Tere päevast, head raadiokuulajad, pühapäevane saatekava on jõudnud taaskord saate nii röster ja nüüd pisut vähem kui tunni ajaga saame tuttavaks ühe eesti kultuuri inimesega, pigem saame lähemalt tuttavaks, sest et kahtlemata ta juba, aga kõigil on, kuulame pisut muusikat, mida ta meile siia saatesse valinud ja teeme ühe väikese mängu ka, aga selle kõigeni me veel jõuame. Mina olen selle saatejuht, Brent pere. Mul on ääretult hea meel tutvustada pärast saatekülalist Tanja Mihhailova-Saar, tere. Tere. Ilusat pühapäev. Kui sai juba see nimi nüüd välja mõeldud, siis Tanja Mihhailova-Saar, kas kunagi oli üldse selle mõtte all, et kas see saar sinna lisada? Ta või mitte, pigem oli mõttekas Mihhailova üldse jätta alles nii-öelda, või siis kui mehele läksin, siis oli korra mõte küll, et kas, kas olla lihtsalt saar, aga kuidagi tundus, mõtled vale, aga ma ei tea, ma olen nii palju kuidagi. Armastan oma perekonnanime ja ma olen nii palju tööd ja vaeva näinud, et see, see oleks natukenegi nii-öelda tuntud või nii Eesti muusikamaastikule, et ma lihtsalt tundus, et sealt kõrvalt vaadates, kuidas ma mäletan, kuidas Birgit Õige meelest siis ta vahetas Arrapiks, ta läks ka mehelaine, mängin kõrvalt, väga huvitav oli, et ikkagi siis kui oli lihtsalt Birgit Sarrap, siis ikka ütlesid välja, et nüüd tuleb lavale Birgit Õige veel ja siis seal suur segadus. Aga no nüüd ikkagist inimeste arry säraga kuidagi mulle tundus. Ei ole kuidagi valmis sellest Mihhailova lahti laskma, et ja nii ta jäi. Kui ütled nii-öelda Tanja Mihhailova, siis noh, et enam-vähem juba on aru saada. Tuleb kes tuleb lavale. Et kui oleks, ma ei tea, Tanja saar, äkki keegi uus või siis ma ütleme nii, lähtusin lihtsalt egoistlikult oma nii-öelda karjääris sellises, sel kui häält ei ole kohe kuulda, et siis inimesed võiksid ikka maru segadusse minna. Kes on, mina ei tea, võib-olla seal täiesti rumal, mida ma mõtlesin, aga sellist mõtet mul olid ja kuidagi mul, ma ei tea, mulle meeldib oma selline perekonnanimi ja kuidagi jäi, jäi siis saar. Ma arvan, et see on igati mõistlik mõte, aga kui nüüd visata aastaid tagasi, siis üldiselt nagu sünnikohast me ei ole rääkinud siin saates, aga sinu puhul on see kahtlemata selline pisut erilisem, sündisid Kaliningradis, miks nii? Nii ta on, aga ega ma mitte midagi ei mäleta. Et ma olin väga-väga-väga väike paarikuune, kui vanemad kolisid tagasi, tegelikult isa oli lihtsalt sõjaväes tol ajal ja nad on kokku saanud minu emaga nagu Eestis. Ja Ma lihtsalt saadeti teda Kaliningradi nii-öelda sõja mingisugune sõjaväeossa ja mida ta seal tegi ja ema läks loomulikult järgi, kuna ta oli juba rase ja siis ma sündisin seal ja siis, kui ma olin paar kuud vana, siis nad kolisid ilusti tagasi. Aga jah, et ma kasvasin terve elu ikkagist Eestis, aga ESM-i kohas olnud passi järgi mitte Kohtla-Järvel ja kahla eraldi. Kuidas sul selle tantsimisega oli, vist suhteliselt põhimõtteliselt sündisid, hakkasid tantsima või? Tähendab, mu ema viis mind tantsima siis kui ma olin neljaaastane ja tantsusaalis siis ühes ühes proovis minu tantsu aitäh, kuulis, et keegi laulab kaasa mingi ulu valim, mille järgi me tantsisime ja siis tuli välja, et mina laulsin. Siis ta arvas, et ma pean ilusti üllatusi ja ja siis ta soovitas minu emale viia mind ka laulustuudiosse, mida mu ema ka tegi ja tollel millegipärast seal väikses kultuurimassid tohtinud nagu kahes ringis korraga käia, et sa pidid valima seal algselt oli üldse nii-öelda laste arendus mingi nii-öelda programm, et neli erinevat suunda, et kas joonistamine midagi oli veel ja tantsimine ja laulmine. Ja ma läksin tantsima, aga siis tuli välja, et ma oskan ka laulda natukene siis mind viidi nii-öelda üle ka laulustuudiost, aga ma tahtsin kataalsus tulijat ja kuidagi ema käis seal rääkimas pealikutega ja kuidagi mul lubati kahes stuudios korraga käia. Nii et ikkagi see laulmine tuli sinna tantsimisele põhimõtteliselt kohe kõrvale. Suhteliselt hea, sest, et juba nelja-aastaselt. Ma tegin oma esimese muusika rolli. Muusikalirolli tähendab mängisin Muhatusega tuha Eestis, kärbes. Howysical lastemuusikal, mängisin siis kärmelt. Oo jaa, ikka kõva värk kohe sellise pea rolliga. Mäletad sellest? Tegelikult valetan natukene, ma mäletan kahte rida ja mida ma seal ma mäletan, ma olin laval ja ma mäletan ainult kahte rida selles muusikalist ja midagi, ma seal seisin, käed puusas ja lõin jalaga vastu maad ja laulsin. Et ma olen Muha, et ehk siis kärbestega tuha kuldne kõht. No suurepärane, aga üldiselt see olidki siis seal lapsepõlves selline viks ja viisakas ja käisidki muidugi ringides kenasti. Ja, ja tegelikult, kui ma