Vikerraadio. Rahva teenrid Tere hommikust. Kas ta käes on laupäev ja on aeg rahva teenrataks? Saates osalevad täna Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust Martins Muutav õhtulehest, tere perearstijõudu. Krister Paris, Eesti päevalehest. Tere käedre. Ja millest täna juttu tuleb? Ei saa üle ega ümber erinevatest koroonateemadest. Aga lisaks sellele plaanime rääkida ka riigireetmisest jalgpalliga seotud seksiskandaalidest ja seksuaalse enesemääratluse ja tõstmise debatist, aga samuti riiklikult tähtsate skulptuuri objektidest ja saate lõpuks, kui aega on siis ka põhja Tallinnas toimunud. Ütleme, korruptiivsest avaliku vara kasutamisest, aga alustame siis algusest. Eesti on jõudnud maailma ja Euroopa tippu oma nakatumisnäitaja poolest. Möödusime tšehhist, kes meil veel enne ees seisis. Nüüd on Eesti kõige suurema levikuga riik kahe viimase nädala jooksul 100000 elaniku kohta. Kas see on teile kuidagi üllatusena tulnud? Kõik mudeli kiusada tegelikult ennustasid, et mida lähemale tänasele päevale, seda kõrgemaks seda kaart ennustati. Ja nüüd viimase nädala, pigem on sellised olnud ettevaatlikud positiivsed uudised, et, et me näeme, et äkkoleme uuesti ikkagi platoo peal, kust on võimalik teoreetilise pinnaga ülespoole, aga pigem võib-olla allapoole, ehkki jällegi no mis tuli eile välja need uued reoveeuuringute andmed, millest on saanud meie nii-öelda üks meka, mida, mida nagu mille poole vaadata kogu aeg ja millest lugeda andmeid, aga kes tegelikult on alati näidanud, aga täpselt ütlevad, et esialgu pole mingite leevenemist loota. Aga jah, see kõik vastas, vastake olemuslikult mudelitele, mis, mis, et nii pidigi minema mingist hetkest alates. Jah, võib-olla, et see vahe Eesti ja muu maailma vahel või et nad tehti, on esimene no mõnes mõttes on ikkagi üllatav, et noh, pigem võiks ju arvata, et kõik on enam-vähem ühes kohas koos ja siis on sellised erandid veerand, kes on väga halb veerand, kes on noh, väga-väga hea või noh, nendega väga hästi hakkama saanud, aga nad Eesti seal selles ütleme, ma ei tea, kas need erandina on see, kes on väga-väga halb, et see pigem võib-olla on nagu üllatus, aga aga jällegi. Ma arvan, et sedasama asja korrata saates noh, neli viis kuus kuud juba lisaks sellele, eksju nakatumisnäitajad on palju olulisemad, võib-olla mingid teised näitajad, et nad, ma olen siin ühe korra öelnud, mõrvasse nakatumisnäitaja miljon ka olla, see iseenesest ei tähenda mitte midagi, et tähtis on, eks ju, see, et kui palju on inimesi haiglas, kui palju, eksju haiglad nendega hakkama saavad nende inimestega, kas probleem on eksi seal, et nakatumisnäitaja iseenesest on noh, selles mõttes on huvitav ja tore number, aga ta on lihtsalt number, eks ju, et tähtis on tegelikult see, mida see number edasi tähendab, et kas see tähendab rohkem tööd haiglate jaoks, kui ta ei tähenda, siis las ta kasvab, eks ju, ei ole nagu vahet, aga kui see tähendab rohkem tööd haiglate jaoks on selgelt, eksju probleem. Et seda tuleks nagu pigem niimoodi nagu natuke rohkem võib-olla analüüsida mitte võib-olla jääda kinni sellesse, et kas me oleme seal esimene, kolmas, 27. või 432. et noh, see, see ei tähenda mitte midagi, tähendab see, et mis on meie olukord, Eesti haiglad? Just nimelt, et selliseid päev on ka teised läbinud ja meie oleme põhimõtteliselt praegu seal, kus Leedu oli, oli mõned kuud tagasi ja tõsi muidugi on see, et Leedul võttis sealt alla, tuleks sellisele normaalsele tasemele, mis praegu vist umbes 250 100000 kohta nakatunuid võttis umbes kaks kuudeks siis parata, kui näitab meile kui pikalt ka esimeste Nende märgatavate tulemusteni võib minna praeguste piirangute juures ja arvestama, et Leedus oli muidugi piirangud, olid oluliselt rangemad. Leedus on siiamaani oluliselt rangemad piirangud, kui me võrdleme Eesti Eesti piirangutega, minu meelest on seal siiamaani keelatud regioonide vahel reisida, mis Eesti puhul tähendaks näiteks seda, et me paneksime maakondade vahele mingisugused politseipunktid üles, mis kontrolliksid seda, kas isikul on õigus näiteks Tallinnast Tartusse sõita, et mis, mida me Eestis ei kujuta ette ja jätkuvalt meil Eestis on tegelikult lahti teenindusasutused? Jah, et sulge, sulgesime suure hulga poode, sulgesime suure hulga meelelahutusasutusi, aga sellegipoolest piirangud, mis meil Eestis on rakendunud, ei ole üldse nii karmid. Mille kohta ma ei ütle, et see halb on loomulikult mitte, et et piirangutega kaasneb alati, et ka nende piirangutest endist tulenev ebamugavusmajanduslik kahju ka vaimne kahju ja nii edasi. Aga, aga noh, ma ei tea, kas, kas nende piirangutega, mis meil praegu on, on võimalik tulla kahe kuuga alla nagu leedus. Või aga vähemalt on võimalik ilmselgelt piirata, nagu tulid eile välja need numbritesse number r, mida ma olen hakanud vaatama, see on kukkunud 1,05 peale, et oli 1,201 koma neli mingi hetk, ehk siis 1,05 on nagu peaaegu juba see, et haigus enam eksponentsiaalselt levi natuke, aga ta peab kindlasti tulema alla ühe. Üllar Lanno ütles eile välja, et eesmärk oleks siis aprilliks 0,85 ehk siis see näitaks, et haigus hakkab, hakkab vähenema. Kas seda saab, kas me selleni jõuame? Raske öelda, et ega ka väga täpselt väga rangete piirangutega riikidel läheb seal tihti väga vaevaliselt, aga vähemalt ilmselt suudame praeguses praeguses olukordadel hallata, me näeme, mis hakkab, veel juhtub edasi. Kui me oleme siin saates võime kolleegidel saata siis kahe nädala pärast, siis me näeme ilmselt veel rohkem nakatav tunuid haiglas. Ehk siis see on see, milleks tuleb praegu valmistuda millekski, millega tehakse. Ja üks probleemi koht on muidugi selgelt see, et meil positiivsete testide osakaal kõigist tehtud testidest on seal kuskil 20 protsendi juures, mis viitab natuke sellele, et meil on kuskil tõenäoliselt üsna rohkelt varjatud nakatuvust näiteks Lasnamäel, näiteks Maardus. Ja, ja sellest lähtuvalt võivad meil need numbrid tegelikult mingi aeg veel halvemaks minna, kuniks siis saabub mingisugune läbi põdevuse nendes piirkondades ehk siis nakatumiste selge langus mis võib ka täiesti ootamatult tulla. Tegelikult ma ei taha seda üldse välistada. Et kui me, kui me vaatame ka, et kui palju siin Eestis on neid inimesi, kes on läbi põdenud haiguse, kui palju neid on, kes on saanud kas ühe vaktsiinidoosi, mis ka nakkust vähendab, et siis tegelikult mingil hetkel peaks sellel ikkagi teatav mõju olema. Ma just nimelt ja, ja kus hakkab selgelt avaldama mõju, on siis, kui kui need riskigruppide, eks ennekõike vanemaealised saavad Ababa süsti kätte, et sinna tulekski suunata ilmselt maksimaalselt ikkagi tähelepanu iga umbes kaheksa läbi elatud aastaga teatud vanusest alates