Puitpanevad alla Kristel Aaslaid ja Kethi Uibomägi. Tere, tere. Tere. Tere hommikust. Tere. Tere. Tere. Tere. Tere. Tere. Raadiokuulaja ei, heie oleme Meie vabad. Ärikad. Tere hommikust, armas raadiokuulaja, tere. Tere hommikust ja tundub, et päike on pähe hakanud. Ilusad ilmad on meid teinud veel rõõmsamaks, veel taalsemaks säravamaks mitte ainult ilusad ilmad, aga ilusad inimesed ja ilusad hetked. Tead, elu on läinud, ilusa elu on, lõpuks on need roosad prillid paigutatud ilusti, kõik tundub ilus. Tulebki roosa prill ette teie kõrvu helitamas oma häälega üüli, kaunis andekas Tuberi Kethi Uibomägi. Oo ja tema kõrval Kristel Aaslaid. Tahtsin just sulle ka väga hea sissejuhatuse teha, kusjuures see laused kõrvu hellitama sketi Uibomägi, et mul ei olegi enam öelnud see helikeeraja toimetaja või kuidas me nimetame kreti, et ära karju nagu härg sinna mikrofoni, ära karju nagu härg, nii et väike progress on toimunud selle poole. Aga kas ei ole mitte ilus mõelda, et meie veel meie vanusest? Õpime areneme, muutume, me, meil käib Kristeliga päris tihti läbi see teema, et, et mitte, et me oleksime vanaks jäänud, aga me ei ole enam see värskelt ülikoolist välja lennanud tibulind. Vaid me oleme, me oleme 30 pluss elu tuleb kogu aeg meelde, seda ise nagu ei paneks tähelegi ja tegelikult Christian, mul on sulle häid uudiseid, vaata et mul ka mingi hetk tekkis, väikene hirm varsti, USA on 30. Oh, ära räägi see kuidagi, see kuidagi tundus siis, kui ma ise olin noorem, et tundus selline tohutult vana ja selleks 32-ks eluaastaks, kindlalt peab kolm last juba käes olema ja aga tead, mis, tuleb välja, et inimese tegelikult selline mõnus ja päriselu algab siis kui sa saad 30. Et kui sa oled vähe Eywa 28 29 energeetilisel tasandil kõik kuni 30-ni on karmaline aeg essiis nagu küpset, küpset küpsed ja 30-st alates oled sa nagu valmis see, kes sa oled välja kujunenud ja kusjuures ma just olen viimasel ajal mõelnud selle peale, et issand, kui palju Ägeda, vähemalt nagu ma vaimusilmas mõtlen, kui palju ägedam oleks võinud olla minu 20.-te aastate kulg, kui ma suhtuksin endasse, oleks suhtunud endasse samamoodi, nagu ma praegu suhtun. Et aga kui mul oleks, aga ma ei saanud seda teha seda tarkust. Kui su 20.-te kulg oleks olnud nii äge kui kolmekümnendat, siis ei oleks neid kolmekümnendad nii kihvtid rajud, tõsi, minu meelest alles elu algab, kuna ma oskan rääkida ainult nagu naise seisukohast. Mina naine, et meeste puhul meeste puhul ma arvan, et see käib ka niimoodi, aga et siis sa oled 30.-ks, sa oled juba mingid suhted, on selja taha jäänud mingid suured armumised, südamevalud on selja taha jäänud, võib-olla ka mingid väiksed terviserikked on juba käinud, on kogemus, et kui sa lööd massiivi ikkagi nii, et no vähemalt ühes või kahes kohas sa oled ikkagi nagu tööl käinud vähemalt üks või kaks aastat ja et ei ole enam seda nagu ebakindlust ja ärevust võib-olla selle tuleviku ees nii palju, noh siis on juba uued teemad, siis on juba uued mured. Et kellel pesapunumine veel pole alanud, siis hakkab, aga me täna tahamegi saates rääkida just nendest headest lahedatest harjumustest ja sellist nagu hiivsuse teile anda. Me räägime natukene motivatsioonist. Ühesõnaga jututeema on selline mõnus ja astet ma tahaks kohe alustada sellise mõnusa mulle Islandi muusika väga meeldib. Mul on, mul on pakkuda teile selline tore lugu, nagu on Marcus kruunegaad. Kuidas tundus, oli tore lugu, need Islandi tüübid, no mina ei tea, nendel on seal oma kuumaveekeisrite ja vulkaanide keskel nii palju sellist inspiratsiooni ammutada. Kust nemad oma hääled võtavad, mina ei saa sellest Aru ei tea, noh, ja tegelikult ma arvan, et üks kõige omanäolisemaid jätkuvalt ütlemisi originaalsemaid artiste. Björn no siin on ikka näha, pinnas on kasvatanud. Aga see peab võtma motivatsiooni ja pühendumust, täpselt nagu me täna räägime ja ja ma ei tea, millal sina tundsid viimati, et motivatsiooniga võib-olla ei ole kõige paremini või et nagu või just vastupidi, et oh küll, mul on ikka palju motivatsiooni teha kõike ja vii oma kõige mõistlikumad unistused. Selleks, et motivatsioone peaks tekkima, selleks peab olema kõigepealt eesmärk on ju absoluutselt ja, ja vot Kristjan, sulle ka küsimused, kas sa oled ka seda rakendanud, et kirjutad kas siis vaata, tegelikult on selline soovitus mainud vällja kõik need suured õpetajad, kes seal on, ja need mentaalsed kurrud nii-öelda et, et iga päev mitte, et see kirjutaja Ta vahetusel ja kord aastas üles oma pikema pildi, uni, eesmärke vaid et sa iga hommik alustad päeva kirjutamisega. Et see on mingis mõttes nagu ennast sellele lainele viimine, mida sa siis endale saada tahad ja pidevalt sassi, ise ka näed, et kuna sina oled iga hommik, uus inimene, et kas muutunud sa võid ka kirjutada paar mitu nädalat või mitu kuud, täpselt sama asja. Aga et kuidagi siis see läheb nagu detailsemaks ja nagu kaardistada enda selle eesmärgid ja elu ära. Ja siis, kui see on nagu paigas, siis tegelikult hakkab ka motivatsioon tulema. Et mul oli pikalt, et mul ei olnud unistusi rohkem ma ei saanud nagu kuidagi oligi selline pikalt ütleme mingi poolteist kaks aastat olid jah, selline nagu rõbani mässa, nagu on öeldud, ei liha, ei kala, ma ei saanudki aru nagu, kuhu suunas peaks triivima, mida, et mis seal nüüd siis nagu suhted või on see siis nagu töö, et kuidagi selline väga huvitav selline verstaposti ületamine sai. Ja nüüd ma sain aru, et et mind on hakanud huvitama sellised asjad, et ikkagi nüüd selline. No ma olen teinud tööalaselt neid asju, mis mulle meeldivad, aga, aga ei ole ikkagi sellist stabiilset jalgealust, ütleme et ma tahaks nagu materiaalses mõttes finantsilises mõttes nagu olla selline stabiilne. Võib-olla see on üks unistus ja teine asi on oma kodu, et maja millegipärast ma nüüd tahan endale maja ja, ja kuidagi selles selles valguses on hea hea nagu edasi triivida vaadata, et neid tööalaseid asju ma ei tahaks raadioeetris öelda. Mis unistused või mis eesmärgid mul on ja, ja ma loodan, et need lambid lähevad ka kunagi põlema. Aga motivatsiooni langus my nagu pikalt ma enne, kui laisk ja mina suudan olla mega laisk ja mul on tunne, et no tundub, et me mõlemad võiksime olümpial osaleda ikka sihuke hüljeste ema ja no mitte et hülged oleks laisad loomad, aga täpselt ühe koha peal oma lestacketega ja, ja vot selline olen mina olnud nagu ütleme viimase, teised ei näe seda, teised ei saa sellest aru, ei saa, aga tead, ma mõtlen selle peale, et ma arvan, et sa ei peaks ennast nahutama liialt selle pärast, et sul oli ikkagi väga mõjuv põhjus olla natukene hüljes. Eks noh, väga suured motivaatorid on ikkagi füüsilised vigastused ja sellised asjad on ju see on väga hea, ma kirjutasin endale mingi aeg, mitte hommikuti õhtuti enne magamaminekut kirjutasin endale nii-öelda neid siis noh, ütleme siis eesmärk, kui neid asju, mida ma tahtsin oma ellu kutsuda. Ja tead sellise asjaga väga suureks, ütleme motivatsiooni. Kuidas motivatsioon motivatsiooni ajendiks elik kõike tun, tunneta põhiselt, ehk siis miks on näiteks see, et enamus asju? Me mõtleme, et noh, ma ei tea, mul oli hästi tihti see, kui ma jalutasin näiteks koju kuskil siis mõtlesin, kui ma koju jõuan. Oi, mul on nii hea tuhin sees, ma hakkan kohe koristama ja siis ma jõudsin koju ja siis ma jõudsin korra istuda ja siis mul kadus ära eestisse motivatsioon langes tänu sellele, et ma jäin korraks pidama. Ja, ja tänu sellele me inimestena ka meil nagu kaob see nagu järjepidevus ära, sest kui tuleb väike stopp ja oligi ma kirjutasin endale kõiki neid asju üles, mida ma tahtsin. Ja kohe kui esimene asi, mis ma endale kogu aeg olin kirjutanud, endale sisestanud, et nii läheb, nii läheb. Kohe, kui see tekkis, et ei läinud nii nagu ma olin endale kirjutanud, endale visualiseerinud, siis ma enam ei kirjutanud aha, ehk siis kohe nagu see tuju või tunne või usk sellesse kadus ära. Ja nüüd ma olen nagu jälle võtnud nagu hoogu, et okei, et tegelikult see asi päris niimoodi ka ei saa olla, et nagu kõik läheb täpselt nõnda eest, kui kõik kogu aeg läheks niimoodi, nagu me endale ette kujutama, et võiks minna siis noh, Me kõik oleks miljonärid, me kõik oleks, kõik oleks, ma ei tea. Abielus Leonardo DiCaprio, kas mina ei tahaks Leonardo DiCaprio abielluda Tšehhtšillenhaal? Noh, ühesõnaga me köik