Tol korral ringi jooksin alussärgis käin lapse mõtteid, oli karupea, või väljendasin hanekarja järgi vits peos, sest mine isahane tea. Janssegist Pree rebis tuul ja vaibunud oli kajakate kisa. Ma ju teadsin seda juba et vajalik 10-st nõudlast liigi sees päris kaugelt nägin teda, kel turjal tuli meedaporisti kraps heinapaki ära ja juba jooksin külmas sügisvees. Kui jääd ilus külmalt Vesknad mull ja kõrgel kõrgel saadvaid valgeid helmeid. Ja kevadiselt erksad päiksetuul. Koos põllupeenral sõime õhtuoodet ja koos sai käidud viimnegi niring. Ja veidi aega enne päikeseloodet ta kojutulekule kutsus, nii jäme, hääletan. Kui Parsil kuivas vili. Jäär kisab tahmasena, tares käis. Siis koos Me saime maitsva sigi Sänni kold, pruunid õunad, mahlasid ja. Ja vahel ahju pais rääkis juttu, mis need oreli võib teha? Pead paitas käsi. Ja mäletan korda õhtul ta ei tulnud. Torm, laene, laksus päris õue. Toid seisis pliidil. Avasööjaid polnud ränk. Vast lapse unne suigub kohe vilgud. Tuul, väljas ulub. Ma Divi panin valge ja isa ootas kas surm või tohin. Ta viimaks vastu õhtut tuli, siis surmväsinud ja hoonetlusest malm veel näol ja rõivail soolaseid veepiisku. Kui juba magas väljas lutist olla. Kait aknast, see oli nagu Elupa. Ütleme, see, see veel nii mõnegi mehe luud-liikmed on enne söönud ja see jääb ka edaspidi eide maimu täis. Isa armastas piiblit lugeda ja meie lapsed panime tähele, see piibli lugemine koriasse aegaks ja meie sõnaemaks teda meistrid maal oli ainult pealkirja osana. Ja sellepärast ei olnud meil ka mingisugust õigust köit haiglas oli isa käes. Isa ütles, et tema ei või meil õigust anda, et see käib pühakirja vastu. Meie aga pidime teda kartma ja armastama ja, ja temal polnud muud vaja teha, kui nüpeldada. Armsam laps. See oli v Vargamäe õigus. Kui mina seda peanud tema purjus peaga näen, siis ma pean ikke, mõtlen oma kadunud isa peale. Tema jäi peeglist purju ja siis selle purjus peaga tegi tema veel palju hullemaid tempe, kui Pearu teeb oma viina veel õele purjus peaga. Aga ta niiviisi sellest kellelegi sõnakestki hinga. Lugupeetud juubilar lugupeetud juubelikülalised. Iga juubelikõneleja seisab pisut kiivas, sest tal on raskusi, kelle poole pöörduda, sest partnerid on kaks ja juubilar laval ja publik saalis ning samamoodi võid kiiva kiskuda kergelt juubeli. Kuhu suunata juubelikõne sisu, kui rääkida juubilari elulugu, sistaks rääkima saalidest, juubilar teabe kõnelejast oma elu palju paremini või teha komplimente sel puhul juubilarile. Kuid kallis Hugo Laur suu iga on juba niisugune komplimente, sa enam ei vaja. Samamoodi kerged kergeks naljaks on see juubel, liiga auväärne ja ei kao. Pärnu on su elu looming. Nii et vast oleks õigem täna rääkida. Pisut sinul loomingusse tähendab näitleja puhul rääkida. Loojast endast sellest instrumendist, kes mängib, kellele mängitakse, kes ise võtab mängust osa, kes ilmutab ennast helis pujus lastikas vaimus. Ja sel puhul, et säilitada täpsust ja olla ökonoomne, lubama mõningate sõnade suled pühendatud, loen paberilt maha. Sõnavõtja klassifitseerib. Väitlejaid nõnda näitleja. Hea näitleja ja väga hea näitleja. Ning on veel üks kategooria suur näitleja. Oma parimatest saavutustest oled sa tõusnud suure näitleja mõõtudega ja neid mehi arvama ühe käe sõrmedel üles lugeda, Põlvat. Selliste saavutusteni ei vii ükski pool ükski