Tere ja aitäh, et oled vikerraadioga. Minu nimi on Sten Teppan ja täna jagavad meiega hetki lapsepõlvest ning kujunemise loo staare ja Ardo Kauri. Alustuseks mõni sõna isast. Me vaatame ajas tagasi aastasse 2004. Just siis panime maailmameistrivõistluste pronksmedaliga punkti oma karjäärile külgkorviga mootorrataste krossis. See saavutus teeb temast ühe säravama persooni meie motospordi ajaloos. Vähemalt mõned nendest vintsutustele, rohketest aastatest, krossiradadel ja matkabussiga. Euroopa magistraalidel tegi kaasa ka Ardo, kes on aare ja tema abikaasa Inga Kauriti neljast lapsest kõige vanem. Isa eeskujul ja abiga proovis Hardo samuti motosportlasekarjääri ning hobi korras sõidab endiselt, kuid tõeline väljakutse ootas teda ettevõtluses. Mõttekaaslastega pani Ordo Kaurit aluse amplerile, mis toodab elektrijalgrattaid. Selle juhina pälvis Ardo aastal 2019 noore ettevõtja tiitli. Aga täpsemalt ja põhjalikumalt räägivad oma perekonnaloost saatekülalised ise. Meiega on Aare ja Ardo kahurit, mina soovin head kuulamist. Haara tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja areng on kaasas, poeg, pere, kõige vanem laps, Hardo, rõõm näha. Tere. Tere. Tõime perekonnaringiga asjad selgeks kohe. Ardolon veel kaks õde ja vend ning Aare, räägid äkki natukene neist lähemalt, nii umbes täpselt, kui vana keegi on ja millega praegu oma elus tegeleb, mis nende jaoks on esikohal. Et on siis neli last kõige vanem, Ardo on juba siin ütleme kolmekümneaastane siis meil on Ardo õde, Kadi Liis, kes on praegu siis 27 aastane, peaks olema 86 96, saab 27 head ja siis on meil Aron, kes on kaheksateistaastane. Ja siis meil on veel ema Maria, kes on kolmeteistaastane. Ehk siis noorem ots on seotud veel koolidega. Ja ema Maria käib veel Aruküla põhikoolis ja Aron on lõpetamas siis Tallinnas Richakad. Räägime veidi sellest, millega te olete seotud oma töiste tegemiste mõttes, Ardo ma vist ei eksi väga, kui ütlen, et aasta 2019 oli see, mis tõi sind tänu ettevõttele ampler nii-öelda valgusvihku ja teadvustas sinu isikut päris paljudele siin Eestis. Jah, need 2019 võib-olla tõusis Eestisse teadlikkus veidi järsemalt, aga me oleme tegelikult tegutsenud juba varsti, seitse aastat. Sai sellisest väiksest sõprusringkonnast see projekti alguse ja tänaseks juba päris suureks tegemiseks kasvanud, et meil on ligi 90 töötajat. Tegutseme põhiliselt Eestis, Saksamaal ja meie põhifookus ongi siis teha selliseid mõnusaid moodsaid elektrijalgrattaid, millega inimesed saaksid IGA PÄEV lõbusalt linnas liigelda ja tööl käia ja sellega ka inimeste elukvaliteeti parandada ja keskkonnale head teha. Aare, kuivõrd ja kas üldse üllatab sind see, kuhu Ardo oma eluga praeguseks jõudnud on või millega ta üldse tegeleb. Mis sa arvad sellest? See on ikkagi tema puhul selline loomulik jätk, et on olnud eluaeg selline nii-öelda väga enesekindel ja selline tubli noh, sama sama ma pean ka ütlema muidugi ka teiste laste kohta, et ennast ma mingiks muster või super lisaks ei pea kuidagi lapsed on kasvanud, sellised hästi-hästi, enesekindlad ja teotahtelised. Väga muidugi hea meel on selle üle Usun räägi enda toimetamistest ka natukene. Ma usun, kuulajate hulgas on päris palju neid, kes mäletavad sind külgkorviekipaažis kas Jürgen jakiga või Arvo laks värgiga, just sinu karjäär oli tipus 2004. aastal, kui sa võitsid maailmameistrivõistlustel pronksmedali ja siis tõmbasid sa nagu öeldakse, juhtme seinast oli see tipust lahkumine või mis oli, kui sa nüüd tagasi vaatad? See oli ikkagi selline tipust lahkumine, sellepärast et. Me alustasime kogu seda MM-karusselli ikkagi täiesti. No võib-olla täiesti nullis, sellepärast et kui me ikkagi esimesele MM-etapile läksime, siis ma arvan, et tol hetkel isegi osanud unistada, et võiks kunagi olla mingi medalimees. Ja eks see teekond oli ka piisavalt pikk, et ma olin juba selle pronksiga juba ülimalt rahul ja ma samas ka nägin seda, et sellist energiat, et edasi pürgida, lihtsalt nagu ei olnud. Aga läheme praegu lapsepõlve ja võib-olla selle mototeema jätkuks saare võiksite sa kirjeldada, mis hetk see sinu elus oli, mis võis saada saatuslikuks just motokrossisõidu mõttes. Kuidas see sinu ellu üldse jõudis? Ma arvan, et ta jõudis ikkagi tänu minu isale, et tema oli ka selline mootorrattafänn, et ta ikka käis krossivõistlusi ja ringrada ringrajavõistlusi vaatamas, mis tol ajal olid eriti populaarsed ja vedas mind ka sinna kaasa. Mingisugune tahtmine tekkis, kuigi, kuigi ma tean, et mul olid ikkagi hoopis teised huvid, et kui ma olin kuuendas-seitsmendas-kaheksandas klassis, siis ma tegelesin hoopis suusatamisega rohkem ja isegi lemmikspordialal pall, et isa oli mul ka nagu võrkpallitaustaga. Aga siis kui tulin Tallinnasse ehitusmehaanika, tehnikumi ja võrkpalliga, oli see probleem, et mu kasv on lihtsalt niivõrd lühike, et ma võisin rahulikult meeste võrgu läbi käia. Siis ka võib-olla see, et minu siis sinna gruppi sattus üks Priit Kuusk, kes oli tol ajal Saku motoklubis kõva krossisõit. Sealt see hakkas kuidagi arenema ja läksin siis Kalevi motoklubi ukse taha. Kus olid vastuvõtukatsed, ma mäletan, seal oli umbes 40 või rohkem, poisse oli kohal ja ja kevadeks oli nendest