kahekordistub risk haiguse kätte surra, aga kui, kui see maha võtta, siis ega haiglate koormusega läheb tükk aega aega, kui me vaatame, kas või Iisraeli kogemustega, tähendab Iisraelis juhtus mingi hetk, oli see, et kuna vanemad said varem süsti kätte siis mingi hetk oli alla 60 aastaseid haiglates, vaata et rohkem kui kuid üle selle või oli see 65 piir, ehk siis neid, kes tegelikult tegelikult vajaksid, võib-olla haiglas turgutamist on veel tükk aega, aga vaktsineerimisprogrammi jätkudes jah, see mingi hetk langus tuleb kahtlemata seda näidanud kõik need maad, kus juba rohkem Iisraelist, aga ütleme Suurbritannia, USA, kus on selgelt üle kolmandiku elanikkonnast saanud vaktsineeritud seal on mõju tunnetatav. Näevad seal ei ole muidugi ka lõpuni selge, eks ole, et mis on vaktsiini mõju ja mis on, mis on inimeste käitumusliku mõju või piirangute mõju, aga, aga kindlasti vaktsineerimine ei tee asju halvemaks ja kui sa ütled siin, et üle kuuekümnesed surevad kergemini, nimelt ka tegelikult statistiliselt satuvad oluliselt rohkem haiglasse, nad vajavad oluliselt rohkem haiglaravi kui nooremad inimesed, kes võivad viiruse läbi põdeda ilma selleta, et neil oleks ka tohutuid sümptomeid olnud. Ja tegelikult vanemate inimeste vaktsineerimine just vähendabki survet haiglasüsteemile ja võimaldab meil tegelikult seda kriisi ikkagi ohjata niiviisi, et meil suremuses ka ei liigu Euroopa esimeseks maailma esimeseks, nagu me oleme nakatuvus nagu liikunud aga kaks nädalat tagasi, kui ma siin saates viimati osalesin, nagu ma ütlesin, et et esimese asjana tuleks riigijuhid ära vaktsineerida. Ja toona veel ei olnud, ei olnud sellist plaani, aga tänaseks ma ütleks, et oleks, on täiesti selge, et oleks olnud vaja seda teha, tegelikult juba ma ei tea, mitu kuud tagasi sisuliselt. Et meil, peaminister jääb koroonasse olukorras, kus riigis on vaktsiini saanud ikka nagu igasuguseid inimesed on ikka nagu jabur. Ei ole jabur, noh, igasugused päris igasugust. 1000 eks ju mina ei ole saanud, ma ei tea, kuidas ta sotsiaalmeedias ringi sa kindlasti näed inimesi, kes tegelikult on saanud vaktsiini peamiselt selle tõttu, et on jäänud kuskile jääk panna järjekorda, eks see perearsti juures ja see on kindlasti soovitatav ja kui teil vähegi võimalus on, helistage perearstile päeval, kui ta täna ei tööta ja pange ennast nimekirja. Ja et mul on üks tuttav, eile hõiskas, et ta on minu minuvanune siis 44 ja helistas perearstile, et ma tahaks ka panna järjekorda, öeldi, et oh väga jaga, vaktsiin ei ole, aga juba neli päeva hiljem tuli kõne haige vaktsiiniga. Aga noh, et kas ta peaks olema nagu hoogtöö korras, nagu nüüd Riigikogus on noh, tõenäoselt oleks pidanud olema, eks ju, kohe alguses, et noh, ma jään endale nagu kindlasti, et ega ta et ega seal seal kohe alguseks on kindlasti nii visuaalselt, igas mõttes teises nagu sõnumi mõttes oleks olnud kindlasti palju parem. Siis oleks ära jäänud ka võib-olla need eelvaktsiin, veel eliit, vaktsineeritute jutud ja kõik muud eksi, vaid ongi see, et noh, meil on selline poliitiline otsus, me läheme niimoodi nendel põhjustel. Et kui hakkasid tekkima näidet ma kuskilt siit althõlma pakun oma sõpradele ja kõik muud, eks siis sattus ka. Ma arvan, nii valitsus, riigikogu sellise surve alla, et nad nüüd, kui me laseme endale teha, siis hakatakse meist samamoodi rääkima. Pluss alguses oleks saanud teha, ma arvan, sellise 101 liikmelise konsensus, et me teeme kõik ära. Et ei ole nüüd nagu seda, et ah, mina ei taha, ma olen. Mina seisan oma, mina seisan oma valijate eest veel nii palju, et ma noh, eks ju, köhin siin ükskõik kuhu ma tahan, et see oleks võib-olla nagu ära jäänud. Et seal oleks, võib olla saanud konsensuse, leida, et jah, me teeme seal ära, saan sõnumine oluline, see on nagu riigile laiemas mõttes oluline ja siis tuleks paremal praegu Kaja Kallas võib kannab nimekirja panna, tõenäoselt oleks ka juba vaktsineeritud, kui ta oleks ennast kuhugi perearsti nimekirja pannud. No ma ei tea, kas ta oleks vaktsineeritud, sõltus, sõltub jätkuvalt kõik väga sügavalt perearstist ja kui palju on sellele perearstile vaktsiin eraldatud, kui palju selle perearsti nimistu liikmed on valmis laskma ennast vaktsineerida, et mina sain aru küll, et seal on ikkagi suhteliselt selline suvaline loto olnud, et kus ja kes saab osaliselt. Ja eks seal taga ole ka. No sellised väga ebaselged signaalid seoses AstraZeneca vaktsiiniga. Me ju nägime sel nädalal, kuidas Euroopas ütleks enamus riike peatas AstraZeneca vaktsiini manustamise või sellega süstimise, sellepärast. Ta oli, oli mõned juhtumid, paarkümmend juhtumit sellest, kuidas AstraZeneca vaktsiini saanud inimesed surid või, või kannatasid trombide käes. Ja nad praeguseks on muidugi Euroopa riigid taastanud suures osas AstraZeneca vaktsiini kasutamise, kuid see imagoloogiline häda on ikkagi nagu küljes. AstraZeneca läks kõik algusest peale imagoloogilised valesti, alates sellest, kui mõned riigid ütlesid, et üle 65 aastastele seda manustamist koheselt panni külge siis ikkagi sildi, et tegemist on just nagu mingisuguse halvema asjaga. Võimalik, et isegi talonge näiteks rohkem kõrvaltoimeid kui teistele, niipalju kui ikka suhtlema inimestega, niipalju kui need mu tuttavatest, kes on saanud vaktsiine, pigem kui on olnud selline natukene palaviku ja peavalu saanud instrument astroseemnetega, no järelikult siis see on juba halb, aga muidugi see signaal, mis välja saadeti, see oli päris igatipidi põhjendamatult vale ja halb, sest et ühest küljest ja ma saan aru, et valitsused tahtsid näidata ennast eriti ettevaatlik, eriti hoolimata võib ka aru saada, et need vaktsiinid on ju tehtud mitte põlve otsas, niikaua sellest tehtud erakordselt kiiresti ja paljuski nad lubati turule just klausliga, et Ta on palju kõrvalmõjusid tuvastatakse hiljem, aga see, mis praegu juhtus, oli ikkagi see, et inimesed said valitsuste käest sõnumi, et midagi on seal valesti ja see tekitab oluliselt rohkem hirmu kui, kui, kui see, et valitud, kui, kui kindlust see valitsuste reaktsioon ja nagu me praegu näeme, ülima tõenäosusega oli seal täiesti põhjendamatu kapell tol hetkel. Kohe oli näha, et, et see suhtarv, inimesed, kes on saanud mingit trumme pärast vaktsiini saamist, ei ole kuskil olnud suurem kui, kui nende seas, kes ei ole vaktsiini saanud, ehk siis põhjuslik seos puudus aga valitsuse puhtalt võib-olla selleks, et rahustada oma neid vaktsiini skeptikud, vaktsiinivastaseid võib-olla sellepärast, et mõned poliitikud tahtsid nende hääli saada. Et korraldasid täieliku PR-katastroofi, mille William, et. Ärme nüüd kõike valitsuste kaela kajamaailmas, et on, on ka teisi asutusi, et noh, kui ma meenutan näiteks Eesti