Kas te kell on kuus? Päevakaja võtab kokku reede 30. aprilli olulisemad sõnumid. Stuudios on toimetaja Margit otsmaa. Tänasest leiavad kõik vaktsineeritud inimesed digiloo lehelt nuppu, millele vajutades võib alla laadida kaitsepookimise tõendava QR koodi. Seda näidates peaks vähemalt mõne roopa riigipiirist lihtsamini üle saama. Ööpäevaga tuvastati 362 positiivset koroonaproovi. Reoveeseireuuringud näitavad viiruse taseme jätkuvat langust. Viirust on siiski veel sellisel keskmisel keskmisest kõrgemal tasemel, aga langus on olemas ja olla selline kiirem koht on siin Lõuna-Eesti, kus on juba siin väga palju kollast ja rohelist. Töötüli Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel kogub hoogu, õed ootavad suuremat palka ja rohkem tähelepanu eriõdedele. Statistikaamet kinnitas aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse valiku uurigu valikuuringu küsimustikku. Me küsime inimeste arv, kes elavad samal aadressil alaealiste leibkonna liikmete infot, partneri infot, keelte ja murrete oskust, rahvust, usulist kuuluvust ja pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu. Ravimifirmad Faizer ja esitasid Euroopat ravimiametile taotluse laiendada nende koroonavaktsiini kasutamist ka 12 kuni 15 aastastele lastele. Selle nädala seisuga oli saanud vähemalt ühe koroonaviiruse eest kaitsva süsti enam kui 100 miljonit Euroopa Liidu kodanikku. Rahvusraamatukogu kolib paariks aastaks asenduspinnale. Tõnismäe majas algab remont. Kogu see hoone umbes 44000 ruutmeetrit pinda läheb täiel määral rekonstrueerimisele kogu taristu tehnosüsteemid siin on tõesti ebavajalikult palju, näiteks büroopinda ja suur osa sellest büroopinnast muutub lugejatele kättesaadavaks. Volbriööle sel nädalavahetusel pidu ei tule. Nädala alguses treenerit vahetanud Anett Kontaveit sai oma uue juhendaja Ain suurtali käe all esimese võidu. Kontaveit alistas kõrgetasemelise madridi tenniseturniiri avaringis seitse. Kuus seitse, viis serblane Niinastoyanovitši ilm on öösel selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Õhutemperatuur langeb kohati miinus nelja kraadini, kuid tõuseb homme päeval juba 11 kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda, tänasest saavad kõik vaktsineeritud alla laadida niinimetatud digitaalse koroonapassi. QR kood peidab endas vaktsineerimise andmeid ja sellega saab oma pookimist tõendada paljudel Euroopa piiridel. Madis Hindrale tutvustas uut võimalust sotsiaalministeeriumi e teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle killar. Selleks, et seda vaktsiini sertifikaati alla laadida, peab minema digilugu lehele, kellel on vaktsiin olemas, on võimalik siis nii-öelda vajutada rohelisele nupule ja see sertifikaat ennast alla laadida. Lahenda alla, mis mul temaga täna teha on? Tänan, et kasutusjuhud ongi piiratud, et me ju teame, et täna reisimisel enamasti soovitakse negatiivset koroonatesti, aga osad riigid juba täna selle sertifikaadi alusel vabastavad nii-öelda siis inimese eneseisolatsioonis. Kui palju praegu neid riike on, kes seda meie QR koodi oskavad ära lugeda ja sedagi arvestavad? QR koodi lugemine eeldab ainult nii-öelda siis tavapärase kaameraga seadme olemasolu ehk täna ju enamus riike juba erinevat moodi QR koodilugemissoovivad, olgu see siis reisimise deklaratsioonide puhul. Hispaania, Kreeka, näiteks. Kas ka väljaspool Euroopat meie koroonapassi arvesse võetakse? Väljaspool Euroopat reisimiseks on täna olukord keerulisem kindlasti, et meie eesmärk ja tegelikult on see, et inimestel oleks võimalikult lihtsalt ja hästi käes nende vaktsineerimist tõendavad dokumendid ja maalne ülese lahendusega toimetab siis Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Aga