Vikerraadio. Mobiil. Ja tere, homme keeratakse taas, kellahommikud muutuvad veidi pimedamaks, aga õhtul seest valgemaks. Homme on ka urbe päev ehk palmipuudepüha, seega võivad oma osa sellest päevast võtta nii kristlased kui ka paganad. Põhjuse leiab alati. Looduses on aga nii, et päikeseliste ilmadega on praegu aasta parim vaht Tra mahla jooksmise aeg. Mahlagaskedega läheb veel veidi aega. Kiruda võivad aga ennast need inimesed, kes sügisel oma vana grilli ära viskasid, lootuses, et kevadel ostavad uue. Valik on praegu kesine, aiakaupu müüvad poed enamasti kinni. Looduskalender e aga annab teada, et merikotkapesas on juba munad ja karud on talveunest ärganud ning metsaalused on nende jälgi täis. Inimeste maailmas on aga lood teistsugused. Millised sellest räägivad täna Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Urmet Kook, Mirko ojakivi rahvusringhäälingus. Tere Sulev ja tere Urmas. Tervist venelane Sulev MINA OLEN urvet. Ja Me taas asume, kes Tartus, kes Tallinnas, aga alustuseks nädala, kõige suurem diskussioon on meil toimunud ühiskonnas siis sel teemal, kas suvi ära nagu ähvardas peaminister Kaja Kallas või siis ei peaks riigijuhid oma rahvaga nii rääkima, et kui sellest sündmusest alustada, siis või sellest Facebooki postitusest alustada, siis no kalendrisuve ärajäämise teemal. Tõenäoliselt pole meil mõtet siin diskuteerima hakata, sest nii nagu keeratakse kella tulek kalendrisuvi ja see pole valitsuse pädevuses, aga kas siis koduses isolatsioonis viibib peaminister läks liiale. Minu arust küll ei läinud liiale, et see jutt, et ta ähvardas suve ärajäämisega, on täielik jamps. Ta ei öelnud seda, suvi jääb ära, et ma vaatasin seda Facebooki postituses ja seal on kirjas, et te ütlesite, ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitati topi optimistlikum prognoos kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas on käest libisemas. Kui viiruse levik ei peata, siis jääb Eesti kogu suveks lukku nagu meie lõunanaaber. Läti on olnud lukust novembrist saati. Et ta ei rääkinud, et suvi jääb ära või midagi taolist. Ta lihtsalt ütles, et kui, kui me ei käitu nii nagu korralikud inimesed käituma peavad, siis siis nailon lihtsalt lukustamine, aga aga seda väljendit, et suvi jääb ära, seda kasutas hoopis Üllar Lanno. Ja, ja tegelikult peabki inimestega rääkima keeles, millest nad aru saavad. Et terviseameti peadirektori kohatäit kohta täitnud Marianne Härma kordas meile sügisel kogu aeg, et nüüd järgmine nädal on kriitiline, järgmised kaks nädalat on kriitilised või siis noh, järgmised nädalad on kriitiliselt. Seda ei kuulanud mitte keegi, aga siis, kui Lanno ütles, et suvi ähvardab meil nii-öelda ära jääda, siis hakkasid inimesed mõtlevad. Vau, vau. Vau, sest meil ju kogu aeg tundus, et suvi tuleb viirusevabam. Aga ta andis inimestele märku. Ja suvi on see, mida eestlased ikkagi nagu väga-väga ootavad, et suvi on selline vabaduse aeg. Suvine puhkuse aeg, inimesed tahavad olla suvel rõõmsad. Eestlasi jäiks väga paljude teiste ei häiriks, kui talgiaks ära näiteks, mis on selline pime ja külm aeg. Suve eestlased tahavad ja see pani inimesed mõtlema. Jah, aga nüüd on küsimus selles, et tõesti, et kui see nakkuskordaja R, millest väga palju räägitud, kas siin ei lange 0,8 peale, siis tõenäoliselt piiranguid ongi väga keeruline hakata siis maha võtma kas siis aprillikuu jooksul või siin otse-saate eel kuulsime ka Mihhail Kõlvarti Tallinna linnapea intervjuud rahvusringhäälingule, kus põhimõtteliselt linnapea andis mõista üsna tõenäoliselt sellel aastal õppeaastal koolilapsed koolimajja tagasi ei pääse, et noh, põhimõtteliselt siis me läheme nende piirangutega suvesse välja ja nüüd, kui Krista Fischeri eile õhtul tutvustatud prognoose vaadata, siis võib ka juhtuda, et veel suvekuudel teatud stsenaariumite puhul, kui seal see nakkuskordaja R jääb ühe koma nulli peale või isegi 0,9 peale, siis mingisugused piirangud on vajalikud. Siiski on mingeid positiivseid märke ju näha, et kui Tallinnas on see nakkuskordaja tulnud 0,9 peale on ja et et ja mujal Eestis on ta ka alla ühe tulnud, valdavalt vist vist ühes piirkonnas oli ta üle ühe. Samamoodi kui me täna hommikul tulid just äsja need värsked nakatumisnumbrid, siis, siis selle üldarvu kõrval oli pigem nagu positiivne asi seal hoopis see, et et see nakatumisprotsent kõigist testidest on hakanud langema, et kui siin ikkagi olid need päevad ikkagi 20 protsenti see pidevalt, siis nüüd on 15 protsendi ligi või isegi veidi alla seda, et see nagu pigem positiivne märk ka haiglaravil olijate hulk on natukene vähenema hakanud. Võrreldes varasemaga oli see 30 inimest vähem ja haiglaravil on neid 667 inimest, et need on väikesed märgid paremuse poole. Et noh, iseküsimus on see, et mis, need, mis need vähemuse vähenemise taga on, et mina muidugi seda ei usu, et Eesti inimesed hakkasid selle Lanno ja Kallase väljaütlemise pärast mõtlema, nagu Sulev väitis, et pigem kui ma vaatan, kasutasid seda väljendit inimesed hakkasid selle üle järele mõtlema, kas huvi võib ära jätta sinu sõnad ennem. Aga ma pigem arvan, et pigem see võib olla ärritas inimesi. Aga. Veendunud selles, et nad hakkasid sellele järgi mõtlema, aga see, mis praegu toimub, see nakatumine ju juhtus enne seda, kui kui Lanno midagi rääkis. Suveteemal, või ka Kallas rääkis, ma arvan need manitsused, mis sealt tulevad, mis on muutunud nagu mõnes mõttes tapeediks ma ei usu, et neid väga palju nagu inimeste käitumist mõjutavad ja aga ütleme niimoodi, mis ma tahan öelda, et me ei tea ju täpselt, et mis selle väikese languse taga on, et kas on need piirangud? Kas on see, et inimesi on nüüd juba tänase päeva seisuga vähemalt ühe vaktsiinisüsti on saanud 14,4 protsenti kas seal läbipõdemine ilmselt on see kõik komplektis, kõik on ju, et mis seda, mis seda nagu tingib, et et pigem on siin ikkagi mina, mina näen ikkagi seda, et mida rohkem ühiskonda saab vaktsineeritud, see on nagu ikkagi see, et et see annab võimaluse neid piiranguid ühel hetkel maha võtma hakata. Meie endine kolleeg Lauri Hussar Eesti 200-st kirjutas siin delfis sellel nädalal, et Kaja Kallas on praeguseks