Kuulus Figaro on maailmaklassi baritoni de kuningapala tan saatnud Tiit kuusikut pea neli aastakümmet teel laulukunsti. Kui mitu korda on selle aja jooksul räägitud, et laulja on jõudnud oma loomingu kõrgperiood. Aga alati on Tiit Kuusik tõestanud, et tipu taga on veel teine kõrgem, kaunim jama, Essteetliku. Nüüd kõneldakse asja tundlikes muusikaringkondades, et meister on saavutanud longus oma elu parima vormi. Nüüd, kus Nõukogude Liidu rahvakunstniku nime taha kirjutame soliidse arvu Jah, see oli 11. septembril 1911, kui Pärnu linnakeses sündis tislermeister kuusiku peres poiss tiitris. Keeruline on olnud rada ja sündmusterohke aeg mille jooksul väikesest tiidist kasvas tõeliselt suur Tiit. Palju mahub teele isa majast Pärnus Tiit Kuusiku praeguse koduni meriväljal kus avatud õuevärav annab märku, et oleme lugupeetud vaatajad, teretulnud osalised. Järgnevas juubelijutus. Äsja kuulasime teie priima võlakuulsat liigarat. Kas te kujutate ette seda kuulajaskonda, kes seda nautis? Missugune see kuulajaskond on? Kellele teie laulate? Oi, seda ma küll ei tea, kes seda praegu just nautinud võttis. Aga ma tean seda, et teda on õige õige mitmesugust küll olnud ja mitmekesist ja võin ka nii ilma tagasihoidlikkuse ta ütelda. Päris mitmetes maades on see kuulajaskond. Noor keskealine vanapoolne, on ta muusikaliselt hästi haritud. Ei tea, ma mõtlen, Figaro on niivõrd elurõõmus ja lõbusalt, tema peaks vist nii enam-vähem kõikidele midagi pakkuma. Ja mood muutub õige kiiresti ja meie koos selle moemaailmaga. Midagi pole parata, praegu noorustajad. Lugu popmuusikast, kas te olete näiteks kunagi kadestanud Tom Johnson? Ei, ma ei saaks öelda, et ma kadestanud sest ma näen, kui suurt vaeva ta näeb oma palade esinen esitamisega ja publiku nii-ütelda üleskütmisega ja ma tunnen talle kaasa, ega see ei ole kerge. Kunagi alustasite Teie elukutselise muusikuteed ka džäss, orkestrist, missugust pilli mängisite? No see oli koolipõlves kõigepealt ma mängisin seal, meil oli niisugune koolipoistepunti, ma mängisin seal tšellot. Ja siis hakkasin tasapisi refrääni laulma, nii et ka džässlaulja omamoodi ja omal ajal. Missugused on teie suhted praegu kerge muusikaga popmuusika džässmuusikaga. Kuidas ma oskan öelda, ega ma teda ei eita. Ja mõningad asjad meeldivad mulle päris hästi, aga, aga aga vahest ei kannata ka. Kui, kui oli kakk, kisa ja karjumine väga suur, siis käib kõrva peal. Nii, sellega on vahekorrad päris selged. Ma tuleksin tagasi selle tšello juurde, millest põgusalt juttu oli, esimese tilli valmistus teile isa. No õieti oli see nii, et esimesel esimene tšello oli küll tookordne kooli pill ja mingisuguse vabriku toode, aga isa valmistas mulle küll jah, sellepärast kooli pilli, selle ma andsin käest ära ja ja et ma ikkagi edasi saaks mängida, siis isa tegi mulle ise tšello ja sellesama pilliga oli seotud üks väga tähtis pisut elus. Ma olen lugenud raamatut, mis on täis kirjutatud, sellepärast ma tean seda. See oli. See oli siis, kui oli tarvis 40 krooni, et võtta osa Viinis toimuvast rahvusvahelisest lauluvõistlusest ja seesama tšello tuli müüa. Seda küll, aga mul ei olnud seal 40 krooni