Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port 14 aastasel ameeriklannale brändil Liibel viskas kopa ette või katus lendas või midagi analoogset. Igal juhul selle peale kanaliseerist ta halva energia Snapchati üles laetud pilti 24-ks tunniks nähtavalt aia. Seal oli üks sõrm teistest silmatorkavalt eraldi ja pildi allkiri sisaldas nelja Dahlis sõnumit mis oli suunatud nõmeda elu ja kooli Charleedingu grupi vastu. Viimase peal oli ta eriti pahane, saades teada, et ta ei pääsenud kooli esindustrupi koosseisu. Brändi oli Bahamine hetkel, poeskoor oli selleks ajaks ammu lõppenud. Infoajastul hakati rääkima võõraste vahel eksisteerimast eraldatusest, mida ületaks keskmiselt kõigest kuuest omavahel tuttavast inimesest, ühendussild ja nii ka brändi mahlakas ning oma sotsiaalsele siseringile mõeldud sõnum ulatus ekraani koopiana lõpuks kooli juhtkonna. Nii. Nad otsustasid neiud karistada ja keelasid talle aastaks osaluse. Charlie nagu treeningutest antud sammuga jaheldanud neiut soovitud virtuaalsesse vangistusse vadi innustas teda hoopiski kohtu abil õigust otsima. Väljastpoolt koolipäeva ja kooli territooriumi tehtud arvamusavaldused peaksid olema ju kaitstud USA konstitutsiooni. Ka selgitas meedias, et ta üritab lihtsalt tõestada, et temasuguseid noori õpilasi ja täiskasvanuid ei tohiks karistada selle eest et nad väljendasid oma tundeid ja andsid teistele teada, kuidas nad tunnevad. Pärast seda, kui madalama astme kohus nõustus neiu tõlgendusega, kaebas kooli valitsus edasi järgmisesse kohtuastmesse. Nende arvates kuulub õigust nende poolele, kuna neiu sõnum puudutas kooli ja selle liikmeid huvitavaks. Argumendi osaks on viide covid. Kanepi teeme ajale, kui kogu õpetamine toimus väljaspool kooli, kusjuures Neile pandi ühiskonna poolt kohustuseks hoolitseda kooli liikmeskonna harimise eest ka koolivälises ruumis. Juhul kui neil ei lasta muuhulgas küberruumis koolilaste käitumisele reageerida, siis ei saaks nad võidelda küberkiusamise ning rassismiga ega tegeleda muude kasvatuslikke üles, aga mida ühiskond neilt ootab. Koolivalitsus täpsustab, et antud juhtum ei ole unikaalne ja koolid on varasemalt mitmel korral rakendunud koolivälises aegruumist tehtud rikkumiste suhtes. Distsiplinaarmeetmeid. Küsimust Pole nüüd selles, kas brändi on hea või halb. Charlidel Biden kas uue põlvkonna ajatus ja ruumitus keskkonnas väljendatud mõtted on kaitstud Ameerika Ühendriikides põhiseaduse esimese parandusega mis näeb ette usuvabaduse, sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, rahumeelsete kogunemiste vabadusi. Apellatsiooniõiguse tehnoloogia vaates peaks lõplik kohtuotsus tõlgendama, kas kooliõigused ulatuvad Snäpi või teiste uue põlvkonna sotsiaalmeediakeskkondadesse. Asjaolu, et koolid on varem sarnastes olukordades koolilapsi karistanud ilma kohut käimata ei piisa ju lahendiks näiliselt süütu lahkeli lahendamisega. Verd on sedavõrd kaugeleulatuvad, et kooliõpilase juhtumi käsitlus jõudis USA ülemkohtusse. Käesoleval kolmapäeval algaski reaalne protsess seisukohtade ärakuulamisega. Vaidluse kummagi osapoole kõrval on kaasatud mitmeid huvigruppe sõnavabaduse kaitsjatest kuni küberkiusamise vastaste organisatsioonide. Nii protsessi oli kaasatud ka riiklik lepitaja, kes loodab, et kohus leiab olulisi huvisid kaitsva kesktee. Noh, lõplik otsus, aega pole veel teada. Juhul kui kõrgem kohus leiab kompromissi, milles koolile jääb piiratud õigus arvestada õpilaste suunamisel küberruumis toimuvaga on peagi oodata ka uut väljakutset. Sest niipalju kui mälu suudab meenutada, on õpilastele süüdistuste esitamisega kaasnenud reaktsioon, milles osutatakse süüdistust edastavalt, kellelegi teisele. Tema tegi või käskis, on sedavõrd tüüpiline kaitse argumentatsioon, et keegi ei hakkaks lahendusi leidma, ilmseks kohtusse pöörduma. Aga mida teha olukorras, kui on võimalik öelda, et robot sundis hiljutine uuring kannabki just sellist pealkirja? Esialgu on tegemist eksperimendiks, millesse kasvatatud õpilastele anti riskikäitumise ülesanne. Nad pidid pumpama õhupalli õhku ja samas hoiduma selle lõhkimineku eest. Tegemist on psühholoogiasse läbinud testiga, milles pannakse proovile riskimise valmidus. Ühe osa katse juures viibis rohkem pumpama julgustav robot. Masin oli viisakas, öeldes näiteks, et palun pumpa üks kord veel või siis miks mitte veel korra proovida. Lõhkemiseni on veel aega ja nii edasi. Kui pillanal jõudnud 50 pumba vajutuseni kiitis robottegijad tunnustavad sõnumitega. Juhul kui pall lõhkes, teatas sama tegelane, et pall on veel ja see oligi natuke kehvem pall või midagi muutroostimat. Selgus, et roboti mõjul pumbati keskmiselt 20 protsenti rohkem õhku ja lõhuti palle 40 protsendiliselt suurema tõenäosusega. Ühesõnaga tänu robotile suurenes riskikäitumine. Sestap võib tuleviku tusad seal brändi liiva ei öelda, et tema koolile suunatud keskmist sõrme ajendas näitama kaupluse teenindav robot mis omakorda oli õppinud halbu kombeid näiteks poodi külastanud õpetajatest, kellele on kogu see uus ajastu hakanud üha rohkem närvidele käima. Kuula varasemaid portaale. L2 koordi.