oleks kõikidega. Selle pealt võttes see ei ole lihtsalt nagu see ei ole võimalik, kahjuks aga Eestis me peame aru saama ja siis nende läbikukkumistel ja nende unistuste mittetäitumisel suutma endale sisestada järgmist, et see kõik on põhjusega nii ei pidanud minema, sest ei pidanud nii minema. Mul ei olnud nii ette nähtud, aga noh sealjuures kogu aeg nagu noh, ei saa päris niimoodi, et sa nagu tuled alati niimoodi, nagu. Nii tore. Kaotasin kõik oma raha. Olin kirjutanud endale kaks aastat, nüüd võidan bingo lotoga. Kui ma iga päev iga nädal bingo lotot mängin. Okei palusime tagasi See siis paneb enda nii lolle eesmärke, kui eesmärk on olla lotomiljonär, nagu sorry, sõbrad nagu kriipsutage maha, see võib olla niisugune väike lisa ääding, et ikkagi sõbrad, munad ikka mitmesse korvi ja tahad olla lotomiljonär, siis osta nagu ikkagi kõikide loto jalutab ära piira ennast Bingoga võttaga viiking võtta euro Jack Summi võtagneid kaid Summi oma eesmärgile lähemale. Näiteks eile meie Mattiasega viisime, meil on hästi komme leida motivatsiooni taara äraviimiseks alles siis, kui me põhimõtteliselt Taara tõmba, upume, terve koridor on kaste ja kotte täis ja siis me lõpuks viime kolame kahekesi, nagu ma ei tea, nagu me mingit nagu restoranipidajad ütlevad, ühe halva harjumuse sele taara kohta vahele. Mina olin hästi tubli, nagu see ka tark, tark tarbija ja kõik see taara ära ja nii saad aru ja Gruusias ju ei ole seda taara taaskasutust, seal ju läheb kõik. Ja avastasin ka isegi, et see halb harjumus. Pudelikesed saad aru ja ma sain aru, et piimale juba kolm pudelit visanud prügikasti ja see närib mind. Nii õudselt närib mind praegu, aga siis tead mis ma mõtlesin, väga hea, see oli väikefinantseering, see oli väike abikäsi sellele inimesele, kes selle leiab endalt tuustitakse läbi ja mõtlesin, ära muretse, ketti ära muretseda, läheb ringlusesse tagasi. Aga teie taara taara seiklused, nii Mattias Naan ja Kristel Aaslaid taarseid, taar alanud taarausku tuleb ühesõnaga, ja siis meil on selline tore, ütleme, traditsioon, et mingi osa siis sellest taararahast, me ostame neid kraabitavaid Lotakaid ja siis eile me panime 10 eurot sinna alla ja tagasi saime kaheksa. Oo hea diil. Kaks eurot ju sellele luteri tootjale üle tubli sinu sinu pähe vaatas meile peale Estland keti omakroonikesega. Ja mina ehitartograad. Kusjuures kusjuures loto mängimiseks on ka ju igal inimesel tema numeroloogia alusel on olemas mingi periood, millal sa võid seda teha, näiteks mina tean täpselt, millal ma võin mängida ja olen ka võitnud suuremaid summasid, mis on kõige suurem summa, mis sa oled võitnud. Ma ei taha öelda, praegu. 800 eurot Ossa päris hea, 800 eurot, aga see oli täpselt nagu välja timmitud. Ma teadsin täpselt, et sellel päeval mul on õnne käsi ja nii võib minna kussa timmitseda. Anname, anname, need ei anna mina, ei, mina mõtlen tähelepanu, tegemist on mängureklaamiga ja ei vastuta. Ja hasartmäng ei ole hea viis finantsfinantsilisi. Teate, ja tõesti, kui sul on kalduvus, hasart liiga hasarti minna, siis pigem ära üldse hakka ennast käima tõmbama. Ma ka üritan, sellepärast ongi seal ainult siis kui põhimõtteliselt ma, et meil ongi enamasti ikkagi krapsukat, siis, kui me läheme viima tarad tagasi viima, et siis on nagu see tundub nagu selline kuidagi nagu kuidas öelda kotist Raha Saara kotist võtta, mina isegi ei ole mitte kunagi mõelnud selle peale, et nagu Ta võiks olla minu mingi väljapääs ja kui ma seda, seda Estland, reklaami tegin ka, siis küsisin, et mis see tõenäosus siis on, et mina selle miljoni või miljardit koju viia, siis see protsent oli ütleme nii, et see protsent ei rahuldanud mind. Mõtlesin, et parem on ikkagi jätkata seda tegu vistlemis, mina teen oma rahaga või noh, seal on see ilus nupp, annet. Ja me annetasime ka osast, et, et ma olen hakanudki vaatama, et kuigi noh, nagu Kethi Uibomägi nagu oleks nii tohutult suured rahamäed, praegu on panete see katta seda eurot pidi ju kuskilt ei näe finantsasjadest. Tead mis, ma ütlen seda, et, et isegi kui seda rahakest ei ole nii palju kui sul vajale raha on kogu aeg puudu, kogu aeg on niisugune nagu aga absoluutselt. Nii et mul on. Ma olen niisugune tegelane, et olen kunagi elanud kani, mitu nädalat, võin süüa tatrajahu, kuule putru. Aga kõige hullem on see, et kui, kui pole sinna Herkula pudru peale seda mamma moosiga peale panna. No see on, see on päris kuivvärk ja, ja siis niimoodi vaheldus, kes on näritud lausa neid kuivi helbeid. Et aga see on motivatsioon ja ma tahtsin ka öelda seda rääkisid, et noh, et need motivatsioon kaob ära, onju. Ja kuidas siis mina olen seda motivatsiooni pinud, seda, see on selline lahe tehnika, mida minuga. Et sa oled rohkem motiveeritum, kui sul ei ole elu nii mugav ja kui sul ei ole kõiki asju olemas. Ehk siis ma jätangi mingid asjad nagu endale kas ostmata või siis valin või noh, näiteks on mingi asi, mida ma saaksin osta või siis valin mingi täiesti utoopilise toote või mingisuguse asja andis praegu ma väga väga tahan endale autot kripeldama ja see tahab, aga see on ka nagu eesmärk ja isegi kui ma saaksin endale juba mingi auto ära osta, siis ei, mina tahan seda teist out, vot nii et, et nagu, et mingi asi, mis annab sulle pidevalt seda sügeluse tunnet ja, ja et see ei ole ja samas, et see ei oleks ka nagu see vajaduspõhine, et kas mul on lekter makstud kaasmakstud, et vaid see peab olema mingi selline nagu sihuke João, et kui ma selle asjaga ringi sõidan, siis mul on selline tunne ja et me panime kunagi endale Mattiasega natukene selliseks eesmärgiks. Et me tahame, et meil oleks mingi. Kas me panime mingi viis aasta või mingi siukse, panime, et viie aastaga, meil on eesmärk tekitada endale selline finantskindlus, me oleme väga halvad mõlemad muidugi igasugusest finantsalades alastes asjades, aga endale mõtlesime välja. Suuname ennast ala teadvuslikult sinna, et viie aasta pärast meie saame elada niimoodi, et me täiesti suvalt võime osta endale Kitchen neidi mikserit kitseneidi köögitehnikat on jube kallid ja siis nagu aga see paneb nagu selle üleüldise meelestatus paneb nagu paika sa ei pane, ma pean olema miljonär, ma pean olema, ma ei tea, mis iganes, ma tahan, et mul oleks nii mugav, et ma saaks teha sellist suuremat ostu, nõnda et ma ei peaks väga higistama selle pärast ja mul on nagu Kaindow natuke nagu meeldis see, et see on kuidagi nagu selline selline toredam nagu ütleme siis mõtestatud eesmärk selle selle poole, mida sa nagu tahaksid elult saada. Et iseasi, kas meil see välja tuleb, aga kuidagi kuidagi. Sest see tundub nagu kuidagi selline. Sest tegelikult me võime olla viie aasta pärast nad võib-olla meil ei ole nagu otseselt nii mugav seda osta, aga võib-olla mina olen viie aasta pärast järsku otsustanud pagariks hakata ja sellepärast ma tahan endale seda, kitse neid ei osta, sest et see on kõige noh, ütleme nõnda, et kui juba osta, siis osta niimoodi, et oleks pikemaks ajaks. No tegelikult on nii, et nii kui ma vaatasin, kui me seal Gruusias nüüd see suur ehitus käis, ma ei saanud aru, et miks peab, samal ajal ostetakse seinu veel värvitakse, aga juba ostetakse kõige uhkem kohvimasin ning espressot, värgid, särgid, ma ei saanud sellest üldse aru ja miks neid on vaja, kaks tükki veel. Ja, ja siis miks on vaja osta mingeid need tohutud serviisid, kuldsed noh, et nagu miks peab kõik asjad kõige kallimad ja korralikumad olema ja siis ta ütleski, et, et kuna see on uus kodu, uus koht ja selle nimel on nii palju nagu vaeva nähtud ja tehtud, siis siia tulevad ainult kõige mõnusamad asjad niimoodi. Et kui see 30 40 aasta pärast vaatad, siis see serviis, see asi on ikka see, mis sa saad nagu edasi anda, et ma olen ise ka. No mina elan ikka nagu Pipi Pikksukk, kuigi see nüüd see korter on minu oma. Aga. See suur asi survestab Kendi koduomanik. Aga aga, aga ütleme nii, et kui see soetatud sai, siis ega meil väga palju raha ei olnud ja kõik tegime nii oma võimaluste piirides, ise lammutasime, möllasime, tegime, eks on suht vana seal, kõik on ju. Aga, aga nüüd tulebki uuesti remondiks ja ehituseks minna, projektid, asjad on valmis, tahtsingi enne, et oleks ametlikult kõik tehtud. Aga aga, aga tead, see on ka nagu teab, kuidas mind häirib. Mul on see, mul on nagu see minu kodu on praegu see, mis mind nagu häirib, ma tean täpselt, mis