terviseameti pressikonverentsi, siis selleni, et on surnud, üks nii-öelda vaktsiini saanud inimene, jõuti vist oli pressikonverentsil ma nüüd võib-olla minutiga, eksin, aga mingi 47. minutil, eks ju, või 37., mis noh, eks ju, nii meile siin stuudios ka kuulajatele väga selgelt ütleb, et üritati kuhugi vaiba alla panna mööda minnes mainin ära ka ja vot see on, ma arvan, probleem, et kui me ikkagi räägime asjadest kui me räägime selgelt, siis jäävad ära ka need kahtlused, jäävad ära kommunikatsiooniprobleemid, kui mingist asjast räägitakse mööda minnes 37. minutil, meil oli niisugune asi ka absoluutselt tekibki küsimus, et mis see nüüd on, miks see niimoodi on, hakatakse küsima küsimusi, tekivad kahtlused, eks ju, kui sa seda kommunikeerid selgelt, jah, meil oli selline juhtum, me uurime, me ei tea praegu ühtegi, eks ju, põhjust, et seal nagu seos võiks olla, aga me vaatame sinna peale, sest see on meie jaoks oluline, siis neid kahtlasi pigem ei oleks, eks ju, sest see on nagu loogiline protsess, mida tehakse, et kohe hakkab selline pool varjamine või täis Varlemine, siis tekivad kahtlused, tekivad kõhklused ja siis nii-öelda langeb see moraalia langeb kui soov, noh mõtlen siis näiteks AstraZeneca vaktsineerida, kuigi ma ütlen ka väga selgelt välja, ma arvan, et tasuks selle vaktsiiniga vaktsineerida, kui neil selleks võimalus on. Ega segajad umbes natuke sama nagu nendesamade vaktsiinide kõrvaltoimetest teavitamine selle minu meelest praegu on praegu päris hea sellega ehk siis nagu kommunikatsioon selle koha pealt on, et kui paljudel tekib kõrvaltoimed ja puha, et muidu inimesed kui, kui saavad ainult teada tuttavate käest, kellel tekkisid, pead sa peavalud või palavikud sisemulje ka, et midagi varjatakse, aga mulle tundub, et nagu selle koha pealt ta saanud praegu hetkel isegi isegi päri päris hästi selle kommunikatsiooni jooksma, aga puuduta sellega konkreetset juhtumit selleni, kui tulevad kuskilt välja kas terviseametist või siis riigi esindajate käest sõnumi, et kasu AstraZeneca on suurem kui kahju siis inimestele kohe mulje, et ta on olemas kahju, te olete. Tihti kõlas just nimelt sõna kahju, mitte selle asemel, et väljendadasena riskid. Ega vaata, tegelikult vaadake, sa ütled, kui sa ütled, et AstraZeneca ja selle trombi vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost ei ole tuvastatud põhjusliku seose puudumist. Tegelikult on need inimesed, kes on nüüd ära surnud ja kellel on tehtud pärast lahangut, neil on tuvastatud kehast mingisuguseid laialdasi trombe veresüsteemi üle terve keha, mida tegelikult ei ole varem nähtud, on nähtud mingisuguseid aju, verejooksusid mingisuguseid selliseid asju, mis näevad tavapäratud välja ja, ja selles võtmes ma ei alahinda seda, et on võimalik, et mingid teatud juhtudel väga spetsiifilistes olukordades mingisuguse noh, mis iganes need jupid võivad olla, kas siis inimene sai vaktsiini ja siis nakatus või inimesele immuunsüsteem kuidagi eripärane, ehk siis, et et on võimalik, et see AstraZeneca tegelikult tekitab neid trumme, ma ei välista seda. Aga lihtsalt, et see probleem on selles, et kui meil koroonasse sureb ära pisut või no ütleme, võtame Eesti näite, eks ole, meil on, meil on siin nakatunud umbes 100000 inimese ringis olnud eelmisest aastast saati. Meil on surnuid, on 780 see on umbes natukene alla protsendi kõigist nakatumistest on meil surmaga lõppenud. Meile vaktsiine on siin tehtud mingisugune 150000 meil surmakahtlusega inimesi, kelle kohta me tegelikult ei tea ühte kui ka teistpidi praeguse seisuga kas on ja kui palju see vaktsiin selle surmas rolli mängis oniks, et 150000 ja üks versus 100780. Et me näeme siin nagu väga selgelt seda kohta, kuidas kuidas vaktsineerimise võimalikud riskid ja ma kordan, võimalikud riskid. Tegelikult see, seda kahjut absoluutselt isegi samas suurusklassis meil on, meil on siin mitu, mitu suurusklassiastet on vahel võimalikest riskidest, Janne, selge on see, et lisaks nendele surmadele, mida me näeme, näeme selles koroonasurmade nimekirjas, meil on ka need surmad, mis on nii-öelda liigsurmad, mille statistika tuli meil ka välja, eks ole, vist sel nädalal, et kus inimesed, kes siis noh, moel või teisel ikkagi saavad otsa, sellepärast et neil ei jätku haiglas kohti, neile ei saanud plaanilist ravi sinna juurde veel ka võimalikud vaimsed probleemid ja nii edasi, et et olukorras, kus just täpselt need kahjud-kasud või riskid ja kasud, eks ole, on nii proportsioonist väljas, et tegelikult tuleb sellest rääkida. Ausalt, ma arvan, et inimesed saavad sellest aru. Ja kude saavadki aru, et just tuli välja riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute läbiviidud uuring, mis näitab, et nende inimeste hulk, kes tahaksid saada vaktsiini, on järjest kasvanud. Ja, ja ma ütlen ausalt, et jah, on lugusid sellest, kuidas AstraZeneca tekitab kõrvalmõjusid, ma olen isegi kuulnud. Kuulnud sellest, kuidas on inimesed mitu päeva teinekord olnud tõesti väljas, eks ole, neil on olnud valud, neil on olnud igasuguseid muid probleeme, aga taaskord, et see ei ole võrreldav koroonaviiruse võimalike mõjudega. Me, ma olen ka samamoodi näinud inimesi, kes on koroonaviirust põdenud üliraskelt. Me siinsamas, näeme, kuidas inimestele tekivad tõsiseid ja tõenäoliselt üsna pikaajalisi tüsistusi just näiteks kopsudes muid selliseid asju. Et seal ainult surm, millega koroonaviirusega nakatumine võib lõppeda. Et selles olukorras AstraZeneca doosi vastuvõtmine minu jaoks ei ole küsimus, kui mul oli võimalik, noh nagu siin ikka on, eks ole, suvaliselt kui on mingi jääkdoos, kui keegi on ära hüpanud Alt 15 minuti jooksul haiglasse jõuda, oma AstraZeneca doos saada, ma mul ei olnud küsimust, ma läksin ja minul endal mul vedas, mul kõrvalmõjusid sisuliselt ei olnud, mul pea korraks natukene valutas, läks ise üle. Et selles valguses ma tegelikult arvan, et tuleks AstraZeneca jätkuvalt kasutada, inimesed peaksid, Mart aga tõsi on selles, et kui me oleme seni seda üritanud mitte kasutada vanemaealiste hulgas siis tegelikult tänases valguses puuduvad põhjused seda vanemaealistele mitte pakkuda. Tegelikult jätkuvalt meil on nüüd, kui meil AstraZeneca alguses välja tuli, siis ei olnud lihtsalt katsetatud teda vanemaealiste hulgas. Nüüdseks soovitatakse seda üle terve Euroopa kasutada 50 pluss 60 pluss vanusegruppides ilma igasuguste probleemideta ja ma arvan, et seda me peaksime tegema, kui meil seda vaktsiini ühel hetkel piisavalt käes on. Absoluutselt aus, nii et, et hetkel pole küll mingit põhjust ühtegi nendest vaktsiinidest kõrvale heita ja positiivsena on tulemas on tulemas veel teisigi, et jõuaksime kiiremini kohale. Aga kui me nüüd kohale jõudmisest