Niisiis, eks liipris Aadu Hint ehk külaskäik Eesti NSV rahvakirjaniku isikliku raamatukokku. Öelge palun, Aadu Hint, mis te arvate, miks inimene armastab koguda või miks tal on kalduvus koguda kõikvõimalikke asju alates markidest ja lõpetades piiputena, mida veel kogutakse tikku doosiga. Öeldakse ju nii, et igal asjal on pisut ka inimese nägu. Igal ruumil on pisut seda nägu kui, kui sellel ruumi sees elaval inimesel niisamuti ma arvan, et ka igal aerul või piibul või loalgi ja pisut-pisut seda isikut juurde, kelle oma ta on. No ja sellega neid asju kogudes kogume pisut neid inimesi. Ja see on siin huvitav. Nii et selle võrra on siis näiteks haraka kirg korjata läikivaid asju hoopis midagi muud, eks ole, temal on küla vat seda on, see on välja selgitamata veelsi, side haraka ja inimese vahel kogumiskire vahel. Aga vaat seda ma enam ei loodusteadlane. Nalja rehkesid, aga mis te nüüd arvate, kuivõrd erinev niisugune tikutoosi koguja ütleb raamat kogu omanikust? Noh, raamat on minu arust Diskreetse sõber üldse inimesele. Ta ei ole mingil kombel pääle tükkiv. Kui võrrelda näiteks kirjandus mõne teise kunstiga siis no kasvõi pildiga pilt on seinal ja seda peab igaüks, kes siis astub, peab teda paratamatult nägema. Aga raamatut ei pruugi põrmud igaüks vaadata ta võib-olla riiulis ja ainult see inimene, kes tunneb selle raamatu vastu huvi. Vaat see läheb ja võtate oma pihku. Raamat ei sunni ennast täheleraamat, on väga diskreetne ja delikaatne. Ja raamatute kogu ja, ja raamatute kasutaja. Need on vist ka niisugused inimesed, kes armastavad nisust, diskreetset ja sõbralikku lähenemist, mitte pealetükkivus. Muidugi ma ei tahaks sellega alustada, teisi kunsti, hoopiski mitte, aga kui näiteks võrrelda muusikaga näiteks raadioga, võrrelda näiteks neid inimesi, kes, kellel on pisut transistorraadiod on käes ja kes siis bussis näiteks lasevad teinekord seda raadiot oma arust väga-väga head küll džässi, aga ta võib segada inimesi, kellel on hoopis tõsisemad mõtted, inimene, kes läheb näiteks oma ema matusele, ta peab paratamatult seda kuulama. Aga raamatuga ei ole, kui näiteks sama inimene loeb kas sealsamas bussis raamatut, ta ei sega kedagi. Aga kas need sellega võibki teie arvates seletada nähtust selle üksioleku tahtmisega et viimasel ajal on raamatuid väga palju ostma hakatud, eriti viimased 10 aastat on väga palju kasvanud isiklike raamatukogude arv. Ja eks liibriseid tellitakse ja tehakse ka rohkem kui kunagi varem just selle üksik eksioleku tundega. Või on see millegi muuga, aitäh. Ma arvan, üks üksikoleku tahtmine, see tunne on, on kindlasti süvenenud, sellepärast et me oleme liiga palju linnas, oleme teiste seas suure kära hülgas ja sa tahad sõbraga teinekord tõesti ainult kahekesi olla. Inimesed lähevad nädalalõpupidu pidama kusagile poole maa üksindusse. Viikiandid on moes mitte ainult et välismaal, vaid hakkavad ka meil moes olema. Nädalalõpud on läinud märksa pikemaks, kaks päeva juba pühade ajal, ainult suuremaks. Ja selle tõttu, et linnas on palju kära ja siis sa tahad tõepoolest üksi olla kellegagi siis? See on üks põhjus. Teine põhjus on arvatavasti see, et rahvas on läinud jõukamaks. On palju uusi kortereid, inimestel on kohta, kuhu raamatut paigutada ja meil on ju raamat võrreldes endise ajaga väga targa. Kuid kas see just nimelt raamatu hinna ja kätte hinna odavamaks minek ja ütleme, kättesaadavus ei too ka endaga kaasa, teiselt poolt niisugust tendents, et raamat on oma niisuguse sisemise väärtuse kaotanud. Ta on võib-olla oma pühaduse kaotanud kunagi raamat, midagi