud igast sääreväristajatega mude kaherattaliste, et võib-olla mingi taust oli olemas, et hakkas nagu suht hästi minema. Jah. Mul oli sääre veristaja juba 11 aastasest, ma tean, et ühe korra võttis miilitsa mind kinni ja tegi trahvi. Selle eest, et liiga noormees oli jäänud, aga jah, et öeldi, et seal või jalgrattaga veel sõita. Läheme veel ajas kaugemasse minevikku. Kui sa lased oma esimesed mälupildid silme eest läbi, siis mis sulle meenub? Me elasime nagu lapsest. Peast kana nagu ka arukülas, aga natuke natuke teise koha peal. Eks need pildid on ikkagi kõik meeles. Esimesed sõbrad ja mingid sõjamängud ja ja igasugused unistused olid isegi mäletan sellist asja, kui selline unistus oli, et meil võiks olla kõigil raadiosaatjad ja siis me räägiksime omavahel ja kui me neid sõjamänge mängisime ja nii edasi, et noh, nüüd on kõik see reaalsus juba kuskohast sellised unistused võisid tulla filmidest või? No ilmselt, ega siis tol ajal näidati kante ju sõjafilme, ega siis nõukaaegsed, et ega muud eriti need, kes sinu Campoli, no ikka sellised lähedal asuvad naabripoisid ja hiljem hiljem aga enamjaolt ikka omavanused külapoisid, et. Mida kodune elu tähendas, oli see täitsa niisugune taluelu või, või mismoodi ta teie moodi välja nägi, siis sinu lapsepõlves? Ei, ikka pigem juba natuke mitte päris taluelu, et noh, ütleme pigem ütleme selline aedlinna elu võib olla. Mis valdkonna inimesed, sinu ema ja isa minu emal oli elektritegelikult insener. Vanasti oli Tallinnas selline koht nagu elektrotehnika Instituut. Ma tean, Pirita tee ääres. Ja isa oli mul selline nagu puudu mees ja ta oli tegelikult selline Ardo poodi mees, et ta oli, ma arvan, ikkagi väga pikalt arukülas. Selline ettevõte nagu kooperaator operaatoril oli väga kaasaegne, sest tol ajal oli arukülas ja temale selle juhataja ja väga pikka aega. Isal oli ka muide külgkorviga mootorratas kunagi. Ja isa oli kõva võrkpallur, ta ei olnud küll noh, selline Eesti koondise tasemel mees, aga ta ikkagi oli väga aktiivne võrkpallimees. Kas su peres laps, kassa sõel ja mul on kaks õde, üks on vanem ükse noore kuidas sina nende vahel hakkama said, kui palju te 11 mõjutasite mis rollide üksteise jaoks mängisite siis lapsepõlvest? No eks ma vaikselt ikka vahtlik, kaklesime ka nagu endaga lapsedki kaklevad, aga üldiselt on olnud läbi samm ikkagi väga super hea ja on seda siiamaani, et ka nemad on nüüd minu sportlaskarjääri ikkagi kuidagi aidanud. Olid sa vanemate jaoks kergesti painutatav puu. Ma ei oska öelda, et mul on tegelikult ema, on saarlane ja ma tunnen ennast ennast kavas siukest, saarlase kangust, võib-olla. Aga üldiselt ma arvan, et ega ma nüüd väga suur probleem ei olnud, sest koolis on enam-vähem hakkama. Mul olid isegi lähemalt arvule kooli lõpetades neljad viied. Aga ema oli mul pigem selline, et kes kogu aeg ikkagi kontrollis mind ja, ja ta vaatas, et ma üldse jupiani näen. Siis ma olen ise võtnud küll sellise seisukoha, et mu oma laps õppimise juures ei ole küll kunagi seganud, et et on alati pidanud ikka kõik ise hakkama saama. Sa nimetad seda segamiseks mitte toetamiseks, pigem. Ardo väike kommentaar sinult esiteks selle saare kanguse kohta, mida isa põgusalt mainis, et oled sa märganud seda, paistab see kusagilt välja või ta lihtsalt tunneb niimodi. Kui siis pigem nagu positiivses võtmes, et ei tohi nagu alla anda. Et sellest, et isa oleks nagu kuriseda, ma küll nagu ei mäleta, et nõudlik ikka, aga tagasi mõeldes andagi nagu lastele vabadust ja pannud nad ise vastutama, et see eriti võib-olla tol ajal ei olnud nagu väga tavapärane, aga kuidagi. Ma olen ka nõus, et on hästi välja kukkunud, et ühelt poolt väga väga lahe lapsepõlv on olnud ja ja ma arvan, et isa ise ei tahtnud hästi nähtise nimetada, aga ma arvan, et on, on, on mul olnud mõlemad supervanemad ise lapsepõlve, kui me jõuame veel nende karavani seikluste asjadeni, et see on nagu lahe. Võib-olla mitte väga traditsiooniline, aga ta on ikkagi väga hästi eluks ette valmistanud. No ja võttes arvesse, et nii mõnigi sinu kooliaastatest läks piltlikult öeldes ratastel, siis sa ei mäleta tõesti seda, et kusagil horvaatia tee ääres metsaäärses parklas õpid õhtupimeduses Vene keelt või midagi sellist? Ei, ei, et mul tegelikult ka koolis läks nagu hästi sellega, et üsna hästi hakkasid asjad külge ja ma sain nagu hästi hakkama, hinded olid korras, aga mäletan, kellelt seda seljakotti ma ikkagi võtsin bussi tavaliselt kaasa ka reeglina seda lahtiselt ei teinud, et et ma arvan, need õppetunnid, elu õppetunnid sealt õpikutest kaugemal olid väga hästi omal kohal ja valmistasid keelux veel paremini. Nii kaare veel sinu lapsepõlvest, kui sa lased ägedamaid või olulisemaid sündmusi enda silme eest läbi, mida te sellesama poistekambaga ette võtsite, rõõmusta meid millelegi mõne seiklusega, mis oli väga teie moodi, mida seal andis ette võtta ja mis võis viia siis? No ma ei tea, kas väiksemate või suuremate selliste pahandusteni või, või jamadeni. Jälle ja jälle oli mingisugune ikka sõjateema oli ja siis me kaevasime endale mingisuguseid kaevikuid ja asju. Ühele naabrimehele see asi nagu väga ei meeldinud, et pättasime sealt talt mingit labidaid, midagi, midagi seal pättust pätiks tegime. Siis ühel päeval oli selline lugu, et olime siis kõik reas ja no nagu oligi nagu sõjaväekorda siis selle mehe nimi oli Sass enne ja siis kõik need mehed ütlesid üksnes ütle sees, et Sassile tuld, kõik karjusid järgi Sassile tuld. Siis Sass tuli välja. Vot siis oli kiire. Päris nagu selline tunne, et need, need on küll selle eluga kõik, aga ei, kõik läks hästi, elu sisse. Kuidas sa kirjeldaksid korda