proovisin järele minu lapsepõlves oli see tore, et meil kõik ringid olid tasuta, et lapsed said käia, igal pool kanud, tahtsid mõned võib-olla olid seal tasulised, aga ma, et ma ei tea, kui olid siis väga vähesed, et mina ja minu õde käis kõikvõimalikud ringid, mis, mis oli, eksisteerisid tolajal meie linnas, kõik joonistamised, rahvatantsupeo, tantsud, ujumine, kabe, male, teatrilaulustuudiokoor, no kõik, mis sa mõtled välja, kus laps võiks käia, ta käis kõik seal üle ja mina käisin ujumises öelnud kaks korda vaatasin, et ikkagist. Minule ja paar korda ma ikkagist õppisin natukene teatriringis ka, aga kuidagi ei jõudnud kõigega tegeleda nagu tõsiselt, ütleme nii, et siis ikkagist alati tants ja laul jäi kuidagi valikuks ainsaks ohtlikuks. Ikla järvel kindlasti arvestades Ida-Virumaad ja kõike seda, siis seal oli kindlasti see Eesti ja Vene suhete pool ka, et kuidas sul seal lapsepõlves tundus, oli see selline mingisugune vastasseis või lihtsalt noh, olidki eestlased ja venelased ja mis seal ikka? Ei, ikka vastasseis oli hea, et ma lapsepõlvest üldse mäletan, et eestlased, ma kuidagi tobe hakkab kõlama, aga me eriti nagu ei adunud, et meil on nagu eestlased olemas, sellepärast et ma küll teadsin, kus ma elan ja et nagu alariigikeel on eesti keel ja nii edasi, aga lihtsalt tundus kuidagi nagu mitte siin ja meil oli kõik oli vene keeles koolis poes ehk siis ma eeldan, et selle ajani, kui meil koolis tuli eesti keele üldse tund esimest korda nagu siis siis ma eriti adunud, sest või me ei teadnud mitte ühtegi eestlast, meil olid kõik venelased seal, kus ma elasin, kõik ringid, kõik ajalehed, kõik saaded, telekas tuli poes, koolis igalt poolt oli öelnud vene keelt, et kuidagi ja see tarbimine oli ka olnud Venemaa kaudu, et ma ei ole näinud ühtegi eestikeelset saadet, enne, kui ma vist hakkasin õppima eesti keelt. Ja siis hiljem, kui ma olen juba natukene varem gümnaasiumi ajal. Ma ikka olen näinud väga palju ja sellist vastasseisu eestlaste ja venelaste vahel ikka nuga andi ja kakeldi ja noh, seal oli ikka sellised ebameeldivad situatsioonid päris palju. Aga nüüd ma, et ma ei ole väga ammu käinud seal, et Ida-Virumaal, aga minu arust, et viimati, kui ma käisin enam seal, sellist loomulikult vastasseis ei ole. Ja Ma mäletan, isegi kui ma esimest korda hakkasin sellest rääkima, kuskil ajakirjandusse, sest keegi on meil seal Kohtla-Järvel on võtnud sõna ka nii-öelda avalikult, et, et ma pidavat nagu noh, et ma ei räägi tõtt, tegelikult meil ei ole siin nii halb või nii see oli natukene naljakas, seda mul ei ole pointi, et ma ei mõelnud välju, ma olen mingi geto tüdruku suhtes, mitte, et lapsepõlv oli väga tore, aga oli sai väga palju paljude asjadega tegeleda ja saime jalutada väljas noh, päris õhtuni välja ja selles suhtes oli kõik okei loomulikult, igas linnas igasugust rajoonid olemas, kus on natukene nagu keerulisem nende asjadega. Aga nii hull ka ei olnud, aga lihtsalt need situatsioonid, mida ma olen oma silmaga pealt näinud, lihtsalt leidsid aset ja nii oli, noh, see oli põhimõtteliselt iga päev siis sõda. Selline oli elu, selline oli elu ja, aga ta ei olnud nagu nüüd iga päev nüüd kaklused kästygalt, pooled lihtsalt pile, pigem ütleme nii, et kuna ma olin ka selline juba, et ööklubisse saiu tohtis minna uni onju, ja ikka mingid peod kuskil linna peal. Et seal on ikka pidevalt nii et eestivene kambad ikka ei leidnud mitte kuidagi ühist keelt. Aga nii ta oli. Aga üldiselt ma panin ühe väga toreda faktiga tähele, et kunagi sa said lausa eesti keele hinde, said ühe või. Jah, juhtus küll ja meie ma mäletan, et meie eesti keele õpetaja oli meiega klassijuhataja ka, nii et ma sain sellist väga toredad peopessa selle eest ka. Aga mul lihtsalt ma mäletan, mingi aeg ei olnud absoluutselt aega kuidagi ära õppida, seda kõike, mida oli vaja õppida, sest mingi periood oli väga, kas hästi palju lauluvõistlusi kuskil ma käisin festival ja ma ma täpselt ei mäleta, aga ma mäletan, et ema väga ei olnud kurist, ütles noh, juhtub. Aga nii ta oli, jah, mul oli üks tunnistuses ja kaks oli ka nagu eraldi. Aga nõuande alla Ühem ei langenud enam rohkem polnud kuskil. No raske on, muidugi langeb muidugi ja, ja aga kui me nüüd siin lapsepõlve radadel oleme juba rääkisime, siis üks lugu on ka mängida veel lapsepõlvehitt. Ma üllatusin, et sa madonnat, Evelin, sa oled vist surmatunne. Kas sa tead, ma olin kahevahel, mida panna, et ja tegelikult lapsepõlvest ma kuulasin VHS päris palju ja meil ikka vinüüli oli põhiline ja ühe asja peal madonna kontsert oli esimene, mida ma nägin siis nii-öelda mis sellel lavastatud show ja loomulikult ma noh, ma