harjutus. Ükski tahe ega elu tundmine, kui tab, võivad tublisti kaasa aidata. Kui inimeses istub teatritroll mis tähendab mängulisti lapselikust, plahvatusjõudu hingevarusid nakatus jõudu, poeetilisust ja veel mitut muud fenomeni, mille puhul öeldakse, et ta on sündinud näitlejaks. Ja see, mis inimeses istub nii ürgselt see murrab läbi ükskõik millised kütked paneb end inimeses maksma ja saab tema saatuseks. Seepärast ei usuks, et oleksime kergesti võinud täna pidada suure arhitekti juubelid patsis oleksidki olnud suur arhitekt ja mitte ainult kahjuks suur näitleja. Soti tahaks uskuda, tahaks uskuda, et arhitektid oleksid saanud niisugune, nagu on neid palju olemas. Nagu sa oleksid võinud olla ka apteeker või kooliõpetaja või mõni muu ametnik. Ei kõlvanud muuks kui suureks näitlejaks. Ning olgu see suurimaks austusavalduseks. Tänasel õhtul. Lehtedes on kirjeldusse kulude ulatus poloonuses Saaremaa Priiduni ja see on niikuinii ikka näitlejate juures, sest mis näitleja, kes jagulsaks koloonia, sest ega Saaremaa Priidusse ongi meie amet. Tähtis pole üldse ulatus, vaid erikaal. Täistabamus süvenemis oskust nakatus jõud, lavaline võlu ning vastupanu võimet kõige ohtlikumad Molokile. Näitaja kunsti vähktõvele rutiinile. Ei maksa arvata, väitleja võimetel pole piire. Näitleja, kes on võimeline kõigeks, ei ole võimeline mitte millekski. Taon etturt, etturi, löögivõimega, näitleja ampluaa, etemad teema määrab tema psüühika, närvikude ja füüsis ning siia juurde ka keskkond, haridus ning kultuur ja veel tahe ja eetika. Laul kuulub pehmete inimeste kilda. Suurte kirgedega tahte inimesed on talle kaugemad kui vankuvad, hääbuvad või siis mõtiskleb lüürilised inimesed. Nii et rohkem heitlevad kui võitlevad kangelased. Ta on rohkem Sauna Madis ja mitte Vargamäe Andres poloonius ja mitte Hamlet Jaago ja mitte hotello. Viraku Märt ja mitte Peeter Piibeleht ja mitte vestma. Napoleon proomio Peeter Suur muudab järsul Rakam tema loomusele. Võõrad. Näitleja puhul ei tohiks mõelda, et oleks tal veel need ja need omadused. Sest siis ta poleks enam see näitleja. Oled Slaur järsu, intellektuaalse terava tahte kiirgava, siis ta polekski enam Laur, vaid juba lautor. Just näitlejate erinevuses on teatriõnnistus, nende erinevuses, nende kordumatut, isikupära. Püüdkem tänasel juubelipäeval, kus meie ees istub juba suur lõik Eesti teatriajalugu kes on teinud paljudele publiku seas meie Laur. Jah, niisugune on teatri puusade lemmikute saatus. Püüdkem juubelipäeval pisut sõnadesse valada, mis moodustab selle kordumatu, milles tunneme ja mälestame. Täna 80 aastat tagasi sündinud Salla valla meest näitlejat Hugo Lauri. Kui meenutaks, kelle nägu on Hugo Laur siis ei kerkiks vaimusilma ette mitte midagi võrrelda. Niisugust visionoomiat ei mõelda välja. Kordumatu oma mõlkide ja ebaproportsionaalsusega hinnatav hinge peegel ja kordumatu parandus, kino ning televisiooni kaamerale. Jah, see on tõesti võib-olla Piibelehe nägu, metsalind laanesügavusest ja samal ajal vaimuelutarkusevaramu. Ta hingelt ei oskaks kedagi kõrvus seadel juubilari üle, mis on veel tähtsam, millel on hingelt tänane juubilar või ta isegi seda oskaks öelda. Kui tõesti midagi võrdluseks tuua, siis võib-olla märtsikuud pööripäeva. Millal Laur on sündinud? Märts on kummaline, kuupäevalt sulatab, öösel külmetab, pole enam tall ega pole veel