Vikerraadio. Mobiilid. Tere hommikust, aeg on rahvateenrite, eks eetris on Huko aaspõllujoa ja Neeme Korv ja Urmas jaganud päripäevast tere. Tere. Tervist, head raadiokuulajad. Nii, millest me täna räägime? Räägime kindlasti koroonast, meil on olnud rekordiline nädal, on ka uued piirangud tänasest kehtima hakanud saanud ja, ja tegelikult on seal teemasid kõvasti sees, aga lisaks sellele plaanime rääkida ka Euroopa kohtu eelotsusest, mis tegelikult võib väga suurt mõju omada Eestis erinevates kriminaal lustes ja saate lõpu poole. Vaatame, kas meil õnnestub ka pisut rääkida. Neljapäeval siis valitsuse heakskiidu saanud Euroopa Liidu vahendite kasutamisest nüüd aastani 2027 aga alustame siis algusest. Nüüd täna, kui inimesed on juba üles ärganud ja mõtlevad, mida ette võtta, siis kaubandus keskustes neil paljudesse kohtadesse asja ei ole. Kõik restoranid-baarid, meelelahutuskohad on kinni sellepärast, et on nädalavahetus. Samas toidupoodi saab minna ja loomulikult ka loodusesse jalutama. Need on võrdlemisi sellised suured piirangud, kui nüüd mõelda selle peale, mida valitsus mõni aeg tagasi veel mõtles piirangute osas, aga samas on ka nakatuvus ülikõrge. Meil on ka täna tuvastatud viimase 24 tunni jooksul üle pooleteise 1000 uue koroonaga nakatumisel. Nakatavus on kõrgem, kes selles süüdi? Väga otsekohene küsimus, kes on süüdi? Ega ongi keeruline öelda, et mulle tundub, et siin on langenud kokku mitu asja. Viimasel ajal ma olen nagu mõelnud ka selle peale, et kas see valitsuse vahetus ikkagi ei jäänud nagu väga kehva aega, et ma ütlen, et sellest kellelegi süüdi on siin pigem need asjaolud lihtsalt niimoodi läksid. Aga oli niisugune mingi periood siin vahepeal, kus kus justkui üks valitsus oli lõpetamas ja teine veel alustamas. Et noh, kui millisel määral selles perioodis tegelikult suudeti tegeleda selle kriisiga, jah, ma tean, et kohe võib tulla hulk sõnumeid, asju, et kõik tegelesid väga hoogsalt ja pingsalt selle teemaga. Aga kui kujutame ette, kui ütleme, Jüri Ratasel on olukord selline, kus tal on vaja päästa iseenda karjääri, oma erakonda. Päris tõsiselt ju, räägime siin kriminaalmenetlusest, eks kahtlustustest võimalikest siis siis noh, kõigil meil on 24 tundi ja võib-olla seal seal ei läinud jäänud selle kriisiga tegelemiseks niimoodi poliitiliselt, nii palju aega ja samamoodi kui Kaja Kallase valitsuses alustas, siis ju tahes või tahtmata mingi sisseelamisperiood ikkagi on, et kui, kui asjast õige pilt saadet. Et see jäi täpselt sinna perioodi, kus meil seal nakatumine suure hooga tõusis, ma ütlen, et see on mingi peamine põhjus. Ideaalsel juhul ei peaks olema nii-öelda kõiki ettevalmistused sellised, et see nii-öelda vanker sõidab edasi ka siis, kui, kui natukene aega, mingeid muid asju vaja lahendada, aga aga kindlasti on seal ka muid asju, mis on seda mõju omanud seesama koolides vaheaedadelt tulek ja kõik see on selle mõju on olnud päris suur, nii et ma ei tea, mul otsest süüdlast on siin küll raske esite võib-olla ise nimetada, kui sa juba tead Noh, ma saan aru, et sa ikkagi pead, Jüri Ratas siin süüdlaseks õiguliteeri ratast, siis prokuratuuri ja politseid, aga Neeme Et nüüd pean mina ütlema Mina ütleks niimoodi, et jälle räägiks nagu üldisemat juttu, et iga süsteem on ju täpselt nii nõrk, kui tema kõige nõrgem koht on ja kui süsteem pannakse ekstreemselt proovile, praegu meil on siin mitmeid alasüsteem, aga kui me võtame riiki kui tervikut, eks ju siis need kohad tulevad välja ja mina ütleks nii, et kui Ma ei tea nüüd, kes selles otseselt süüdi on, aga igal juhul on väga palju ebaselgust väga palju vastuseta küsimusi, näiteks sedasama, et me alustasime saadet sellise väitega, et on kaubandus, on kinni. Mina olen saanud viimastel päevadel päris palju erinevaid sõnumeid, muuhulgas rääkinud paari ettevõtja, kes ei saanud päris täpselt aru, kas tema väike pood peab olema suletud või mitte, et selle sellel nädalavahetusel, et kas kas laieneb nagu temale ka või siis pigem pigem on nii, et et see on ainult kaubanduskeskustes olevat poed ja. Ta saatis ka oma klientidele välja alguses ühe sõnumi ja pärast siis nagu korrigeeris seda, et ikka vist ikka peab olema kinni. Sellised sellised asjad kindlasti kokkuvõttes lahendusele kasuks ei tule ja, ja tekitavat muudki meelehärmi kogu selles olukorras. Noh, teiselt poolt, ega ei saa ju ka päris eeldada, et kui, kui ongi selline dünaamiline olukord, kus sündmused põhimõtteliselt muutuvadki nagu iga tunniga asjaolud muutuvad, et olukord liigub edasi, et siis et see nii-öelda kommunikatsioon ja kõik need need otsused on noh, nii konkreetsed ja selged, et kõik inimesed aru saavad, et eks selline siukse siis nagu nii-öelda kriisiolukorras sellist nagu mäsu ja udu ikka natukene on. No ja siin on, oleneb väga palju sellest, et kuidas siis olemasolevat süsteemi juhitakse ja kui põhiliselt see kriitika tuleb näiteks ka erasektori suunas siis suunalt siis erasektoris otsustatakse tihtipeale äärmiselt kiiresti tehakse neid otsuseid, et kogu see protsess on väga paindlik, aga riigiaparaat on ikkagi erakordselt inertsus. Ja noh, me praegu näeme seda, kuidas oleme selles suhtes väga kriitilised, aga noh, mida sa ära teed, mingis kohas on sul näiteks mingi seadus ees ja, ja noh, ei saa, ei saa nagu teistmoodi teha aine talitada niimoodi vastava vastuolus seadusega. Seadused peavad kehtima igas olukorras. Vot kui ma tulen tagasi selle selle alguses esitatud küsimuse juurde, et kes on süüdi ja Urmas, kui sina ütled, et võib-olla ei oleks pidanud valitsus vahetuma nii et ei oleks pidanud. See oli tol hetkel ju vältimatu, ma lihtsalt ütlesin, et see mängis selles kindlasti mingit rolli. Et mulle tundub, et selle uue valitsusele on kindlasti mõju nakatuvus praegusele kasule, sellepärast et, et kui meil uus valitsus võimule tuli päikesetõusu valitsus, nagu te panite tähele president Kersti Kaljulaid seda tituleeris või, või hakkas kutsuma siis uus valitsus, esimese sammuna tegelikult nii-öelda