räägime, siis tegelikult see nädala järgmine nädal on meil väga kriitilised nädalad, kus meil jõuab ülivähe vaktsiini kohale või vähem, kui seda on varasemalt jõudnud. Ja kui me vaatame, vaatame seda vaktsineerimistempot, mis meil on tegelikult on üsna hea, sellepärast et me võime siin Eestis kritiseerida kõiki asju ja see on ka väga õige. Meie selle sajandi suurimas kriisis kõiki vigu kritiseerida on väga mõistlik ja viib ka tihti parematele tulemustele ja, aga üldjoontes maailma võtmes. Me oleme esirinnas, et on vähe riike, regioone, mis meist paremini on vaktsineerimisega hakkama saanud. Ja kohati, kui ma vaatan siin mingisuguseid arvamusi, mis ütlevad, et äkki oleksime pidanud ikkagi kuskilt mingisuguseid lisaasju hankima, oleksime pidanud aktiivsemad ise olema. Ma arvan, et ilma Euroopa liiduta meil ei oleks seda siin. Kui ma vaatan, kas Uus-Meremaa, kas Uus-Meremaa hankis endale vähe asju Uus-Meremaal on praeguseks vaktsineeritud 0,56 protsenti inimestest. Kanada näiteks noh, selles mõttes, et see on kuidas spordi terminoloogia siis võib öelda niimoodi, et kui on kaugushüppevõistlus ja kõik astuvad üle ja Eesti võidab kaugushüppe maailmameistrivõistlused kahemeetrise hüppega, et noh, siis ei ole Eesti metsik ja suurepärane saavutus, vaid see oli lihtsalt kohutav eksivõistlus. Et, et noh, natukene nagu praegu see, et me kiidame ennast nagu kohutavas võistluses kõige paremini nagu hakkama saanud riigina. Et ja noh, iseenesest võib ju kiita, kiita tuleb ka ja see annab nendele, kes selle valdkonnaga tegelevad. Julgust ja jõudu ja jaksu, eks ju. Aga noh, võtame selle asja kokku, et ikkagi nagu vaktsiinide saamine on ta siis Kanada, Eesti, Uus-Meremaa, Portugal, isegi Iisrael, Ameerika eks ju on kohutav ja seda ei ole võimalik kuidagi teisiti kokku võtta. Kogu see tarnepool, noh, see jääb minule nii arusaamatuks, kuidas neid tehaseid ei saada tööle praegusel tehnoloogia selliste oskuste Kristjan Muuga et ütleme, tarnepool on läbivalt niivõrd hullult läbi kukkunud, et sealt öelda, et ta, selle läbikukkumise me oleme kõige parem tulemus. Tore, aga jah Noh, ühesõnaga tegelikult võib mõista, ma olen lugenud ülevaated ja miks, miks on see tarnimine niivõrd ebakindel, et kas see on niimoodi tehnoloogia, mis umbes on sulle mõeldud, Ta pole otseselt ja teha mingisugune väikene puus, kujukene, järsku öeldakse kujukese vajadusel miljard, ehk siis see on nagu teada, tehnoloogiat luuakse tootmise käigus, et see on iseenesest päris huvitav, huvitav lugemine, suid toetan, vaadake järgi. Jah, ta ongi olemuselt ebakindel, et aga muidugi muidugi see, et lubati suure suuga ja blufiti ravimifirmade poolt ja nüüd tehakse selliste kalanägu, et see maha ma kardan, ma kardan küll, et kui nüüd Euroopa Liit koguma suure jõuga ei suuda, saab midagi välja pigistada, siis äkki ei olegi midagi. Kui me tahame sinnakse laienda seda, mis on siis operatsioon kevade või kuidas seda nimetati, et kus on need eraettevõtjaid, ekspresident ja muud üritavad siis jõuda vaktsiinile mingit teist teed pidi, siis ma arvan, et see on ainult nagu mõistlikud sammud, et absoluutselt tuleb otsida ja noh, võib-olla lõpuks siis on, et kes otsib nagu leiab ja kui on leitud, siis mis meil nagu edasi viriseda, kui ei leia, siis me saame öelda, et me oleme pingutanud, me oleme proovinud, aga noh, tõesti ei tulnud välja, aga, aga seda juttu, et nad üldse nagu ei hakanud katsetama, sest meil on Euroopa liit, noh, see on ikka täitsa mage. Ja peamine, peamine on muidugi see, et sa paned Euroopa partneritele ei tundu olevat teki alt tõmbav, ehk siis sa võid otsida kuskilt mujalt, aga mitte mitte nii, et et kuidagi nihverdama liiatel läki, doosid saavad meil, et see lina käitumine hävitaks Euroopa Liidu päris kiiresti, aga tõesti, kui me mõtleme kasvõi padja, mõtle, mõtleme Moldova Ukraina peale ja mõtlen, kui tore situatsioon seal on. Moldova Ukraina muidugi halvad näitajad, nii mitmest põhjuses, aga no ma ei teagi, kas nüüd jätka okei, et operatsioon, kevad, et põhimõtteliselt ma toetan sellist asja põhimõtteliselt mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed eraalgatuse korras tegelikult riigile appi tulevad, see on tegelikult tore ja see on vahva. Aga teisalt jälle mulje, jääb võrdlemisi arusaamatuks selle operatsioon kevadel PR-strateegia, mida nad selle nädalal on mitmes kanalis korraga välja tulnud, et mis on selle asja eesmärk, et ma saan aru, et nii-öelda selles operatsioon kevadest, kus oli väga kaasatud väga eripalgelisi inimesi. Et selle sisuks oli kirja edastamine Johnson Johnsonile, millel on Johnson and Johnson ei ole vastanud. Ja siis selle kirja edastamise fakti pealt. Need inimesed hakkasid riigi käest mingisuguseid asju nõudma mulle nagu ma ei saanud sellest täpselt aru, eks ole, et äkki ma olen ise niuksem nagu tuhmim inimene, aga, aga need selle pealt kuidagi tulla süüdistama kedagi väheses koostöös. Aga riik on näidanud ennast ikkagi suhteliselt vähese, vähese koostöö, vähe, vähe, vähe koostvaltina erasektoriga suheldes õppi parimaid näiteid ikkagi see hoia äpp minu meelest, kas oli Hannes Astok, e-Riigi Akadeemia juht, kes kes ütles, et tegemist on nagu hüljatud mängukaruga, erasektor tegi, pakkus ja siis ta jäi eikellegi omaks, ehk siis kohti. Ma mina seal küll arutanud sõnumite Mõtta, mitmes operatsioon, kevad tingimata, aga just see, et kuulge, meie ettevõtjad praegu tõesti pakuvad abi, võib olla Homplo pakkuja selgelt omakasupüüdlikud, seda tahavad teha majandus, käima läks uuesti. Aga et ärge pugeda mingite bürokraatlike takistada nende tõkete taha, vaid mõelge kastist välja. Ikka vastu ja omakasu püüdlikkuse, siis ei ole mitte midagi halba, see on täiesti normaalne ja tore asi, et see on see, mille pealt maailm töötab. Aga küsimus on selles, kas mingil tööl on tulemust või ei ole. Ja kui Johnson and Johnson isegi ei vasta mingitele kirjadele, mis on kellelegi sõbra sõbra kaudu saadetud, et millest me täpselt siin rääkida. Noh, seda muidugi, et kasvanud on vastanud või nad ei ole vastanud ei pea teadma pärast seda, kui ta kirjas selles meediakampaanias noh, seal võib olla igasuguseid asju kirjas, et tegemist ei ole, eks ju, peaministriga, kelle kirjavahetus võiks olla avalik ja väga seened, on ise seda ei ole jah, aga ma tahan jõuda, on ta on ka võib-olla ka põhjus, miks peaminister seda kyll ei ole kirjutanud, miks Tanel Kiik seda kirjale kirjutanud vaid, et äkki neile tuldi, et nemad ei peaks seda kirja kirjutama, et selle võtabki nii-öelda teatud isikud võtavad need suhtlus enda peale. Kui see tuleb hästi välja, siis võidab ikkagi nii-öelda noh, peaminister ennast, tervishoiuminister kui ei tule hästi välja, noh siis on