praegu tasub ikkagi Euroopa Liidust välja minnes see kollane pass kaasa võtta. Jah, et, et see on kindlasti, mida piiridel aktsepteeritakse. Millal meie koroonapassi sisse tuleb ka haiguse läbipõdemist, aga ka negatiivset koroonatesti tõendav märge. See neid valmib maikuu jooksul paralleelselt Euroopa rohelise tükkide integreerimisega siis juunist juba on, on võimalik kõiki kolme kasutusjuhtu, mida te nimetasite, et vaktsineerimine, läbipõdemine ja negatiivne sertifikaat. Esmaspäevast, kolmandast maist algab üle viiekümneaastaste vaktsineerimine, mis tõenäoliselt kaks nädalat hiljem peaks üle minema kogu rahvastiku vaktsineerimiseks. Kuigi Tallinnas on sõle spordikeskuse ja tondiraba jäähalli kasutamisega kogemus olemas, pole riik pealinnalt ei neid ega teisi paiku. Suur vaktsineerimiseks uuesti küsinud. Haigekassa andmetel on uueks nädalaks tulnud tellimusi kokku 67-le 1000-le vaktsiini doosile, neist vähemalt pooled on broneeritud. Teisteks doosideks ja esimesteks doosideks jääb üle umbes 33000 doosi. Järgmisel nädalal on oodata vaktsiini tarnena juurde 48000 doosi. Järgmise vanusegrupi ehk üldpopulatsiooni vaktsineerimise algusajana on räägitud seitsmeteistkümnendast maist. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4702 koroonaviiruse testi, neist positiivset tulemust näitas 362 ehk 7,7 protsenti testide koguarvust. Suri kolm nakatunud viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nüüd 400. Haiglaravi vajab koroona tõttu 339 patsienti. Vaktsineerimisi on tänaseks tehtud 331-le ja poolele 1000-le inimesele. Eestis tuvastati ka esimene india tüve juhtum, mis jõudis riiki töörändega Soomest. Viroloogia professor Andres Meritsa sõnul sekveneeriti Eestis hind tüvi esimest korda tegelikult juba möödunud aasta oktoobris. Kui ta siis see liikvele ei läinud. Meritsa sõnul ei ole tõendeid, et india tüvel oleks leviku eelis võrreldes teiste tüvedega. Reoveeseireuuringutest rääkides oli Tartu Ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul nädal tagasi juba üsna optimistlik. Uku Toom küsis, mida võib öelda täna. Eks ta optimistlikumaks ikka läheb, et me näeme, et üle Eesti on viirusetase edasi langenud ja selline langus jätkub. Viirust on siiski veel sellisel nii-öelda võiks öelda keskmisel keskmisest kõrgemal tasemel, aga langus on olemas ja kui me siin nendest värvidest räägime, siis just neid, kõige Burasemad, kõige suurema nakatumisega asulaid on meil meil jällegi vähenenud, nii et reovee põhjal me ka näeme, et asi hakkab paremaks minema. Oskame me vaadata, et kuskil langeb kiiremini, kuskil aeglasemalt. Praegu võib-olla selline kiirem koht on siin Lõuna-Eesti, kus on juba siin väga palju kollast ja rohelist, nii et ei oska nagu väga spetsiifiliselt välja tuua, et igal pool ikka langeb õnneks nii et on ühtlane, aga Lõuna-Eesti on siin ilusti juba sellisele keskmisele tasemele jõudmas. Nakatumisarvud ütlevad, et Harjumaa ja Ida-Virumaa on endiselt tipus. Jah, no eks ta kipub mee järgi ka siin Tallinnas suhteliselt palju ja kus siin veel sellised suure nakatumise kohaga takud nagu tappa ja Ida-Virumaa on ka kindlasti veel meil meil tulipunkt. Ehkki tööandjad ja osa meditsiinitöötajaid sõlmisid kolmapäeval kollektiivlepingu, käib töötüli õdede liidu ja haiglate liidu vahel edasi. Õed soovivad paremate tingimustega kollektiivlepingut. Haiglate Liit kordab, et on ühe lepingu juba sõlminud. Madis Hindre räägib lähemalt. Kolmapäeval pärast kaheksa kuud kestnud läbirääkimisi pandi allkirjad tervishoiutöötajate kollektiivlepingule. Niisuguseid lepinguid on sõlmitud juba aastaid ja pole haruldane, et rahu saabub alles pärast streik. Ehkki seekord läks paremini. Riikliku