ühtlustas piirangud üle terve Eesti, mis tähendas Harju ja Ida-Virumaale piirangut seniste piirangute leevendamist. Ja see natukene andis võib-olla ühiskonnale sellise sentimendi, et nüüd on justkui kõik paremini, kõik on nüüd. Noh, tagasi võib-olla normaalsemale olukorrale või lähemal normaalsele olukorrale ja ja see kusjuures oli teadusnõukogu nõugaja soovitustega üsna samas taktis tehtud asi, seal oli küll vahet vist seoses sellega, kui palju teadusnõukoda soovitas varem restorane ja baare kinni panna, seal võis olla, sealhulgas näiteks teadusnõukoda, soovitas kuuest ja valitsus otsustas, et need lähevad üheksast või midagi sellist, eks ole. Aga sealt edasi Kaja Kallas ja Reformierakond tervikuna olid võrdlemisi, mitte ainult teid piiranguid süvendama tegelikult mäletama seda, eks ole, et meil oli teadusnõukoja soovitused, et tuleb teha seda, seda, seda, eks ole, siin oli Jüri Ratas näiteks, kes siis läks mingisugusel päeval ja helistas või rääkis Kaja Kallasega, et tuleks ikka mingit piirangut teha ja siis tegi veel Facebooki postituse, mille peale ikka Kaja Kallas ütles, et kes siin peaminister täpselt on, eks ole, ja Jüri Ratas ei ole tegelikult lasteaiaga koduõppel olnud, tema naine tegi seda, mistõttu ta ei tea, mida see endas kätkeb. Ja ma tegelikult ei taha siin nagu teha mingeid sügavaid etteheiteid, ma ütlen, et ega ma ei oleks antud olukorras ka osanud võib-olla paremini käituda, ega ma ei tea, kas ma oleksin suutnud, et nii-öelda intelligentselt otsustas öelda, et siia tuleb piirangut panna, see on mõistlik või vastupidi, et ei tule piiranguid panna, sellepärast igal piirangule on hind. Igal piirangule on maksumus, on inimeste kodus viibimine tähendab seda, et nad ei saa tööd teha normaalselt, seal on need vaimse terviseküsimused, eks ole. Maksutulud, kuidas meil mingisugused asjad hakkama saavad, ühiskonnas aga selgelt, mulle tundub, et siinkohal on Kaja Kallase teadlik, kui riski negatiivne tulemus realiseerunud. No mingil määral kindlasti, sest et kui opositsioonis olnud erakond, kes on tegelikult kritiseerinud, et eelmise valitsuse mingisuguseid koroonakriisi otsuseid mitte kõiki, aga ütleme, mingite piirangute osas on, nad ju ütlesid küll, et et kas see on mõistlik ja kas ikkagi töötab. Üks vist üks põhilisi oligi see nii-öelda restoranide sulgemisaja osas, et noh, et Ma ei tea, kella kuuest hakkab siis viirus levima, enne seda ei levi midagi sellist, et et siis oli kindlasti päris suur survega näidata, et ise hakatakse tegema, teistmoodi. Prooviti ka hakata. Aga jah, et kas tol hetkel nagu õige oli? Veidi tundub tõesti, et, et võib-olla seal ei olnud tolledki nii palju infot käes, kas see näitabki nagu seda seda nagu väga keerulist olukord, et opositsioonist tulles sa pead nagu tegema midagi teistmoodi kui eelmine valitsus ja meil on praegu meil on praegu ju me oleme seda mitu korda näinud. Kuidas meil on valitsus, kus eelmine, eelmise valitsuse juhterakond püüab kaitsta seda lähenemist, mis tollal oli ja uus valitsuse juhterakond püüab siis teha nagu teistmoodi, et see on selles mõttes poliitilise loogika järgi täitsa arusaadav, ainult et praegu võib-olla on see natukese tagasilööke andnud selles võitluses selle selle kriisiga. Et nii see valitsuse juhterakond oli meil siis EKRE, eks ju, aga Keskerakond siiski keskendun najalt, formaat formaalselt, aga mina jälle tuletaksin meelde Kaja Kallase 24. veebruaril peetud õigemini 23. veebruaril peetud siis vabariigi aastapäevale pühendatud kõnet, kus ta ütles enamus eelmise valitsuse otsuseid oli tehtud õigesti, mis puudutab koroonaviirust ja mina küll ei arva seda, et neil nagu oluliselt mingisugust infopuudust oli, pigem jah, võib-olla tõesti oli see selline tehniline küsimus, et mingite asjade üleminek uutele uutele inimestele ja nii edasi, et ma, ma küll ei arva seda, pigem oli see, et taheti ikkagi poliitiliselt näidata natukene teistsugust nägu ja see oli noh, iseenesest loomulik. Kas see nüüd kuigivõrd nagu midagi midagi nagu mõjutas siis noh näiteks seesama, kui me räägime siin vaktsineerimisprotsessist, siis noh, tegelikult, et võib-olla me ei peaks hirmsasti kaevama ja otsima süüdlasi, aga selge on see, et need otsused paljuski või see olukord on tingitud ka nendest otsustest, mis tehti või jäeti tegemata eelmise valitsuse ajal 11.-st jaanuarist tegelikult ikkagi maailm nagu selles mõttes ei muutunud, et me ei astunud mingisse täiesti uude, mingisse täiesti täiesti erinevasse olukorda noh, välja arvatud see, et lihtsalt et üks seltskond, kes kritiseeris kõike ajas oma isiklikku agendat nagu rohkem kui tarvis, lihtsalt läks minema sealt valitsusest. No vaata, meil oli see nakatuvus siiski, kui me nüüd räägime eelmisest valitsusest, jah, ta tõusis hüppeliselt eelmise valitsuse ajal sügisel aga aasta alguseks jäi natukene platoole, eks ole. Ja uus valitsus nüüd veebruarikuu jooksul tegelikult ikkagi ei rakendanud teadusnõukoja poolt ette pandud pakutud rangemaid piiranguid ja, ja noh, praegu me oleme seal, eks ole, kus me oleme võimalik, et need piirangud ka iseenesest ei oleks. Ma ei tea, suurt efekti omanud, aga tõenäoline on, et mingi efekt seal oleks tulnud ja kas või kui me mõtleme selle peale, siis mis oli sind sentiment vahepeal, mida inimesed kuidagi tundsid või arvasid, kuidas olid linnatänavad autodega täidetud tud, kuidas sul olid igal pool inimesed tegelesid mingite asjadega, poodlesid, ma ei tea, hängisid, eks ole, käisid kontserditel pidudele. Et inimeste tajus oli, oli võrreldes mingisuguse varasema hetkega ikkagi selline teatav vabanemine, vabanemine. Me siin räägime hästi palju viimastel päevadel eelmisest kevadest ja mismoodi me sisenes, tundsime siis tegelikult inimesed päriselt, et ikkagi noh, reaalselt see hirm oli, ikkagi, oli vähemalt mina oma tutvusringkonnas tundsin, et see hirm on täiesti reaalselt olemas. Aga kui käisid kas või poes piima leiba ostmas, nägid, kuidas inimesed tegelikult hoidusid sinust eemale. Mul on tunne, et