Vietnami naine ja kunst vietnami naine ja kunst, nüüd kuidas seda ka mina nägin ainult ühte Vietnami naiskopterit, kes oli õppinud Hanois ja siis täiendanud ennast Leningradi kunstiakadeemias. Vietnami naised. Enne revolutsiooni põhiliselt kunstiga puutusid kokku kunst käsitöö kaudu tikandid rahvusornamentidega ja kuna nad kannavadki isegi siiamaani rahvariideid, mida nad valmistavad samuti ise siis see on nagu nende põhiline põhiline kokkupuutekunstiga oli, tähendab ennem nüüd kuna mul programm võrdlemisi tihedus ma teisi naiskunstnikega kokku ei puutunud, aga kui üks on ju need on siis ka teisi vietnami naised on väga ilusad. Ja seda ma mõtlen muidugi noh, nii nooremate naiste kohta öelduna. Ja veel üks asi, mis mind üllatus, et nad näivad palju nooremad välja, kui nad tegelikult on näiteks naisterahvas, kes on neli-viis korda sünnitanud ja kui ma eksisin vanusega seal 10 aastat, siis on juba üks niukene. Siis Vietnam lannad kannad väga ilusaid, looduslikke musti, pikki juukseid kuni ristmikuni välja meetri pikkused juuksed. Ja see on jälle, eks, eks, eks niukene, looduslik, looduslik ilu, eelis meie naistega võrreldes isanud väga saledad ei tarvita vist nii palju sööki ohtralt üleliia nagu meie naised, et kui üldkokkuvõttes väga, väga kaunis rahvas. Toomas märgnade töötasite kaks aastat Mongoolias kohalikus projekteerimisinstituudis konsultandina. Ja palun teie muljete põhjal, kuidas kajastub Mongoolia naises muudatus Mongoolia ühiskondlikus korras? Ja seda nii kerge ei olegi rääkida. Varem oli seal mitusada aastat niimoodi, et naine istus juurde asja, tegi tööd, mees jõi teed. Nüüd. Naised võtavad igal alal osa Ulaanbaatarist, näiteks on üle poolte autojuhtidest naised. Aga mis on endiselt seanssi, on see, et neil kõigil on väga palju lapsi. No nii, üheksa, 10 tükki. Selle juures nad veel jõuavad tööl ka käia. Kui varem oli nii, et naised tegid kõik tööd, mehed võiks öelda, lobelesid aasta ringi siis nüüd on olukord muutunud selles mõttes, et mehed teevad tööd ja naised ka, kusjuures ka haridust nad saavad rohkem. Erinevalt teistest Aasia maadest, kus naine oli rõhutult seisus. Mongoli naised on alati omanud sõnaõigust nii perekonnas kui ka võiks öelda isegi riigi valitsemisel. Mongoli suure vürstiperekonna ema oli tegelikult ju selle hiiglaimpeeriumi valitseja. Teatud aega. Ka praegu mongoli naine on perekonnas nii-öelda juhtivaks jõuks. Kui varem laamad panid mongoli tüdrukutele-poistele nimesid vastavalt nende pühale kalendrile sündimise päeva järgi, siis nüüd mongoli vanemad panevad lastele nimed sõltuvalt oma tahtest. Ja need on sageli kaunis poeetiliselt. Tsekk lill näiteks. Vaat ma lootuseõis selle juures ei, sageli ei ole vahet, kas seal poisi või tüdruku nimi. Eesti põllumajanduse akadeemia õppejõud Heiki Haldre. Teie töötasite puldist aastat Birmas, lugesite vastavas kohalikus Instituudis maaparandust. Selle aja viibis Birmas ka teie abikaasa epa kino ja fotolaboratooriumi juhataja Ella Haldre. Siuksed Birma naisõigused. Meie muljete järgi on nad täitsa meestega võrdsete õigustega, seda juba pikemat aega. Ella Haldre, millega tegelevad Birma naised? Firma naised tegelevad kõigiga, mille naine tegeleb, kõigepealt kasvatab kodus lapsi, kui tal on neid just