Portaal tere eetris, portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 2018. aastal ületas Apple'i börsiväärtus esimese ettevõttena triljoni dollari piiri. Paar aastat hiljem ületati juba kahe triljoni kähis investorit. Usk püsib ja firmaväärtus on liikunud jätkuvalt ülesmäge. Maailmapank peab arvet 263 riigi kohta ja maailmas on vaid seitse riiki, mille sisemajanduse kogutoodang ületab antud IT-ettevõtte väärtust. Riikide P ja börsiväärtuse võrdlus sobib aga pigem emotsionaalseks kasutuseks ega ole väga sisuline. Suurte raadiomaailma ongi pigem haarata rohkem emotsionaalselt sest emotsioonid on osa arusaamise mehhanismist ja veelgi olulisemana. Nende roll otsustamisel. Apple'i suuruse ettevõtte puhul on samas palju huvi poolides tahaks otsustada alates juhtkonnast aktsionäridest kuni poliitikuteni. Ja seda mitte ainult USA-s. Näiteks otsustas Vene Föderatsioon teisipäeval trahvida Apple'it 12 miljoni dollariga. Sealse majanduskeskkonnajärelevalveameti hinnangul kuritarvitab firma oma positsiooni mobiilsideseadmete turul. Põõsaks olevat firmale kuuluva rakenduste müügikeskkonnaäpp story tõrjuv suhtumine vähendate osapoolte loodud tarkvarasse. Apple vahendab küll tuhandeid Venemaal loodud rakendusi, kuid jälgib hoolega nende sisu ja konflikt algaski poekeskkonnast ühe konkreetse rakenduse tõrjumisest. Võimalik, et juhtunud ongi vaid ettekääne hoiatamaks USA ettevõtted riikliku vastase olemasolust. Riike ja eriti nende poliitikuid huvitavad suured ettevõtted. Rahvaesindajate huvid on muutliku iseloomuga, nagu on seda ka nende muutuv koosseis. Ja taolises olukorras peaks ettevõtted otsuseid kaaludes arvestama kasu kahju bilansi jaoks suurema makrotasandi tegevusulatusega. Firma kasvades tugevnevad poliitikute seas näiteks hirmud võimu jagamises, Tööhõive siirdumisest teise valimisringkonda ning oma valijate seas konkurentsile matamise ning konkureeriva partei liigse rahalise toetamise pärast. Teisalt aga oleks kõigi huvides kogeda parematele toodetele ja teenustele rajatud ettevõtete edu. Pliia iga teise sarnase suurusega firma teel seisabki oluline valik, mida jätkuva kasvuga peale hakata. Firmal on kassas sadu miljardeid dollareid vaba raha ja see ei ole ja raha väärtus langeb. Targem oleks vahetada millegi püsivama ja kõrgema väärtuse vastu. Piltlikult on firmal raha kasvõi isikliku riigi ostmiseks. Aga ükski riik pole ju leti peal kaubaks. Ostuidee ongi vaid mõttemäng märkamaks tehingute suurust ja teistsuguseid võimalusi riigi jutumärkides äraostmiseks. Tegutsema peab nutikamalt. Näitena sobib Apple'i värskelt lavale strateegiline kava investeerida järgmise viie aastaga USA majandusse 430 miljardit USA dollarit investeerimisest Plaan näeb ette rajada mitu uut arenduskeskust, igaühe hinnaks miljard dollarit. Ettevõte kavatseb tegevust laiendada ka mitmesse osariiki, luues hinnanguliselt 20000 uut töökohta. Antud samme võib aga pidada ettevõtte sisemiseks arendustööks mida tutvustatakse läbi poliitiliselt prisma ja selles vaates on huvitavamaks küljeks ettevõtte kavandatud investeeringud taristusse. Siingi võib jõuliselt panustamist viiskee tehnoloogiatesse ja võrgustikuarendusse tõlgendada ja rohkem enesekeskse sammuna. Ja samas võtmes paistab kava luua erinevates osariikides andmekeskust. Aga need on avalikult probleemsemad ja vastuseisu äratavad tehnoloogiad. Kõiki suure haardega samme tuleb ju õigustada nii ja poliitiliselt, et vältida vastuseisu pressiteates mena teataksegi. Et Apple'i tegevusele rajaneb kahe koma seitsmeni miljoni ameeriklase töökoht ja riiki on viimased viis aastat maksude näol toetatud peaaegu et 45 miljardi dollari eest. Riigi moosimise näidetest veelgi huvitavamaks pidada lubadust panustada 100 miljonit dollarit haridusprojektidesse ja 110 miljonit teede võrgustiku, sildade ja koolide taastamistöödele. Sest miks maksta makse, kui oma raha saab suunata riigiainevahetusse palju nutikamalt? USA eelarve oli eelmisel aastal 3,1 triljoni dollariga miinuses. Kulud kasvavad ja sellega koos ka maksusurve mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid igapäevaelus tehnoloogilist haaret kasvatavale. Erakordselt suurel ettevõttel on riikidega unikaalne suhe. Pole teada, milline on õige tee valesid arenguid erinevate oligarhia vormidega piisavalt kogetud. Sestap tasub jälgida, kuidas tegutsevad teised triljoni klubisse kuuluvad või sinna lähenevad IT-ettevõtted sest lisaks juba neile kuuluva virtuaalse kõrval peavad nad võitma ka rahva armastuse. Ja siis ongi nad riigi jutumärkides endale saanud. Kuula varasemaid portaale. Helgaks.