teinud kaks ajaloolist viga esimese jaanuari, tähendab esimese vea tegi siis jaanuari lõpus, kui siis nakkuskordaja r tõustes asusta uute piirangute asemel riiki avama ja leevendust siis Eesti murelapseks toona olnud Tallinna ja Harjumaa ja Ida-Virumaa reegleid ja rääkis siis nähtamatu suurtest ohvritest, mis siis sundisid inimesi ütleme, majandust rohkem elavdama inimesi süümepiinade vähendamiseks nii-öelda siis saabus võib-olla kõrtsi, et kohalik kõrtsmik ei läheks pankrotti ja nii edasi. Minu tutvusringkonnas selliseid inimesi oli, tuldi isegi siia Tartusse ja räägitegi, kuidas tuttava hotellipidajal on raske aeg vastabki tõele, aga nüüd see teine viga, siis oli see Hussari hinnangul seesama nädala, olgu see postitus, kus siis põhimõtteliselt rahvaga ikkagi mõnes mõttes ju pragati, et või, või noh, ütleme viibutati näppu, aga kuhu ma jõuda selle Hussari sõnumiga tahtsin, et see üks väide oli siis üsna kaalukas väide, millele tahaks tegelikult korraks siin peatuda, on see, et kui jaanuari lõpus avalik arvamus oligi selle poolt piiranguid tuleks leevendada, siis praeguse avalik arvamus on pigem seda poolt, et oleks tarvis karmimaid piiranguid just seesama murekoht, et muidu jääb suvi ära või muidu siis piirangud kehtivad ka veel suvel, et mis see teie nii-öelda arusaam on, et kas võib olla see, et tõesti, et Reformierakond, mis on teada-tuntud selline fookusuuringute järgi sihtrühmade jälgi ja, ja, ja soovib tihtipeale siis vaadata, et mida rahvas tahab, et et kriisist tõenäoliselt see, see ei oleks arukas, aga kas võib olla, et tõesti juhitakse praegu praegu riiki, ava avaliku arvamuse uuringud. Me ei tea täpselt seda, et, et kui detailseid neid uuringuid, on näiteks erakonnad ise kasvõi tellinud, onju, et need need uuringud, millele viidatakse meedias, et inimesed tahavad suuremaid piiranguid, need on sellised ikkagi väga üldüldised küsimused, et kas te tahaksite, ma ei tea, piirangut oleks karmistunud edasi, seal ei ole seal, ei ole mindud Daily, et noh, nagu et, mis siis nagu praegusel hetkel see piirangute karmistamine Mirko oleks, et kas see on siis see, et kui inimestel küsida, eks, aga kas te tahaksite komandanditundi nii nagu paljudes riikides näiteks Prantsusmaal pikalt oli, on ju, et, et kas siis kas, kas inimesel, kui ta on ees vastust, kas te tahate karmistada piiranguid või kas te tahate, et Eestis oleks komandanditund? Kas sa arvad, et kõik inimesed vastaksid täpselt samamoodi? Ja, ja ei, ma olen nõus, et ega inimesed ei saa aru, võib-olla seal ütleme kui räägitakse karmimatest piirangutest, siis on tõesti see, et mingisuguste välisreiside keeramine või kui keegi saabub taas kusagilt Egiptusest või Tenerifelt, et siis tuleks seal kohustuslikus korras testida ja no tõenäoliselt ongi see, et, et see on väga erinev inimeste tunnetus, et mida Peetakse nende karmimate piirangute all silmas. Nojah, neidki piiranguid siiski ei saa kehtestada niimoodi, et mida rahvas tahab, või ta, et siin peab järgima neid soovitusi, mida pakuvad välja epidemioloogid. Nemad teavad kõige paremini, kuidas selle vastu võidelda. Praeguse epideemia vastu. Mulle ka tundub, et see aasta, mis nüüd on sellest kriisi algusest möödas, on meile ühte õpetanud, et see kuulus number R null ehk siis see nakkuskordaja, et kui seal üle ühe, siis see tähendab seda, et viiruse levik hoogustub, kus on alla ühe siis viirus vaikselt hääbub ja nüüd teadlased peavadki valitsusele seda ütlema, et, et kuidas seda R null r nulli seal siis alla ühe hoida ja nüüd on poliitikute roll on otsustada, et millised on need majanduslikud koosmõjud, millised on sotsiaalsed koosmõjud, et päris hulluks. Minul on olnud hästi kummaline näiteks see, et siin mõned kuud tagasi, siis kui uus valitsus ametisse astus, siis käis meil ju kauplemine soomlastega, et et mida teha, et eestlased saaksid Soome reisida, et siin oli vahepeal variant, et, et nad üldse ei pääse Soomet. Et pidin välja kauplema, kuna meil oli nakatumine kõrgem, aga see eesmärk, et võiks nagu eestist nakatumise madalamaks tuua, see jäi kuidagi täiesti tahaplaanile. CR-null siis 0,9 või 0,8 peale, et see tundub nagu jamps olevat serv null peaks nulli minema, see peaks olema meie eesmärk. Et jah, et see on õige, see on õige, aga urnad, sa tahtsid midagi veel. Sa oled Kõlvarti intervjuu välja, mis meil portaalis on pikalt üleval, mille Indrek Kiisler tegija, mis raadiouudistes ka kõlas, et siis seal on minu jaoks üks Silmeks kummaline asi, et et kui Tallinna linnapea ütleb, et, et kuule kindlasti ei saa ei saa sell aastal enam enam avada, et siis Indrek küsib sealt ta toob põhjuseks sellega muuhulgas, et lapsed istuvad tihedalt koos ja kolleeg küsib siis, et aga miks siis Tallinna paljudes koolides eelkõige siis siin kesklinnas olevat niinimetatud eliitkoolides on lapsi rohkem klassis kui normina lubatud 24. Et osades koolides on, saan aru isegi üle 30. Ja siis linnapea ütles, et, et ta ei tea, kas seda peaks kuidagi piirama hakata või ta ei oska sellele küsimusele veel vastata. Et ühtepidi ütleb, et, et lapsed on koolist tihedalt koos selles koolis avada, aga teisipidi, kui talle öeldakse, et hoiaks siis sellest piirist kinni, siis see nagu ei ole enam teema, et nagu kummalised sõnumeid, sihuksed, vastuolulised sõnumid, et mina tahaks, et et Eesti riigi juhtidel ja omavalitsusjuhtidel, et need sõnumid ei oleks noh, nagu võiks olla nagu selged, et millest me räägime. Aga see on nüüd väga oluline teema, tegelikult selle koolide ja hariduse juurde jääkski, aga ma korraks astuks veel sammu ühe nii-öelda ühe sammu tagasi, et, et mis on praegu halb, et meil puudub iga, oli igasugune, selline avalik diskussioon nii teadusnõukoja kui ka valitsuse liikmed SDE poolt sellel teemal, et mis järjekorras me saame asuda riiki avama, et kas me tuleme esimeses hoos vastu spordimeestel, avame basseinid või teeme lahti ehituspoed kogu kaubanduse ja siis püüame pingutada, et saaks mingil hetkel koolid lahti teha. Aga taaskord, et see hariduse küsimus on tegelikult väga oluline küsimus, sest midagi pole teha, poed lähevad pankrotti, aga ühel hetkel tekivad uued poed asemele, et rahamaailmast