juhtumisi viis tükki aga kui tal on neid vähem ja tal on tahtmist, siis ta on tööl ja isegi väga vastutavatel ametikohtadel. Instituudis kohtasime raamatupidamises kõige tähtsamatel kohtadel raamatukogus ja õppejõudude na, eriti just tekstiilikeemia- ja arhitektuuri õppejõududele. Mehhanisaatoritele hulgas naisi õppejõude ei olnud. Naised on politseinikud, aga naised võivad olla ka väejuhid seal. Nimelt kui inglased vallutasid Birma möödunud sajandil, siis oli naisväejuhtide ja naistepolgud need kõige vihasemad võitlejad kolonialistide vastu. Te rääkisite, et erilise noh, niisuguse mulje jätab Birma naiste käsitöö ja see käsitööliikide rohkus ja täpsusi mingi andumus, millega seda käsitööd tehakse. Käsitöö on väga vana traditsiooniga Birmas ja kõige üllatavam ja kõige ilusam on nende laki tööd. Isegi Moskva ida kunstimuuseumis hinnatakse Birma lakk Ki vast kõige väärtuslikumaks ja neid töid on seni vähe. Sinna kogunenud. Nende esemete põhi on punutud punutakse bambusest, töödeldakse seda vastavalt ja edasi kaetakse spetsiaalse laki puulakiga. Latcon mitmekihiline, värviline ja muster kraabitakse sinna sisse. Seda tehakse kõiki käsitsi ja oleneb siis kraapimise sügavusest. Tuleb välja, kas kollane punane, roheline värv ja nad ei eksi peaaegu kordagi. Ühe mustri tegemisel tuleks vale värv välja peale selle, Mustla. Need kaetakse lehtkullast lõigatud kujunditega. Kujundid on väga peened ja traditsioonilised. Peale selle on pärlmuttertööd siis bambusest punutud esemed, kaasa arvatud ka vihmavarjud, mida tehakse ilma ühegi metall osata ja siis siidkate värvitakse käsitsi. Pildid sinna peale jälle põhiliselt naiste. Pärlmutri graveerimisest oli juba juttu elevandiluust kujude lõikamine, seejuures üllatas meid eriti härja rakendid ja niiviisi aga laev elevandiluust, kus isegi vandid nöörid olid kõik elevandiluust tehtud. Missugusena on teile meelde jäänud Birma naine. Kõigepealt peab ütlema, et firma naine näeb väga kena välja niisugune nooruslik ja sale väga hea kõnnakuga sirge sirgete jalgadega. See osad on tingitud ka sellest, et nad pea peal kannavad suuri raskusi. See juba iseendast mõjutab seda käimist. Aga miks nad ei vanane, räägitakse, et, et just idamaa naised ja lõunamaa naised vananevad kiiresti. No meie tähelepanekute järgi on 20 aastane ja neljakümneaastane naine täiesti ühte nägu. Räägitakse, et nemad kasutavad puudri puupuudrit sellega juba lapsest peast hõõrutakse nägu, et see hoiab vananemise eest. Kui te teie käest küsitakse, kõige, Loomulikumat joont Birma naiste kohta, mis võiks olla rõõmus meel külalislahkus aitäh. Millega tegeleb Ameerika nainegi? Kui nüüd erialaga seoses võtta maa erialalt olen matemaatik siis võib öelda, et naismatemaatikuid peaaegu polegi. Aga ma usun, et teie saatesarja aspektist vist see aspekt üldse erilist huvi ei pakugi. Ja mulle tundub, et ameerika naine Nõukogude naisega võrreldes on hoopis erilises situatsioonis. Kõigepealt juba noorest east peale peab ta mõtlema sellele, kuidas hästi ma ütleksin, isegi kasulikult mehele saada. Sest nagu teate ja Ameerikas on tehnoloogiline protsess kaunis kõrgel, kõrgelt mehhaniseeritud ja seal inimtööjõud on suhteliselt vähem tarvis. Aga see-eest ekspluateerimise aste nende töötajate