Lugupeetavad emakeele seltsi liikmed ja külalised. Emakeele seltsi juhatuse nimel tervitan teid tänase juubelikoosolekud puhul. 1920. aasta tähistab eesti keele elus õige märkimisväärset pöördepunkti. Niisiis oli nimelt esimest korda saabunud võimalus asuda eesti keelt koos sugulaskeeltega süstemaatiliselt uurima Tartu Ülikoolis. Selle suure ülesande täitmiseks koondati vastavat jõud ja koostati õppekavad. Sellekohaste ülesannete tõhusama teostamise tarvidus tõi samaaegselt päevakorrale nõude otsest kontakti astuda uuritava keele oma ja see on eesti rahva enesega. Selleks asutati juba sama 1920. aastal ülikooli juurde akadeemiline emakeele treeniks mille TÖÖ sisustajaks said vastavad õppejõud ja nende juhendatavate üliõpilased. Algusest peale on selgs NFLi eesmärgiks seadnud töötada eesti keele arendamise ja eesti ning sugulaskeelte uurimise alal ja on saanud 1922.-st aastast avad pes eesti murrete süstemaatiliseks kogujaks. Ühtlasi pani selts 1922. aastal käima esimese eesti keele teadusliku puu kirja eesti keel mille veerge on pidevalt kuni 1940. aasta lõpuni täitnud pikem rida uurimisküsimuste lahendusi ja rohke ainestik eesti keele ja sugulaskeeltealalt. Siin vilkalt märgitud vahelduvate etappide kaudu on akadeemiline emakeele selts välja jõudnud oma eluga aegutanise 40. kilomeetripostini. Sellelt vaate veerud teemegi tänase juubelikoosolekuga peatumise et käidud teed vähemalt tagasi vaadata ja arutada seltsi tegevusest välja kasvanud küsimusi.