poistest järgi kolm ja üks õnneks mina, kui vana sa olid umbes siis ma olin 15 aastane. On see motokrossi mõistes hiline algus. Pigem selline, et alustatakse tunduvalt varem praegusel ajal, aga kui võtta jälle karjääri mõttes, siis võib-olla ka mitteheliline, sellepärast et siis sa ikkagi tead juba võib-olla siukse selliseid teadlikke otsuseid ja ja võib-olla ka järgselt natuke kauem. Kas sul hakkas kohe hästi minema, et sa ala juurde jäid, ma mõtlen, see eduelamus võib teinekord tohutult tähtis olla, et kui sa ikkagi nöögid ja nöögid ja midagi ei tule, et siis entusiasm kaob kuhugi ära. Võib-olla. Kas sa said kohe tuule tiibadesse? No, mul hakkas ikkagi suhteliselt ruttu hästi minema, võib-olla seal oligi see asi võib olla abiks, et et kuna ma olin sellise suusatamise ja võrkpalliga tegelenud, et mul nagu füüsiline vorm oli võrreldes ma mäletan seal katsetelegi võrreldes konkurentidega juba ikkagi nagu kõikidest parem on ja siis küla vahele sai sõidetud kas sääreväristajatega mude kaherattaliste ka, et võib-olla mingi taust oli olemas, et hakkas nagu suht hästi minema, jah. Mul oli sääre veristaja juba 11 aastasest, ma tean, et ühe korra võttis miilitsa mind kinni ja tegi trahvi. Selle eest, et liiga noormees oli. Et öeldi, et seal jalgrattaga veel sõita. Läheme veel ajas kaugemasse minevikku. Kui sa lased oma esimesed mälupildid silme eest läbi, siis mis sulle meenub? Me elasime nagu lapsest peast ka nagu ka arukülas, aga natuke natuke teise kohapeal. Ja siis need pildid on ikkagi kõik meeles. Esimesed sõbrad ja mingid sõjamängud ja selline unistus oli, et meil võiks olla kõigil raadiosaatjad ja siis me räägiksime omavahel ja kui me neid sõjamänge mängisime ja nii edasi, et noh, nüüd on kõik see reaalsus juba mis valdkonna inimesed, sinu ema ja isa minu emal oli elektritegelikult insener. Vanasti oli Tallinnas selline koht nagu elektrotehnika Instituut. Ma tean, Pirita tee ääres. Ja isa oli mul selline nagu puudu mees ja ta oli tegelikult selline Ardo paadimees, et ta oli, ma arvan, ikkagi väga pikalt arukülas. Selline ettevõte nagu kooperaator operaatoril oli väga kaasaegne, sest tol ajal oli arukülas ja temale selle juhataja väga pikka aega. Valitseja vanemate jaoks kergesti painutatav puu. Ma ei oska öelda, et mul on tegelikult ema, on saarlane ja ma tunnen ennast endas kavas siukest, saarlase kangust, võib-olla. Ega ma nüüd väga suur probleem ei olnud, sest koolis on enam-vähem hakkama? Mul olid isegi lähemalt Aruküla kooli lõpetades kõik neljad viied. Aga ema oli mul pigem selline, et kes kogu aeg ikkagi kontrollis mind ja, ja ta vaatas, et ma üldse õppijana näen. Siis ma olen ise võtnud küll sellise seisukoha, et mu oma laps õppimise juures ei ole küll kunagi seganud, et et pidamislike Kui me saame, sa nimetad seda segamiseks mitte toetamiseks. Pigem. Ardo väike kommentaar sinult, esiteks selle saare kanguse kohta, mida isa põgusalt mainis, et oled sa märganud seda paistab kusagilt välja või ta lihtsalt tunneb niimodi. Kui siis pigem nagu positiivses võtmes, et ei tohi nagu alla anda et sellest, et isa oleks nagu kuriseda, ma küll nagu ei mäleta, et nõudlik ikka, aga tagasi mõeldes andagi nagu lastele vabadust ja pannud nad ise vastutama, et see eriti võib-olla tol ajal ei olnud nagu väga tavapärane, aga kuidagi mina olen ka nõus, et on hästi välja kukkunud, et Pealt poolt väga, väga lahe lapsepõlv on olnud ja ja ma arvan, et isa ise ei tahtnud hästi nähtusi nimetada, aga ma arvan, et on, on, on mul olnud mõlemad supervanemad lapsepõlve, kui me jõuame veel nende karavani seikluste asjadeni, et see on nagu lahe. Võib-olla mitte väga traditsiooniline, aga ta on ikkagi väga hästi eluks ette valmistanud. No ja võttes arvesse, et nii mõnigi sinu kooliaastatest läks piltlikult öeldes ratastel, siis sa ei mäleta tõesti seda, et kusagil horvaatia tee ääres metsaäärses parklas õpid õhtupimeduses vene keelt või midagi sellist. Ei, ei, et mul tegelikult ka koolis läks nagu hästi sellega, et üsna hästi hakkasid asjad külge ja ma sain nagu hästi hakkama, hinded olid korras, aga mäletan küll seda seljakotti, ma ikkagi võtsin sinna bussi tavaliselt kaasa ka reeglina seda lahti üldse ei teinud, et et ma arvan, need õppetunnid, elu õppetunnid sealt õpikutest kaugemal olid väga hästi omal kohal ja valmistusid keelux veel paremini. Nii kaare veel sinu lapsepõlvest kui sa lased ägedamaid või olulisemaid sündmusi enda silme eest läbi, mida te sedasama poistekambaga ette võtsite? Jälle ja jälle oli mingisugune ikka sõjateema oli ja siis me kaevasime endale mingisuguseid kaevikuid ja asju. Ühele naabrimehele see asi nagu väga ei meeldinud, et pättasime sealt talt mingit labidaid, midagi, midagi seal pätlike tegime. Siis ühel päeval oli selline lugu, olime siis kõik reas ja no nagu oligi, nagu sõjaväekorda siis selle mehe nimi oli Sass enne ja siis üksnes ütle sees, et Sassile tuld, kõik karjusid järgi, Sassile tuld. Ja siis Sass tuli põldudelt välja. Vaat siis oli kiire. Päris nagu selline uned. Need, need on küll selle eluga kõigega ei, kõik läks hästi, elu sisse. Sa mainisid, et õppeedukusega sul probleeme ei olnud, see ilmselt võttis kõvasti pingeid maha, sa olid omad