tookord kuskilt võtta ja siis tookordne konservatooriumi direktor professor Juhan Aavik oli nii kena ja ütles, et me ostame sinu tšello ära, müüd konservatooriumi ära, siis sa saad selle raha ja nii ma tegingi. Kas see kallis pill on veel alles, mõtlen südamele, kallis pill? Ei, ta ei ole, ta kahjuks hävis sõjakeerises, kui põles tookordne riiklik konservatoorium, siis põles ka see piller. Aga missugust pilli praegu mängite? No ega mul pilli mängimiseks palju aega üle ei jäägi ja aga isa tegi mulle veel teise tšello. Nii et ma mängisin ikkagi veel tšellot. No aga juba paar aastat tagasi. Oma kogudesse nii-ütelda, näitusele väljapanekuks ja nii, et praegu mul ei olegi pilli, on küll viiul, mis oli nii-ütelda kõige esimene till ja millega minu muusika-d nii-ütelda võib-olla kõigepealt algas, see on küll olemas. Kas vastab tõele? Kui noh, noorus hakkab kuskil muusikat tegema, ringreisil või kodusid, siis Tiit Kuusik võtab teinekord trummi ja ja aitab neid kaasa. Vastab küll, ma ei saa ikkagi oma kunagist harrastust nii ära unustada. Sellepärast et peale tšello hiljem ma mängisin tantsuorkestris trummist ja see tuleb ikka veel meelde. Nii. Viinis võitsite teie enne teist maailmasõda lauluvõistlusel esikoha. Ja paljud muusikaajaloo uurijad on praegu nagu hämmelduses, et pärast võidukat esinemist Estonia pakkus teile kooris kohta. No ja võib-olla asja täpsustamiseks võiksin ütelda niipalju, et. Sõites Viini konkursile ma juba olin Estonia koori liige. Nii et peale konkursi kui teatavasti avanesid teised võimalused, siis ma pidin paluma ennast vabastada sellest ametist, kus ma veel üldse ei olnud, kel midagi teinud. Selle koori liikme koht anti mulle. Mulle pakuti mulle peale nisust noorte etendust, mis tookord Estonias toimus ja millest mina siis ka osa võtsin. Kui. Lõnga valla ooperis pajatasites Silvio. Nii et tee nagu tookordsel Estoniale ei olegi pahane. Ei, ma nii väga ei ole, ma ei saa ikkagi väga pahane olla sellele majale, mis on nüüd aastate ja aastakümnete vältel minu teiseks koduks kujunenud. Nüüd küll, kus kõik põhilised on juba võidetud, osa võite veel ees, aga, aga noore mehena, kellel noh, siiski oli tolle aja kohta ikka väga palju kuulsust ja ühel hoobil. Nojah, kui see kuulsus tuli, eks ma siis lasin ka jalga. Nii rääkisime liinist. Viin oli esimene teie välis. Neid on olnud nüüd pärast seda õige mitmeid kus olete käinud või õigemini, kus kolorite laulnud? Jah, seda küll, aga ma ei oska oma välisreise nii-ütelda ilma lauluta. Kuidagimoodi. Omale ette kujutadagi. No algasid minu peale, sõjalised välisreisid kõigepealt Soomega. Ja see oli 50 57. vist. Ja siis edasi Rumeenia, Poola. Hiina. Island Norra Tšehhoslovakkia ja, ja nüüd kõige lõpuks Ungari muidugi vahepeal. Ja kõige lõpuks veel möödunud kevadel Belgia ja Belgias, nii pidigi juhtuma, et ma nagu mul olid seal teised ülesandeid, nagu paistis esialgu, et tuleb, läheb see täi silma laulmiseta ja mul oli nii väga imelik tunne. Aga kui ma siis kontserdiga maha sain, siis ma olin täitsa rahuldatud. Liteet turistina nagu ei oskakski olla välismaal. Hästi nagu ei oska jah. Ei tea miks midagi jääb nagu puudu. Mitte