olin täielik fänn, sest et ma esimest korda nägin, et et inimene lavastab midagi, see tuli minu nii-öelda lavast. Ta ja tantsija koreograafipisik tuli sealtpoolt, et et laval ei teadnud, seisma ja laulma, et sealt ma sain seda, et jah, kostüümid ja oh mingid tants ja noh, ikka et vaatame, et oleks, mida vaadata, et selline ikka ikka puhas meelelahutus. Aga esimene ikkagi luua, mis tuli mulle pähe ei olnud ja madonna kuigi ma olin ma korra mõtlesin, et kuidas see nüüd juhtus. Aga ma pigem ütlen, et madonna oli üks vähestest poplauljatest, mida ma kodus kuulasin üldse, sest et tegelikult ma kasvasin selle peal, mida minu isa kuulas, mis on väga loogiline, on ju. Ja minu lapsepõlve muusika on tegelikult absoluutselt ei ole popmuusika. Ikkagi Hanson rauses jaa. Siia valisid on siis, kui on väiksem ja täpselt miks sa siis selle loo täpselt siis oli? Mul väga tugevalt assotsieerub seal uuemal ajal muidugi kui neil on nii palju lugusid, mida oleks sinna valida, et no võta üht ja viska, teist on ja, ja hilisemalt ma olen ka kuini loomingut päris palju laulnud kontserditel ja siis meil olid mingid spetsiaalsed Vanemuises oli näiteks üks selline kontsertlavastus lausa ja oli ka mingisugune suur ka Queen ja tina Turneri looming. Esitasime tol ajal vist äkki see oli Nokia või ma ei tea, mis enne oli, võib-olla on ka iga aasta Alexela kontserdimajas tänases et mingisugune oli heategevuskontsert, suur, mitte mingisugune, ma väga hästi mäletan, et seal oli ikka vähiliidu toetav heategevuskontsert, aga ikkagi mul on õnnestunud väga palju Queeni loomingut laulda ja samamoodi kui me oleme esinenud ka Tony Vincentiga ja, ja Gerli Padar, Tallinki juubeliaastal, tehti ka selline suur Queeni loomingul põhinev showprogramm, kus me sõitsime lihtsalt kõikvõimalikud need siin meie väiksed väiksed kohad nii-öelda laevaga üle, noh nii-öelda Tallinnast Rootsi siis kolm, mis ma ei tea Riiga ja sellised väiksed. Ja Ma olen Preitz ruut laulnud kõige rohkem elus Queeni. Ja raadio kahe kuulaja saada restor jätkab ja seelinud meil Tanja Mihhailova, Saare lapsepõlvehitt, Queeni projektsu. Kindlasti laulis ta seda lapsepõlves, aga nagu me juba kuulsime, siis üldse anda kõige rohkem seda Queeni loomingust laulnud. Aga kui me nüüd sellest laulmisest räägime, siis peale gümnaasiumi sul oli ju suur sihtminna otsa kooli, aga siis öeldi, et ei. Miks see siis nii läks? Ma tegelikult kui ma hakkasin kooli lõpetama, siis ei olegi hea variant, et kas ma lähen. Minu mõte oli, et läheks õppima nagu laulmist edasi ja kas siis otsa kooli sisseastumiseks oli vaja solfedžo teada ja kuna mind omal ajal ei võetud muusikakooli, siis mul puudus muusikaline haridus. Ja sinna ma ei saanud või noh, oleks saanud, ma ei ole proovinud ka, kindlasti oleks võinud teha mingisuguseid kursuseid ja kiiruga nagu kuidagi üritada ära õppida solfedžo. Aga mul oli kuidagi selline plaan B, mis oli suht lihtne minu jaoks Eestis, ma ütlen, et see oli isegi plaan, B-s oli selline üks ütleme nii. Et tantsu tantsukunsti õppimine ja alguses mõtlesin, et ma lähen Tallinnasse Pedasse aga kuna meie pere ei olnud justkui kõige nii-öelda rikkammelime, lihtsalt tavaline nii-öelda kes Eesti tase. Ja ma mäletan, et Tallinnast tol ajal oli ainult, kas kaks tasuta kohta võis olla ka kolm, aga Viljandi seal kaheksa, nii et kuidagi oli lihtne valik, et noh, seal on rohkem variant, et ma saan sisse, sest kindlasti tasuliste õppemiiniõppimine ei oleks, ei oleks tulnud kõne alla ka. Ja siis seal seal põhimõtteliselt õppisidki suhteliselt nullist lõpuks selle eesti keele ära. Ja sest ma lõpetasin loomulikult gümnaasiumi, aga ma väga eesti keelt ei rääkinud, seal mingi kaks lauset. Ma hästi peas teadsin. Aga noh, sisseastumiseks oli vaja. Seal väga on kirjutanud essee, päris huvitav võiks lugeda tänapäeval seda esseed ja mingi ait juttest oli, mida ma konkreetselt tahtsin maha paremal ja vasakul, sest ma eriti sandarmi küsitakse, onju, aga noh, siin on siin, näitab näpuga ja siin on söövini ja lihtsalt lihtsalt ma arvan, et mulle lihtsalt tantsupõhi on nii tugev, sest ma olen ennast seda tantsinud ikka terve elu, et ma sain tegelikult sisse väike teisena pingereas, mis oli noh, kui ma värk. Aga selle jaoks ma mäletan, et sisse saada, oli vaja riiklikult ajaloo eksamit, aga mina koolis tegin bioloogiaid, küsi, miks, miks enne inimene ju ei, uuri aasta ette nagu, mida on vaja nagu sisse astuda. Mina ei tea, ma ei mäleta, kuidas ma nii halvasti nagu ette mõtlesin, mäletan mingi aeg, ma mõtlesin, et äkki ma lahen Moskvas seal see oli peale üheksandat klassi, siis ma ikka otsustasin, et ma ikka lähemal väga, ma