aga järje peal, aga nii üldises mõttes, et ta oli sinu kodus momente, millega tuli arvestada selleks, et vanemaid mitte välja vihastada. Ema oli mul ikka selline natukene, ütleme niimoodi, et mis selle kindlasti väga hea oli, suhteliselt range. Ma arvan, et isal kunagi midagi otse nagu halvasti öelnud, aga aga temal oli nagu niimoodi, et kui oli vaja midagi öelda, siis ta ütles kuidagi seda kaarega, sa said ise aru, et, Ju siis ei ole õige läbi lillede tuli ma arvan, ikkagi vanemad on ta olnud väga mõistlikud, et kui ma sain oma esimese nagu päris mootorratta tänavasõidu Jaava, eks ju, siis ma olin tegelikult ise 15 aastane ja siis ma seal oma sääre vääristaja sain maha müüa ja siis ma käisin ise ise veel suvel tööl ja hirmsasti tahtsin ütelda siklit saade ja ja siis ikkagi mul õnnestus see, et järelikult ma suutsin kokkuleppele saada, aga praegu tuli üks asi küll meelde selline, et. Mul oli seal vahepeal ka selline 120 viiene Moskva, mis oli isast jäänud kunagi mingi vanad sihtkeeles ja see kordab putitatud ja siis kuna ema ikkagi linnas tööle tuli tavaliselt õhtuti, siis ega ta väga palju ei teadnud, mis seal päeval toimub, siis. Ühe korra seal tuli mingi sõbrannaga, siis ütles mulle, et kuule, näita siis meile ka, kuidas selle tsikliga sõidad. Sõitsin siis nagu maja juurest minema ja tagasi tulles oli juba emal uuega vastased vane tänava nagu ruttu ära, et mida sa kihutad? Mootorratas ikkagi tundub hirmus ikkagi lapsevanematele, võib-olla teinekord kui ma tahtsin siis minna nagu motoklubisse enne, siis tegelikult oli ju niimoodi, et juba nende katsetele minemiseks oli vaja vanemate luba. Ema oli sellele küll kategooriliselt vastu. Ja siis isa rääkis sellist juttu, ta ühe korra Tallinnas nägi, kui ühele mehele kukkus jääpurikas pähe, on ju. Et kui peab juhtuma, juhtuvad asjad nii või naa, on ju. Siis ema leppis sellega ja sedasama asja, nagu olen mõtelnud ka tihti seal krossiraja ääres olles, et kui pere oli juba suurem ja et kui midagi juhtub, et mis siis saab. Aga, aga siis ma võtnudki selle näidis, et ega juhtuda võib igale poole, et hiljem. Kui sa Brow politseis ilmselt käis piiride kompamine sinna juurde ja tuli vahel välja pigistada endast ja masinast ja paarilisest rohkem, kui võib-olla mõistlik isegi oli, saab, panid ennast proovile. Noh, eks need ebamõistlikke asju kindlasti on tehtud, aga ma ei pea ennast nagu liig hulljulgeks, võib-olla sellepärast, et karjääri lõpus oli tegelikult sellist riskimist oluliselt vähem kui võib-olla alguses, et et sa õpid ikkagi selle asja nagu lõpuks selgeks ja tegelikult Sa sõidad ikkagi selle 100 protsendi piires enne, aga noorena tihtipeale see läheb ikka sealt üle 100 tihtipeale, et siis õnnetused Olete juhtumine Ardo oma vanaema ja vanaisa kohta. Kuivõrd nemad sinu käekäik on puudutanud? Alustasin siis pigem isegi tegelikult teistest vanavanemate ema vanematest et minu esimesed 10 aastat möödus tegelikult nende kodus ja nemad mängisid päris olulist rolli ka nii-öelda minu kasvatamisel ja sellel, kuidas Vaba aega garaazis veeta ja mutreid keerate kõik kõiki neid asju teha ja siis nüüd hiljem, kui kolisime Hargla tagasi, natukene vanem poiss ja võib-olla need kokkupuuteid vanavanematega nagu natukene väiksemad, aga ikkagi ikkagi neid oli, sest me elasime sisuliselt kõrvuti majades ja, ja samamoodi mälestus ja on erinevaid, et võib-olla need paralleelid on natuke sarnased, et vanaema oli natukene rangem ja ei olnud nii suur krossifänn kui, kui, siis juba ka minu jaoks nagu Kross oli väga oluline osa elust ja ja vanaisa siis ka endise sportlasena ja natuke võib-olla mõistis seda, aga, aga sellest hoolimata nad mõlemad on alati olnud nagu toetavad ikkagi, et siiamaani veel kas või nüüd sel hooajal, kui käisin siin sõitmas kuskile sain mõne hea poodiumikoha, siis vanaema vanaisa ikkagi õnnitlesid ja selline nagu lahe, et tegelikult nagu kõik kokku, meil on olnud hullult ägedad, suured suured pered ja nagu isa mainis ka oma õdesid-vendasid siis et pered on kõik omavahel lähedased igast nüüd jõulupeod ja asjad kokku siis nii palju neid inimesi juba, et päris täpselt kokku lugeda, aga ma arvan, et niisugune väike jõulupidu, kus on siis nii-öelda ühtede vanavanemate lapsed, nende lapselapsed ja nüüd juba lapselapselapsed siis julgelt, nii 25 inimest on koosnenud lauad veninud päris pikaks ja tegelikult on nagu äge. Räägime sellest momendist, kui sinu saatus sai otsustatud ja sa panid kõik kaardid tippsportlaseks olemisele. Kuidas seda kirjeldada, et ta oli see sündmuste selline järk-järguline areng või loogiliste sammude rida. Või sul oli tee peal koht, kus sa pidid otsustama, kas ma lähen vasakule ja hakkan tsikliga võidu kihutama, panen kõik panused sellele või lähen paremale. Ja olen hommikust õhtuni tööl nagu kõik normaalsed inimesed. Ma arvan, et mul ikkagi tekkis mingisugune siht just jõuda sinna maailmameistrivõistlustele. See pigem kõikus vahepeal võib-olla sellepärast, et alguses on lihtsalt hakkama. See murdekoht oligi võib-olla see, kui me tõesti ostsime sealt Soomest vana reisibussi ja ehitasime selle omale nagu tiinebussiks ja kes tee mina ja siis minu tiimikaaslased tol ajal, eks siis. Mu abikaasa