ainult see, et on midagi vaadata ja tutvuda teiste inimeste elud väga tahaks nagu ka oma muusikat, advustega. Tahaks nagu endast ka midagi pakkuda, kuna muidugi oma ma ei saa ütelda maani peale laulmise nendel reisidel muud ei ole teinud, ma olen ikka mara püüdnud vaadata kõik, mis mul selle kohalviibimise jooksul vähegi võimalik on olnud. Aga laulmine nagu kuulub asja juurde ka ikka. Ja on nüüd lähemas tulevikus veel matka oodata. No välisriikidesse praegu ma ei tea, ei ole teada, aga varsti ma läheks, lähen küll kontsertmatkale Ukrainasse, kus ma õige tihti olen nii viibinud. Miks see Ukraina teile nii südamelähedaseks on saanud? No ei tea, ma mõtlen, võib-olla sellepärast minu esimene kontsertreis nii kontsertlaval kui ooperis toimus 53. aastal just Ukrainasse ja mind võttis seal väga hästi vastu. Ma leidsin nii oma laulule ja oma kunstile avatud ja sooja südameid ja eks siis kiskus mind ennastki sinnapoole ja kuna kutsed olid olemas, siis, siis ma läksin. Öelge palun, Tiit Kuusik, kas te olete kunagi tundnud, et meie väikese vabariigi kuidagi noh, siiski suhteliselt piiratud võimalused on ka teie laulja tiibu kärpinud? Ei tea. Ma seda nagu seda, nagu ei ütleks siiski. Ikka reisid on? Nojah, võib-olla, et neid võiks veel rohkem olla. Aga eks siis kodurahvas hakkab ka pahandama, et ja lähebki tõeks, viimaks ütelus, et nagu vahepeal siin ma ikka kuulsin, Figaro siin, Figaro seal, Figaro kunagi ei ole Tallinna peal. Ja Teide söövad juba ammust ajast kuidagi väga soojad suhted. Meeskooriga jaak Gustav Ernesaksaga, kes olevat tiitrichis Tiidu teinud. Leid ongi niimoodi, et koorilaul on nagu meie muusikaelu kõige paremast küljest tutvustanud viimasel ajal nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal, kas te oskate kuidagi anda põhjendust sellele asjaolule? Ma ei imesta selle üle põrmugi, ma pean küll ütlema, et ma ei saa sellele küsimusele nii päris ammendavat vastust anda, kuna ma ei ole päris hästi või peaks ütlema päris hästi pildis. Nii Euroopa kui maailmavoorikultuuritasemega üldse. Aga oma kooride laul mulle väga meeldib, esiteks muidugi meeskoorilaul ja ka kammerkoorilaul meeldib nende see muusika, mida nad esitavad ja see viis, kuidas nad laulavad ja see hingestatus selle oma ettekantavate palade esitamisel. See kõik meeldib mulle, kisub mind kaasa. Ja ma siis kaldun arvama, et kui ta mulle meeldib, võib-olla meeldib teistelegi. Ja paistab, et see on viimasel ajal nii, on, ja tänan teid, Kuusik, ma usun, et televisiooni vaatajad nüüd juba ootavat minu seda küsimust. Et kui teie neid oma koduseinte vahele juba lubasite, siis muidugi palume teid ka laulda. Looma püüad? Aitäh. Ma püüan esitada Tshaikovski romansi. Ma tervitan teid, metsad abistab veel seekord. Vokaal filharmoonia kontsertmeister, NSV teeneline kunstnik Vaike Vahi. Lõpuks Mart Saare, seades eesti rahvaviis perepoeg palub kõrtsi naista. Me saame esitada küsimus, et ka selle maja heale haljale Linda kuusikule. Missugust osa teie elus etendab muusik? Minu elus on ta etendanud tervet elu. Kogu aja. Ka see muusika mida äsja kuulsime Tiit Kuusiku, siis. Kas te olete õppinud muusikat? Ei ole õppinud, aga