väga haruldast nüüd. Või on see täiesti vale, kunagi oli raamat, raamat oli ka soomlastel, on praeguste raamat, on piibel, tabletiga siis pühaks raamatuks, teda oli üks, kaks oli teinekord küla kohta ja siis pareedest tulitab pikkamööda. Aga nüüd, et raamat on kõigile kättesaadav. Ma arvan, et see teda tema hinda alla ei vii sisemist hinda, sest inimene leiab rohkem raamatutest ja ja öeldakse, et süües kasvab isu. Ja kes on kordsele raamatu lugemisega on algust teinud, vaevalt ennast sellest tähendab lahti saada. Ikka rohkem tahab rohkem osta. Igasati näiteks lähed raamatukauplusse vaated? Ei, mina pean ikka sellega ikka pean sellega, et mine tea, uut ja huvitavat. Nojah, ja kuskilt on ju tuntud ja teada see, millega me alati külaliste ees kiitleme, et me ostame raamatuid, loeme vist raamatuid kõige rohkem maailmas on see siis ka sellega seotud? Küllap ma ei usu, et seda moe pärast nii palju ostetakse ja isegi siis, kui mõni ostab omal seda raamatut moe pärast, noh milleks nii jõukas ja väike kodanikukalduvustega inimene raamatuid ostab. Noh, sellest ei ole ka häda, sest kui see raamat tooma ei plahvata aga võib-olla plahvatab äkise tema lapse käes või lapselapse käest ja käsu endast ikka, sest see on niisugune viitsütikuga siis. Aga miks siis neid teie seda viitsütikuga pommi, suurt sõpra endale teie enda kogus on? Paar 1000 neid raamatuid siin niivõrd vääriliselt hinnanud ei ole, et oleksite endale iseks liitrise teinud või, või tellinud Teil ei ole, eks liidrist nagu ma tean, jah, ja ma olen propageerinud väga just nimelt sellepärast ma küsingi. Mängudest saadik on ka, eks lõibris on üks võistluse number ja mitmelgi Ruhnu Kihnu kaluril on eksliitrised. Kirjanikul ei ole. Meil on liiale, ei ole ja siin tuleb see sellest, et ma ei ole veel leidnud mumeelest, eks liitris on nii. Eks liiblise tellijaga on niivõrd seotud, et sa otsid kogu aeg, mis suunius siin võiks Liibüas peaks olema. Ja ma olen nii nagu oma Saaravad, see show on merel, sõuan saart, mina otsin seal ühtseks libist, mõtlesin seal seda ammutada, otsinud olen laia lageda mere pääl. Aga missugune see kliideks, eks liibris peaks siis olema. Tema peaks väljenduma, autori tähendab peks liiblise omaniku kesin ene lahku minevikku, tema päritolu. Noh, minu puhul ma olen Saaremaa mees, peaks minuga õuemärki peegelduma kujutama. Peaks peegelduma minu vanemaid, peaks peegelduma minu ennast, mind ennast, minu peret, Ilu, tulevikku, minu unistusi. No vot, sa oled, nõudes suruda kokku kõik see ühte väikesesse joonisesse, seal kunstnikel muidugi suur, raske üles sedamoodi. Ja näiteks paljud kunstnikud, Evald Okas on minus minule teinud üheksa eks liibrist kord pikana, kuukiast, kord laevast kord millestki muust. Mitmed teised kunstnikud on seda teinud, püüdnud teha. Aga ma ei ole veel päriselt, et ma ikka ootan veel, et ehk tuleb see päris minu, eks liitrisse minu oma saar ta ikka tuled. No ikka teate, tule käte Lindalite kirjeldada, kui vana on raamatukokku isikliku raamatukogu traditsioon teie peres üldse teie ei ole esimene Hint, raamatukogu omanik? Jah, mu isal oli üsna palju raamatuid, meil oli vanasti kopli peres Saaremaal, Kuusnemal oli kaks aita, nüüd algatanud mõlemad lagunenud üksel viljaait. Ja teine oli raamatut. Raamatute aidas oli palju riiulid, õlg, maja oli nii pisikene, ainult kaks tuba oli võisteldi, köök ja tuba, sinna raamatut ei mahtunud ja siis isa oli ehitanud omale raamatut aeda, kus olid päämiselt tema äre teaduslikud raamatud sees. Ilukirjanduslikku näiteks Waverly oli seal sees siin