Nii et sa ei saanud ikka teisiti, kui pildid mu ema ei saa välja viskama. Vastu ööd, tuli neil mingisuguse tädikes ukse peale koputada. Anskonna nülgija nüüd rahul. Ah kõiges olen minasööja. Ütlen, milles ma süüdi olen. Sinu emale ei meeldinud siin mitte midagi. Ta pilk ütles, et kõik sinu Bastik, et mina olen lohakas, kasvatamatu teise seljas liugu laskja, vampiir, kes elab tema kalli pojakese veres. Jah, aspirantuuri sealt ju kõik all, usu, ma ei öelnud seda sugugi, Nimlese, mul lihtsalt lipsas kogemata üle suusasinu asja maju varjus. Kas sa siis tõesti aru ei saa, et kõik see valetamine ja varjamine võib inimese ogaraks teha? Kui vastik, vastik see kõik silun. Tead, su ema aimas nagu õhust, et sul on kõik korras, ei ole armunud, arvan küll. Vaimutu tahust, lihtsalt õhust. Ja mul on tunne, et ta sellepärast ei julgenudki seda hästi küsida. Sind on hale vaadata. Sinust kahju, Ilmar. On iseendast. Mul on isegi su emast kahju. Ta teab, et mul mitte midagi muud ei ole. Kui see tugitool näitab selle ka välja visata, mitte midagi müügis, siis ta mõnitab mu inglise keelt. No hea küll, ma saan aru, et ma täna ei olnud nii nagu oleks pidanud olema, aga ma ei saanud teisiti. Ta ise kruvis Mulles. Kuule, su paps on omamoodi vahva, tead, niisugune armas kirgas rauk, vana kohikukke kaadrisse. Mitte päriselt, küllataleeneva hagikake, enne kui see teerullidest üle sõitis. Miks pean mina kõiki mõistma, kui tema mind mitte üks raas ei mõista. Kui ta mind vihkab, verega vihkab, saad aru. Värv. Isa oli enne abiellumist kaunis jõukas, aga ema üldsegi mitte. Ema tegi salaja monsterit kogu saagi. Mina tahaksin tennisetunde ja viiulitunde ja noh, võiks nagu tunda. Sealdumad närvidest lahti sai. Kõige paremini riides kui Issaga kõige muslim poiss. Halisi lugeja puis. Ma olin siin Omadega nii sassis ja kes mis asja ei ole? Tead, mul oli alguses päris hea meel, kui sul see avarii juhtus. Ma mõtlesin, et see panemis kommenti sonar. Aga sul hakkas üksteise järele tulema. Ja nüüd oled sa õnnetu, kui need mehed, keda sina oma sõpradeks pidasid, sind nähes tänaval jalga lasevad ju sellest muidugi tühja sellest. Tead, kui sa sellest supist puhtalt välja oleksid tulnud, oleks veel hullem. Siis olekski sust saanud suur, tähtis ümmargune null. Null, null. Aga mina ei taha null nulli oma. Mina ei tea Milles? Mina ei tea millest. Kas sa tead, millest? Mina ei tea, millest on tehtud, siis ma ütlen sulle. Millest on tehtud väikese poisi millest on tehtud väikesed poisid? Tiigrist ja konnast. Ja kutsika hännast vaat millest tehtud on väikesed poisid vaat millest on tehtud väikesed poisid. Aga millest on tehtud väikesed tüdrukud, millest on tehtud väikesed tüdrukud? Suhkrust ja jahust? Ja maasikavahust. Vaat millest tehtud on väikesed tüdrukud vaat millest tehtud on väikesed tüdrukud, vaat millest tehtud on. Väikesed poisid. Tere õhtust kõigile stuudio külalistele, tere õhtust kõigile, kes te meid täna või me tahame sind ära pidada jututunni jahe kohvi tunnikovskirjanikennetamaga. Panime oma saatele pealkirjaks teine lehekülg ja tegime seda usus, et kui esimesel leheküljel tutvuses ühe või teise kirjanikuga võiksid olla tema teosed siis äkki õnnestub meil oma saatega avada veel üks lehekülg, mis ehk aitaks just seda esimest lehekülge natuke sügavamini ja natuke süvenenumalt mõista. Me tahaksime väga, et meie eksport kuus toimuma hakkavad saated kirjaniku ja lugeja vahekorda natuke suudaksid süvendada, sellepärast et vanasti oli nõnda, et rahvalaulik esinek otse oma kuulajale ja kuulaja sai otse tunda suhet autoriga ja autor nägi kohe oma kuulaja reageeringud. Trükitud sõna ajal on lugeja ja kirjaniku suhted muutunud kuidagi juhuslikumateks. Ja nõnda me siis loodamegi, et äkki õnnestub niisuguste jututungide pidamisega kuidagi seda suhet parandada. Friedebert Tuglas on kõrges eas ja juba väga pikka elu seljataha jätnud mehele öelnud. Vastastikune mõistmine on kirjaniku ja lugeja ühistegevuse alus. Ja mida muud see ühistegevus siis võikski olla, kui elust ja maailma asjadest. Ja, ja inimsuhetest pisut sügavam arusaamine. Täna nii stuudios mõlemad pooled uskugem, siis vastastikuse mõistmise valage kohvi tassidesse käbisid ja kes sa oled Enn Vetemaa ja kes te olete tema? Kuidas esitleti pen kui keegi küsiks lihtsalt isale? Kindlasti minu arust saadet niivõrd raske küsimus alustada ei ole isegi lihtsalt ilu, siis ma ei tea, kas üldse raskemad küsimused saabki nagu olla. Filosoofid on öelnud niiviisi, et et inimene väga harva ja õieti, kes ta on samal ajal ütleme, inimene on ka teiste B C D-igaüks oma viisi, nii et see on nii kohutav trahvimisele vain formaalselt vastata. Formaalselt võiks vastata nii, et tähendab olen pidanud või olen vabal tahtel õppinud mitut elukutset. Nendest on põhiline osa kõrvale jäänud. Sellest võiks järeldada, et üks pealiskaudne inimene nähtavasti mõningaste kirjanduslike eeldustega, sest et muidu me ei oleks siin kokku saanud, aga võib-olla on kõige lihtsam öelda nii, et olen teile täna vastaja võimalust nende küsimuste kaudu tuleks siis välja, kes on kes või huvis huve. Sellel ajal ei oska paremini vastata. Loodame, et järgnevad minutid vastu, seal on aga nüüd teine pool. Lugejad, täna annad need inimesed siin Tallinna vineerimööblikombinaadist, aga kes täpsemalt sellest palun küll neil endil rääkida. Inga köster, raamatukoguhoidja. Sirje Kaasik, tehnilise raamatukogu juhataja Ja meie täna kõik, kes me siin koos oleme, moodustame moodustada vineerimööblikombinaadi, Ramos, raamatusõprade, algorganisatsiooni, juhatuse presiidiumi, ühesõnaga aktiiv, kes viib kogu seeläbi minu nimi, on August Paluoja töötanud vanemmeistrina ja samal ajal vean mitte juhata, vaid ta sõna otseses mõttes pean edasi seda algorganisatsiooni. Me kirjutasime kohtumisvõimalustest temaga ka paar nädalat tagasi televisioonilehed ja meie toimetuse aadressil ühtlasi Enn Vetemaa tähtsalt oli terve hulk kirju, tõsi küll, mitmed küsimused neist kattusid, inimesed küsisid lihtsalt üht ja sama ja üks niisugune läbi paljude kirjade käinud küsimus oli, kuidas saab kirjanik teada, mida lugeja tema teosest arvab. Ja jälle ma pean kuidagi ebamäärasus ebamääraselt vastama. Näiteks mis puutub nüüd proosasse või luulesse, seal on tõesti väga raske midagi täpselt teada saada, sest kriitikud reageerivad. Noh, ütleme heal juhul artiklit tuleb kuus, seitse, siis ma kuus-seitse ning reageeringut saan teada. Samuti tuttavate käest saan ju ju midagi teada ka? Praktiliselt mina ju ei, ei näe kõrvalt, kuidas, kuidas keegi romaane või luuletusi või kuidas, mismoodi neid kodus loetakse, siis ma saks näost näha, kas meeldib või mitte, aga nii, et praktiliselt mis puutub jah, puht trükisõnasse, seal ei saa seda tõesti mitte teada. Teine asi on näitekirjandusega, seal, seal saab küll teada. Seal saab lihtsalt teada. Nautor loomulikult ei käi kattuma etendust vaatamas, aga aga esietendusele vahest käib niimodi piilub, piilub kah, kuidas on, ja seal ütleb mingisugune seljatunne või midagi, midagi taolist ütleb ära. Sest kui vaatleja või midagi taolist, vahest juhtuda, et mõni hea koht võib isegi kaduma minna, mõnes lavast tuleb, mõnes ei tule, nii, tähendab mõnel lavastuse korral mille peale tuli kuuendal, mitte aga üks asi, milles teatri vaata peaaegu kunagi ei eksi, on imelikul kombel nõrga koha või tühja koha, tunneb ta kohe ära, peaaegu kõik saalid, tähendab, kui kuskil on mingisugune niisugune väike lõik, siis mis on lihtsalt halb siis ükskõik, milline publik sel hetkel väljendab seda, tunnete siis sa tunned seda sellega, et nüüd on õhuauk, et kas me kukume nüüd, Allan on täielik katastroof või lendame edasi. Näidendit satun jah, näidendi mõju saab kuidagi tunnetada, samuti võib-olla ka kino kinodramaturgia mõju, aga, aga luuletus või proosaraamatu praktiliselt ei, ikka ei saa. Öeldakse üht-teist, midagi ei saa näidata kõige paremini selles mõttes. Kas see maa nagu seda reaktsiooni teada saada nii ühe kui teisega. Noh, eks ta ikka hea oleks küll, sellepärast et kellele muule sa siis ikka kirjutad kui nendele inimestele, kes seda loevad-vaatavad enda lõbuks võib ju ka, aga ei ole nagu suurt mõtet väga kestvat osa sellele pühendada. Teatavasti te olete