otsa ei saa. Aga kui sul noorte inimeste haridustee jääb lünklikuks, siis selle lünga täitmine vajab ikkagi aega. Et kui sul on siis põhikooli ja gümnaasiumi läbimiseks ettenähtud 12 aastat, siis seda ei ole võimalik 10 aastaga läbida, et järelikult on võimalik teha midagi vähem ja küll seal distantsõppel omandatakse loomulikult teadmisi, aga mingisugused oskused jäävad poolikuks. Mingisuguseid teadmisi ei ole võimalik distantsõppel omandada, et ühiskond võiks siiski võtta endale üheks väga tähtsaks ülesandeks selle, et näiteks sügisest alates me ei peaks asuma enam koole sundkorras distantsõppele viima ja neid pingutusi ma praegu ei näe. Või teie näete? Noh, siin on alati ka võimalus, see, et õppekavad tehakse ümber ja need õpilased, kes praegu õpivad, saavad ühe aasta õppimiseks juurde. Ka selline variant on olemas, selles küll ei ole absoluutselt räägitud neil. Nojaa jaa. Sa vist pead silmas, et kas, kas peaks olema koolides ma tea, ventilatsioonid paremaks tegema ja mingeid selliseid asju, et ma saan aru, et mingis osas nendele asjadele nagu mõeldakse et kui siin veel eelmisel kevadel olid täiesti nagu selline teema, et millest ei tohtinud rääkida, mida öeldi, et oi, et olete ullikesed, et kui keegi rääkis kiirtestidest siis nüüd ma saan aru, et teadusnõukoda ise nagu näiteks sügisel soovitab, et et kui, kui lapsed uuesti kooli tulevad, et noh, ütleme kui nad, see nüüd kevadel kevadel enne suve ei tule kooli, et siis võiks olla näiteks kiirtestid üheks lahenduseks, et mida, mida, mida teha. Et noh, siis on muidugi tekib küsimus, et kui tihti neid teha, kes neid teeb. Sest iga kiirtest võtab ka ikkagi noh, ütleme viis kuni 15 minutit aega. Aga ma näiteks ütlen siinsamas rahvusringhäälingu näitel, et meie teeme aeg-ajalt kiirtest see on andnud võimaluse tuvastada nakatunuid, neid, kellel polnud mingeid sümptomeid ja selles mõttes on see asi nagu töötab. Olgugi et siin mõni kõrge terviseametnik ütleb, et oioi, et kui inimene hakkab ise testi tegema, siis see telk testipulk murdub ja läheb tal ninaneelu kaudu kõhtu või kuhu iganes. Kui palju teil on juhtunud selliseid asju seal Tallinnas? No mõned korrad on, et kus me oleme saanud lavastada Ei, ma mõtlen, kus pulk on jäänud ninna kinni. Ei ole juhtunud kordagi, et olen ise teinud kiirtesti umbes neli-viis korda ja, ja see ei ole kindlasti kuidagi ohtlikum tegevus, kui minna aasia söögikohta ja seal pulkadega süüa näiteks. Aga jah, et lõppevast nädalast, minul oli küll selline suur pettumuse hetk, et see on ju teada, et lapsi praegu ei vaktsineerita, üsna tõenäoliselt ei vaktsineerita neid ka suvel ja sügisel, sest lihtsalt need vaktsiinid, mis turul on nen puhul ei ole siis laste peal neid fookusuuringuid veel. Muide huvitav on see, et Moderna on hakanud tegema kuue kuu kuni 12 aastaste laste peal neid, neid teise neid kliinilisi katseid, et see nagu mingis osas mingid siis vaktsiinitootjad juba vaikselt katsetavad, aga, aga jah, et ma saan aru, et see on nagu pigem nagu tulevikumuusika, et, et ka laste puhul Ehk siis sügiseks, meil jääb see probleem, kus ikkagi lapsi on tihedamalt koos, kui seadusandja tahe on olnud, seda probleemi ei lahendata minu meelest ka praegu. Tallinna linn võtab vastu ühte klassikomplekti rohkem õpilasi, kui seaduse pügal lubab. Seal on küll erijuhud olemas. Tartus tehakse sama asja. Need põhikooli gümnaasiumiseadus ütleb, et põhikoolis on lubatud 24 last äärmisel juhul, kui hoolekogu suuslikule annab 26 last. Gümnaasiumis võiks suurem olla. Ja siis noh, on ju kuid räägitud, et või juba aastaid kui parandada ventilatsiooni, siis on võimalik seda haigusriski seal vähemaks võtta. Ta, ja mina jõudsin isiklikult haridusminister Liina Kersna Facebooki seinal ka kiita praegust valitsust selle eest, et lõpuks ometi võetakse koolid ja lasteaiad ette, asutakse seal otsast ventilatsiooni parandama ja nädala eest esimeses stuudios isegi Jüri Rataselt küsisin, et kas tõesti selleks pidi valitsus vahele omaette seda ventilatsiooni ümberehitamist ja täiendamist siis riik toetama asuks. Ratas ütles tegelikult juba eelmisel aastal, mullu lisaeelarvega anti kohalikele omavalitsustele raha ja mida tegid omavalitsused, kõike muud, mitte, aga ventilatsiooni. No see raha kulus lihtsalt mujale ja nüüd tegelikult sama skeemi pidi jagatakse jälle omavalitsustele investeeringuteks raha. Seal saab teha kõike, lammutada, maju, remontida, They, teha neid asju, mis pole üldse koroonakriisiga seotud. See nagu surnud lehmamaksmine, maksumaksja annab kogu aeg raha ventilatsiooni kaasajastamiseks haridusasutustes aga mida ei tehta, on ventilatsiooni kaasajastamine, on siis nüüd teha? Ei no need ventilatsiooninõuded neli võeti uued aasta tagasi peaaegu vastu. Et selle teemaga on tegelikult tegelikult tegeletud päris kaua. Seal nagu kreisiraadios töö käib, aga asjad seisavad. Jah, ei aita, et ma olen täiesti, mina ütlen, et mina lapsevanemana olen täiesti mures selle pärast, et. Tegelikult on ju ka praegu ju see näha, et, et räägitakse, kui palju neid, need omavalitsused saavad kokku riigi käest mingi üle 40 miljoni selle nii-öelda koroonakahjudega seotud tegevusteks on 46 miljonit teost ja, ja ei ole päris täpselt teada, et kuidas omavalitsuste vahel jaotub, ta kindlasti ei jaotu, nii et Tallinn, kes moodustab kolmandiku, on ja Eestist, et ta saab kolmandiku sellest rahast, aga kindlasti teda mingi summa saab. Aga mida siis Tallinna linn praegu teeb? Mida me näeme, on siis see, et Tallinna linn tuletan meelde, et linnapea on sellesama vabaerakonna aseesimees, kes on riigis võimul küll mitte enam peaministripartei, aga ikkagi võimul tema teatab, et linn hakkab siis esimeste haiguspäeva hüvitama. Et kas see on nagu selline mõistlik tegevus suuremas pildis või mitte, et kas seda peaks tegema hoopis riigi tasandil. Kas selle taga võib näha ka seda, et Keskerakonnal endal kassa sisuliselt tühi, et teha mingit sihukeses suuremat valimiskampaaniat, kas sind näha tegelikult hoopis seda, et et tehakse selle rahaga hoopis valimiskampaaniat, meenuvad kunagised ju need kartulite küttepuudejagamised. Et see nagu minu küsimus selles kui