ei tunne ennast turvaliselt Venemaal ja kuidagi ma ei näinud oma elu ja karjääri nagu Venemaal, ma ei tea, miks või noh, tean küll ja sellepärast ma ei tundnud ennast turvaliselt. Ja nii ta oli ja siis mulle öeldi Viljandisse, et sa võid ka siin ajaloo eksamit ära teha, homme kell 10, aga eesti keeles. Ei teadnud eesti keelt ei ajalugu ka, sest et ma tegin bioloogiat ja ajalugu ei olnud, mul ei jää neid aastaarvud meelde ja no ma ei ole kõige tugevam ja ajalooline, ütleme nii. Ja läksingi, läksingi kultuurikolledži raamatukokku ja võtsin kaks raamatut, üks oli ajalugu eesti keeles, teine sammas, samasugune ajalugu vene keeles. Üritasin ühe ööga aru saada, mis üldse toimub. Ja ma sain äkki Maaemm, kas mingi 26 punkti või midagi, no saan täpselt, et 20 oli vaja ja ma sain 26 või midagi sellist. Ma arvan, eeldan, et enamus, ma sain täppi sellega, et kas see on variant A, B või C. Mingid osad oli vaja kirjutada, midagi seal kindlasti ei olnud, mida, mida kirjutada ja see oli päris õudne, aga ometigi sisse ma sain. No see on võimas jah, selline sissesaamislugu, et kellelgi pole midagi suurt vastu panna. Aga selle kõige juures, kui sa seal seda tantsu õppisid, ega laulmine vist kadunud siis kuhugi ära? Igatahes on just vastupidi, et suur ka nii-öelda valiku protsent, ütleme nii. Oli ka selles, et tol ajal ma juba hakkasin suhtlema Gunnar lauaga, kes oli mänedžer, ta leidis mind ühel kooli vahelisel lauluvõistlusel Saaremaal, kus ma esindasin oma kooli ma tol ajal ikka igal pool, kus oli võimalik lauldamas, sinna läksin, nii et mõned inimesed juba jälle ta tuleb, aga me olime kõik kontserdid, koolikontserdid, linnakontserdid, maid, maakonnafestivalil, siis oli, see oli kooli poolt seal ise neid asju mulle seal ja siis viin, siis teen jah, no igal pool, kus oli võimalik, sinna maga, ronisin ja niimoodi Saaremaal ta mind kuidagi pani tähele ja ja pakkus tegeleda ja siis, kui ma veel õppisin koolis olin 16, siis ma laulsin tausta ja tantsisin temaga tolleaegsele naisele flash nii-öelda proteseile istunud. Et siis me meil oli selline venega avasestada, Nad tahtsid minna Venemaa poole ja isegi meil olid kõik Sankt Peterburist Lädalist juba mingit raadiosaadet juba tehtud ja oli planeeritud ka esinemised, aga siis läks väga halvasti. Siis kõik lagunes, neil kuusel lagunes ja, ja see projekt lagunes ja nii edasi. Ja täpselt siis, kui ma lõpetasin gümnaasiumi, ta ütles, et kuule, et võiks teha ühe dueti tütarlapsega, kelle nimi on Liilumiste ja kuna tema elas Viljandis, siis oli kuidagi väga lihtne, sest et nii-öelda võõras linnas minu jaoks oli ka inimene, kes saaks, oleks saanud aidata, nii et ma elasin põhimõttelist kaks esimest aastat tema pööningul, sisuliselt pööningul oli välja ehitatud selline tuba väike, kus oligi voodi ja, ja laud ja siis seal oli ka tantsusaal ja väike putka, kus ei laulda, et see, see oli pigem selline produtsentidele mõeldud koht, kus saaks nagu ka ööbida, kas saab tööd teha, aga kuna nad, et läksid lahku, siis Gunnar Sakkovi säraga, ma jäin sinna ikka pööningule ja noh ütleme nii, et siis tol ajal me hakkasime tegelema kohe sellise toreda projektiga nagu näitlejaid tuua. Ja meil oligi kohe esimene singel välja ja see läks nii hästi üles, et põhimõtteliselt näitlejaid uue eksisteeris vist poolteist aastat. Ma tahaks öelda Polokaks, nii et ma nägin, jõudsin ära näha kaks suvel nii-öelda tegusat suve ja ma oma silmaga nägin seda veel aega, kus, kus olid sellised väga-väga tuntud ja populaarsed tuurid, kus lava ees oli konkreetselt sulle, ma ei tea, viis kuni 10000 inimest ja kõik röökis kaasa looma ja see oli selline väga, väga äge periood. Ja siis said oma esimese eestikeelse looga vist sisse laulda. Ja algselt loomulikult keegi, ma laulsin teist häält pigem, sest et ma üldse mõtlesin, et kas keegi hakkab nüüd tomatitega loopima, aga seda ei juhtunud. Ja kuidagi läks hästi, et võeti hästi vastu ja mingi aeg. Ma isegi mul Antiga vist teisel teisel albumil kõlas lugu vihmane päev kus ma laulan siis esimest salmimis. Praegu kuulad küll, et see on konkreetsed, väga tugev aktsent tolajal. Mulle tundus, et. See on nii hästi ja tead mul antini teistkümnest, kordasin soolojupp laulda. Aga muidu oli tore. No sa oled sellest päris värvikalt rääkinud ka oma raamatus, milles on süüdi taburet, eks seda saavad kõik veel lähemalt siis lugeda on, vaat see on üks või 2014, ütlesid sellise huvitava lauset, laulmine ongi su elu, kas see on siiamaani? On praegu lihtsalt selline Elon pausel, mis on äärmiselt kurb. No mis see tähendab, ma ei laula, aga ma laulan palju vähem, et jaa. Aga kui vähegi võimalust on, siis