aina, et me võtamegi sellise tee, et me nüüd läheme siis Euroopasse. Selle otsuse juures oli seal abikaasa juba olemas ja abikaasa olemas, ehk see koht sai tehtud koos, mitte et ta astus, nagu öeldakse pardale siis kui sina olid juba sportlane koos. Millega sa ta küll ära veensid. Tee mulle see selgeks, kuidas sa tegid oma noorele abikaasale selgeks, et meie elu hakkab nüüd selline olema, näete, paneme raha kinni, ostame Soomest bussi ja ainult selleks, et saaks kodust ära käia. Ma täpselt ei oska öelda, aga mulle üks asi tuli küll meelde, et mulle ütles üks, üks Soome võidusõitja ütles mulle just enne pulmi, et kuule, lepi naisega üks asi kohe kokku. Et see, kui sa oma sportlaskarjääri tahad lõpetada, siis sa ütled seda nagu ise, et mitte naine, ütle sulle nalja naljalt, seda väidele enne pulmi rääkida? Ma ei tea, kas esemeid oluliseks või mitte, aga aga see oli kuidagi loomulik kulg, eks, eks see aeg oli teistsugune, et noh, eriti oligi see, et tehti piirid lahti ja oli võimalus üldse välismaale minna, eks. Aga teistpidi vaadates selle 90.-te algus, seda aega meenutatakse kartulikoorte kaudu, mäletad, või? See oligi selles mõttes väga hull aeg ja seda isegi minu vanemad ja ka abikaasa vanemad. Sellega väga ei tahtnud leppida, et meil on ka väike laps, ütleme. Me panime selle pulkadega voodi ka sinna bussi. Et see ei ole kuskile Euroopasse kuni sinna ajani kõik käisid ikkagi ametlikult tööl ja teenisid palka ja et ma olin isegi natukene võib-olla isegi mures, võib-olla sellepärast ka, et meil on nagunii teistmoodi see elu, et elame kuskil bussis ja nii ja naa ja siis, kui Ardalaks kooli ma mäletan väga hästi, et Ma juba kartsin, et ta nägi natuke teistsugune et jääb maha teistest ja et kui oli esimene lastevanemate koosolek, siis ma mäletan, istusin seal tagapingis. Hoidsin pead nagu natuke Alleni. Ja lõpuks, kui öeldi, et meil on siis üks üks poiss kellel on kõik viied ja kõik oskab. Näiteks pinge maha võttis. Niisugune lugu jah. Aga räägi veel natuke lahti seda aega enne ratastele minemist kuhu sa selleks hetkeks olid jõudnud, side motokrossiga, saame aru, oli juba nii tugev, et lihtsalt polnud võimalik muud otsust teha, kui see buss endale hankida. Aga mis taustal toimus, milles ta nii-öelda lahti ütlesid? Ma lõpetasin ehitusmehaanika tehnikumi, läksin sõjaväkke vene sõjaväe tol ajal ja ma sain isegi olla pool aastat Riia spordiroodus ja ka krossiga veel tegeleda ja siis, kui ma tulin tagasi, siis selline nagu Ivar vaaderblastele mul ukse taha paar korda, et ma läheks talle kaassõitjaks sinna korvi korvi test, nagu üldse mitte midagi. Esialgu ma olin selle vastu, aga siis ma ikkagi ütlesin, et okei, et kevadine ma võin siis tulla, kuna tal oli probleeme seal oma endise korjepoisi tervisega ja siis sellest sai kaks aastat. Nii et sa alustasid tegelikult ikkagi kõval tasemel kohtutes korvimehena ja päris kõval tasemel küll, sest et siis tuli kohe kolm Eesti meistritiitlit ja tuli ka liidu hõbe ja nii edasi. Isegi sain tänu sellele käia läbi liidu koondise laagrist. Aga siis ikkagi kuidagi ma ise tahtsin hirmsasti lenksu taha saada ja kuidagi seal suusad läksid korraks vahepeal ristija ja siis sai võetud ikkagi see tee, et hakata ise sõitma ja tegelikult sellega läks küll alguses üsna kiiresti väga hästi, sest ma tean, et teise võidusõidu Me juba võitsime siin Eesti tasemel. Ja siis tulid, siin tuli juba soomes käigud ja värgid ja Läti oli väga kõva korvi krossi maa ja siis meil juba tundus, et me olime nagu päris tegijad. Kuni niikaua kui me jõudsime siin MM-ile, siis tuli välja, et täitsa algajad. Aga see, et ma loen siit välja, et midagi otseselt maha jätma, sa nii-öelda ei pidanud töölt ära tulema või mingid sidemed katki lõikama ei pidanud. See oli jah, juba juba minu jaoks oli, see oligi juba enam-vähem normaalselt, noh, seal olid tol ajal sellised võimalused, et ma isegi käisin nagu ametlikult tööl, aga tegelikult ma sõitsin ikkagi juba motokrossi, et sellised võimalused tol ajal olid olemas. Ja enne kui ma isa käest seda küsin, Ardo, sinu versioon, kas sa oled kunagi kuulnud või varianti sa tead oma ema ja isa tutvumise loost? Kas äkki oli mingisugune disko peningil, mis seal väike külake seal Aruküla Raasiku vahel mingisugune sarnane nagu tutvumislugu kuskilt tuleb? Nohjah jutt jumala õige, see oligi Peningi diskot ja tegelikult pidin ühe ühe sõbra pärast minema selle tüdrukuga nagu rääkima. Siis me juba sattusime tantsima ja siis hakkas mingisugune suhtlus pihta ja. Läks, sa võtsid sõbraest ora, võib-olla ka niimoodi, ei oska öelda Inga tol ajal ka väga noor veel ja noh, õnneks ei olnud mingisuguseid vist päris ametlikke asju kokkulepiti. Minu jaoks on nagu päris suur mõistatus, kui sa otseselt tööl ei käinud, ostsite bussi ja saite panustada täiega krossi. Kelle rahadega, kas see oli sponsorite süsteem juba siis nii varastes üheksakümnendates või tuli see raha kusagilt mujalt, sest mootorivärk tahab raha ju seal üks mutter küljest ära siis maksad vaeseks ennast? No ütleme niimoodi, et see alguse elu oli selles mõttes nii karm, et kui ma sellest nagu rääkima hakkan, ma arvan, et paljud võib-olla usugi siis tegelikult oli niimoodi, et see oli siis 