Vikerraadio. Mobiilid. Ja tere, homme on emakeelepäev ja Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäev. Kõige intrigeeriv pealkiri looduskalendriportaalis küsib, kas talve selgroog on murtud. Muidugi on, nädala pärast algab, et kevad ja sel aastal tuleb kevadet kindlasti teisiti. Kui lumi peaks taas sulama ja lähipäevil see juhtub, on võimalik näha lumikellukesi ja mutimullahunnikuid, mida siis talve jooksul nad on parkidesse ja haljasaladele loonud. Meie elu kesksemad probleemid on paraku praegu aga mujal ja neid asuvad täna analüüsima Heidit Kaio eesti naisest, Aivar Hundimägi äripäevast ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Heidit ja tere Aivar. Tere, tere, sa oled nii luuleline, kohe mutimullahunnikud ja kõik, mis puha. No nüüd on siis ametlikult Eestimaailma halvima koroona olukorraga riik. Tõsi, kõikides riikides nii head testimissüsteemi ei ole ja kindlasti on riike, kus see haigus võib-olla isegi pöörasemaid meetmeid või hooge üles nüüd, aga häda on lihtsalt selles, et me ei tea seda. Ja ka Me võiksime olla ka seal, kus on Soome, aga need kõik juhtimisvead kokku, mida on siis tehtud eelmisest sügisest, tänase päevani on osaliselt siis selles, et meil on neljapäevast alates, kes väga karmid piirangud võrreldes siis Eesti konteksti ja küll siin nüüd püütakse seda süüd veeretada, Ratase ja Kallase vahel küll püütakse süüd veeretada briti tüvele, küll inimestele, küll on süüdi Euroopa Liit, mis meid piisava vaktsiiniga ei suuda varustada, aga olete nõus, et kui ikkagi see üldine küsimus püstitada nii, et kes tegi, kes on süüdi, siis eks me ise tegime ja ise oleme süüdi. Ja ma, ma olen sellise lähenemisega väga nõus ja, ja pigem mind ennast nagu häirib see, et mulle tundub, et, et sellest praegusest olukorrast nagu tahetakse teha selline tugev valimisteema sügiseks ära ja see ei ole väga õige, et võib-olla üks selline soovitus praegusele valitsusele. Et loomulikult on tehtud vigu ja tõenäoliselt tehaksegi, et olukord on, on nagu kriitiline, uus, pead kiiresti otsustama, alates asju läbi mõelda. Et võib-olla oleks mõistlik, palgataks selline tiim, üks-kaks-kolm, inimest, kes lihtsalt kõrvalt seda kõike kogu aeg jälgiks oleks, seal valitsuse juures ei peaks midagi nõu andma, vaid kaardistaks, et kuidas me seda kriisi lahendama, enne kui see läbi, et siis me võiksime tulevikus midagi õppida, et vaadata, mis asutused omavahel, kuidas ei töötanud, mis infosüsteemid ei töötanud ja mida saab teha teisiti. Et mitte lasta seda kriisi tulevikus raisku ja tehaseanalüüs ja tehase nagu sõltumatult, et mitte nende riigiametite esindajatest, kes sellega praegu tegelevad, aga selline tarkade tarkade grupp võiks sealjuures olla ja lihtsalt kaardistada, kui asi läbi Sist oma omaettepanekud ja siis öeldagi, et mis läks valesti, mis mitte, et võtta seda poliitilist kemplust tulevikus. Kas ma olen sinuga väga nõus, et, et mulle ei meeldi see, et sellest olukorrast püütakse teha poliitilist küsimust, et see tegelikult ei ole poliitiline küsimus, siin kindlasti on poliitilisi samme, aga, aga oma olemuselt ei ole seda. Ja seesama, see ekspertgrupimõte on geniaalne, mina olen just rääkides inimestega, kes on nii-öelda asja sees, siis mulle aeg-ajalt tundub, et nad laksivad nii kõvasti praegu tõesti hooli hoobil ei ole vahet, et, et sellist kõrvalpilku oleks aeg-ajalt vaja, et, et saaks korra, keegi ütleks, et, et ja et teed jumala õigesti ja siin on, vaata need ja need asjaolud veel, et vaata neid ka, et muidugi jah, tõesti aitäh, et ütleksin, võiks olla see reaktsioon sinna peale. Kui meil aega jääb, ma arvan nende juhtimisvigade juurde, mis tegelikult ka selle nädala kontekstis on olulised, võib-olla tuleme tagasi ja kui vaadata tänahommikusi, uudiseid, kui vaadata viimase paari päeva meediakajastus, siis ega Eesti inimesed kõige rohkem praegu räägivad ikkagi sellest vaktsineerimisest kirjeldatakse seda, kuidas on üritatud oma vanavanematele või vanematele saada vaktsineerimisaega, et tegelikult ju Eesti vabariik on, ütleme sellises kestvas protsessis ja teist nädalat järjest käib eksperiment meil eakatega. Kui eelmisel nädalal arvas Eesti riik, et selles kriisis on siis võimalik hakata Ta eakatele tutvustama Eesti e-keskkonda, siis hakati sinna kutseid saatma, siis nüüd püütakse digiregistratuur suuri võimalusi ja võlumaailma tutvustada 65 pluss vanuserühmale, aga mis on häda, on see, et, et süsteemid ei olnud selleks valmis. Perearstikeskused ei ole digiregistratuur tuuriga liitunud 700-st digivõi perearstikeskusest umbes siis paarkümmend on vaid seda võimalust praegu kasutamas. Ja tagajärg on see, et segadust on oi-oi kui palju. Inimesed ei ole rahul sellega ja lõppkokkuvõttes tekib jälle küsimus, et, et kas me peame keset kriisi tegelema siis alles nüüd nende teemadega või tagantjärgi tarkusena jällegi oleks selleks kõigeks saanud olla mingil varasemal ajal ettevalmistusi tehes paremini valmis. Nojah, aga praegu see tagantjärgi tarkus meid nagu edasi ei aita, et, et selles mõttes noh, on, on nagu hea, et, et üritatakse noh, erinevat moodi seda vaktsineerimist nii-öelda et eks tõsta ja, ja noh, neid tagasilööke paratamatult tuleb, aga aga ma arvan, et oluline on, on lõpuks lõpptulemus, et mida kiiremini me me saame nagu suurema hulga inimesi vaktsineeritud noh, seda parem on, eks selle poole liikuda, et mis nagu diivan, et laseme, laseme siis neid süsteeme katsetada siin pikka aega ja, ja ütleme, et nüüd me oleme valmis, aga, aga see tähendab tõenäoliselt, et see aeg on, on lisanduvad inimelud. Kuidas ma siia vahele, et, et olles rääkinud siin asjassepuutuvate inimestega, siis üks esimene ohe, mis tuleb, on selline, et ma ei oodanud, et seda vaktsiini vähe tuleb, et või me ei oodanud, et see on, see on fakt, mille, mille vastu tegelikult Meie meie ametnikud ega poliitikutega asjasse puutuvad isikud ei saa. Ja minu meelest on ka hästi märgiline tänases Postimehes Andres teadlase Andres Meritsa ütlus, et ainus olukord, kus Eesti saaks mingit märkimisväärset hüpet teha, on, kui me saaksime kogu iisolisse läinud vaktsiini Eestisse ja paneksime staadionite kaupa, hakkaksime süstima. Et sellisel juhul toimuks mingisugune märk ratas, hüppe, et praeguse no ütleme, et kui me saame praeguse võimekuse juures nagu maksimaalselt võimekust kasutada, siis isegi sellisel juhul aprillinäitajaid see mõjutab vaid paari protsendipunkti võrra. Et ma olen suga nõus, et, et vaktsineerimine on absoluutselt kõikide perede sõprade omavaheline jutu teema. Aga, aga samas see, et, et me peame nagu natukene