mind häirib ja ma tahan juba kõik nagu see inteni puhtaks ja ma tahan seda, köögiMul on täpselt see visioon, aga samas see on hästi hea Trigger kogu aeg. Et, et kui sa ei ole ennast nagu selle eriti suure mugavusega ümbritsenud, see on väga hea triger, nii et alati ikka olema nagu käe-jala juures. Ei absoluutselt, noh, selles, et eks see meie väike unistus on ka no nii kohutavalt pinnapealne ja me saame sellest ise aru, ei ole, Kristasin väga hea unistus, aga see ongi see selles, selle taga on natukene sügavam asi. Kuulame veidi muusikat ja mina tahaks lasta sellise geniaalse lauljanna Rita oral lets lammi. Näide Saul. Kuulasite Tomnessi koos jusse teisiga lugu pealkirjaga käin jõhvil, et ma lootsin, et loodan, et Te tundsite seda. Kas sina tundsid seda väga, et ma olen, ma olen väga tunnete tasandile praegu liikunud, Kristal, oled jah. Sa oled, oled, tead, masin kavatsen. Teie kõrvus on naiste saun, me räägime nagu ikka igasugustest asjadest, tunded, emotsioonid ja motivatsioon. Nagu ennem sai öeldud, et motivatsioon on ikkagi väga tugevalt Ta seotud sellega, et mis sul need tunded, mis su emotsioonid kõik need asjad on, sest ja miks juhtub see see, et sa ütled endale, et okei, nüüd ma teen selle asja ära ja siis kohe kaob see motivatsioon ära, onju, sest et tunded ja kõik, me oleme kogu aeg pidevas Apen, ta on karussell, kogu aeg käib ja produktiivsussüsteemid on Eestis nagu see tunne. Mis sul tekib, et tahad, nüüd ma jalutan koju, hakkan kohe koristama, et see tunne, et ma teen seda kindlasti ära, ei võta arvesse emotsiooni, eks ju, saad aru, mis ma mõtlen? Produktiivsust, süsteemid ja mis siis, kui teil on teaduslik, sa oled, kui sa jalutad ja siis sa tunned, et oh, Ma nüüd juba jalutan ja sa oled kohe kuidagi nagu tunned, et midagi on nagu produktiivsem sinus või nagu kuidagi sihuke. Ta on nagu seal, et ma olen juba nii palju näiteks ära teinud, tihtipeale meil ongi selline, et sa sõidad selle nagu laineharja peal, kui sa oled ühe asja ära teinud, säng nähtav võimud on juba teiste. Aga et siis järsku tuleb seal nagu luu ja siis ongi, et sa oled nagu emotsionaalselt, et sõidad kaasa selle kõigega ja tunded on väga suur osa, eks sellest miks me teeme, mida me teeme. Ja siis ma lihtsalt ma lihtsalt lugesin ühte artiklit ja seal oli üks hästi põnev asi välja toodud. Me ei saa oma emotsioone ignoreerida, sellepärast et kui tunded ja, ja ütleme, mõtted ja tunded ehk siis, kui nagu kus sa mõtled, millega seepeale siis see, mida sa päriselt tunned. Kui need omavahel siis nagu kaklema lähevad, siis tunded alati vedavad. Ehk siis sa lähed tunnetuse peale, mitte selle peale, mis sa mõtled, et võiks olla ja see on noh, põhiasi, armastuses armastus, sest me just rääkisime oma kallimaga, et, et küll on hea, et niimoodi juhtub, et, et see loogika ja süda läinud need omavahel erinevaks lähevad, sest et kui see nii ei oleks, siis, siis meie ilmselt poleks koos. Et meil on ainult nagu tunde pealt pandud, et kõik see, mis loogiline ja mõistus ütleb, et lõpp noh, mõlemal, et tegelikult lõpetage ära kõik, saad aru, aga lihtsalt tunded ei lasknud teinekord see on nagu hea, ainult see pole hea ikkagi nagu tööalastes asjades. Et eks ma pean ka jälgima või noh, õpin ajaga õpid ikkagi palju vigu on tehtud. Et just see poliitiliselt korrektne, no see kõlab nagu hästi toorelt, võib-olla. Aga et, et kuidas jääd ja nagu tööalasest keskkonnas ka nagu rahulikuks, et ükskõik, mis, mis su elus toimub või noh, et näiteks ongi, kui on mingi häda, emotsionaalne häda või tervisega häda, et sa suudad nagu produktiivne ikkagi olla, et sa pead nagu välja lülitama selle, et see on tegelikult hästi tähtis nagu austus teiste inimeste suhtes, et tihti juhtubki võib-olla nii, et kui on niisugune naiste naiste, kuidas ma ütlen kollektiiv ja siis hanget naised on ju nii emotsionaalsed ja see tunne ja kõige olulisem ei ole see töö, mis sa seal teed, vaid et mis tunde see sinus teatab. Et, et aga siis ongi, et pool auru läheb selle jutustamise peale ära, onju, ja oma tunnete väljendamise peale, et eks ma ise olen ka selline olnud. Ja ma olen ka nüüd uues töökeskkonnas, onju, aga ma ütlen ausalt. Noh, eks muidugi noh, need TÖÖ settingud on alati, on ju erinevad aga väga suur osa sellest täpselt see jutustamine ja Kädistamine, aga ma ütlen ausalt, see on ka väga suur osa sellest motivatsioonist, miks ma tahan sinna tööle minna, siukseid seltskond on tore, sest mulle meeldib seal olla, mulle meeldib see Kädistamine, mulle meeldib kõik see ja mõtlen, lähen hommikul, ärkan palju parema meelega. See ongi nii oluline, mis tunde see kõiksus tekitab ja, ja, ja lihtsalt selle, selle artikli sääst. Ja nüüd armastuse peale tagasi minnes ja millega ma olen ise nii palju kokku puutunud on, uuringud näitavad, et me ei saa oma tunnetega kakelda. Ja see teeb, see kaklus teeb need ainult tugevamaks. Ehk siis kui eksperimendi nii-öelda need, kes eksperimendist siis nii-öelda osalesid, nendele öeldi, nendele räägiti ühest kurvast sündmusest ja siis öeldi nendele, et et ärge ennast ärge tundke kurbust, sellepärast et seal mingi asi kurb asi juhtus. Siis nad lõpuks tundsid ennast hullemini kui need, kellel lihtsalt räägitakse, kurb lugu ja nendele ei öeldud, et noh, et ei pea midagi tundma, lihtsalt mingi niisugune kurb asi juhtus. Tead, mis sa sellega tahad? Ma võin selle uuringu kinnituseks tuua enda pealt kohe ühe näitab, mul juhtus ka siin hiljaaegu üks väike selline tööd ja ja nagu väga ehmatav, väga kurb lugu ja, ja siis ma ei olnud nagu parasjagu oma perega koos, olin nagu eemal ja, ja, ja siis see kurb lugu, see uudis just tuli minuni ja ma nutsin, mina olingi kurb ja siis mulle öeldi, ära muretse, ära nutta, kõik saab korda ja saad aru ja, ja see nagu sa tunned, kuidas kerib veel rohkem, mis mõttes ära muretse, kõik saab korda, okei, nagunii saab. Aga see pole see, mida sellel hetkel öelda. Et kui ma ise ka inimestega kohtunud ja nendel nii-öelda nõustamissessioonidel osalen, siis siis kuuled ikkagi neid inimeste lugusid on ikka nii palju ja mida tegelikult Eesti inimene on läbi elanud. Ma ütlen, müts maha, respekt. Ja kui palju inimene tahab ennast aidata. Aga, aga teinekord ongi, et ta ongi ise jäänud sinna kinni sellesse kurbusemoment. Et, et, et noh, et sa oledki, et vaata, kui sa jääd sinna kurbuse emotsioon ja keegi veel ütleb, sa hakkama teie ära vaata ja, ja ta ei saa sealt kuidagi välja. Ja siis siis ma ise tunnen nagunii tihti mõtlen selle peale, et viimane asi, mida mina peaksin praegu üldse ütleb, no mina ei kommenteeri tavaliselt nagu midagi. Lihtsalt tõlgin. Et jumala eest ära inimesele ütle nagu seda ära muretse, noh, loomulikult mingeid jutte kuulata, et näed, et lahendus paistab, onju, et enne pead lahenduse nagu välja pakkuma. Et, et need on nagu kõik, mis on seotud meie eluga minu eluga ühe inimese jaoks. Üks probleem on nagunii suur, mis teise inimese jaoks on nagu mingi täiesti mõttetu, igapäevane olmemure, mida ta lahendab nagu minutiga. Ja ka see, kui sa lahendad teiste inimeste probleeme, siis sa hakkad enda probleeme kõrval nagu teise pilguga vaatama. Et hästi tihti on noh, mingid hästi lihtsad asjad, et mõnele inimesele pead lihtsalt piisab. Näiteks, kes ei väärtusta meest, on ju suhetes, et ma ei tea, et kõik on nagu kuidagi valesti ja meil kuidagi pole seda klapp ja ma ei saa aru, et miks ta mind ei aita ja tahaks rohkem suhelda omavahel ja ja siis tegelikult nagu tootki talle selle välja, et kas sa saad aru, et sul on mees sul on lapsed, teil on kodu, te olete koos, pole teineteist petnud, et natuke nagu näidata ta seda teise nurga alt inimesel seda mingi issand, aga nii ongi ju. Ja nii ongi ju. Oi et teil on ainult see väikene asi vaja lisada, et kuidas ta õpiksite omavahel uuesti nagu seda kontakti looma. Et isegi kuidagi teinekord on mina küll nagu väga ise pooldan nagu sellist kõrvalist abi, mis ma tahtsin sellest töö juures pläkutamisest rääkida. Ma tahtsin näpuga. Mul on niisugune puute puutetundlik ekraan, Kristel, praegu näpu puudutuse. Ma tahtsin seda öelda, et, et see on ka mul on, ma olen olnud hästi palju ilma filtrita nagu inimestega, kellega ei peaks olema ilma filtrita. Et mingi mingisugune sein võiks tegelikult vahel olla ja kõigiga ei pea olema. Et eks see on see niisugune lastetuba, mis