lepitaja abiga jõudsid arstide liit tervishoiutöötajate kutse liitia. Kliiniliste psühholoogide kutse leiti ühelt poolt ning haiglate liit ja kiirabilist teiselt poolt ilma suurema kärata kokkuleppele. Leping kehtib järgmise aasta lõpuni. Tunnitasude alammäära kerkivad samaväärselt Eesti keskmise palgaga ning vaktsineeritud meditsiinitöötajatele lubatakse preemiat. Siiski pole asi nii lihtne. Juba läinud suvel teatas pea 4000 liikmega Eesti õdede liit, et nende hinnangul soovivad teised meditsiinitöötajate ametiühingud liiga vähe. Sestap esitasid nad kollektiivlepingust enda nägemuse, aga tööandjal rääkisid läbi kõigi teistega ja nagu öeldud, jõudsid ka kokkuleppele õdede liidu juht Anneli kannus sõlmitud lepinguga rahul ei ole. Kõige olulisem puudujääklepingus on see, et meie õdede puudusega õdede töökoormusega hooldustöötajate koormusega ei ole arvestatud. Annely kannuse sõnul soovib liit lepingusse suuremat palka ja seda, et eriõdesid koheldaks nii-öelda tavaõdedest teisiti. Läinudaastase palgauuringu järgi oli õdede mediaanpalk 1588 eurot ning hooldajate mediaanpalk 991 EUR. Haiglate liidu juht Urmas Sule ütleb, et tööandjad pole teise lepingu sõlmimist arutanud. Selline olukord, kus me püüame iga inimese organisatsiooniga eraldi lepet teha, tervishoiu kindlasti ei ole hea tervishoid on kollektiivne teenus ja tervishoius peavad kõik osapooled suutma rääkida sarnast keelt. Töötüli raamid paneb paika seadus, räägib riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Kõigepealt saadab ta õdede liidu läinudsuvise lepingu projekti tööandjate läheb, kes peaks sellele vastama hiljemalt järgmisel nädalal reede õhtuks, siis teeb Virkebau omapoolse kompromissettepaneku ning millalgi mai keskel peaks osapooled juba näost näkku kohtuma. Tööandjad peavad olema kindlad, et lepingus olevad rahalised ressursid, et need vastaks sellele prognoosile, mis tööandjad saavad Eesti haigekassat. Kui õdedel õnnestub tööandjaga eraldi kollektiivleping sõlmida, jäävadki kehtima mõlemad ja kui õdede lepingus on palganumbrid suuremad, võidavad sellest ka need õed, kes ei kuulu õdede liitu, vaid näiteks tervishoiutöötajate kutseliit. Meelis Virkebau lisab, et see, et ühe tööandjaga räägivad läbi eraldi mitu ametiühingut Pole sugugi erakordne. Vastupidi, see on päris tavaline. Ka praegu meil käib veel üks töötüli menetlus, kus on tsirka 700 töötajaga ettevõte ja sellise ettevõtted on kolm erinevat ametiühingud. Rahvaloenduse nii on seitse kuud, millistele küsimustele Eesti elanikud vastama hakkavad, Uku Toom. Rahvaloenduse moment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell null null null null. Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila. See on see kriitiline moment fikseeritud hetk. Mis ajaga me siis need andmed kõik kogume, olenemata sellest, mis meetodiga need andmed on kogutud või mis ajal need on esitatud? Praeguseks on kinnitatud loenduse valikuuringu küsimustik, viimaste täiendustena lisati küsimused rahvuse emakeele ning sisserände kohta. Me seekord läheme siis kombineeritud meetodiga rahvaloendust tegema ja see tähendab seda, et kõik kohustuslikud tunnused, mida me loendusega kogume, saadakse registritest, on umbes 95 protsenti tegelikult kogu loendusest ja ülejäänud ehk siis riigisisestest vajadusest tulenevad tunnused, mida me siis kogu mägi valikuuuringuga. Küsitluse eesmärk on saada infot, mida registrites ei leidu. Küsimustik on lühike, vastamine võtab umbes 10 minutit ühe inimese kohta. Et võrreldes eelmise korraga Angeelika osalling tegelikult kasutusele kaks ankeeti, et üks, mis puudutas siis isikut ja teine, mis puudutas eluruumi, on, on muutus. Märkimisväärne, et enamus asju