vähema kui kahe aastakümne jooksul maa saanud luuletuskoguga siis on ilmunud proosas Väike-Romani raamat, esimene, mis sisaldab endas, tähendab monument, pillimees ja väike reekviem suupillile teise romaani raamatu, mis sisaldab endas munad hiina moodi, siis kalevijälgedel. Peale selle on ilmunud teil veel neli näidendid minu teada. Samal ajal olete lõpetanud polütehnilise instituudi keemiainsenerina ja veidi hiljem veel õppinud konservatooriumis kompositsiooni kõigele sellele vaatamata, et need on kuidagimoodi võib-olla muusik jah, mõningal määral aitab kirjandusele kaasa keemia, kuid mitte aga siiski on saanud teiste kirjanik. Ja ma pean ütlema seda, et küllaltki populaarne kirjanik vide tekib niisugune asi, kuidas on jätkunud seda energiat. Esiteks ja teiseks keemia kirjeldas, need on kuidagimoodi kaks niisugust otsest seost dist vaevalt et neis on. Muidugi on muidugi selles osas, et inimese teadmistepagas on tunduvalt suur ja kui tekib mingisugune vajadus või midagi kirjutada, siis ta on, kust midagi võtta, aga siiski päris otsest seost ei ole. Vot siin tekibki niisugune küsimus, võib-olla mõne sõnaga ütlete, mis aitas teile kaasa selleks, kas ümbrus, kodu, mõju või midagi taolist. Noh, et nii palju asju või nii palju erinevaid seal lihtsalt aitas kaasa välja kujunematusi. Pealiskaudsus võib-olla nagu ma siin ütlesin, sest et niisugused kirjanduslikud anded ei löönud, kui nüüd muidugi on, tähendab, meil ei olnud sugugi nii vara välja. Ja mina ei tea, kas on praegu aktsensoratsioon, me, igatahes praegused keskkooli lõpetajad märksa paremini umbes kujutavad ette, mina ei teadnud suurt midagi, mis õieti tegema hakata, siis läksin õppima keemiat, seal kukkus niimoodi välja, et kuskil kolmandal kursusel arvuti ei tule mitte ühte head inseneri välja, minust. See tuli eriti praktikal välja, kuidagi kui ma vaatasin, kui mingi pump on õue peal katki, siis, siis jah, just naisterahvad sain mõnikord vutten, pump ära parandada, aga ei, ei ja siis. Ja siis niuke hirmus teadmine, et üks väga halb, ükskõik millisel erialal väga Haldega see, ega see hea ei ole, tähendab, ise kannatad ja teised kannatavad ja mugav. Ta ei ole konservatooriumis nii. Lühidalt öeldes läks natuke paremini. Ma lõpetasin enam-vähem korralikult, nii et kuskil kuskil neli plussi või miinuse peale. Aga ikkagi ikkagi oli niisugune tunnet. No see oli Eesti muusika tõusu aegseid Pärt Rääts, nii niivõrd nägevad õliga ümberringi, ma vaatasin, et eineid mehi mina kätte ei saa, tähendab, see jätab niisuguse mulje nagu, noh, nagu inimoleks puht niisugune pragmaatiline, nüüd vaatab, mis paremini läheb, aga mingil määral natuke ikka seda ka siis maagadentsin kirjandusega seal nagu läks kõige rohkem see tabamus võib-olla märki mingil määral ja siis siis siis läkski niimoodi. Aga et eeskuju ma niisugusest suhtumisest küll ei tahaks mitte kellelegi lamda, ikka hea, kui inimene kohe noorest peast. Mina arvan, et meiega alati need vorstid ja jumal tänatud, kui ikka leiad lõpuks õiged laanemetsaalale, jah. Jah. No eaga kirjanduses sa oled ju ka? Tähendab, tead kõiki saanud proovinud? On olnud jah, et lastekirjandusest ei ole kriitikat, linnakirjanduse tulite luuletajana? See vanus oli niisugune, selles vanuses ikka luuletatakse ja peaaegu peaaegu vist igaveseks ajaks eriti meel. Ahsoo vaat huvitav tähele. Ei tavaliselt ikka, sest naised on rokkim, reaalsemad. Jah, romantiline vaim. Sellesse tappis ära, aga, aga see on seal luuletamise vanus praktiliselt ja siis sellepärast harilikult ikka tullaksegi. Niisugust protsessi on märksa harvemini, nüüd näha, et keegi astub proosas sisse ja muutub hiljem luuletaks, on, on küll, võib ka näiteid tuua. Aga tüüpilisem on ikka üle luule tulla. Kuidas te suhtute kriitikasse? Eriti kui see puudutab teid? Ja kas ta on teie meelest objektiivne, kui ta just teie teoseid kritiseerib? Noku kriitikasse suhtub, niisugune keeruline asi. Tähendab väga noor autor harilikult suhtub kriitikasse mõningal määral noh, mitte mitte seda eitavalt, vaid on kuidagi väga enesekindel. Mis hiljem hakkab vaatama, et kuigi kriitiku hääl ei ole see Vox Populi Rahva hääl, mis on see nagu öeldi vanasti jumala hääl, aga, aga et tuleb ikka mingeid järeldusi teha, nii et kriitikasse suhtumine igatahes kuidagi inimese tõsinemisega, niivõrd kui see kellelegi korda läheb, ikkagi ikkagi süveneb. Ja muidugi muidugi kriitikast on suhteliselt noh, võiks temast rohkem kasu olla, näiteks kui kirjutamisprotsessis keegi osa võtaks, aga praktiliselt on see teos sinu käest juba ammu ära läinud, kui ta raamatuna ilmub, siis sa teed küll oma järeldused, aga selle ajaga sa juba arvad ise, et oleks teinud võib-olla teisiti. Aga kriitika tähtsus on minu arvates eriti oluline, on kuidagi ka lugeja informeerimine ja mingi ühiskondliku arvamuse kujundamine kuigi auto jaoks on ta loomulikult ka tähtis, miks ta siis ei ole? Kas see on nii raske, et ma väga, see oleks väga pikalt pidanud seda asja arutama ka? Vastus oli kergelt pealiskaudne. Viimasel ajal te olete hakanud kirjutama näidendeid ja siin ühes oma kirjutises tee tsideerite sood. Et kirjanduse kõige kõrgem kõrgem vorm, dramaturgia on kirjanduse kõige kõrgem vorm. No hästi siis ma olen rahulsooga, sest suu katsetas esialgu rumanidega, mingist populaarsust ta seda ei saanud, seisab ja siis haaras kinni, et kuidagi ikka siiski nii-öelda oma nime igavesest jätta kuskile tänasin, hakkas kirjutama näidendit teie romaanid, ma mõtlen, et ta teie küllaltki loeti neid keskustelu, oli, eks ole, kriitika oli selle kohta küllaltki Teil selleks hakata kirjutama näidendit ainult selleks kirjutada, et saada populaarsust, ma mõtlen, et see oleks vasteid ja vot siin tekibki niisugune küsimus. Et mis siiski oli aegs või eeldame, sundis teid või hakata kirjutama näidendit. Muidugi siin ma ütlen kohe ära, et seal oli, kuna meil dramaturgias on algupäraste teoste põud. No kas sellepärast, et kui Jumalal Kitzberg hakkas kirjutama, siis ta tahtlik kirjutas sellega, et meil ei olnud algupäraselt läbitud? Nüüd ju igaüks hakkas kirjutama ja kui tagasi minna jällegi soojus. Kui kõik võtaksid selleks kinni, selles kinni hakkaksid kirjutama näidendit, ei kujuta siis ette, mis siis välja tuleks. Ja siin võib-olla just mis otseselt teid nii-öelda tähendab. Sundis. Nojah, seda nüüd küll raske öelda, finantsilise nihukse kuidagi pragmaatilise lähtekoha C läinud hästi ja see läks natuke paremini. Ei tea, praktiliselt on ikka vist niisugune lugu, et et mingil määral üks üles tekkinud teema harilikult toob endaga kaasa vormi. See on üks niisugune asi, näiteks ma ütleme, kui inimesel tekib idee millestki kirjutada, siis võib juhtuda, et noh, see on olemad, erinevad loojanatuuril. Aga minul on olnud küll nii, et, et praktiliselt tekib idee enam-vähem koos vormiga ja ja siis ma lihtsalt tunnen, et sellest asjast ei saaks nii hästi näiteks romaani kirjutama näidendit. See suu ütlemine on, on selles mõttes. Eks ta võib-olla algul ka mõjutised, kui öeldakse, et üks asi on kõige raskem, ta tahab iga inimene seda proovida. Ei, aga, aga ma ei tea, kas peab, kõrgeim vorm on Toomasmann just päris seda ei arva. Aga ta on mõnes mõttes võib-olla kõige nõudlikum vorm kuidagi kõige halastamatu vorm, sest näidendis ei saa olla, vaat siin on insenerid kohal selles mõttes näidendis ei saa olla ühtegi nagu masinas ühtegi niisugust tühjalt töötavat sõlme romani saa. Romaanis võib täiesti rahulikult 10 lehekülge olla niisugust ebaintensiivset või maalid, natuke loodust ja ta ei ole nii kätest-jalgadest seotud, aga näidend organiseerub väga täpselt ja, ja seal. See lihtsalt nõudlikkus on selles vormis suurem ja igaüks tahab midagi proovida. Ärge nüüd sellepärast arvake, et ma nüüd elu lõpuni nüüd näidendit peaksin kirjutama. Seda seda mitte, aga ma tahtsin proovida, kas ma selle asjaga kuidagi toime saaks. Võiks nii vastata. Öelge, palun, kas teie näidendid mujal lavastatud liidus ja, ja välismaal, on teil selliseid andmeid? Noh, natuke on kahte viimast roosiaeda, häda mõistuse pärast on küll Eestis ainult seni olnud rosinad pole muidugi veel tõlgitudki häda mõistuse pärast tervise valmis. Nii et mul ei, ma ei saa öelda, et meid oleks vist väga palju