võtma ka seda, et, et see, et see ongi kohanemisprotsess Nojaa, aga kui tulla selle protsessi jaburuse juurde, siis veteranpoliitik Jaak Allik siin kirjeldas neljapäeval sotsiaalmeedias, kuidas tema siis sellel nädalavahetusel siis saak saaks, justkui teoreetiliselt vaktsiini, et Viljandis peaksite bussiga sõitma Tallinnasse, et Narva, sest lihtsalt vabu aegu tollel hetkel, kui ta üritas ka siis vaadata, et kas saaks vaktsineerida, oligi siis Narvas ja selgus seal, et noh, et küll süsteemid jooksid kokku, siin inimesed on kirjeldanud nii eraviisiliselt kui ka siis ühismeediasse sõideti spetsiaalselt vanematele külla, kuigi siis kuid on välditud Tallinnast näiteks Tartusse tulemist, et viirust ei tooks vanematele koju, aga et siis võeti see risk, sõideti Tartusse, võeti oma sülearvuti kaasa, vanemad Logiti digiportaali võttis aega leida ei leitud või siis kellel õnnestus leida, siis järgmisel päeval selgus hoopiski, et see aeg oli kuidagi kuhugi kadunud või siis Tartusse saadud aeg oli kuidagi ümber tõstetud Pärnusse, et see eksperiment inimestega, see on täiesti arusaamatu selles mõttes, et kui nüüd eakatele inimestele proovitakse seda digimaailma tutvustada nagu läbi selliste negatiivsete näidete, et ma saan aru, et selliseks suureks koormuseks ei saanud valmis olla, et sul ühel hetkel on tarvis tekitada seal noh, 6000-le inimesele nädalavahetuseks need vaktsineerimise ajada, aga, ja see tuligi kuidagi lõpmatult ja see on suurepärane võimalus, aga teisest küljest kas oleks olnud ka mingisuguseid muid lahendusi, mis ei oleks tekitanud? Ütleme nii palju segadust. Ma mõtisklesin ka selle üle, et millest see müra siis siin praegu tekib ja ma näen, et on kaks sellist kaks suunda, et üks on siis see teavitamisküsimus konkreetselt, kuidas info inimesteni jõuab, et nad peaksid vaktsineerima minema ja teine on siis tegelikult selle vaktsiini tarneprotsess, mis mõjutab, mõjutab seda teavitamise vajadust ja, ja need on siis nagu kaks sellist kaks sellist ujuvat ebakindlat pinnast, mis, mis panevad kõik asjaolud pidevalt muutumisse. Et teavitamine tõesti võiks olla kindlalt parem ja tegelikult Eestil on kanaleid, kuidas teavitada, et me mäletame siin näiteks pronksiöö ajal saadeti inimestele SMS koju kas liikuda või mitte liikuda või mida teha, et, et selline võimekus ju tegelikult mingil moel on meie riigil riigil olemas, et saata saata SMS ja e-kirju, et, et ma olen selles mõttes nõus, et, et see digi, digiretseptori õpetamine vanem vanuritele võib-olla ei ole kõige kõige targem mõte. Aga, aga samas ei maksa unustada just nimelt seda vaktsineerimise siis vaktsiinide tarneprotsessi, et, et see, see, see kõik muudab selle protsessi väga ebakindlaks. No näiteks see, et ilmselt meie lõppev nädal on, on rekordiline, kus tehti 40000 süsti. Ja samas järgmine nädal tuleb selline, kus, kus tehakse ilmselt 20000 ja, ja ma juba kujutan ette, kuidas sellest tekib nagu avalik müra, et vaata, kus eelmine nädal tehti kõvasti, on ju, et see sai, teine sai kolmas sai, ma tahaks ka, aga nüüd näed, sellel nädalal ma proovin, aga näed, ma ei saa, et siin siin on nagu ette näha sellist sellist rahulolematust. Ja see probleem on siis selles, et, et AstraZeneca ei suuda nagu garanteerida mitte mingisugustki tarnekindlust. Ma inimesed tahaksid saada konkreetseid sõnumeid, ütleme näiteks, et mai lõpuks on vaktsineeritud kõik nii vanad inimesed, nii nagu USA ja. Ja Inglismaa on seda öelnud mingisuguseid kindlaid kuupäevi, siis Eesti pole suutnud selliseid kuupäevi välja öelda ja see tekitab kõik pahameelt, et loomulikult tahaksid ka poliitikud öelda mingeid kuupäevi välja, aga ei saa seda öelda, et, et siin on noh nagu on, Eesti on sellises, selles Limbos, kuhu Euroopa Liit tegelikult seadnud on, et et kui nagu vaadata laiemalt, siis, siis Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia läksid seda teed, kus nad võtsid vaktsineerimispoliitilise küsimusena nagu suisa nagu võidu võidu relvastumisena. Jaa, jaa, nüüd USA ja Inglismaa nägid selles tootmise, arendus- ja teadusküsimust, kus tehti väga suurt koostööd siis teadlastega ja ka ja ka siis teadusasutustega ja nad nägidki tarneprotsessi eosed. Euroopa Liit nägi seda aga kui kaubandusküsimust, et ostame vaktsiini hea hinnaga ja see oligi nagu kõik, et seda tegelikult nagu selliste argitehingut, nägemata selle taga suurt suurt strateegilist küsimust ja probleemi. See on nüüd pannud Eesti olukorda, kus me ei saa olla oluliselt võimsam tiiger kui Euroopa liit ise, seda on meie. Meid ümbritsevad Euroopa Liidu riigid. No ja lõpuks ka siia saabunud tooside jagamine nii perearstide kui ka siis eesliini töötajate vahel, et et hea küll, see puudutab seda, et kuidas riik korraldab siis ministrite, riigikogu liikmete vaktsineerimist, see on mulle tundub, et see nii haiglate kui õpetajate vaktsineerimine, see on enam-vähem niimoodi loogiliselt ja arusaadavalt kulgenud, aga nüüd sain ka enne saadet siin kõne, kus inimene räägib, et tõesti, et eakad inimesed on üle Eesti ebavõrdses seisus, et mõne perearstipraksises on sul ütleme neid riskirühma inimesi suhteliselt vähe, aga mõne perearsti nimistus on neid märkimisväärselt palju, aga need kaks perearstikeskust saavad siis ühepalju doosed seal 30-st doosist on seal perearstide puhul. 36 vist on see number, mis on kuidagi jagatud. Just ja, ja siis on nagu sellised tellimised ja aktiivsemalt perearstid suudavad kuidagi siis tekitada endale ka doose ja see on siis selline piirkondlik jagamismehhanism, et Valgamaa perearstid näiteks nädal tagasi laupäeval said kirja järgmised kaks nädalat, teile ei saabunud isegi doosi siis juhtus kogemata niimoodi, et kusagil riigikogu erikomisjoni istungil siis üks haigekassa juhatuse liige ütlesite, ei, meil sellist asja ei ole siis kuidagi tekkinud Läti sinna kahe päevaga mingisugune müstiline kogus vaktsiine, mis tähendas seda, et seesama perearstikeskus noh, lootes siis, et järgmised kaks nädalat saab rohkem ravitööle keskenduda, need vastu võtmata patsiendid siis saab ette võtta ja siis selgub, et homme peab taas vaktsineerima hakkama, et see tõenäoliselt ei ole selline ka perearsti seisukohast kõige parem lahendus ja siis, kui vaadata sotsiaalmeediat, siis meil on tekkinud nagu selline probleem, et mulle vahepeal hakkab tunduma, et neid jääkdoose on rohkem kui neid põhidoose kuivatada. Ta noh, minul sotsiaalmeedias väga palju tuttavaid, kes on ikkagi nooremapoolsed inimesed, ma küll tihti ei tea, mis neil ka viga on, sest tõenäoliselt kindlasti on ka nende seas diagnoosiga inimesi, kellele