suhtes, kes tööd teevad, on hoopis tõhusam, kui meil praegu. Töötan harjunud töötempoga läbi ajama ja nüüd, kui need naised siis ka tõepoolest omale sobilikku mehe leiavad. Siin siiski peab ütlema, et ei ole tegemist mitte äriasjandusega nagu see esimene väljapaistvaid aluseks on loomulikult ikkagi armastus. Aga nagu te hästi teate, ka armastus on ka teatud määral juhuse ja kokkusaamise ja, ja läbimise probleem, tähendab, ta satub ikkagi kokku varem või hiljem mehega, kellega tal on ühised huvid ühised probleemid ja võib-olla isegi teatud määral ühine eriala. Ja nüüd mees läheb tööle, naine koju ja on koduperenaine. Sellega me olemegi harjunud ja väga paljudest artiklitest loeme, et paljud Ameerika naised on koduperenaised, aga sellest ei juhtu täpselt meie ettekujutusega koduperenaise mõistes. Ja hoopiski mitte, sest Ameerika koduperenaine on, ma ütleksin kah umbes nagu meie naisedki siiski pooleteise kohaga töötaja. Sest kõigepealt päeval on ta oma korteri või maja ja lasteaiaga väga tõsiselt ametis, sest koduabilisi Ameerika perekond ei jõua lihtsalt pidada. Võib-olla esimene hetkel tundub, et ameeriklase keskmine palk mingi kuus 700 dollarit kuus, kui seda ametliku kursi järgi võtta, et see on väga kõrge palk. Aga siin peab kohe teatud tasandamise tegema selle arvestusega, et kõigepealt ameeriklanna Maxok tubli kolmandiku korteri üüri, siis on tal vähemalt 1000 1500 dollari eest veel elu ja haiglakindlustust tarvis võtta ja ameeriklaste maksud on umbes 15 protsendi ümber nende palgast. Nii et kui te nominaalpalga võtate, siis meie mõttes elama hakkab ameeriklane alles pärast seda, kui ta on vähemalt 55 protsenti ära maksnud mitmesugusteks maksudeks. Ameeriklased eriti nende naised on väga majanduslikud ja kuna ta lihtsalt välja arvutanud, et et naisel on kodus ilma palka saamata kasulikum töötada, kui tööle minna siis ta ka tõepoolest kodus töötab, see tähendab, kuni selle hetkeni, mil mees koju jõuab, õhtul ameeriklaste tööpäev lõpeb tavaliselt kella kuue ajal, siis tuleb abikaasa koju, söödab seal kõhu täis ja siis algab päeva teine pool. Kui te nüüd arvate, et see päeva teine pool on ameeriklannale kerge ja siis seda sugugi mitte. Kõigepealt, et kui ta mees on noh, näiteks arst mul oli kaunis palju levimist just arstidega, sealsest mu teadusliku töökoht oli haiglaga seotud matemaatilise bioloogia suurte süsteemide probleemidega, nii et ma nägin kaunis palju seal arstide elu. Siis peab ütlema, et arstiabikaasa on rakkes tõesti hommik kui varasest peale kuni peaaegu kesköötunnini välja. Sest kogu arsti renomee loomine, et ta on hea arst ja kõik seltskondlikud, kontaktid, vastuvõtud, mis Ameerikas küllalt suurt rolli mängivad, need on kõik abikaasa kasutada. Ja võiks öelda, nii et vähemalt kord, kui mitte kaks korda nädalas tuleb tal korraldada niinimetatud lahtiste uste õhtu. See on meie pidudega kas jutumärkides või ilma hoopis erineva loomusega. Te lihtsalt saadate väikese kaardikese oma tuttavatele sõpradele laiali. Täna õhtul kella seitsmest üheksani on on meil lahtiste uste õhtu või Open House, nagu nad ise ütlevad. See tähendab, et te võite sellel ajavahemikul ükskõik kunas tulla. Meile külla, aga ettenähtud kellaajal, see on näiteks kell üheksa õhtul peavad