mängitada mingisuguseid võrdlemis, kogemused ju natuke on. Õhtusööki ma olen vaadanud mitmes mitmes variandis leedu variant oli esimene, peaaegu esimene ettekandmine Tallinnas ja Leedus oli nii, et ühe päeva vahepeal samal ajal peaaegu läksid. Siis sain ma võrrelda ka veel soome diaatri variant Soome televisiooni varianti. Aga selle kohta ma võin öelda üldse, tähendab nii Susanna, Susanna ehk meistrite kool või, või õhtusöök? Ma olen nagu Eesti lavastustega päris tugevasti päris hästi rahul. Õhtusöögiks oli nii, et leedu lavastus läks kuidagi natuke rituaalselt, natuke turnidel toimus, kuigi seal oli väga häid osatäitmisega. Minu minu plaanist tuli ta rohkem mööda kui, kui see, mis siin koos Grigori Kromanov ja sai tehtud Soome lavastusele hoopis teine, sest seal on niivõrd erinevad erinevad ühiskonnad, erinevad tingimused seal ei saanudki samu aktsenti teha, seal tuli lavastaja leida teisi agente. Susanna puhul Susanna lavastuses. Riia lavastus oli kaunis hea. Aga nii kui võtta nüüd osatäitjatest, siis siis isegi meie Velda otsus. Väga kuusele viia artlane oluliselt alla minu meelest ei jäänud aga ütleme, puht lavastuslikud lahendused, niisuguseid režissööri omapoolsed leiud. Võib-olla äkki olid Matti Tapio, kes on eesti kirjanduse jäidze, Nõukogude Liidu kirjanduse suur sõber tema omapoolsed rezis, režissööri leiud olid seal päriselt päris toredad. Aga nii, et mingit kaalukaussi teise kasuks ei oska, oska nagu langetada, aga et ütleksid näitlejate lavastajate peale, nendes kirjades, mis meile tulid, oli ka üks niisugune küsimus. Enne tema kate kirjutamise ajal suhtlete oma näidendite tegelastega, näitleja või lavastaja seisukoht? Olen küll mitte kunagi sest see võib isegi kahjulik olla. Kui mingi tükk enda jaoks paberil hakkab valmis saama, siis, siis võib juba kontakteeruda lavastajaga või, või hakata õigemini otsima lavastaja kirjanduse sõja on ikkagi nii, et mina olen näidendis, ma isegi lepin, ma loen näidendit ka siis näiteks Jaak näidendis, kui ta võib-olla ei lavastajatega minu jaoks dramaturgia teatri kirjanduse kirjandusena täiesti eksisteerida, ilma igasuguse diaatrita. Aga samal ajal muidugi öeldakse, et näidend sünnib siis, kui ta jõuab lavalaudadele. Ja igaüks tahab ju, et, et tema näidend lõuaga jõuaks lavalaudadele noh nii nagu ta umbes plaanitses või, või nagu talle tundub. Nii et kirjutamise protsessis on see isegi kahjulik, aga kui on niisugune tunnistamise protsess, siis ta on ilmtingimata vajalik. Kui on plaanis mitte teha niisugust Leeseni raamat lihtsalt kodus lugemiseks teatud, siis on see vajalik. Näitlejatega on niisugune asi, et näitlejad paraku kirjutamise protsessis kerkivad ikka mõned peategelased harilikult nagu silma ette harilikult siis loomulikult eesti näitleja kujul. Aga sellega peab olema väga, väga kinnine, väga-väga salapärane näitlejal ei tohi seda kunagi öelda, see on üks kõige jämedam teatrieetika rikkumine. Ma ei ole seda teinud, sest lavastaja hoopis teisiti, tema kontseptsioonis sobib hoopis teine näitleja selle osa peale, nii et siin seda asja ei maksa puutuda. Seal vahel kokkulangevus olnud, tähendab sinu arvamus, elavate arvamus enamalt jaolt ikka on olnud nii kolmveerandi ulatuses, küll aga on vahest teinud niimoodi, Te leiate lavastusest mingisuguse uue varjundi või uue niisukese lahenduse, mida teie ei ole nagu kirjutamise ajal mõelnud, aga just vaadates lavastust leiate, see tuli kuidagi teise niisuguse vaatevinkli alt. Noh, need asjad on ikkagi peaaegu alati. Selles mõttes, et ütleme, ühe näidendi lavastamine on ikkagi ühe kunstialaprodukti üleviimine teise. Ja seal tekivad alati niisugused asjad, et kui teater täpselt nii teeks nagu nagu mina ette kujutasin, siis ei oleks nagu minu jaoks üldse huvitav seda vaadata laval enam nii autori suhe alati ei noh, nii lavastaja kui kui tegelased leiavad alati niukseid nüansse, mida autor, et ei tea. Autor reeglina võtab ikka osa lavastuse ettevalmistus, kui mingi niisugune leid on, mis, mis tundub, et üldkan, maa annaks mingi kõrvalliini, mida ei ole plaanis, siis saab seda režissööriga töö käigus enamasti ära lahendatud, nii et et sel hetkel, kui tükk laval on, sel hetkel on seal noh väga vähe seda uut, sest ma olen tavaliselt lavastuse ettevalmistamise mingil määral osalema, mitte liiga palju see segab, kui autor on saali, siis näitlejad segab ja lavastajad ka iga kord on mingisugused nüanssi olnud ja enamasti on nad ikkagi noh, rohkem meeldivad olnud. Gruusia ja suht roosiaia puhul oli seal erinevaid arvamisi, raadios oli, et seal kuidagimoodi segas seda tõsist sündmustikku, tähendab nõndanimetatud tähendab see Nende hullude lavale toomine, sama moment oli ja siis ma sattusin juhuslikult, kuulame seda, et kuidagimoodi tekkis niisugune see väga tõsine moment, eks ole, mis seal tekkis, sest jutuajamine just eriti teises vaatuses ja siis hiljem seal nimetati isegi seda nimetataks, nagu oleks mingisugune valu, midagi taolist, eks ole siis hullu teisenemine, seal olete teise vaadanud seda ja kuidas te selles suhtes nii-öelda tekkis niisugune moment või on see lihtsalt kellegi eriarvamus, selline. Ei oskagi nii ruttu vastata, tähendab nende sisseviimine pidi tooma sisse nagu, nagu, väga kauge. Noh, ütleme, meie vanused on väga kauge sõja järelkaja, ilma milleta ma seda tükki jälle kujutaks ette, sest see ei ole ainult meeste ja naiste vaevalt olid kõik perekonnasuhted on selle selle najal kujunenud siis võib muidugi alati olla nii dialoogides kuidagi seletada, et vaat see oli kaugel sõja ajal, aga mingisugune ütleme, nende laulude ja selle asjaga, selle selle tausta sissetoomine ma ei kujuta, et ilma selleta seda saaks nagu teha. Minul, minul tekkis küll absoluutselt koos. Ja jutt läks juba roosiaia lähedal, ma tahaksin hakata natuke kaugemalt. Nimelt tuletame me tänases saates meeltega ennetame esimest näidendit õhtused viiele, aga enne seda meeldetuletamist katkendit näitlejate poolt tahaksin ma sinu käest ikkagi küsida, et mis see siis oli, mis sundis sind just niisugust elulõiku paljude inimeste silmade ette järelemõtlemiseks ja otsustamiseks? Jah kuidas nüüd võtta, tähendab minu lühiromaanides ennem seda peaaegu nagu üldse puudus töölise kuju. Mingi mingil määral ma tahtsin natuke saada laiemat auditooriumit, ärge nüüd mõelge seda, et mul oleks seda ilmtingimata vaja olnud, oma tundsin nagu just ennem seda kirjutatud. Need munad hiina moodi on kuidagi nii väga sissepoole minek, nii kuidagi irdumine selle järgi tavaliselt autori taha kahte teost kunagi liiga sarnast selle järgi, kui meelega taga sisse tahtsin ma natukene võtta seda tegelikkus seda realiteet enda enda ümber näidata ja siis mis siin nüüd rääkida, eks, eks muidugi, loomulikult ei ole see näidend nüüd näiteks spetsiaalselt alkoholiteemast, aga aga see ju see on ju ka, küllatasin asi siin, nii et see vast ja. Muide, on kole raske täpselt vastata niisugusele asjale, see ei ole mingi mingi helistamine, on kole raske, absoluutselt raske on öelda, millest tekkis soov kirjutada ühte asja, üks asi hakkas sind kuidagi jälitama kummitama ja ja siis olid sunnitud üles kirjutama niisugust enese mingit eelhäälestamist, seda on päris raske teha, ma vahest ennast häälestun teisele kolmandale teemal, et midagi seal teema teha, harilikult tuleb selleks järgnevaks tööks hoopis miski muu, mis kuidagi kuskil mujal moodustub. Nii et täpselt ma ei oska seda vastavat, ühesõnaga natukene tegeleda. Natuke teiste tegelastega, kes mu romaanides tavaliselt olnud, eks ole, monumendid on skulptuurid, kunstnikkond. No vot et pöörleb natukene kaasaega rohkem. Aga see vastus ei ole ka ammendast, ma ka ei tea täpselt. Mis just mingi mingi asi käskis. Ilmselt kuidagi õige lähe, Tähkisse sa näed seal täiesti olemas, eks ole nagu oli, jah, minu meelest tuli kirjade, selle temale oli üks niisugune küsimus, et. Kas kas teile meeldis oma näidendeid teatris vaadatavat niimoodi küsitleda? Noh, eks ikka meeldib, sest muidu ei pakukski juht. Ei pagustiaatrile. Aga ega see hea tunne tõeliselt küll ei ole. Tahan mõnedki heaga, ta on see seljatunne, mida ma siin korra korra juba mainisin. See on saalis ikka ise oma näidendiga. Väga raske, sa oled niivõrd muresse umbes