võib-olla mul mul nagu ma ei tajunud absoluutselt seda piiri, et kust jookseb nagu, kus jookseb isiklik elu ja siis see teema, mida võib kajastada. Praegu ma tunnen küll, et palju rohkem nagu valin, keda, millega, kuidas rääkida ja usaldada. Et see usalduse ja kui teema, et inimesi on, on nagu jäänud palju vähem ümber ja, ja, ja ma ei räägigi nagu teedki, rohkem seda professionaalset ja sellise õiget nägu nagu peab. Ja see on küll, ma ise tunnen ka, et vahepeal nagu kuidagi muutun enda jaoks nagu liiga ülevoolavaks, aga ma arvan, et enamuse ajast tuleb ka vaata täpselt sellest, et nagu see seesama on ju, mida rohkem sa alla surud, seda suuremaks need, need kihud ja need asjad nagu tulevad tegelikult ja täpselt samamoodi, et vaata, kurbus on ju sa mida rohkem see on, ütleme, sellist kurbust ja seda tunnet nagu alla surud ei lase endal seda tunda. Seda kauem sa tegelikult läbi elad, sellepärast et sa keelata seda suuremaks läheb. Ja mingi hetk ta hakkab nagu välja voolama sust ja ma tunnen ka iga kord, kui on nagu mingi asi, mille peale ma mõtlen liiga palju või nagu kuidagi jään nagu selle peale toppama ja samas tunnen, peaks, ei tohiks selle peale siis ta mingi hetk nagu plahvatab kuidagi must välja ja siis sa mõtled mingi, et ah ei oleks pidanud, võib-olla oleks pidanud nagu kuidagi vaikselt sellega tegelema ja mitte seda alla suruma ja mitte nagu järsku valama seda kuskile, kus nagu poleks üldse pidanud nagu valama seda, et, et see on nagu selline huvitav huvitav, enesekontrollimise nagu vorm ka, et, et sa pead nagu aru saama ja samas jälle saad aru, oma mustrist on ju, mida rohkem alla surun, seda rohkem ma tekitan endale seda plahvatuslik olukord, et ma olen nagu selline kogu aeg tiksuv pomm, nagu et millal, millal ma nüüd kuhu ennast nagu Ta on ju, mul oli hästi huvitav vestlus just, või nagu kokkupuude minu väga pikaaegse meikariga, kellega, issand jumal, Gretega. Julgen öelda, kaheksa aastat oleme, võib-olla on ta minu nägu värvinud ja hästi mõnus ja kuidagi istusin ja rääkisime juttu ja ja tegime seda meiki mulle üheks foto suudiks ja sest sa ütlesid, et sa oled, tead, sa oled kuidagi nagu nii mõnusaks nagu rahulikumaks läinud, et et mäletad, et kui sa selle inimesega koos olid, siis olid ainult siin nagu siin oli nii palju ja igal pool, et see oli nagu mingi meeletu tähelepanu vajadus selle kogu aeg vaja nagu, et see nagu näitasid ennast aga alati mingisugusest mittevajalikust, nagu küljest ebavajalikust küljest. Aga praegu sul nagu seda ei ole, et kas sa paned ise ka tähele, mõtlesin õied, me polegi nagu niimoodi mõelnud, aga võib-olla tõesti, et, et võib-olla oligi, et, et suhetes ka, eks ju. Et et ennast kui sa nagu kõrvalt vaadates, et, et kui see suhe ei ole nagu see, mis ta peab olema ja selle, see inimene, partneri anna sulle nagu võib-olla, kui sa ei saa neid tundeid kätte, mida sul oleks vaja ja, ja vastupidi, sa ei saa anda talle seda, kogu armastust, mida sa tahad anda, siis ka tekib selline väljapääsmatu sihuke energia ja siis sa ei tea, kuhu seda ära toppida ja muutubki selliseks nagu sihuke võib-olla oleks nagu energia piir või nagu piltlikult kuidagi vaata, sa hakkad nagu kuskilt lekkima. Vaata sest, et sul nagu ka vaata kuskilt nagu mingi asi jäi nagu kinni ja siis või nagu, et sul tekkis või noh, ütleme seal suhtes olid siis nagu mingisuguses muidugi kastikeses ja siis midagi, aga see kastike on ise loodud ja seda ei ole teine inimene pannud iselood enda kastikese absoluutselt. Ja, ja, ja see ongi enesele otsa vaatamine, sellel suhtel otsa vaatamine. Et miks sa nuga hakkad mujale lekkima mingisuguseid asju, mida, mis peaks tegelikult olema sinna suhtes ja kõik nagu see, mis, mis noh, endale otsa vaatamine, kas mingit raami või seda kastikest, muudkui joonistan siin stuudios niimoodi käed kätega mööda ketti, Uibomägi käed ülesse siis nurkadesse alla. Ja ma olen tohutult ebaandekas joonistaja, ausalt, ma eluaeg tahtnud hullult hästi joonistada ja ma lihtsalt ei oska seal nii närvi, ma loobusin, aga tead, milles ma tugev olen, ma joonistada ei oska, niimoodi mul seal vaba tõmme ei lähe nagu hästi. Aga kalligraafia, kalligraaf minu nagu väga suur, et võib-olla Christian, sul õnnestub ka leida nagu mingi oma nüanss ja, või siis, või siis ongi nagu, et nagu see on niisugune nagu ma retsi Picasso. Aga mul on tunne, et ma, ma proovin järgmisena tikkimist. See mulle meeldib, Christian, mina sooviks praegu sinu ühte lugu kuulata. Okei, Fainfain, ma siis räägin ise. Khalid OK. Minu üks Eestimaapinnapinnal tegutsevatest lemmikbändidest Elephants From Neptune nende esimese albumi pealt viimane lugu, kui ma ei eksi ju selles väga-väga ilus lugu telefonis näete nüüd ma mäletan roa From, mis ma ütlesin siis, oo issand. Elephants From no selle nimega ongi nagu, et kui mina olin 19 ja töötasin ühes noortekeskuses noortetöötajana, siis, siis need londiste käisid meil seal. Poisid, kõik on hästi, mulle väga meeldib ja mussi, et siis siis nad alles seda ansamblit alustanud ja käisid meil seal prooviruumis siis ma mäletama koguatsiooni lahe ansambel, nii kihvtilt tüübid. Ja nagu ja isegi mäletasid mind sealt sellest ajast ta näha, et sellest on ju aega, kusjuures selle bändiga seoses selles seal ütleme, selle looga või selle bändiga tegime ka väikese vihje järgmise nädala saatesse, nii et eks eksite, tähelepanelikumad kuulajad võib-olla panevad ise kokkumisse, vihjab. Ma ise arvan, et see tuleb üks minu lemmiksaade ja kohtumine elus üldse, ma arvan täpselt sedasama. Me räägime siis motivatsioonist. Me räägime, et mulle meeldib see, et ega meil on niimoodi, et me paneme omale teema paika ja siis me loksume nagu, nagu elumere lained, nii nagu nad tulevad kord ühte, kord teise teise poolpoolusele, siis selles teemas ütleme motivatsioonist me juba veidikene siin rääkisime ja sellest emotsioonide kinni hoidmisest, kinnipidamisest või kinni pidamatusest. Aga, aga Krister, räägi mulle räägime harjumustest. No üleüldse, esiteks esimene harjumus, mõtlen, mis, mis võiks olla, et harjumus on siis see, mis aitab, aitab sul nii-öelda automaatselt sellel ajal siis toime tulla oma igapäevaeluga ja nende eesmärkideni jõudmisega, siis kui need emotsioonid võtavad nagu üle. Et ma ei hakka siin rääkima midagi sellist, et et tehke nüüd iga päev trenni ja et meil on Eesti, kui see niimoodi vaatad, siis ma ei ole näinud ühtegi teist riiki, kus on nagu see fitness, kultus ja see ainult see trend, võib-olla minul lihtsalt nii palju selliseid et hullult trenni ja hommikul kell viis äratus ja siis ja, ja kõik see külmtuss ja taliujumine, okei, mul on endal ka Wim Hof raamat kaasas. Mis sa ise ka külma duši, kusjuures mul läks terve pudel vett, läks kotis laiali jumala tutikas, raamat, kaabeega, lehtekad mulle enne tulemist, siia tuleks ka koti täielik kapsaleht, mõtlesin, mingi hea märk küll. Ma mõtlesin, aga see raamat räägibki veest ja külmast, veest ja hingamisest, et kõik sobib väga hästi kokku, andsin talle ka nagu uue hingamise tõesti piinlikult õudne välja ja ma ei salli, kui raamatud on niuksed nagu Kapustad. Et kui keegi teab, kuidas seda saab sirgeks triikida, siis tulge trikiga Movim, Hoffi raamat sirgelt, sa tead triikimise ega tuleb mulle meelde kunagi. Kõik oleme nagu lapsena niimoodi sularaha ja kõik käisime, mäletan ikka, mul olid 120 viiesed ja kõik mina kukkusin niimoodi raha ja siis mulle tohutult. Meeldis oma rahad riiki või? Nägin ma panin ka kae a4 liivatsiooni täitsa pae. See on niimoodi, et ma mis ma võisin olla mingi 12 midagi siukest ja siis iga kord, kui ma raha sain, siis mulle mulle meeldis, et minu rahatähed, mida ma kogun, on kõik ilusti sirged. Siis ma võtsin niimoodi, panin, panin paberile kahe paberilehe a4 vahele ja ma triikisin ilusti sirgeks ja siis ma panin niimoodi, sest mulle meeldis nagu, et vaata filmida, seal oli niimoodi ilusti sirged patakad ja tohutult meeldis. Ma triikisin oma raha, et need oleks ilusti sirgendada, see näeks hea välja, aga mul oleks kahju sealt võtta. Taristel ma ütlen, sa tegid väga õigesti, sest et kuidas peaks rahaga ringi käima, esiteks meil võiks üldse olla selline kodus üks karbike, kuhu me kogume seda raha, onju, no minul on see siukest samet, sametkarp, aga tegelikult võiks olla mingi kuldset värvikarp, onju. Ja tegelikult peaks noh, nii palju