Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, kolmanda mai olulisemad sõnumid stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Järgmise nädala esmaspäevast alustavad mitmed Euroopa Liidu riigid toona sertifikaadi testperioodi. IT-minister Andres Sutt loodab koroonatõendi siseriiklikud kasutusreeglid juuniks paika saada. Vaktsiini tarned suurenevad iga kuuga ja tänasest saavad koroonavaktsiiniga 50 pluss vanusegruppi kuuluvad inimesed. Kogused on suured vastavalt sellele, kuidas vaktsiinid saabuvad, jaotatakse ka aja digiregistratuuri ja seetõttu need registratuuris ajad lisanduvad. Euroopa ravimiamet hindab Faizeri vaktsiini sobivust lastele Venemaa lennuettevõte Aeroflot teatas alles eelmisel nädalal taastatud Moskva ja Tallinna vaheliste lendude uuest katkestamisest. Politsei ja piirivalveamet ostab tänavu esimese elektrilise patrullauto, seda hakatakse kasutama Tallinna kesklinnas. Tahame siis vaadata, kuidas see sobiks politseile patrullimiseks, mis see tegelikult tähendab laadimistsüklile tähendab aku vastupidavusele ja nii edasi. Kultuurikomisjon leiab, et Kultuurkapitali vahenditest väärivad toetust Tartu südalinna kultuurikeskus Narva, Kreenholmi kultuurikvartal, Arvo Pärdi muusikamaja ning Rahvusooper Estonia juurdeehitus ja Paide teater alustas aktsiooni 33 kõnet, kus igal õhtul kuni neljanda juunini astub Paide keskväljakul kõnega üles mõni poliitika, kultuuri või ühiskonnategelane. Ja nad kõik vastavad oma kõnega ühele küsimusele, et kuhu edasi ja kuidas edasi selleks, et valida suunda, on tarvis visiooni. Ilmast nii palju, et öösel sajab mitmel pool vihma ja lörtsi, Ida-Eestis tuleb ka lund. Homne päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhutemperatuur on seitse kuni 11, Kirde-Eestis neli kuni kuus kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Järgmisest nädalast alustavad mitmed Euroopa Liidu riigid koroonasertifikaatide teist perioodi. Samas käivad veel läbirääkimised nende lõpliku raamistiku üle. Joosep Värk jätkab sel teemal Brüsselist. Järgmise nädala esmaspäevast alustab suur osa Euroopa riikides koroonasertifikaadi testperioodi. Kuigi täna käivitusid Euroopa liidus veel läbirääkimised sertifikaadi lõpliku raamistiku ümber, Peaksid juuni lõpuks kõik Euroopa majanduspiirkonna riigid seda kasutama. Vaatamata algavatele läbirääkimistele on Euroopa komisjon välja töötanud juba teatud tehnilised standardid, millele sertifikaat vastama peaks. Sellel saavad olema QR kood omaniku isikuandmed, informatsioon vaktsineeritute kohta ning ametiasutuse nimi, mis selle välja on andnud. Kuigi sertifikaadi välimus ja vorm hakkab liikmesriigiti erinema, peavad sellel olevad andmed ja QR kood olema kõikjal samad. Euroopa Komisjoni ülesandeks oligi luua ühine standard, kuid jätta riikidele vabadus valida sertifikaadile lahendus, mis vastab kohalikele oludele. Näiteks Prantsusmaal saab selle kätte senisest koroona äpist kuid mõnes teises riigis saadetakse sertifikaat PDF-failina emailile. Lisaks sertifikaadi kättesaamisele luuakse eraldi mobiiliäpp selle õigsuse kontrollimiseks. Kuigi täpsed reeglid pole veel paigas, peab äpp olema kättesaadav kõigile kontrollivajadusega, asutustele ja äridele. Seejuures ei pea äpi kasutamiseks olema telefon ühendatud internetti ehk kasutuskindlus peab säilima igas olukorras. Täna algaval Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja komisjoni kolmepoolsetel läbirääkimistel ehk triloogil ei tohiks need standardid enam muutuda. Reeglid, mis puudutavad sertifikaadi kontrollimise kohustust erinevate asutuste väride poolt jääb juba kõikide riikide enda otsustada, samuti ka see, milliseid vaktsiine riigid aktsepteerivad. Nimelt on näiteks Ungari otsustanud kasutada ka sinovakki ja sputniku