90 talv juba. Läksime koos Jürgen jakiga ja tol ajal oli meil väga üks mehaanika, kes Soome tööle ja teenisime siis sõna otseses mõttes soome markasid, keevitasime suuri suuri kaste kokku, ma arvan, 12 tundi päevas ja ja kui me ostsime selle eest, siis Soomest nagu soolomootorratta, millest korv ehitada siis. Ma julgen, isegi sellest, ma arvan, isegi Ingale rääkida võib-olla ikkagi rääkisin. Aga see oli võrdne, ma arvan, tol ajal maja hinnaga siin Eestis naisel olid pisarad silmis, aga ta oli vaiksem, aga niimoodi see sai mindud ja tegelikult ega alguses oligi väga raske, et ega isegi sakslase hakkasime käima, siis. Me tegime ikkagi nädalases tööd. Et me tulime, tulime Krossilt, teisipäeva hommikul olime juba tööl ja ja niimoodi see läks, et ega meil ei olla absoluutselt kerge. Oled maja raha pannud tsüklisse, siis ühel hetkel sõidad MM-etapil, vaatad tulemusi ja mõtled, et ta oleks pidanud vist ikka maja ostma. On seal see kohta olnud, muide? No päris niimoodi ma võib-olla ei mõtelnud selle raha teemal võib-olla, aga koht oli küll reaalselt olemas. Ma mäletan, käisime siis, me olime seal. Ma arvan, kolm kuud juba, noh, õnneks meil vedas, leidsime Saksamaalt sõbra, kelle, kelle õue peal me saime siis elada. Ja esimesed kuus etappi ei saanud nagu kuskil põhisõitja sõitudes, mis tähendas ka seda, et ei saanud ka neid stardirahasid või nii-öelda enne ja siis oli küll hetk, kus ma mõtlesin, et ilmselt ei saa hakkama, kaua sa põlle kesta, ühesõnaga jah, ja siis see tegelikult sai lahenduse hoopis niimoodi, et tol ajal see häda ka veel, et ei kannatanud ja selle suure bussiga edasi-tagasi sõitev juht otseselt finantsi pärast, eksju. Ja siis me olime pikemaid aegu seal Saksamaal ja siis me tulime vahepeal Eestisse. Läksime Krossile. Tunne oli täpselt sama nagu MM-ile, et hakkama ei saa siis stardist minema. Ma teine ring, vaatasin korra ta, et mis värk on, kedagi, kedagi pole. Siis nagu ma arvan, tekkis mingisugune selline moment, et ikka mõtlesin, sellest asjast on kasu olnud ja läksime Euroopast tagasi ja juba hakkasime nagu finaalides saamed. Sealse murrang tegelikult tuli, aga enne seda oli jah, päris keeruline. Olukord võib-olla sinna, Ardo on paslik jälle sind mängu tuua, et millise krossiraja äärest Euroopasse sinu elu esimesed mälestused hakkavad või on nad ikkagi seotud koduja Eestiga? Siin? Pärisel esimesed mälupildid on, on sealt Raasiku kodust aga, aga neid tuleb päris palju sealt bussist ka juba, et on on üsna hästi isegi meeles mingisuguseid treeninglaagrid ja kuskil Itaalias ja tegelikult ka seesama koht, kus isa ja tiimnel tööd tegi seal Saksamaal, et on meelest täitsa treeningrada farm, kus sisaid tehti heina ja, ja haid automaatselt lehmalüpsimasinad ja värgid ja mina väike poiss printsiks saksa keele seal peaaegu ära, nüüdseks küll meelest ära läinud selle ühe lapse jaoks nagu unistuste elu sellega, et kuigi ebatraditsiooniline tõesti niisugune nagu omavahel siin kasutan sõna nagu hipi tõmbesed pere bussis, Medeliselt help päris hunnik aina seal oli korri poisse mehaanik ja meil pere kasvamas ja niisugune nagu lähed, sõitsid mööda maanteed selle suure vana Volvo bussiga ja siis laps magas seal mootorikate peale ja et ajad olid teistsugused. Aga kui mõelda selle peale, et lapsena saad kogu aeg oma perega koos, mis siis, et neil oli ka tegemist, aga said koos ja sa nägid tegelikult maailma palju laiemalt ja nägid erinevaid inimesi ja küll olid siis krossirajad või kasvõi nagu suured bensukad sellel ajal, mis oli omaette vaatamisväärsus, siis see nagu ikkagi Jul toimumas. Kui sa püüataja kirjeldada meile niisugust klassikalist euroopa trassil kulgemist selles bussis, nii nagu sina seda mäletad lapse silmade läbi, mis selles masinas toimus, millega inimesed tegelesid, kus keegi oli tundide kaupa, võib-olla isegi päevade kaupa, et missugune see õhustik oli selles seltskonnas. Üldiselt mina ikka mäletan, et hullult äge oli, eks need kilomeetrid oli palju ja küll seal ei olnud mingit GPS midagi kaartide hunnik ja siiski oli kaardilugemine ja küll õieti vales suunas ja otsite neid märke ja see oli niisugune lahe igapäevaelu ja mingi lapsena natuke võib-olla teisevaatena küll seal mängiti kaarte ja vaatasid niisama aknast välja siis mäed ja ka asjad, mida nagu Eestis mitte kunagi kogen ja sõitsime läbi alpide siis parklad, nii-öelda need suured siis maantee bensukat, kus olid siis laste mänguplatsid, mis tundus nagu ongi ulme, mäletan täitsa ennast mõtlemas, et huvitav, millal Eestisse kunagi tuleb bensiinijaam, kus on mänguplats või kust saab süüa osta? Neid asju ei olnud, et see on nagu lahe või kasvõi lapsena kindlasti palju magatud seal bussis siis siiamaani ma ütlesin, et see on nii mõnus tunne, kui älit seal voodis ja siis tegid akna natuke pirukile siis Tuulselt puhus ja see mootorimürina magasid nii hästi, et palju mälestusi tegelikult, et. Ja kõige olulisem, ma arvan, mis ongi, et inimesed nagu koos pere oli koos. Et see. Kasvatasin kokku. Ma mäletan, sealt kurb oli see, kui enam kaasa ei saanud minna, ei olnud suur lasteaiafänne ega ei olnud ka väga suur koolis on isegi kui seal nagu suht hästi läks, aga aga kindlasti see, kui sai nagu