mõttekad seda raha, raha, mida, mida antakse omavalitsustele kasutatakse. No just just nimelt, et mina kuulasin ka Riigikogus lisaeelarve esimest lugemist ja sotsiaaldemokraadid fraktsioonina küsisid rahandusminister Pentus-Rosimannused sisuliselt tund tunde ja tunde, üht ja sama küsimust, et miks riik ei ole leidnud lisaeelarvesse kaheksat Poolt miljonit eurot, et sellel aastal lahendada ära see probleem, et inimesed, kes tunnevad ennast kehvasti, et nad ei läheks tööle, vaid Nadjaks koju läheksid testima ja kui nad saavad teada, et kas nad kuna positiivsed või siis ei ole neil koroonat, siis nad saaks nii-öelda siis edasi talitada. Praeguse on paljudele inimestele selles mõttes väga kulukas, et kui sa oledki noh, piltlikult öeldes madalapalgaline poemüüja, siis sa annad oma kuisest sissetulekust ära märkimisväärse osa seal üle 100 euro ja inimesed ei taha seda rahalist kaotust vastu võtta. Ja kuulasin, ei suutnud Pentus-Rosimannus nende tundide jooksul ei ühte pidi vastata, ei teistpidi vastata, et kas ta ei pea seda meedet vajalikuks, kas ei ole raha või ilmavaade, ei luba. Ausalt öeldes tekkis tunne nagu selline nagu hullumajas oleks, et inimesed küsivad lihtsalt vastust ei tule. Tead, tuletan siinkohal meelde sellist asja, et meil oli esimene selline sügisene suurem kriisipiirkond Ida-Virumaa Ida-Virumaal, see kriis tekkis paljuski seetõttu, et inimesed käisid tööl haigetena ja siis sotsid, samad sotsid, keda sa kiitsid, võime neid veel kiita, et nemad esitasid sellise eelnõu, et võiks maksta mitte esimesest, vaid teisest päevast haigushüvitist ja nad esitasid selle ellu seitsmeteistkümnendal septembril. Ja valitsusel kulus kõigest kaks kuud. 19 november juba kiitiski valitses samasuguse eelnõu heaks, aga vahepeal oli haigestunute arv kasvanud 777 pealt 739 peale peaaegu 10 korda. Ja see jõustus esimesel jaanuaril ja siis oli seal Ida-Virumaal põdejaid juba 1190. Et me näeme, kuidas mõnikord selline aeglus, aer aeglane käitumine lihtsalt kätte maksab. Ja mulle tundub, et võib-olla see linn suudab lihtsalt reageerida kiiremini ja ta paneb ka siis riiki kiiremini liigutama loova teoga Lüdi teistpidi jällegi ma olen ka sellega nõus, et sellega saab seda teha väga kiiresti. Et võõra raha eest kampaaniat valimisteks. Et nüüd ongi mis, mis on tekkinud, on ju see, et põhimõtteliselt linnale antakse lisaeelarvega raha. Ma nüüd seda Tallinna osa tõesti ka ei tea, sest ma ei ole seda arvutust näinud, aga et põhimõtteliselt ju haiguspäevade hüvitamine, see on tööandjate ja haigekassa teema, haigekassas on olemas vastavad infosüsteemid Nad tegelevad väljamaksete poolega, Tööandjad teavad oma kohustusi ka suurepäraselt, et ja nüüd siis üks omavalitsus põhimõtteliselt võtab siis endale selle ülesande, kus ta peab siis hakkama menetlema kõigepealt neid avaldusi, siis tuleb teha väljamaksed, tõenäoliselt on mingisugune aruandlus ja ka seesama riigi poolt antud raha, siis kulub, et see ei ole tõenäoliselt just kõige ratsionaalsem maksumaksja raha kasutamine. Minul on hoopis teise dimensiooni sisse, et, et kas see nagu reaalsuses ka inimeste käitumist muudab see esimese päeva eest 30 euro maksmine. Et et kui inimene jääb haigeks, koroonahaigeks on siis haige tavaliselt siis kuskil kaks nädalat või kolm nädalat ja sellel ajal ta saab 70 protsenti siis sellest hüvitist, onju, et ta kaotab väga suure osa oma oma sissetulekust, et ütleme, et kui inimene on näiteks, ma ei tea, 1000 eurot saab kätte ja siis kaks nädalat on, on ja siis mis ta siis kaotab on ja võtame 500-st eurost siis 70 protsenti? See on 350 250 eurot näiteks siis sellega on ju, kui kiire peast arvutus, vabandust, pole kõige tugevam selles, et, et see on suhteliselt suur summa. Et kas inimesel, kui ta selle 150-st eurost, mis ta kaotab, sellega saab 30 eurot, et tagasi kas see motiveerib teda näiteks kohe seda haiguslehte võtma? See on küsimuste küsimus, on ju? Küll saab ikkagi teha kampaania, Tallinn hoolib või Keskerakond hoolib, et ära seda unusta. See poliitiline poolse kampaania pool on tihtipeale väga oluline, aga ühest asjast mina aru ei saa, kuidas Jüri Ratase juhitav Keskerakond ei pea Toom seal seda esimesest haiguspäevast hüvitamist vajalikuks, aga Jüri Ratase juhitav Keskerakond Tallinnas peab seda vajalik vajalikuks. Täielik skisofreenia. Nii, aga muuseas, Maardus see sellesama keskerakonna poolt ma saan aru, juhitav linnavalitsus asub jagama kriisi, et sellesama raha eest tõenäoliselt siis mida riik annab, et et tõesti see küttepuude ja kartulite teema tuleb kuidagi nagu ikkagi tuttav ette. Et selles mõttes mulle tundub erakondade rahastamise järelevalve komisjon peab ikkagi vaimu valmis panema nende kaasuste menetlemiseks. Nii, aga siis kas selle tervise teema lõpetuseks vahepeal ma vaatan, et mul on kirjutanud siin sellel teemal töö- ja terviseminister Tanel Kiik, kes ütleb, et hariduse avamine on ikka prioriteet ja siis Faizeri puhul on juba praegu 16 pluss ehk gümnaasiumiklasside puhul võimalik suvel hakata ka kooliõpilasi vaktsineerima ehk siis häid uudiseid tuleb ka saatesse. Ja et tegelikult, kui me vaatame seda Eesti üldist vaktsineeritus määra, siis tänahommikuse seisuga on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 14,4 protsenti kõigist Eesti elanikest, et sellega me oleme Euroopas, noh, erinevate tabelite järgi, kas siis kolmandal, neljandal või viiendal kohal, et siin siin ka vaktsineeritud on inimene siis kui enamus vaktsiine, selliseid, kus kaks doosi saada ja siis ta vaktsineeri ja aga samas ikkagi üteldakse, et juba selle esimese vaktsiini pealt on ikkagi arvestatav mõju, et. Et sellega me jah, et jah, et lõpuks on ju niimoodi, et on ainult see Johnson and Johnsoni vaktsiin, mis on üks ühe vaktsiiniga, kõik teised Nende kahega, onju aga kindlasti on juba ka sellel esimesel vaktsiinidoosi juba oluline määr, kasvõi sellepärast, et inimesed põevad siis isegi kui nad nakatuvad, nad põevad seda kergemalt, nad ei satu tõenäoliselt haiglaravile. Mis on kogu selle praeguse pandeemia puhul ju kõige suurem probleem olnud meil, et meil see haiglakohtade arv nii nii Covid üldpalatites kui ka