siis, kui igalühel inimesel on võimalik panna sinna karbikestega sularahas midagi juurde, et sa ei pea raha ära hoia kontode peal, sest et pangakaardiga vibutades eriti, mis on need viipemaksed. See läheb nii kähku ja sa ei taju üldse selle raha väärtust, aga ja siis on selline nipp ju, kusjuures jumala õigesti tegid lapsenat riikisid, raha peabki olema nagu kupüürid peavad olema korras ja ka rahakott peab olema sama suur ja minul ongi tegelikult see käekott, mis ma mõtlesin, et on käekott minu meelest see, et see ongi sinuga. Et see ongi pung ja et see on su tengelpung, tengelpung peab suur olema, et, et see pisike väike kaarditasku, et sa ei ole nagu ise siis valmis raha vastu võtma ja see triikimine ja see on niimoodi ka, et päriselt ongi niimoodi, et iga õhtu loed, sätid, need kupüürid ühtepidi loed ühtepidi ära ja, ja niimoodi raha ja iga õhtu, et seal aset füüsiliselt oma sõrmede vahelt raha läbi kogu aeg ja see tegelikult harjub sinuga ära ja sa ise tekitad endale selle hea tunde. Et mul on raha ja siis ta tuleb juurde, mul on ja seda tuleb juurde ja teine asi kõige esimene raha, mis sul tuleb, no see on võib-olla aitamise maailmas, niisiis sellele tuleb hästi tänulik olla ja see tuleb ise kohe käibele panna jah, et kohe ringlusesse saata. Et, et kellelegi oled sina rõõmu valmistanud, nii-öelda on su töö eest makstud ja see kohe nagu annad selle kuskil tagasi, et selline koonerdamine ei ole nagu hea, aga mõistlikud, erinevad vatesse potsikud, mina ostsin sinna neid hõbemünte veel juurde, panin sinna oma rahakotti, siis on mingi kuldmünte ja niimoodi paned ja siis nagu. Ja siis laseb läbi ja siis isegi siis, kui raha ei seisa. Või noh, selles mõttes, et sa ei pane, et kõige halvem variant on see, kui sul seisab lihtsalt ühe konto peal, kus sul on pangakaart, seisab nagu näiteks terve see kuupalk kõige õudsem asi, mida inimene võiks endale teha, seal mindi vaikselt ära jagada ja nagu ära planeerida, et eks see on ka selline harjumus, et riigi edasi jama kupüüre, hea küll, mul on üks Jaagup sõlmida riikidega on ootamas, aga, aga tead, mis selle suure Tõngelbungiga mul tuli kohe meelde. Kohe, kui ma ostsin endale suure, ütleme, täiskasvanud inimese tengelpungi, see oli kunagi ammu. Ta kadus mul kaks korda ära, ta tuli tagasi küll mõlemad korrad, aga peale seda teist korda ma mõtlesin, et väiksed ei kadunud kunagi niimoodi ära murdis mul tekkis ebausaldus, et järelikult äkki mulle ei tohigi olla seda suurt, seda, seda kassetti. Et, et võib-olla, aga samas ma nüüd ei ole nagu proovinud, mul on üks tengelpung, mille küljes olev siis kaarditasku, see käib muga igal pool kaasas. Aga see tengelpung nagu istub kodus. Et äkki ma peaksin ikkagi hakkame seda kaasas kandma ja proovima vaatorovi Kasak, kui nüüd see raha ei taha, seni nooruspõlves on mingi paar paar nädalat. Et see oli mingi sihuke viis aastat tagasi, kui ma nagu et rahakott peab korralik olema, et mitte ma ei räägi, et kõik peaks ostma endale mingi kahetonnise, Luiwitooni käekoti, aga et korralik selles mõttes, et sihuke pikas kassetikas, nii et kupüürid mahuvad ilusasti sisse ja seal peavad alati olema kas näiteks üks viiekümneeurone või mingi 200 eurone, noh, me räägime, kui suure suur kub püür, mida sa mitte kunagi kulutanud. Et see on nagu alati seal olemas ja hoiab, vaata kui rahakoti kingid ka tegelikult ei tohi rahakoti kinkida, aga kui kingid, siis pead sinna raha juba sisse panema. Ja ma mäletan, kusjuures tegelikult on selle minule nii hullult meeldis lapsepõlves kui sularaha rohkem kasutati ja ma mäletan, mulle nii meeldis, kuidas kui me emmega poes käisime, Sist emmedele on ka alati need olid need suured raha olid ja olid ja ja siis oli, emmel oli rahakott, siis kuidas lahti tegi, siis seal olid kupüürid, seal mingid märkmed, mingid arstid ladeleilt, laste oli kaardid, asjad, värgid olid niimoodi kõik sahtlites ja mulle nii meeldis, mõtlesin nii äge emme rahakott on nii lahe koht nagu, aga see oli nagu selline ja natukene ikkagi, noh, sa saad aru, raha on püha, selles mõttes raha ei ole nagu noh, ütleme A ja O on ja me ei peaks selle järgi oma elu kõike nagu sättima. Aga selles nagu lapsele oli see nagu emme rahakotist. Ta oli ikka niisugune koht, et sinna ikka, no minul oli küll, et mina sinna naljalt ise ka ei läinud, kui anti luba, et kui küsida, et kas ma, kas ma saaksin natukene söögiraha, siis enne andis või siis mine võta ise, siis ma läksin, aga niimoodi ma, see on küll küll, et, et teiste asjades nagu sorida nagu rahakoti, see käekotis. Mul on kogu aeg nii ebamugav, kui on mingi kasvõi mingi õde või mingi sõbranna või keegi ütleb. Kuule, võtame kotist kiirelt, see on nii ebamugav ja ei tea, miks sa mulle meelde, et sul oleks ebavõi nagu ilmselt on see nagu su enda mõelast ei häiriks, kui keegi minu kotist. Kuule, mine võta mingi asi, et mind see ei häiri. Las ta võtab mind. Kui see on siis, kui see on ilma luba küsimata ja millegipärast isegi kui sul see luba on ikka niisugune natuke sihuke. Ei tea, kas nagu noh, et nagu sellest muidugi, kui sa oled ise loa andnud, siis on täiesti okei, sest sa andsid selle loa. Aga nagu Ma arvan, et võib-olla tuleb kuskilt nagu sellest, nagu ma ei tea, kas oled sa kindel, et ma või, või ma ei tea, aga tegelikult on see, et partneriga ka, et tegelikult ei tohiks teise inimese nagu rahakotis sorida. Et sealt noh, et ainult siis ja nagu telefonis samamoodi. Et, et niimoodi võib teha, mina ei ole kunagi nagu nuhkinud või midagi vaadanud, et kui ma tahan midagi lugeda või näha, siis ma ütlen, et tee teema, telefon. Ja siis ja siis koos vaatame, on ja mina olen, ma tunnistan, ma olen ühe korra olen seda teinud ja ma olen siiamaani ja ma tunnistasin üles ka selle. Ja mul on siiamaani paha tunne selle pärast, nagu piisab ühest korrast juba. Nii vastik nagu Nongi räpane tunne on nagu, miks ma teen nii, ja õnneks oli, mõjutas mind nii väga, et ma ei ole seda kordagi rohkem näinud ja mul ei ole isegi huvi seda enam teha, et nagu see mürgitas kogu selle olukorra mu jaoks nii reisilt ära, et isegi kui ma väga tahaksin teada, mida mul isegi see nagu seda tunnet ei ole, siis, siis ma ei suudaks seda teha nagu mis see motivatsioon kohe motivatsioonist räägi, mis motiveerib nuhkima teadvustama kallima. Ja ma saingi aru sellest selli meie suhte alguses. Ja mind motiveeris, ei miski muu kui minu enda ebakindlus, sest ma sain, ma sain aru sellest, et ainukene ainukene asi, mis minul endal, mis mind nagu, mis oli, oli see, et ma ei olnud kindel ja tänu sellele, et maa ei olnud kindel, tundsin, ma tahan nüüd, et seal peab või noh, mitte et kas seal peab midagi olema, vaid on see, et mul on, mul on vaja teada, et mis, mis seal nagu toimub ja siis, kui ma sellest aru sain, et tegelikult ei olnud asi selles, kas ma usaldan teda või mitte puhtalt selles minu enda ebakindluses ja ma mõtlesin, et ma ei lase oma ebakindlusele saboteerida seda, mis meil on. Ja siis ma panin selle ukse küll ja iga kord, kui ma sedasama tunnet kasvõi natukenegi tunnen, siis ma ütlen ei see mu enda ebakindlus ja kui mul on tõesti mingi mingi probleem, siis ma räägin temaga langetööd, et miks sa ei küsi ta käest, et kuule. Et mul on praegu selline olukord tekkinud, palun näita. Aga sa pead sellest aru saama, see ongi väga asja võti ka. Mul on praegu selline olukord tekkinud, mina mitte, süüdista ennast, vaid sa pead endale otsa vaatama, et mul on praegu selline tunne. Et ma ei ole selles suhtes kindel, mitte sellepärast, et ma ei tea, mis meist edasi saab, vaid et mul on nagu. Mul on tunne, et ma olen kuidagi nagu ebapiisav või, või mingi sihuke nagu värk. Et ma ei tea, miks mul see tunne on tulnud, et ma ei tea, räägime sellest, et, et sellest tuleb nagu aru saada, millal on see, et kas sa usaldad või ei usalda, millal see tuleb, lihtsalt sellest, et kas sina, kas sa oled enesekindel. Sest ma nägin ka kõrvalt, ma olen olnud sõber sellises olukorras, kus kaks inimest on suhtes ja nii ebakindel oldi suhtes nagu mina sain, nagu selle koosa enda peale on siis ma olin nagu või noh, nagu mitte ei saanud vaid nagu lihtsalt et, et tema oli ebakindel parima sõbra naine, tema oli suhtes ebakindel ja siis ja ta oli nagu tänu sellele minu peal hästi, meil on mitte kade Vitali vihane mu peale või meeldinud talle. Ja nüüd hiljem. Me