oma kodus ootusi sa mainisid, et õppeedukusega seal probleeme ei olnud, see ilmselt võttis kõvasti pingeid maha, solid omadega järje peal, aga nii üldises mõttes, et ta oli sinu kodus momente, millega tuli arvestada selleks, et vanemaid mitte välja vihastada. Ema oli mul ikka selline natukene, ütleme niimoodi, et mis selle kindlasti väga hea oli, suhteliselt range. Ma arvan, et isa mulle kunagi midagi otse nagu halvasti väga öelnud, aga aga temal oli nagu niimoodi, et kui oli vaja midagi öelda, siis ta ütles kuidagi seda kaarega, et sa said ise aru, et. Ju siis nii ei ole õige läbi lillede tuli ja, aga mul on ikka, ütleme, mälestused on ikkagi kõik positiivsed. Ma arvan, et ikkagi vanemad on ta olnud väga mõistlikud, et kui ma sain oma esimese nagu päris mootorratast Ta tänavasõidu Jaava, eks ju, siis ma olin tegelikult ise 15 aastane ja siis ma seal oma sääre veristaja sain maha müüa ja siis ma käisin ise ise veel suvel tööl ja hirmsasti tahtsin tsiklit saade ja ja siis ikkagi mul õnnestus see, et järelikult ma suutsin neile kokkuleppele saada, aga praegu tuli üks asi küll meelde selline, et. Mul oli seal vahepeal ka selline 120 viiene Moskva, mis oli isast jäänud kunagi mingi vanas keeles ja see kordab putitatud ja siis kuna ema ikkagi linnas tööle tuli tavaliselt õhtuti, siis ega ta väga palju ei teadnud, mis seal päeval toimub ja siis ühe korra seal tuli mingi sõbrannaga, siis ütles mulle, et kuule, näita siis meile ka, kuidas selle tsikliga sõidad. Sõitsin siis nagu maja juurest minema ja tal ei tule talle juba emal uuega vastased vane tänava nagu ruttu ära, et mida see hull kihutaja. Aga see oli väike esinemine. No võib-olla ma nagu ei mäletaks, et ma väga esinenud olen, väikse mootorratas ikkagi tundub hirmus ikkagi lapsevanematele, võib-olla teinekord kui ma tahtsin siis minna nagu motoklubisse enne, siis tegelikult oli ju niimoodi, et juba nende katsetele minemiseks oli vaja vanemate luba. Ema oli sellele küll kategooriliselt vastu. Ja siis isa rääkis sellist juttu, et ühe korra Tallinnas nägi, kui ühele mehele kukkus jääpurikas pähe on ju. Et kui peab juhtuma, juhtuvad asjad nii või naa. Ja siis ema leppis sellega ja sedasama asja, nagu olen mõtelnud ka tihti seal krossiraja ääres olles, et kui pere oli juba suurem ja et kui midagi juhtub, et mis siis saab. Aga, aga siis ma võtnudki selle näidis, et ega juhtuda võib igal pool, et. Ja siis sa ikkagi sinna motoklubi paberile need allkirjad all ehk hiljem. Siis sportlaskarjääri käigus rajal olles valmistudes seal käisid vaestike väestike kehvad, et ei jää. Et seal on ikkagi endale aru vahest, et milliseid reegleid ja hiljem kui sa proff politseis ilmselt ta käis piiride kompamine sinna juurde ja tuli vahel välja pigistada endast ja masinast ja paarilisest rohkem, kui võib-olla mõistlik isegi oli. Olukord tingis seda aga noorena siis kui sa alustasid, saab, panid ennast proovile. Noh, eks need ebamõistlikke asju kindlasti on tehtud, aga ma arvan, et ma ikkagi selline väga hulljulge, võib-olla isegi ma ei pea ennast nagu liig hulljulgeks, võib-olla sellepärast, et karjääri lõpus oli tegelikult sellist riskimist oluliselt vähem kui võib-olla alguses, et et sa õpid ikkagi selle asja nagu lõpuks selgeks ja tegelikult sa sõidad ikkagi selle 100 protsendi piires enne, aga noorena tihtipeale see läheb ikka sealt üle 100 tihtipeale, et siis õnnetusega. Niimoodi juhtuma Ardo oma vanaema ja vanaisa kohta. Kuivõrd nemad sinu käekäik on puudutanud. Alustasin siis pigem isegi tegelikult teistest vana vanemates ehk siis emavanematest. Et minu esimesed 10 aastat möödus tegelikult nende kodus ja nemad mängisid päris olulist rolli ka nii-öelda minu kasvatamisel ja sellel, kuidas Vaba aega garaazis veeta ja mutreid keerate kõik kõiki neid asju teha ja siis nüüd hiljem, kui kolisime arvule tagasi, natukene vanem poiss ja võib-olla need kokkupuuteid vanavanematega nagu natukene väiksemad, aga ikkagi ikkagi neid oli, sest me elasime sisuliselt kõrvuti majades. Ja samamoodi mälestus ja on erinevaid, et võib-olla need paralleelid on natuke sarnased, et vanaema oli natukene rangem ja ei olnud nii suur krossifänn kui, kui, siis juba ka minu jaoks nagu Kross oli väga oluline osa elust ja ja vanaisa siis ka endise sportlasena ja natuke võib-olla mõistis seda, aga sellest hoolimata nad mõlemad on alati olnud nagu toetavad ikkagi, et siiamaani veel kas või nüüd sel hooajal, kui käisin siin sõitmas kuskile sain hea poodiumikoha, siis vanaema vanaisa ikkagi õnnitlesid ja selline nagu lahed tegelikult nagu kõik kokku, meil on olnud hullult ägedad suured suured pered ja nagu isa mainis, oma õdesid-vendasid siis et pered on kõik omavahel lähedased igatsetud jõulupeod ja asjad kokku siis nii palju neid inimesi juba, et päris täpselt kokku lugeda, aga ma arvan, et niisugune väike jõulupidu, kus on siis nii-öelda ühtede vanavanemate lapsed nende lapselapsed, nüüd juba lapselapselapsed, siis julgelt, nii 25 inimest on koos lauad veninud päris pikaks ja tegelikult on nagu äge. Kuidas Aare on peresuhteid eri põlvkondade vahel mõjutanud seesama sinus sportlaskarjäär väga liikuva eluviisi tõttu teatud perioodil? Keegi pidi ju aitama? Kui nüüd võtta siis minu, minu vanemad ja abikaasa vanemaid, siis eks nad on kindlasti andnud selle ikkagi väga suure osa. Ardo sündis eksju, ja siis algaastatel olid ütleme, väiksemad lapsed olid kaasas. Kui Ardo juba läks kooli, siis oli keerulisem see, et ei saanud igale poole kaasa võtta, on ju siis tihtipeale ikkagi abikaasa jäi koju ja siis eks vanavanaemad ikkagi abistasid kuuegi neid lapsi kasvatada, seal. Räägime sellest