ikkagi noh, see on elu ja nii on Põhimõtteliselt küll jah, et kui, ütleme nii, kui mul ei ole võimalik mitte kunagi rohkem minna lavale laulma. Tahaks isegi mõelda selle peale, et ma kuidagi see lava on, see, millega ma tõepoolest elan ja kõik, mis on sellega seotud, mida andnud, et ma laulan seal, minu jaoks on see väga tähtis ka, mis laval toimub. Looming, või mingid lood, mida ma kirjutan ja iga lauluga kuidagi areneb rohkem ja laulutekstid ka eestikeelsed, mida ma kunagi arvasin, lihtsalt jääd üldse eesti keelt teadma, aga ehk kirjutada konkreetse laulutekste eesti keeles on väga keeruline ülesanne. Ma peaks ütlema, sest et eesti keel ei ole kõige lihtsam kelmile mille põhjal siis teha laulu laulu tekst. Et riime on vähe käänata-väänata sõnu ei saa nagu vene keeles või inglise keeles rõhk, simmer ehk sinna tegelikult saab igatpidi nagu venitada. Aga pluss on see tore asi, et kui mina justkui vimkaga ütle midagi teistmoodi, siis ma arvan, et enamus arvavad, et ma ütlen valesti kui nii-öelda päris eestlane seda teeb võtmist, näiteks mõned tuntud räpparid teevad mingid hääldavad lauset või sõna teistmoodi see äge, et võib-olla enam seda probleemi ei ole, kuna meil, nüüd paari aastaga on saabunud väga palju sellist tugevat vene aktsenti ja hästi palju venekeelseid sõnu üldse Eesti muusikamaastikule. Kahtlemata üks lugu, mida sa oled, ma arvan ka siis kaasa laulnud, sest et kaasa laulis hitiks ja selle meile siia valisid on juut su videol kui touch. No miks, miks sa selle loosis siia panid? No see on, tead, ma väga pikalt mõtlesin üldse mitte valida, sest et ma lugusid tean nii palju ja mul on väga, väga palju lemmikuid, et mul ei ole konkreetselt ühtegi, no niimoodi nagu et mul on keegi iidoliks, nii et ma tunnen tõesti, ma olen olnud lapsepõlveiidol, et enam ta. Mulle väga meeldib tema varajane looming, pigem on ju. Ja lihtsalt mulle meeldivat lood mulle meeldib muusika, on mul veel väga palju erinevad laule, et et ma ei osanud absoluutselt kuidagi välja valida, aga seal see lugu, mis ta kuidagi l ei lähe ära, et see on ka vana, et see ei ole uus lugu. Aga minu meelest on väga ilus lugu ja noh, seda ma olen ka väga palju laulnud oma oma elus lihtsalt kuidagi midagi ütles, et seda lugu võiks, võiksid kõik osata kaasa laulda. Raadio kahe restor jätkab, see oli juttu videol, kui rautšiu ja Tanja Mihhailova-Saar arvasid, et seda võiksid inimesed kaasa osata laulda ja ma pean ütlema, et ilmselt oskavadki, sest et vähemalt mina küll oskan ja tundub, tundub nagu, et kuidas saakski teisiti. Aga me oleme nüüd jõudnud nii kaugele, et võiks ühe väikese mänguga teha, see on hästi lihtne. Ma hakkan sulle nüüd kahte vastusevarianti andma ja siis sa pead ühe valima seda põhjendama, et miks sa nii arvaksid aremeni ja siin on põhimõtteliselt need valikuvariandid võetud siis ühest välismaa rakendusest, nii et igasugu põnevat kraami mina neid siia valinud. Ma lihtsalt võtan seda, mis ette tuleb ja. Nii siit, no paneme siis ajama, kas sa pigem vaataksid parema meelega komöödiaid või õudukaid? Õudukaid, miks mulle väga meeldivad õudusfilmid ja seriaalid ja väga meeldivad muidugi mitte need, kus keegi jookseb järgi mootorsaega ja verd lendab, kui ma saan need ka vaadata või midagi kõhtu. Aga mulle meeldivad selt müstilisema, et võib-olla thrillerimaigulised õudukat ja mis, kus lõpus klient, et ma väga olen fänn, klientide fänn mitte leidvaid pühentidega seal laulus kas on videos või, või filmis seriaalis Mulle meeldivad kliendid. Ja kui valida, siis ma esimese asjana otsin uusi õudusfilme ja seriaale. Ja siis noh, vahepeal on selline, jah, ma vaataks komöödiat ka, et noh, mõnikord ma ei tea ka tore ja ja maaga vaatan, aga kui sa palud valida, siis ma valin õudukaid. See on väga huvitav, sest ta ainult 32 protsenti vastanutest ütles õudukad, nii et sa oled ikkagi selles suures vähemuses. Nii, aga kas pigem läheksid alati kell üheksa õhtul magama või kell üks öösel? Kell üks öösel, aga praegu lähen kell üheksa õhtul, et jah, kuna hetkel kuidagi elu niimoodi läinud hetkele, et jah, et ma lähen magama oma pojaga ja vanasti ikka oli niimoodi, et enne kahte-kolme ja magamises kogu looming sa kuidagi nagu kirjutad ja mõtle, et välja nagu öösel pigem, aga siis märkasin ka kelm mingi 12 praegu pool kaheksa äratus, ei räägi keegi, lapsedki, lapsedki, vastane järved, maga. Ma olin, ma olin. Siis siis on vaja ärgata. Aga kui oleks valida, siis ma lähen kell üks öösel, sest et päev on juba läbi keegi, helista, mul ei ole midagi vaja nagu teha ja siis on see aeg, kus sa võid mõelda, õhtul tulevad rohkem, mõtled, et ma olen täielik ööloom. Ange