vaktsiin on oluline ja riskirühma kuuluva inimesena nad seda saavad. Aga tihtipeale jäetakse selgitama ja on ka väga palju inimesi, kes räägivad, et jah, et saingi viimasel hetkel kõne, et kutsutakse vaktsineerima ja siis kusagil meil istuvad 80 üheksakümneaastased inimesed kes juba aasta aega pole kodust väljas käinud ja ootavad seda vaktsineerimist. Nemad ei ole nii aktiivsed, et võtaks telefoni, helistaks oma perearstikeskusesse ja ütleks, et kui teil tekib see jääktoosis poeg või lapselaps, organiseeriks mu, ma ei tea, 15 minuti jooksul teie juurde. Praegu oli ka see probleem, et seisan nagu varemalt, eks ju, mujale minna, sa pidid nagu oma perearst poole pöörduma ja noh, kui sa oled ka aktiivne, helistad siis, kui sul tulebki ühte sellesse piirkonda 36 doosi, siis sellest aktiivsusest ei ole väga palju kasu, aga aga teisalt saab, ütleme niimoodi, et, et sa paned ennast andnud perearstile teada ja sul sa võidki saada, eks selle vaktsiini kätte sõltumata vanusest. Aga nüüd jällegi, kui positiivse poole pealt tuua täna Juwalgaseks vaktsineeritakse palga on üks piirkond, kus, kus nii-öelda massvaktsineerimine toimib 65 pluss on vist seeläbi, et, et jällegi midagi on ka läinud nagu paremini. Kusjuures see on tõsi, et perearstikeskuste vahel on väga suured, väga suured erinevused inimestes tekitab rahulolematust ja arusaamatust ja ma püüdsin ka selgitada, et milles siis tegelikult tekib, see tekib siis nagu tekkis just nimelt sellel nädalal, kuna nii suur kogus toosja tuli, siis tegelikult see võimalus tõesti tekkis paljudele ja teiselt poolt see ühiskondlik surve on nii suur, et targem kui kõik on nagu aru saanud, et targem on igale ettejuhtuvale inimesele seest ära suruda, kui väga väga. Vot vot mina vaidleks vastu, kui see ühiskondlik sõnum on, ma vaatan ka, et levinud, et iga vaktsiin, mis on kehas, on väga hea. Ma olen üldprintsiibis sellega nõus, tähendab, raisku ei tohi midagi lasta, aga nüüd on küsimus selles, et kui võtta endale selline madalülesanne, et öelda, et kui mul seal kusagil poole päeva pealt selgub, et mul sihtrühma inimesi õnnestu, ütleme esimese kõne peale kätte saada, siis et hakkangi kutsuma seal naabritüdrukuid ja naabripoiss. Perearst teeb, hakkab teisele perearstikeskusele seda pakkuma või et tegelikult. See aga ma arvan, et see ei olegi perearsti küsimus, et see on pigem selline süsteem. Aga kus sa suuna, et sul on tegelikult limiteeritud aeg, ütleme, et sa oled perearst, on ju, sul on, täna on reede pärastlõuna, sa tead, et sul jääb mingi hulk doose isegi nelja päeva pärast on sulle mingit hulk doos jääb üle, sa saad sellest aru, on ju midagi peatse tegema, sa ei hakka seda ju kusagile turule viima või noh, mis, mis see nagu see lahendus oleks? Siin on ju veel ka mürka noh, teistmoodi saab läheneda ja ja minu arvates on ka, et mida, mille üle võiks nagu argumenteerida või, või ka debateerida, et, et meil on jah, võetud suundeks, et vanemaealised noh, eeskätt riskirühm ja siis ees niidetud, aga teine lähenemine on see, et pigem üritada kiiresti vaktsineerida need, kellel on rohkem kontakte. Eks, kellel on vaja, et oota, oota, aga sellega ma olen nõus, see on hoopis teistsugune ülesande püstitus, et praegu siis selles süsteemis saadab edu neid, kes on agaramad ja ogaramad. No ei saada näiteks mina olen tükk aega siin enda perearstile öelnud, et ma tahaks, ma tahaks vaktsineeritud saade, perearst ütleb mulle, et oh, meil nüüd küll siin mingit vaktsiini ei ole, et ma pean ennast piisavalt agarad. No vot, mina kiidan sinu perearsti, et tema hindab siis tõenäoliselt kellegi teise riski suuremaks, aga, aga see, see ongi tegelikult noh, et ma olen nõus, et mõneti seal perearsti südametunnistuse küsimus, aga üks perearst ütles mulle ausalt. Nii rumalat perearsti tema ei tunne, kes ei suudaks suvalise patsiendi puhul ära põhjendada, et ta just nüüd vajab seda isegi täiesti terve inimese puhul leiab kusagilt selle mingisuguse loogilise seletuse, miks talle nüüd just seda vaktsiini oleks tarvis teha. Aga see on pigem süsteemi usaldusväärsuse küsimus, et kusagil jaanuari su avastasime seesama Valga haigla näide, kus siis tekkimas nii-öelda eliit vaktsineeritus, et nüüd me ei saa enam sellisest eliit vaktsineeritust rääkida, vaid just seesama, et kui perearstid panna surve alla. Perearsti põhiline ülesanne siiski on inimesi ravida, et mulle tundub, et praegu nii haigekassa, terviseamet, sotsiaalministeerium, Eesti perearste peavad nagu üliinimesteks, et ma olen siin ka mõnest nädalavahetuse jutusaatest kuulanud, kuidas ka kolleegide ootus, et needsamad perearstid, kes nädala sees, siis peavad ravima nädalavahetuseti tegelegu pelga vaktsineerimisega, et lõppkokkuvõttes ma tuletaks meelde, et ka neile kehtib töö- ja puhkeaja seadus ja selles kriisis ma saan aru küll töötunde paljud inimesed juba ammu enam ei loe, aga ka neil inimestel on perekonnad, neil on eraelu, neil on õigus puhata, et mitte lolliks minna. Ja noh, samas jälle perearstidel on oma loogiline valik, miks seal, miks, miks just perearstide kaudu see vaktsineerimine toimub, et ühelt poolt on nemad inimesele kõige usaldusväärsem kõige lähem meditsiiniline personal. Kes, kes kui perearst sulle eristab, kes teab sinu haiguslugu ja ütleb, et nüüd on aeg tulla vaktsineerima, siis kes veel oleks seda usaldusväärsem tegema ja, ja noh tegelikult ma juhiksin tähelepanu ka, et, et, et kui ma ei eksi, siis sellest nädalast muutus kas see üldine poliitika, et pigem pigem üks doos kui paljudele, kui, kui kaks doosi vähestele, et kas see tekitas sellise suurema vaktsineerimislaine sellel nädalal? Ja mis on veel nagu perearstidel puudub noh, nagu oluline, et ikkagi sellel vaktsineerimisel on nagu kõrvalmõjud, et, et, et see on ka nagu tähtis perearst ikkagi on see, kes teab selle inimese kohta tema tervisliku seisundi kohta nende riskide kohta, kes ongi õige inimene neid hindama. Et, et seetõttu ma arvan ka läbi perearstide korraldamine mõistlik. Ehk ma saan aru, et Aivar siin sinu loogika kohaselt paljud riigid, mis on läinud selle mass testimisvaktsineerimise suurte telkide kasuks, et nemad on teinud valesti, et nemad Ma ma nagu selles mõttes ei mõtle seda, et see ongi nagu ka võib-olla alternatiiv, kui me seda suudame teha, eks, et tänasel hetkel noh, mulle tundub, et esiteks selle vaktsiinide arvu järgi või mis meil nüüd see võimekus on teiseks kogu selle info kättesaamise osaaegsed, kui palju Lähme tuppa, kes üldse näeb, kelle terviseandmeid, et, et seal on nagu palju lahtisi küsimusi. Et võib-olla meil ei ole täna