momendist, kui sinu saatus sai otsustatud ja sa panid kõik kaardid tippsportlaseks olemisele. Kuidas seda kirjeldada, et ta oli see sündmuste selline järk-järguline areng või loogiliste sammude rida. Või sul oli tee peal koht, kus sa pidid otsustama, kas ma lähen vasakule ja hakkan tsikliga võidu kihutama, panen kõik panused sellele või lähen paremale. Ja olen hommikust õhtuni tööl nagu kõik normaalsed inimesed. Ma arvan, et mul ikkagi tekkis mingisugune siht just jõuda sinna maailmameistrivõistlustele. See pigem kõikus vahepeal. Võib-olla sellepärast, et alguses ei saanud lihtsalt hakkama. See murdekoht oligi võib-olla see, kui me tõesti ostsime sealt Soomest vana reisibussi ja ehitasime omale nagu tiinebussiks ja kes tee mina ja siis minu tiimikaaslased tol ajal, eks siis. Mu abikaasa aina, et me võtamegi sellise teed. Lähme siis Euroopasse, selle otsuse juures oli seal abikaasa juba olemas ja abikaasa oli olemas, ehk see koht sai tehtud koos, mitte et ta astus, nagu öeldakse pardale siis kui sina olid juba sportlane koos. Millega sa ta küll ära veensid. Tee mulle see selgeks, kuidas sa tegid oma noorele abikaasale selgeks, et meie elu hakkab nüüd selline olema, näete, paneme raha kinni, ostame Soomest bussi ja ainult selleks, et saaks kodust ära käia. Ma täpselt ei oska öelda, aga üks asi tuli küll meelde, et mulle ütles üks, üks Soome võidusõitja ütles mulle just enne pulmi, et kuule, lepi naisega üks asi kohe kokku. Et see, kui sa oma sportlaskarjääri tahad lõpetada, siis sa ütled seda nagu ise, et mitte naine, ütle sulle nalja, nalja? Seda mul väidele enne pulmi rääkida. Ma ei tea, kas esemeid oluliseks või mitte, aga aga see oli kuidagi loomulik kulg, eks, eks aeg oli teistsugune, et et oligi see, et tehti piirid lahti ja oli võimalus üldse välismaale minna, eks. Aga teistpidi vaadates selle 90.-te algus, seda aega meenutatakse kartulikoorte kaudu, mäletad või, ja see oligi selles mõttes väga hull aeg ja seda isegi minu vanemad ja ka abikaasa vanemad. Sellega väga ei tahtnud leppida, et meil on ka väike laps, ütleme. Me panime selle pulkadega voodiga sinna bussi. Et nendel ei ole kuskile Euroopasse kuni sinna ajani kõik käisid ikkagi ametlikult tööl ja teenisid palka ja et ma olin isegi natukene võib-olla isegi mures selle pärast ka, et meil on nagunii teistmoodi elu, et elame kuskil bussis ja nii ja naa ja siis, kui Ardalaks kooli ma mäletan väga hästi, et aga ma kartsin, et ta nägi natuke teistsugune. Et jääb maha teistest ja et kui oli esimene lastevanemate koosolek, siis ma mäletan, istusin seal taga. Pead nagu natuke Alleni. Ja lõpuks, kui öeldi, et meil on siis üks üks poiss kellel on kõik viied ja kõik oskab. Näiteks pingeid maha võtta. Et niisugune lugu jah? Aga räägi veel natuke lahti seda aega. Ka enne ratastele minemist, kuhu sa selleks hetkeks olid jõudnud, side motokrossiga, saan aru, oli juba nii tugev, et lihtsalt polnud võimalik muud otsust teha, kui see buss endale hankida. Aga mis taustal toimus, milles ta nii-öelda lahti ütlesid? Ma lõpetasin ehitusmehaanika tehnikumi, läksin sõjaväkke vene sõjaväe tol ajal ja ma sain isegi olla pool aastat Riia spordiroodus ja ka krossirajal tegeleda ja siis, kui ma tulin tagasi, siis selline mees nagu Ivar vaaderblastele mulle ukse taha paar korda, et ma läheks talle kaassõitjaks sinna korvi korvi test nagu üldse mitte midagi. Ja esialgu ma olin selle vastu, aga siis ma ikka ütlesin, et okei, et kevadine ma võin siis tulla, kuna tal oli probleeme seal oma endise korjepoisi tervisega ja siis sellest sai kaks aastat. Nii et sa alustasid tegelikult ikkagi kõval tasemel kohtutes korvimehena. Ja jah, see päris kõval tasemel küll, sest et siis tuli kohe kolm Eesti meistritiitlit ja tuli ka liidu hõbe ja nii edasi. Ja isegi sain tänu sellele käia läbi liidu laagrist. Aga siis ikkagi kuidagi ma ise tahtsin hirmsasti lenksu taha saada ja kuidagi seal suusad läksid korraks vahepeal risti ja siis sai võetud ikkagi see teed hakata ise sõitma ja tegelikult sellega läks küll alguses üsna kiiresti väga hästi, sest ma tean, et teise võidusõit Me juba võitsime siin Eesti tasemel. Ja siis tulid, siin tuli juba soomes käigud ja värgid ja Läti oli väga kõva korvi krossi maa ja siis meil on juba tundus, et me olime nagu päris tegijad. Kuni niikaua kui me jõudsime siin MMile, siis tuli välja, et täitsa algajad. Aga see, et ma loen siit välja, et midagi otseselt maha jätma, sa nii-öelda ei pidanud töölt ära tulema või mingid sidemed katki lõikama ei pidanud. See oli jah, juba juba minu jaoks oli, see oligi juba enam-vähem normaalselt, noh, seal olid tol ajal sellised võimalused, et ma isegi käisin nagu ametlikult tööl, aga tegelikult ma sõitsin ikkagi juba motokrossi, et sellised võimalused tol ajal olid olemas. Ja enne kui ma isa käest seda küsin, Ardo, sinu versioon, kas sa oled kunagi kuulnud või millist varianti sa tead oma ema ja isa tutvumise loost? Kas äkki oli mingisugune disko peningil, mis seal väike külake seal Aruküla Raasiku vahel või mingisugune sarnane nagu tutvumislugu kuskilt tuleb? Nohjah jutt jumala õige, see oligi Peningi disko ja tegelikult pidin ühe ühe sõbra pärast minema selle tüdrukuga nagu rääkima. Siis me juba sattusime tantsima ja siis hakkas mingisugune suhtlus pihta ja. Üheksa kiirel, eks sa võtsid sõbra Est tüdruku ära. Võib-olla ka niimoodi ei oska öelda Inga tol ajal ka väga noor veel ja noh, õnneks ei olnud mingisuguseid vist päris ametlikke asju kokkulepet. Minu jaoks on nagu päris suur mõistatus, kui sa otseselt tööl ei käinud, ostsite bussi ja saite panustada täiega krossi. Kelle rahadega, kas see oli