praegu on vaikselt nagu see, see on tagasi tulemas ja võib-olla see ongi hea ja aitab meid väljale. Lõpuks sellest olukorrast viimased mõned päevanoodigi olen tajunud justkui, et linna peal on vähem liikumist olnud, et kindlasti on jah. Aga pikemas perspektiivis, eks ole, pigem kahtlustan, et meil saine nakatuvus kasv mõnda aega veel jätkub, et need nii-öelda senini kehtestatud piirangud ei pruugi olla üldse piisavalt veel selle jaoks, sest kui meil on see nakatuvus juba nii kõrge noh, mis meil on peamine probleem on asümptomaatilised kandjad, eks ole, keda, kes siis ei tea, et nad on haiged ja käivad ringi ja nakatavad teisi ja noh, see viirus levib, eks ole, inimkontakti pealt, kui meil on see ühiskonnas on protsent on kõrge, siis seal alla viimine on raske ja kulukas, tegelikult oli või see ei ole lihtsalt tehtav. Mulle tundub, et sellest nii-öelda ohutunde nagu kadumises või hajumises on ikka veidikene süüdi, võib olla vale sõna, aga seal on oma roll ka selles, et ikkagi see vaktsiinide reaalne tulek, et olgugi, et neid tuleb vähe ikkagi tuleb ja ju see taju on ka natuke seda sedamoodi, et, et eks see finiši lähedal ja hakkavad siin vaktsineerima ja küllap siis varsti on nagu korras. Et et see on ka kindlasti mänginud oma rolli selles, et, et on nagu lõdvaks lastud ennast veidi. Me kasutasime ja juhtkirjas ühte sellist kujundit, et nagu finishi saab maratoonar haamri, eks ju, et et ei saa enam, et ei saa enam liikuda sellisel moel, nagu see kestvusspordis vota vajalik vajalik oleks, aga aga tõepoolest, et kui me näeme seda, et, et vaktsiinid on ju tulnud nüüd välja need uuringud, mis näitavad neid järjest tehakse, et vaktsiinid reaalselt toimivad ja ma vaatan praegu täna hommikul vaatasin son Johns Hopkinsi, kes siis monitoorib üle maailma siis viiruse levikut vaatasin uute nakkusjuhtude arvu ühendkuningriigis, siis tõepoolest see graafik läheb nagu, ütleme laineharjalt kolinal alla ja praegu see tase on umbes sama mingi 6000 nakatumisega uue nakatumisjuhtumiga, kus, mis oli siis Suurbritannias kuskil septembri lõpus. Nii et noh, et tegelikult seal seal on, see laine on nagu selgelt näha ja eks see ikkagi noh, meie nagu sihukese globaalse kogukonna kodanikke, nagu ma jälgima seda, siis tahes-tahtmata süvendab meie hoiakuid. Kahjuks meie vist veel selliseid numbreid mõnda aega ei näe mingites gruppides küll vist juba on, on vaktsiini mõju mõju tõesti nähtav, kui ma nüüd mäletan õigesti öeldud, et seal 80 pluss vanuses, kus on suhteliselt palju juba vaktsineeritud, et et on tõesti hakanud ka see nakatumisnäitaja nagu kukkuma, aga, aga laialt muidugi me sellist nagu üldgraafikus sellist järsku allamäge suunda vist veel ei näe. Nad, tegelikult on just nendel vanemateealiste vaktsineerimise ikka väga selge mõju olemas ja tegelikult tegelikult väga selgelt näha, sellepärast et kui vaadata statistiliselt, millised inimesed koroona nakkuse saades haiglasse jõuavad, siis pigem nad on vanemad, vanemaealised ja seal kuskil 80 vanusegrupis hakkab vist mingisuguseid ligi pooled haiglasse jõudma, kes koroona koroonaviiruse nakkuse saavad ja noh, vastupidiselt kuskil alla neljakümnestena alla viiekümnestel see mõni protsent kõigist nakatumisjuhtudest, kus siis haiglasse jõutakse ja ja kui me oleme vanurid just näiteks hooldekodudes ära vaktsineerinud Nakatumiskolded siis sisemeil oluliselt on surve nendes vanusegruppides just tervishoiusüsteemile langenud ja näiteks võrdleksime tänast olukorda, tänast nakatumus, olukorda sellega, mis meil on varasematel hetkedel olnud, kui meil ei ole neid vanureid olnud vaktsineeritud, siis meil tegelikult oleks haiglas võib-olla kaks korda rohkem inimesi, näiteks et selles mõttes on meil ikkagi väga selgelt näha, et vaktsineerimisel on mõju ja väga selgelt on näha seda, et vaktsineerimine on kasulik olnud. Jah, see on, see on strateegia iseenesest on olnud ju õige, et et mismoodi võetakse ette need vaktsineeritud, et selles mõttes sellele sellele tõesti suurt suurt midagi ette heita, et et kuidas on, kuidas on valitud välja see lähenemine, et kellele, kellele kõigepealt ja kuskaudu muidugi noh, me võime muidugi rääkida sellest, et kas peaminister peaks olema praegu enese isolatsioonis või peaks, aga see on omaette teema laiem laiemas vaates kindlasti on olnud lähenemine õiged. Et hakata sealt vanemaealistest pihta, et see mõju on olnud olnud seal kohana. Laiemas vaates on õige, aga ma siiski tuletaksin meelde siin ka muuhulgas hea kolleegiga Rõivase ühte lugu, kus ta rääkis sellest ja argumenteerimis selles suunas, et, et miks meie juhid peaksid tegelikult olema vaktsineeritud, et mina ei ole ausalt öeldes siiamaani väga palju aru saanud. Üks võimalik põhjendus on see, et mõõdetakse pidevalt seda iganädalaselt erakondade reitingute ja ma ei tea, kas see hirm on, et tõesti nii suur, et, et ei saa. No ma ei teaks. Minu arust ma ei tea, kas minister Kiik on ka siiamaani. Tahtsin vaktsineerimata, vaktsineerimata ma ei tea, kas vägisi ütlevad, palun, mine vaktsineerima. Meie teame, kus see kõik tuli, eks ole, et meil oli siin alguses, kui neid vaktsiin oli näpuotsaga suur aplawa selle peale, et mingisugused riigiasutuste tippjuhid said eelisjärjekorras vaktsineeritud a'la Üllar Lanno või või Marika Priske näiteks sotsiaalministeeriumist peale poliitikud on ettevaatlikud ütlema, aga ei, siin ei ole isegi küsimus selles, et täna võiks olla meie peaminister. Vaktsineeritud kõik ministrid võiks olla vaktsineeritud, tegelikult riigi tippjuhid võiksid olla praeguseks ikka vaktsiini saanud. Noh, peaministri vaktsineerimisega ilmselt ei lähe enam väga kaua, et tõenäoliselt see mõne nädala küsimus meelde No ma loodan kindlasti ma loodan, et siis ega siis igasugusest asjast ei pea tegema sellist lindilõikamise taolist show'd tingimata käima. Miks sele? Aga võib, täiesti vabalt võib teha sellepärast et, et kui meil on, kui meil on mingi taju, et ühiskonnas on selle vaktsineerimise Su hirmeline hirm jah, et miks siis