minna kaasa, siis see oli nagu kõige suurem rõõm. Olidki võib-olla asjad, mida siis ei olnud kindlasti osanike puutu, tunde puudus tunde, võib-olla ei tunne nagu tänaseni, et et kindlasti väga palju nii-öelda mulle omavanuseid, sõpru seal bussis enne ei olnud, aga alligedse punt oli lahe ja, ja sõbratarid taritki oma oma oma pere ja siis nii-öelda siis kaasvõistlejad ka, et tol ajal ka mingi hetk hakkas Eestis teine korvi paar olema siis korrus, kus saime tema pojaga sõpradeks ja siis oli äge seal neid pättusi teha koos seal krossiraja ääres ja võib-olla vahest varastasime võiksid raja äärest mingi toki ära, sest neil oli vaja selleks, et tonni ehitada selliseid. Ta pidi olema ikka suhteliselt väiksest peale juba suht iseseisev, et kui ma võtan selle lõpetasin, siis ma sain nagu Ardo ka nagu palju rohkem nagu selles mõttes koos olla, et ühel lainel olla, kui tema hakkas sõitma nii ja naa, et tegelikult see periood läks nagu ruttu, et Ardo sündisin, siis oligi äkki 15, kuna endal oli ikkagi päris kõva hoog peale, et noh, sa ei saagi nagu aru, isegi kui kiiresti lapsed kasvavad kõrval. Ja veel üks väga isiklikku laadi küsimusi. Aga, aga kuna see mind vaevab, siis ma ei saa jätta küsimata, et kui te olete ratastel ja need kilomeetrid ja kuud kuluvad, seal ei saa igal hetkel koju tagasi ka tulla, sest see on liiga kulukas. Siis olete sina seal oma noore abikaasaga. Seal on korvimees, mehaanik, ütlesid sa. Ehk see on seltskond, kuidas suhted niimoodi alles jäävad ja, ja neid mõistlik hoida on selles olukorras. Ja et ega, ega see ei olegi mingi lihtne teema, et nooremad ekipaažid, kes sedasama teekonda võib-olla alustanud või alustamas, siis siis ongi üks esimene suur ülesanne üldse jõuda sinna MM-idele kohale ja rääkida omavahel, rääkida omavahel ja hoida siis nagu see tiim nagu positiivses võtmes, eks ja eks neid niisuguseid olukordi ikkagi tekkis, seal olid mingid noh nagu mingid pinged tekkisid nagu ikka. Ja siis meil oli kaasas oli. Selline üks vanem mees ka, eriti viimastel aastatel. Saku Vahuran. Ja tema oli selline, selles mõttes hea ninaga mees, et tema alati nagu tunnetas ära kohe sellega mingi jama läks lahti, siis siis ta käis ja tõi kuskilt mingisuguse veinipudeli kuskilt küla pealt ja õhtul siis laenutesse veinipudeli ära ja kõik siis ennast tühjaks rääkida. Enam-vähem läks seal veel edasi, et et eks see on üks selle tiimi nagu üks suur osa sellest, et kuidas need suhted on seal. Kas sa oskad seletada nende kõige keerulisemate hetkede taustal miks mitte lõpetada või noh, miks, miks jätkuvalt uuesti ratastele minna? Mis asi see on? Ma ei oskagi seda seletada, ma arvan, et see on ikkagi see, et et sul ikkagi tekib nagu mingisugune sihti ja tegelikult nii imelik kui see ka ei ole, mul on niisugune tunne, et mida raskem seda teed on, on nagu käige seda seda rohkem sa tahad seda teha, et võib-olla siin kas või kui Ardo karjäärigi vaadata, kui tema alustas nagu tõsisemalt sõitmist, siis ta käis juba ennem kooli hommikul, tegi väikse jooksu ja tegi kükke ja värke, siis läks rongi peale, et linna kooli minna on ja see on nagu võib-olla eraettevõtluse võrdlemine võib-olla palgatöö oli, et sa nagu teed seda nagu kõike nagu enda jaoks ja, ja sõltudki seal nagu iseendast, et noh, võib-olla näide on selline, et et kui, eks kõigepealt otsid selle raha on ju, mis on kindlasti väga keeruline, siis seal on kindel plaan, on ju siis sa lähed treeninglaagrisse. Siis sa ütleme nagu oled 100 protsenti selle selle sees, aga kui näiteks sportlasele makstakse kõik kinni on ja ma olen näinud seda ise on ja siis hommikujooks on siis mõned sportlased teevad põõsa taga suitsu, võiksime et seal ongi nagu see tohutu suur vahe, et kui sa selle sihi oled võtnud ja seda nagu ikkagi sa pead tahtma seda teha, onju ja kui sa tahad seda teha, siis seal, ma arvan, õiad, lõbus ka need need lahendused nendele igasugustele probleemidele. Mis sealjuures siis tekivad. Kas Ardo mäletate, noh, niisugust omaette olemise aega ka, ehk viitan siis perioodile, kui sul tuli karabanist maha jääda juba kodus kool ja asjad. Et mingil momendil jõudsid sa lähedale teisme eale, kus asjad hakkavad huvi pakkuma. Kas sul oli enda jaoks maailma proovimise ahvatlust ja halvale teelemineku võimalust kusagil? Mäletad sa selliseid hetki? Ma arvan, et mul oli ikka enda aega ka, et. Et nii, ekskool võtab ju suure osa tegelikult lapselapse ajast ja võib-olla rohkem mäletan juba nagu siis keskkooli või põhikooli lõpuaega, kui, kui ma läksingi linna kooli arukülast võttis väga suure osa ajast ära ja sellega tekkis ka nagu palju aega linnas. Uued sõbrad jälle ja ja igasuguseid nagu, nagu selliseid, võib-olla võimalusi, aga. Mulle on ka väga palju tulnud kasuks see, et on olnud kogu aeg mingisugune niisugune isiklik motivatsioon siht olemas. Ja nüüd, kas ma arvan, noore sportlase elu, mida juhib nagu niisugune tugev motivatsioon enda sees, siis see paneb ka nagu noored tegema on. Häid ja õigeid otsuseid on ja mäletan ka isa seda öeldi mõtlengi enda nagu selle aja peale, et kui sul iga laupäev on, on võidusõit ja see ongi päriselt midagi, sa tahad teha, siis siis sa ei saa reedel sinna peole minna. Ja, ja selles sellepärast