koos temaga elades olen seda väga-väga arvustamatud muusikat. No nüüd see küsimus, mida vist kõik esitaksid teile nende hulgas ka muidugi mina seal vist eriline roll olla nii kuulsa ja noh, võib-olla ka pisut hellitatud mehe mehe abikaasa. Ma ei tahetud, oleks aitäh, laske. Erilised erilist raskust siin ei ole, sest inimene on ikka inimene muidugi looduse poolt eelistada selle tõttu võib-olla niisugune loominguline inimene aga muidu täiesti tavaline. Teate, teie noh, olema see inimene, kes, kes aitab siin majas ka luua. Ei oskagi teie käest küsima seda muidugi. Jaa, tähendab, kuidas. Et kas abikaasal on siis ka selline roll siin kodus kõige muu kõrval, et, et olla abiks teie loomingul? Kahtlemata kahtlemata tema seda ise muidugi öelda ega tunnistada ei taha, ma usun, aga, aga mina tunded, tunnetan seda küll. Igal sammul. Ja tavaliselt juubelijutt veereb kuidagi elu neid külgi mööda, mis on olnud hästi päikesepaistelised. Kas teil on tahtmist rääkida ka vihmastest päevadest või veidi pilves ilmast? Aga miks mitte? Ega meie elu ei olegi veerenud ainult päiksepaistes hõlmustel, vaid igas elus minu arvates on ikka omad rasked küljed ka ja raskused? Kindlasti. Peadmaneti rääkima neist, mina tean ühte näiteks. Laulja oli vist üks kõige õudsem moment, mis saab olla, kui teil oli häälega seda küll jalast ära ja see oli nii asja, ma olin nii asja hakanud oma tööd ja karjääri peale ja siis tulin niisugused kahtlused, et kas kas saangi sellel alal enam edasi töötada või või pean teise elukutse otsima? No praegu tagantjärele vaadates ma selle asja peale enam nii tõsiselt ega kurvalt ka traagiliselt sugugi vaata. Väikene operatsioon minu juures, see oli nimelt laulja sõlm vahele panna Pealt. Likvideeris kõik ja nüüdki kolleegidega rääkides, kui mõnel vahelist midagi niisugust ohtu on olnud, ma olen alati püüdnud lohutada ja et see pole mitte midagi, ent sellest saab praegusaegse tehnika ja arstiteaduse juhusega. Televisioonivaataja kindlasti tahab teada Tiit Kuusik, mida tähendab üldse mõiste hoolitseda oma hääle eest? Mis selle taga peitub? Noh, ma ei oskagi sellele vastata, midagi, ma ütleksin, võib-olla nii väga lakooniliselt elada normaalset elu. Ei. Mina isklikult küll ei kasuta mingisuguseid. Dopinguvahendeid. Või mingisugust erilist erilist elu, elu erilisi eluviise. Lihtsalt no ma saan aru, iga korralik inimene, kui ta hommikul üles tõuseb, peab oma keha natuke liigutama, hommikvõimlemist tegema, seda teen mina ka rohkem ja nüüd viimasel ajal on isegi asi niimoodi läinud, et. Soovitatakse jood, teed teha, jookse terveks ennast. Ma kava ette vahel jooksen, kas just terveks, aga siiamaani on tervis vastu. Ja nii et kõik väga-väga lihtsalt. No üks niisugune asi, mida ma võiksin küll öelda, kas alati paika peab, aga mina olen üks, üks väga halb klient. Jäätisevalmistajatele, jäätist ma ei söö üldse. Kuna ma mäletan ükskord noorest noorena just külmetasin ennast ära, hääl läks ära ja siis ütles, et aitab Stalik jäätist ise veel. Nii et ma selles suhtes on see majandusharu. Kannatab siis ma vabandan. Nonii, ma olen siiski visa järjekindel, võib-olla teie jätkate siis