vaktsiine kuid Euroopa ravimiamet pole neid seni heaks kiitnud. Euroopa Komisjoni kõneisik Eric Mameer so juudi hääls inimeste secret Shakationärvindaksin ideid. Tuus tahaksin esiteks vaktsiini pass on informatsiooni tööriist, et soodustada liikumist ning see peaks selgelt ja võltsimatult kinnitama, et inimene on vaktsineeritud. Ta on teinud BC artisti või saanud antikehad haiguse läbipõdemise teel. Sellest järgmine aste on see, mida riigid selle informatsiooni pinnalt otsustavat koroonaserti silikaat võib näidata, et inimene vaktsineeritud ravimiameti heakskiiduta vaktsiiniga ning siis on juba riigi otsustada, mis võimalused liikumiseks on. Aga siis peavad riigid käituma samamoodi enda, kodanike ja teiste liikmesriikide kodanikega. Diskrimineerimist ei tohi olla, ütles Mameer. Trilogi käigus tuleb osapooltel leida ka lahendus, näiteks küsimusele, kui kaua peetakse immuunseks inimest, kes haiguse on läbi põdenud. Samuti räägitakse kohustuslike piis saar testide hinnast. Joosep Värk, Brüssel. Kolme päevaga on Eestis vaktsineeritud tõendava QR koodi genereerinud 12062 inimest. Tehicu tervisetalituse juhataja Tõnis Jaagus kinnitas, et huvi on olnud suur, aga on ka ilmnenud esimesi tõrkeid, näiteks ei ole tervishoiuteenuse osutaja juhuslikku vedada tulnud võimalik koodi genereerida. Jaagu lisas, et tervisetervishoiuteenuseosutajatel on võimalus ja kohustus dokument aga tagantjärgi parandada. Niisiis saab koroonaviiruse vastu vaktsineeritud igiloosta koroonapassi alla laadida. Iseasi on, kus seda kasutada. Ettevõtlus ja IT-minister Andres Sutt loodab koroonatõendi siseriikliku kasutamise reegleid juuniks paika saada. Kindlasti on ju siin kaks kasutusotstarvet, mis on see, mis puudutab, saab niisugust turvalisust ja ma ütleks ka mugavamat reisimist, kus kindlasti on hästi oluline koostöö Soomega Läti, Leeduga ja teine pool siis puudutab tegelikult ka selle vaktsineerimistõendi kasutamist tulevikus siseriiklikult Nathan puudutab ju väga paljuski teenindussektorit. Aga kindlasti see puudutab ju ka samamoodi kultuuriürituskorraldust, et kõige selle eeltingimus on ikkagi Eestis igaüks, kes soovib vaktsineerida, saab vaktsineerida. Juunikuus kindlasti tegevuskava plaan võiks, võiks ju olemas olemas olla, et kuidas ja mis rolli siis vaktsineerimistõend või, või siis ka läbipõdemist kinnitav tõend või negatiivne test sellesse raamistikku ilusti mahub. Ööpäevaga analüüsiti Eestis 2924 koroonaviiruse proovi, millest positiivse tulemuse andis 179 ehk 6,1 protsenti testide koguarvust. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest. Haiglaravi vajas tänahommikuse seisuga koroonaviiruse tõttu 327 patsienti. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nüüd 376,6. Vaktsineerimisi on tänaseks tehtud 339-le 1000-le inimesele aga tänasest oodati siis koroona vastu vaktsineerima lisaks vanematele eagruppidele ka kõiki vähemalt 50 aastaseid või veel sel aastal viiekümneseks saavaid inimesi vaktsineerimis ja saab broneerida digiregistratuuri kaudu või siis helistades kohalikku haiglasse või raviasutuse registratuuri. Evelyn Villers jätkab. Veel hommikul kell 10 30 oli vabu aegu vaktsineerimiseks umbes 2300 kuid vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ütles pressikonverentsil, et juba mõne tunniga oli vabade aegade arv jõudsalt vähenenud. Digiregistratuuri lisatakse aegu vastavalt saabuvatele vaktsiini kogustele ja sellel nädalal ootame siis 48000 doosi saabumist järgmisel nädalal ligi 64000 doosi saabumist ja ülejärgmisel nädalal ligi 58000 doosi saabumist. Nendest osa tuleb kõrvale panna teise doosi jaoks, aga kogused on suured. Ja rõhutan veelkord, et vastavalt sellele, kuidas vaktsiinid saabuvad, jaotatakse ka aja digiregistratuuri ja seetõttu registratuuris ajad ka lisanduvad suurvalla inimestele. Varuge kannatust. Kui meil vanemate sihtrühmadega on mure, et seal on palju inimesi, keda tuleb veenda vaktsineerima siis 50 pluss vanuserühmas on huvi ja soov vaktsiini järele väga suur. Seeder ütles ka, et kui tarnelepingud peavad, on kõigi alla 50 aastaste inimeste vaktsineerimisega plaanis alustada seitsmeteistkümnendal mail. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et teise kvartali jooksul on Eestis oodata üle miljoni vaktsiinidoosi ja et Eestil on ka võimekus nädalast vaktsineerimiste mahtu tõsta. Aprillikuus on Eesti riik juba jõudnud ligi 243000 doosi täiendavalt tõesti mais-juunis võib öelda, et muutume isegi enamat, ehk et 900000 suurusjärgus mõne lubaduse järgi võiks olla isegi rohkem, et võib öelda niimoodi, et see kunagi on välja öeldud number teises kvartalis miljon doosi. Tänastelt lubaduste pinnalt peaks olema isegi sellest mõnevõrra suurem. Aga loomulikult ta harjutab, meie jaguneb mitme erineva nii-öelda ka peale kuu peale ja kuna niimoodi matemaatikat natuke teeme, siis see tähendabki seda, et tuleb niisugune 70 80000 doosi nädalas peab olema see tempo, et, et läbi aprillist juuni lõpuni samas mahus samas ulatuses vaktsineerimisi teha. Seni need mahud on olnud väiksemad, kuna riik jõudvad kogunenud väiksemad. Juba sel nädalal me loodame taas nii-öelda rekordit ületada ehk eelmise nädala 53000 üle teha. See siht on igatahes saavutatav. Terviseteenuse osutajad on väga palju vaktsiine tellid esimeseks teiseks toodiks tellimise võimalus on jätkuvalt veel avatud. Edasi läheme välisteemadega ja Reene Leas, palun. Euroopa ravimiamet alustab hindamiste laiendada Faizeri ja koroonavaktsiini kasutamist 12 kuni 15 aastastele noortele. Praegu on selle kasutamine lubatud kuueteistkümneaastastel ja vanematel. Euroopa ravimiamet hindab esitatud andmeid, sealhulgas suure käimasoleva kliinilise uuringu tulemusi, milles osalevad noorukid alates 12.-st eluaastast. Ameti hinnang esitatakse Euroopa komisjonile, kes teeb lõpliku otsuse. Otsus kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Faizer tegi Komirnati vaktsiin sisaldab molekuli, mida nimetatakse emmerrennaks ja mis sisaldab juhiseid. Covid 19 haigust põhjustava saareskov kahe viiruse valgu ehk antigeenitootmiseks komernati ei sisalda. Viirust ennast ei ole võimeline tekitama Covid 19 haigust. Euroopa Liit kutsus välja Venemaa suursaadiku seda seoses Moskva kehtestatud sissesõidukeeluga kaheksale Euroopa liidu ametnikule. Kremli teatel on sissesõidu keeld vastus Venemaa kodanikele Euroopa liidu poolt kehtestatud sanktsioonidele. Euroopa Liidu hinnangul pole Venemaa vastu sammul õiguslikku alust ning see on täiel määral poliitiliselt motiveeritud. Euroopa Liit kavatseb oma järgmist sammu kaaluda. Välisministrite korralisel kohtumisel. Sissesõidu keeld kehtestati teiste hulgas ka eesti keeleinspektsiooni direktorile Ilmar Tomusk-ile. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt lubatakse edaspidi Euroopa liitu siseneda vaid Euroopa liidu poolt heaks kiidetud koroonavaktsiiniga täielikult kaitsepoogitud ja pandeemiat hästi ohjeldada suutnud riikidest pärit reisijatel. Avalduses seisab, et komisjon teeb ettepaneku lubada mitte hädavajalikel põhjustel Euroopa liitu siseneda kõigil hea epidemioloogilise seisukorraga riikidest pärit reisijatel samuti kõigil inimestel, kes on Euroopa liidu poolt kasutusloa saanud vaktsiiniga täielikult vaktsineeritud. Arutelud plaani üle algavad homme. Müncheni kuulus õllefestival Oktoberfest jääb ka sel aastal koroona pandeemia tõttu ära, ütles Baieri peaminister Markus söder. Tema sõnul on suur pidustusele klassikalistes õlletelkides vahemaa hoidmisest, maski kandmisest ja teistest meetmetest