oleme väga hästi nagu hakanud läbi saama, aga lihtsalt nagu ja siis ma võtsin, ma ei taha nagu kellelegi tekitada nagu alusetult sellist tunnet või nagu. Ja nüüd on jälle need emotsioonid ja eks ongi, et sa ütlesid ka, et et kui sul see nuhkimine on tulnud, et see on tulnud sinu seest on ja mõtlen mul on ka seda olnud, et et tohutult noh, ongi, ongi, see on ebakindluse see, et kui on minevikus selline kogemus olnud, et keegi valetab ja varjab su eest midagi ja, ja siis kuidagi ikkagi see muster, mis nagu kaasa võtad, et ja siis ma mäletan, mul tekkis nagu see olukord, et et kust ma tean, saad aru, kui, kui sul on olnud mitu korda elus sellist olukorda, inimene vaatab sulle suurte kutsusilmadega otsa, ei, ei olnud nii. Aga sa saad aru, et otsida, nii, oli et täpselt nii oli ja ta valetab sulle, sa usud ja pärast tuleb ikkagi välja, et, et ta valetaski jätab mingisuguse väikese märgi maha. Ja näiteks praeguses suhtes ma olen niimoodi olnud, et et ma olen küsinud, aga me oleme meeles, telefoni vaatame sellepärast, et kuna ta ei jälgi üldse oma Messengeri ja Instagrami ja mul on niimoodi, et kuule, et mingid inimesed on kirjutanud sulle Instasse, anna ma nagu loen neid kirju ja, ja loomulikult ma tean, kes temaga flirdivad. Ega see on ju loomulik. Et sinu, noh, et noh, ikkagi me oleme ikkagi teistele inimestele atraktiivselt alati ütleb mulle kuule, näe, see kirjutab nii, et ahaa, onju, et mis ma vastan, kas ma vastan, et kas üldse peaks, on ju, kuidas ma viisakalt. Et selles mõttes, et, et ma olen ka öelnud, et kui nii, kui me ei varja teineteise eest nagu midagi mina ka kohe ütlen, kui keegi mulle kirjutab, et et et me oleksime kursis, et alguses oli seda palju rohkem, ütleme kõik sellised nukistamised või mõtlen, ma olin üsna ärev, ma olin, meie suhe oli ikkagi väga ebakindla nagu seal ei olnud mitte mingit vundamenti ja ma pidin ootama teda eelmine aasta üle viie kuu. Ma olin ikka ise nii korralik mesta. Aga nüüd kuidagi ma tunnen, et iga kord, iga nagu kivike saab järjest rohkem paika, et et mina tundsin kogu aeg, siis ma pean teda nagu kontrollima ja siis vastupidi, siis tema tunneb, et oot-oot, et miks sa mind kontrollida tahad, et kas ma pean sind kontrollima, siis käib kogu aeg selline põmmimine. Praegu on läinud hästi. Mul on pigem see, et PISA, miks sa üldse ei nuhi järgi küsivalt? Uuri, mulle ütleb aga kõik on ju hästi, sul ju kõik toimib, et ma ju tean, et sul on kõik hästi, et ma ei pea mingi iga natukese aja tagant, et nüüd on pigem nagu sedapidi, mul on ka seesamamoodi, aga samas enda puhul on täpselt samamoodi, aga ma käin ei nuhi kontrolli ja mine ole käigi, aga samas, aga samas noh, mingid inimesed mind ikkagi nagu Tigerdavad ja siis, ja siis, ja siis mul on lihtsalt ja siis ma olen niimoodi siis ma lähen, ma lähen kojal, ei keppesse, Sist ütles. Kuule, see on ikka päris lahe, ma ikka näen, et sa armastad mind või siis. Noh nagu kee tület valetamise kohta, tahtsin ühte asja veel öelda minut, hästi, tihti küsitakse nagu kõige populaarsem küsimus, mida siis maagi pruudilt küsida on see, et ei saagi ju talle ühtsema, lähed Ta ta. Ja minu nagu reaktsioon tegelikult ma olen selle peale mõelnud, vastase Tiud nagu. Kuidas sa üldse tuled sellise asja peale, mis point on üldse suhtes olla, kui sa nagu pead mõtlema, et kuidas me saaks neil vahetada, siis on see mingi hädavale ikka maja, mis hädavale, mis asi on hädavale, ma räägin nii ära ja kui see ei sobi nagu päriselt see asi nii on, siis no no nii on. Aga vale. Et aga see on, see on nii. Tegelikult on, taim on, kõik on enesekindluses kinni, kõik on selles kinni, mis on su mustrid, mis on su su minevikust, sa tuled, kuhu sa, Sults, ja mingid asjad ommentšibi ja täpselt niimoodi laulab meile kohe Peeberrexa mändžibi. Puitpanevad alla Kristel Aaslaid ja keegi Uibomägi. Ja funk Nick Hansson ja Nabi kuul looga full for you ketti ja Kristel on täna endale hammustanud sellise suure ja mõnusa teema, nagu seda motivatsioon suhted suhtetes oma eesti keele äraõppimine suhtatud suhtatas ja võib-olla ka mingisugused head harjumused. Minul on üks hästi tore, tore uus asi, mis ma olen endale nüüd hakanud vaatama, on see lamba nii ära leierdatud, aga päriselt ka see tänulikkuse harjutust. No see nii. Ei ole, ei ole ja tead, miks, sellepärast et inimesed räägivad küll sellest, aga väga paljudeni ei ole ikka veel jõudnud. Aga see on nii oluline ja seda näha ütleme väga palju inimeste meeleolude ja eriti praegu on ju selle, selle kogu selle tormi juures. Kui me näeks, et me peaksime olema nii paljude asjade eest tänulikud selle asemel, et olla nii paljude asjade pärast närvis siis võib-olla me ei oleks kõik nii närvis. Tänulikkuse asi on siis see, et, et täitsa nagu füüsiliselt kirjutadagi kas telefoni või siis pastakas pastakaga. Vaheküsimus, kas said siis omasele hea pastaka kätte vä? Tead, ei saanud, aga sain. Mul on praegu päris hea selline varjakat, lint endale. Tint ja see sulepea ja hakka selle laurestajad, mis ma olen netist näinud, on ka veel üks hästi põnev asi on selline klaasist sulepea, millel on nagu spiraalselt läheb niimoodi nagu sulepea on siis nagu kuidas ma ütlen natukene vaata dismasinajäätist. Kui lahe, ma tahan Iraanis läheb üles, sa paned kastad seda sinna kinni ja siis ta võtab nõnda nagu spiraali, nagu nende vagude sisse võtab selle tindi Eestist ta läheb niimoodi ilusti, siis sa saad niimoodi, et need on nagu tindi prii. Mulle see, palun otsin üles kli, issand, kui lahe. See on. Tõesti ilus, ma mõtlesin. Modellim, ma teen ketis. Et aitäh. Ma olen väga tänulik selle Chrisidel. Ma olen tänulik sullegi, no näiteks vat ongi näiteks väga hea selline situatsioon, et kõikide pisikeste asjade peale, et et mulle mulle ka tutvustati uuesti seda harjutus, mõtlesin, ma tean. Ma tean, kirjutasin, ma juba tegin seda ja alati siis, kui hakkab nagu paremini elus minema või juba tunned ennast mõnusal laineharjal, siis nagu unustad ära. Et nagu, aga ju ei pea tegema. Aga tegelikult on nii, et sa pead nagu stabiilselt jätkama, sest et see on see alustala selle jaoks, et miks, millepärast ma ju ennast hästi tundsin. Ja, ja päris tore oli, oli nagu lugeda. Christian seal paneb oma pastakas ja ma otsin seni üles oma viimase, selle tänulikkuse asjad, mis ma olen kirjutanud, ma võin ette lugeda, mis ma, mis ma kirjutasin, nii kui need mul on telefonis. Okei, no ma ei saa ju. Mina aga tal oli aga nokkima võin lugeda, et ma olin tänulik nõustamise nõustajale ilusa hommikuse vestluse eest. Ma olin tänulik oma mehele. Ma sain hommikul tema juurde minna, teda kallistada. Mahen, tänulik suudluste eest, tänulik sõbrannale superrestoraniviimise eest, tänulik ilusa päikeselise ilma eest ja ma olen tänulik, et ma sain oma mehega koos kontoris olla tema tööd näha, saad aru, et point on selles, et need on nii väikesed asjad. Aga tegelikult need olid need hetked, kus ma päeva jooksul märkasin, et et ahaa, et see on nagu mõnus. Et nagu, et igakordse mõnus või hea olemine ei pea olema sihuke joviaalne ja mingi tohutult ahhaa suu on kõrvuni peas, mul on nii hea vaid mult on ka küsitud, nüüd mõned inimesed on küsinud, et kusagil nukker või nii nagu tõsine või niimoodi. Et siis ma ütlesin ei, et mis mõttes Stasin stoori, et ma vaatasin sul seal, mis seal seal rõdu peal tegime, siis ma ei ole tõsine, rahulik. Nojah, ma ei pea kogu aeg Nagu teiegi irnuma, suu laiali. Et selline rahulikkus ja see on ka nagu võlu, et Etti sellises tänulikkuse selles, et ma, ma ei tea, kui ma täna õhtul hakkan seda tänulik tänulikkuse harjutust kirjutama sinna kindla peale läheb sisse tänane hommik. Et see algab juba nii super hästi ja ma olen tänulik selle eest, et, et et me näeme seda saadet teha ja, ja see siis on tohutult nii, nii kihvt teekond olnud ja neid asju, neid tuleb sellepärast et vaata, see ongi, kui, mida rohkem sa märkad, neid asju, mille üle sa tänulik oled, sa hakkad seda rohkem endale neid asju ligi tõmbama, midagi ei ole teha, kahjuks on nii, et see külgetõmbeseadus ikka kuskilt otsast ikka ikka ju töötab. Kuid mida sa pead positiivne olema, päriselt seda tundma, aga sa ei saa seda hakata lambist tundma, see ongi väike praktika, millega sa nagu alustada, umbes niimoodi pigistad välja neid asju, sa kirjutad ülesse ja mõtled, et ah, ma ei tea, kui tänulik ma päriselt