hommikuvõimlemine, jooks edasi. Harjutused tähendab hingamisharjutused, siis laulmine nõndanimetatud nud uskaa muidugi immutada loomulikult ja, ja siis tööleminek, söömine, tööleminek, see kõik hommikust kohvi ja. Kas te juba teate, missuguse harjutuse ajal või kohvi välja? No tean küll. Nii. Kui palju aitavad kaasa? Sellele, et hääl on heas vormis ka laulja füüsilised eeldused. Füüsilised eeldused no üldiselt peab ütlema niimoodi, et, Laulja peab olema siiski terve inimene. Mitte kodune jutt, vaid päris Coheni professionaali jutt, võiks öelda, peab olema terve inimene igatipidi ja nii imelik, kui see on, kui kuskil organismis on mingisugune häda, ega siis ikka laul õiget laulmisest ka välja ei tule, midagi. Hea küll, kui ma ütlen, et ma ütleksin niimoodi, kui hääl on korras, aga kuskil mujal Jalg valutab, põlv valutab või? Ikka ei ole hea. Nii et see tingib juba seda, et minu arvates, et laulja peab olema ühesõnaga terve inimene, ta füüsiline vastupidavus ja see kõik kujuneb ju aegade jooksul tööst ja tegevusest harjutusest harjutustest. Nojah, ja see koormus ju päevast päeva, ma saan aru, hommikune võimlemine ja, ja siis laule, hingamisharjutused. Seda ma ei tee siis kummal puhkusel. Ah, jääd siiski vahele, hingamisharjutused küll. Ja siis lauluharitlased ka muidu igal päev, aga igal päeval ja see on niisugune harjumus, ma ei oska teisiti oma päeva alata sugugi kui ma seda ei tee, sest noh, ikkagi juhtub ju iga erand kinnitab reeglit, nagu öeldakse, ikka juhtub niisuguseid asju, kus päevi, kus lihtsalt ei ole aega, ma pean kuskile vara minema või midagi, niisiis on mul pähe otse kuidagi niisugune imelik tunne. Midagi on nagu tegemata, midagi jäi puudu. Banaalne võrdlus, võib-olla, aga, aga nagu tippsportlane, suur sportlane ega seal palju vahet ei ole. Kellaaeg ja kogu harjutuste kompleksi, mis on ette nähtud, see tuleb kõik teha. Nagu ma lähen, läinud teie päevakava uurimisele, ma loodan, vaatad, et see on huvitav. Siis sellised prõmm, prõmm, küsimused ka, mis on teie lemmikroog? Lemmikroog ja? Arvatavasti ikka karpna. Kas see peab olema midagi eriliselt tehtud, karbonaad? Hästi, pruun. Hästi. Kas teil on mingisuguseid inimlikke väikesi nõrkusi? Ai, see on kahtlane. Tähendab, mis mõttes nõrk inimlikke nõrkusi. Ma arvan, tiga inimesel on, jah, kas te tahate öelda praegu vaatajate ees, missugused need on teil? No ei tea, kas ma seda nüüd, misjaoks, eks vaatajad ise on seda võib-olla märganud aegade vältel mispärast pean mina. Ei ole teda näiteks hajameelne Ajameelne. Ikka ka. Vahetevahel olete te täpne või vastupidi. Lahakkasini Ma. Ei saanud aru, kuidas ma ei tahaks vist ütelda, et ma lohakas oled, aga ma tunnistan ausalt ja avameelselt, üleselt üks nõrkus on mul küll, ma kipun hiljaks jääma. On see on see kohe niisugune krooniline nõrkus. Ja kas seda välja arvatud etendused ja kontserdid sinna majja Ta läks hiljaks ja mul ei siiski ükskord kontserdile just. Rahvas oli saalis ja ootasime ja lõpuks oli seal lava taga kuulda sinu häälitsust, siis kõik. Tulla. Vaadake mul siiski õnnestus üks asinaga välja pressida. Kas need päevad, kui on kontsert või etendus, on kuidagi kodus erilised