tead järgmist sõlme, millal nüüd raske koht võiks tulla, kuidas see võiks täna üle minna ja nii, et mingisugust naudingut sealt eriti eriti ei saa. Eriti muidugi veel sel juhul, kui sind on kuskil saalis nähtud näitlejad, teadeksa seal olemas oled, siis on kuidagi veel raskem. Aga kuskilt tagant näiteks draamateatrile pillutatult uksevahed, seal oled natuke rahulikum, aga aga üldiselt, ega see meeldiv ei ole. Kõige raskem on muidugi esietendusele. Kes siis on, näitlejad on tavaliselt närvilised? Kuskil neljandas neljas viies et tavaliselt tuleb teatud nagu reeglina kõige paremini välja autor teab, et ta peab ka lavale noh, üsna suur tõenäosuslike väliselt täiesti läbi kukub, siis muidugi muidugi ei pea, aga, aga enam-vähem ikka peab lavale minema, autor tunneb ennast laval palju halvemini kui näitlejad. Oled seal natuke õnnetu, mannetu seal ja kogu aeg mõtled, kust trepist ma nüüd lähen ja kus ma sealt alla tulen ja nii et ei, ei, ma ei ütleks, et hea aga võib-olla näitleja kajale hea sel päeval, kui ta teab, et alter tähendab see natuke vist enamikku näitlejaid küll segab jaht. See paneb liiga palju näitlejale eneseanalüüsile mõtleb liiga palju tekstil, mingi vabadus natuke kaob. Sellepärast ma ütlen, on just parem, kui see keegi ei tea, et see oleks siis. Elanikud on üldiselt omane negatiivne kangelane, millesse teleteie maailmatunnetusest vaatenurgast Ah soo, eks neid ole vist jah, rohkem. Rohkem nüüd küll, jah. See teeb mind päris mõtlikuks, tõeliselt on juba ennemgi teinud. Mõtlikuks, aga muidu. Jah, negatiivset kangelast või puudusi on muidugi üldse alati kergem kergem näha ja ja millegipärast nendele. Näidendis ka rahvas tunneb nad hästi äraga positiivse kangelase loomine on üks väga keeruline protsess. Sest kui nüüd võtta üldse näitekirjandust, võtame, mitte ainult Eesti, võtame, võtame nõukogude, võtame vene klassikast isegi maailma näidendeid. Neid väga helgeid positiivseid kujus on ikka tõesti võrdlemisi harva õnnestunud luua, seal lihtsalt väga raske teha ja tavaliselt sa püüad ikkagi ühe sellise panna, aga lihtsalt negatiivselt varitavata ära, neid tuntakse kergemini, aga see, see positiivne, uus on tavaliselt kui sai, tahaks trumpi teha, seda niivõrd alles kujunemisel, võib-olla et, et võib-olla kuskil hiljem tundub, et see oli nüüd päris positiivne kangelane. Ei oska nii ehedalt, jah, niukseid Portšaagineid, minul ei ole loomulikult õnnestunud luua ja Eesti näitekirjanduses aga ei oskaks nimetada toredat, positiivset kangelast. Võib-olla võib-olla see Kustas Lokk sinna sinna kanti. Aga jah? Ta võib-olla ei peagi tegema vahet positiivse, kõige hullem muidugi meile ka ma ei kujuta ka, et mul oleks kuskil mingit absoluutselt negatiivset tüüpi olemas võib olla näiteks monumendist, satiirilise laadiga, reos, sealt võib nagu nagu leida puht satiirilise edeks omapära. Karikeeritus mingi, aga muidu ma ei, ma nii päris negatiivseid tegelasi, no küllap neid on, aga ma ei oska öelda, aga ma ikka olen püüdnud alati negatiivsele tegelasele ka mingisuguse inimliku joone anda, sest muidu ta on nagu eemale tõuka, muidu ei ole mõtet tema võltsmängu võttagi, täitsa harva tuleb ette inimestele Alo, seda on tõesti harva näha. Aga mis te arvate, kui häda mõjutab kirjaniku isiklikele kogemused temale omase käe? No ega me millegile muule praktiliselt ju ei oskagi tugineda siit, nüüd palun mitte tagasisidena järeldada, et ma olen kokku puutunud paljude ebameeldivate inimestega teise tahet ega mitte praktiliselt, eks kirjanik ikka suurel määral tugineb. Tugineb ikka sellele, millega ta kokku puutub, mida ta mingil määral tunneb, mida ta näädvustele meelde jääb. Muidugi teatud osa on, on loomulikult ka sellel sellel lugemusel ja natukene nagu ikka, nagu ikka ka iga ka insener või konstruktor vaatab, mis seal ennem tehtud, sealt tulevad ka mingid asjad, aga noh, eeldame, et need ei ole ka mitte telliter aktuur, vaid seal on ka eelnev kirjaniku võtnud ühe, ühe elulaigu, nii et kust mujalt ikka kui või mitte elust päris puht ulmeromaani. Ma ei ole kirjutanud, aga ega Nulmedki oskaks kuskilt mujalt lähtuda, kui, kui mingi vundament või Black Star muusika elue. Aga muidugi kõiki oma tegelasi loomulikult ei olema Miyal iialgi välja mõelnud, jah, on ka selliseid, kirjaniku tüüpe võivad ilmselt noh, mis hakata kirjanikutüüpidest jagama, aga ilmselt on küll niiviisi, et et osa kirjanikke võtab palju rohkem elust kui, kui teine, paljudel on väga palju prototüüpe. Kamina prototüüpe peaaegu ei ole kasutanud, kuigi vahest on leitud, et mõni meenutab kedagi väga juurde, kes tabas kahest-kolmest inimesest mingisuguseid tees või elust otse maha kirjutada ma ei oska, mõni mõni autor oskab. Lühistama teostetajate kõige õnnestunum omaks ja on sellist kangelaste teedes, kelle elu te ise saaksite elada? Oi ei nihukest teostada ei ole vist küll kirjutanud. Milliste lummar elada. Ja, ja niisugust küll ei ole kangelast, meeldivaid kangelasi, meeldivaid kangelasi. Ikka ehk on väikses reeklemis nagu on ja? Ei, ma ei ole kunagi niiviisi mõelnud, et millise kangelase eluma ise tahaksime elada. See on kohe õige raske küsimus. Võib-olla see on isegi mingisugune võti tulevaseks loominguks püüda kuidagi kirjutada mingi niisugune kangelane, kelle elu ise tahaksin elada. Pühastasannastiga no püha asus pühagi kannab, olla, ei saa. Ikkagi pisut halvemini, Püha Susanna kuidagi nüüd trumpab, trumpab ikkagi üle. Muide, pühas Žanna võib-olla jah, tahaks, tahaks ma kõige rohkem olla? Ei olegi nii neli päris naerma ajasin diaatri kriitikutega oli ka veel lugeda kohtusel vestlused Püha Susanna on, on mõnedki niisugune. Lähtus noh, nagu nagu, nagu päike või nagu mingi loodusnähtused ta on, mõnel määral ta ei ole, ütleme tavalises mõttes naine samal ajal pühak, vaid ta on mingisugune sümbol. Ja isegi räägiti, nii et täiesti mult kunagi küsiti. Väga huvitav küsimus. Ma ei saanud tükk aega vastata, mitte midagi. Et mis te arvaksite, kui pühasus annat mängiks Jüri Üdi. Ma mõtlesin, et alustaks nalja. Täitsa tõsiseks ei osanud ma midagi vasta, pärastaksin, mõtleme. Et ega see absurdne küsimus mitte ei olnudki, tähendab, ma ei ütleks, et ta oleks pidanud, aga et küsimus ei ole nii rumal, kui esimesel pilgul paistab, sest seal on niisugune. Nii et, et nüüd vastata vastuse siis, siis võib-olla Püha Susanna oleks hea meelega, sest. No ikka teda nähakse. Aga küsimuse esimene pool millistama teost peate kõige õnnestunuks. See on ka üks raske asi öelda, sest reeglina ikka niiviisi üks teos saab valmis, harilikult kavatsetakse ikka loomulikult kirjutada oma kõige paremat teost. Niisugust plaani ei ole vist küll mitte ühelgi kirjanikul teeks nüüd ühe niisuguse rahuldava peale, seekord kirjutatud ainult kirjutamise pärast, eks, ja et nüüd teeks ühe keskmise teosed, ärme seekord liigani üle pingutame panemas keskmise käima, niisugust tunnet ei ole nagu olnud. Noh. Eks tõeliselt on ju raske näiteks emadel ka vist öelda, millist lasteni kõige rohkem armastate, mõni mõni laps, kes on nagu võib-olla halvem ei ole nii elus edasi jõudnud, tihti vahest vanemale isegi armsam kui teine. Ma võin nii professionaalsusest seisukohalt. Mul on mulje, et näiteks proosas on võib-olla õnnestunud õõnestatud pillimees küllalt korralikult kirjutada ja munad hiina moodi väike, natuke nõrgem. Monument, natukene algajalikum, kuigi tal on minu jaoks ka see tõesti minu jaoks ka oma hoovi ei tahaks, et ma ei oleks seda kirjutanud. Näidendite kohta ma kohe ei oska, siis. Puht tehniliselt vist puhtkirjanduslikus mõttes on vist kõige paremini kirjutuse. Jälle häda mõistuse pärast, aga palju vähemast diaatridega rohkemgi lugemisdraama päris ära visata ei tahaks oma asjade pärast küll, mida ta on inimesi, kes ütlevad, et ei suuda näidendite päev täiesti mõeldav, täiesti mõeldav. No kui on niisugune, mõnda näidet tõesti raske lugeda, näiteks mõtlen kaks seda tüüpi näidendit ütleme, minu enda omadest, mida on mida ei olegi nagu ilmtingimata vaja lugeda sushiõhtusööke ja roosiaed sest nad on kuidagi niiviisi noh, rohkem nagu vaasid või vormid, kuhu näitleja võib ennast hästi palju juurde panna. Ja nad lugedes on natuke alati primitiivsed. Vaat siin on üks niisugune asi, et kui