Helsingborgis ostetud. Aga need raamatud, neid on ainult üksikuid järelsest sõjatorm viis isa ise kaugele tagalasse. Ta suri 43. aastal Aarele merel sõites ühe väikese kalalaevadel kaptenina. Ja ka raamatuid on kadunud Alt mõned üksikud, ma sain küll saaremat kate. See on juba ka mul mitmel raamatukogu mitme eest, mitte esimene, see on paljude meie viga, et raamatukogud on sõjad, sõjad nagu kodud on kadunud, nii on kadunud ka raamatut. Kuid kas teil on meeles, missugune oli teie enda esimene raamat? Mitte ei mäleta? Ma mäletan küll, ema luges väga suure innuga Juhan Liivi kogutud teoseid. Mäletan seda nõia tütart, mis temale eriti meeldis. Aga muidu seda raamatut siin seda ema raamatut ei ole. Nõia tütar on küll seal Liivi kogutud teostes, aga see on juba midagi ja see on midagi muud. Ja ma mäletan seda raamatukuju veel, kuidas tuli välja antud Juhan Liivi kogutud teosed? See oli meil kodus. Vot see on üks kõige selgemini meeles olev raamat. Kuid millest te olete nyyd juhindanud, kui te oma raamatukogu koostate päämiselt võiks öelda saamahimust? See tähendab, see tähendab sellest, et osta ja koguda niisuguseid raamatuid, millest milledest võiks minul mu töös, tähendab? Kirjutamisel võiks kasu olla. Sellega siis üldistada, et iga teie omakirjutatud teosed, midagi muutunud ka teie raamatukogus on? Küllap on, mäletate ma oma tuulise ranna esimeses osas ju üsna palju tsiteerinud mitut autorit? Üsna pikad tsitaadid on seal võetud Tolstoi-ist. Ja vaevalt ühtegi raamatut, mis ma olen kirjutanud, on säärast, kus ei oleks sisse tõmmatud 14 suurt autorit, minust suuremat autorit. Oma esimese raamatu alustasin toete lausega väärte tardubist. Ja kunagi kirjutasite te selle lausega, noortest oli autogrammi raamatusse need seal ees ja üldiselt väga südamelähedane olla. Kuid tulles need tänapäeva ja nüüdisaega tagasi, mida te olete kogunud oma uue, alles valmis saav, valmiva raamatu, oma saare jaoks, muinasjuttu siin on terve hulk neid meie ees praegu siis need ei ole mitte ainsat veel teises toas üsna palju. Peamiselt Kanada ka seoses olevaid teoseid. Kust, millest te alustasite seda materjali hetkedes? Kõigepealt oli üks niisugune väga selged ja töösaarlastest väljarändajatest. Koguteoses Saaremaa, kus räägitakse. Ajaloolane kirjutab, kirjeldaks Saaremaaolusid ja ajalugu. Et aastal 1800 50 60. paigu täpset aastaarvu ei mäleta enam. See on raamat on küll siinsamas ma jalga järele vaatama ja Kaavi külast põgenes ühel ööl ära Sõrvest Kaavi külastajad põgenes ära 16 peret. Need läksid, ilmselt läksid paatidega kusagile läände. See on umbes sama aeg kui prohvet mans võtlased Vilde romaanis. Jaga tööliselt läksid Krimmi uut kodu oma nutsime kui intel siin kitsaks, kui omal jäi kitsaks ja ja teie romaan uus romaan tuleb siis ka Nendest saareotsijatest, eelmise sajandi ja käesoleva sajandi alguse oma saare otsestest mõjudest väljarändajatest, kes Läänder siirdusid, sest eestlasi leidub ju igas paigas. Pole sadamat, kus ta poleks kohanud. Ma näen ühelt poolt, te olete kogunud siia lihtsalt Kanadat puudutava tellija materjali, milleks teil seda vaja lähedalt? Kanada eluoluga loodusega põhjalikumaks tutvumiseks muidugi seda on kirjutamise jaoks vähe. Peab ise oma silmaga nägema ise oma ninaga tundma neid lõhnu, mis seal on seda, seda merd, vaikset ookeani kus loodetavasti saare pääl see asi hakkab toimuma? Muidugi mitte konkreetse saare peal, vaid selle väljamõeldud ja nii et, aga selleks on ka küllalt eeskujusid olevat olemas, näiteks aastal 1901 kuni 1906. Grupp soomlasi asutas Malcolm