ebaõnnestunud mitte siis eksju ministri taga on ebaõnnestunud erasektor ja see võib-olla selles mõttes palju mõistlikum nagu lähenemine pluss, nii palju, kui ma tean, ei olnud mitte keegi nendest huvitatud. Avalikuks saaks, et nad sellega tegelevad, et see oli leke. Noh, ma olen kuulnud ka, kust see leke tuli ja kuidas ta tuli ja kes siis nii-öelda seda edasi kandis, aga tegelikult oli eesmärk oli seda teha nii-öelda varjatult ära võit oleks, lõpus on eksju riigi oma. Ja just võib-olla ongi selle jaoks ka, et ma mäletan, kui oli presidendikampaania kunagi, kui siis võrrelda võib-olla Toomas Hendrik Ilvest ja Arnold Rüütlit ja siis mäletan, oli niisugune arvamuslugu, et kellele helistab Ilvese, kellele helistab Rüütel ja siis olid seal nimekirjad, noh, et üks oli siis siuksed Euroopa ja Ameerika riigijuhid ja teisel oli siis nimekirjas rohkem selline Venemaa ametkond. Et üks nendest exe operatsioon kõlanud, mis siis on see, et otsida vaktsiine kuskilt mujalt. Eestvedajad on ka Toomas Hendrik Ilves ja nendel inimestel võib-olla on mingid kontaktid, mida meil noh, nii-öelda peaministril, madja kantsleritele kellelgi teisel ei ole, et neil võib olla mingit ust lihtsam avada ja noh, võib-olla mingil hetkel ka natukene Luisatan neil mugavam, sest nii-öelda peaminister või minister oma ametis Luisata ei saa, nendel on mingi Pluhtlemis variante. Ei noh, seda ka algatus on kahtlemata positiivne. Hoopis muudkui istuvad nurgas, ainult viriseda, et miks valitsus ei tegutse. Aga jälle, et tundub, et selle asjaga on natuke üx hiljaks jäädud ja kaks et Johnson Johnson i vaktsiinid, teate kus need asuvad füüsiliselt. Tahaks loota, et varsti Eestis, USA-s ja teate, kui palju on USA oma riigis toodetud vaktsiin senini eksportinud endast üldse mitte ja üldse mitte. Ehk siis et kui meil on Bideni administratsioonilt otsus vaktsiine eksportida enne seda, kui Ameerika ühendriigi kõik kodanikud saanud vaktsiini doosi kätte, et noh, siis ei ole väga palju väga palju seal tegelikult rääkida. Ja kusjuures see on, see on hästi huvitav selles mõttes, et et näiteks istub ka Ameerika ühendriikides umbes suurusjärgus äkki 40 miljonit, aga keegi täpselt ei tea AstraZeneca vaktsiini. Mida Ameerika ühendriigid ei vaktsineeri praegu sellepärast et AstraZeneca ei ole Ameerika Ühendriikides kasutusluba ja Ameerika Ühendriigid keelduvad seda vaktsiiniga kellelegi andmast. Jah, siin reedel toimus mingisugune areng. Ameerika ütles, et nad on valmis, mõned miljonid doosid laenama Mehhikole, Kanadale. Aga see on ka enam-vähem kõik, et põhimõtteliselt Ameerika ühendriigid oma riigist vaktsiini välja ei lase. Suurbritannia teine tohutu edulugu vaktsineerimisest. Nemad on ka eksportinud null vaktsiinidoosi. Nad on umbes ära süstinud mingisugune paarikümne miljoni hulgas suure saanud sellest jaht võib olla Suurbritannias toodetud, aga Euroopa liit on ka Suurbritanniasse eksportinud 10 miljonit vaktsiinidoosi. Seejuures Euroopa Liit on eksportinud laias suurusjärgus umbes poole Nendest vaktsiinidest, mis on Euroopa Liidu piirides toodetud. Ja neljandik sellest Suurbritanniale. Et vot mina ei tea, et kas see on nüüd kõige mõistlikum asi praegusel hetkel, kas see on nagu mõistlik asi, et me Euroopa liidus pooled vaktsiinide olukorras, kus see koroonakriis meil kõige rohkem endale siin kodus on oleme välja saatnud siit? Noh, ma kujutan ette, et kui meil on Eestis, mis ta oli, siis 160000 inimest on vaktsineeritud neist ühe doosiga, siis 12 neist neist kahe doosi, kahe lausega ka mingisugune mitukümmend, neli protsenti umbes doosiga Eestis pisut rohkem, natuke rohkem. Aga räägime praegu ühest doosist, eks ole, et kui meil oleks kaks korda rohkem vaktsiine, meil oleks siin vaktsineeritud 300000 inimest ühe doosiga 56000, kahe doosiga 100000, siis kahe doosiga, kui meil oleks kaks korda rohkem vaktsiin olnud. Ja, ja kõik, kogu see värk on selles valguses, et kus AstraZeneca selgelt ei tee Euroopa Liiduga koostatud Ja jällegi Euroopa liit võrreldes peaaegu kogu ülejäänud maailmaga on väga-väga eelisseisundis, kes iganes on selline, noh, vaktsineerimisnatsionalism on natukene samasugune teema nagu igasugune protektsionismi, tundub mingi hetk võib-olla isegi sellele, kelle käes parajasti on heana, aga pikas perspektiivis õõnestab õõnestab kõik kõike muud jällegi mitme otsaga asi. Kui nüüd USA suudab ennast neljandaks juuliks nagu Biden on lubanud enam-vähem ära vaktsineerida, siis juba näha, kui võimsalt käivitub USA majandus ja see paratamatult toob kasu kasu ka meile, et noh, nagu mitme otsaga asi, aga üldiselt maailma jaoks tervikuna see jõuka piirkonnaga, kaasa arvatud Euroopa Liit tegelikult hoiavad vaktsiini enda kätes. See ainult lisab ebaõhtust, lisab pingeid ja kokkuvõttes sellele negatiivseid vilju. Veel saame aastate pärast näha. No ma ei tea, mis negatiivse telje maailm ongi ebaõiglane ikkagi nagu ringiga algusesse tagasi tänasesse, eks see, mis te kõik räägite, nii, AstraZeneca Johnson Johnson ütlebki tegelikult ju seda, et mitte, et ei ole midagi, keda noh, kuna Ameerika suunas mõtlema, tulebki rääkida kõigiga, tuleb rääkida, et kuskilt kunagi midagi võib hakata liikuma ja kui sa ei räägi, siis selle tulemustele rääkida tuleb niivõrd palju, kui vähegi võimalik kõigile kirjutada, helistada ja näete, kui seda ei tee tippametnikud, eks ju, siis väga head. Oota, aga ma ütlen seda, et võib-olla me ei peaksin paluma kerjama, meil on Euroopas olemas tootmisvõimekus täita oluliselt rohkem ära Euroopa nõudlust olukorras, kus me käituksime nagu teised riigid, kes vaktsiine toodavad, kui Suurbritannia ikkagi on Euroopas või üldse eksportinud null vaktsiini. Et miks me ekspordime ühendkuningriiki olukorras, kus ühendkuningriik on tegelikult oluliselt eespool Euroopast vaktsineerimistempo poolest, et miks. Ja seal, aga ka tänu vaktsiinipuuduses ja tegelikult on see tempo kõvasti aeglustanud. Ei no neil tempo aeglustus, sellepärast et India, milles nad lootsid vaktsiine saada, otsustas, et nemad ei hakka enam ühendkuningriigile vaktsiine. Ta pole põhimõtteliselt Euroopa liidus, on see mehhanism menüüde blokeerida, eksporti loodud ja seda näiteks Itaalia juba Austraaliasse minevate vaktsiinide Purga kasutanud, ehk siis tegelikult on, see, on jah, poliitiliste otsuste taga. Ei, no mis see partiimsest Austraaliasse pidi minema ja mis ei läinud, see oli ainult 250000 doosi. Seejuures itaalia nakatumisnäitaja on suurusjärkudes kõrgem, kui Austraalias on kunagi olnud, eks ole. Et aga kui me ikkagi räägime sellest, et me oleme siit sellest ajast saati, kui Euroopa Liit nüüd jaanuarist hakkas arvet pidama, kui palju on Euroopa Liidust doose välja liikunud üle 40 miljoni doosi