kevad, temas on pööripäev, kõigi oma pöörete pöörasustega ja taustaga ja võib-olla see sisemine vastu lauri hingele lõigu omane ja tema loomingu liikumapanev jõud. On üks Laur uje, tagasihoidlik sõnaaher, napis eestiline, vaikne ning märkamatu proovisaalis haaratuna lapselikust mängulustist avardavad selle Uieda inimese piirid, purjeid paisutavaks nakatavaks säravaks ja on veel kolmas Laur, keda haarab vahel elulust. Veel suurem purjetuul veel suurendasimatus ning järgi jäävad kummalised lood, mis loovad legende. Elusast ühtki nii suure sisemise amplituudiga inimest näinud mille vastandid ei oskaks mitte kuidagi kokku klappida. Ja ebaloogikakitsikus ja heldus, täpsus ja kaos, korrektsus ja boheemlaslik, eraelus otsel raamatupidaja lik, korrektne loogika millega näitlejatööst pole midagi peale hakata. Siis kaelamurdev saldo, neid järjavad lood, mille absurdi oskaks keegi välja mõelda. Ja selline kaose liit loogikaga on tänulik eeldus näitleja loomusele. Arvame siia juurde lapsemeelsuse mängu, tahke mängulusti, huumori ja traagilise taju, poeetilisuse hea maitse, kultuuri, hariduse ning südamehariduse. Siia juurde loomupärase vabadused ning nõtkuse, plastilise keha ja plastilise käe erakordselt heliseva hääle. Mis vahedest pooltoonides võib paista oreli Forteid, erakordne vitaalsus, noore lapse süda ja kõigele juurde või kõigest summana. Suur saani paiskub lavaline võlu. Laurist lavalaudade pühapäevalapse. Mõnes suhtes sa ei olegi nagu näitlejanatuur ei märka su käitumises kadedust, intriigi, janu, väitlust, alaväärsus, kompleksi, liigne taandumine ja leplikkus olnud ehk isegi kahjuks toormaterjalil pole küllaldaselt ära kasutatud ega suur rollideksporditud. Mäletan, millised kahtlemise kannid, kõhkluse talusid. Sendile näitlejevatuur, ülipaindlik savinäitejuhi vormida. Kõige imelisemaid helisid välja võluda sai oli see näitleja kiik, kes kõike teab kõigest paremini, kõike teab, kuidas ühte või teist asja teha. Sa oled see tüüp. Võib-olla sa suurimaks õnneks on olnud laval et tegemisoskuse on asendanud sünnitamis oskus. Seepärast puudus loomingus rutiin tardunud võtte vaid selle asendas kohapeal sündiv mõte, mille leviku, juuksuri isiklik sarm su looming on ikka olnud õnneks Laurilit. Aga sa oled nii vähe korranud iseennast, see tähendab näitlejaks kivinenud Lauri, vaid hoiad oma instrumendid pannud helisema erinevad inimkujud. Kes on Iirimaa, mis määrab täitlejate, erinevad nivood ükskõik mis kategooriasse kuuluvad? See ongi, miks mõnes täitles tüdinedakse ta kulub ja mis mõnda tahame ikka ja jälle näha. On üks. Ja ometi alati uus, nagu päikesetõus olla oma piirides. Piiritu. See on näitleja suurimaid näitleja. Nagu sportlane tegi, on aheldatud oma aega. Aeg, mööblit, kõiki, vennas, ütleb Juhan Timon. Sa oled osanud ajale vapralt vastu panna ja oskad puhata. Loomupärane intelligents ning taktitunne ütlevad õieti teatri tegemine, nooremate asi, minu töö on tehtud, las teevad teised nüüd edasi. Me ei otsi ega oota uut, Lauri, mis maksab koopia originaali kõrvaldada. Aga me ostsime sama talendisäraga sama poeetilise jõuga sama lapsemeelseid ning mänguhimulisi uusi originaale, nagu olid sina oma parimais aastais. Nad on samad, aga uued nagu teater oma olemuselt on sama. Ja ometi alati Ruus. Isa. Lugupeetav armas sünnipäevalaps, lugupeetavad teatrisõbrad. Paul Keres jutustas