seda võimekust, me võiks seda kaaluda, kui see tekib ja teha, aga ma nagu ei kritiseeriks seda, et perearstid. Et see süsteem käib läbi läbi perearstile, et see tundus Minu sõnum ei vastupidi, ega mina ka ei kritiseerinud, perearstid on väga tublid ja vastupidi, et neile ei saa panna seda kohustust, et ravimise kõrvalt nad tegeleks ka seal siis arendamisega erinevate siis turvalahendustega kasutusele võtmisega, et nad siis helistakse patsiente läbi ja kogu seda koormust, no siis peaks andma ka riik neile, ma ei tea, lisa inimesi selleks kriisiks appi. Ma olen hästi nõus, et perearstidel on suur koormus, aga samas, kui me vaatame Ühendkuningriike, kes on selline vaktsineerimise edulugu praegu nad hindavad, et nad on kaks kaks kuud Euroopa Liidust ees, siis mul on isiklik tuttav tav Inglismaal Perearst inglanna, kes, kes siis jaanuari vabandust, detsembri lõpus nihukene väsimuse piiril kurtis, et et, et kui ma ei eksi, siis 100 doosi päevas pidid nad nende keskuses tegema ja ka teavitama, et see, et ka nemad olid väga väsinud ja tegelikult oli väga suur surve, aga, aga samas on, on Inglismaa siiski hea edulugu sellest vaktsineerimisest. Hea uudis lõppevast nädalast on tõesti see, et kus oli üks päev, kus suudeti 11000 pluss vaktsiinisüsti ära teha. Hea uudis on ka see, et müügiloa Euroopa liidus tingliku müügiloa on saanud siis Janseni vaktsiin Johnson and Johnson grupist uus DNA põhinev vaktsiin vajab ainult ühte doosi, et inimene saaks vaktsineeritud, aga kurb uudis on muidugi Pole teada, kas ja millal Eesti need 300 doosi, mis siis on paberil ostetud, kätte saab, aga paljud siis rõõmustasid, et nüüd pikeneb Faizeri kahe süsti vaheline aeg AstraZeneca all samamoodi. Lisaks kadus siis AstraZeneca puhul see vanusepiir 70. Kuid jah, siis tulid need uudised Taanis, Norras, veel mõnes riigis peatati AstraZeneca vaktsineerimine üldse, et segadust kui palju, aga kokkuvõttes maksab usaldada vist ikkagi selles mõttes eksperte, et nii Eesti ravimiamet kui ka Euroopa ravimiamet on öelnud, et pole ja ka tegelikult maailma terviseorganisatsioon. WHO on öelnud, et AstraZeneca vaktsiin on ohutu. Ma korra hüppaksin veel tagasi selle inimeste teavitamise juurde, et et meil on siin kaalutud varianti, kus inimestele antakse eelnevalt teada näiteks, et, et ole valmis sinuni varsti jõutakse ja sellest süsteemist sellest mõttest oli, on praeguseks vahepeal loobutud ja mulle tunduks nagu väga hea mõttena ikkagi uuesti üles võtta, et, et öelda, et tähelepanu valmis olla start, et inimesed, kellel tekib lootust mingisuguse ei pea ju ütlema, et te saate aprillis või saate mais, vaid et teie olete nagu meie vaktsineerimisplaanis näiteks prioriteet üks, kaks, kolm või midagi sellist, et see, seda selle, selle süsteemi peale võiks ikkagi uuesti, seda võiks. Aga mis see annab, kas see on nagu selline nõukogude liidu ajal olnud autoostu luba, et luba on? Pigem pigem see praegu ma saan aru, et see kohati ka sajab sisse inimestele see teadmine, et nad võivad vaktsineerima minna, et seal on mingisugused kriteeriumid, näiteks üks nendest diagnoos ja teine on ka mingisuguse ravimi kasutamine, mis siis selle info, see info saadakse siis haigekassa kaudu ja alati Nende ravimi kasutamine ei ole osutunud nagu selleks põhiliseks noh, nagu kasutanud selleks selleks markeriks, mis inimesel endas, nagu selle tunde teadmised annab, et tema ongi nii vaktsineerita rühm ja seal on tekkinud mingisugune selline segadus, et ütleme, et, et ma saan aru, et ametnike segadust selles mõttes ei sega, et, et inimesed saavad oma doosi ikka kätte, et vaktsineeritute hulk suureneb, aga, aga pigem on see, et, et inimesed ise ei saa aru või ei tea või ei oska oodata, et nendele varsti võib tulla kutse vaktsineerima minna. See aitab ka tekitada sellise võib-olla korrastatuma järjekorrad, et sa ei pea nagu sa kirjeldasid siin eelnevalt, et sa ei pea sõitma, eks Tallinnas Tartu oma vanemate juurde üritama nad sinna digiregistratuuri registreerida. Et järjekord oleks nagu korrastatum ja selgem ja siis sõltukski sellest, et mismoodi meil see vaktsineerimise võimekus on, et. Kusjuures noh, kui USA ja Inglismaa ju annavad praegu konkreetseid kuupäevi, suisa, millal nad riigi lahti teevad kas teile ei öelnud, et soovib iseseisvuspäeva nagu soovivad pereringis tähistada ja ka Suurbritannia on andnud konkreetseid konkreetseid kuupäevi, siis, siis Euroopa liit ei ole selleks võimeline olnud ja see tekitab sellist segadust inimestes, et, et kui me saame mingisuguseidki nagu verstaposte mitte anda, siis seda, seda turvalisem meil tegelikult endal on. Ja teiseks, et seal võib olla, sõelub välja ka need on ju suur hulk inimesi, kes ei taha vaktsiini või kes ei ole nõus ennast laskma vaktsineerida, et võib-olla see aitab ka sellise sõelumise teha, kui selline järjekord paika panna või sellistel teavitamis teha, et, et me ei kuluta aega sellele, et sa muutumatult teada, et keegi, keda ma olen mõelnud, et võiks vaktsiini saada, ei, ei tule kohale või ei taha seda saada. Otsesaate ajal tuleb kasutada ka seda informeerimise võimalust, et siin enne keskpäeva on see seis, et tegelikult üle 65 aastast inimeste vaktsineerimise osas AstraZeneca vaktsiiniga on veel vabu aegu Ida-Viru keskhaiglas. Võimalus vaktsineerida on veel Rakveres, Pärnus, Narvas, Kuressaares ja seda kõike saab vaadata siis digiloo portaali kaudu. Aga õhtuse kordussaate kuulajatel tõenäoliselt ega sellest informatsioonist enam väga palju kasu ei ole. Aga siis jah, et selle AstraZeneca ja ka Pfizeri kahe vaktsiinidoosi vahelise aja pikenemise osas Mulle tundub, et see annab nagu korraks sellise ütleme, väikese hingetõmbevõi, noh ütleme siis rohkemate inimeste esimese doosiga vaktsineerimise võimaluse, aga kõik, kes matemaatikast aru saavad, siis liidetavate järjekorrast tegelikult ikkagi summa ei sõltu, et summa jääb samaks, et, et ühel hetkel on nendele inimestele tarvis ka teist doosib, on anda ja, ja seda eksperimenti nüüd ma saan aru, et Eesti siis professionaalid ei toeta jätakski selle teise doosi tegemata ja siis kunagi tulevikus, kui need vaktsiin on nagu rohkem on need siis teeks, et midagi pole teha, et ikkagi kui vaktsiinitootjad ütlevad, et kahte doosi on vaja ja seal tagumine aeg on ka paika pandud, siis tark oleks vist ikkagi kuulata eksperte. Nojaa, seda kindlasti, et tark on eksperte kuulata, aga samas on, on praegu ikkagi küllalt häid tõendeid selle kohta, et üks üks doos annab ka, annab ka küllalt tugeva kaitse, nii et või küllalt hea kaitse, nii et nii et see poliitikaid üks doos