kõik ära minema, te võite sisse tulla kas või viis minutit üheksat. Aga kell üheksa peate ilma igasuguse kauplemise ja arupidamiseta uksest välja astumas kui niisugune kindel komme. Ja kui on tegemist pikemaõhtuga ja siis on seda juba eraldi kutsekaardil kohe märgitud, et oleks teada niisugust vahel kesköötunnini või veel kauem kestvad juurutamist, mis eriti perenaiste elu raskeks teeb. Sealsed kombed hästi ei luba ja minu arvates see kergendab kanaste elu tunduvalt. Aga Ameerika vanaemad näiteks meil on vanaema üks väga tähtis seisus. Hindame teda lastehoidjana, laste kasvatajana ja. Ameerikas on vanaemasid vähem kui meil ja mispärast, see on nende pensioniseaduste pärast, kõigepealt minnakse hoopis hiljem pensionile. Näiteks meestel on seal 68 aastat pensioniiga, mõnel erialal isegi 70 aastat ja kui on tegemist erakompaniidega, siis peab kõigepealt mees oma sissemaksudega, mida siis ta ise maksab ja umbes samas mahus maksab ka see ettevõte, kus ta parajasti tööl on, peab oma pensioniraha ise kokku koguma. Ja no see tähendab, et juba kaheksa aastat on mees kauem tööl ja vastavalt tuleb ka siis naisel kauem kaasa töötada, sest ega ta ei ole vanaema meie mõttes, kuigi seal on abi ellumised õige noorest east kah levinud, näiteks mul oli juhus kohtuda ühe 28 aastase vanaemaga Chicagos, see ei olnudki nii väga ise ärane. Aga teiselt poolt ollakse siiski küllalt ettevaatlikud abiellumisega. Sest abiellumine tähendab noortele tavaliselt seda peavad täiesti oma käe peal elama hakkama. Ja see tähendab, et tuleb korter, korteri sisustus hankida, küllalt tasuv töökoht, leida, et mees suudaks naist ja perekonda ülal pidada. Ja et ta suudaks vastavalt oma ametile ka naabritega lävida. Sest kindel osa sissetulekust kulub alati külaliste vastuvõtmiseks. See on kohe selline paratamatu seadus, millest ei pääse. Ja see oli niisuguste kurioossumitega meie aspektist, noh, me kõik teame, et Ameerikas on väga palju autosid ja meil mõnigi mees unistab dokuma, saaksin auto, on ju. Ütleme, et Ameerikas on auto karistuseks. Näiteks kui te elate kuskil äärelinnas, siis te kunagi peaaegu kunagi ei autoga tööl. Sest kõigepealt auto, parkimine päeval seal linnas maksab kolm dollarit. Kui 25 tööpäeva kuus korrutate kolme dollariga läbis, on 75 dollarit. Ja sellepärast eriti Arizonas elajad korraldavad asja hoopis teisiti. Näiteks viies majas viis naabrid korraldavad väikese, noh, võiks olla kooperatiivi kus siis igal hommikul ühe maja perenaine korjab viie maja mehed autosse kokku, huvinad lähimasse jaama, kus siis mehed kõik linna tööle sõidavad. Õhtu sõidavad mehed rongiga töölt tagasi ja üks naistest korjab nad jällegi autoga kodudesse tagasi. Kusjuures rongisõidupilet äärelinnast kesklinna maksab tavaliselt dollar 10 kuni dollar 50. See on hommikul ja õhtul, sest kuupileti mõistet Ameerikas ei ole. Nii et kui te läbi korrutate näete, tuleb isegi juba kah peaaegu seesama kolm dollarit välja iga mehe kohta päevas. Aga seal on väga oluline lisapluss. Sõidu ajal saab lõbusalt juttu ajada või tööasjadele mõtelda ja teiseks ei ole seni eluohtlik. Ameerikas juhtub autoõnnetusi väga palju ja mis kõige tähtsam, kuid autoga tööle sõidate kipute väga sageli hiljaks jääma, mul endal juhtum lennukiga