mitte ka neid linte natuke lõigata, et kas või selleks, et näidata, et julgeme küll ja ja ei ole sellega probleemi, et see võiks, see võiks nagu sel juhul aidata, võib-olla nüüd on muidugi juba hilja, vaat seda ma ei oska öelda, et et kas nüüd, kes on võib-olla see õige hetk sele nii-öelda kindluse või sellise usu tekitamiseks nagu mööda lastud, aga aga noh, põhimõtteliselt see küsimus, et kas inimesed, kelle, kelle amet on selline, et meil on vaja juhtida riiki, et kas nad peaksid olema vaktsineeritud. Tõesti, siin ei ole selles mõttes ju ju mingit küsimust, et me ei pea neid ametikohti ometi nagunii vähetähtsaks, et need võivad olla nagu viimases viimases järjekorras, et endal ei ole muud loogikat, kui lihtsalt ongi see, et et, et ei, mitte tekitada ühiskonnas tunnet, keegi kuskil saab kuidagi enne või keegi kultuuriliige mingi privilegeeritud, aga selles mõttes ju noh, natuke nagu ongi, et, et me, me kõik ei, ei pea tegema neid otsuseid. Ja me kõik ei vastuta nagu selle eest sellisel määral, kui, kui mitmed riigi tippjuhid, nii et et ma arvan, et siin, mingist selles mõttes eliidi juttu see on, noh, see ei ole siin nagu kohane. Oluline on see, et mina, mina küll tahaks, et kui peaminister või mõned kõrgemad riigijuhid tegelevad selle kriisiga, siis nad saavad tegeleda sellega nagu kogu aeg mitte mitte ei pea kartma seda, et kas nad kukuvad, et haigevoodisse või peavad jääma eneseisolatsiooni sellepärast et nad kunagi ei tea, kes võib-olla see kandja, kellega nad kokku puutuvad, parasjagu. Ja kokku puutuvad nad paljude inimestega. No me maksame ju tegelikult neile põhimõtteliselt töötasu selle eest, et nad ikkagi oleksid tööl ja teeksid, saaksid oma tööd teha, eks ju. Et see on ju ju asja mõte, eks, et järelikult on, järelikult kuulub sinna juurde ka nii-öelda nii nagu nii nagu muutunud mingeid töö tegemiseks vajalikud vahendid kuulub ka antud juhul see täiesti selgelt sinna juurde, et inimene oleks, oleks vaktsineeritud ja saaks oma tööülesandeid täita täiet teie täiel määral. Me oleme teinud 140000 vaktsiinisüsti täna tänaseks äkki oleks seal vahel võinud mingisugune mõnisada leida, selleks on tippametnikud, tipp-poliitikud ära vaktsineerida. Nii paljugi olekski vaja, paarkümmend kas või paarkümmend. Jah, aga küll, aga minu meelest tasub nagu küll tänulik olla näiteks neile osale eliidist või siis suuna mudijatest või avaliku elu tegelast, keda iganes võib nimetada kes on aktiivsed kuskil sotsiaalmeedias ja kes on öelnud, et jah, ma olen, olen vaktsineeritud ja ja ei ole ju selles mõttes, et kui, kui vaadata nagu sedasama kriitikat, mida vaktsiinide suunas tehakse, et loomulikult neid ei maksa nagu teha siukseid, et ka kommunikatsiooni mõttes mingisuguseid libastumisi selles osas mida võib-olla ka sellel nädalal, mis nüüd oli natukene natukene ette tuli, mida sa silmas pead? Ma pean silmas seda, seda päästeametniku juhtumit, et mis on, mis oli traagilise lõpuga, mis ikkagi pealkirjadest justkui jooksis läbi, et ta oli vaktsineeritud ja. Oli vaktsineeritud, suri noorim, 31 aastane mees lähedastele. Kuidas oleksid seda kommunikeerinud, et arutaks selle kohta korra, et mida sa oleksid esitanud siin olukorras? Kindlasti mina arvan seda, et seal väga oluline rõhutamine, et see uurimine toimub kiiresti ja tuuakse tulemused välja. See oleks olnud nagu hea kohe alguses ära kinnitada. See on võimalik, jah. Seal oli lihtsalt sõnumeid, suri ära ja punkt, eks ole, rohkem midagi öeldud, et võimalik, et oleks võinud seal ütleme sinna juurde lisaks, et me tegeleme nüüd selle väljaselgitamisega, mis siis täpselt toimus. Selles mõttes on, on tõepoolest see, et vaata, mis puutub kõrval toimetesse, siis ju igal ravimil on mingisugused kõrvaltoimed, me oleme inimestena, organismidel on niivõrd erinevad, eks ju. Ja vaatasin Suurbritannia andmeid näiteks, mida ma ikka jälgin siin kogu aeg, sest nemad vaktsineerivad väga palju ja, ja kas see oli AstraZeneca puhul 0,45 protsenti? Vaktsineeritus mingisuguse, nad olid juba selleks hetkeks miljoneid, kas äkki mingi seitse miljonit või olid, olid ära teinud seda süsti. Et see on ju loomulik, väike ja lihtne arvutus, kuuenda klassi matemaatika, et saame teada, kui palju neid tuleb ja praegu kindlasti tuleb neid noh, rohkem esile, et kui me saame siin sesoonsed, et seda gripivaktsiini siis on ka niimoodi, et inimesel käsi valutab, võib-olla ta ei lähe sellepärast ütlema ka selle puhul praegu minnakse võib-olla see on ka mingis mõttes hea, et minnakse, et saame rohkem teada neid, neid asju, aga, aga, aga selge on see, et iga asja nii-öelda võimendatakse üle ja siis siis see tekitab ka sellist tõrget. Suhtes saan aru, et tegelikult peaks mingisugune analüüs ikkagi järgmine või ülejärgmine nädal valmima, et mis siis täpsemalt juhtus, sellepärast et tegelikult vist inimesed üldiselt AstraZeneca vaktsiini kätte ikkagi ära ei sure, et selliseid asju pigem ei ole. Maailmas. Nii palju seda nii palju lihtsalt vaktsineerimisi, et kui inimesed langeksid nagu loogu, siis ma arvan seda, et, et olukord oleks ammu, oleks juba peatatud igal pool vaktsineerimine. Aga noh, kindlasti on traagiline lugu selle inimese perekonna jaoks ja loomulikult ma saan aru, et seal otsitakse süüdlasi ja nii edasi, et, et see on hästi-hästi inimlik ja hästi kurb jal jätkuvalt noor inimene siiski. Selle kommunikatsiooni puhul vist jah, ega seal vist ei olnudki head lahendust ses mõttes, et et nagu mina olen aru saanud, siis see, miks see selliseid välja öeldi, oli ikkagi ennetamine, et küllap oli info, et kuskil juba räägitakse sellest. Õhtulehes ilmus kohe järgmisel päeval intervjuu isaga. Jah, et midagi ennetati kuhugi, kuskilt oli see info juba läinud liikuma, et et siis tuligi midagi öelda, aga noh, mida me praegu tõesti teame, ongi ainult kaks eraldiseisvat fakti, et inimene suri ja et Ta oli vaktsineeritud, et kas need kaks asja on omavahel seotud? Me ei tea, kuigi noh, tuleb tunnistada, et ega kui kui kõrged ametnikud annavad