intensiivjaga juhitaval hingamisel on väga nagu piiri peal, on ju, et selles mõttes on ka see esimene vaktsiinidoos oluline see saada, et, et kui see hulk nagu kasvab, onju, et kui me vaatame seda, seda statistikat, siis siis ikkagi siin maha ja on üldnumbriga Ida-Virumaa, kus on 7,4 protsenti Eesti keskmisest jääb alla ka Harjumaa 12,7 protsenti ja Pärnumaa 13,7 protsenti, need ei ole siis tänased vaid eilsed andmed, vaatame vanusegruppe ka siis ütleme siin paari päeva tagasi seisuga siis 80 pluss inimestest 37 protsenti 70 70 70 kuni 70-ks aastaks 25 protsenti ja siis need protsendid lähevad allapoole väiksemaks. Aga noh, mis on siin see teema, mille üle on siin viimastel päevadel ka ju ju nii sotsiaalmeedias kui ka ja kui ka suures meedias kui ka inimestevahelises tavalistes vestlustes on ju vaieldud, on ju see, et et, et päris paljud inimesed on ärritunud sellest, et väga paljud eakamad inimesed on siiani vaktsineerimata. Samal ajal kui sotsiaalmeedias noh, meie vanused varases või keskmises keskeas inimesed panevad üles pilte, et ma olen vaktsineeritud, kirjutavad ka juurde sinna, et ups mul tegelikult mingit terviseta ei olnud, aga õnnestus siis lisavaktsiinidoos saada. Et see on tekitanud sellist ühiskonnas noh, ütleme niimoodi, et osades inimestes pahameelt ja nördimust. Et miks siis miks siis nii on ja, ja eile ka ühel briifingul, kus meil Suleviga mõlemad oli ise ka küsisin sotsiaalministeeriumi inimestelt sellest, et, et kui, kui need vaktsineerima hakati, et miks siis oli nii, et neid vaktsiine jagati kõikidele perearstidele võrdselt, et arvestamata seda, et kui suur on näiteks eakate protsent seal perearsti nimistusse, sest selge on see, et see perearstide nimistute on see erinev ja, ja väga paljudest perearstide juures on eakamad ka ka vanemad 80 pluss inimesed või 70 79 siiamaani vaktsineerimata. Värske number 80 pluss vanuserühmas on 41,4 teatud meile siin meie vestlust jälgib sotsiaalvõi, töö- ja terviseminister meil on. Meil on väga interaktiivne saade, et kord sekkub Urmas Reinsalu kord Tanel Kiik selles. Nagu ma ütlesin. Ilgelt seal baas ja 37 protsenti on paari päeva tagune, et kui ta nüüd on 41 protsenti, siis see on väga oluline täpsustus. Aga aga see statistika ikkagi kinnitab seda, et midagi on valesti tehtud, sest kui vaadata seda 80 pluss vanuse hõlmatust Eestis, kui ta nüüd on seal 41 peal, siis Taanis mõni päev tagasi 65, Rootsis 70, Soomes 80 ja vot see ongi see probleem, et ühesõnaga see tunnetus, mis ka paljudel on, et Eestis ikkagi see toimiv vaktsineerimiskava, et ma saan aru, et seal AstraZeneca ka esimese hooga oli see teema, et lihtsalt 65 pluss vanuserühmale seda ei tohtinud siis mõned nädalad anda, aga ka siis need asjad muutusid ja nüüd ongi küsimus, et aga tollel hetkel siis tõenäoliselt oleks ja mida ka tehti, väga palju oli just seesama eesliini töötajate politseinike õpetajat vaktsineerimine, et kahtlemata see oli oluline asi, aga nüüd iga kord, kui ka mina kuulen seda, et kusagil keest keegi päästis Eesti riigi, ta läks jääkdoosi järgi, siis see näitab tegelikult seda, et seal ülemisel tasemel on see nii-öelda, et kui sul ära langeb keegi riski riskirühma inimene, kuidas asemele leida kedagi riskirühmast või siis kuidas leida siis see inimene, kes tööst tulenevalt seda vajab. Et see on puudu? Seal tekkis ka sa AstraZeneca puhul, et võib-olla meie hea kuulaja Tanel Tallinnast siis täpsustab seda, miks see nii on, et AstraZeneca puhul jagatakse neid doose korraga vist 100 tükked, Faizry puhul oli neid 36 ja näiteks kui mingi verearst kuskil maapiirkonnas vaktsineeri, kohaliku kooli õpetajaid. Tal on 100 doosi, noh, ütleme nii, et koolis töötab ütleme 30 õpetajat kokku seal erinevate inimestega väiksemas koolis, siis tal jääb 70 doosi üle. Sealt tekkis ka see, see koht, kus, kus sai siis nagu vaktsineerida selle nende doosidega teisi inimesi. Jah, aga kui me mitte 100 on seda ma vabandust, ma ei ole jõudnud mingit uurimust hetkel, miks AstraZeneca puhul 100 jagataks. Ja aga kui me vaatame nüüd seda haiglate täituvuse probleemi ja seda, et intensiivravis on palju vanainimesi sisse siis kõige suurem riskirühm oli, olid hooldekodud, kus vanainimesed elavad koos. Aga nüüd, kui vaadata viimase nelja-viie nädala hooldekodudest haiglatesse intensiivravisse sattunud inimeste arvu, siis seal on täiesti selgelt näha seda, et et vaktsineerimine on mõju avaldanud, nende osakaal on hästi tugevalt langenud. Nüüd ülejäänud vanainimesed, vaat siiski käivad just 80 pluss, nad käivad suhteliselt vähem ringi. Et selles mõttes nagu kaitseks seda praegust poliitikat, et nooremad inimesed, eesliini töötajad Sulev, Sulev, Sulev üks asi on vaja selgeks rääkida, et kui see on riigi soov, siis see tuleb vaktsineerimiskavasse kirja panna, niimoodi tulebki panna, et noh, mis on vaktsineerimiskava sensis riigi suunis vaktsineerijatele selleks, et millises järje korras siis me lahendame siis defitsiidi tingimustes probleemi ehk siis praegu vaktsineerimiskava aluseks on siis kas tervisest tulenev probleem või siis töökohast tulenev probleem ja see töökohast tulenev teema ehk siis eesliini töötajad. No ma toon täiesti lihtsa näite, et töökohast tulenevalt vaktsineeritakse ära näiteks riigikohtu esimees, jällegi mul ei ole mitte midagi selle vastu isiklikult, kes ära vaktsineeritakse, aga maakohtu kohtunikud esimese hooga selle järjekorras ei ole, nad on kusagil tagapool, aga kes siis kohtub kohtusaalis praegu inimestega, kas riigikohtu esimees, kes Toomemäel on põhimõtteliselt suumi ja kaugteel võimeline väga paljusid asju ära lahendama või siis seesama maakohtu kohtunik, kes ei saa ju valida seda, et kes talle sinna kohtusaali tuuakse, võib küll öelda, et jah, Ta on seal kusagil kohtusaalis kaugemal need kohtualused, aga samamoodi näiteks poemüüjad ju nemad ei saa valida, kes nende poodi tuleb, et kas ta käib lipuga mööda Eestit mitmus ja maski ei kanna või siis on tal mingisugused teistsugused põhimõtted, et see tulebki kirja panna. Jah, ma, ma ei ütle, et asi maailma kõige parem on, eksju aga praegu ongi selline olukord, kus seda vaktsiini on vähe ja, ja me loodame