kirjutada midagi puks lugemise jaoks, siis vahest teatriga leia kontakti, aga teatejooks tuleb teha midagi niisugust, mis lugedes tundub vahest isegi banaalne. Esimesel no kui näiteks nõudlik proosa lugeja loeb ühte näidendit, eriti niisugused natuke melodramaatilist tüüpi väidetesse tundub talle noh, lihtsalt niivõrd maitsevaene. Aga samal ajal just just see annab diaatrile võimalust seda mitte maitsevaeseks teha ja täita seda oma omanik hektariga, niiet kaks niisugust liiki näiteks lugemise poolest, mina arvan, et sus annat ja siis seda jälle häda mõistuse pärast peaks olema võimalik lugeda ka ilma teatrit, aga aga roosiaeda ja õhtusööki lugemine on tundub nii, et noh igav ja banaalne ja väga otsene ja siin langeb sentimeetri, seal ütled aga otse välja, nii et see on ikka mingi žanride. Need esimene, viimane tähendab, on näidet nagu diaatriox rohkem ja Susanna ja ja, ja jälle häda mõistuse pärast. Ma eeldan, et need on rohkem ka lugeja lugemise jaoks, tavad, jõudsimegi välja Nissani viimase näidendina gaasiaeg ja selleni, et ühes meile saabunud kirjas oli üles tõstetud niisugune küsimus nimelt kirja alter küsib, et mis n, vaid tema arvab, miks meie ajakirjanduses üldiselt ei ole eriti elavalt reageeritud mõni aeg tagasi ilmunud akadeemik Gustav Nani aimukale SC-le meeste ja naiste suhetest ja kas enne enne tema leiab, et et niisugune nali poolt üles tõstetud naistemehelikumaks ohtumise, meeste naiselik kohaks muutumise protsess on olemas, vot selle kirja autor leidis, et roosiaia saatnud ühe kandi pealt puudutatud Kui nüüd selle küsimuse esimene pool siis nähtavasti artikkel andis meile nii palju uut informatsiooni või tähendab niisuguse küsimuse nägemist niivõrd uudse nurga pealt, et see nagu eeldaks sellele, noh, järgmisel päeval reageerida ei saa, see peab endasse endasse kõigepealt noh, neelatud alla saama, siis sellesse süvenenud, sest see, niisugune abielu termodünaamika ja mees seal täpselt seal oli rohkem mõiste ja kõik kõik niimoodi laiendatud sisse viil. See oli selle küsimuse niivõrd uus ja omapärane lahkamis viised ega selle peale algul ei oskagi muud teha, kui mõni pahandab, mõni lõbutseb ja siis jääb järele mõtlema. Ja võib-olla see niisugune lõimetus aed on just parasjagu pikk olnud, ma usun, et sellele see artikkel on sellega juba ammu reageeritud, võib-olla seda artiklit nimetamata, see on juba tunda, et me kõik seda teame, see juba mängib kaasaga punkt selle artikli eest analüüsi või poleemikat ei saks suhtluses seal oli nii palju huvitavaid seisukohti, et nagu julgegi kohe polemiseeriv hakata ja väga palju õigeid seisukohti. Aga siis küsimuse teine pool, see, see naiste osatähtsuse tõus ja see on nüüd nii keeruline sellele vastata, eks need tendentsid paraku ei ole, kui vaadata nüüd laiemas laastus, eks ole, elukutsete suur hulk on naiste kätte kogunenud, see saatejuht kõrval naisterahvas, siin näen ma ka seal levinud on meile, inseneri, sõjaväest ära. See on jah, niisugune omaette rõõmustav ja võib-olla ka kurvastav tendents nähtavasti naised on kuidagi ütleme, üldise kultuurihuvi poolest samuti kindlasti kohusetundlikkuse poolest ja paljude niisuguste näitajate poolest ületavad nemad parasjagu vist mehi praegusel hetkel küll selles näidendis see ei ole muidugi mitte sellele teemale otseselt pühendatud, aga seal oleks niisugune lause sisse lipsanud, et, et naist sõnast ja härga sarvest tõepoolest on näiteks ükskõik mis aiast kokku leppida. Siis, kui sa lepid naisega, sa võid olla märksa märksa kindlam, et mingi asi õigeks ajaks saab tehtud või vähemalt saab öeldud, et et see ei saa seks ajaks tehtud kui õemehega. Aga loomulikult ma ei, ei taha ju, nüüd pealegi siin kahekesi siis päris hea teha, eks ole. Ei, ei, ei, seda vist ei saa, kui naiste üldise kultuurihuvi väitlejad suuremaks, võib-olla mõnelisel diferentseeriti seal alal või näiteks puht loomealal naised ei ole näiteks nii palju häid muusikuid veel. Luules ja kirjas on, on pilt küll. Naiste osatähtsus paraku tõuseb. Ma ei tea ja selle, kas meeste osatähtsus langeb, võib olla oluline, naiste osatähtsus tõuseb. Võrdlevalt langeb. Aga see on nii keeruline, ma soovitan kriminaali selles mõttes. Jooksjo. Jah, muidugi ei olnud see ainuke probleem, mida tema näidendites roosiaed puudutatud. Tuletan lavastust meelde neile, kes juba näinud ja tutvustame väikese katkendi kaudu neile, kes veel pole näinud. Draamateatri lavastuses toetud katkendis mängivad näitlejad Ita Ever ja täna No selles mõttes maailma hulluks ajab ja rõõmud ära võta. Eks me kõik muutudenu, sest elu läheb ju edasi. Asja edasi on, tead sa seda üldse riskinud? Seda on raske seletada. No see oleks tore küll, ainult roosid peaks selleks olema, et inimesi rõõmsaks teinud. Emal oleks uued roosid, surm minust, raudtee talle mingit kaastunnet. Mul on ta ema. Kunagi peale sinu vastu koju hoopis teise enne abielu küll. Aga kui tehnikumis salaja paned, tegime siis sellest ajast. Ma lihtsalt ei suuda mõista, miks ta nii minu vastu. See on rohkem kui tavaline ämma ja minia vaheline jagelemine on selle taga hoopis midagi suuremat. Ma tunnen seda suuremad seal ikka saab, aga ma usun, et ma olen üsna kindel, et kunagi me saame seda teada. Kes seal alandatud. Missuguse tumeda ja kleepuv, justkui vanad istamentliku vihaga ta seda kuulutas. Mil moel olen mina teda avaldanud? Tänu sinu juures ma imestan ka ühte asja. Ainult. Vihast mida vaata, tulen kena soliidse mehega. Ja edasi, ma arvan, et suurem osa mehi oleksid sel puhul natukene armukadedad. Teeksid mõne stseeni. Sest vaata, ma olin ikkagi tükk aega ära pealinnas ja vähe sellest, ma võitlesin seal isegi midagi. Ausalt, tema kihutas tarka. Hakkasin käima vist jah, natukene teiste silmadega nägema. Aga sa ei vastanud mulle. Mina usun sinusse. Ja truu naine. Ei saa mind ometi bet. Mul on niisugune tunnetkonna, reedaksin sinu härnsilt siis värinat. Mis siis järele jääb, tähista hispaanlaseks. Aga homme tuleb Karl Karl siia ja siis sa pead olema minuga meiega oma ema vastu ja muud üle ei jää. Tuleb, sest kui sina, nagu see ei ole, Tõnu siis leiab Karl, teise inimese uue juhataja leiab pisike palgavaese hullemini kui mina peaksin tegema niisuguse otsuse, mis võima võtapa mõttes uus juhataja, aga mis siis? Tahab panna, kelles juhatajaks? Sina ju ei saa, seda vastu, ei võta sõna minu naine. Mina olen sinu naine ja, ja sellepärast ei passi. Oh jumala, siis läheksin alles päris põrgule. Külla tuleb ikka täiesti uus inimene leida ei taha siia uut inimest, Tõnu, sellest aiast me ei loobu. Sa pead minema oma ema tahtmise vastu. Kristi ega teda ei ole ju enam niikuinii. Kui kauaks? Tead ma nägin hirmsat und. Hall ajas emandaga ketelemise kurni kaigas käes. See, millega te neid tegusid lömastab? Ei oota, see pole veel kõik. Ja mina karjusin. Ei saa öelda. Kas ma võin täiesti aus olla, vannuginaasioni ainult ja ainult uni. Tead, mina karjusin. Löö see limukas. Viskus kole uni, eks. Teata, nagu loed mu mõtteid. Ta tahab mind nimme solvata, näidata. See kõik jõuab, ikka, teavad need, kes roosiaedtalong raamatukogu väljaande pugenud või Draamateatris käinud. Ja saavad teada need, kes loevad rõivaatajat. Kerjus, seos teostus ikkagi võltsida hulledki kvaliteedis, hästi pisikene tollal kusagil kuue, seitsme aastane. Nii seda me teame, et ükski süda valutama ta elab inimhingedes kaua ja kaua veel edasi. Aga kuidas teil joodostee talletus teie lapse mällu niivõrd tugevalt sees, kui on noh, selle järelkajad nii-öelda teile kuidagimoodi mõjutanud töid kirjutama ja ikkagi ikkagi jälle meenutama seda eriti on see roosiaias, siis on reekviem suupillile. Vot selle koha pealt jah, tähendab sõjast muidugi need mälestused ei ole noh, tal on mõneti mõneti kaootiliselt, kuid üsna emotsionaalselt laps on kuskil selles, selles eas mina olin. Nojah, 36. aastal sündinud jah, ja siis seda oleks ju? Ei sõja sõja mälestus mul muidugi on, nad on niisugused nagu lapse aru ei anna aimu, mis, mis, mis ja kuidas täpselt. Aga samal ajal elamused noh, nagu surnud ja pommid ja mis poiss muidugi ütleme, esimese klassi poiss ta ei näegi, nii, kraagilisetame isegi seal mingisugust isegi ausalt öelda põhinevad mingit põnevust ja jubedus, segame mul igatahes