vähemalt välja liikunud, et äkki võiks selle asjaga natuke pidurit tõmmata? Me oleme ka eksportinud Ameerika ühendriikidesse doose Ameerika Ühendriikides jätkuvalt, mis keeldub ükskõik kuhu doose välja saatmast ja millega ei virise mitte keegi. Et Ma ei tea, äkki me võiksime neid asju teisiti teha. Noh, jällegi võimalik, aga iga kord, kui sa oled nii-öelda tõmm pate tekki enda peale viisile, mida su partnerid sul liitlased muudes valdkondades kas või NATOs näevad, olevat ebaõiglasena võitlejatama. Ei, aga kui Ameerika ühendriigid seda teevad, siis ei maksa neile kätele, kui Ameerika ühendriigid ütlevad selgelt, et nende riigist ei liigu asjad välja. Noh, et aga miks me Euroopas võtame ennast kui väikse väikse ühendusena, me ei ole väikesed Euroopas, me oleme Euroopas tegelikult suurem ja kui mingisugused britid tegelevad Rehepapp lusega meil siinsamas kõrval, et Me ei pea seda tegelikult vastu võtma, et kui britid sõidavad meie peal liugu ja siis hakkavad tegelema mitte semantiliste vaidlustega sellega sellel teemal, et aa, et erafirmad ja lepingud ja meil ei ole siin ekspordipanni aga näo niiviisi välja kukkunud, et Euroopas ei ole ühtegi vaktsiini tähtsust jõudnud, et miks imestan moral haigla raund, on väärtus omaette moral haiground küll ja aga samal ajal meil inimesed nakkuvad ja surevad. Et moraal, haigrand on tore asi, aga igal asjal on oma piirid. Ja noh, nii palju kui ma aru saan, et sama mõtte nende vaktsiin tarnete peatamisest näiteks Suurbritanniasse, et need mõtted liiguvad Euroopas ja ma saan aru, et Euroopa ülemkogu järgmisel nädalal tegelikult seda arutab ja ja võimalik, et ka hääletab, selle hääletamiseks on vaja kvalifitseeritud enamust. Ehk siis, et mina absoluutselt leian, et võib-olla Euroopa Liit on natukene kehvasti reageerima või mis natuke kehvasti päris kindlasti on kehvasti reageerinud meie vastusel vastusele sellele pandeemiale, aga see ei tähenda, et me ei võiks seda seisu parandada. Ma ei tea. Rääkige uuesti läbilepingud ja pakkuda ravimifirmadele paremaid tingimusi. Mis paremaid tingimusi küsimusele tingimustest küsimus ei ole rahas, mis me maksame vaktsiini eest. Küsimus on selles, et mis on tootmisvõimsus ja kuhu see tootmisvõimsus oma vaktsiini sinna, kus makstakse rohkem. Ei me võime panna need piirid tõks kinni, ei ole mingit probleemi, et see on erakorraline olukord. Erakorralises olukorras käitutakse erakorraliselt, et ma ei näe siin mingisuguseid muresid selles osas. Kui Ameerika ühendriigid seda võib teha, siis miks Euroopa ei või seda teha? Läheme nüüd teiste teemade juurde. Alustaks võib-olla siis riigireetmisest, ma arvan, et meid kõiki üllatas sel nädalal uudis selle kohta, et oli tuvastatud ja kriminaalkorras karistatud mereteadlast Tarmo Kõutsi mitte siis segi ajada tema nime kaimuga, kes oli aastaid Hiina rahvavabariigi jaoks luuranud. Et kui üllatunud teie olite sellest, et hiinlastel selliseid huvid Eestis on? Selle see, et hiinlastel on huvid, no seda me oleme ju näinud eriti tugevalt paari viimase aasta jooksul, kus kuhu iganes läheb mingisugusele konverentsile, kus arutatakse rahvusvahelisi suhteid siis kui ka siin regioonis, kui varem oli peamiseks teemaks Venemaa. Ta isegi tähtsamaks teemaks on kujunenud Hiina kui Venemaa ka siinkandis lihtsalt elame, oleme Venemaa külje all, eks see näitab, et neid kombitsaid märgatakse igal pool ja noh, miks Hiina, kes tegelikult pürgib vaikselt, ehkki nad eitavad seda, aga nad pürgivad tegelikult vaikselt ikkagi nii-öelda kunagi hegemooni kohale peaks jätma meie piirkonna kõrvale ja panema päike kaugele, tähtsusetu aga, aga ikka tuleb tegeleda. Mind üllatab nende asjade juures, noh praktiliselt ma ütlen siis alati ainult üks asi see on, kui odavalt ennast müüakse, et noh, antud juhul siis öeldi, et vist on vähemalt kolm aastat on toimunud kokku vist saanud 17000 eurot. Jagaja kuude vahel. Nojah, 5000 eurot aastas, et noh, abiks ikka võib öelda, aga aga no ausalt öeldes mina sellest nagu risk kasu matemaatikas nagu aru ei saa, sina küsiksid siis märgatavalt kindlasti nagu rohkem, sest ma saan aru, et kui sa nagu asi juhtunud astub, siis noh, minu elu on nagu läbi siin riigis, mis tähendab, et ma panema nii kindlustatud, et noh, mind ei huvita see, et minu elu on läbi, eks ju, et eks hakake keegi arutama, mis nagu tähendab, aga noh, see on ikka miljonite küsimus, pigem et, et väga noh, kuhu ma tahan nagu sellega jõuda on nagu see, et. Et miks, miks nii odavalt, et siin on nagu noh, minu arust on nagu kaks varianti, et üks on noh, lihtsalt see, et põhjus on mingi muu asi, et nad raha ei olegi tegelikult kõige olulisem, kuigi siin öeldi, et tahtis oma elujärge parandada, aga noh, ma ütleks, et 17000 kolme aasta peale või kauem peale. Noh, ma usun, et tema elujärge nüüd nii väga palju ei parandanud, et järelikult noh, võiks öelda tõenäosust oli põhjus midagi muud, mingit pettumus seiklushimu noh, mida midagi teistsugust, mis ei ole nagu raha. Aga teine pool on noh, võib-olla selline nagu kurb, mänguline pool ja pidime sinna küll hiljem jõudma ka sama Põhja-Tallinna linnaosa case, eks ju. Et sa varastad, noh, on siis 140 eurot või 400 eurot tagasi. Sa varastad üldse nagu, et see näitab ka nagu mingit sellist moraalset ja noh, üldiselt nagu tunnetus nii-öelda ühiskonna kui ka enda suhtes, see on nagu teine nagu selline võib-olla nagu kurvem pool, et sa oled valmis tegema seda nii-öelda con siis korruptsiooni või riigireetmist täiesti mingi mõttetu summa eest, et ainuke küsimus, mis sealt peaks nagu olema, on see, et kui sul on rohkem makstaks, milleks sa veel valmis oled või seal veel rohkem tahtsid varastada, mida sa veel oleksid valmis varastama, siis noh, Peeter Järvelaiu ja nii-öelda Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse nagu ja Keskerakonna näitel, et ja kui sulle öeldakse, et noh, näiteks ka keskkonnaladvik ütleb, et see on okei, et varasta siis ühtegi tagajärge sellel ei ole, et nad siis las minna. Kuigi Tarmo Kõutsi näite juurde tagasi tulla, siis on niipalju kui võib lugeda nendest luure värbamismeetoditest, siis alguses võib-olla isegi lubatakse, vaata et rohkemgi, aga mingi hetk Alessandro piisavalt sisse mässinud ja seda tehakse piisavalt jõuliselt, et seljast seda õpetatakse, kuidas inimestega manipuleerida ja sa ei tohi minna oma riigi KAPOsse sa peagi jätkama, saaled nagu käsist-jalust seotud, oled juba oma sõrme andnud, ehk me ei saa nagu alahinnata seda, et inimene teeb võib-olla ühe suhteliselt süütu vale sammu ja pärast seda ta ongi lõksus, kust nõrga iseloomuga enam välja ei pääsegi, et selles mõttes muidugi KAPO soovitus, et iga suhteliselt taoliste juhtumite puhul tulla ja teha koostööd