ju kõik selle peale paari kuu jooksul saab see asi lahendatud, et vaktsiini koguseid, mis meile tulevad, Need kasvavad kogu aeg kiiremini. Et küsimus on selles, et väga suure tõenäosusega võib see probleem muutudendeemiliseks. Me peame hakkama nagu igal aastal ennast vaktsineerima. Järelikult peaks panema ka siis järgmisteks aastateks selle korra paika, kuidas asi käima. Aga sellepärast tulebki praegu nii haigekassas kui terviseametis õppida sellest, mis toimub, et kui kuulata teatud ringkondades, kuidas on vaktsiini saadud, siis tegelikult tuleb pahameel peale ja siin on nagu midagi selles mõttes raske ette heita, et see ongi sellise ütleme, õppimisfaasis ühiskonna probleem, aga kui nüüd me ühel hetkel näiteks oleme sellises olukorras, kus mingi osa vaktsiinidest enam muutuva viiruse tüve tõttu näiteks ei toimi, siis on ka ju riigi huvi võimul võimalikult kiiresti taas see karjaimmuunsus siis saavutada läbi selle väikese vaktsiini uuenduse ja, ja samamoodi siis noh, selline nõukogude ühiskonnas tulenev mentalist Teet, et mina tean, millisest varustus laost saab endale banaane ja, ja tosse, et see võis toimida seal 80.-te lõpus, aga sellega, ma arvan, ei ole nagu mõistlik minna nagu järgmisesse ja üle järgmisesse aastasse. Nojah, plaanid tuleb paika panna, vaatame laiemat pilti siis tegelikult, mis on maailmas juhtunud, on see, et kolmas laine on hakanud hakanud levima, et järjekordselt on, nagu see ülemaailmne nakatunute arv kasvab ja täitsa märkimisväärselt kasvab ja, ja see, see on probleem. Jah, et aga see on ka probleem, et praegu on mitmed inimesed Eestist põgenenud nagu siis ütleme niimoodi, et vaktsiinid sees ja kusagile soojale maale ja siis kui probleem laheneb, suveks tullakse tagasi, aga meil on terve seltskond vaesemaid inimesi, kellel ja kellel kelle suutlikkus endale vaktsiini kusagilt välja rääkida ei ole nii suur ja, ja nüüd ongi, see on ju täielik ebavõrdsus. Et kahtlemata tähendab, üldiselt on asjad hästi, aga nende hästi olevate asjade sees on mingisugused väikesed detailid, millega tõenäoliselt on mõistlik analüüsi korras, ma ei kutsunud kedagi üles siin perearst uurima ja neid karistama hakka hakkama, aga et lihtsalt see õppetöö või, või see nii-öelda analüüsi faas tuleks ära teha ja, ja tegelikult, kui nüüd selle vaktsineerimise teemaga veel edasi minna, siis lõppevasse nädalasse jääb kaks väga huvitavat diskussiooni. Üks neist on seotud sellega, et et kas kedagi saaks nagu ametikohast tulenevalt sundida vaktsineerima, et hooldekodu töötajate puhul selle Halliste hooldekodu niinimetatud mulgi häärberi näitel, kus siis hiljuti suri kolm eakat inimest on see teema üleval. Olerexi kaasus tekitab selle küsimused. Et mis teie arvate, kas teatud töökohtadel töötamise eelduseks saab panna selle, et sa pead olema kaitsepoogitud? No ma arvan, et teatud töökohtade puhul see peakski nii olema, et ma just räägingi, see tähendab, et need peaksid olema sellised töökohad kus sinust sõltub näiteks teiste inimeste elu, näiteks sa töötad haiglas, kus sa puutud kokku inimestega, kelle näiteks ei ole koroonat, aga kes on tulnud raskes seisus haiglasse mingi teise haigusega ja kui sina oled vaktsineerimata, sa kannad seda viirust endaga ja see haige inimene saab see koroona siis just selle tõttu, see inimene võib suurte, et selles ja sama asja näiteks hooldekodudega, kus sa ka, kus on vanemad inimesed koos, need on nende tervis ei ole juba enam see. Ja kui sina oma hooletu käitumisega, et sa oled ütelda, et ma ei tea maid, vaktsineeri loomulikult sul see põhimõte võib olla, aga siis mine kuskile mujale tööle. Et kui sinu pärast teised inimesed haigestuvad ja võivad ka surra, siis see koht, kaalutluse koht, kus tuleks, saaks seda nõuda. Aga näiteks ei kujuta Merko ette, et ERRis tuleb Erik Roose ja ütleb, et Mirko ojakivi home tahtis ennast ära vaktsineerima. Et sellist asja ei saa olla, on ju, ta saab seda nõuda sinult, sest sinu otseselt tõest kellegi elu ju ei sõltu. Otse loomulikult saab olla seaduse tasandil tõenäoliselt või noh, ütleme siis mingisuguseid tervisenõuded ja see selgitus peab olema seal ikkagi väga veenem, et miks see nii on, ma ei tea. Kui Mulle meenub, et kui ma siin eelmisel nädalal näiteks president intervjueerisin, siis tema rääkis, kuidas Luksemburgis on niimoodi, et ta ei saanud lasta enne lasteaeda panna, kui oli teinud tuulerõugete vaktsiini ära, kuigi tema isiklik soov tollel hetkel oli laps saaks siis tuulerõuged ise läbi põdeda, et see annab eluaegse immuunsuse, aga see lapse lasteaeda panemine muud muul viisil ei olnud võimalik, tuli siis ära vaktsineerida, ehk siis euroopalikus õigusruumis on see probleem kusagil juba põhimõtteliselt ikkagi ära lahendatud, ehk siis inimõigused ja ma ei tea, sellised euroopalikud väärtused tõenäoliselt ei ole selle vastu. Noh, jällegi, kui ajakirjanik käib ringi ja ta on ise nakkusohtlik ja ta kohtub valitsusliikmega siis jällegi ütleks, et ka tema on teatud mõttes eesliinitöötaja. Et selles mõttes need ajakirjanikud, kes käivad ringi neid võiks sinuga vaktsineerida, ma saan ka muuseas tankla töötajatest aru tanklatöötajad koleriksile mõelda, siis seal ikkagi pakutakse väga palju süüa. Et need on need inimesed, kelle käest sa võid sealt seesamamoodi viirus. Ma arvan, et Olerexi puhul see probleem oli võib-olla selles viisis või retoorikas, kuidas see sõnum välja läks, onju, et, et kui tee vaktsineerimine seal teed lahti ja siis pärast seda tõmbas ettevõte ise ka tagasi, et oi, et päris nii ei pidanud seda silmas. Et põhimõtteliselt olen suga nõus, et aga mis puudutab ajakirjanike, siis mitte ainult need ajakirjanikud, kes ringi käivad, sest ka ka need ajakirjanikud ringi käivad, puutuvad kokku nende ajakirjanikke, kes näiteks toimetustes on, on ju seda kummalisem, on see, et noh, ma näiteks riigikantselei juures tegutsev mingeid ametnik või komisjon ja kes kes võttis ka siin mitme meediaväljaande vaktsineerimist soovist nagu, ja niisuguseid tühistas, need see on kummaline käitumine, minu hinnangul. Ja siis on alanud diskussioon selle üle, et kas need inimesed, kel vaktsiinid, on sees, kas nende tarvis peaks