lihtsalt praegu olude sunnil ei ole, saad seda teistpoolt. Harjutada välja, aga kell üks öösel ütleks 43 protsenti, nii et sa hoiad ikka sinna vähemuse suunas ennast. Nii kassa pigem jääksid terveks, ükskõik kui kõrgelt sa kukud. Ma ei taha nüüd midagi öelda, aga kui sa aknast alla kukuksid, et siis oleks kõik hästi või siis oleksid kuulikindel. Maal pigem kuulikindel, et ma väga ei tahaks. Ma kardan kõrgust, mis on natukene veider, sellepärast et mitte veider just see, et ma kardan, ma tean tegelikult, et inimestel on kaasa nagu kaasa antud kaks kartust on kõrgusekartus ja kõvade helidekartus, ülejäänud on nii-öelda elatud juurde. Aga mulle ei meeldi kõrgus, kuigi ma just nimelt, kui on vaja kuskil üles minna. Ma just lähen akna juurde ja ma nimelt vaatan alla ja ma ronin sinna kuskile, ma ei tea kiriku torni üles torni üles ja vaatan alla. Aga kohutavalt kardan, aga ma nimelt teha seda nii, et ma pigem näiteks benji hüpet ma ei ole kunagi teinud ja ei taha. Langevarjuga ei ole kunagi hüponed, jäi ta aga katapult olen teinud. Võta kinni, ma ei tea. Ja kui valida, siis pigem kuulikindel. See on väga huvitav viis oma hirmudest üle saada muidugi, et lihtsalt vahidki alla kogu aeg ja lähed ronid. Ma ei tea, kas see on väga kasulik, sest et üle ma ei ole sel hetkel Küsimus jah, aga niimoodi kuulikindel, et üks, 55 protsenti inimesi ma läksin sinna, läksid ikka teisele pooleteise poole üle. Nii, aga kas sul pigem oleks krediitkaart lõputu rahaga või siis sul oleks ühe superinimese jõud ja kiir? Ma ei tea, mis sa nendega jõud ja kiirus oleks väga superjõud, siis saaks seda raha ära võtta, kuskil pangas? Ei oleks probleem, vägivald ei ole? Ei ma ikka võtan kaardi selles suhtes, et ega mina ei tea, mis ma selle superjõuga teeks. Rahaga midagi kasulikku teha ma saan, rahaga saab igast asju muidugi projekte lükata edasi ja igasuguse ja tegevused siis saab. Kokkuvõttes kodu laenungi ära makstud, tead nagu ja nagu ikka tavainimestel meil on kodulaenud ja ka võib-olla jääd õelasaks maja ost või korter või midagi ja, ja ja on tegelikult on palju asju, mida saaks rahaga teha. Kahjuks tänapäeval nii on, aga ei ole midagi teha ja kui oleks selline selline krediidikaart, siis ma oleks väga õnnelik, saaks väga palju head teha sellega. Ma arvan, et sa tõid siin väga õigeid asju esile, nii et täiesti loogiline on 64 protsenti arvaks nii. Nii, aga pigem kas tervis või õnn. No tervis, no õnn on ka vajalik, loomulikult, et ükski inimene noh, vot see on väga-väga huvitav küsimus. Nii. No ilma terviseta. Ei, sa ei ole õnnelik niikuinii, aga kus sa oled äärmiselt õnnetu, aga väga terve inimene siis ütleme niimoodi, et ma teeme 50 viskist. Et mingisugused, et asjad võivad olla teated. Noh, et lihtsalt mulle tundub, et vaimne tervis on samamoodi väga, väga oluline ja see ei tule mitte kuidagi. Kui sa ei ole, kui inimene ei ole õnnelik inimene, võiks olla õnnelik. Nii õnnelik kui see valik 72 protsenti ja siis tervislikkuse või tervise 28 protsenti, see on minu meelest ka väga huvitav üldse neid kahte võrrelda, sest et nad ju ei saa võrrelda, aga nii järgmine, kas sa pigem sünniksid täna uuesti või sünniksid uuesti täna 100 aastat tagasi? Täna kindlasti täna teada, et kuidas vanasti oli, kuigi Mul on mõni nii-öelda naiselik mood. Tolleaegne on seal muidugi ei olnud 100 aastat tagasi mulle nagu meeldib, aga kindlasti täna kasvõi sellepärast, et mul on võimalus olla rohkem Baba kui vanasti, nagu naisena. Mul on rohkem võimalusi tehas ju õppida. Ja mulle tundub ja ma kindlasti tänapäeval, et just sellepärast, et vanasti oli väga vähe asju, mida on asjad nii-öelda tohtisid teha ja ma ei, mulle ei mahu pähe, kuidas ühele inimesele võib öelda, et sa ei tohi teha neid asju seal lihtsalt jatele. Väga lihtne ja loogiline põhjendus 64 protsenti ütles, et nad sünniksid täna uuesti. Nii, võtame siis näiteks viimased, kas sa pigem kaotaksid ära oma koduvõtmed? Telefoni koduvõtmed kindlasti, sest et meil on neid mitu ja meil naabritel meie koduvõtmed ja nii, aga no telefoni kaotanud, siis on päris keeruline, mul on mis on imelik tänapäeval öelda, aga samas ei ole imelik, sest kogu elund telefoni ees kõikvõimalikud asjad, mida vaja, okei, kontakte veel saab kätte, aga seal on igast muid, noh, minu töö on ka väga palju sotsmeedias tänapäeval nii on ja ja ma arvan, pigem pigem koduvõtmed. No minu meelest ka jällegi loogiline, kui sul need niikuinii igal pool neid koduvõtmeid leidub, siis miks mitte 58 protsenti ütleks nii, aga lähenesid siis selle piinarikka mängu juurest edasi väga piinarikka. Läheksime loo juurde, aga läheme hoopis zhanri juurde, ehk siis