see ei olegi üldse kurb, sest sul lange nagu teised eesmärgid ja ma arvan, et see on, see on mind juhatanud ka päris palju. Kuna ta oli selle asja sees juba väiksest saadik, siis ja ikkagi ma talle neid erinevaid mootorrattaid seal muretsesin natuke puristamiseks ega sealt sellist märki küll ei olnud, tegelikult eriti, et temast nüüd võidusõitja tuleks. Ühest küljest võib-olla mingi mingi väike osa minust mõtles, et ju võiks, on ja ka võib-olla suurem osa mõtles ka seda, et parem on. Temal tekkis see huvi nagu ka ju tegelikult suhteliselt hilja, võib-olla ka tänu sellele, et et ka minul ei olnud ka selleks aega varem, aga samas jälle ka tema areng oli nagu, nagu ikkagi meeletult kiired ütleme selline kahe aastaga ta sõitis, ütleme, omavanuste poiste täiesti juba tipptasemele siis. Ja, ja teine asi veel, et Ta võttis ka kogu selle tiimi nagu finantspoole ja sponsoritega suhtlemise kõik asjad nagu enda peale olles sel ajal võib-olla seal ütleme 17 kaheksateistaastane. Et kindlasti see on nagu asi, mida paljudel teistel just temavanustel poistel võib-olla jääbki puudu, et et vanemad veavad nagu noorest peast kuni täisikka jõudmiseni. Ja kui hakkab, peab hakkama noor nagu isa neid asju ajama, siis ta näeb tihtipeale nagu hätta sellega, et see tükk nagu nii suur, aga aru sain selle kõigega nagu ise hakkama, et et minu roll oli seal ikkagi rohkem selline olla, olla mehaanik ja raja kõrval, eks ju. Tagantjärgi tarkus muidugi oleks see, et võib-olla oleks pidanud ikkagi natukene rohkem proovima neid traumasid nagu välja ravida. Aga noh, see sportlase hing on selline, et ega seda ei pidurda mitte mitte keegi mitte kuidagi, et aga noh, ju siis see elu pidi nii minema ja nüüd põhimõtteliselt järelikult Ardo ülesanne oli teine hakata hoopis Malva ägedamaid jalgrattaid tegema. Küllap sa oled isegi mõelnud selle peale, kuivõrd need kaks maailma omavahel seotud on või teineteisest sõltuvuses, see, millega sa praegu tegeled ning see, mis on jäänud minevikku, isa ja kasu enda sportlaskarjääri kaudu. Et on siin tõuge, on siin otsene seos või need maailmad ei puutu kokku. Tegelikult. Ma arvan, et kõik asjad on omavahel tihedalt seotud ja sportlaskarjäär ma arvan, on olnud üks suurepärane ettevalmistus, ka ettevõtja karjääriks. Sa kontrollid iseenda, nii-öelda elu on ja et see sõltub sinust, kuidas sul läheb, kui sa teed trenni, saad tugevamaks ja kui sa kõik asjad, et õigesti, siis tulevad tulemused ka nii et see võib olla teadlikkust, et sa ise kontrollida oma elu, suuresti see sealt kindlasti kasvas ja igal juhul see, et mul oli võimalus ja kohustus tegeleda ka oma nagu sisitiini, ehitamise ja projektijuhtimisega, mismoodi leidagi toetajad, mismoodi neid hoida, rahul, mismoodi paremini targemini treenida? Mingi aeg me keset siis nii-öelda keskkooli osalesime Euroopa meistrivõistlustel, mille viis teisiti bee läbi kogu kevade suve üle Euroopa, samal ajal oli vaja koolis käia ja ma jätkuvalt sain koolis hästi hakkama ja siis lendasime lennukiga kuskile lennujaama, buss oli sebitud sinna siis jälle kuskil järgmisesse kohta, keegi sõitis bussiga järgmisse lennujaama, et kogu seal logistikat ja selline kõva projekt ja ja sellest nagu ettevõtja ellu edasi minna, siis saad nagu sarnases olukorras. Tuleb nagu võidelda ja tuleb leida lahendused. Ja kui sa nagu ebaõnnestunud, siis suure tõenäoliselt ise süüdi. Kuidas sa niisugust mõistet nagu kasvatamine enda jaoks defineerida, et ma ei oskagi selle tänase jutuajamise alguses ja teie pere valguses seda küsimust täpselt siin sõnastada, et ühest küljest olid sa hästi palju, nagu sa kirjeldasite juba karavani reiside tõttu perega ninapidi koos noh, tõesti hästi palju. Ja samas see olukord oli dikteeritud ju isa põhitegevuse tõttu üsna ühtemoodi kogu aeg mu meelest. Lastele nagu anti palju vabadust ja sellega ka nagu pandi lastele üsna vara, niisugune isiklik nagu vastutus minu arust meil ei olnud nagu väga palju reegleid kodus. Aga sellised nagu lihtsad põhitõed, et sa ise vastutada oma asjade eest. Alati tuleb aus olla, sellest küll räägiti ka väärtus, millest ma väga tänaseni kinni pean. Loodan seda ka oma oma lastelt oma lastele edasi viia, selline selline toetav, ise iseõppimise nagu kasvatus siis, et. Ma arvan, et see ei olegi võib-olla kõige lihtsam nii vanematele, kui sa annad lastele palju vabadustele, palju jama kokku korraldavad ja miks on sassis ja selline olla võib-olla range, on aset isegi lihtsam viis kasvatada. Aga ma usun, et sellise iseseisvuse tekitamise koha pealt oli, see on seal nagu põnev ja see töötas, et ka hilisemas eas sama teismeliseiga Nagu ei tekkinud kunagi kodus mingisuguseid suuri probleeme teisest küljest ma tunnengi, et ma nagu väga palju suuri probleeme ei tekitanud, sellepärast et mul oligi selline nagu teadlikkust tekkinud, et see on nagu minu jamad, et kui ma saan mingi jamaga hakkama, siis siis vanemad võib-olla juhtisite tähelepanu, aga ma ei saanud kunagi mingisuguse jama eest nagu peksa või rihma või ei, sõimatud nägu täis, sest sellegi selline see võtab nagu mingi vastutuse su pealt ära, onju, et siis ju siis nagu, et vanemalt justkui vastutavad, aga põhjapanevaid väga suuri probleeme ei