võimalikult paljudele on, on mulle tundub väga targana ja seda enam, et ka Ühendkuningriigid sedasama praktikat kasutavad. Aga mis nüüd teha selle digitaalse segadusega, et või noh, kõikide nende erinevate probleemidega, et selge on ju see, et, et sellest kriisiolukorras, kus ma rääkisin, et kuidas perearstid on pandud liigse surve alla, aga tegelikult ju liigse surve all on ka seesama terviseamet, et kui mõelda, et nad peaksid järelevalvet tegema, nad peaksid lähikontaktseid tuvastama, Nad peaksid vaktsineerimist aitama, tama, korraldada vaktsiinide saabumist, korraldama siis ja nii edasi ja nii edasi, et kas Eesti riigis noh, kunagi oli siin mõtte Jüri Raidla ja riigireformimeestele, et peaminister võiks siis ütleme, need silotornid saada nagu ära lõhkuda ja et siis oleks selline ad hoc ehk siis see ülesande kaupa probleemi lahendamise võimekus ka, et kas praegu ütleme, kui terviseamet nagu ikkagi ju möönaks seda, et jama on käes ja egan, et kõikide ülesannetega väga hästi hakkama ei saa, et siis teistes riigiametites ma ei tea, kas on vabu itimehi või, või siis inimesi, kes suudaks minna appi, et kas praegu ei oleks see aeg, kus peaks mõtlema ka ikkagi nagu selliste probleemide lahendamist. Tead, ma täitsa usun, et selliste probleemide lahendamise peale kindlasti mõeldakse ja ma olen mõtisklenud selle üle, et mis nagu mis nagu eelmises kriisis oli paremini kui, kui seekordses kriisis ja nagu sa ütled, siis surve on erinevatel ametkondadel suur, infot on palju erinevate segadusse ajavat infot ja mulle tundub, et, et eelmises kriisis oli üks hea asi kaadi Popov, mina, meil oli üks nägu, kes rääkis nagu kogu juttu ja kui see jutt oli ka see, et teate, ma ei tea, siis oli see oh, jumal tänatud, et siis et see, et selgus seegi, et tundub, et meie, praeguses kriisis on jah selline kommunikatsiooni nägu puudu selline, kes on piisavalt usaldusväärne, aga samas ka selline positiivse olekuga ja mingit turvatunnet tekitav. Aga me noh, selge on käeta praeguses kriisiolukorras nagu ütleme seda, mis sa viitsid, Jüri Raidla algatatud riigireformile, et noh, tegelikult ei ole mõistlik kohaga Ta on väga palju asju lammutama ja ja kindlasti tasub mõelda nagu kastist välja, aga siin oli ka see, mis mu saate alguses selle ettepaneku tegid. Et kui oleks olemas selline tiim, kes seda asja kõrvalt praegu vaatab ja kui see kriis läbi on, siis tuleks nende ettepanekutega välja, et, et mismoodi see riik ümber korraldada niimoodi, et et meil oleks, oleks nagu, et ta toimiks paremini ja, ja kuidas see koostöö erinevate ametkondade vahel paika saada. Et siis on see aega, praegu, ma arvan jah, me peame mõtlema me mõtlemegi, et kuidas saad haiglasse personali juurde, et, et noh, oleks võinud mõelda varem juba pärast eelmist esimest lainet, aga, aga noh, ei mõelnud, aga praegu mõeldakse IT-võimekuse ümbersuunamine ja nii edasi, et seda tehakse, aga ma arvan, et selliseid suuri muudatusi noh, praegusel hetkel võib-olla ei ole mõistlik mõistlik teha. Ega ega ka praeguses tegelikult seadusandluses siin poliitikud ju kemplevad ja mis mõttes geimplevad, tegelikult käib diskussioon, et kõik see, mida me siin kirjeldasime, mida tarvis oleks, et eriolukorra seadus annab eriolukorra juhile tegelikult kõike kui need võimalused. Ehk siis teisisõnu, et kui Kaja Kallas kuulutaks välja eriolukorra, oleks eriolukorra juht, siis tasuks neid ressursse suunata täpselt sinna, kuhu tarvis, et noh, jah, siis tuleb endine õiguskantsler Jõks, kes kardab, et siis hakkavad siis kaitseväelased inimeste kodudes käima, et noh, ma küll Eesti kaitseväkke nii suhtuks. No aga, mis on Urmas Reinsalu on praegu ja siis tõesti selle eriolukorra advokaat, aga mis annaks Kaja Kallasel tegelikult ei oskaks öelda seda, et, et kas on parem saate inimestele vaktsineerimise kohta SMS või neid mingil muul moel teavitada, et siin on, siin on ikkagi ta ikkagi pöörduge spetsialistide poole, kes peaksid selle teavitamisplaani valmis panema, et noh, praegu tõesti see vaktsineerimise teavitamine on nõrk koht ja seal tundub nagu ainukene tark mõte, et teha nagu test, teavitusi, mõelda välja mingisuguseid sõnumeid, mis, mis on vaja inimesteni viia ja vaadata, kas need jõuavad ja kuidas nendele tagasiside siis vastu tuleb. Et siis noh, tegelikult on, see, võiks öelda mõnes mõttes nagu sõjaolukorra imiteerimine, mis meil tegelikult ka käes on, et tõesti kriis on. Minule tundub see eriolukorra debatt praegu puhas nagu valimiskampaania, sellepärast meil on ju tegelikult juht olemas, eks kes kes selle vastutuse on võtnud ja peab võtma, sain Kaja Kallas, peaminister, et, et kas ta nüüd eriolukorra juhina oleks, noh, mina sain aru, et, et, et see annaks talle nagu nagu suur suuremaid võimalusi kuidagi teistmoodi käituda või seda vastutusteistmoodi võtta, et et on selle vastutuse võtnud, tema peab meid sellest kriisist välja viima ja kui see kriis on läbi, siis me näeme, et kui, kui hästi ta seda oma meeskonnaga suutelised, et ma arvan, et see eriolukorra teema, et see viib nagu fookuse jälle natukene nagu selles sellel oluliselt eemalt või kriisilahendus alt ära ja raiskame lihtsalt lihtsalt aega praegu sellest nagu debatis, et et noh, ma, ma selles osas oleksin nagu kriitiline. Saatesse muuseas sekkub eelpool mainitud Urmas Reinsalu, kes kirjutab, et Aivar Hundimäe ei ole õigus, et praegu ei vastuta mitte Kaja Kallas, vaid Tanel Kiik. Tore on olla dialoog dialoogis siin otse-eetris, aga, aga tõesti see küsimus eriolukorrast või, või ütleme, sellest politiseeritusest on, on kõikide kõikide riikide valitsuste laual ja kõikide riikide valitsustel on nagu nõudlused. Tehke midagi, et inimestel on tunne, et kui seatakse piiranguid, midagi tehakse, et siis siis siis juhtub midagi. No väga hea, aga tuled, tuleme, tuleme ühe konkreetse näite juurde, mina vaatan siin teadusnõukoja soovitused valitsusele, 23 veebruar teadusnõukoda ütleb valitsusele, et noh, siin on mitu soovitust viia nakkuskordaja alla 0,9 mida siis siiani ei ole saavutatud, et aga seal oli terve rida ettepanekuid ja üks ettepanek oli punkt number 10 nõuda kõigilt riiki saabujatele siis BC ar testi, et tuvastada kiirelt uute murettekitavate viiruste tüved ja praeguseks siis selgub, et noh, et Eesti riigis kehtiv seadusandlus seda kohustuslikus korras ei nõua. Öeldakse, et kui oleks eriolukord, siis põhimõtteliselt eriolukorra juht saaks selle kohustuse panna, nüüd on küsimus selles, et noh, kas nüüd enam, sellel on Tarv tarvidust teisest küljest muidugi noh, lisaks briti tüvele, mille pärast siis nädala alguses Kaja