Kas teed, keda te peate hakkama kujutelma tekitaja ettekujutuses kohe tema vahetu tunnetamise teel jõuate temani tämber, mõtiskledes teda kujunenud elementide kombineerimine korrektiive, lennatakse keeruliselt. Küsimus on keeruline, aga ta on mõistetav küll. Üldiselt ikka tekib mingisugune kujutlus otsekohe nagu sa loed tüki läbi, mingisugune tüüp kohe ilmub silme ette. Ta oli veel töö käigus ja mõtiskledes nii läve juures, nagu sa ütled. Laua juures, palju seal mõtiskleda ei olegi, sünnib ikka rohkem käia, liikudes aga. Mõtiskledes ta võib muutuda ka mingisugune ettekujutus tekib otsekohe nagu lohet teose läbi. Ja see võib väga kaugel olla sellest lõplikust tulemusest, aga aga ta tekib paratamatult, ta tekib vist igal inimesel lugedes. Äkki ei saa seda kuju kätte sellisena nagu sa teda kujutad. Seal tekib sageli nihestus, hakkad äkki kuju püüdma ilma? Et sa teda endale saaksid kohandada. Aga kas sul on üldse ammu seal niisugune kuju tervikuna näed koostama niisuguse väljend muundumisega jää ennast püüate kuskil päris mitte ainult grimmi abil, vaid tervikuna. Ei ole ammu, see on. Aastate vältel on see kogemust olnud. Nathan vääreks täielikult enda pealt lähtumist täielikult enda pealt, et enda peal kujundada rolli. Ja määraks püüda seda kujutlust, mis sul tekib. Siin peab leidma mingisuguse kesktee. November kehastumisest, räägime siis. Ümberkehastumine peab toimuma kusagil. Enda isikus peab kusagil lahti, saab. Mitte isiksusest agenda isikust lahti saanud. Muidugi. Kujutasin ette ei sellisena, nagu teda ei kujutanud üldse ette. Nagu lõplikult tegin. Ma kujutasin teda teisiti ette, siin meie koostöö ja sinu suunamine juhtis teise liini peale mind äkki. Kujutlus oli teistsugune. Isik või karakter, kes hiljem välja koorus? Ja noh, siin ongi üks asi karakteri looming Mina kujutlesin teda näo omal ajal sedasi peale ta hakkab kuskil nakkus tähele. Kuskil seal kõigest sellest lahus. Rihmal natuke ma vihkasin karakteri loodud ja seda sõnamõtteliselt on seal. Pead endast lähtuma. Aga kui palju siis tähendab sinu karakter ja seega Lactel erineb, vaat selles on küsimus. Ma mõtlen enda isikuks jääda, siis ei ole karakteri looming, mis kõik siis, kui hästi või halvasti Saint interpluateerib. Kirjaniku mõtteid või, aga see ei ole direktiivi looming. Looming on ikka see. Kui sa isikust mädaned. Isiksus jääb. Mingisugune moondumine peab ikkagi toimuma minu arvates. Naljaks, see tähendab selle mõttelaadi omandamine ikka tahes-tahtmata kuskil on käepärast, on ka niisuguses noh, sinu enda füüsilises olema, siis on ka muud sai olla täpselt nii, nagu muidu oleksid. Ainult räägid neid sõnu ikkagi kuskil muutub. Ja kui sa lõpachiniteed, sul ju täpselt samuti saiad ikkagi Mikiveriks oma isegi liigutused ja kõik need on kusagilt Mikiverlikul ometi täiale, Mikiver, teine inimene. Mida ma ei tea? Mis tegi parem, kas rollid, psühholoogiline, plastiline või kõlaline, hääleline kuju? Osaliselt nagu midagi. No ma ei tea, ta on nagu, ei ole mitte päris loomulik ta sageli tundub, et kunstlik hääl. Ma tahaksin hoopis lihtsamalt rääkida, äkki või. Aga tekib mingisugune kõmin või kusagilt häälekoolist laulukooli saime kõne jaoks võib-olla. Kujundus hääley Estonias kui ma alustasin teatriteed, siis oli ju Kellel on? Seal aga ikkagi jah, eks ole, tekib paremusralliks ökoloogiline, plastiline. Noh, nii palju visioonis, kui sa teda näed, aga. See on siiski teisejärguline, ma ütleksin, see on juba viimane töö etapi kusagil plastika otsimine. Jah, selle kuju iseloomustamiseks võib Venemaa tallele. Minul näiteks Jalmar hektari juures. Mulle tundus kohe algusest peale niimoodi, et olevas kaks-kolm sentimeetrit pikemad sõrmed kui mina