sponsorite süsteem juba siis nii varastes üheksakümnendates või tuli see raha kusagilt mujalt, sest mootorivärk tahab raha ju seal üks mutter küljest ära siis maksad vaeseks ennast? No ütleme niimoodi, et see alguse elu oli selles mõttes nii karm, et kui ma sellest nagu rääkima hakkan, ma arvan, et paljud võib-olla usugi siis tegelikult oli niimoodi, et see oli siis 90 talv juba. Läksime koos Jürgen jakiga ja tol ajal oli meil väga üks mehaaniliseks Soome tööle ja teenisime siis sõna otseses mõttes soome markasid, keevitasime suuri suuri kaste kokku, ma arvan, 12 tundi päevas ja ja kui me ostsime selle eest, siis Soomest nagu soolomootor ratamisest, korv ehitada, siis. Ma julgen, isegi sellest, ma arvan isegi hingale rääkida, võib-olla ikkagi rääkisin, et aga see oli võrdne, ma arvan, tol ajal maja hinnaga siin Eestis seal olid pisarad silmis, aga ta oli vaiksem, aga niimoodi sai mindud ja tegelikult ega alguses oligi väga raske või isegi sakslase hakkasime käima siis. Me tegime ikkagi nädalases tööd, et me tulime, tulime Krossilt, teisipäeva hommikul olime juba tööl ja ja niimoodi see läks, et ega meil ei olla absoluutselt kerge. Oled maja raha pannud tsüklisse, siis ühel hetkel sõidad MM-etapil, vaatad tulemusi ja mõtled, et ta oleks pidanud vist ikka maja ostma. On seal see kohta olnud, muide? No päris niimoodi ma võib-olla ei mõtelnud selle raha teemal võib-olla, aga koht oli küll reaalselt olemas. Ma mäletan, käisime siis, me olime seal, ma arvan, kolm kuud juba, noh, õnneks meil vedas, leidsime Saksamaalt sõbra, kelle, kelle õue peal me saime siis elada. Ja esimesed kuus etappi ei saanud nagu kuskil põhisõitja sõitudes, mis tähendas ka seda, et ei saanud ka neid stardirahasid või nii-öelda aine ja, ja siis oli küll hetk, kus ma mõtlesin, et ilmselt ei saa hakkama, kaua sa põllekestaga sõnaga jah, ja siis see tegelikult sai lahenduse hoopis niimoodi, et tol ajal see häda ka veel, et ei kannatanud ja selle suure bussiga edasi-tagasi sõitev juht otseselt finantsi pärast, eksju. Ja siis me olime pikemalt aegu seal Saksamaal ja siis me tulime vahepeal Eestisse. Läksime Krossile. Tunne oli täpselt sama nagu MM-ile, et hakkama ei saa, siis stardist minema ma teine ring, vaatasin korra ta, et mis värk on, kedagi kedagi pole. Ja siis nagu ma arvan, tekkis mingisugune selline moment, et ikka mõtlesin, sellest asjast on ikke kasu olnud. Ja läksime Euroopast tagasi ja juba hakkasime nagu finaalides saamed. Sealse murrang tegelikult tuli, aga enne seda oli jah, päris keeruline olukord. Võib-olla sinna Ardo on paslik jälle sind mängu tuua, et millise krossiraja äärest Euroopasse sinu elu esimesed mälestused hakkavad või on nad ikkagi seotud koduja Eestiga? Siin? Pärisel esimesed mälupildid on, on sealt Raasiku kodust, aga, aga neid tuleb päris palju sealt bussist ka juba, et on, on üsna hästi isegi meeles mingisuguseid treeninglaagrid ja kuskil Itaalias ja tegelikult ka see sama koht, kus isa ja tiimnel tööd tegi seal Saksamaal, et on meelest täitsa treeningrada farm, kus sisaid tehti heina ja, ja haid automaatselt lehmalüpsimasinad ja värgid ja mina väike poiss printsiks saksa keele seal peaaegu ära nüüdseks küll meelest ära läinud, et selle ühe lapse jaoks nagu unistuste elu sellega, et kuigi ebatraditsiooniline tõesti niisugune nagu omavahel siin kasutan sõna nagu hipi tõmbasid perebussis ja Medeliselt help päris hunnik aina seal oli korri poiss ja mehaanik ja ja meil pere kasvamas ja siuke nagu lahe sõitsid mööda maanteed selle suure vana Volvo bussiga ja siis laps magas seal mootorikate peale ja et ajad olid teistsugused. Aga kui mõelda selle pealt, et lapsena sealt kogu aeg oma perega koos, mis siis, et neil oli ka tegemist, aga said kolm koos ja sa nägid tegelikult maailma palju laiemalt ja nägid erinevaid inimesi ja küll olid siis krossirajad või kasvõi nagu suured bensukad sellel ajal, mis oli omaette vaatamisväärsust, siis see ikkagi Jul toimumas. Kui sa püüataja kirjeldada meile niisugust klassikalist euroopa trassil kulgemist selles bussis, nii nagu sina seda mäletad lapse silmade läbi, mis selles masinas toimus, millega inimesed tegelesid, kus keegi oli tundide kaupa, võib-olla isegi päevade kaupa, et missugune see õhustik oli selles seltskonnas. Mina ikka mäletan, et hullult äge oli, eks need kilomeetrid oli palju ja küll seal ei olnud GPS-i midagi, kaartide hunnik ja kaardilugemine ja küll õieti vales suunas ja otsite neid märke ja see oli niisugune lahe igapäevaelu ja mingi lapsena natuke võib-olla teise vaatan, et küll seal mängiti kaarte ja vaatasid niisama aknast välja siis mäed ja ka asjad, mida, nagu Eestis mitte kunagi ei koge, sõitsime läbi alpide siis parklad, nii-öelda need suured siis maantee bensukad, kus olid siis laste mänguplatsid, mis tundus nagu vangi ulme, mäletan täitsa ennast mõtlemas, et huvitav, millal Eestisse kunagi tuleb bensiinijaam, kus on mänguplats või kust saab süüa osta? Neid asju ei olnud, et see on nagu lahe või kasvõi lapsena kindlasti palju magatud seal bussis siis siiamaani ma ütlesin, et see on nii mõnus tunne, kui älit seal voodis ja siis tegid akna natuke pilukile siis Tuulselt puhus ja see mootorimürina magasid nii hästi, et palju mälestusi tegelikult, et. Ja kõige olulisem, ma arvan, mis ongi, et inimesed nagu koos pere oli koos. Et see kasvatas on kokku. Ma mäletan, sealt kurb oli see, kui enam kaasa minna ei olnud suur lasteaiafänne ega ei olnudki väga suur koolis on isegi kui seal nagu suht hästi läks, aga aga kindlasti see, kui sai nagu minna kaasa, siis see oli nagu kõige suurem rõõm. Olidki võib-olla asjad, mida siis ei