mingisugune niisugune assotsiatiivne mälestus sõjast on ikka täitsa terav. Aga ega ega rohkemat muidugi ei olegi. Ja see annab, annab ennast kindlasti tunda ka. Sest et noh, need inimesed, kes olid täiskasvanud sõja ajal, nemad nägid seda seda loomulikult teise pilguga ja ma ei oska mitte kuidagimoodi täpselt adekvaatselt seda kujutlust anda, ma arvan, seal Nabreekamis ennast mingil määral tunda küll. Roosiaias, nüüd nüüd kindlasti vähem. Aga, aga need puudused? Ma vahest lohutan ennast jälle niisuguse asjaga. Et näiteks noh, vaevalt et kas need teosed nii kaua säilivad, kes need nii palju hiljem loetakse, aga alati on kirjanikul kirjutada märksa kergem sündmusest, mis näiteks esimesest maailmasõjast. Kui ma oleks seal millegi vastu eksinud. Neid mäletajaid on palju vähem. Nii et kuskil või minna veel kaugemale keskaega, no siis võib ennast seal päris julgelt tunda, aga kõige raskem teema inimesel just see, kui teised lugejad seda aega täpselt mäletavad, sina usaldad sellest kirjutada, siis tekib igal juhul mingisuguseid niisuguseid asju, mis seal ikkagi täpsed ja mis on natukene kunstlikud. Ja, ja küllap see nii ka on, sinna sinna ei saa midagi teha. Aga see kõige noorem põlvkond näiteks, kui nemad peaksid lugema, nemad seda ei märka, aga, aga vanemad muidugi muidugi näevad. Aga sõjamuljeid muidugi lapsel lapsel minule käid. On ikka meeldis küll. Aga just nii värvid ja lõhnad ja hirm ja ja põnevus, nii rohkusega lüheta, aga kõik need, need asjad on, on sees. Et värv, värvi värvigamma, aga noh ja kuidas ikka detailselt oli raske, siis oli leiba saada või? Seda teadsid ema ja isa, aga mitte mitte laps, nii et ebatäpne muidugi. Aga kust sa tead, et ebatäht on sellepärast etteheiteid tehtud? Ega väga palju ei ole, aga aga ma arvan, et ta peab loogiliselt olema ebatäpne, sest ei saa. Nii umbes umbes ise mäletades ja uurides ütleme noh, sõjateemalist kirjandust, ajaloo fakte ikkagi seda päris täpselt tuleb, vist ei saa kätte saada või see on noh, niivõrd vähetõenäoline, et see, see teatud see protsent, millest enda laimu oled see nüüd tõesti absoluutselt täpselt ei, ma etteheiteid olulisi ei ole ka olnud, aga mul on niisugune mulje, et et lugejad nagu vist alateadlikult tunnetanud, et see ikka päris nii võib-olla ei olnud ja see on minu enda mulje. Kaebamas ei ole just käidud wet heitvas. Seda ei ole, seda ei ole olnud, kuigi ma eeldan, põhjusioon oleks võinud. Seda arvamust peale läks siis on nendes kirjades, mis siia tuli terve hulk küsimusi muidugi kirjandusliku kaitse kohta ja tõenäoliselt ka meie tänastel siin stuudio külalistele mõtlesime. Mida te arvate kaasaegsel Irjasse kohta üldse nii maailma co2, Liidumastaks? Mida selle kohta nüüd arvata? No ega ta vaesemaks ei ole jäänud eelnevast kirjeldusest, aga muidugi kirjanduse arengu näiteks võrreldes tehnika arenguga on absoluutselt kaks ise asja. Sest et tehnikas ja teaduses üks leiutus tõrjub näiteks eelneva välja svatule kindlasti geniaalne inimene, aga ega ega tema aurumasinaga nüüd suurt midagi peale hakata, aga aga samal ajal jah, võib võtta veel niisugune asi, et et kui nüüd kui nüüd ütleme kasvõi kasvõi isegi Einstein oleks noh, ütleme mitte meie ringis just, aga oleksin tänapäeva teadlastega, mitte insteni, kaalub keskmiste teadlaste ka koos ütleme, ülikooli lõpetatud, siis oleks Eestile väga palju informatsiooni saada, oleks oleks midagi talle öelda, aga nüüd, kui astuks siia sisse, ütleb Anatoli, Franz või Tolstoi, siis, siis kaasaegsel kirjanikul on vaevalt midagi niisugust talle öelda, mida, mida võiks olla teadlasel antud hetkel teadis nii, et need arenevad täiesti teistes teistes teiste seaduste järgi. Aga ma ei tahaks küll uskuda, mastaapselt oleks halvemaks läinud, ei oskaks öelda, tall areneb, areneb oma sisemisi seadusi Brasiilia mõningas mõttes. Nii konkreetse. Te võiksite nii, nagu viimasel lugenud esimeste. Nii palju olen lugenud ja nii raske on midagi midagi esile tõsta. Ei tahaks kohe inimesed, kui ma hakkan nimesid, siis ma pean 10 tükki jälle kohe ütlema ja. Igatahes lugev lugemist jätkub ja tuleb juurde ja ma ei arva, et, et kirjandus nüüd teeks mingisugust vähikäiku või ei usu. Aga kas teil jätkub aega ka ajaviitekirjanduse jaoks ja kui jätkub, siis milline osatähtsus on sellest kui teie kui kirjaniku tööpäevas? Ajaviitekirjanduse jaoks? No mingisugust ajaviidete meelelahutust vajab ju iga inimene, kui tema teeks ainult ainult tööd, siis töölist läheks, edenes ka nii hästi. Ajaviitekirjandust võib-olla ka ju muidu väga mitut sorti. Näiteks. Ja mõni on sedasorti kirjandus koguni, et, et mis on vaja viitekirjanduse, kust on kogu aeg midagi õppida, näiteks? Kriminaalromaanid võiks ju reeglina lugeda lugeda ajaviitekirjanduseks, aga, aga tänan väga. Võtame Agatha Christie, sealt on absoluutselt igal kirjanikul õppida, seal on, seal on nii nii õppimist kui ajaviidet. Aga siiski, ütleme niisugust halba ajaviitekirjandust ma tõesti viimasel ajal väga palju ei ole, annab nagu viitsinud lugeda ütleme, siuksed kodandus aegsed niuksed puht puht välja said koolipoisina ka juba läbi loetud nende juurde tagasi ei pöördu, siis võib halva ajaviitekirjandus asemel lihtsalt lugeda, ma ütleksin, populaarteaduslikku kirjandust või midagi muud, mis, mis ka aega viidab ja on huvitav ja ajaviitekirjanduse osa on kindlasti suur ja seda peab alati olema ajaviitekirjandus, ajaviite filmiajaviitemuusikat. See, see on niisugune lüli, mida ehitada ei saa. Ainult palju keegi oma piketist temale ette näeb ja mis ta sealjuures eelistab, see on juba väga subjektiivne, siin ei saa ka mingeid reegleid anda ja, ja ma ei oska isegi oma kogemusest midagi õpetlikku või selle kohta öelda. Viimasel ajal on väga palju mõtteid vahetatud mandariini romaani Kallas kohta, mida te selles suhtes? Ja, ja selle selle kohta seal suhteliselt jah, nõukogude kirjandust, viimasel ajal üks üks huvitavamaid asju, mina lugesin seda venekeelses tõlkes, siis siis saadis, tähendab, originaalis võib. Näete, kuidas ma mõtlen hoolega täpset vastust siis suuregid, midagi muud ja seda ma lugesin, siis, siis lugesin noorte häälest, nüüd praegu valmib veel veel üks kirjanduslik tõlge ühe kolleegi poolt, kus on üht-teist püütud keeleliselt natuke parandada. No see on põnev, see on ühest küljest kirjanduslikult hästi tugev romaan ja samal ajal samal ajal on tal niisugused elemendid, mis lubavad teda lugeda. No nii suure huviga, et ta võib väga edukalt peale oma kirjandusega värk isegi isegi täita seda osa meie päevast, mida me oleme otsustanud muidugi kergemalt, noh, ma ütlen Agatha Christie osas või selle, selles on ka niisuguseid elemente lihtsalt lihtsalt väga põnev. Ütleme Thomas Manni Võlumägi, mis on väga võluv raamat. Lemmikraamatutest seda on, seda niimoodi lugeda ei saa. Kallas on hästi-hästi häravalt tugevamaid, viimasel ajal. Kuidas teie veedate oma vaba aega, kui teil seda muidugi üldse on? Teen hobidest võib-olla midagi? Noh, vaba aega ei maksa kujutleda, kirjanikul seda siis nüüd väga palju on, aga samal ajal ka mitte mitte teda üldse ei oleks, ega siis näiteks ma mõtlen, et, et mõnel teisel elukutsel olijal võib-olla isegi on Vaba aega mõnes mõttes natuke vähem, sest ütleme, laua taga, kirjanik ju tõesti ei saa istuda. Noh, ma ei tea, üle kahe, kolme tunni, mõni üle nelja, viie tunni päevas iga päev ei olegi midagi, kirjuta, kui sa iga päev peaksid kirjutama kaks-kolm tundi, siis minu mina ennast nii huvitavaks inimeseks küll ei pea, et mul oleks nii iga päev midagi öelda selles mahus ja sellepärast jääb seda aega ju väga palju üle see ja kõik, mis laua taga ei ole või ühest küljest nimetada vabaks ajaks. Aga teistpidi ta muidugi päris vaba aeg kunagi ei ole, sest seal ikka oma töö juures kinni ja ikkagi läheb mõte sinna tagasi. Ja vabavaba aega. Ma isegi vahest jah, katsun nii, et ma ei mõtleks sellele, mis parajasti käsil on ja loen just selles mõttes niisugust ajaviitekirjandust ja et natuke vahest pingest lahti saada. Aga ei ole siin vist ka mingite teiste elukutsetega olulist olulist vahet, võib-olla on see, et päris vabana ei tunne ennast kunagi, noh, aga ega ühegi teise elukutse. Nii me ka vist pärast tööpäeva lõppu ennast täiesti vabana ei tunne ikka