sulle väga ei istu üldse hevi. No kuidagi ja mul on jah, see on vot jällegi mulle väga meeldib muusika, aga võib-olla kaks stiili, mida ma nagu eriti ei kuule, ongi hevi metal i sigi, ma ei tea, mis veel, et no ikka nagu sihuke vihje võimetele sõltub muidugi võib-olla lauludes, ma ei tea, aga kui on ainult selline pidev röökimine, siis, või see teistsugune häälekasutus, kus on nagu vahepeal ei saa aru, mil nad laulavad ka nagu mingi selline käib kriimo sinnakanti ja no ikka väga seal jah siis väga ei, ei ole minu rida. Aga kui natukene mängida näiteks spuristi, siis mis kategooriseerub ka tegelikult vist hevi metali alla vähemalt trikiga. Ja no vot ongi, sõltub natukene tõepoolest, et mis sa enne ütles seda, et võib-olla see oleks rohkem, kus sobil, eks sellele vastusele, et. Ärme siis seda päris karjumist pane siis? Jah, et siis võib-olla säästame sinu närve ja võib-olla ka mõne raadiokuulaja. Ja raadio kahe kuulaja, see oli, juudas puist ja me ei läinud päris sinnamaale, mis Tanja Mihhailova-Saarele üldse ei meeldi, aga kuulasime pisut siis hevi metalit, vähemalt nii ütleb selle bändi kohta ka kõigile armsaks saanud Vikipeedia, noh ka läheme nüüd pisut, siis see on juttudega edasi, sa oled ise nüüd tegevmuusik olnud, seal eurovisioonil käinud ja kõike muud teinud, aga lisaks sellele sa ju oled ka produtsendi vilju maitsnud, et siin nii mõnegi bändikese kokku pannud, et mis sind selle juures paelub? Jah, meil on praegu juba nii-öelda oh niimoodi nagu hullud kogemust. Ei, meil on kaks tüdruku bändi, on teine nii-öelda käsilvi, nii et lihtsalt väga huvitaval ajal hakkasime tegelema Ma eelmine aasta just et nad jõudsid täpselt pool aastat esineda ja siis loomulikult kõik läks kinni ja nii et keeruline on see, et on vaja justkui otsast peale kõik teha, et see on kõik selline reklaam ja mis üldse uue projektiga välja tulemine on selline, suhteliselt raske ülesanne. Pluss eriti, kus on tüdrukutebänd bändi näol. Ma kuidagi vaatasin aastaid tagasi ühte filmi twin krusse, siis mulle väga meeldib selline naiselik, lavastatud nagu ikka lapsepõlvest. Selline ilusti kolmehäälsus ja ilusti riides ja head kooreod, et oleks nagu ilus kuulata ja hea vaadata, siis ma jäin mõtlema, et miks huvitav meil Eestis ei ole sellist ägedat naiseliku ansambleid, mis laulaks kiilusti ja nägigi vaeva, seksikate head välja ja maitsekalt riides ja läbimõeldud kostüümid ja läbimõeldud lavastus ja ja helistasin siis Timo oleti Moventsis, kellega ma mingi tööalane abikaasa, ütleme nii palju aastaid. Me oleme temaga koos teinud juba ja küsisin, et mis sa arvad, et teeks ja siis ta ütles, muidugi teeme, ja niimoodi me hakkasime tegema, et mulle meeldib Kased tegemise mõte, mulle meeldib lavastada endal ka, lihtsalt ma mõtlesin, et kui ma veel seal ise ka kaasa löönud, siis on nagu imelik May uues sinna ja tänna nagu korraga igale poole. Ja niimoodi otsisime kolm täiesti minust eraldi eraldiseisvat tüdrukud on ja ja tegimegi sellise toreda koosseisu. La leidis sealt tol ajal oli. Ja mulle väga meeldis õpetada ka sellepärast et kuna mina olen väga paljudest asjadest haiget saanud oma nii-öelda arengu ajal ja nii edasi. Et tahtsin kuidagi nagu anda oma kogemusi võib-olla edasi ja lihtsamaks, teha seda teekonda neile ja üldse teha midagi ägedat, mis oleks selline tol ajal ju Eesti muusikamaastikul ei olnud sellist projektini, et nišš oli vaba ja selles meil läks väga hästi, nad on teinud väga palju esinemisi ja käinud esinemas paljudes riikides ka mitte ainult Eestis. Tõesti väga oli selline väga äge koosseis ja väga tore oli tegeleda. Ja nüüd meil on uued nooremad tüdrukud, keda menüüd avalikult otsisime ja nüüd me hetkel ka tegelema just proovid nii-öelda käivad vaikselt tekki ikkagist, nagu suvel loodetavasti ootavad juba esinemised juba tegelikult on, on juba olemas ja seisavad ja ootavad, lihtsalt loodetavasti tead, saab teha, ütleme nii. Et tegutseme, varsti tuleb neil uus lugu välja ja. Mulle lihtsalt meeldib väga tegeleda. No suvel lisaks sellele, et äkki saavad nemad esineda, siis oled ka sina nüüd hoopis teatrilavadele minemas ja sul on üldse loetusega filmides näidelnud ja teatris ja ja muusikalidest muidugi, et mis sind selle näitlemise juures siis paar ikkagi lapsepõlves täis väike tükike puudu? Ma olen tegelikult natukene kaalunud ka, kas minna teatriteed, con. Aga ikkagi tantsimine laulmine nagu võitis, samas mulle väga väga meeldib see. Ma ei ütle jah, raske öelda, ma ei ole ju näitleja ametlikult, ma ei ole näitleja, kuigi ma tean näitlejaid, kes on näitlejad ilma vastava hariduseta, et samamoodi olen laulja ilma nii-öelda hariduseta. Et