kord, kuidas tema üsna väikse poisikesena kord vaatas pealt. Linaulatusele vaadati laua väärini, aga malest oli ta huvitatud. Ise sattus raskesse seisukorda ja väike Paul olukorda hinnanud, hüüdis isale, et käin ratsuga, käin ratsuga. Isa käis flatsuga ja võitis Sparti. Tähtsamaid suurmeistreid. Ja selles vaimus. Ma püüdsin lavastada ka Šexperi hotellot. Ma andsin jaagu osa võrdlemisi noorele näitlejale Hugo Laurile. Aga mul oli kujutlus, et see jaagu siia haudub oma kurje plaane kuskil nagu, nagu niisugune madu nii rohelises valguses kärva tõmbkerre tõmbunud ja ja aina sisistab. Ja ma tahtsin ka laulu Aga sellest ei tulnud midagi välja. Laul rääkis päris inimese moodi ja ei andnud mulle järele ja mul tekkis omal peas niisugune kaotusetega. Sellest noorest näitlejast küll suurt näitlejat ei saa. Aga Laurist sai meie teatrikunsti üks suuremaid suurmeistrist. Ja öeldakse, et suurmeistrite edu ja kunst selles seisabki, et nad oskavad. Miski sunnib neid mingisugune nende nibusid õigel ajal õiges kohas õige nupuga õigele kohale käima. Neile dikteerib seda nende mingi ande ratsu. Muhu Lauri Anderats. On lugematuid aastaid ja lugematuid kordi. Rolli võitlusi esinemisvõitlusi välja hüpanud nii talle enesele kui meile kõigile. Ja need võidud, Meie töötajad on olnud nii toredad, et me ei ole keegi talle kunagi ütelnud, et poiss, käi minema. Ei, vaid ümberpöördult, me olime ütlemised, laul. Hüppa vee, hüppa veel. Hüpotees. Ja täna Hugo Lauri, suurel väärikal aupäeval on meil ära rääkimata palju põhjusi. Suurele kuldmunale oma austust oma Dali vaimustust avaldada ja nii me seisame siin kõik ühes teatriühinguga. Kui üksainus suur tervituste, õnnitluste, tänutunde ja vaimustuse kui ja hüüame talle kogu aeg kogu südamest aastast aastasse, aastatest aastatesse, kais. Mul vanad silmad ei võta, kus sa seal oledki. Aga ma tahtsin ka paari sõnaga tervitate ma lugesingi üks selle materjali läbi. Kui palju sa oled eluaeg tööd teinud, seal? 25 filmi ja kui palju lavastusi ja nii edasi. Ja kui tugev näitleja väga mitmel alal ja me oleme koos sinuga televisiooniski teinud. Aga ühe asja nad on ära unustanud, sa oled ju spordiveteran ka ja ühekordne jalgpalliinternatsionaal. Mäletad, kui me mängisime kantsalist teater ja Estonia teater. Ja siis oli väga väravaterohke matši Ants Lauteri kapten ja sina urgitseb kusagil parem, mina vasakus ääres, väravad oli tohutu, palju kuus, seitse oli vahekord ja nüüd mängivad ikka, mõtlesin ikka. Null null ja midagi pole. Ja laulu valisin spetsiaalset, algul ma valisin selle endale, aga ma mõtlesin, et ma teda natuke aega hoian, et võib-olla kui vanemaks ta siis läheb tarvis. Laulus leidsin oma vanavanaisa laulikust ja siis vaatasin. Jätsin needsamad sõnad kõik viisi, peaaegu ka samasuguse, aga ise hakkasin teda väetama läbi kaasaja kõverpeegli ja nüüd on natuke teistmoodi välja kukkunud mõnedsinkovindunud. Ja ala. Eks ka toonimine ja aastavaade ja ka animaaega aasta. Uus aasta ära ja Evar ja. Roose kui vaada paaris see seal toas. Ja toodab rõõmsa. Siinseni laulva kauni ja neil Ka. No eks see riik ja iga Aasta? Spordi. Ka elu. Osakaal vana. Laura no no. Ta. Too ta ka see. Troostitu kaunis näide. Maardu varjalugevad, kus pauk, aga jonni ei jäta. Sööda laulmagi. Välisõhuga laud. Meie vabariigi kinopere tähendab sulle palju, palju südamlikke tervitusi. Ja suure