olnud nendest Josantu puutu tunde puudus tunde võib-olla ei tunne nagu tänaseni, et et kindlasti väga palju nii-öelda mulle omavanuseid, sõpru seal bussis enne ei olnud, aga allikaid see punt oli lahe ja, ja sõbratarid taritki oma oma oma pere ja siis nii-öelda siis kaasvõistlejaid ka, et tol ajal ka mingi hetk hakkas Eestis teine korvi paar olema siis korjus kus saime tema pojaga sõpradeks ja siis oli äge seal pättusi teha koos seal krossiraja ääres ja võib-olla vahest varastasime raja äärest mingi toki ära, sest neid oli vaja selleks, et onni ehitada. Selliseid. Ta pidi olema ikka suhteliselt väiksest peale juba suht iseseisev, et kui ma võtan selle lõpetasin, siis ma sain nagu Ardo ka nagu palju rohkem nagu selles mõttes koos olla, et ühel lainel olla, kui tema hakkas sõitma nii ja naa, et tegelikult see periood läks nagu ruttu, et Ardo sündisin, siis oligi äkki 15, kuna endal oli ikkagi päris kõva hoog peale, et noh, sa ei saagi nagu aru isegi kui kiiresti lapsed kasvavad kõrvale. Ja veel üks väga isiklikku laadi küsimus. Aga, aga kuna see mind vaevab, siis ma ei saa jätta küsimata, et kui te olete ratastel ja need kilomeetrid ja kuud kuluvad, seal ei saa igal hetkel koju tagasi ka tulla, sest see on liiga kulukas. Siis olete sina seal oma noore abikaasaga. Seal on korvimees, mehaanik, ütlesid sa. Ehk see on seltskond, kuidas suhted niimoodi alles jäävad ja, ja neid mõistlik hoida on selles olukorras. Ja et ega, ega see ei olegi mingi lihtne teema, et nooremad ekipaažid, kes sedasama teekonda võib-olla alustanud või alustamas, siis siis ongi üks esimene suur ülesanne üldse jõuda sinna MM-idele kohale. Ja rääkida omavahel, rääkida omavahel ja hoida siis nagu see tiim nagu positiivses võtmes, eks ja eks neid niisuguseid olukordi ikkagi tekkis, seal mugi olid mingid nagu mingid pinged tekkisid nagu ikka. Ja siis meil oli kaasas oli. Selline üks vanem mees ka, eriti viimastel aastatel Saku Vahuroni. Ja tema oli selline, selles mõttes hea ninaga mees, tema alati nagu tunnetus, ära kohe sellega mingi jama läks lahti, siis siis ta käis ja tõi kuskilt mingisuguse veinipudeli kuskilt küla pealt ja õhtul siis lahenetesse veinipudeli ära ja kõik ennast tühjaks rääkida, enam-vähem läks sellele edasi, et et eks see on üks selle tiimi nagu üks. Suur osa sellest, et kuidas need suhted on seal, et kas sa oskad seletada nende kõige keerulisemate hetkede taustal miks mitte lõpetada või noh, miks, miks jätkuvalt uuesti ratastele minna? Mis asi see on, ma ei oskagi seda seletada, ma arvan, et see on ikkagi see, et et sul ikkagi tekib nagu mingisugune sihti ja tegelikult nii imelik kui see ka ei ole, mul on niisugune tunne, et mida raskem seda teed on, on nagu käige seda seda rohkem sa tahad seda teha, et võib-olla siin kas või kui Ardo karjäärigi vaadata, kui tema alustas nagu tõsisemalt sõitmist, siis. Ta käis juba ennem kooli hommikul, tegi väikse jooksu ja tegi kükke ja värke läks rongi peale, et linna kooli minna on ja see on nagu võib-olla eraettevõtluse võrdlemine võib-olla palgatöö oli, et sa nagu teed seda nagu kõike nagu enda jaoks ja, ja sõltudki sa nagu iseendast, et noh, võib-olla näide on selline, et et kui sa näiteks kõigepealt otsid selle raha on ju, mis on kindlasti väga keeruline, siis seal on kindel plaan, on ju siis sa oled treeninglaagrisse siis sa ütleme nagu oled 100 protsenti selle selle sees, aga kui näiteks sportlasele makstakse kõik kinni on ja ma olen näinud seda ise on ja siis hommikujooks on siis mõned sportlased teevad põõsa taga suitsu, eks ju. Et seal ongi nagu tohutu suur vahe, et kui sa selle sihi oled võtnud ja seda nagu ikkagi, nagu sa pead tahtma seda teha, onju ja kui sa tahad seda teha, siis seal, ma arvan, õiad, lõbus ka need need lahendused nendele igasugustele probleemidele Mis sealjuures siis tekivad? Kas Ardo mäletate, noh, niisugust omaette olemise aega ka, ehk viitan siis perioodile, kui sul tuli karbonist maha jääda juba kodus kool ja asjad. Mingil momendil jõudsid sa lähedale teisme eale, kus asjad hakkavad huvi pakkuma. Kas sul oli enda jaoks maailma proovimise ahvatlust ja halvale teelemineku võimalust kusagil? Mäletad sa selliseid hetki? Ma arvan, et mul oli ikka enda aega ka, et. Et nii, ekskool võtab ju suure osa tegelikult lapselapse ajast ja võib-olla rohkem mäletan juba nagu siis keskkooli või põhikooli lõpuaega, kui, kui ma läksingi linna kooli arukülast võttis väga suure osa ajast ära ja sellega tekkis ka nagu palju aega linnas. Uued sõbrad jälle ja ja igasuguseid nagu, nagu selliseid, võib-olla võimalusi, aga. Mulle on ka väga palju tulnud kasuks see, et on olnud kogu aeg mingisugune niisugune isiklik motivatsioon ja siht olemas ja ütleks, ma arvan, noore sportlase elu, mida juhib nagu niisugune tugev motivatsioon enda sees, siis see paneb ka nagu noored tegema on häid ja õigeid otsuseid, enne et mäletan ka isa seda öeldi mõtlengi enda nagu selle aja peale, et kui sul iga laupäev on, on võidusõit ja see ongi päriselt midagi, sa tahad teha, siis siis sa ei saa reedel sinna peole minna. Aine. Ja selle sellepärast ei olegi üldse kurb, sest salongi nagu teised eesmärgid ja ma arvan, et see on, see on mind juhatanud ka päris palju. Kujutan ette, ema ütles mitu korda, et sina tsikli peale ei lähe. Ikka jah ja ja eks mulle tegelikult oligi natuke liiga palju vigastusi, et nüüd rohkem küll veel karjääri lõpu poole, kus ma juba olin üsnagi täiskasvanud mees, aga Medelikke palju, et ei olnud ainult tema igasuguseid, igalt poolt tuli neid sõnumeid palju, aga mingi aeg oligi see, et see nagu enda jaoks ei kuidagi olnud siis kas nagu tähtis või