sellest nagu teada sellest juhtumist niimoodi, et, et sealt jääb mulje, et need kaks asja nagu omavahel ära seotud siis, siis ei saa nagu selliseid järeldusi pahaks panna tegelikult, et, et need nii-öelda need otsad nagu niimoodi kokku seotakse, isegi kui pärast selgub, et need ei ole õiged. Et noh, üht-teist oleks seal, võib olla andnud, teha teistmoodi, aga aga millised, väga halb olukord ikkagi, mida sa oleksid teinud? No ma, ma, ma ei teagi, et kas mida oleksid teinud teistmoodi, et et see teade oli selline suhteliselt lühike. No siis öeldi välja terviseameti pressi välja pressikonverentsil, eks ole, ja jaalsetele selle kohta rohkem midagi ei öelda. Ja ja noh, eks see jättis natuke selliseid küsimusi õhku. Ega ma ei, ma ei oska öelda, ma ei ole selle erialani. Ei nojah, et loodetavasti siis ikkagi sellel teemal mingisugune selgus tuleb, sellepärast et ei ole väga hea reklaam see, sellele AstraZeneca vaktsiini ausalt öeldes. Aga noh, pigem on ikkagi tõenäoline, kui palju ma olen kuulnud nüüd nii-öelda kuulujutte, kõlakaid, eks ole, asjaga rohkem kursis olevatelt inimestelt siis päris tõde ei ole see, et tegemist oli täiesti terve inimesega. Aga noh, ma ei tea, kas see vastab tõele, eks ole. Aga kui vaktsineerimisest tervikuna rääkida, siis kui rahuldada selle tempoga, olete üldse. Jälle selline koht, kus on keeruline öelda, et minu, mul on nagu mitu nädalat juba tekitanud küsimusi see, et kui ma nagu kuulan neid selgitusi, mis selle vaktsineerimise tempo kohta jagatakse pressikonverentsidel ja tuuakse välja neid numbreid siis tundub, et tõesti kõik, et noh Meil on parim võimalik olukord, mis olla saab, sest et vaktsiine lihtsalt on vähe ja need, mis on need kohe nagu siuh-säuh, liiguvad kuhugi ja kohe hakatakse tegema poolt vaatad, tuleb mingisuguseid teised arvud, mingi mingisuguseid teised inimesed räägivad ja siis selgub, et see asi ei ole üldse nagu niimoodi, et kuskil siin midagi selgelt nagu logiseb. Ja noh, ei saa tervikuna. Mulle tundub, et ikkagi see tempo ei ole, ei, ei ole selline, nagu ta võiks olla, et meil on valitud selline ta paberite järgi selline väga hea lähenemine, kus kus hoiame neid varudoose selleks teiseks süstiks ja täpselt täpselt selleks 21-ks päevaks visele Faizeri vaktsiini puhul, eks ole. Et kas, kas peaks niimoodi tegema Suurbritannia vist nagu sa Neeme kindlasti jälginud, eks ole, nemad, nemad ei hoia vist väga neid teise süsti varusid. Kõik tehakse ära. Võist võtab natuke aega, enne kui näha, kumb strateegia õige on, võib-olla polegi nagu selles mõttes vaktsiin vaktsineerimise mõttes suuremat vahet, et lihtsalt nemad jõuavad selle esimese doosi, mis juba mingi kaitse annab oluliselt kiiremini lihtsalt ära teha. Et no ka poliitikud on väljendanud, et nad ei ole sellega tegelikult rahul, nüüd on hakatud väljendama, et ja eriti kuuleksite nagu Reformierakonna poolt, et ei olda sellega rahul. Et seega midagi kuskil ikkagi logiseb. Neeme logiseb midagi kuskil. Ei noh, selles mõttes logiseb muidugi, et ka ju kui see kriitika üldse ühiskonda tekkis, siis siis ka ju minister Kiik tegelikult ütles seda. Et noh, asjad ei ole käinud nii päris päris nii kui kui nagu nad oleksid, oleksid võinud minna, ehk siis kuskil olid võib-olla mingisugused mingisugused nagu plaanid selles osas osas tegemata, mida, mida oleks võinud teha. Tema valdkonda juhtinud juba eelmisest Et et noh, et siin on palju räägitud ka sellest, et kaasata rohkem erasektorit nii võib-olla planeerimisse kui ka selles selle läbiviimisse ma täna lugesin, lugesin minu arust olid Delfis lugu siis erakliinikute kaasamisest ja, ja mulle tundus, et seal on ka nagu selline kaks maailma saavad omavahel kokku, et et üks on selline, üks on selline kiire ja paindlik. Ja teine on siis selline noh, et asi tuleb ikkagi teha niimoodi vastavalt nii-öelda meie sellisele haldus haldusmenetlusele, eks ju, ja administreerimise üle ja, ja need tähtajad tundub tunduvad nagu natukene pikad kui nagu erasektori poolt vaadatuna, et nemad oleksid valmis nagu, nagu kiiremini tegutsema. Noh, tegelikult ju erasektorit on kaasatud ka, aga jällegi Mulle tundub, et see õige hetk siin on siuksed laiemaks koostööks vist on nagu mööda lastud, et mulle veidi tundub, et kui praeguse kriitika pealt valitsus otsustaks, et nüüd me mingeid asju siin suurema rohkem erasektorisse, siis siis noh, ilmselt on väike kartus, et siis antakse märku. Riiklikud struktuurid ei tule toime. Seega jällegi see õige hetk võib-olla natukene liiga kaugele lastud. Et praegu ei taha enam keegi tunnistada, et et riigiasutustel ei lähe sellega nii hästi, kui võiks minna. Ja kui see nüüd käest ära anda, siis see oleks nagu võib-olla mõned inimesed tajuvad, et see oleks nagu tunnistamine, vea tunnistamine, et mitte hakkama saamise tunnistamine. Et selles mõttes nagu tobe olukord Vot ma ei tea, kas need mitte hakkama saamise tunnistamine, et ega siin just käidi välja plaan, eks ole, kuidas näiteks erameditsiiniasutusi kaasata vaktsineerimisse, eks ole, et maksta siis vaktsineerimisdoosi eest raha iga süsti eest siis raha era erameditsiiniasutusele, et kriisiolukorras tuleb kõiki ressursse kasutada nii avalike kui ka erasektori omi, aga noh, peamine probleem on meil jätkuvalt olnud selles, et meil tegelikult ei ole vaktsiinidoose piisavalt olnud. Nüüd märtsis peaks neid tulema 200000 tükki. Et loodetavasti õnnestub need siis kiiremas tempos, kui seni on läinud ära vaktsineerida, sest meil on praegu ikkagi nädalavahetuse peale jäänud mitukümmend 1000 doosi, mis tõenäoliselt ikkagi inimesse ei jõua veel nädalavahetuse jooksul. Ja võib-olla me siis, kui need toos hakkab saabuma, tõesti oluliselt suuremas koguses kui praegu võib-olla me siis näemegi tegelikult, kas, kas meil on selle vaktsineerimistempoga probleeme, mitte et kui kui, siis ei suudeta tempot tõsta, siis on ju selge, et on olnud juba algusest peale midagi valesti. Kui kui see tempo püsib kaasas nende doosidega siis, siis vist võib öelda, et on