inimestega pädev, seda enam, et taoliste juhtumite puhul ja ta justkui need üksikasjad jäävad riigisaladust, eks näed, hiljuti oli üks, üks näide, kuidas, eks Eesti kodanik jälle luuras ikkagi Venemaa heaks, nagu on pigem tavaks olnud, seal oli siis juhtum ühe neiuga, kes saadeti, kust vaja tema tematu Biden, väga piinlik juhtum. Pärast seda ta oligi nagu selle õnge otsas, aga noh, ilmselt õigel hetkel minnes koostööle, oleks olnud tema enda saatus oluliselt kergem. Noh, see on ka see, kuidas ma ütlen, et nad raha ei oleks primaarne, siis hakkavad mingid teised motivaatorid tööle, et noh, seetõttu jah, noh, see on nagu sa ütled, et see on nagu räägib seal, kus on nagu vaja rääkida, seda lihtsam sul endale tõenäoliselt kokku võtta. No eks jah, inimestega manipuleeritakse selgelt, eks ole, ja need inimesed, kes on siis sattunud võõrriigi luure sihtmärgiks, sinna võrku kukkunud ega nendega käitutakse oskuslikult ja nad ei näe väljapääsu, nad ei näe võimalust. Nad tunnevad justkui, et nad peaksid jätkama oma sellist tegevust. Ja eks iga inimese puhul on see ka hästi individuaalne, mistõttu ta parasjagu selles võrgus on, eksis. Mina tavalise inimesena ei kujuta ju kunagi ette, et ma hakkaksin tegema mingisuguseid selliseid asju. Mõne ma ei tea, hotellitoa lõhk õhtusöögi või 1000 euro eest, eks ole, et aga noh, eks seal on alati teistsugused küsimused, vahel. No kõigepealt küsitakse su käest, ma ei tea midagi väga süütut, et kuule, näita palun seda asja. Kui sa oled näidanud, sulle öeldakse, aga see ei oleks tegelikult tohtinud meile seda näidata, et meil on nüüd sinu kohta kompraib olemas ja nii tuleb vaikselt läheb üks meetodit. Aga inimestega manipuleerimise teemadel, jätkates, et meil on nüüd sel nädalal kerinud üsna raske skandaal seoses jalgpalliga ja jalgpallitreenerite käitumisega alaealiste inimeste suhtes on, milles on ka palju selliseid inimestega manipuleerimise sihttundemärke, et et peamiselt said alguse, eks ole, Nõmme Kalju, pikaajalisest brasiillasest treenerist kes enda sõnul oli konsensusliku suhtes 14 aastase lapsega. Et ma ei tea, rängad asjad, aga kuidas teile tundub, et kui levinud see probleem Eestis üldse on? Kui palju meil treenerid üritavad niiviisi oma treenitavaid ära kasutada? Seepärast, et meil on siin päris lühikese ajaga need kaks asja välja tulnud jälle. Aga mis välja on tulnud, on rohkem ei hakka siin reklaami tegema, aga noh, lugege lähiajal õhtulehte, neid tuleb veel ja veel, et noh, seda juhtub, et noh, nüüd öelda, et see on 0,1 protsenti, üks protsent, 50 protsenti treenerkonnas siis me ikka räägime pigem sellest null koma ühest võiks ju veel väiksematest numbritest, et ma tahaks nagu ikkagi loota, et need, minu lapsed, kes käivad trennis, saavad käia seal turvaliselt ja ma ei mõtle ainult, eksju, nagu siis nagu nii-öelda seksuaalses mõttes turvaliselt, et keegi neid ei ahista, aga ahistamine kõige laiemas mõttes, et vaimne füüsiline, igasugune teistsugune ahistamine, et igasugune, selline asi sellest tuleb rääkida avalikult minu pärast ka 10 aastat hiljem, et siis ma arvan, see ei ole nagu probleem, et on ta 10 aastat hiljem, 20 aastat hiljem, et see on asi, millest tuleb rääkida, mis tuleb nii-öelda tähelepanu alla võtta igal pool, kus toimub ja avatus saab kõige parem viis olla ega midagi muud ei ole. Ega jah, ega need seksuaalvägivald on kõige varjatu maid, kui mitte kõige purjetama üldse. Kuriteoliike nahetaksin, ost vaatamine, võtsin lahti Postimehe, kes on koondanud erinevatest allikatest sellise väikese tabeli jätta kui palju üldse siis on kogenud seksuaalvägivalda. Et üldiselt tähendab keskmine vanus aga üriaabiat päriselt, päriselus tuleb välja, et on kogenud mõnda seksuaalvägivalla liiki 28 protsenti noortest ja nende keskmine vanus on 15,7 protsenti, ehk siis umbes üks viiendik nendest kokku isegi rohkem on, on kogenud seda kuni 15. eluaastani. Ehk siis mingisuguse sellise ülevaate annab, et seda alla ei lähe mitte tingimata taoliselt kummi olnud. Et suurem osa sellisest vägivallast on, toimub kas väga lähedaste inimeste või suusad tõhusa perekonnaliikmete poolt aga 28 protsenti alaealistest midagi kogenud, et mingisuguse ülevaate annab. Seesama, või ütleme, kõik need juhtumid on käivitanud debatti ühiskonnas, et me peaksime seksuaalse kuidas õigust tõstma, ehk siis vanus, millega saab inimene anda nõusoleku olla seksuaalsuhtes täisealise isiku Eestis on see praegu on 14. On nüüd arutletud, et seal võiks tõsta näiteks 16 peale, et mis on. Teie arvamused no ütleme otse välja, et ainukene põhjus, miks seda ei ole tõstetud 16 eluaasta peale, on Reformierakond, kes on seda igal võimalusel jaga nüüd torpedeerinud täht nähtuvalt siis mingisuguse poliitilise kasu lootuses, et äkki saada noorte hääli või midagi muud taolist. Aga Reformierakonna taga see muutus on alati kinni olnud ja noh, ma ei tea mitte kedagi teist Eesti ühiskonnas, kes seda muutust tagasi ajaks, noh, peale siis Reformierakonna, et kui reformierakond ennast kokku võtab, siis tänasesse muutus läheb läbi ja 15 asemel on 16 koos, siis eranditega eks ju. Et noh, nii-öelda, et kui on 16 Ma tean, 15 19 et võib-olla siis on mingisugune erand ja muud asjad, aga seadus läheks läbi, selleks on vaja Reformierakonna tablood ja noh, eks on, Kaja Kallase tagasi. Ja asjad oleksid nagu ettevaatlik igasuguste seaduste muutmisel emotsioonide põhjalt, ehk siis noh, praegu on tulnud välja paar juhtumit, kas midagi on muutunud võrreldes varasemate aegadega, pikema ütle, kaob võtataks kõhutunne, et nagu seksuaalne kuritarvitamine on muutunud vähemaks, aga kindlasti mitte piisavalt. Oot, vabandust, ei ole emotsioonide peal, see on eksperdid, eriala eksperdid on seda nõudnud valitsustelt riigikogu, just nimelt aasta kümneid ja seda lihtsalt ei ole tehtud poliittehnoloogilistel põhjustel. Ärme räägi siin emotsioonide pealt, see lihtsalt on praegu on teemasid tõstatanud, eks ju juhtumiga. Aga soov seda teha on olnud aastakümneid. Ja aga ikkagi siin, kui me hakkame praegu muutma seadust ainult sellepärast, et tuli välja mingi paar. Ma ei, ma ei ole selle vastu, isegi, muide ma ütlesin vastu, et seda, et seda olemuselt tõsta oleks väga ettevaatlik igasuguste seaduste muutmise ainult sellepärast, et parasjagu on ühiskonnas midagigi. Kuum selliselt, et sellest nagu räägitakse mingi ühe juhtumi näitel, on tegelikult täiesti ebaoluline probleem on endine, kui sa räägid valdkonna inimestega eksperdile, kas nad ütlevad, see probleem on olemas, palun lahendus, aga see probleem, see ei ole nüüd see, et eile üks mingi treener Gabistuse täna muudame seadust, probleem on olemas ja miks seda probleemi riigikogu ja valitsus ei ole suutnud või tahtnud