et vigastusele absoluutselt ei morjendanud, sa teadsid, et okei, las käis juba oli plaan paigas, et mismoodi tagasi tulla ja see oli nii iseenesestmõistetav, et kui midagi on katki, siis tuleb tulla tugevamana tagasi. Natuke nagu seda rohkem vist oli, kasvõi oligi, et tema ei olnud väga õnnelik ja nii edasi, aga ma arvan päeva lõpus. Ja kõik teised ikkagi olid toetavad ja mõtlesid sama moodi, et kui silm särab, siis, siis on ikkagi õige asi, millega tegeleda. Noore üks asi on sõita ise, sa tead omal nahal, mida see tähendab, aga kui kasutada Ardo väljendit laks käib ja see käib oma lapsega. See on ikka ülimalt vastik tunne, võitlesid sa enda sees selle mõttega, et tahan, äkki ei ole vaja. Loomulikult, ega, ega ma ütlen kohe, et kõrvalt vaadates veel oma lapsi, see on ikka kordades noh, ütleme kui sa sõidad ise, see ei ole absoluutselt õudne seal üldsegi hirmus, kui kõik arvavad. Aga kõrvalt vaadates tundub millegipärast tõesti hirmus ja tegelikult Hardoga oli ka niimoodi, et kuna ta oli selle asja sees juba väiksest saadik, siis ja ikkagi ma talle neid erinevaid mootorrattaid seal muretsesin natuke põristamiseks. Ega sealt sellist märki küll ei olnud tegelikult eriti, et temast nüüd võidusõitja tuleks. Ühest küljest võib-olla mingi mingi väike osa minust mõtles, et ju võiks, on ja ka võib-olla suurem osa mõtles ka seda, et parem on, temal tekkis see huvi nagu ka ju tegelikult suhteliselt hilja, võib-olla ka tänu sellele, et et ka minul ei olnud ka selleks aega varem, aga samas jälle ka tema areng oli nagu, nagu ikkagi meeletult kiired ütleme, selline kahe aastaga ta sõitis, ütleme, omavanuste poiste täiesti juba tipptasemel on siis. Ja, ja teine asi veel. Ta võttis ka kogu selle tiimi nagu finantspoole ja sponsoritele suhtlemise, kõik asjad nagu enda peale olles, sel ajal võib-olla seal ütleme, 17 kaheksateistaastane. Et kindlasti see on nagu asi, mida noh paljudel teistel temavanustel poistel võib-olla jääbki puudu, et et vanemad veavad nagu noorest peast kuni sinna noh, ütleme siis täisikka jõudmiseni ja kui hakkab, peab hakkama noor nagu isa neid asju ajama, siis ta näeb tihtipeale nagu hätta sellega, et see, see tükk on nagunii suur, aga aru sai selle kõigega nagu ise hakkama, et et minu roll oli seal ikkagi rohkem selline olla, olla mehaanik ja raja kõrval, eks ju. Tagantjärgi tarkus muidugi oleks see, et võib-olla oleks, ta on ikkagi natukene rohkem proovima neid traumasid nagu välja ravida. Aga noh, see sportlase hing on selline, et ega seda ei pidurda mitte mitte keegi mitte kuidagi, et aga noh, ju siis see elu pidi nii minema ja nüüd põhimõtteliselt järelikult Ardo ülesanne oli teine hakata hoopis ägedam. Tegema, ent küllap sa oled isegi mõelnud selle peale, kuivõrd need kaks maailma omavahel seotud on või teineteisest sõltuvuses, see, millega sa praegu tegeled ning see, mis on jäänud minevikku, isa ja kasu enda sportlaskarjääri kaudu. Et on siin tõuge, on siin otsene seos või need maailmad ei puutu kokku. Tegelikult määrand. Kes need on omavahel tihedalt seotud ja sportlaskarjäär? Ma arvan, on olnud üks suurepärane ettevalmistus ka ettevõtja karjääriks, sa kontrollid iseenda, nii-öelda elu on ja et see sõltub sinust, kuidas sul läheb, kui sa teed trenni, saad tugevamaks ja kui sa kõik asjad, et õigesti, siis tulevad tulemused ka enne, et see võib olla teadlikkust, et sa ise kontrollida oma elu suuresti see sealt kindlasti kasvasid ja igal juhul see, et mul oli võimalus ja kohustus tegeleda ka oma nagu siisitiini ehitamise ja, ja projektijuhtimisega, leidagi toetajad, mismoodi neid hoida, rahul, mismoodi paremini targem treenida. Mingi aeg me keset siis nii-öelda keskkooli osalesime Euroopa meistrivõistlustel 15 etappi läbi kogu kevade suve, üle Euroopa, samal ajal oli vaja koolis käia, ma jätkuvalt sain koolis hästi hakkama ja siis lendasime lennukiga kuskile lennujaama, buss oli sebitud sinna siis jälle, kus järgmisesse kohta keegi sõitis bussiga järgmisse lennujaama, et kogu see logistika, selline kõvaprojekt ja ja sellest nagu ettevõtja ellu edasi minnes, nagu sarnases olukorras tuleb nagu võidelda ja tuleb leida lahendused. Ja kui sa nagu ebaõnnestunud, siis suure tõenäoliselt ise süüdi. Oled sa mõelnud, millest ta niisugune tõesti teismelise kohta väga kõva entusiasm tuli või sündis? Mõni ei julge selles vanuses võõrale uksele koputada, Ki, sina panid eelarveid kokku, otsisid toetajaid. Pere on ikkagi olnud inspiratsiooniks, et käinudki kasvõi isa eeskujul, siis on ju, et, et me elasime mingi keskkonnas, me pere oli selline, leiab lahendused ja, ja oligi samamoodi vanavanemad, kõik nagu toetavad varajane Euroopa, mida võib olla muidki detaile, ei mäleta enniaga. See oli kindlasti samamoodi väga julgelt suured sammud suunas, kus sa oled oma nii-öelda siis sellest mugavustsoonist väljas on ju sama, et sa ostad maja, rahastamine, kasutatud mootorratta ja siis lähed kuskile kaugele Euroopasse, kus sa ei oska keeli, ega keegi sind ei tunne ja vaatab, et sa oled mingisugune Ida-Euroopa Dolan ja aga siis sul ei jää mingit mingit muud võimalust kui lihtsalt välja võidelda. Ja siis keskkond lihtsalt ongi olnud see selline, mis on lõpetanud, see ongi nagu normaalsus. Kuidas sa niisugust mõistet nagu kasvatamine enda jaoks defineerida, et ma ei oskagi selle tänase jutuajamise valguses ja teie pere valguses seda küsimust täpselt siin sõnastada, et ühest küljest olid sa hästi palju, nagu sa kirjeldasite juba karavani reiside tõttu perega ninapidi koos tõesti hästi palju. Ja samas see olukord oli dikteeritud ju isa põhitegevuse tõttu üsna ühtemoodi kogu aeg mu meelest. Lastele