tegelikult, mis me seal eelmine kord küsisime, saamegi nüüd juba registritest automaatselt, et me ei pea seda ilmselt üle küsima. Aga mida me siis küsime, küsime praegust elukoha aadressi siis inimeste arv, kes elavad samal aadressil alaealiste leibkonna liikmete infot, partneri infot, keelte ja murrete oskust, rahvust Eestisse sisse, tagasirändeinfot, usulist kuuluvust ja pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ja selle mõju igapäevategevusele. Liina Osila sõnul on nii rahvuse kui emakeele info olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut. Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on rahvaloendusega välja selgitada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ja kahte emakeelt. Mitmed küsimused on tegelikult ka vabatahtlikud, kuna nad põhinevadki inimese siseveendumusel enesehinnangul, siis on võimalik võimalik osalejate vastamata, aga loomulikult me julgustame kõiki vastama, et kui see vähegi võimalik, on. Veebiküsitlusele saavad vastata kõik Eesti elanikud, perioodid kell 28. detsember 2021 kuni 15. jaanuar 2022. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse kuuluvatelt aadressidelt, kust veebi teel ei saadud kõigi elanike vastuseid. Kokku on valimisumbes 40000 eluruumi, neis elavad umbes 60000 inimest. Brent pere võtab kokku päeva välissõnumeid. Ravimifirmad Faizer ja esitasid Euroopa ravimiametile taotluse laiendada nende koroonavaktsiini kasutamist ka 12 kuni 15 aastastele lastele. Firmad teatise taotluse aluseks on enam kui 2000 alaealise peal tehtud uuringud, mis näitavad vaktsiini ohutust ja tõhusust. Lapsi jälgitakse veel kaks aastat. Faizer taotlesid vaktsiini lastele manustamise luba ka USA toidu ja ravimiamet Faizer tekki. Koroonavaktsiin oli esimene, mis sai detsembris Euroopa ravimiametilt kasutusloa, kuid see hõlmab vaid üle 16 aastaseid. Selle nädala seisuga oli saanud vähemalt ühe koroonaviiruse eest kaitsva süsti enam kui 100 miljonit Euroopa Liidu elanikud. Üle 30 protsendi küündiv vaktsineeritute osakaal kolmes riigis. Maailmas on vaktsineerimise poolest endiselt esirinnas Žižellid Araabia Ühendemiraadid ja futan. Umbes 100000 elanikuga saareriigid on saanud vähemalt ühe süsti enam kui 69-l protsendil riigi elanikest. Kõik kolm keskenduvad oma elanike teistkordsele vaktsineerimisele. Suurbritannial õnnestus vaktsineerida käesoleva nädala teiseks pooleks 51 protsent ehk enam kui pool oma rahvastikust. Euroopa liidus on olnud vaktsineerimistempo kõige õudsam Maltal ja Ungaris enam kui 40 protsendiga. Eesti on viiendal kohal. Taani prokuratuur loobus kõikidest süüdistustest Danske Banki endiste tippjuhtide vastu. Juhte süüdistati maailma ajaloo ühes suurimas rahapesu juhtumis osalemises. Taani peaprokuröri kohusetäitja sõnul puuduvad juriidilised tõendid selle kohta, et ükski isik oleks seadust rikkunud. USA-s on kriminaaluurimine samas endiselt pooleli. Danske Bank teatas 2018. aastal, et aastatel 2007 kuni 2015 liikus läbi Eesti filiaali 200 miljonit eurot. Raha oli pärit Venemaalt ja teistest endistest nõukogude liidu riikidest. Raha päritolu hinnati kahtlaseks. Vangi pandud Hongkongi demokraatia Jewish Wong tunnistas end koos kolme kaaslasega süüdi Tiananmeni väljaku veretöö ohvrite mälestusüritusel osalemises. Hongkongis on viimased 30 aastat mälestatud veresauna ohvreid küünalde süütamisega neljanda juuni õhtul, kuid eelmisel aastal keelas politsei selle koroona olukorrale viidates esimest korda ära. Sellest hoolimata kogunesid kümned tuhanded inimesed. Prokuratuur on esitanud nüüdseks süüdistuse 24-le mälestusüritusel osalenud tuntud aktivistile. Keelatud kogunemisel osalemise eest võib Hongkongi seaduste järgi kuni viieks aastaks vangi mõista. Euroopa investeerimispank ja rahandusministeerium allkirjastasid lepingu muudatuse, millega suurendatakse 120 miljoni euro võrra 2014. aastal võetud laenu, et katta pandeemiaga seotud kulusid. Eesti võttis toona laenu Euroopa Liidu struktuuritoetustest elluviidavate projektide kaasrahastamiseks 600 miljonit eurot. Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia käsitleb ühe kaitseinvesteeringute programmi rahastamisallikana 2025. aastal ka Tallinna miinisadama müüki ja seal paikneva mereväe võimalikku kolimist. Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas siiski, et tegu on ainult plaaniga ning sellekohane otsus sõltub nii riigieelarve seisust kui ka ohuhinnangutest müügist saadavaks tuluks meeritud 20 miljonit eurot. Lähikümnendil on mereväe kui ka politsei ja piirivalveameti teatud laevade käitlusaeg ümber saamas. Et uute laevade muretseme, seal, oleks mõistlik need viia ühe juhtimise alla. Ja täna me arutame väga põhjalikult ja peame esitama vabariigi valitsuskabinetil oma seisukohad maikuu lõpus, et, et kuidas see võiks välja näha ja millisel kujul sellega kaasnevalt on tekkinud ka küsimus, et kas on mõistlik hoida sõja ja PPA laevu Tallinna linna külje all miinisadamas ja nende arutelude käigus proovime leida kõige mõistlikuma koha, kus kohas võiks asuda, siis nimetame siis tuleviku mereväe või PPA laevakest tagavad meile julgeolekut näituseks võimalikku. Ta on Saaremaal Tagarannasadam, mis tegelikult ju 2006. aastal Eesti maksumaksja rahaga sai valmis, aga tänadal tegelikult õiget sisulist efektiivset otstarvet ei ole, et noh, lihtsalt üks võimalustest. Ja kuna me räägime ressist ehk riigieelarvestrateegia vaatest, siis see on sinna hüpoteetiliselt sisse kirjutatud. Juhul kui Meil on vajalik teha teatud otsuseid, siis me saame selle tõttu kinda, aga tõesti, ta on ka julgeolekuvaadatuna, mitte kõige parem koht. Ehk nagu me teame, siis lähme, sõjaväeobjekt on alati ka teatud ründeobjekt. Miinisadamas renoveeriti hiljuti kõike sealsed hooned ja kõik sadamakonstruktsioonid vastavad Nato nõuetele. Valitsuse plaanitavad kaitse investeeringud vähenevad võrreldes eelmise valitsuse kavadega kolme aasta jooksul 53 miljoni euro võrra. Peagi algavad aga Tallinnas Tõnismäel asuva Rahvusraamatukogu rekonstrueerimistööd. Riigieelarvestrateegias on selleks planeeritud 53 miljonit eurot. Muuhulgas vajab väljavahetamist veetorustik ja elektrisüsteem. Katuse kandekonstruktsioonid on kahjustunud ja karniisid lagunevad, linnarahvale avatakse ka raamatukogu terrassid. Praegu on terrassid ja raamatukogutagune amfiteater varisemisohtlik. Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Argo Kerber ütleb, et remondi ajaks kolitakse asenduspinnale. Kui see pind on leitud, annan sellest avalikult teada ja kogu see hoone, mis on tegelikult umbes 44000 ruutmeetrit pinda, läheb täiendama rekonstrueerimisele kogu taristu, tehnosüsteemid ja kõik läheb rekonstrueerimisele. Ning aastaks 25, siis kui registreerimine läbi saab, peaks siia tulema lisaks rahvusraamatukogule ka tegelikult kõik rahvusarhiivi Tallinna üksused, sest see maja algselt ehitatud 600-le töötajale. Aga täna on siin vaid 250 töötajat, siin on tõesti kohalikud palju, näiteks büroopinda. Ja suure osa sellest büroopinnast muutub lugejatele kättesaadavaks, olgu see kohviku arutelud kohtumiseks, lastehoiu, pinnaksed ja samuti me vaatame ka kõikide selliste lugemissaalide tegevusalade juures, et vabastada võimalikult palju pinda just inimesele ja kliendile tegevusteks, et me ei vaja nii palju seda pinda enam tänapäeval hoidlateksega ega kartoteegikapid, eks, et kõik meie andmebaasid on internetis. Noh, me tahame võimalikult