selles või kui väga me seda läbi ja lõhki tunnen. Aga mida rohkem sa seda nagu kirjutad, seda rohkem see tänulikkus hakkab kasvama, sest sa tuletad endale meelde. Tegelikult on ülilahe, et mul on võimalik ikkagi vaatamata kõigele sellele, mis on võib-olla negatiivselt mu elus toimumas või mis ei lähe päris täpselt nii, nagu ma tahan. Mul on ju nii palju asju, mis tegelikult on, mille üle olla tänulik, kasvõi lihtsalt see, et ma olen nii tänulik, et ma saan kogeda seda kõike nii häid kui halbu. See teeb minust mingisuguse hinge mis, mis, millel on tohutu pagas ja mille eest. Noh, meil ei ole palju antud siia maa peale seda liikumisaega, eks ju. Aga, aga see peab ju midagi tähendama, millegi jaoks pidi see olema, kuna mina tean, et mina, et kuna mina tean, et mina elan nagu hästi kõrge ana ikka korralikuks vana daamiks ja siis noh, see nagu rahu, mõtlen kettiki kogu kogu kogu kogu oma neid tänulikkuse hetki, kogu kogu omaneda roller. See on nii põnev, minu lapselapselapselapselapselastel. Teine asi, lisaks sellele tänulikkuse harjutusele väga hea harjumus on ka see, et mõned inimesed, kes tunnevad ärevust, noh, ma arvan, praegusel ajal üldse ärev aeg on. Mina pidasin sellist päevikut, mis minus tekitab ärevust, mis minus tekitab paanikat ja tead, ma saan aru, et tegelikult ei ole hea nagu negatiivseid asju üles teda aga samas ei olnud nagu negatiivne, vaid ma hakkasingi aru saama, mis mind siis, mis mind siis nagu närves näiteks ma olen siia kirjutanud märtsikuus, kas ma laenetava loeta, muidugi, väga isiklikud teemad, muidugi naistepäeval naistepäeval tohutult ära, et see oli see hetk, kus süda hakkab kloppima ja nii närvi ja see pea hakkab huugama. Oligi see piirangute teema, hakkas tulema, olen, kirjutan siia. Kas ma ikka saan Gruusiasse kallima juurde sõita, kas me ikka kohtume ja millal me kohtume sellise tunne siis, mis mul nagu läbi käis, uued piirangud, hirmud, tahad mind ja, ja siis ma olen siin pannud, et vastamata kõned ja SMS-id sõbrannaselt, kellega ma praegu lihtsalt ei ole valmis oma tähelepanu ja elu jagama, et mingit kaks sellist nagu verstaposti lähisuhetest ma olen ka igapäevapeal kirjutas üks päev olen kirjutanud, ma ju ei leia neid kingitusi, mis ma tahan Gruusiasse kaasa viia. Lendan oma ämmale-äiale külla tühjade, et ega see ärritab mind ja paneb tundma läbi kukkununa ja vaata et ja kui ma nüüd siis praegu loen, ma olengi kirjutanud niimoodi süda peksma, ma kuulen kõrvus kohinat, pulss tõuseb, ma ei suuda naeratada, mul hakkab seest nagu keerama ja ajab nagu oksendama. Et, et mingi niisugune asi, et ma läksin Hiina meditsiini, näid mingeid nõelu panema ja ma läksin tohutult ärevaks, sellepärast ma ei leidnud seda kabinetti ülesse. Ja kui sa paned need asjad niimoodi kirja, siis hakkad vaatama ototot, ototot, Dodgetikele, onju et need ei ole nagu tegelikult midagi hullu. Ja sellel hetkel, kui sa ärevus, moment tekkis, siis see kuidagi aitas mul endal ka pärast hiljem nagu lahkasime neid siis minu selles nagu konsultatsioonid, onju et mis tunded mul tekkisid ja mille pärast miks, et kas nendel on mingi ühisnimetaja ühisnäit ja mida ma saaksin selle jaoks nagu ära teha, et võib-olla võib-olla aitab kedagi või nagu see kaardistanud ja kusjuures siinkohal ma arvan, et soovitaksin lugeda ka Liis Velsker kirjutas raamatu oma oma kogemustest ja asjadest, kuidas ta depressiooniga võitles ja ta ütles ka just esmaspäeval temaga rääkisime. Ja tema, ta ütles ka, et ütleb, et nende asjade läbielamine oli tohutult valus ja keeruline, mis ta nagu tundis, et tundes, et on juba nagu ära teinud, aga tahtis need kirja panna. Aga nende asjade kirja panemine tegi nagu talle asjad selgemaks veel kord omakorda ja ma arvan, et selline, mis mul praegu ärevust tekitab, see tekitab selle äratundmise ka teistpidi, sa saad aru, mis olukorrad tekitavad sinus neid tundeid ja sa saad juba ära hakata ennast nagu ümberkalibreerimine, ehk siis sa saad hakata vaikselt noh, ütleme nõnda, et sa tundsid, et kingituste ostmine ei tulnud välja ja järgmine kord, kui see tunne tekib, sa tead juba ette ära, et see võib tekitada sul natukene sellist, ütleme, ärritust natukene, sellist paanikat Sa oskad sellega võib-olla natukene juba ette arvestada, mis tõmbab seda väiksemaks ja samas teistpidi sa hakkad ennast ongi ette maha rahustama, ehk siis ei lähe nii hulluks kui esimene kord, kui see tunne tekib, ehk siis see on nagu pidev selline töö iseendaga, kust mis ongi, et see ei ole negatiivse üleskirjutamine, valitsen enda mustrite ja enda harjumuste ja endaga, nagu ongi töö tegemine ja rahustad ennast selle kõige käigus või siis juba ette ära, et selline, et sa tead, millega ma tegelema pean ja miks midagi, mis hetkel minuga juhtub, jus, rahustav viirukit ja see on jumala okei, kallis raadiokuulaja tunded on okei, paanika on okei, sisemine ärevus on okei ja nende kirjapanemine teadvustamine on okei, sest me oleme ainult inimesi ja mida rohkem sa seda alla surud, seda suuremaks see läheb. Ja nii et nii nagu ragin, paun järgmisena meile esitab Schumanni ja millegipärast on see üks maailma enim kuulatud lugusid. 1,4 biljonit. Naiste Saul. Peab lör meie ketiga siin hakkame vaikselt oma saateotsakesega Kuu punuma, selline laupäeva hommikune motivatsioonivabrik ja motivatsioonist rääkides näiteks ma saan kohe nüüd selle saate jooksul kogesin midagi, mille üle ma olen väga-väga tänulik, et see juhtus, nimelt olin ma täiesti, et ma olin täiesti kindel, et ma sellesama artikli, mille ma siin, mida ma siin enda arust tohutult soovisin, busside ja millest rääkida, tahtsin seda käiku võtta ja nii hullult tahtsin seda sisse rammida meie saatesse, et ma ei ütle, et ma sain tänu sellele aru, et ma tegelikult ei olnud seda täiesti läbi töötanud ja me tegelikult ei osanud seda niimoodi meie juttu triikida, nagu ma arvasin, et ma seda suutsin, siis kui ma hommikul läbi lugesin ja mõtlesin, noh see näeb täpselt teemasse. Aga see läbikukkumine motiveerib mind järgmisel korral paremini ette valmistama. Mis tähendab seda, et mõnikord me räägime sellest või noh, et ühesõnaga, et me räägime sellest, et kogu aeg peab olema positiivne ja kõik peab minema hästi. Ja ka see on järjekordne näide sellest, et motivatsiooni võib sünnitada ja pigem sünnitabki läbikukkumised. Me peame läbi kukkuma selleks, et me saaksime areneda, kasvada ja, ja tänulikkust tunda nende hetkede eest, kus me ei kuku läbi. Tegelikult peame nende eest ka ikkagi tänulikud olema, et meil on võimalus läbi kukkuda. Mõtle, kui tore, mitte keegi ei kasva nendest hetkedest, kus nendel läheb kõik jumala hästi, sest siis me ei tee väga palju kokkuvõtteid. See, kus kõik läheb jumala hästi. Jälle tekitab, hea on, kui me jõuame nendesse momentidesse, muidugi kõik läheb jumala hästi, aga elu on lihtsalt selline, ta ongi meile määratud, nii et meil oleks nagu pidev protsess. Et nagu sportlasel ta tekib, alati teeb ühe rekordi ära ja läheb juba järgmisele võistlusele, läheb uuesti kas sedasama rekordit püüdma või juba uuemat rekordit püüdma, aga kõige olulisem on see, et see inimene, sina oled ikkagi sama, aga sa oled juba selle ühe rekordiga, kes on saanud siis see, kuidas sa lähened juba järgmisele olukorrale või uuele sinu väga hästi nagu läheb alati suuremaks, saad aru nii, et alati nagu kasvab või siis vastupidi. Hakad kuidagi praegu väga paljud üldse meelelahutusinimesed on muutunud nagu spiritit duaalsemaks. Võib-olla nagu oligi, et Tuuli, eks ole, holistika instituudi ma vaatan, et Sandra ja Jalmar, Vabarna, Sandra Vabarna rohkem teeb seda oma Kõutsingut, minul on jah, mentorluse programmi, et nendel on mingid väga kihvtid koolitused tulemas. Ja noh, mina ise on ju sind tegelikult huvitavad sellised vaimsusega seotud teemad. Et, et kõik on inimesed, kes on juba mingi sellest siis elu pea jõudnud, et midagi on juba ära tehtud ja siis hakkavad nagu ennast ja kõike seda nagu uue nurga alt vaatama ja võib-olla siis vaatamegi seda, et vota, aga kuidas ma siia jõudsin, mis on päriselt tähtis, et kuidas nagu inimesi praegu nagu aidata siis ka jõuda sinna punkti, kus ma olin ise jõudnud ja see, kui nad seda teadmist juba edasi annab, kõigepealt ongi, et sa ise õpid ja siis mingist hetkest saab sinu õpet ja saab sinust õpetaja kas siis iseendale õpetaja või siis oma lähedastele