oleksin veel kord üle, et mis ma siis sellega teen, vaid iseloomustas inimest, see on tegelikult. Ja siis seal psühholoogia. See plastikotsimine teinekord plastika otsimisest, äkki võib ta avada karakteri do või kusagil nad on niivõrd tihedasti seotud. Ada, minul tekib enne siiski mõtteline plastika veel üldse ei oska ütelda. Alles, kui näitejuht juhib selle peale tähelepanu või õnneseened äkki oliive seesmiselt kusagil valmis. Ja Panso ütleb, et aga säästud nagu nagu maamees või tervist nakkus ei ole seda meest, mis sul juba Kraktoris olemas on. Sinul kaks rolli, mis me tegime tõtt ja villi laulan seal käesusega ühekesi tähelepanu juhtima tõketele, missugused on selle inimese käed ja see tohutult väkke abistab kusagil. Ja ma tean rollile minema. Ma ei kujuta ette, mismoodi muidu mängib või mismoodi see peaks olema nagu psühholoog. Aga ma tean, mis hakkaks. Täpselt varba otsast sõrmeotstele. Häälelile? Õige küll. Sellepärast, et mina teen umbes, kujutan ette neile sõge ameeriklastele bioloogilisele ei lähe seal lingis õhkagi tarvis. Aga ilmselt olete sellele, et ollakse sellele komistanud küll. Sest ka mina oleme töödelnud Põgenik põgenik, seal esimene väiksed kogemused, mina ei osanud, nagu ta seal kuskil avastas selle, mismoodi tuleks sinuga teha ja et üldse on võimalik. Sõbrad. Hakkasid. Jah, nende hääl kuskil olemas. Jah, isegi ilusaks muutub siis, siis sa mõtled hääle peale, see ei ole muid vähem teid äkise teiega elektrituum ei leia midagi siis äkkega tähele peale mõtleb. See küsimus on nagu kahes eelmises koos juba trollivälise kuju loomisel vahetunud eeldustest või otsiti moodusena kohandamiseks rolli ideaalkujule, nagu teie arvamust peaks olema. Praktiliselt ja. Vahetult oma. Tahaks õudselt ju minu arvates ikka ümberkehastumise ideaal ongi selles. Et saada kätte see ideaalkuju. Aga samal ajal võeti, teete hoopis mingil teisel põhimõttel osa lihale ilma ümberkehastumis. Niisugune ideaalselt saab. Küll muidugi. Siin hakkab lihtsalt hakkab mängima, see ise niivõrd hästi ei tunne. Eks ole, ja rolli võib näha tema ideaalkuju neljade. Mul ei ole ei, need jalad, käed ja kasvõi see, eks ole, ümarusega ega, ega kõhnusega, kõik venelased lihtsalt võivad hätta jääda, eks ole. Aga siis ta tuleb ikkagi siis kuskil töö käigus ta tuleb, läheb niisuguseks, et et see ideaal tekib enda pealt pärast hiljem. Ja praktiline ideaal on ikka palju õigem ja, ja see on teostatav. Aga see niisugune välja mõeldud ideaal alguses esimene ideaal seal seal noh, nii nagu üks ütleb, seal ideaalne nõudmine, aga ta ei ole praktikaga kooskõlas. Ei oska küll, ei ole just näitejuht teeb selle vea õudselt eriti eriti noor, näiteks talvenäitejuht. Mina peaksin ütlema, et ma olen seda teinud, kui see esimene talun seda isegi kolmel neljal aastal olnud. Niisugust asja tähendab, kus ma. Aga proovisaalid on selle kaasa, mida ma näen oleval tükki eriti alguses mõtlesid hirmus hästi, läbilõikeanalüüsikujud hakkasid kuskilt, elame minule muudegi visioon pilti ja siis arvestamatatsioon, n kraam, Heino, mandri või keegi see, äkki hakkad seda? See on vägistamine, seal sõrm. Seda. Ta tuleb ja siis oligi see mõte on selge ja ja kontseptsioon on näha ja kõik niimoodi. Aga näitlejad on natukene nagu puusad või selles, eks ole. Nii imelik kui seal õudseks murrangu momendiks, mida me ise tagantjärele võib hinnata, ma ei mäleta enam aastale, mis kuulsa täpselt olid jutuajamine vettinud. Ja selle jutuajamises üks lause oli, et et mina ei loe näitemängu enam pärast. Ükskord aitab, kui ma sellega muidugi liialdasin, seda ma ei võtnud mitte omas löövet, üks kordadest proosal ei loe, tähendab analüüsita igatepidi läbi. Nii palju kaugemale, et