okei, aga aga seda me näeme, jah, tõesti, üsna varsti juba, et kui need kogused hakkavad nagu väga suures tempos kasvama, siis on küsimus, et kas süstimine püsibki Mul jälle on selline tunne, see võib olla ka natukene selline lihtsalt nähtava pildi pealt tehtud järeldus, aga aga kui siin jällegi Boris Johnson näiteks ka kaasas sellesse protsessi ka just ühe sellise aktiivse eraettevõtja, eks ju siis ma jäin mõtlema selle peale, et kui eelmine valitsus põhimõtteliselt mingi aja jooksul ikkagi väga oluliselt näiteks ka kaotas sidet meile meile väga sellise palju, et maailmas tähelepanu äratanud näiteks iduettevõtjatega ja nii edasi on ju siin ju vastava valdkonna ministrid, siin vahetusid üsna kiiresti ja mõnega oli siin päris palju nagu probleeme siin, mida on ka siis ITL-ist välja tulnud ja nii edasi. Et et noh, et mul on selline, et mul on selline tunne, et tegelikult meil nagu selliseid, sellist nagu ka selle süsteemi või projektijuhtimise või korraldamise või mingite algoritmide koostamise osas riigis tegelikult seda, seda teadmist on natukene rohkem, kui, kui see on jõudnud nagu sellesse rakendusse. Vot ma ei tea, ma ei oska öelda, aga tegelikult jah, et ma hästi palju kriitikat, mis on vaktsineerimise suhtes esitatud, on, on aeglane, et see jõua inimesteni, seal on mingisugused teatavad ebakõlad, aga teisest küljest mulle tundub, et ongi oodatav mõnes mõttes mingisuguste süsteemide käivitamisel, et seal mingisugused probleemid tekivad ja täna on selgelt, eks ole, valitud tee nädalas saabuvad vaktsiinid ikkagi ära süstida. Enam-vähem siis seda teed ka täidetakse, kas seda võiks kiiremini teha? Jah, kindlasti. Kas on midagi kapitaalselt katki? No meil ei ole, mulle ei tundu, et oleks midagi kapitaalselt katki asi muidugi, mis. Millest sa, Urmas, siin korra juba mainisid, et et inglaste tee, mis on ka kanadalaste tee, mis on siis jäta pikem vahe esimese ja teise vaktsiinidoosi vahele. Et mulle tundub ma juba kaks nädalat tagasi siinsamas saates rääkisin sellest, et mulle tundub, et seal tegelikult oleks mõistlik, mõistlik samm, mida astuda. Aga sellepärast, et üks vaktsiinidoos tundub, et vähemalt Inglismaal on näidanud ja ka Kanadasse juba nii piisava kaitstuse, et tegelikult meil õnnestub niiviisi kõiki vaktsiin efektiivsemalt rakendada, ehk siis, et kui me viime ühe inimese puhul kaitstuse koroona vastu nullist 85 protsendini ühe doosiga reisija doosiga, siis 85-lt 95-le või 99-le protsendile, kas või siis ühiskondlikult rääkides oleks võimalik sedasama doosi kasutada kellegi teise nullist 85-ni viimisega, mistõttu meil tegelikult summa summarum oleks vähemalt lühikeses perspektiivis kaitstus viiruse vastu ühiskonnas oluliselt kõrgem. Ja ma tegelikult saan aru, et nüüd eilseks või tänaseks siiski ei ole ka valitsuses enam selle vastu vähemalt tervise- ja tööminister Tanel Kiik ei ole selle vastu enam otseselt ja teadusnõukogu plaanib seda mõtet hakata. Nüüd analüüsime kuskil järgmisel nädalal, et ma loodan, et nad ka kiiresti jõuavad mingisuguse tulemuseni. Sellepärast et täna meil oleks 90, ma ei mäleta, mis meil oli nüüd tänane arv 90 6000 asemel 140000 vaktsineerida. See on vot selle kohta hästi keeruline midagi öelda, sest et tõesti neid ei tea, neid argumente meditsiinilisi ju nii täpselt, aga ütleme tõesti, kui sa neid tõid neid riike esile siin niimoodi, siis mulle tundub, et, et kui nüüd võtta need riigid nagu niimoodi kõrvuti, siis see on täpselt selline tunne, et üks on üks riik on selline. Kuidas ma ütlen oiviksis, kes, kes alati loeb nagu pakendi pealt, et kui on öeldud, et seda ibukat, eks ole, mingi peavoolu roht võiksin võtta täpselt ühe ja enne sööki ja siis päevas ainult kolm tükki või kaks tükki siis täpselt nii teeb, ja siis on teine, kellel ka pea valutab, aga tema lihtsalt võtta plaksti kolm tükki sisse ja las ta siis olla läheb üle ja ongi kõik, et et kummagagi midagi ei juhtu, aga, aga üks täidab neid reegleid nagu väga punktuaalselt ja teine lihtsalt, et kui pea valutab, siis võtan kolm tükki korras. Kuigi võib-olla pakendi peal ei soovitata, et kui need riik ja niimoodi võrrelda, siis ongi, et üks on nagu sihuke oleviku moodi, teine selline tegutses, tegutseb nagu mingi mingi oma vajadusepõhiselt, vajan. Analoogia see ei ole nagu seal väga palju vahet, eks ole, aga meil on väga selgelt tahet, et meil on väga selgelt vahet, kui kergesti meil viirus saab levida vastavalt sellele, kui palju meil on, kui palju meil on vaktsineeritud inimesi ühiskonnas ja selles võtmes. Vaktsineeritute maksimeerimine ühiskonnas on tegelikult asi, mida me peaksime tahtma või mida me peaksime tegema. Aga noh, küsimus on, kas me oleksime pidanud seda siis nagu juba varem tegema, noh alati saab öelda, et meil ei olnud, ütleme, see teadmine, kuidas need vaktsiinid mõjuvad ja mismoodi neid saab kasutada tegelikult, et see ka alles tekib, et ka need ravimifirmad ise on ju siin käigu pealt öelnud, et tegelikult saab ka nii või tegelikult saab teistmoodi, et et see teadmine alles nagu selles mõttes koguneb. Et kui see teadmine on meil praegu olemas, et võiksime seda äkki rakendada, nagu sa just ütlesid järgmine nädal võib-olla siis arutatakse ja see on tõsine. Muide, üks teine asi, mida järgmine nädalal hakatakse arutama, ma saan aru, aga koroonakiirtestide võimalik tavakäibesse või ma ei tea jaemüüki lubamine, siis mina olen neid nüüd mõningaid katsetanud neid koroona kiirtesti, mis siis nagu avalikult justkui kättesaadavad ei ela. Ja mulle tundub, et tegemist on igavesti toredad oota aga sellepärast, et mul üks kolleeg käega tuvastas, endal koroona nakkuse Asümptomaatiline ja selle tõttu siis suutis ka koju jääda niiviisi, et tegelikult mingit laiemat nakatumist ei tulnud. Mis mulle tundub päris hea, päris hea viis selles mõttes, kuidas edasi liikuda ja kuidas tegelikult võrdlemisi normaalsete meetoditega nakkuse levimist vähendada. Aga. Samad kiirtestid temaatika on ju ka päris juba selles mõttes ju nagu vana teema, kui me