Chicagost üle sõites märgata ühte sellist liiklusummistust, kus kuuel rajal seisid autod kõrvuti 42 kilomeetri pikkuselt oli tegemist pühapäevaõhtuse väljast linna sisse tagasisõiduga. Ja kui te ka tööpäeva hommikul, siis pole need järjekorrad sugugi mitte hõlpsamalt, seal jääte hiljaks siis mida see tähendab? Näiteks kui mõni naine töötab sekretärina, sest tavaliselt Ameerika naised kõrgemale oma positsioonilt ei pääse? Need on tõesti erandlikud naised, kes pääsevad läbi ülikooli rasket vaeva nähes kõrgemale positsioonile. Siis nad tegelevad ka sotsiaalhoolekandega ja niisuguste võiks öelda nukitsemis töödega rohkem. Ja enamus naisel sekretärid. Sekretäri palk on umbes 300 dollarit. Väga hea sekretär, kõrge ülemuse juures on 400 dollarit. Aga ka abielunaised võivad ometi sekretärid olla, kogu elu võib see teedest. Jah, teoreetiliselt küll, aga praktiliselt mitte, sest esiteks on tal kohustused mehe ameti vastu perekonna vastu ja teiseks ei taheta abielu naisi hästi pidada selles ametis. Mõnel erialal näiteks eriti meditsiiniõed, seal isegi peaaegu sunduslikud lastakse töölt lahti, kui abiellub, sest arvatakse, et kui naisel on kodu, no see tähendab, et ta mõtleb rohkem oma mehe ja laste peale kui nende haigete peale, eriti kui väiksed lapsed kipuvad sageli haiged olema seal samuti, kui meil siis on arusaadav, et naise süda mõtleb võib-olla küllaldasel määral selle palatis oleva võib olla küllalt kiusliku patsiendi peale, sest patsient maksab lõpuks näiteks Chicago haiglas oli paljas voodikoht 45 dollarit 20 senti ööpäevas pluss kõik operatsioonid, protseduurid ja kõik muu, veel. Siis on selge, et haige ei saa küllaldast hoolitsust makstud raha eest. Ja seepärast enamus abielus naisi, eriti meditsiini, peavad koju tagasi minema. Mis teie unistustest, soovidest on juba realiseerunud ja mis on veel realiseerumata? No ma olen tahtnud juba väikesest tärastele ainult õpetajaks saada. Ja see nyyd hakkab realiseeruma. No muidugi, üks unistus on kahtlemata, et mul oleks hea mees ja vähemalt kaks last. Minu unistus oli saada arstiks. See on täitmata, jäi muidugi täitmata, ka minu lastest ei saanud arsti. Olin õpetaja ja lastest said õpetajad. Hariduselt. Realiseerimata unistustest. Oleks mul just, et ma tahaksin väga palju kirjandust lugeda, mida ma senini ikka ei ole saanud, nii palju, kui ma tahaksin. Missugune on olnud teie elus kõige raskem aeg? Minu jaoks oli see vist kaheksandas klassis, sest mul vanaema oli siis haige, ma ise olin haiglane ja siis ma olin veel väikest viisi ka. Ja siis ma jäin klassikursust kordama ja elasin siis süda nii võrdlemisi raskelt üle. Kõige raskem aeg minu elus oli sõjaaeg. Siis ma kaotasin abikaasa ja poja. Aga eks ole raskeid aegu ennegi olnud, ka noorpõlv ei olnud kerge, tahtsin haridust, aga kehval lapsel oli raske seda omandada. Jõudsin kuni ülikoolini, aga seal enam ei saanud käia, sest ei olnud lihtsalt majanduslikult võimalik. Pidin jätma juba alguses pooleli asuma tööle. Missugune on olnud teie ilus, kõige helgem, kõige õnnelikum aeg? Ma arvan, mitte siis, kui ma igatasse sisse sain. Kõige helgem ja õnnelikum aeg minu elus oli. Kui mul olid lapsed väikesed, jaga lülid, kus lapselapsed on väiksed armsad, ümbritsevad mind ka praegu nii aeg. Mida te peate maailmas kõige suuremaks õnnetuseks? Minu meelest on see kõige suurem õnnetus, kui saime oma emale kõike rääkida. Kõige suurem õnnetus minu meelest on vigane laps. Mille poolest 20 aastaste inimeste armastus on teistsugune kui 40 aastaste armastus? Ma arvan, et 40 aastased vasteke ehk võtavad rohkem kõike, seda nii mõistusega käega. 