Kallas riiki asus väga oluliselt kinni panema, on olemas veel Lõuna-Aafrika tüvi on olemas, brasiilia tüvierialakirjandus ütleb, et need on veel agressiivsemad. Et nüüd ongi küsimus selles, et mis siis teha. Ma võin selle lennujaama kohta öelda, et ma pean tunnistama, et ma käisin lendamas ja võin öelda, et ühtegi ühtegi Euroopa lennujaama ei pääse sisse check-inis kaugemale, kui sul ei ole negatiivset, testib ette näidata, et Tallinnasse. Sa võid nõuda Tallinnasse sisenemisel, aga tegelikult ei ole saanud inimene lennukisse minnagi, enne kui tal seda testi Ei olegi, aga kui sa tuled tagasi, siis sa nakatunud, noh, ma ei tea, piltlikult öeldes Londonis ja kui sa jõuad Eestisse, siis võib-olla see piishardist midagi näitab. Ei noh, mina ei tea, see on nagu selline ütleme. No näiteks Holland nõuab ja just Holland nõuab enne pardale astumist peab olema neli tundi varem tehtud kiirtest. Et selleks, et sa jõuaksid Tallinnasse, siis tegelikult ütleme, kui sa tuled läbi Hollandi, et need teiste teiste tehakse tegelikult praegu pööraselt, et ma julgen väita, et, et kui keegi reisima läheb, siis testide hind on sama suur kui lennukipiletite või isegi rohkem. Nii aga. Aga jah, et kui teistelt sulle tulles tagasi siis nende poliitiliste otsuste juurde, siis, siis näiteks Lissabon on hea näide sellest, kuidas kogu linn on suletud, kõik on noh, liikumist ei toimu, ainuke, mis, mis on lahti, on siis toidupoed ja on võimalik siis Teicu võine sööki kaasa võtta, aga tehke või kohtadest ei ole võimalik, kaaslaste jooki ei ole võimalik ostaga putšinot ei ole võimalik, espressot ei kokakoolat, ehk siis see on minu meelest näide poliitilisest otsusest, et on tehtud otsus. Ja siis tegelikult sa mõtled sellele, et aga, aga mida see otsus nüüd täpselt annab, et, et keegi on kusagil otsustanud midagi. Et selliseid liig palju otsuseid ei ole alati vajalik. Aga samas on hea, kui, kui tehakse otsuseid, sellepärast et mulle tundub, et Eesti probleem, nagu siin selle aasta alguses oli see, et me lükkasime seda otsustamist edasi erinevate näoga, vaata otsustan ma toon ühe näite, eks, et seesama, mis nüüd eile ära otsustati, et riigikogu liikmete valitsusliikmete vaktsineerimine sellest Kaagalasest veebruari alguses korra seda kuskil mainis. Poliitikutel polnud julgust seda, seda otsust langetada, seda venitati, kui, kui kummi ja tegelikult oleks tulnud see kiirelt. Täitsa ära lahendada. Selline see on ikkagi selline pudi-padi, et ega see nakko nakku nakatumiskordajad seda r nulli alla ei viiks, et kui ikkagi mõelda selle peale, et 20 detsember Euroopa nakkustõrjekeskus siis liikmesriikidele saatis soovitus Eesti puhul siis selle soovituse sai seesama terviseamet asuge rohkem sekveneeri maa ja vaadake nii-öelda, milline tüvi teil seal levib, et Eesti sai teada, et meil siin briti tüvi siis on nii-öelda ühiskonnas siis populatsioonis olemas läbi Soome, kus siis Soomes testib ja Eestist saabunud inimene siis andis positiivse proovi ja hilisemal siis lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on just selle nii-öelda siis kurikuulsa briti tüvega ja, ja siis kui vaadata seda, mida Jevgeni Ossinovski sotsiaaldemokraat, et on siis püüdnud ka siin oma sotsiaalmeedia postitustes kirjutada, aga tänases õhtulehes siis tegelikult juhiti sellele tähelepanu seal pool või terve veebruarikuu ja ka teadusnõukoda viitab sellele ja see nüüd, et selle nädala alguses see numbrite trall läks lahti, et et 98 protsenti siis on nii-öelda siis selle Esskeeni või, või ütleme Ainuke jama on ju selles, et seda Bolton seda briti tüve isa otsusega kinni panna, kuidagi selle levikut piirata see, millal, nagu me tahame otsuseid, aga tegelikult viirus levib omasoodu, et ma nagu olen väga sama meelt. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, kes Mornaga, kes ütleb, et et küsimus on inimeste ohutundes eelkõige, et me võime teha igasuguseid otsuseid ja ühiskonda kinni panna, tegelikult viirus levib, levib muul moel, mida me ei saa otsustega otsustega. Me saame takistada selles mõttes, et me saame seda viiruse levikut takistada, kui me otsustame kiiresti ja need otsused No kuidas me otsustame seda ütleme, et näiteks kui me teame, et viirus levib rohkem Lasnamäel ja Õismäel, mis me, mis me seal teha saame, väga. Rohkem testida, rohkem avastada, rohkem tegeleda probleemiga aga mitte saata sõnumeid ühiskonnale, et et inimesed on kodus väsinud olemast, et meil on nähtamatud ohvrid, nendega peab tegelema ja inimesed lähevadki rohkem siis kohaliku kõrtsmiku toetada. Aga siis ega nendest põhjustest võimegi siin Jahju rääkima jääda ja, ja nüüd on küsimus selles, et lapsed mõnda aega kooli ei saa siis kauplused, kui toidukauplused, apteegid välja jätta on kinni siis põhimõtteliselt noh, elu on väga tõsiselt häiritud ja nüüd on küsimus selles, et kas kõik õnnestub 11.-ks aprilliks taas enam-vähem rahuldavasse korda saada, ehk siis haiglad tulevad taas sellega toime, mida neilt oodatakse, praegu siis tegutsetakse taas võimete piiril. Valmistatakse siin plaanilise ravi lõpetamiseks, kiirabibrigaadid on vähendanud, et siis koosseis ja selles mõttes, et kui palju seal ühes autos, et võimalikult palju kiirabiautosid suudaks inimestele nii-öelda appi minna ja nii edasi, nii edasi segadust on väga palju ja kokkuvõttes sellel kõigel on hind ja sellel lõppeval nädalal siis ka valitsus teatas. Siis sõltumata sellest paar nädalat üritati rääkida, et lisaeelarve on kõige kohmakame, kõige nii-öelda, mitte tarvilikum meede, siis nüüd lähinädalatel loodab siiski valitsusse saada valmis lisaeelarve eelnõu ja sellega riigikokku saata ja praegune maht ei ole täpselt selge, aga see jääb sinna 500 ja 700 miljoni euro vahele. Keskne küsimus on see, et kas kõik see, mis praegu kannatab, need inimesed, need ettevõtet, et kas neil aidatakse kuidagi elus püsida või teisipidi küsides et ei sure ära, aga elada ka ei saa? No lisaeelarve, selles mõttes, ma arvan, on mõistlik, et et selle peale mindi ja, ja ikkagi need summadeks osaliselt lähevad selleks, et et toetada siis neid, kes võivad, et töö kaotada või kellel ei ole praegu tööd, aga keda veel ei, koondatakse palgatoetuse teema. Teine oluline pool on ikka kogu see tervishoiusüsteemi nagu lisarahastamine. Aga, aga mis ma võib-olla ja noh, kui eelmise aastaga võrreldes ma olen mõelnud, et, et mida võiks kaaluda, on see, et et kas palgatoetus, nagu on kõige mõistlikum jagada seda läbi ettevõtete. Et võib-olla võiks võtta sellise suuna, et toetada siis inimesi, kes, kes tõesti tööta jäävad selle kriisi ajal, et tõsta