mõtleme selle, selle kogu selle koroonaaja, mis on ju tegelikult ikkagi suhteliselt noh, lühike aeg on olnud maailmas on sellest päris hakati ju eelmisel suvelgi oli päris palju juttu, aga eks nad vajusid kuskile tahaplaanile ja muuhulgas ka selle esimese laine nii-öelda kadumisega, et et noh, kindlasti mingid inimesed sellega aktiivselt edasi tegelesid, aga jah, Ma nad enne, kui, kui sina hakkasid sellega tegelema ja siin veel ajakirjandusse rohkem tähelepanu pöörama, siis nagu avalikku teadvusesse seda kiirtestide teemat nagu väga ei olnud, et ei olnud tulnud. Ja ega ma saan aru, et, et selle viiruse omapära on ka see, et, et seda nagu noh, sellise päris sellise noh, niimoodi peale hingatavad või puhumisega nagu kohe ikkagi teada ei saa. Kas see antigeeni testid on selline, et sa ei pea seda küll seda pulka endale sügavale ninaneelu lükkama, nagu seda tehakse siis kuskil koroona testimispunktid, kus teha, mõõdetakse või testitakse pissi armeetodil, vaid see on lihtsalt siin ninast surgid, natukene sellega paned selle põhimõtteliselt rasedustestilaadse asja asja sisse peale seda, kui sa oled seda teatud lahuses natuke loputanud, seda nina tiku ja ta näitab sulle, kas on üks kriips sassis, et sa ei ole koroonapositiivne või seal on kaks kriipsu, mistõttu sul on, sul on parasjagu koroonaveres, nii et sa ei ole võimeline teisi nakatama. Et ma saan aru, mis seal on tegelikult nii-öelda valitsusele või võimude poolne vastuseis. See vastuseis on selles, et kui inimene muidu võib-olla istuks kodus, oleks rahulikult, ei lähe kuhugi siis hoopiski teeb endale selle koroonatesti, saab endale valenegatiivse vastuse, sellepärast et seal on võimalik hüpoteetiliselt ja siis läheb lina peale kuskile teiste inimestega kohtuma niiviisi, et hüpoteetiliselt teisi nakatada. Jah, ma saan aru sellest hirmust, aga teisest küljest jällegi, et olukorras, kus ma elan, koroona nakkus võrdlemisi laialt levinud ühiskonnas võimaldada inimestel lihtsalt testida ennast ja ilma selleta, et sa peaksid olema kodus ootama, kuni sa saad selle järjekorra pissi artestile kuni sulise tulemus tuleb omakorda, et et on võimalik, et me tuvastasime nakkusi varem. Inimesed saaksid võtta vastu vajalikud sammud ehk siis ennast isoleerida ja niiviisi seda nakkust vähendada, et meil on Austrias neid teste müügil. Ma saan aru, et Saksamaal tulevad varsti müügile tegelikult, et kindlasti asi, mille peale mõelda. Aga vist on koroonateemadest ju väga palju räägitud. Võib-olla ütleksin veel selle ära, et, et kui ma peaksin prognoosima, siis tõenäoliselt järgmisest nädalast me saame veel uued piirangud peale, et me saame tõenäoliselt ka kaubanduskeskused permanentselt kinni. Me saame kõrtsid tõenäoliselt permanentselt kinni. Et kui nüüd see nakkuse nakkus ei hakka väga drastiliselt langema, aga eks me seda tõenäoliselt kuskil teisipäev oli, hiljemalt neljapäeval näeme edasi. Võtame siis vähemalt ühes temast veel rääkida. Sel nädalal tuli Euroopa kohtus Euroopa Liidu kohtust pikema nimega. Eks eelotsus seoses Eesti vabariigi ütleme kriminaalmenetlustega. See asi ise puudutas ühte, täiesti asjatut mõttetut kriminaalasja. Aga selle implikatsioonid on märgatavalt märgatav, tavalt laiemad. Ehk siis, et kui keegi ei tea, siis Eestis kehtivate seaduste alusel tuleb mobiilettevõttel salvestada inimese sideandmed vähemalt aastaks ja lisaks sellele ka inimesele lokatsiooni andma, et see, kus inimene viibib, kellele ta helistas, kui kaua kõne kestis, kus ta parasjagu viibis, kus kohas Peame viibis ja nii edasi kõik, välja arvatud kõne sisu põhimõtteliselt kõiki peale kõne sisu ja Euroopa kohus nüüd oma eelotsuses märkis, et ta on seda ka varem öelnud, et sellist andmebaaside pidamine tegelikult ei ole kooskõlas. Euroopa õigusega. Aga spetsiifilisemalt ka, et kui selline andmebaas on juba olemas, siis sellest iga vorstivarguse peale väljavõtteid teha ei tohiks. Ja teine ots sellest, et prokuratuur ei tohiks ka otsustada ise selle üle või nii-öelda iseendale lubasid anda nende väljavõtete jooksul politseile lubasid, on väljavõtted tehakse, et need on väga kaks märgilist otsust. Ja et võib ju öelda see nii et päris palju selles meie praeguse aja maailmas on ju selle, selle tasakaalupinnal, et privaatsus versus turvalisus, eks ju. Ja see mingisugune vorstivargus on jah, üks teema, aga noh, küsimus on ju selles ka, et noh, kui jämeda vorstiga on tegemist ja kuhu see vorstiots siis lõpuks ka välja ulatub, on ju, et kui me seal küll sihuke nagu veider metafoor, aga aga, aga põhimõtteliselt on see, et kui avalikku julgeolekut ähvardav suur oht on või siis raske kuritegevus on, need on need teemadeks, mida me siin, kus siis nagu võiks seda teha. Minu minu küsimus on ennekõike see, et Me räägime siin korruptsioonist siis see ju on, on see, et mis, mis on noh, riike ja ühiskondi ähvardav suur oht. Kui, kui peaks seal tekkima nagu mingisuguseid tagasilööke, siis, siis see on küll väga kurb ajakirjanduse töö päris palju raskemaks. No siin on ju küsimus selles, et kus on jälle see tasakaalupunkt, täpselt nagu sa ütlesid, et et ma kujutan täpset teadmist omamata, ma eeldan, et enamikku nendest salvestatud nii-öelda kõnede sideandmete metaandmetest nagu ei lähe mitte kunagi tarvis. Et aga läheb, aga mingites uurimistes on neid vaja läinud mingit väiksemat osa, eks nüüd on küsimus, kas, kas kõiki neid peaks kõik, need peaksid olema olemas, kui vaja, läheb ainult vähesteks. Ja tõesti, kui siukseid andmeid küsitakse välja mingisuguse pisivarguse tõestamiseks, siis võib-olla võib-olla tõesti on, tekib küsimus, et äkki neid saab nagu liiga lihtsalt või, aga, aga mida ma saan aru? Euroopa kohus on öelnud, et see peaks olema eelkõige siis nagu selliste väga raskete kuriteo kahtlustuste puhul nagu kasutatav. Et noh, jällegi, et kui kaugele siin nagu minna, kui kus see piir nagu tõmmata, et millised, millised need on muidugi kõik saavad aru, terrorismi siuksed asjad on, seal tõenäoliselt, ei saaks nagu keeldudes