palju anda inimesele endale, otsejuurdepääsukirjandusele, et mida, mida vähem üles tellima, seda parem tegelikult. Jaa, Ele Pedassaar räägib ilmast. Eeloleval ööpäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ning Eesti ilma kujundab Läänemere lõunaosa kohalt Baltimaade suunas laienev kõrgrõhuala. Öö tuleb meil selge või vähese pilvisusega ning sajuta. Tuul puhub loodest ja läänest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss kahe kraadini. Päev on vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul iiliti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on viis kuni 11 kraadi. Pühapäeval levib kõrgrõhuala Läänemerelt Baltimaade kohale. Eesti ilm on peamiselt sajuta, ööd üsna selge, tuul vaibub. Õhutemperatuur on öösel miinus kolmest pluss kolme kraadini. Päeval on sooja seitse kuni 12, rannikul kohati viis kraadi. Esmaspäeval kõrgrõhkkond laguneb ning Eesti jääb üle Valgevene Venemaale liikuva aktiivse madalrõhkkonna põhjaserva pöörisega seotud vihma ja sekka lörtsisadu jõuab Ida-Eestisse põhja, pöörduv tuul läheb kõikjal tugevamaks. Öine õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Päev toob sooja neli kuni üheksa kraadi. Johannes vedru on spordisõnumitega valmis. Nädala alguses treenerit vahetanud naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit sai oma uue juhendaja Ain suurtali käe all esimese võidu. Kontaveit alistas tugevatasemelise Madriidi liivaväljakutel peetava WTA turniiri avaringis raskes mängus seitse. Kuus seitse, viis serblanna Niinastujanovitši. Kaks tundi väldanud kohtumine maailma 29. reketi Kontaveidi ja WTA edetabelis 88. kohal paiknevas dojanovitši vahel oli väga võitluslik ning vastane paistis silma sitkusega. Teises ringis ehk 32 parema hulgas mängib Kontaveit maailma edetabeli 19. reketi kreeklanna Maria Sakariga. Horvaatias Zagrebis toimuval sõudmise maailmakarikaetapil pääses Eesti paarisaeru line neljapaat koosseisus Jüri-Mikk Udam, Allar raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo eelsõidu võiduga otse A-finaali. Eesti paaris aeruline kahepaat koosseisus Mihhail kusten, Johan poolak jõudis poolfinaali läbi vahesõidu. Eesti meeste käsipallikoondis jäi eile Kalevi spordihallis peetud Euroopa meistrivõistluste valikkohtumises 27 31 alla Austriale. Tegemist oli väga tähtsa mänguga, sest võidu korral omanuks Eesti häid võimalusi pääseda 2022. aasta EM-finaalturniirile. Kaks poolaega olid Eesti jaoks üsna vastandlikud. Esimese poole lõpuks jäädi 13 18 taha. Teisele poolajale tuldi parema häälestatuse ja võitlustahtega. Austria näitas siiski piisavat taset ning võitis kohtumise nelja tabamusega. Eesti on valikgrupis ühe võidu ja nelja kaotusega neljandal kohal. Ees seisab veel pühapäevane kohtumine Saksamaaga. Euroopa meistrivõistlustele jõudmise šansid on nüüd pigem teoreetilised. Eilset kohtumist kommenteerib staažikas käsipallitreener, Tapa meeskonna juhendaja Elmu koppelmann. Sellega olen nõus, et esimene, esimene pool, aga teine pool ei anna palju võrrelda, tundus, et ei olnud liidrite ei kaitses ega rünnakul esimesele poolele ma ei paneks kuidagi positiivset hinnet püksikud, seal mängijad proovisid ja pingutasid, aga sellist meeskonnatunnet ei olnud. Teine poolaeg oli parem, aga mis mind häiris, noh, see on nüüd on terav lause, ma kujutan ette, et seal ilmselt nii mõnedki, aga mängiti hästi aeglaselt. Käsipalli tänapäeva käsipall on ikkagi midagi muud, see ei ole selline nagu ütleme seal Nõukogude Liidu ajal, kus suured mürakad, mehed jooksid üle patsi ja viskasid peale, siis kui heaks arvasid ja jäi selline staatilise käsipalli mulje. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa. Kena õhtut ja kuulmiseni.