avama kinod, spaad sest nad on väiksemast terviseriskis ja majandus võiks saada ka juba võimalused. On kõlanud ka näiteks ettepanek, et lapsed, kes on koroona läbi põdenud eile võiks avada piirkonnas, siis koolid, et kirjutate alla või vaidlete vastu. Sellega on, ma saan aru, et sa viitad vist meie kolleegi Indrek Kiisleri arvamusartiklile mis tekitas palju palju poleemikat, et et ma arvan, et praegusel hetkel erisuste tegemine läbi põdenutel või vaktsineerikutele on liiga vara. Sest kui meil on ühiskonnas ikkagi endiselt vaktsiini defitsiit, siis öelda, et näiteks ja et neid inimesi on rohkem, kes tahaks vaktsiini saada kui neid, kes, kellel on võimalik seda teha, siis öelda, et näiteks sina oled vaktsiini saanud, sina saad minna teatrisse, kinno või, või jõusaali või, või puhvetis. Aga sina ei saa, et siis see tekitab ühiskonnas lihtsalt sellist asjatud pingeid ja, ja hõõrdumisi. Aga, aga öelda ka seda, et sel teemal nagu üldse arutada ei tohi, on samuti jamps, et ma saan aru, et et Indreku, selle arvamusloo kohta öeldi, et ta ei oleks tohtinud sellist asja isegi mitte kirjutada. Miks ei tohi, näiteks toome ühe näite, kus peaks nagu arutama, et et samase koolide teemadel näiteks olgu, ma olen nõus, kui Tallinnas on see nakatumisnäitaja ja endiselt väga kõrge, et, et see 2000 ligi vist on see 100000 kohta Tallinna linna nagu üldine nakatumisnumber, onju. Aga kui Vormsil on see null, Ruhnul null, Ruhnus null, Saarde vallas Pärnumaal on see 200 ja kui see jääbki sellistest väiksemates omavalitsustes madalamaks, siis miks peab ühe vitsaga, kõiki omavalitsusi näiteks laste koolipiirangu osas käsitlema mitte teha, näiteks nendes piirkondades, kus on siis võib-olla ka tänu vaktsineerimisele ja, ja selle sõiduta väiksemale nakatumisele on üldine nakatumismäär madalam teha seal koolid varem lahti, kui näiteks Tallinnas või, või, või Maardus või Loksal, kus need näitajad on kõrgemad. Otse loomulikult ja koolide puhul on ka ju see efekt, et sul ei ole võimalik koolirännet teha, et kui seal need spaad ja restoranid on, noh, ütleme Tallinna asemel on avatud Tartus siis inimesed saabuvad siia ka koolide puhul seda valikut ei ole, et kui mul laps käib Tartus koolis, siis ta ei saa Ruhnu kooli minna ja viirust ka sinna viia, et selles mõttes koolide puhul need erisused on väga olulised. Mulle siin jällegi meenub, et kui Jaak Aab oli haridusminister mingil hetkel, siis ta teatas, et see looks eba ebaseda ebavõrdsust, kus Tallinna lapsed jääks rumalamaks, et, et põhimõtteliselt me võiksime Jaak Aabiga tund aega vaielda sellel teemal, et tegelikult riik on selle ebavõrdsuse juba ammu loonud, sest Tallinnas on suurem valik paremaid õpetajaid võimalik niimoodi saada, et ja ka suurem valik on lastel kooli valida, aga et kusagil maapiirkonnas need valikud on ahtama ka selles mõttes, ma olen nõus, et see põhimõtteliselt ka see kahetasandilise ühiskonna teket tekitamine oleks tõesti selline tunne, tekib nagu mõnes riigis kunagi valimas valedele inimestele pandi kohustus kanda kollast Taaveti tähte rinda, et noh, see oli juba siis kaugelt inimesed nägid, et ei kuulu aaria rassi, et see on selge diskrimineerimine, et kui mul on võimalik saada vaktsiini, ma sellest osa saan, siis me jõuame ju tegelikult kõik ühel hetkel sellesse ühiskonda, kus me tahame, ehk siis natukene viiruse vabamasse ühiskonnaga. Siin on see asi, et ühest küljest selline tegevus ja annab motivatsiooni ennast vaktsiini veerida, teisest küljest me ei ole rääkinud üldse inimestest, kes ei tohi ennast vaktsineerida või kellel ei ole soovitatav vaktsineerida. Siis omaette küsimus on see, et kui kaua vaktsiin mõjub ehk kui kaua selle passi mõju nii-öelda vaktsiinipassi mõjualaks. Et mingil hetkel võivad need antikehad ju ära kaduda, mingid vaktsiinid on sellised, mis ei pruugi uute tüvede vastu jällegi aidata. Ja kus me siis teame, et kas pass on nii-öelda kehtib või ei ole, kehtib selle passi kontrollimisega tekivad ka teatud kuludeks. Me peame sellega arvestama kõigele lisaks, siis muidugi tekivad ka uued teenimisvõimalused, mis on praegu igasuguste tõendite puhul ehk kurjategijad saavad hakata siis althõlma neid neid basse või tõendeid müüma hakata. Et siin on see probleemide ampluaa on väga lai, aga samas teistpidi jällegi tasub seda kõika arvestada, eks ju. Erinevad riigid käituvad erinevat moodi. Ja tasub ka mõelda sellele, et kui tõesti need vaktsiini tarned venima jäävad ja meil on ikkagi suur hulk inimesi, kellel ei ole vaktsiini pakutud. Teisipäeval vikerraadio Uudisplussi saates küsisin inimestelt, kuivõrd õiglaseks nad seda mehhanismi praegu peavad ja helistasid peamiselt ikka selline 70 pluss inimesed, kes rääkisid, kuidas nemad on perearstil küsinud ja pole siiani saanud Pole isegi suudetud mingisugust sellist objektiivset aega öelda, millal saab, et inimesed pole aasta otsa kodust välju välja tulnud, et kas ühel hetkel äkki peaks mõtlema hoopiski selle peale, et kui riik ei suuda mingisugusele hunnikule inimestele seda vaktsiini tagada, siis vastupidi hoopis neile tuleb täiendavaid õiguseid anda juurde, et ma ei tea, kas mingisuguste maksusoodustuste näol kuidas tagada see, et inimesi koheldakse võrdselt. No siin on suur segadus, ma võin oma peredelt tuua näite, veebruaris sai minu poeg, 21 aastane kõne perearstilt, palun tule vaktsineerima täitsa juhuslikult, aga tali ära vaktsineeritud talle, ta ei pidanud minema, ta töötab meditsiinisüsteemis. Ja tema pere arsti juures on ka minu emale, kes on 80 aastane. Minu ema sai siis süsti eile, eks, et noh, et ma nagu mõtlesin, et mis seal toimub, et mu emaga tuleks nagu vaja, mitte 21 aastasele pojale. Nii, aga teeme täna viiruse ja vaktsiiniteemadega niimoodi, et tõmbame korraks mõttelise joone vahele. Räägime Tartust ka natukene, et Tartus on siis nii, et inimesed on pargi poolt ja teised parki ehitamise poolt ja kolmandad teeks parki kaasaegseks avatud ruumi. Aga ma täna ei laskuks hoopiski mitte sellesse vaidlusesse, mis sobib ülikoolilinna kunagise kaubahoovi kinnistule ja mis ei sobi, et need otsused tõenäoliselt on mõistlik Tartu linnavõimul endal otsustada, aga selle