20 aastasele laste, ainult need tunded, põhimine. 20 aastased võtavad kõiki kergemalt. Nende 1000 ilm väga sätib kiiresti ja sageli ka kõik need tunded mööduvad kiiremini. Küpsemas eas inimesed Esseti nii kergesti, aga kõik see, mida nad tunnetavad, püsib kauemini. Missugustes aastates on naine kõige ilusam? Ei oska öelda, öeldakse, et kui naine on õnnelik, siis pean alati ilus ja. Naine on muidugi kõige ilusam oma õitsejas aga minu meelest on naine ilus, kui ta süles on tema väikene laps. Mis te arvate, kui paljud naised on oma mehele jäägitult truud? Vot selle peale ma jälle ei oska öelda. Sest et oma kogemuse lihtsalt ei ole ja kui vaadata oma ema ja isa, siis minu ema on igatahes truu. Jäägitult truud. Vähe naisi. Miks murtakse truudust? Ma ei oska nüüd täpselt öelda, aga ma arvan, et võib-olla see tuleb lihtsalt sellest, et kui on perekond ja ei, ei taheta nagu lahutada, aga oma abielu ei ole enam selline, mida võiks lausa abielluks nimetada, siis last, ehk tulebki see Truudust murtakse kergemeelsusest väga harva tõsiste tunnete mõjul enamasti juhuslikult. Sageli kahetsetakse teda pärast. Aga. Mis olnud, ega seda enam muutus Kui palju peab naine mehe suhtes kavalust kasutama? 100 protsenti? Kui ma olin noor tütarlaps, siis üks eakas naine õpetas, kui on hea mees, räägib tõtt. Või on halb, ära räägigi õigust. Kumb on naisele tähtsam, kas perekond või töö? Ma ei oska seda täpselt öelda, sest omal mul perekonda ei ele ja töötan ka alles nii pooleldi. Aga ma arvan, et vist ikka mõlemad. Minu arvates on perekond tähtsam, aga ka praegusel ajal on töö väga tähtis. Töö pärast ei tohiks Eiate Lauxile perekonda. Kui palju teil on oma eakaaslasi, kellega te läbi käite? Või neid on ikka kohe päris palju. Annaks kokku lugeda? Väga vähe, mul on ainult üks hea endine kolleeg, kellega ma läbi käin, kellele usaldan kõik oma mõtted ja tema mulle. Aga väga paljudel on mul läbikäimist, ei ole. Mida te armastate lugeda? See nii naljakas, teised alati naeravad mind, et ma loen nii reisikirju kõige seiklusjutte maalt ja merelt hiiglama hea meelega. Ma armastan lugeda väga ilukirjandust, aga ka ajakirju ja ajalehti tahan lugeda. Ja et mul on eetika üsna mitmesuguseid käib, siis aeg kulub enamasti selle peale ära. Nõukogude naine, seal on väga palju niisugust sotsiaalset ja poliitilist just naiste elu kohta, Melia ka raja taga siis Eesti loodus, mis on mulle nii päris südamelähedane, sest ma väga armastan loodust. Siis veel. Kõige värskemaid ilukirjanduslikke katkeid ja ka horisont käib mullaga, see on minule natukene raske, sellepärast et seal on juba mõndagi täppisteadustest. Milleni minu teadmised ei geeni. Muidugi ka ajalehed. Iga päev tulevad need ja vaatan nad läbi. Tellin neid sellepärast nii palju, et maal ei ole võimalust osta ajalehekioskist. Ja kui sul midagi tellitud ei ole, siis ei ole ka ei ajakirju, ajalehti, kättesaadaval.