nagu anti palju vabadust ja sellega ka nagu pandi lastele üsna vara, niisugune isiklik nagu vastutus minu arust meil ei olnud nagu väga palju reegleid kodus. Aga sellised nagu lihtsalt põhitõed, et sa ise vastutada oma asjade eest. Alati tuleb aus olla, sellest küll räägiti. Väärtus, millest ma väga tänaseni kinni pean. Loodan seda ka oma oma lastelt oma lastele edasi viia ja selline selline toetav, ise iseõppimise nagu kasvatusised. Ma arvan, et see ei olegi võib-olla kõige lihtsam viis vanematele, kui sa annad lastele palju vabadustele palli jama kokku korraldavad ja viksida sassi see selline olla võib-olla range on aset isegi lihtsam viis kasvatada. Aga Ma usun, et sellise iseseisvuse tekitamise koha pealt oli, see on seal nagu põnev ja see töötas. Et ka hilisemas eas sama teismeliseiga Nagu ei tekkinud kunagi kodus mingisuguseid suuri probleeme ja teisest küljest ma tunnengi, et ma nagu väga palju suuri probleeme ei tekitanud, sellepärast et mul oligi selline nagu teadlikkus tekkinud, et see on nagu minu jamad, et kui ma saan mingi jamaga hakkama, siis siis vanemad võib-olla juhtisite tähelepanu, aga ma ei saanud kunagi mingisuguse jama eest nagu peksa või rihma või ei sõimatud nägu täis, sest sellegi selline see võtab nagu mingi vastutuse su pealt ära, onju, et siis ju siis nagu, et vanemad juskui vastutavad, aga põhjapanevaid väga suuri probleeme ei olegi, võib-olla sellepärast meeles, et need oleks mind väga olult negatiivselt mõjutanud. Et on olnud see toetus kogu aeg kõrval ja yangi fookused. Probleemid tuleb ära lahendada, et ei olegi pidanud ühe supi sees väga väga pikalt istuma, et jään ka, ma arvan, õnne olnud, et mõndadest väga suurtest suppidest nagu möödasaadet. Olukordi, kus sa tulnud iga hinna eest vanemate Stassi varjata Megajamadega pole hakkama saanud ka ja mingi väikeste jamadega. Ma ise praadisin läbinud ja oligi, et seda hirmu nagu ka nii palju ei olnud, et kui sai kuskil kas või keldrikorrusel alaealisele alkoholi joodud, siis keegi väga pahane vanaema oli, võib-olla siis vanaisa rahastas juba maha, et seal olid noored, on samasugune. Olukord kui selline tuli välja, kuidas eks jälgimine. Selline konkreetne olukord, et äkki isegi vanemad ei olnud kodus ja siis me olime sõpradega meie nii-öelda meie majas ja kõrvalmajas siis vanavanemad, hommikul leidsid mingid pudelid üles ja siis oli, oli kisa küll, aga minu arust selles, et kes, kui juba vanemad koju jõudsid, siis oligi suurem suuremad emotsioonid möödas jää. Mis sa ikka nende laste peale kärjed, et kõik on nagu nooretki olnud ja selline nagu mõistlik suhtumine. Panigi võib-olla veel rohkem seda, et kui vanemad on nii nagu toetavad ja normaalsed, siis tekkiski endale veel rohkem, vastates sellega, et äkki ei olegi mõtet mingit suurt jama korraldada, mis vanematele ka ei meeldi, et tahaksid nagu neil oleks hea meelega. Räägi oma lemmikvõtetest, õe ja venna kiusamisel. See on tegelikult omaette teema, et noorem õde ja vend on must, päris palju nooremad, et siis ma juba kui perekonnas järjekorras kolmas laps, vend Aran sündis, siis ma olin juba vähe suurem poiss ja selleks ajaks, kui ta juba hakkas rääkima ja igast tegusi tegema, siis ma olin juba päris palju kodust ära, et ma olin ise siis juba täiskohaga sportlane, käisin linnas koolis. Et kokkupuuteid oli juba natuke natuke vähem ka, aga siis õega, kes on must kuskil neli aastat noorem. Temagi me olemegi hullud, kakelda ma mäletan ka, see oli kõige suurem nagu valu perele, mäletan käike vanemate käest, et mis, kui midagi kurvastajaid, siis see, et me ikka kakleme nii palju, Mäike, kaklesime palju ka vanemapoisina, ma arvan, et ma ikka tegin talle liiga kõvasti ja talle meeldis ka minu tähelepanusaade ja seda, et me koos teeksime midagi, aga ma usun, et see käib ka ikkagi pere laste nagu kasvamise juurde ka mingil määral. Olimegi palju aega koos ja palju aega selles selles bussis koos ja siis meil oli vahest ikkagi lõbus ja me ise nagu mäletan sealt, et me hakkasime tülitsema umbes siis, kui Cadilisakes hakkas rääkima ja siis hakkas, hakkas vastane ja siis päris hästi hakkasime jälle siis läbi saama, kui umbes puberteedi jääks, hakkas mööda saama ja siis täna me saame väga hästi läbi, et täna ma näen ka oma laste pealt, kes need on. Neli, kaks pool, Nad kaklevad omavahel, aga ma arvan veel rohkem lõbusama vahel, et see käib sinna nagu kasvamise juurde. Esimese. Vanusevahe, kui mul õigesti meelde jäi, oli 17 aastat. See on päris suur vahe juba, ehk sa oled saanud nii-öelda hingaga alustada uuelt lehelt jälle, et justkui hakkab juba meelest ära minema ja siis järgmine laps eakama jälle. Kas sa oled nii-öelda töö käigus targemaks ka kuidagi saanud või on see kogemus aidanud kuidagi, et nüüd on ikkagi juba neljas laps, et on natuke lihtsam või kõik algabki uuesti otsast peale? Eks see, eks ikka on lihtsam ja, ja samas ma võin öelda, et et ikkagi need lapsed on olnud ikkagi nagu kõige-kõige paremad asjad, õigemini asjad, mis elus on seal tehtud. Hea, et, et nad on olemas. No muidugi, abikaasa on saanud tulde vilet palju rohkem kui ma ise, aga tundub, et see talle ka meeldib, sellepärast et nüüd on ju meil juba ka lapselapsed. Ja neid vastu võetakse hea meelega. Lukku pole ära vahetatud. Kui plahvatusohtlik sa enda arvates Aare oled lapsevanemana olnud? No ma arvan, et ma olen suhteliselt rahulik, kuigi ma mul on olnud mõned korrad ikka närvi läinud Mis sind endast välja ajab, kui üldse, et millega lapsed peavad hakkama saama? Ma ei oska öelda, et ega ma vist nüüd laste peale nii otseselt närvi võib-olla ka ei ole läinud, aga noh, võib-olla selline