Aili Malcolm saare pääl son kalada läänerannikul suurema Kuuvere saare ja kanada mannermaa vahel väikesel saarel oma kummuli soindule ja selle kohta oli teil selle materjal olemas. Konkreetne materjal sellest ajaloost seal üks näide enese ja neid on muidugi palju olnud. Nende autorijärele hambrinojessi järel on olnud 200 mitmesugust kommuuni küll marksistide marksismi alusel loodud küll usulistel alustel loodud ja seda no ja raamatut ma kuidagi kätte saanud Ameerikal sotsialism. Siis ma lõpuks sain sellega Lenini raamatukogust, aga ma ei saanud seda raamatut ka mitte omale koju, vaid ma pidin tegema sellest hulka väljavõtted. Siin ongi terve rida. Lenini raamatukogust saadud fotokoloogil sellest raamatust just sellest kohast, mis minule tarvis oli. Jah, kuid ärge palun, miks see kommuuni teemade vooludega võtab? Sellepärast huvitabki see teema mind, et. Minu arust meie rahvale ei ole kunagi ühistöö ega ühisti vormid võõrad olnud. Ma oma lapsepõlvest mäletan, helged pildid on ühest puulõhkumise algust meie oma kopli koha õuel, kus saed vingusite kirved paukusid, noored olid väga rõõmsad. Samasugused talgud olid ka võib-olla viljapeksutalgud heinaniidutalgud. Niisuguses ühistöövorme on meil palju olnud, küllap minevikus oli neid veelgi rohkem. Ja Margus ka näiteks selle tõttu, et kolhoosid ei ole midagi meil meie rahva hingele ei tohiks olla võõrad, kuigi need tegelikult taimedega uus võrrelnud, täitsa uus vorm. Aga, aga see säärane rahva hinge sara ühistöö ja ühisaitamise vorm on ammu olnud. Ma mäletan niisugust asja, et meil Saaremaal kiirassaare rannas ikka töötas väga edukalt juba kodamisel ajal. Ja vistlikus art tsaariajalgi juba palju-palju aastaid töötas nisugune Kümnemeheline nooda meeste kampa. Jäänodamistegamp, kus üks mees oli siis parameesi pära mees sai ühe osa rohkem kümnendikku rohkem kui teised. Kõik tegid koos linnaosa sõnapüünise sisse neete ja see ei ole teile endale praktikas ka päris võõras kunagi suure isamaasõja ajal teinud sõitsite ärali mere äärde mind ka midagi taolist taolist püüdsime teha nii, et tuleb ergi kalameestega. Milliste paratamatu üksi sa ei saa ju kuid õnge visata, aga sa ikka päris kalamees üksinda ei ole. Vähemalt kaks ei pea asja ideel käkk, kui ta siin niisugustes kogustes, nagu siin näha, ümberringi tarbematerjali läbi töötate oma romaani jaoks, kuivõrd endale üldse võimalik raamatut lugeda, lihtsalt niisama iseendale, mitte romaanil. Ei ole raamatute, mis, mis võiks huvi pakkuda, isegi ajakirjad ei ole, näiteks. Mulle tundub, et mingisugune kauge minu alale kauge ajakiri Horisont võid leida sealt teinekord üllatab, et asju või näiteks Eesti looduses. Nii et nüüd on ju väga seotud või võtame niisuguse suure mehe nagu, nagu kaks niisugust suurt geeniust ka nemad on seal lähedal olnud, näiteks Einstein ja Dostojevski eestel ütleb, et kõige suuremat loomingulised impulsid oma tööks on tema salutuste jäskist. Ei kelleltki teiselt ei füüsikud, matemaatikud sõnanud temale kõige rohkem kõigist, mida ta üldse on. Nii et midagi ei saa siin võõras olla ja sa ei tea, äkki kus võtad raamatu kätte, mis säkisinud, hakkab hirmsasti huvitama, mida sa pead üles märkima ja, ja raamatute taha otsa tegema niisuguse märkuse leheküljenumbri, mille eest ma näiteks. Friedebert Tuglased, see on alati pisut käradlasest, temal oli raamat väga üha suure peateediga läänes raamatule see ongi siis see vette või välja töötatud süsteem, mida te olete loonud ja millega me oleme kõik hädasid, meil lähevad raamatud meelest ära, mida. Ja see ei ole minu süsteem