olegi, võib-olla sellepärast meeles, et need oleks mind väga olult negatiivselt mõjutanud, et et on olnud see toetus kogu aeg kõrval ja, ja ongi fookused, probleemid talle kõik ära lahendada, et ei olegi pidanud ühe supi sees väga, väga pikalt istuma, et ja on ka, ma arvan, õnne olnud, et mõndadest väga suurtest suppidest nagu möödasaadet Olukordi, kus sa tulnud iga hinna eest vanemate Stassi varjata Megajamadega pole hakkama saanud ka ja mingi väikeste jamadega. Ma ise praadisin läbi neid ja, ja oligi, et seda hirmu nagu ka nii palju ei olnud, et kui sai kuskil kas või keldrikorrusel alaealisele alkoholi joodud, siis keegi väga pahane vanaema oli, võib-olla siis vanaisa rahastas juba maha, et seal olid noored, on samasugune olukord kui selline tuli välja, kuidas äkki see oligi mingi selline konkreetne olukord, et äkki isegi vanemad ei olnud kodus ja siis me olime sõpradega meie nii-öelda meie majas kõrvalmajas siis vanavanemad, hommikul leidsid mingid pudelid üles ja siis oli, oli kisa küll aga sellesse, et kes, kui juba vanemad koju jõudsid, siis oligi suurem suuremad emotsioonid möödas. Mis sa ikka nende laste peale karjud, et kõik on nagu nooretki olnud ja selline nagu mõistlik suhtumine. Panigi võib-olla veel rohkem seda, et kui vanemad on nii nagu toetavad ja normaalsed, siis tekkiski endale veel rohkem astudes sellega, et äkki ei olegi mõtet mingit suurt jama korraldada, mis vanematele ka ei meeldi, et tahaksid nagu neil oleks hea meelega. Räägi oma lemmikvõtetest, õe ja venna kiusamisele. See on tegelikult omaette teema, et noorem õde ja vend on must, päris palju nooremad, et siis ma juba kui perekonnas järjekorras kolmas laps, vend Aron sündis, siis ma olin juba vähe suurem poiss ja selleks ajaks, kui ta juba hakkas rääkima ja jäigast tegusi tegema, siis ma olin juba päris palju kodustada, et ma olin ise siis juba täiskohaga sportlane, käisin linnas koolis. Et kokkupuuted oli juba natuke natuke vähem ka, aga siis õega, kes on must kuskil neli aastat noorem, temagi, me oleme ikka hullult kakelda, ma mäletan ka, see oli kõige suurem nagu valu perele, et mäletan kõike vanemate käest, et mis, kui midagi kurvaks teeb, siis see, et me ikka kakleme nii palju. Mäike, kaklesime palju ka vanemapoisina, ma arvan, et ma ikka tegin talle liiga kõvasti ja talle meeldis ka minu tähelepanusaade ja seda, et me koos teeksime midagi, aga Ma usun, et see käib ka ikkagi pere laste nagu kasvamise juurde ka mingil määral. Et olimegi balla koos palju aega selles selles bussis koos ja siis meil oli vahest ikkagi lõbus ja Ma ise nagu all mäleta sealt, et me hakkasime tülitsema umbes siis, kui Cadilisakes hakkas rääkima ja siis hakkas, hakkas vastane ja siis päris hästi hakkasime jälle siis läbi saama, kui umbes puberteedieaks hakkasin mööda saama ja siis täna me saame väga hästi läbi. Täna ma näen ka oma laste pealt, kes nüüd on neli ja kaks pool, Nad kaklevad omavahel, aga ma arvan veel rohkem lõbus omavahel, et see käib sinna nagu kasvamise juurde. Esimese ja neljanda vanusevahe, kui mul õigesti meelde jäi, oli 17 aastat. See on päris suur vahe juba, ehk sa oled saanud nii-öelda hingaga alustada uuelt lehelt jälle, et justkui hakkab juba meelest ära minema ja siis järgmine laps eakame jälle. Kas sa oled nii-öelda töö käigus targemaks ka kuidagi saanud või on see kogemus aidanud kuidagi, et nüüd on ikkagi juba neljas laps, et on natuke lihtsam või kõik algabki uuesti otsast peale? Eks see, eks ikka on lihtsam ja, ja samas ma võin öelda, et et ikkagi need lapsed on olnud ikkagi nagu kõige-kõige paremad asjad, õigemini asjad, mis elus on seal tehtud. Hea, et, et nad on olemas. No muidugi, abikaasa on saanud tulde vilet palju rohkem kui ma ise, aga tundub, et see talle ka meeldib, sellepärast et need on ju meil juba ka lapselapsed. Ja võetakse neid vastu võetakse hea meelega. Aga lapsevanemana, mis on siiamaani kõige kihvtim kogemus olnud sinu jaoks, või läbielamine, mis paneb liblikad kõhus lendama, et oma lapsed. Neid emotsioone on, on palju, ise mõeldud siin-seal paras ikkagi ameerika mägedel sõit, et kõik need emotsioonid elus, need on lihtsalt nii intensiivseid täna kaks väikest last üsna väikse vahega, siis nüüd on lihtsalt nagu nii palju, et need rõõmsad emotsioonid on, on nii kõrged ja nad suudavad ikkagi päris ruttu siin päris hulluks käed, et aga iga kord ikkagi õhtul, kui ka nagu siis möll maha rahuneb ja tolm langeb, siis lapsed arvesti voodis, siis nagu palju paremat tunnet ka ei ole olemas, et no on ikka armsad ja nüüd kõik need väiksed küll esimesed sõnad ja sammud ja rattasõidud ja kui ta ikka vaatab sulle silma, et ta sind armastab, niipalju kui maailmas on armastust, siis siis see muu ikka rõõmsamaks teen. Aitäh teile selle jutuajamise eest. See on olnud meeldivalt koosveedetud aeg, loodan, et teil endal oli ka huvitav natukene asjadele tagasi vaadata ja pärituultega. Läheli saates olid külas isa ja poeg Area Hardo kahurit, mina näen, Sten Teppan. Nädala pärast kohtume taas, siis on käbi ei kuku jälle eetris. Pikemat versiooni jutuajamise staare ja Ardo Kauritiga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad vestlused laste ja nende vanematega.