omavaheline nääklemine vahest ikka tüütab ära. Ega ma, eks lapsed sa oled seda rohkem öelda, aga aga ma arvan, et ma olen sihuke suht pika vinnaga, et ma olen nagu väga lihtsalt nagu ei. Oled sa, Hardo, kunagi pannud proovile seda isa kannatlikku meelt? Tahtlikelt külmikut. Igal juhul kinnitan, et nii ema kui isa mõlemad on olnud hästi nagu tasakaalukad ja, ja ma arvan, et mul tekkis ka mingi aeg sellest selline nagu tänutunne, et ma ei tahtnudki nagu väga närvi ajada, sest ma nagu tänulik, et et võetakse mõistusega, et. Mul täna enda poolt vaadates, siis ma arvan, et ka mina olen ikkagi pigem kiiremini, ärritun oma laste peale ja üritan seal endale meelde tuletada, et ei ole nagu mõtet, et las nad kasvavad ise. Aga lapsevanemana, mis on siiamaani kõige kihvtim kogemus olnud sinu jaoks, või läbielamine, mis paneb liblikad kõhus lendama, et oma lapsed. Neid emotsioone on, on palju, ise mõeldud siin-seal paras ikkagi ameerika mägedel sõit, et kõik need emotsioonid elus, need on lihtsalt nii intensiivseid ja täna on kaks väikest last üsna väikse vahega, siis nüüd on lihtsalt nagu nii palju, et need rõõmsad emotsioonid on, on nii kõrged ja nad suudavad ikkagi päris ruttu sind päris hulluks käed, et aga iga kord ikkagi õhtul, kui ka nagu siis möll maha rahuneb, tolm langeb, siis lapsed arvesti voodis, siis nagu palju paremat tunnet ka ei ole olemas, et kas need on ikka armsad ja nüüd kõik need väiksed küll esimeses sõnad ja sammud ja rattasõidud ja kui ta ikka vaatab sulle silma, et ta sind armastab, niipalju, kui maailmas on armastust, siis siis see muu ikka rõõmsamaks teen. Siin viimastel aegadel on Eestis ka teemaks olnud see, kuidas on lapse ja vanema vahelised suhted siis, kui isa või ema treenib oma last või juhendab teatud skandaalide tõttu on see teema tõusnud meil valgusesse kuigivõrd on ju sinu isa olnud ka sulle omal ajal treeneriks või juhendajaks otsene nõuandja raja ääres. Sa võiks enda kogemusest põgusalt ta siia kirjeldada, seda, seda suhet või läbisaamist, et kas siis juhtub midagi teistsugust, et kas te siis ei olnud enam justkui isa ja poeg. Ja kui sa ei tee ära seda, mida treener, kes on juhtumisi isa raja ääres ootab või tagapoksis. Et kas tal on õigus teha selle peapesu, mis kujul sa peaksid selle saama, et sellest kõigest tulemus võimalikult hea oleks, kuidas teil see omavaheline suhe välja kukkus? Meil nagu üksteise peale karjumist ei ole peaaegu üldse olnud, et mulle väga meeldis, mismoodi Me koos nii-öelda tegime ma arvan, aitas ka see, et nii-öelda nagu ma alustasin hiljem alustasin tõsisema sporditegemisega siis kui oligi juba endale ka nagu siht veits rohkem silme ees, et kui isa lõpetas, ma olin, sain 14 just siis rääkisimegi isa küsis, et sa nagu tahad teha ja kui sa tahad nagu päriselt, et päriselt nagu teha sporti, siis on vaja nagu trenni teha ja see oligi midagi, millele ma ise kirjutasin alla, et jah, ma tahan. Ja kui oli ka nii-öelda asju, mille üle rahul mitte olla, siis isa suutis niimoodi ka võib-olla siis vanaisale sarnaselt nagu ümber nurga veidi öelda, pannagi mingisugust nagu tähelepanu juhtida, mis panigi need tõkis jõudis mulle kuidagi nagu ise kohal, et täna ma olen ka mingi aeg natukene olnud nagu treeneri rolli sisenes noorematele poistele ja ja näinud nii-öelda neid noorsportlasi siis ka kurb on võib-olla vaadata, sest ma arvan, et igasugune tippsport, et kui ka ettevõtluse või noh, paljud asjad elus nagunii rasked. Et kui see motivatsioon ei tule sportlasi iseenda sees, siis ei vii mitte kuskile. Võib-olla päris nagu lapse eas võib-olla ka minul oleks läinud võib-olla veel paremini, kui ma alustan varem ajal võib-olla, kus see motivatsioon ei oleks osanud minu sest nii väga tulla ja oleks olnud võib-olla siis treener, kes oleks natuke varem nagu surunud, aga ma arvasin ka libe tee, et ma arvan, et täna paljude noorsportlastega, kus ongi see, et see motivatsioon on tegelikult nagu isa motivatsioon ja veetakse need rajad läbi ja, ja natuke nagu mitte päris vastu tahtmist, aga see motivatsiooni, tule õigest kohast siis tihtipeale ikkagi juhtubki see, et kui nüüd siis jõuab kohale sportlasele, see on nii raske ja ta saab aru, et võib-olla see ei olegi ikkagi päris see, mida tema oma elust tahab, siis jäetakse pooleli ja kõik see tehtud töö läheb nagu raisku, et ma arvan, et mitte kellelegi teise nagu motivatsiooni järgi täna nagu tippsporti Eesti mahus ja konkurents on nii tihe ja sul on vaja teha nii palju tööd, et see peab tulema sinu enda seest. Solvi staare isiklike ambitsioonide rahuldamist poisi kaudu vajadusest selleks on puudunud, eks, et mulle on jäänud mulje, et sa olid oma 2004. aastal saadud MM-pronksiga üsna rahul ja jastasid sellelt karusellilt maha, nii et sa pole pidanud Ardo-s nägema või otsima võimalust veel saavutada spordis midagi. On küll jah, seda, et ma, ma kindlasti ma sain ise nagu piisavalt kaua seda seda teha, et tekkis mingi rahulolu, selge see, et kui Hardoga hakkasime seda teed käima, et siis ikkagi samamoodi ma ju tahtsin, et tulemused oleksid väga head ja nii ja naa ja eks ma kindlasti mingist emotsioonist olen ka vahest mõne karmima sõna võib-olla öelnud, aga, aga kindlasti ei ole nagu seda seda proovinud, nagu selles sellisel mõttel mõtte suruda, et ma nüüd enda mingisugust vajadust Seal rahuldan, et aitäh teile selle jutuajamise eest. See on olnud meeldivalt koosveedetud aeg, loodan, et teil endal oli ka huvitav natukene asjadele tagasi vaadata. Pärituultega läheli saates olid külas isa ja poeg Area Hardo kahurit, mina näen, Sten Teppan. Nädala pärast kohtume taas, siis on käbi, ei kuku jälle eetris.