vaidluse sisu, kui viia nagu üle-Eestilise auditooriumini, siis mulle tundub, et selle vaidluse sisu on hoopis mujal ja seda ei ole sellisel kujul nagu proovitud üldse. Nii-öelda analüüsida, et kas üks kohalikult tuurima ja üks kohalik kultuurikeskus saab olla riiklik nagu tähtsusega, või üks kohalik kultuurimaja, mis hõlmab endas siis linnaraamatukogu sõna, linn sisaldub siis nimes või siis riiklik kunstimuuseum, mis siis on, asub tatart. Et kas need saavad olla üleriigilise üleriigilise tähtsusega, et kas Narva, Kuressaare, Kärdla inimestele läheb korda, et kas Tartu südalinna ehitada 60 miljoni euro eest siis lokaalne või regionaalne kultuurimaja? Ma mina ei ole selles sugugi pädev, aga aga ma vaatasin, et riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut ja nende 11. ja seal olid need praktiliselt kõiki selliseid, et nad olid mingit pidi nagu kohalikud, et mille pärast see südalinna kultuurikeskus on halvem või parem kui Saaremaa muuseum või Pärnu kunstihoone. Ei saa ma täpselt aru. No seal on minu meelest ka see, see vaidluse keskel nagu läinud nagu praegu meedias selle peale, et kas see, kas see kultuurimaja või park on ja et noh, ma ise ülikooliajast seda mäletan, see park nagu kõige parema kuulsusega parki olnud ja minu meelest on ka virkus on nõus, et see vaidluse kese on kuskil mujal, et et noh, kasvõi see, et ma saan aru, täiesti täiesti nõustun sellega, et Tartu kunstimuuseum vajaks paremaid pindu raamatukogus niimoodi. Et, et see, see on täiesti täiesti nagu adekvaatne. Aga kui seal tuuakse nagu ühe argumendina välja, et sinna on vaja näiteks heitidega mingi black box uus nagu et siis vabandust, Tartus on kaks tükki olemas, onju või miks siis omal ajal selle sadamateatri ümber ei, ei tehtud sellist sellist kohta ja, ja, ja noh, see argument jälle seal tulevad term on liiga kaugel ja nõnda edasi, et noh, nagu, et mul mulje jääb nagu see pool nagu äärmiselt, nagu siit veidi eemalt vaadates nagu kummastavaks. Et palju neid black box ja siis Tartusse nüüd vaja teha on. Just nimelt Tartu sai viie aasta eest endale sellest samast see on siis eesti kultuur. Vitali seaduse kohaselt on Kultuurkapitaliülesanne toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Sellest samast meetmest on siis kunagi ehitatud kumu, siis on ehitatud MTÜ-le hoone ja ka Eesti Rahva muuseum, mis avati umbes seal viie aasta eest. Ja sinna rajati nii maalinäitusepindasid juurde tulid teatriks ja muusikaüritusteks sobilikud ruumid. Enamasti kui suhelda Eesti Rahva Muuseumi, ma ei tea, eelmise või üle-eelmise kui ka praeguse direktoriga, siis no ei ole sajaprotsendiliselt ei ole kasutatud ja hõivatud ja kui nüüd, et keegi tuleb, ütleb, et see Eesti Rahva muuseum maksis seal siis koos sisustuse ja kõigega ligi ümmarguselt alla 100 miljoni euro ja selle südalinna kultuurikeskuse maksumus on siis seal ka 60 miljonit eurot, et Eesti riigis siis kahe kilomeetri kaugusele kaks peaaegu sarnast sarnase funktsiooniga objekti. Tõsi, nüüd on siis linnaraamatukogu küsimus, kahtlemata, kui linnal on tarvis raamatukogu ära renoveerida, siis linn peab seda tegema selle vastu ei, tõenäoliselt ei saa kellelgi midagi olla. Ja nüüd on siis küsimus selles, et mida selle kunstimuuseumiga tehasest Kunstimuuseum ütleb, et neile selliseid väärtuslik ligemale eksponeerimiseks ei anta, kuna tingimused ei vasta seal ei ole õhuniiskuse protsendid tagatud ja, ja muid probleeme ka, et riik tõenäoliselt oma vara kasutamist peab jälgima ja nüüd seal see hoidlate probleem, ma saan aru, et riik mõtleb nii Põhja-Eestisse kui ka Lõuna-Eestisse ühe suure kunstihoidla. Võtke siis kahe suure kunstihoidla rajamist, et tõenäoliselt see probleem saab lahendatud. Algselt olid need hoidled ka sellesse nii-öelda võistlevas nimekirjas, aga võeti sealt välja selle plaaniga, et riik teeb nad ise niikuinii. No vot, et aga ma olen kuulnud lihtsalt, et miks see teema on oluline, et Riigikogus on jõutud sellisele justkui nagu nägemusele, et see pingerida võiks siis koosneda Estonia Estonia number üks, kus ma saan aru, et fraktsioonide vahel nagu erilisi vaidlusi ei ole, et see juurdeehitus sobib vist kõikidele fraktsioonidele siis pingereas number kaks, Narva Kreenholmi kultuurikvartal manufaktuur, mis on siis isegi piiriülese mõjuga, et seal panustatakse ka Peterburi klientidele ja siis või inimestele ja siis kolmandale kohale võiks justkui nagu rõhutada selle Tartu kuigi praegu kehtiv, ütleme see põhimõtet, et üle kahe sinna nimekirja ei luba vist panna, aga noh, seda ollakse valmis muutma. Ja, ja siis nüüd ongi küsimus selles, et et kuivõrd ütleme siis kohaliku tähtsusega objektid võiks kvalifitseeruda riikliku tähtsusega objektideks mulle endale tundub nagu natukene selline, et sellest on saanud selline katuseraha jagamine, et kus poliitiliste kokkulepete kohaselt ollakse valmis aitama, aga kas, et kas see täidab ka sellist riiklikku ülesannet, see on nagu küsitav? Nii, aga siis lõpetuseks, mis uudist Suessi kanalis? BBC kirjutab, et täna võib-olla isegi saadakse liikuma. Ja see on selles mõttes hästi oluline uudis, et häda on selles, et tänapäeva päeval on laovarud ettevõtetel hästi väikesed sest iga laos seisev asi on kulu ostmiseks ju tarvitatakse raha ja intressid tiksuvad. Ja seetõttu siis arvestatakse, et kaubad liiguvad kogu aeg ja kui üks suur laev jääb kuhugi kinni nagu juhtus seal sassi kanalis, siis on see suur probleem, sest kaubad ei saa liikuda. Kahtlemata jah, nädala sümboliks olnud, on siis üks pisike, mis püüab kaldast lahti saada punast merd Vahemerega ühendavat laevateed ja seal kinni kiilunud nelja palliväljaku pikkust Evergi veni. Konteinerlaeva teisipäevast alates on see kinni. 12 protsenti maailma majandusest või kaupade liikumisest on siis häiritud. Ja kui see niimoodi jääb nädalateks, siis tõenäoliselt ühel hetkel me avastame rea kaupu, millest meil on puudus. Nii, aga tänaseks rahva teenrid lõpetavad Urmet Kook, Sulev Vedler Mirko ojakivi tänavat kuulum kuulamast nädala pärast jälle ja hea uudis on see, et kodukontoritöönädal on järgmisel nädalal vaid kolm ja pool päeva pikk. Olge terved, jah, kohtumiseni.