lahendada? No mina ei oska tõesti öelda. Me oleme seda uurinud. Kõik niidid seni on viinud põhimõtteliselt või on lõppkokkuvõttes viinud Reformierakonna vastu seisuni. Aga me endine erinevaid ministreid, Urmas Reinsalu ütles selle kohta, et täna on selliste olukordade likvideerimiseks või või lahendamiseks seadused olemas. Oma Facebooki postituses ütles, et jutt võib saata sõnumi, aga seal udujutt e ei mida ta tegi selle postituse mõnda aega tagasi juba ütles, et olukorras, kus nii-öelda noore inimese üle mõjuvõimu või usaldusliku suhet omav isik seda ära kasutab mingisuguseks seksuaalsuheteks, et siis on võimalik ta niikuinii vastutusele võtta sõltumata sellest, kas see teine pool on 14 16 või 17 ja pool. Ja linnas ikkagi, et ta peaks vaatama üldises, sellises õigusruumi kontekstis ikkagi. Ta on nagu umbes praegu sama olukord nagu Saksamaal, kus, kus nad on seotud nii kriminaalvastutus iga kui ka siis see seksuaalse enesemääramise viga, et kas me tõstame näiteks seda või, või mitte. Mul pole midagi vastu panna lauale, seda nüüd arutada, võttagi Parlamendi paranenud selleks ongi, et asju arutada ja ja miks mitte, kui me jõuame konsensusele, seda ka tõsta, loomulikult täpselt nagu see Martin tõid ka välja, peavad olema need nii-öelda Romeo ja Julia klauslid selgelt sees, eks siis. Aga ma olen igasuguseid kohad, kus riik hakkab kellelegi kasvõi lapse, kas alaealise nii-öelda senist vabadust piirama peaks liikuma edasi ettevaatlikult, aeglaselt ja sestap on väga-väga. Ma saan aru kõikide headest kavatsustest aru, kui klieliks, kui jälitada Kas oskad mulle öelda, mis aastal Eesti taasiseseisvus või et umbes sellest aastast me oleme aeglaselt edasi liikunud sellel teemal, et nad enam aeglasemalt ja edasi liikuda ei ole praktiliselt võimalik. Ma tuleksin nüüd menetlusse, siis mitte mingil juhul tormata kiirelt edasi võid vaadata, kuidas sobib üldisesse konteksti. Ehk siis seal on kõik kõik aru kui, kui jälka võib-olla see, mis tuli praegu välja seda treeneri vahel 14 ja 50, ütleme piltlikult. Aga, aga et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Ta ei, mitte jälk, vaid seadusega lubatud ei ole selles osas lubatud? Ei mulle jätkuvalt tundub, et tegelikult me peaksime neid olukordi, kus keegi oma mõjuvõimu kasutab ära selleks, et sundida kedagi teist mingeid selliseid asju tegema, oluliselt tihedamalt vaatama, tegelikult rakendama ka neid seadusi, mis meil olemas on, kui meil on olemas seadused selliste asjade nii-öelda Likvideerimiseks selliste ärakasutamise olukordade likvideerimiseks mõtlesin, mõjuvõimu kasutamine ongi selline huvitav termin, et nad, eks ma hakkan seda siis ma saan nagu vihakõne, et kes defineerib kuidas, eks ju, et mis on mõjuvõim ja kellel mõjuvõim on, eks ju noh, treener nii-öelda siis treenib ta tõhusalt ja aga nõnda sina, suvel 114 aastasele, kas see on mõjuvõimelist seletust, elukogenum, targem? No tõenäoliselt mitte, aga võib-olla Urmas Reinsalu defineerib seda ka mõjuvõimu, nagu ta kelleski on nagu nutikam ja tänu sellele saab mingisuguse tulemuse, mis teda soov tema soovile vastu, aga mina arvan, et see on nagu, pigem ei ole mõjuvõim. Mitte ükski kohus ei mõista ühtegi inimest sellega süüdi, selles on probleem. Ütleme näiteks, et kui sinu õhtulehe juhatuse esimees tuleksin kuidagi ära Gabistama, siis oleksin mõjuvõimuga. Aga noh, see selleks. Kahtlemata huvitav ettepanek. Aga olemuselt, et, et ei jääks vale muljet, ma usun ka, et ta tuleks tõsta 16 lihtsalt seadusi, tuleb. Ei, ei saa selle vastu vaielda, tõenäoliselt aga räägime korraks, siis vaatan ka viimasena natukene riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest. Et siin on lähiajal ära. Mul see valik langetatavas riigikogu poolt, et millised võiksid need tähtsad kultuuriobjektid olla? Tartlased on väga aktiivselt nüüd südalinna kultuurikeskuse poolt ja vastu hakanud võitlema, aga noh, lisaks sellele võib-olla tuleb üht-teist veel. Aga ma ei tea süku Tartusse, mida plaanitakse parki, kus 500 erinevat inimest teatasid, et sinna tuleks ehitada kunstihoone raamatukogu ja siis praeguseks on mingisugune 5000 inimest leidnud, et hoopiski ei ühtegi puud ei tohi sealt langetada. Kuidas teile tundub minu? Arvamus siin on otsustava kaaluga, sest mina lähen Tartusse pärit, sündinud, seal käinud ka eelmine nädalavahetus, see on nii, et ma tean täpselt, kuidas asjad on. Nii et see park praeguses kujul on täiesti mõttetu, see on, kus suvel kogunevad joodikud ja ninad urineerivad nende pinkide põõsasse, tahad, seal haiseb ka seal on rõve läbi minna, seal isegi jalutada. Ainuke tore asi, mis selles pargis annan, väikelaste mänguväljak. Põhimõtteliselt seal ongi kaks, nagu variant on selle pargiga number üks maja number kaks spordiväljakud laste mänguväljakud täies ulatuses seda, et hoida seda, mis seal praegu on, ma ei tohi ja kes sinna lähen, ma tahaks seda inimest näe, kes seal piknikku pidanud viimase 20 aasta jooksul sellist inimest põhimõtteliselt ma arvan, väga ei leia. Peeti nüüd selle aasta möödunud aastal, kui sa vahepeal oli auto Vabaduse puiestee ja siis kõik see ülejäänud plats muutusega üheks tervikuks. Aga täiesti nõus, et on hea, et on tekkinud diskussioon, tuletame meelde, see parku tekib sinna pärast sõda varemete peale. No nüüd tuli ka Eesti 200 Eesti 200-ga seotud inimesed tulid välja siis oma oma nägemusega, et mingi diskussioon käib, et Emajõe kallas võiks ometi elada Tartusse. Et ausalt, kui sa jääb selliseks, nagu ta praegu on, siis sinna kasvõi tselluloositehase ehitada ikkagi on parem tulemus kui see, mis praegu on. Ma olen tõesti. Nõus, et kõik need sõjahaavad võiks Tartus väga viisakalt ilusasti täis ehitada, ei ole mingit põhjust. Aga kas on Tartusse vaja ülikooli raamatukogust viie minuti jalutuskäigu kaugusele riigi raha eest ehitada uut raamatu koguneb maid. Meelis Kubits ütles, et tegemist jällegi sellise, aga ma on käinud selles saates korduvalt läbi tekki enda peale tõmbamisega ja miks mitte Narva, miks Tartusse? Ja eriti veel olukorras, kus tartlased keeldusid tselluloositehasest, miks nad peaksid nüüd järsku saama mingit riigi raha? Sinu arust ma taksojuht Toomas Mattson riigi kontol lihtsalt, tal oli väga hea mõte, ma arvan, see on väga-väga-väga kasulik mõte, tasuks võtta kasutusele mujalgi, et on kohalik maks, et kui tartlased midagi tahavad, põlvlased midagi tahavad Tallinnas midagi tahavad, siis kohalik omavalitsus võiks saada kehtestada maksu ja selle maksurahaga. Seda ehitatakse. See on tõsi, aga meil on saateaeg täiesti totaalselt otsas. Aitäh, Krister Parise ja Martins Muutav, mina olin Huko aaspõllu, järgmisel nädalal on siin Mirko ojakivi. Urmet Kook. Sulev Vedler aitäh kuulamast.