siis neid töötutoetusi, et mitte noh, ütleme, et see, me lähme sellest kriisist välja niimoodi, et tõenäoliselt osa töökohti paratamatult kaob, osa toimub nagu ümber muutumine. Et, et see on minu arvates selle palgatoetuse üks selline suur miinus on see, et naheldame siis need töötajad sinna konkreetsete ettevõtete külge, maksame ettevõtjatele toetus jätnud töökohti säilitaksid, aga võib-olla neil pärast seda kriis ei ole nii palju töökohti vaja, et võiks käia läbi läbi inimeste, see toetuste maksmine, et selle muutuse võiks teha, aga, aga noh, ma saan aru, et seda tegelikult ei tehta, et me eelmine aasta nägime, et, et ma arvan, lootus saidki need, et kas tegelikult seda ei vajanud, et see toetusmeede palgatoetus, mis me vähemalt eelmine aasta tegime, oli, oli üpris ebaefektiivne, ta oli kiiresti vaja, saan aru, kõik need argumendid, aga et võib-olla võiks nüüd läheneda teistmoodi Nojah, me oleme praegu sellises olukorras, kus me ei tea tuleviku majandusmudelit, et missuguseks meie majandusstruktuur üldse tulevikus kujuneb, et et selles mõttes see ilmselt struktureerib ringi. Ma ise loodan, et ikka turumajanduse mudeliga. Küll, aga me, mitmed sektorid võivad suisa ära kaduda või ümber muutuda või. Taastumine on erineva tempoga, eks, et turismi puhul juba praegu on öeldud, et ega me tegelikult me võime öelda, et me paneme lukku siin, ma ei tea, kuuks ajaks või vajadusel kaheks kuuks riigieksam viirus nii-öelda kontrolli alla saada, seda levikut takistada. Aga turismisektorile võib see tähendada tegelikult seda, et, et neil on see aasta kõike sisuliselt, et ka jälle kadunud aastat. Aga taastumine ei toimu nii, nii, nii kiiresti. Aga paradoks ongi see, et kui lugeda ka siis Tiit Pruuli intervjuusid lõppevast nädalast, neid ta nii Postimehes kui ka Toomas Sildamile siin vikerraadios rahvusringhäälingu portaalis andis, et siis põhimõtteliselt soov majandust mõnda aega avatuna haavatumana hoida, siis on tegelikult tekitamast siis seda, kuidas see pruuli nüüd ütles, haige paariariik, et see on siis Eesti suveks, ma saan aru, siis väga palju turismireise siia ei saabu, et nüüd on küsimus selles, kas see olukord õnnestub kiiresti korda saada ja meie võitjatele ei jääks Tallinna vanalinnas või ka kusagil kaugemal Tallinna lennujaamast lõuna pool siis teine turismisuvi vahele. Aga kui nüüd? Tulge tulles, siis ma soovitaks vaadata Suurbritannia poole, kus vaktsineerimispassidega inimese inimesi on ootamas Kreeka et, et miks mitte ka siis Eesti. Nii, aga kui tulla ikkagi nende reaalsete kannatajate juurde, siis ka tänastest lehtedest on võimalik lugeda uudiseid, kuidas õpilased siis on taas distantsõppel, kuidas maapiirkondade lapsed koolitundidest osa ei saa, kellel on raha vaid mahupõhiseks Internetipaketiks, kellel internet ka õhu kaudu üldse ei levi, et olen kuulnud, et väga paljud lapsevanemad viivad näiteks lapsi lasteaedadesse praegusest lihtsalt seal saab laps kolm korda päevas vähemasti süüa rohkemaks. Praegu perekondadel maksu ei ole, et ehk siis meil on nagu reaalselt probleemid, et kui laps ei saa selle tõttu, et vanematel ei ole raha osta internetipaketti või siis maapiirkonnas lihtsalt ei ole ligipääsu sellele internetile, et ta ei saa osa haridusest, siis see on nüüd probleem, mille peaks tegelikult riik oleks pidanud juba mõnda aega tagasi ära lahendama. Jah, aga seda ei saa lahendada siit kuskilt ülevalt nii-öelda valitsusel see peab hakkama, noh, need lahendused ja need variandid peavad tulema omavalitsustest, kes, kes nende nendele inimestele on nagu lähemal. Lihtsalt valitsusel on võib-olla oluline Andruse sõnum, et ollakse valmis minema. P Ma ei tea, kas siis võtma laenu või, või, või noh, et seda, neid, seda probleemide lahendamist nagu finantseerima, et ma arvan, see on nagu oluline, et me siin mulle tundub jälle selle lisaeelarvedebati näitel, et et Reformierakond ikkagi tajunud hästi seda, et milline see kriis on, et kas see vastuseis nagu lisaeelarvele ja kogu see jutt, et, et seda võib-olla ei ole vaja. Et noh, tundus, et, et nad ei saanud alguses aru ja kogu seda valitsusvastutust võttes siis kulus liiga kaua aega mõistmaks, et asjad on nagu halvasti. Aga Aivar, kas sina oskad selgitada, et mulle meenub ka Keit Pentus-Rosimannuse väide, et riigi rahaasjad on pilla-palla, raha pole, et kas sina oskad öelda, kui raha pole ja nüüd lisaeelarvet koostades laenu ei võeta siis kuidas saab seda teha sellises mahus nagu 500 kuni 700 miljonit eurot, et kas raha oli või ei olnud? Ei no ma seda niimoodi, ma ei oska öelda, et kust, aga et kindlasti on võimalik nagu mängida mingeid prioriteete ümber, eks, et et riigieelarve on ju ju üpris mahukas, jah, palju asju on seal ette ära jaotatud. Teine asi on, on meil ikkagi olemas mingid reservid ja kolmas asi on, on võimalik võtta võtta laenu, et see kriis nagu ära lahendada. Et need Need variandid on meil meil nagu laual keegi valitsust vajutuseks. Mingit nuppu, et, et lõpetage see jutt. Ei, see sõnum tuli riigikontrollist, et me peaksime nüüd jõudma järgmise teema juurde ja ma arvan, et asumegi. Sest jah, midagi pole teha, kui me ka eile kokku leppisime, siis selle viiruse teema juures võiks püsida saate esimesed 40 minutit maksimaalselt, aga ma vaatan kellale ja meil on saate lõpuni vähem kui 10 minutit. Ja pensioniteemast ei jõua rääkida, aga räägime täna riigi poolt kinni makstud bussisõidust ja riigikontroll viis läbi ühe auditi, siis kus uuriti seda, kuidas siis nii-öelda tasuta bussisõidumudel on siis tööle hakanud ja riigikontroll kirjutab, et tasuta ühistransport ei tähenda ilma töötasuta sõitvad bussijuhti või tasuta saadud kütust. Bussisõit on ainult inimestele tasuta, riigile tähendab see iga igal aastal üha suuremat kulu ja prognoosid tahavad, et rahavajadus maakondliku bussitranspordi korraldamiseks on siis sellel aastal 52,1 miljonit eurot ja järk-järgult suureneb see kolme aasta pärast, siis 65 miljoni euroni ja enne inimestele nulleurose piletihinnaga maakondliku ühistranspordi võimaldamist toetas riik maakondliku bussitransport siis 22 miljoni euroga. Nüüd on see keskne küsimus, seda auditit võikski jääda siin ju ette lugema, sest põnevat lugemist on seal palju ja palju. Aga aga, kas see tuleb meile nüüd nagu üllatusena, et see tasuta ühistransport ei ole lahendanud neid probleeme, et rohkem inimesi ei käi tasuta bussiga tööle, et see teenuse kvaliteet ei ole selles mõttes läinud paremaks, et need metsataluinimesed, kes varem pidi omama peres kas ühte või kahte autot et siis pereema ja pereisa saaks kusagil maakonnakeskuses