ka, vaid sellele ahvatles mind August Annist ja temal oli, on ka muidugi sedasi, süsteem kasutavad paljud, teised kindlasti ka, aga ma siis raamat, mis mind või lehekülg, mis eriti huvitab, või lausemünt, mis eriti huvitab selle märgin välja raamatu valgetele lehtedele märgiga pisut sisu välja ja siis on pärast hea on seda raamatut kasutada meelde tuletada. Just eriti tol korral huvitas. Aga ega ta nyyd ei taha öelda, et te olete oma elukutse ohver. Et ei saagi kirjandust päris iseendale ainult lugeda, kõik, te kirjutate üles, kõik võib kuskil teil tarvis minna. Ma arvan, et iga inimene on pisut oma elukutse ohver. Sest iga töö, mida sina tegema hakkad, vähemalt minule näib niiviisi. See hakkab lõppeksid nii huvitama, et sina ei saa, sina muutud, sa oled. Tööd muutubki üriks. Sa ei pääse kusagil temast ja ma olen näinud iga tööd, näiteks kalapüüki. Ma käisin nüüd Saaremaal. Hakkasin kala püüdma, no ei taha enam ära tulla, selle juures hakkab tõmbama. Nii et tööl on omal suur võlu. Seda muidugi ja igal igal igal inimesel on. Kuid millised on teie nõuded raamatule, mida te loetakse, te olete endale midagi niisugust nagu, nagu loonud, missugust raamatut loete, mida te lisaks sellele? Et ta lihtsalt huvitav on teile huvitavat materjali pakub? Tavaliselt ilukirjanduses on niisugune lugu vähemalt minule, et kui ma olen lugenud läbi paar-kolm neli lehekülge, siis ma olen juba mingil kombel autori tuttav. Sest autor peegeldab juba esimestes lausetes esimestes ridades tema hoog, tema rütmis. Tema asjale lähenemine, tema käekiri. Kui käekiri on segane isend targutav siis noh, mõned raamatu lihtsalt kõrvale ja poes, enne kui ma raamatuid ostan, ma ikka sorine nendada. Vaatan vähemalt algusaegadel läbi. Need raamatud, mis siin on. Nüüd on kõik niiviisi ikkagi valikuga esimese, kahe või esimeste lausete lugemise ostetud, ka seest on vaadetud, võib-olla seal taga on midagi hoopis väärtuslikum. Küllap see niiviisi võib ka olla. Aga kui autol on välja kujunenud, siis peaksidki juba ka tema esimeses lauses peitma ütleme näiteks nagu muusikateose. Siiski võtame Sibeliuse. Või Finlandia käekiri tunned? Kohe tunned ära Simmonsi ja see. Kuid missugused on teie kodust need raamatud, mida te väga palju lugenud olete? Õige mitmeid kordi. Mitut korda ma olen lugenud Tammsaare esimest osa tõde ja õigust uuest olen lugenud jälle. Vähemalt kaks korda olen lugenud läbi Dostojevski, kuritöö ja karistuse. Ja mõned teised Dostojevski asjad. Mitu korda olen lugenud läbi niisuguse raamatu nagu võistvalgary, tas auster, Desdemona see oli, mul pole ära märgitud, et nii nagu siin välgu kevadine maa. Aga kahjuks üks. Ma olen laenanud selle raamatumaal ühele heale sõbrale ja praegu seda raamatut minul enam ei ole, tähendab mul teie lainet rattaid onu või una lähel olevateks kleebise peale varastatud onu Taali võimule lähe kogust, teie annate välja sõpradel, no ma annan külla kössis sisemise nisuse südamevärinaga. Aga nii seda ei tahaks nagu kuidagi raamatu peale kirjutatud, et on, on varastatud. Sest raamat on selleks nagu, nagu liiga püha ja kuidas satub ka. Ja ma ei peagi teda nii vargaks ka, sest ma ise olen ka samasugune varas. Mul on siin näiteks. Kuskil oli kolm, kolm Toomas manni raamatut, mida ma sain kunagi väliskauba käest. Alles eile ma nägin teda ja süda lõi kohe värisema ja ütlesin talle ka, et minul on ikka sinu raamatuid veel tagasi toomata. Aga mingil kombel. Ma omal mul nüüd terve manni 12 köidet on seal ikka jõle viinud, temal ütleme, külvatud minu käes, noh, ta ütleb, et aga mis siis ikka