mingisugune mure või mingi asi läheb ikka sisse. Aga mis, mis hobidest nüüd öelda hobisid on ka igasuguseid olnud ja ei tea, kas, kas ongi mõtet nendest nii nii väga nendel peatuda? Sest vahest tahetakse just muide lugejatega kohtumistel vahest tahetakse nii huviga sinu hobisid teada saada mis siis ikkagi seal täitsa tavalised inimesed ei sobinud ja ta oli seal midagi erilist ja me jutt läksin lugemise peale lugemuse peale. See oli ka niisugune küsimus, et inimese lugemisele, nagu igal juhul tema elu eaga piiratud ulatus. Kas, kas sinu arvates peaks mingi süsteem inimesel olema, kes tõsiselt huvi tunneb kirjanduse vastu või kuidas? Jah, sest inimene jõuab ikka kuule väikese haru raamatuid oma elus läbi lugeda ma ei jõua, praegu saatis välja arvutada aga seal mingi ütlematult väike arv. Ütlematult nii ootamatult väike, kohe. Ma ei tea, mõni 1000 raamatut heal juhul, kui ta kogu aeg nagu kujutame, et me oleme palju rohkem. Nii et väga hea ju vist oleks kui niisugune süsteem, aga see nagu kõigi süsteemidega, ma ei tea, kas saaks anda anda täiesti üldkehtivaid õpetusi, millest alustada ja ja kuhu jõuda selle, see, kes hakkab lugema, see ei lase ennast eriti õpetada kellelegi poolt, aga muidugi ütleme, mingi informatsioon ja bibliograafia, niukseid asju võiks nagu rohkem kasutada küll siis päris tõsine lugemus. See käib niikuinii, aga ma ei tea, näiteks on olemas niisugused asjad nagu bibliograafia igas raamatukese osakonnad, kui kellelgil mingit mingi teravdatud huvi mõne autori vastu näiteks tekib, siis on võimalik uurida, mis, mis temast näiteks on. Luuletamise, mis vene keeles kaunis raske lugeda ka proosa Kristin kuidagi saame ikka kõik, kõik toimeluulet on tõesti raske. Ja samuti, kui on huvitav auto, siis nii, et mingil määral võiks kasutada rohkem neid teenuseid, oma võimalus võimalusi oma lugemuse kuidagi täpsustamiseks, aga aga siin see on niisugune keeruline, keeruline asi, mina olen küll lauset öelda võrdlemisi stiihiliselt lugenud ja samal ajal üks teatud teatud hulk kirjanikke, kes mulle on meeldinud nende kohta, ma olen püüdnud kõik läbi lugeda. Mis on võimalik, kui keelebarjäär lubab, näidendeid saab rohkemates keeltes lugeda, kui proosat või veel veel rohkem luulet õpetada ei oska midagi, aga jah, ei oska midagi õpetada. Jah, no igasugustel kohtumistel igasugustel üksteisega lähemalt lähema tutvumise võimaluste mängib minu meelest küll mingisugust rollikaga inimlik uudishimu ja sa ütlesid küll, et muudkui küsitakse, et mis hobid teil on ja, ja, ja nõnda edasi, et mis neist ikka rääkida, aga, aga luban ikka esitame mõned niisugused uudishimu, küsimused, noh mina, neid oli terve hulk muidugi ka kirjadest ja ma lihtsalt loeksin mõned neist tihti otsa, siis nii valiksid, millele vastata tähendab, oli küsitud, kuidas, kuidas planeerida oma tööpäeva ja kas teil on ka mingisuguseid niisuguseid ühiskondlikke ülesandeid oma põhitöö kõrvalt. Siis on küsitud, kas te oskate võõrkeeli, kas neid oleks vaja osata ja siis õige mitmes kirjas kordusküsimus selle kohta, mida peaksid need inimesed tegema, kes ise ka proovinud kirjutada tõsikirjades. Kirjad olid nii kooliõpilastelt kui ilmselt vanema generatsiooni inimestel kes taandamise proovivad, aga siis nagu ei julge kuskile väljaandesse minna pakkuma, aga tahaks mingit nõu, juhtnööre saada. Nii palju nüüd siin 30 ja tähendab esimene päev tähendab päeva plaanidesse seadmine ja ühiskondlikud ülesanded meid, meid paraku tõesti tekib aks aastalt üha rohkem juurde ja nad väga segavad ühe päeva koostamisel, aga samal ajal ei saa neid ka päriselt tegemata jätta ja ja kuskil see tuleb leida õige suhe ühiskondlike ülesannete ja siis tööaja vahel. Sest ma usun, et kui üks inimene nüüd päris kindlasti lukustaks ennast või ronis kuskil elevandiluust torni siis väga pikka aega olemine, seal oleks kahjuks mõõdukalt seal olla nii mõni kuu ja seal töötada siis külla, siis peaks jälle alla ronima, niiet nendele ebameeldivatele, ühiskondlikel kohustustele on, on oma oma mingisugune kasutegur. Aga muidugi kui hommikust õhtuni, kui mõnele inimesele neid väga palju peale langeb, mina olen lasknud omale ka liiga palju nitel langeme, siis ta killustab ikka, killustab päeva ja kindlustab elu ja nii, ega ta hea ei ole, tuleb õige proportsioon leida, see oli esimene ja see oli, mis seal siis veel siis oli see küsimus võõrkeelte kohta. Vot võõrkeeltega näiteks Malfoy üsna õnnelikuma läks noh näiteks kas või keemia õppimise asemel, mille üle ma olen ka õnnelik, et seda õppisin, oleks natuke rohkem keel õppinud, tähendab võõrkeeltega on nii lugeda, ma suudan. Näidendeid suudan nüüd lugeda inglise keeles ja prantsuse keelest vast ka vene keeles loomulikult, aga mu keeltepagas on tõesti need kolm keelt mingil määral saksa keelega kõige halvem, isegi halvem kui prantsuse keel. Ja rumal ja häbi küll, et, et see nii on. Kerget kirjandust jah, aga võõrkeeli miks vaja ei ole, niisugust küsimust ei saa üldse mitte tõstagi, loomulikult on vaja igal elualal täitsa kindel. Ja järjest rohkem jääaeg edasi. Ja siin on just eriti muidugi humanitaaralade ja kirjanikke ja, ja ei, olukord on veel raskem, sest ütleme keelte näiteks erialast kitsal erialakirjandust, selle saab inimene üsna ruttu ära õppida ja lugeda ükskõik millises keeles. Pool aastat läheb aega eeldada, et keskkooli kõrgema õppeasutuse programmid selja taga natuke hell, aga vot eriti raske nüüd just kirjaniku selles mõttes, et lugeda kaasaegset proosat. See on raske või noh, palumendilt joissa lugevnhoriseeri tule ei tule kõne alla, ei tule originaalist nii kehvavõitu kuidagi kuidagi. Putin, inglise ja prantsuse keelt ikka loend natuke ja vahest teen ette ka vene keelt muidugi loe. Ja, ja siis veel nende nende nõu küsimine nõu küsimise kohta on niiviisi, et et Kirjanike liidus on konsultatsioonivõimalused. Möödunud aasta oli kolmapäeviti, reedeti praegu, mis needsamad ajad või, või olnud ühesõnaga, sinna võib helistada ja täpselt täpselt sinna tulla. Kaks korda nädalas ja seal käijaid on ja inimesed selle koha asukohta teavad, on hea ja kasulik on sinna ennem ette helistada, leppida konsultatsiooni aeg kokku, sest vahest juhtub nii, et mõni päev konsultant istub üksinda, loeb lehte ja teisel päeval näiteks kaheksa inimeste ütleme et kõik on tulnud veel, mitte Tallinnast rongidega peavad liikumas, võib tekkida seal niisugust, nooremate inimestega läks väga ilusti minu meelest käiku praegusel kirjandussündmus, kirjandussündmus, mis siin Noorte Autorite koondis koos Kirjanike Liiduga toredasti organiseeris. Ma usun, et need hakkavad edaspidi noored leiavad Noorte Autorite koondise ja edasiste analoogsete üles või üritustega võimalusi, aga keskealised ja vanemad kes just toimetustes ei taha minna, seal ka antakse mingit konsultatsioon ikka vist Kirjanike Liiduga ega muud muud organid selleks ei ole nagu loodud ja ei tea, kas vajalik. Vaat nõnda, need olid siis need küsimused, mis kirjeldatud, aga need on teie omad. Selline küsimus, kas te kavatsete jälle ka luuletusi rohkem kirjutama hakata? Ma olen selle üle ise ka mõelnud, jah. Ma olen ma nüüd ennast mõneti korda nagu seda küsimust on minut tihti küsitud ja siis ma olen vastanud niimoodi niimoodi, et luuletamise vanus on voorus, aga igal inimesel tuleb ka teine noorus on ta vist õige lähedal juba. Nii et selles mõttes teise nooruse taaspuhkemisel on täitsa loomulik. Ei ma, mul on noh, natukene kuidagi on, on tahtmine küll veel midagi ilusat tõesti. Siin täiendavalt sellele juure vate teoses tekkis selline keskustelu, et kas on olemas sellised luuletused, mida kõik mõistavad, mõistaksid, eks ole, ja siis pükstega ütlen, ütles selliseid luuletusi ei ole üldse olemaski, mõtlesin natukene, vajaks selgitust, sest näiteks on olemas luuletused, näiteks Juhan Liivi mõistab igaüks, eks ole ka seal üle, võib-olla on su mõnevõrra raskem. Aga mida siis peaks tegema, et need luuletused siiski oleksid sellised, et need kõik mõistaksid. Ja kas üldse saab olla ka seal selliseid luuletusi? Noh, saab küll olla, aga, aga nagu ütleme siin teadus näiteks teadus on samuti juba diferentseeruma ei saa ei saa jah kunagi entsinglõbedistid aeg, siis, siis tegeleti vabalt füüsikaga ja