tänu selle eest, mida sa meie jaoks Teater on sinu kodu olnud, on ja jääb. Kuid tuletan meelde, kui palju ilusaid päevi oled sa veetud ka meie katusel. Sa oled meiega viibinud ju südasuvel Ontika kõrgel kaldal tuisus väikesel Manilaiu saarel ja tormise mere ääres tõsta. Ja. Ütleme seda, et me otsime pahatihti imet oma töö, otsime mingit sinilindu. Kuid me oleme halvad vaatlejad. Sest sinilind ime seisaks sinu näol meie ees ja mille nimeks on andekus ja tööd. Kallis Hugo. Aita meid ka edaspidi, sest seda väheski head, mis meie töödes on olnud. Selles oled sina vägapalju jutumärkides süü. Ja aeg on väga konkreetne, kuid ka väga suhteline asi, nii et ära muretse. Kunagi sellel laval olid sa mulle isiklikult suurepäraseks esimeseks partneriks elus kus ma kohtusin esimest korda liblega ja näed, nüüd olen juba mina lible. Püüan sulle järele jõuda. Andekesest ma seda ei jõua, puitajas, ma ei jõua kõike head. Kälituga laul ja näitlejad veel parem kolleegid. Kõige nooruslikum, kõige noorem, Tallinna noorsooteater tervitab koos päikesega, mis juba paar päeva sinu auks taevast alla siliseb ja soovib sulle kõike kõige paremad. Paneb omatannia kingitusi jalgeti essa, vali ise välja, mis sulle endale kõige rohkem meeldib. Sest nii heal näitlejal kui sina ei ole meil millestki kahju. Sina oled ikka üks tore kolleeg. Nii kaua kui mina sind tunnen, ei ole ühelgi inimese kohta sinu suust ühtki halba sõna tuld. Ei, ei ühegi asja kohta ei ühegi diaatri kohta, ei ühegi näitleja kohta ei olegi riigikorra kohta. Alla kirjutada küll ei tohi, nagu enda kohta. Suur aitäh sulle, kõigi suur suur aite. Sina oled oma pika elu jooksul näinud teatris nii palju hoolisid, nii palju reforme. Küll mõtteteater, Külli Teeteatrit. Küll mis asja mandrite teljele? Ei mandunud, teatris sa vist ei olegi? Ja see oleks ju päris sokiteater, kui sinu talent neid välja ei säraks, olgu Silavad nii must ja pime, nagu ta vahetevahel nii toonud. Kihilisi no mis ma oskangi sulle ütelda. Näe, siin on sul üks. Sooja käepigistust Meie noorte kolleegide poolt. Ja nüüd ma tahaksin ütelda Ühe asja, mida sa, ega sa ei pruugi sellest mitte mingit järeldust teha, aga nii nagu kuuluaari jutud käivad, et kolm-nelikümmend aastat tagasi sina olid, ütled, et no kui ma naise võtan, selle liisu, ma võtan küll. Ei kohusta aga omalt poolt kaitse need, ma olen kapsas. Värme Pälli meeter Me üliülepa meie tare tugisammas. Terve linn, Pintena Kivitnud, terve ilm sind tervitanud Ilmar akent tänanud. Tänu järg nema ja kätte selle maja minuga ja minu kodutare kätte. Mida võime sulle öelda, mida suudame sõnuda? Sa oled yhe sõna tarka sõna tarka teadutarka suurima suur sõnumile. Kokk sul pillad, kuld, rahada, suu, sul sularahatapp, vooled, ehedat hõbedat, sat, elude meelega mõlutsena räägid rinnad rõõmustama, hallid hinged ilutsema jääki südamed sulama. Mida võime meie eeldamise suudame sõnuda täna sinu suurel päeval suurel päeval, aupäeval täna, millal algab kevad? Väikenegi sind teretab midagi muud kui jõudu jaksu hinge ilu hellitada, südameid soojendada, midagi muud kui 1000 tänu 1000 korda, 1000 tänu meie perre, kuulumata meie taret toetamata, eeskujuks meile olemast. Suurim tänu vabariigi valitsusele partei keskkomiteel kõigile Eesti teatsetel ja kultuuri tegelasteni. Suur tänu kogu Eesti rahvale. Mulle täna osutatud austan, seest sooritan.