soodustada. Terrorismi, eks ju üks asi üks võimalus, üks asi ongi rahapesu, eks ole, need need kaaned väga suured juhtumeid, miks me oleme rääkinud ju kulutanud tunde ja tunde rääkimaks, kui ohtlik on rahapesu, et see on seesama ju vesi sedasama terrorismi veskile. No aga sideandmetega raha peal, seal on muidugi vähe pistmist üldiselt, et need tõendid tulevad mujalt. Aga jai prokuratuur ütles selle peale, et kõik kuriteod on tõsised kuriteod ja see ongi see veelahe. No see ei ole noh, tõenäoliselt see ei ole niiviisi, eks ole. Aga mis see murekoht on sellistes asjades, eks ole, me võime öelda, et õige hõlma ei hakka keegi, et mida sul karta, Ta on ja nii edasi. Aga meil oli just hiljaaegu üks hea näide selle kohta, kuidas meil oli üks masti maski vastane jurist, advokaat, keda, kes on varasemalt silma paistnud oma erinevate väljaütlemistega ja oli olukord, kus visata vedeliku ühele arstile näkku, haigla ees parklas ja politseinikud peamiselt sideandmetele tuginedes läksid ja võtsid seal advokaadi kinni, ta istus öö läbi arestimajas, tema kodu otsiti läbi, eks ole. Ilma et oleks tema suhtes olnud üldse mingisuguseid väga suuri sisukaid tõendeid ja hiljem tuligi välja, et ta ei olnudki mitte kuidagi sellise asjaga seotud. Ja kui põhimõtteliselt süütu inimene saab niiviisi vintsutada, et ainult sideandmete pealt, et siis see võib olla päris hea, ei ole tegelikult. Et seal on ju selge, noh, nii-öelda probleem selles Ja teiselt poolt on jällegi, eks me ju teame, et siin nii-öelda kuritegelik maailm liigub alati nagu oma jälitajat natukene ees on ju, et et me oleme kindlasti näinud ajalehtedes telepilt, milliseid vahendeid näiteks kasutatakse autode ärandamise, kui uskumatult lihtne see tegelikult on, kui sul on õiged Tööriistad, eks ole, mis on ka selline tehnoloogia, eks ole, kõrgem tase, eks et noh, kui kui nagu Nende püüdjad ei püsi nagu ka ütleme, tehnoloogiliselt vahendite mõttes nagu samas kategoorias. Ma toon piltliku ja kindlasti sellise utreeriva näite peavad, ma ei tea, binokliga põõsas passima, eks, et mida kindlasti ka tehakse endiselt ka edaspidi. Siis noh, kas see, kas ei anna nagu liiga suurt sammu nagu et kurjategijate, tõsi, see, mis näide, mis sa tõid, on ka väga õiged. Et ka need andmed võivad ju tegelikult juhatada valedele jälgedele, eks, et et noh, ongi nagu see küsimus. Vaadake sellele sinu nii-öelda tõstatatud küsimusele vastuseks ma rääkisin Oliver Nääs iga, kes on üks vandeadvokaat sellel samal teemal ja ma küsisin ta käest, et kuivõrd see otsus tema erinevaid kohtuasju võiks mõjutada ja ta ütles, et jah, et ühte kohtuasja, kus on sideandmete pealt asi kokku pandud, mis siis oli mingisugune väike väiksemahulisem korruptsioonikahtlus. Tartu abilinnapea puhul mõjutab see palju sellepärast, et see on kogu süüdistuse alus, eks ole, on samad sideandmed aga näiteks mis puudutab Eesti nii-öelda suurimat maffiat, protsessi, hirvene, kammeri protsess, mis meil parasjagu käimas, et seda mõjutab see üsna vähe, sellepärast et seal need sideandmeid ei ole tõendite hulgas, ei ole nii-öelda need ei ole suures osas aluseks mingisugustele asjadele, mis nagu viitab natukene sellele, et sõltumata tahaksin kedagi nüüd milleski süüdistada, aga viitab natuke sellele, et et mingi osa inimestest tegelikult ei kasuta sideandmeid niiviisi või ei kasuta telefoni niiviisi, et nende nii-öelda telefonikasutuse pealt oleks võimalik midagi kokku panna või konstrueerida. Või kui ma nüüd nii-öelda laiemalt ütleme ehk siis, et et ütleme, et kui ma oleksin näiteks terrorist, et siis ma ei kannaks endaga telefoni kaasas lihtsalt sellepärast, et ei kannaks, ma leiaksin teised viisid, kuidas pidada sidet, kuidas vahetada sõnumeid, kuidas asju ajada, mistõttu nende sisesideandmete kogumisest nii-öelda minu kui terroristide tabamiseks oleks null kasu. Ma saan aru, et see suunis puudutas ka liiklusandmeid, eks ju, me teame, et näiteks 2018.-st aastast mingisugusest n kuupäevast alates on kõik uued autod varustatud selle e-kooli ehk hädaabi siis kõnevõimekusega, mis tähendab seda, et teoreetiliselt Ta on, on nad kuskil nii-öelda võrgustikus ja piisab ka sellest, et kui sul on kaasas selles mõttes, et selles mõttes, et need asjad on, asjad on tegelikult nagu dünaamiliselt arenenud, et kunagi tekkisid, eks ole, need telemobiiltelefonid, mobiiltelefonide kõnekaardid siis on olnud, ma tean, Nendel uurimisasutustel on olnud häda igasuguste interneti suhtlemiskeskkondadega, eks ju, siin internetitelefonidega ja nii edasi. Eks see niimoodi järk-järgult liigub ja, ja noh, selge on see, et jälle, et seadused on jälle selline riigi poolt sihuke inertne asi, millest me siin saates ka enne rääkisime, et. Vaata ma saan põhimõtteliselt sellest motivatsioonist aru, eks ole, et seal on väga hea andmebaas, mille pealt on võimalik mingisuguseid asju kokku panna, et see on automaatselt lähed, vaatad, kus, mis, mida ja kellele. Aga teisalt minus argument on selles, et tõsiseid ja väga tõsiseid kuritegusid tegelikult selle pealt ikkagi kätte ei saa. Pigem sa saadki sealt selliseid, seda tüüpi vorsti vargusaid mingisuguseid tahtmatult kuritegusid tõenäoliselt emotsiooni ajel sooritatud, vägivallakuritegusid aga etteplaneeritud raskeid sügavaid asju selliste andmebaaside pealt lihtsalt kokku ei tule. Ja nende puhul on tihtilugu vajaga ikkagi seda sisu, et mille jaoks on ikkagi vaja eraldi lubasid ja teadmist, kust ja mida on vaja püüde. Ütles mõtles, järelikult tegi, eks ju noh, päris päris niimoodi, niimoodi ei saa sa läheneda, tõendid peavad olema kõvemad. Aga noh, mis kindlasti nüüd juhtub, on see, et et võimalik, et paljudes kriminaalasjades, mis parasjagu käimas on, suur osa tõendeid üritatakse moel või teisel ikkagi välja võtta sellest asjast? Jah, et, et kas meil mõni asi üldse kokku peale seda on veel muidugi vara öelda, aga kindlasti kindlasti tuleb ette margul. Aga meil hakkab vist saateaeg läbi saama ja siis me kolmandast teemast ei jõudnudki tegelikult rääkida.