nad võivad näite juhtiga veel äkki uue uute mõtetega sütitada või. Naise sünni või? Kui on vastastikune niisugune usaldab loomingut. Ja veel, võib-olla niimoodi, et näitejuht veab ees. Ja kui veab õigesti, niimoodi hakkab varastama. Näitlejatüki ise vedada enda järgi, see on sageli niisugune. See võib fiaskoga lõppeda. Näitleja hakkab tüki vedamisega, siis tema ei näe tervet. Et laua tagaperioodi ajal sellepärast mina ei taha enam kõike lõpuni loogilisse järjekorda seada, kõiki asju lõpuni laua taga ära põhjendada. See loogika on sageli. Teda ei saa välja mõtelda. Sa võid mõistusega mõteldagi, äkki ei hakka tegema, mängima, tegutsema siis ta muutub. Situatsioonid hakkavad juba dikteerima seal aga kui seal niimoodi mõne näitlejaga, kes on ise õudselt loogiline, hakkab su käest nõudma analüüsi lõpuni läbi, oli tegelikult kõik ei saa ära seletada mõistusega isand, visanud sinna ja hakkame vaatama. Ja, ja just see on tore. Kui hakkame, noh et ei oska veel midagi. See niisugune teatud otsimise periood, mis ja tõesti oleme kõik. Ja veel, äkki üldse selleks vajalik mõistusepärane siis või? Ta ei ole õieti võistlusepärane ka, ta on lihtsalt üks sulepea otsast välja imetud. Seda lõpuni analüüsinud võib-olla käituks normaalselt. Olgu siis õieti ära näitlejalooming, siis muutub mõttetuks, siis tuleme kokku, lepime kokkuvõte või nii täpselt telenii. Igaüks teeb nii nagu suudab ja ongi valmis seda loomingut otsimisest. Otsimisperioodi evikesedes. Proovide käik muutub mõttetuks, õpime tekstid pähe ja mängime nii, nagu me kokku leppisime. Ideaal peaks olema täpselt läinud, on edenenud nii kaugele viima, et seal, nii nagu korvpallivõistlus Eks ole selge, kus ei ole näitleja, peab selle ise ta teab, mille peale ta mängib. Leppe eesmärk on teada. Eks ole, ja üx igavene võidu peale võiduga igal juhul meil tähendab niimoodi kuskil kontseptsioonis seatud, meil oli jälle kõik, valmistatakse ette, meeskond istub eelmisel päeval koos tehakse vastas, tuntakse, peaksime mänguplaan. Aga kui nüüd idiootlikult hakkaks sellest mänguplaanist platsil kinni pidanud? Tuleb nende ennastunustavalt nädal kuskil antud hetkel elada. Vaatasin ja mis nad on nik serva pidi nagu natuke räägitud. Kas temake taha žesti ja nii ka ettevalmistusperioodil läbi sünnivad need lahendatud. Selle peale ma ütlen sulle järgmine osa ettevalmistades kontrollite, täpsustati ennast peegli ees. Peeglid mõnikord käsutam küll aga mitte kunagi rolli õppimise juures vaid enda tundma õppimiseks. A'la lähedal ei ole, mida me ise tegi? Tähendab, kus, kus näitleja ei öelnud seda majandus hästi kontrollinud? Sellepärast et ma ei tea ja siis on see parim tahtmine. Aga vahendite valik seda rääkinud, ütleme, mõjuks all siis mittenöörina, teed midagi ära ja siin vaja masinaid. Ja siis, kui seda ei ole, siis sa pead ise kontroll, mõjub see korras ainult väraval lavale läheb oksjonile. Enam-vähem. Kas te unustate ennast osas täielikult mõnedes episoodides ja millistest sugugi? Ma ei unusta vastu üldse, kuidas ma sain unustada ennast. Unustada, siis peab meile mõistuse kaotama. Issa tunnustada. Kõige hiilgavamaid momendid on need, kui sa tunned, et mitte sina ei juhi rolli, vaid troll sind. Ja täielik fiasko loiuks muutub äkki. Kuule, nüüd on vaja oma mida siin ei ole tänapäeva tehnika, nad igasuguseid võimalusi ennast. Seal saad ennast rollis vaadata videosalvestused või pilved ise. Lehmad olid seal niisugune, välja näeb teatud hetkel. Erameeldivustunde tähendavad ja neljandat väikse imestusega. No mina umbes midagi ette kujutasin, aga mõnel määral pärast. Siis ma ütlesin sulle ka seal niux nägid. Paned selle proovi. Ei, ei, ma ei uskunud, et inimese nägu olla. Seal.