või kaugemal tööl käia, et endiselt, et see buss nende metsatalu juures ei peatu ja, ja nii edasi, et tõenäoliselt me teadsime juba ju seda mitu aastat tagasi. No mulle tundub praegu see uuring, mis on 2000 902019. aasta andmeid uurimas, kui käe käeviibutus nagu minevikust või sellisest kadunud maailmast, et et siin koroonamaailmas me oleme, kus, kus kõik, kellel võimalik, liiguvad autoga liiguvad võimalikult väheste väheste gruppide, näete, et ühistransport võib olla küll väga loodussõbralik, aga tegelikult hetkel ei ole mitte kuidagi nagu soovitatud mitte kellelegi, et, et see on sellised nagu mingit tont transport või midagi sellist. Ei, see, ma arvan, see järeldus ei tulnud üldse üllatusena, sellepärast et ega ju selle tasuta maakonnaliinide teema ei olnud kuidagi parandada seda transpordiühendus, seal, kohalike, see lahendus, kohalikke probleeme, vaid tegelikult see asi on selles, et see oli üks valimislubadus, millega üritati saada valijate hääli, lollitati valijaid, see oli läbimõtlemata kahjuks selliseid lubadusi valimistel antakse ja veel suurem kahju on sellest, et neid teostatakse, kui, kui saadakse võimule, sest sa oled nagu lubaduse andnud, sa pead selle ära tegema, kuigi see on läbimõtlemata. Urmas Reinsalu meid siin kuulab, et ma arvan, selline näide oli, oli ka Isamase madalapalgaliste toetuse lubaduseks, et kus Juhan Parts reklaamides seal mune näitas meile poeletil ja selgitas kuidas, kuidas madalapalgalisi hakatakse aitama, riik kulutas selleks mõned miljonid, vist Urmas Reinsalu vaid kuulab, saab täpsustada, pallis oli, kas see oli ligi kolm miljonit ja kehtis vist ainult lühikese perioodi ja lõpetati ära ja, ja lihtsalt maksumaksja maksis ühe üpris nagu ebaefektiivse lubaduse kinni. Millega siis poliitikud Isamaa soovitasid, hullutas rahvast ja Keskerakond samamoodi selle bussitranspordiga lihtsalt hullutas ja lollitas rahvastelt. Aga, aga noh, ütleme päriselt, et kõik halvasti on, ka ei saa öelda, sest seesama audit näitab seda, et need inimesed, kes selle ühistranspordi on juba üles leidnud, et nemad kasutavad ka seda siis rohkem, et noh, piltlikult öeldes kui inimene kusagilt siis maakonna väiksemast linnast maakonnakeskuses turul käis nädalas ühe korra, siis nüüd kui on tasuta, siis saab käia rohkem, sest kulu ei kaasne, et vaba aeg-ajalt teatud ühiskonnarühmades on vabalt kätte saada, et, et kui sul kulusid ei kaasne, siis võib ju bussiga sõita küll. Jah, küsimus on lihtsalt selles, et kui sul on mingi asi tasuta, et, et siis siis sa ei mõtle selle peale, et kas seda nagu noh, on võib-olla nii palju vaja, eks. Aga see selleks, et, et mis see probleemi koht on, see, et, et et seda transpordikorraldust ei vaadatud nagu nii-öelda mitmekesiselt, eks, et tehti see lubadus ära ja, ja sellega nagu asi piirdus. Seesama riigikontrolli aruandes tuleb välja, et mõnes kohas võiks mingeid alternatiivseid variante kaaluda kas või seda, et et kui ma tahan kuhugi sõita, et ma saan nagu tellimise peale teha, vaatame neid numbreid, et kui palju see siin oli kilomeeter või noh, kohati võib maksma minna, siis mõnikord on kasulik, kui mul oleks võib-olla riigil maksta taksosõit kinni, et see inimene saab, saab oma käigud ära teha, et selleks ei pea suurt bussi hoidma või, või noh, võitja, transpordivõimaluste parandamine teistmoodi, et kasvõi kohalikud teed teha korda, mis olid näited siin, kui see tasuta transport tulid, tasuta bussid olid, olid poris kinni ja ei saanud lapsi kooli viia. Et see ei ole nagunii lihtne, sa ei saa seda teha nagu loosungitega ka. Probleem on minu arvates selles, et, et see loosung et jäädigi selle loosungi juurde tehti ära ja rohkem nagu edasi sisuliselt, et ei tegeletud, et linnuke oli kirjas, nagu keskerakonnale meeldib öelda. Aga noh sisu oli vä? Tehtud meeldib öelda, suur osa erinevatest maakohtadest on endiselt ühistranspordist ilma ja kui või, või siis tõesti see buss võib seal ka tehniliselt, siis ma ei tea korra päevas või korra nädalas käia, aga kas sellega tagasi saab? Väga palju. Iga näitleja jah, kus oli ju täiesti absurdsed olukorrad, kus sa ära saad, kodust, aga, aga pärast samal päeval tagasi saa. Ja ja siis aga seda analüüsiliinivõrgu korrastamiseks, noh seda teostatakse niimoodi, et vaadatakse praegust bussikasutust, ehk siis kus inimesed peale tulevad ja kus nad maha lähevad ja siis saab enam-vähem teada, et äkin sinna mõni lisabuss tarvis panna, aga see mõnest külast või siis keskusest alevist üldse ei saa liikuma, seda seal analüüsis väga ei ole ja, ja ei pingutata ka eriliselt uusi reisijaid bussi tuua, nendest tähtedest siis ja, ja kui nüüd kindlasti, kuna ma saan aru, et siin meid kuulavad poliitikud, siis kindlasti Taavi Aas püüab raadioraadioga vaidlust pidada, õigub vahele, et mainige ka seda, et liinikilomeetreid juurde tulnud jah, 11 protsenti on tulnud, aga seest on suletud väga palju kommertsliine. Ehk siis sul on turumajanduse loogika. On teatud valdkonda ära viidud, ehk siis tavaliselt ikkagi turumajanduses seal, kus nõudlus on suur. Enamasti tuleb ka pakkumine koos kvaliteedi ja noh, võib-olla ka siis piletihinnaga. Aga järgi, aga kui sul on tasuta teenus turul, siis noh, midagi teha ei ole tasuta teenusega, isegi kui see on kehva, on väga võimatu konkureerida. Ja tasuta, tähendab, see ongi see probleem on selles, et tasuta ei peaks andma inimestele, kes seda ei, ei nagu ei vaeva, kes suudavad selle teenuse eest maksta, et nad peaksid sind samamoodi toetama neid inimesi, kellel ei ole võimalik transpordi eest maksta, eks, et kes peavad saama liikuma, et mõtlema neile need toetusmeetmed, aga aitäh kõigile, et noh, minul ei ole vaja ekstasud. Kivimägi tuleb Tartusse ja tahab sõita suvel bussiga Elvasse, siis Hundimägi suudab selle eest maksta ja ma saan aru, et aga tegelikult tahab maksta. Aga kui ellu. Ma ei taha, kui on võimalik, eks, aga, aga mulle ei peaks seda, seda nagu riik pakkuma, et ta tegelikult ju ei maksa mitte mitte riik, vaid maksavad teised maksumaksjad selle nagu kinni. Mina saan liikuda. Just nimelt, ja siis, lõppkokkuvõttes, kui Elva vähekindlustatud inimesed peavad Tartus maakonnakeskuses käima, siis neile võiks tõesti selle siis riik tasuta maksta. Aga nüüd ongi küsimus selles, et kui suur see ring on ja kes selle üle otsustab, et see vajaks võib-olla suuremat diskussiooni. Aga täna me sellel teemal rohkem diskuteerida ei saa, sest meile antud saateaeg on läbi. Heidit Kaio, Aivar Hundimägi, Mirko ojakivi teid kuulamast, olge terved ja uute kohtumisteni rahva teenrid eetris taas juba nädala pärast.