õpetajale, et meie roll kogu aeg elus muutub ja minu meelest see on super super superlahe. Elu on nagu kihvt kellavärk. Elu on kihvt ja, aga mõnikord lihtsalt ongi. Nendel madalatel hetkedel on lihtsalt nii raske seda endale meelde tuletada, aga me peame endale meelde tuletama. No ei ole kõrgeid ilma madaliketta, et nagu kuskilt peab, kui kogu aeg oleks hästi, sa harjud sellega ära, siis see on igapäevane ja siis selles ei ole enam mitte midagi erilist. Ja siis tekib mingisugune tülpimus ja siis tekib mingisugune trots mingisugustesse hoopis valedesse kohtadesse. No me oleme näinud ju korduvalt ja korduvalt need edulugusid, kus kõik on kogu aeg hästi ja kõik on tore, aga kuskilt tuleb varastada siis nii-öelda low point või, või kuskilt tekib see mingisugune ütleme täitmatus, et noh, täpselt nagu raha pole kunagi küllalt. Õnne pole kunagi küllalt, häid asju ei ole kunagi küllalt, aga kui meil on tasakaalus head ja halvad, siis on, siis me oleme seda tänulikum, et me oleme selle hea eest, mis meieni jõuab, nii et peab olema musta valges. See on ikka selline ikkagi selline aadiga, rass, öök. Sõõrume, press. Peab higihaisu tundma. Sa oled selline korralik eesti laual olev kas täidetud muna või see singirull, kus oli ikka korraliks. Mul läks kõht tühjaks, praegu aga pole midagi paremat kui Pidula ott täidetud muna, mina on öelnud ükskõik mis pidu tuleb vete pulmad või mis iganes, saad aru. Täidetud munad ja singirullid. Öösel öösel saad aru siis, kui on juba tants ja trall ja tagaajamine, mingid pikad siis saad, tahad võtta selle mõnusa, saad aru, Singer võlusam muna, saad aru, see on tõesti hea, see on nii hea, on tegelikult natukene ülejäänud toidu, aga mõnikord on ikka nagu täiesti ebanormaalne, kui, kui hea mõni asi on. Mattias kohe naerab mulle, kui ma seda oma pleksi seal plõksima sööd. Mul on, mul on plõks, mis mulle tohutult meeldib, kus mul on erinevad oad. Mul on mais, mul on kana ja siis tomatipastaga, mõtlesin selle kõik kokku. Ja iga kord, kui ma seda endale teen. Matias naerab, et ma olen, kuidas ma. Ma olen juba söönud seda kaks taldrikutäit ja siis ma olen niimoodi panni kohal kühved, nõnda ikka või siis. Või siis ta naerab mulle, aga ma ei saa mitte midagi teha, kui maitsev. Mõni toit on, mul on see ka, eks ma panen panni peale need kikerherned, mis nagu konservi juba valmis kikerherned, siis ma olen pannud kuni või kanahakkliha ja siis ka tomatipastat ja basiilik ja neid juurde ja see on nii hea ja küüslaugud, värgid, särgid ja siis ka niimoodi, et ma söön oma taldriku juba ära. Aga siis ma lähen ikka sinna panni öelda nagu ja siis sa ei saa nagu küll, mis nagu kõhtu täis või saab, mis värk sellega on see nii hea, aga jaa ja näed, tänulik, ma olen nii tänulik, et sa mulle kõhtu jõuab tantsima ja üks asi küll, mis mõtlen, mis on, mis on täiesti nagu vajalik ja, ja minu jaoks nagu uus harjumus, aga mis mul nüüd tekkinud, ma teen süüa. Ja ma söön normaalselt, pesen vanimate puho, kõva asi on ja ma teen koguma terve elutervele perele süüa. Aga minu jaoks on tõesti väga suur muudatus olnud. Ja hästi palju kasu oli, vaata kui ise ei oska, mine küsi abi. Ma olen hästi seda meelt ja julge küsida abi, nüüd ma rohkem nagu seda meelt, et selliste ja küsisin Jabi läbisingi omased kokkamise kursuse ja tegelikult siin tutvutud jumala hästi süüa teha, aga lihtsalt, aga ma ikkagi vaatan seda, et kui kui on seltskonnas veel teisi mingeid tegusaid kokkajaid tavaliselt enam enamjaolt kõik mu sõbrannad on mingid imelised kokad, sisega masinaid, Vikuma las nagu toimetavad. Aga, aga selline seal seal on hea harjumus siin kasulik harjumusteta endale süüa teha ja, ja ma kusjuures, mis mind kuidagi muutis. Vaata, kui huvitav on see, et mingid hästi väikesed laused veel mingid pisikesed hetked, mis võib-olla kellegi teise jaoks mitte midagi ei tähenda nendele ja meelde, et nad üldse midagi sellist võib-olla ütlesid või, või mida iganes. Mul on üks sõber, kes teeb imeliselt süüa hästi hea käega. Ja siis kuidagi sõin, sõin midagi, mida ta tegema tõesti issand niuke. Miks sa nagu, et kuidas sa nii hästi süüa oskad teha, kuidas nagu millest see nagu tuli. Ja siis ta ütles täiesti nagu möödaminnes, mulle meeldib hästi süüa. Ja see jäi minuga nii, noh, no see kuidagi puges nagu täiesti niimoodi, et nüüd see lause kuma kajab mul kogu aeg peas ja tänu sellele ma tundsin ka, et ma tahan ka süüa teha, ma tahan ka osata mingeid asju teha ja olgugi, et et tema teeb ilma retseptita ja paneb niimoodi nagu noh, sisemine tunne ütleb retseptiga kokkamises ei ole mitte midagi halba. Ma olen väga südame, et igal inimesel peaks olema oma firmaroog, mida ta oskab une pealt teha ja mida kõik sõbrad ja kõik inimesed on nõnda imeline, nii nii hea saadet, seda nii hästi. Peab olema see, mingi asi, mis, mis sind köögis ka sütitab ja, ja ma ei tea, see lause kuidagi. Tühi kõht oli aga see ja ma tunnen end nagu iga kord, kui jälle tuleb mingi laiskuse uss, tuleb peale ja jõua süüa teha või et ei ole millestki süüa kodus teha ja peab jälle kuskilt koju tellima, siis ikka natukene on üks asi et või noh, natukene jääb nagu kripeldama, et peale seda toidukorda imehästi maitsev on alati. Aga kuskil jääb nagu kripeldama, et tegelikult oleks tahtnud ikkagi ise teha, et ma tean täpselt, mis ma sinna sisse panin, kui palju ma sinna sisse panen ja, ja ikkagi see toidu tegemine on tohutu rõõm jälle, hästi suur meditatsioon mingis mõttes väikese n endale. Et need väiksed mingid tegevused, mis, mis, mis tekitavad meis seda, oma elemendis olemist. Et neid asju peab ka ikkagi tunnustama ja leidma endale. Mul on nendeks väikesteks tegevusteks veel, mis mulle annavad sellist särtsu juurde on näiteks enda sättimine, et ongi, et ma lähen sinna duši alla, et noh, üle päeva tuleb pead pesta, onju ja siis see pesed, selle pea on ju niisugune mõnus, siis on seal söönitamine siis see väike kergem meik. Ja kõik need näopuhastusprotseduurid ja kõik, see on kuidagi selline ka selline kuidagi see nagu sütitab mind või paneb, et kui ma kodus olen ka, et et ma olen ikka väga hakanud jälgima, et ma ei käiks seal ringi nagu mingit ustakas. Et, et jah, loomulikult mingit Lockema ei viitsi, tehases nagu pole, pole kasulik, onju. Aga aga ikkagi, et pigem sihuke kena asi, kimonocene on seljas või siis mingi ilusad ühes toonis sihuke kodune, sügav. Et, et ikka midagi siis mul olid hästi vahvad sussid, karvased sussid, siuksed toredad, tellitud endale. Kuidagi sellised väikesed asjad annavad, annavad iseendale sellist, nagu väikest elegaan annavad mulle, ma olen nüüd noh, kuna nüüd hommikused võttele sõitmised, ma üritan ikka alati nii palju varem täpsustan, mida ma kunagi varem ei ole teinud, nii et ma, et ma näen hullult palju vaeva ja et nagu selles suhtes, et ma sätin ka ikkagi nagu, et et kuigi hommikul kaheksast peab juba kuskil platsil olen mõnikord pooldaja tunni sõit-sõit, et on see platsile minek, siis ikkagi ma tunnen, et ma pean nagu leidma nii palju aega, et ma, et ma saan nagu peeglis natuke endaga nagu aega saad seda nagu mingi maali tupsutad teed, see on mingi rituaal, mis paneb mind ülejäänud päevaks paika. Ja kui sa vaatad endale peeglis otsa ja noh, ja siis on, seda rohkem, tuleb see, et kui sa ei säti ennast hommikul sul on ikkagi see, et sa paned selle kreemi näkku, juhendad Ilus, viha minna ilus või minna ja kõik, kes ei ole veel jõudnud endale seda kreemikest näo peale määrida, siis ma ma loodan, et need, kes kuulasid poole pealt meie tänast motivatsioonivabrikut osalesite meie loengul väikestel harjumuste rajakesel, siis jõuate seda veel teha, et täna on ilus päev, ausalt on. Ta on iga päev on ilus päev, kui me võtame lihtsalt selle, paneme motiveerima ennast nii mõtlema. Vihmapiisad on ka ilusad, kui vaadata ja, ja kui muti jääb väheks, siis kirjutage meile. Me hea meelega vastame, saadame teile, Mati. Näed ja ongi jälle meie meie aeg siin eetris otsa tiksunud. Aitäh, et sa meid kuulasid. Aitäh. Ma olen väga tänulik, et sa siin oled. Ma olen tänulik kõigepealt raadiokuulajatele. Annate võimaluse meil igal laupäeval eetrisse tulla ja kuulake meid järele ka järele kuulamiseni jälle kuulmiseni. Olge tublid, meid jääb välja mängima üks, ma arvan, et maailma parimaid. Kanda klippud Mac Seven mandors, olge tublid ja kohtume järgmine nädal. Joe hey hey.