nii väga on. Aga ma ütlen, et tahaks neid siiski ära viia, kunagi teisi raamatuid on ka. Aga näiteks sellest raamatust mul on väga kahju või vähemalt niiviisi, kus on raamatud läbi töötatud, tähendab, on teie enda jaoks juba omaette väärtus, on ta siis muidugi metsad ära kustutada. Tinapliiatsiga tehtud ja raamat, raamat on siiski ka teistele kasutatav, mitte ainult mõned kriipsud on siin ääre peal olemas. See on nüüd see aga muidugi Tuglase, aga niisugune asi ei meeldinud, sest ma teinekord suure kirega lähen raamatu kallale. Ahmin, siit ta mitu korda ütles minule, et kuidas advuste raamatut murrad? Ta oli, temal oli hoopis teine see vahel ma ütlen, no tal oli samasugune suhe Kaaga, ta suurema Pieteediga suurema armastusega, Madorman lihtsalt käega selle kallal. Ta vaimne loomus on, andes teine Teie raamat, aga ka kaunis rikas kõik. Öelge kuivõrd võib teil üldse vaja, kui kirjanikul vaja olla näiteks kirjandusteooriate kirjandusteadust ja ütleme, ütleme niisuguseid kirjandusteaduslikke uurimusi? Küllap neidki vaja oleks, neid oleks eriti vaja näiteks selles selles suunas ja selles osas, mis näitaks meie eesti kirjanduse osa kogu suures maailmakirjanduse voorust. No näiteks on uuritud, aga hästi. Kodanlikul ajal on niisugune professor Tartus Andersson kes uuris muinasjuttude minekut ühest motiivide minekut ühest riigist ühest rahvaseaduses, täistera päris põhjalikult, aga ei ole enam tehtud kirjandus, jah. Aga vot oleks tarvis näha ka niisugusi, sidemeid teiste maade kirjandust ja ka teiste rahvaste kirjandusega. Vot see eriti huvitaks, siis me näeme, et me teinekord oleme leiutanud jalgratta, mida teised on juba ammu leiutanud. Mis meile tundub ääretult uuena ja teine on kirjutanud. Seda võib muidugi ka ja aga kas teil endal ei teki niisugust probleemi niisugust uuesti kirjutamise, jalgratta leiutamise probleeme, vähemasti seda probleemi, et need kaks-kolm 1000 raamatut, mis teil siin on ja mida te loete, mille hulgast elate, täid segama hakkavad, kui te päris oma tööd teete? No mina ei saa lugeda nii, võib-olla päris professionaalseks kirjanikuks siis selles suhtes, et. Mina kirjutan viisi, kirjutamine paratamatu, ma ei saa sa üteldud. Nagu praegu on käigus see sõna tehakse mängufilmi, minu kirjutatud, ühtegi mänguraamat, minul on ta nii, nii osa tegelikust elust reaalsusest. Üks tükk tükk elu tükk mu oma südant, tükk mu oma verd. Ma pean selle kirjutama, ma ei, ma arvan, et mul on raske isegi ära surra, kui ma ei ole näiteks oma saart, ei ole valmis kirikuid, kus te kirjutate, siin ei kirjuta nii palju. Siin ma ei kirjuta ja siin mind raamatut osalt isegi segavad mitte raamatut, vaid ka paljud teised. Olen mitu oma raamatut kirjutanud. Näiteks esimese raamatu pidalitõve. Ma läksin, kirjutasin kusagil pool Virumaa rannikul ei, Harjumaa rannikul haras läksime hoopis kodust ära, kuskil kaugel-kaugel ja kui millal te nüüd oma saarega loodete nii kaugele saad? Tulevas sügisel päästet, et ehk saan hakata nii kaugele, et võtan seda püssirohtu, mis on laiali paisatud, et hakkan koondama ühte niisugusse padruni sisse. Et seda materjali veel. Ma loodan, et ma olen ehk selle vormi nüüd kuidagi leidnud, sest selle vormi leidmisele kesta leidmine, kuhu sa paned, seal on väga oluline. Ma pidin näiteks selle väetise novellikesega viimane vandiraiuja, ma olin päris hädas, ma teadsin, mida kirjutada, aga ma ei leidnud lihtsalt vorm siis muusad ja muud jumalat, kes kirjanikku peaksid aitama sel puhul armulised teil siis kergem oleks oma säält kirjutamata. On see siis kivikotini?