mulle väga meeldib tõeste ja mul on selline eluuni pluss kaasa teha sellist, siis selles filmis võib-olla tõsist rolli mängida, et ma nii-öelda salaja arvan või mõtlen, võib-olla ma mõtlen täiesti valesti, aga et ma tahaks õudselt proovida teha Eesti draamarolli, aga nagu kino kinos sellepärast et see on teater, on ka äge. Teatris mul ka meeldiks, tegelikult sellel suvel. Mul on esimene draamarull. Meil tuleb suvelavastus eramaa ja seal eil laule võib-olla. Praegu vaatad, et me alles praegu käivad lugemisproovid, aga kindel on see, et ma ei ole seal Ülitrites. Ma ei ole selline särav ja ma ei tea nagu alati, väga paljudes rollides, ma olen jumal üles astunud temperamentne ja nii, seal on mul hoopis teistsugune roll, mis mulle väga meeldib, et, et ta ongi minu esimene ametlikult diaatri draamaroll. Ja just filmi draamaroll mul mind väga-väga paelux, et filmis ei, absoluutselt ei saa mitte kuidagi valeta. Et see on lihtsalt huvitav ka endal selline oleks väljakutse, et kas ma saan sellega hakkama. Ja endal oleks kindlasti väga-väga põnev, et see on selline salajane, mitte eriti enam salajane, aga salajane nii-öelda elu soov. No ma arvan, et nüüd, kui see välja on öeldud ja keegi nüüd kõrva peale pani, siis mine, mine hullu tea, mis nüüd juhtub, eks ole. Sul on lisaks sellele veel väga palju tegemisi, käisin, ma ei tea üldse, kuidas sa jõuad kõiki neid erinevaid valdkondi täita, aga nüüd seal Sky pluss siis saatejuht, ma ei tea, kuidas see sulle meeldib. Väga meeldib, mulle väga meeldib raadiotöö, sest et noh, nagu sa kuulad, Mulle väga meeldib materdada. Ehk siis rääkida ja mulle väga meeldib, et saab just, mulle meeldib, et seal on aega iga päev rääkida erinevatel teemadel ja avaldada oma arvamust ja väga põnev töö. Lihtsalt natukene harjumatu, sest ma esimest korda elus käinud nii-öelda nagu tööl, mis on teatud kellaajast, teatud kellaajani. Minu elu on Reiljan asust suhteliselt kaootilise graafikuga ja ma olen sellega nii harjunud, et ongi, mul on täna hommik vaba homon õhtu vava, mitte midagi ei ole, vaba öö on kinni ja öösel on kaks tundi magada ja siis meil on nagu kogu aeg midagi käib, et sinna sinna jooksed sinna kõik on kogu aeg selline. Kuidas ma ütlen, kaootiline rutiin on minu rutiin ja see mulle meeldib, et ma natukene oli harjumatu, kui ma hakkasin käima iga päev teatud kella, eks. Nii ma nüüd lähen ja siis ma tulen koju ja siis laps lasteaeda või siis laps laste lasteaia Eestisse. Et natukene selline graafikupõhine elu on veider, huvitav, aga veider. Ja siis sa veel õpid luu aianduskoolis ka või luua metsanduskool. Ja nojah, ma peaks õppima küll seal ma ametlikud Ben lihtsalt hetkel ei ole väga jõudnud. Esiteks, kuna meil enamus sõpradest on Zoom'i vahendusel, on olnud siis kui saanud distantsõpe, mina läksin tema enda jaoks. Mul ei ole kunagi teiste elukate vajak kunagi ei tea, aga noh, saab kindlasti hakkama, kui on vaja, aga loodetavasti ei ole vaja hakkama saada, et enda jaoks mind väga huvitav, et üldse see kasvatamine ja muidu ma üldse imestan, miks ma üldse huvitab, kuidas tomatit saab kasvatada ja nii edasi, aga et seal me praegu väga palju sellele täies panime kive maha ja ühesõnaga väga huvitav, kus saab kohale minna ja saab teha ja praegu natuke raskendatud, kuna ma olen ka raadiosse tööle, eks siis ma väga tihti ei jõua, et võib-olla on vaja aastake pikendada või kuidagi nagu veel hakkama saada, et hetkel lihtsalt elul on niimoodi, et kuna ka pidin tööle minema, mis on mulle meeldib, õnneks töö, siis väga tihti jooja. No kahtlemata inimene, kes ei väsi üllatamast ühe loo mängima siia ära ja järjekordne üllatus siin ei ole mitte midagi öelda. Ja siit tuleb sinu salajane pahe, eksis kiltiv, laser. Sänconcer tinglik. Long räägib et mulle meeldib aastaid tagasi oli igasuguseid toredaid lugusid, mis, mis oli väga-väga targalt tehtud, tegelikult no mõtleb, onju ja no need on täpselt öeldes lood, mis ei ole võimalik, et mis asi äikese läele. Ikka laulan kaasakkedele ja mulle tundus nii nagu veider ja ma mäletan, kui me bändi bändiga olemegi käinud bändibussiga esinemistel, siis me alati paneme midagi sinnakanti kõlama bussis või vaatame videosid ja lihtsalt nad tekitavad äärmiselt head tuju. Ja ikka ilusti laulame kaasa, aga see on täpselt selline lugu, et aga kas ma punastele, et ma tean seda peasta jap. No sellised lootsesin restoris, lõpetame kahtlemata hitttoodanguga sellise Ado Köster, mina olin print pere Merili külas, Tanja Mihhailova-Saar. Suur tänu, et sa oma elust-olust muljeid jagasid ja eks siis siia saate lõppu jääb see tinging Honkraama ja mõnus. Päeva jätku sulle äide kutsumast.