päevad ja mille poolest nad erinevad teistest? No seda küll ikka pisut on noh. Kontserdipäeval ma ei võta just midagi raskemat, füüsilist tööd ette. Selles mõttes ta on nagu erinev. Mina muud ei teha nagu midagi. Lubatakse ennast häirida sellel päeval telefoniga oivaliste puu joonuguseid, öise segamini. No kui just on nii, vahetult enne enne teatrisse sõitu, siis teatrisse minekut, siis tuleb mõni niisugune. No ma ei oska ütelda, milline ärritav küsimus või midagi niisugust. No see ei ole muidugi meeldiv, aga no või saan ma nüüd telefoni selleks ajaks välja lülitada või see, see ei ole mul plaanis üldse, et ikka nii. Ma tean, et te ei, teil on kodus väike nagu arhiiv või kroonikaraamat. Siin on kogu see lauljatee mingil moel jäädvustatud. Teeksime matemaatikat, kas teil on praegu paugupealt võimalus mulle öelda, kui mitmes ooperirollist olete esinenud? Ja kahjuks ei ole? Mani umbes tean, et midagi nelja 40 ringis ikka on, nüüd peaksite üle, vist oleme juba üle 40, aga aga nii kui ma nüüd ütleks niimoodi, võib-olla nii virk kui ma olen neid üles kirjutama kõiki esinemisi ja ma pean ütlema, et 60 46.-st aastast saadik ei ole mul ühtegi esinemist ka tänane läheb kirja. Seal, ei puudu seal raamatus. Aga nii lohakas olen ma nende lugemisega, nii et ma mitte ei tea, mis seal sees on. Tähendab, kui palju etendusi, olgu palju kontserte on. Ja kunagi, kui seltsimees kõrvits koostas seda brošüüri tema, siis luges küll ära nii. Aga tal on seal, üks on ühed andmed, olid midagi teada, saime oli keskmiselt 100 esinemist aastas, nii, osal on rohkem kindlasti. Ja on ka võib-olla mõned mõnedki vähem, mõnel aastal. Missugust rolli või osa teie ise? Kõige kallimaks peate? Ma nagu ei oska sellel öeldagi midagi. Need on, need ei olegi üks kindlasti, neid on nii. Nii, mõni. Missugune kõige parem on või tähendab, mis mul on kõige kallim? Ma ei tea. Ja võiks võib-olla niimoodi ütelda, kuskilt ma lugesin, see ei ole minu originaal ütelus. Et mulle meeldib kõige rohkem viimane. Ei. Andke mulle andeks neid kuusikute perega, ma tohin nii öelda, et tänane juubelijutt on läinud noh, nagu kuidagi nurka pidi, ainult muusikasse. Aga see ei ole ainult tänase päeva küsimus, televisiooni saade, kellel on ees, kus sellest õige pikalt räägitakse. Ja sellepärast ma usun, et televisiooni vaatajal oli huvitav lihtsalt ka teie kodustesse ja isiklikes asjadesse põgusa pilgu heita. Ma tahan küsida veel ühte ja seda teilt. Ta teab muusika rahvas selleks pandiks, mis on lubanud Tiit Kuusikul. Nii pikki aastaid olla kõrgvormis ja lubab seda veel tükk aega veel. See on väga raske küsimus, nii järsku vastata ei oskagi. Sellepärast et me oleme harjunud sellega, et Tiit Kuusik meil kogu aeg esirinnas on ja ja kogu aeg niisugune väga kõrge meisterlikkusele esineb, see tähendab väga palju komponente on kindlasti selles Põhjust tuleb otsida tiku isikus endas, tal on väga rikkalik materjal, mida ta järjest süvenaal meisterdada. Kusega kasutab ja väga suur põhjus on see, et ta üldse ei vanane. Rohkem ma ei tea. Tänan väga. Tänan väga ja ma tänan teid, et te lubasite meid täna oma kodusse sinilahkelt vastu võtsid, tänan teid.