maalikunsti kõige muuga luuletatiga seal kõrval ja Lomonossovi ajal oli see veel nii, et mingi diferentseerimise protsess või maitset, kitsenemine on ka kirjanduses nagu, nagu vastu olnud. No üldinimlikud luuletused ja nende hulk on küllalt suur, mis peaks olema mõistetavad kõikidele lugejatele. Aga samal ajal ei, ei, ei peagi alati olema niiviisi, et nüüd kõik luuletused peaksid kõigile arusaadavad olema, sest see seda ei ole üldsegi. See on isegi rumal nõuda, sest, et täpselt nagu elus iga inimesel meeldib üks inimene, teine ei meeldi näiteks noh see on ka muusikast paraku ikkagi nii. Nii et vist see peab ülimalt üldine asi olema, mis on kõikidele ühtviisi vastuvõetav. Ja nihukest luuletusi on eriti palju, muide kirjutatakse neid ühiskonna nihte murranguliste momentidel, kus terve rahvas ütleme, seal isamaasõjaaeg, siis, siis on aeg just niisugusteks luuletusteks eri ja siis ja siis neid tuleb, sünnib kõige rohkem. Aga seda ei ole küll kah mõtet endale kunagi ennast süüdistama hakata, kui mõni mõni konkreetne luuletaja ei peaks, peaks justkui meeldima see, see on nii, et näiteks kui võtame näiteks muusikamaailma, siis Tolstoi eitas Beethoveni ja ja kellest siis viga on? Ei Beethoven ei ole igatahes täis, niiet. Ja eriti kaasaegne vastutatiivne luule, see oleneb nii palju inimese temperamendi, st ja ei saagi legmaatikule ei saanud teemist kuleerikule ja meeleolust ja isegi hetkest ja kõikidest 1000-st tehnilised. Aga kui inimesel üldse midagi ei meeldi, no siis siis peab vist iseendaga tegelema. Siis väljume sellest seisukohast, et ei ole halbu filme, vaid unelmat vaata. Mõlemaid mõlemaid halvuritele vaatlejaid ja häid filme, haid, vaatajaid. Vot see on üks küsimus veel, te kirjutasite kunagi filmid stsenaariumi ja parandades sellepära, et kui saab see Norrisse kätte, eks ole, siis ta jaotab ta üksipulgi nii, eks ole. Ja võib-olla isegi seda tuura, toormaterjali või pult toodet ei jää enam midagi järele. Te kirjutasite ka kunagi väike reekviem suupillile. Muidugi süüdi ei olnud võib-olla seal niivõrd stsenaarium, kuivõrd Tallinn film. Et see film siiski väga kaua nii-öelda meie ekraanidel ei olnud ja üldse, kuidas teile meeldis? Ah soo, noh, ütleme, et see film vast ei olnud jah, mitte küll kõige õnnestunum, kui me peaks, hakkame nüüd Tallinnfilmi tööstiili ja midagi taolist arutame, siis me läheks jälle kuidagi kaugele. Läheksime kindlalt kohe saatepiirist välja ja, ja samal ajal ma seda ei tunne, aga filmidramaturgia vastu ei ole mina kui üldse mitte ära kaotanud. Ja näiteks praegu praegu just Veljo Käsperi ka ma just siia tulingi. Ühe teise filmi tsükloniseerimiselt. Niisugune film seal on rohkem niisugune armastuse filmi tüüpi vast ei ole nii sõja, nii suurte pretensioonil ka praegusel hetkel usun, et, et noh, kas me just see tüübli teemaga ehk ehk tuleb üks niisugune korralik film välja, aga, aga mis üldse filmidesse puutub, siis on ilmselt päris kenasti kuskil edasi, sest ma lugesin, kahju, et mul ei ole meeles, kes seda ütles. Et, et kui Eestis tuleb meil siin üks halb film, siis on üle-üle-üle-eestiline pahandus ja niiviisi aga samal ajal kõik inimesed täiesti rahumeeli istuvad televiisorit, vaatavad veel märksa halvemaid filme ja samuti ka ka meie kinodes jookseb küllalt nõrku silme aga nende üle nagu ei ole, aga muidugi jah, Eesti filmis Eesti film ei ole praegu tugev. Aga meie suhtumine temasse on kuidagi ka niisugune, natuke eelarvamuslik, et ärme sealt sealt ei tulegi üldse midagi. Ärme nii suhtes võib-olla kohe ei tule, aga, aga, aga niiviisi niimoodi ei saa. Aga võib-olla siin sellepärast tahaksid väga eratuleksid oma lapsik? No eks me seda taha jah. Aga filmidega on ju kah niiviisi, et ütleme näiteks kas või tallifilm teeb näiteks kaks kaks ja pool filmi aastast. Movskil ma täpselt ei tea, aga 50 ümber peaks tegema seda, seda argumenti tõesti ei tea praegu öelda. No ja selle tõttu kõik kogemused, režissööride, kogemused ja niisugused niukseid, neid näitlejaid on nii palju ja võib-olla ei ole eesti rahvas ka päris niuke filmirahvas, me oleme natuke kinnisemad või kuidagi. Aga see ongi keeruline, keeruline. Kas filmimehed ütlevad alati, et Donald stsenaarium, kas on see nii, üx ajab süü ühele, teine teisele, eks ole, seda õiget süüdlast nagu ei tulegi välja. Ega niisuguses asjas nagu nagu film ei saagi seda süüdlast päriselt leida, sest ilm on niivõrd sünteetiline kunst. Et seal, ütleme, kui üks üks kirjanik kirjutab ühe jutu, siis ta on sellest kuidagi ainuvastutav ja enilisega seal peavad isegi suur maitsete kokkulangemine, peab olema seal ka režissööri ja loomulikult stsenaristi ja kunstnike näitlejate, see on missugune see tõenäosus, et nad kõik harmooniliselt saaksid töötada, et sealt midagi, see tõenäosus on märksa väiksem kui inimesel üksinda teha midagi. Ja siin ühe lüli, halb asi võib või isegi, ma ei ütle halb töö, vaid teistega mittesobiv töö. Vot see võib terve produkti ära rikkuda. Aga mina arvan filmi samuti siin telefilmis filme. Ehk siis vigadest õpitakse, ehk ükskord tuleb, mina suhtun entusiastlikult. Näkkab ja noh ei tea ju rohkem. Sünnid teoskastele ideed, tegelased on juba valmis kujul peas, olemas järk-järgult ja kirjutamise käigus kirjutajate ringiga palju kordi või, või ei ole? No tähendab mingisugused näidend, vot siin on nüüd kaks ise asja. Näidendi kirjutamisel peab olema lugu eriti luu lõpp ja kõik üsna selge, muidu ei maksa ennem laua taha üldse istuda, sest seal seal muutub ainult detailides. Ütlase põhikarkass peab olema selge, muidu tööle hakatagi. Proosa puhul võib startida natukene Välja kujunematute tegelaste ja välja kujunematu mingil määral faabul, aga see on niisugune, seal saab alati rohkem muuta, aga näidendis muuta midagi väga raske, see on nii nagu ühest masinast üks hammasratas välja võtta või ta on sugune täpsem näidend, näidend peab mul alati kohe üsna täpselt selge olema. Nii et nagu kuskilt loo väär on öelnud. Niisuguse lause tema kirjutas proosat ka vist niisuguse printsiibiga. Niisugune lause on tema ühes päevikus. Et romaan on valmis, et neil ei ole mitte midagi muud, kui ta üles kirjutada. Tal oli noh, nii detailseks eeltööd tehtud. Minul nii ei ole, mulle küll, aga muidugi päris tühja tühjalt ei saa ka tööd alustada, ikka mingid asjad on, aga kui kui läheb hästi, siis tähendab isegi ütleme, romaani või novelli või jutustuse puhul on loomulik käik, siis sa võid juba uskuda asjasse, kui asi hakkab natukene muutuma. Kui kuskil kolmandas kolmandas peatükis üks tegelane, vot seda ta mitte enam ei tee, mis seal temalt nõuad, siis on järsku sihuke tunne ta mingil määral olemas, siis tuleb ära kuulata, mis ta teha tahaks ja nii kui läheb kõik puhtalt kava järgi, siis on raske, siis, siis on võimalus, et ta tuleb väga kunstliku, väga konstrueeritud. Et mina tahaksin 200 küsimusega omada loomingut. Tahaksin küsida nõnda, et nad, väike Illimar, tähtis korstnapühkija, saad sina tähtsalt? Mina tahtsin autojuht saada. Aga oled saanud. Ja ei, ma juhin, keskpärased küll. Kelleks tahad, seda? Noh, minu lapsed ei ole ju veel nii väga välja kujunenud vanuseliselt nende tahtmisi eriti tõsiselt võtta, tütar on uus, praegu saab, saab seitse. Saab seitse, kolmandal novembril lõpp midagi umbes võib-olla selle peale, mis seitsmeaastane tahab, aga siiski tüdrukul on kõige parem vastust, kui ta ikka küsitakse, lastelt küsitakse niukseid asju ja siis tema ütles, et tema tahab emaks saada ja see oli nii pagana ilus vastus minu meelest üldse ilusamini nelja vastata. Tahad sa filminäitleja? Mina tahan emakas ja see oli üldse absoluutselt ilma ette valmistamata, võiks lastele õpetada ilusat vastustega. Nojah, aga minu meelest ka näiteks segapoisile poisile. Ma arvan, et mulle meeldiks ja talle endale ka meeldib näiteks bioloogia, sellega lähedased asjad. Linnud, niuksed, niuksed elukad. Aga see on nende oma asi. Ei, vanemad tohiksin midagi. Midagi oma sooviga eriti peale pressidegi. Ja need on ilusaid vastaseid küll Aneti näos, eks ole tõsi, ma tahan seda öelda selle pika jutu suute vastused olid võib-olla mõneti niuksed, lühikesed ja mitte põhjalikud, aga eks, eks ma püüdsin mütsi teiletajate kuulasite siis temale väga sisukalt küljest ja panin siis.