praktiliselt võimatu kinni pidada. Tallinna ja Moskva vahelised regulaarlennud katkesid võtsid eelmise aasta kevadel seoses Covid 19 puhanguga ja need olid koroonapiirangute tõttu keelata. Eelmisel pühapäeval, 25. aprillil tegi Aeroflot üle pika aja esimese tšarterlennu ning kavatses kindlatele elanikkonna gruppidele mõeldud lende jätkata kord nädalas. Nüüd teatas lennuettevõtte lendude katkestamisest. Evelyn Villers palus kommentaari Tallinna lennujaamast turundusdirektorilt. Roberg mäelt. Arvuta suutis Moskva Tallinnfilmi teha siis kaks lendu ja need lennud katkesid tõesti ootamatult sedasi lennufirmale kui ka meile. Ja tegemist on siis Venemaa poolse administratiivse otsusega, nii palju, kui meil on teada Kas mitte midagi täpsemalt ei põhjendatud? See otsus tuli üllatusena, ma arvan, kõigile. Ja täpsemalt me tõesti ei oska öelda, seda peab küsima Aerofloti jälle käest. Kas muidu oleks nõudlust nende lendude jätkumise järele? Nii palju, kui me teame, siis lennufirma ise oli väga huvitatud lendude taastamisest ja esimesed lennud ei olnud küll väga kõrge täituvusega, aga tegelikult inimesi Eesti ja Vene vahel liikumas ikka, ehk siis ma arvan, nendele lendudel oleks nõudluste täituvust kindlasti olnud piisavalt. Praegu. Nii et Venemaa administratsiooni ja lennufirma huvide vahel on väike konflikt, et lennufirma on mingis perspektiivis ikkagi huvitatud lendude taastamisest. Meie kindlasti jätkame koostööd lennufirmaga mingis perspektiivis saada selgeks, millal võiks lennud uuesti taastuda ja ma arvan, et kindlasti on teatud hulk reisijaid, kes seda väga ootavad. Aga kas alternatiivina ei tuleks ka kõne alla see, et näiteks mõni teine lennufirma võtab Tallinn-Moskva liini üle? Eesti ja Venemaa vaheline lennuliiklus toimub kahepoolse lennulepingu alusel ja seal on tegelikult vedajad määratud liinile, ehk siis praegusel hetkel saab seda lendu teostada ainult kas Aeroflot või siis Eesti riigi poolt määratud vedaja, keda täna ei ole. Interfaxi andmetel võib lendude tühistamine olla seotud sellega, et Venemaa koroonastaap ei ole Moskva Tallinna reiside lubamist Eesti võimudega kooskõlastanud. Nii ütles anonüümne allikas Interfaxile. Politsei plaanib osta esimese elektrilise patrullauto, seda kasutades soovib politsei välja selgitada, kas elektriauto sobib operatiivsõidukiks ja millised kitsaskohad tuleks enne suuremaid investeeringuid läbi mõelda. Madis Hindre räägib sellest. Esimesed elektriautod sai politsei ja piirivalveameti üheksa aastat tagasi CO2 kvoodirahast soetatud 19 Mitsubishi võttis amet tänulikult vastu ja kasutas neid nii-öelda administratiivseid tudeks. Nüüd astutakse aga samm edasi, räägib politsei- ja piirivalveameti logistikabüroo juht Andres Sinimeri. Terve maailm, püüdleme rohelisemate lahenduste poole, ega politsei edasin olla sabas sörkima, et me tahaks ikka ka nendes küsimustes olla riigis esirinnas. Niisiis uuribki politseiturgu, et juba sel aastal hankida Eesti esimene elektriline operatiivsõiduk. Tahame siis vaadata, kuidas see sobiks politseile patrullimiseks. Politsei ei tõtta elektriautodesse suuri investeeringuid tegema, enne, kui esimese autoga on kogemus saadud. Sinimeri toob näiteks, et politseile on tarvis tagada piisav hulk kilomeetreid, mida ühe laadimise järel läbida. Arvestada tuleb ka sellega, et elektrit vajavad nii kiirusemõõtjat kui patrullautos olevad arvutid. See on vaja meil välja selgitada, mis see tegelikult tähendab, laadimistsüklile tähendab aku vastupidavusele ja nii edasi. Siis meid spetsiifiliselt huvitavad sellised asjad, et, et kuivõrd näiteks mahuvad politseinikud sinna elektrisõidukisse sisse, sest meil on teadupärast politseinikel päris ulatuslik nii-öelda varustuse komplekt peal. Siseministeeriumi strateegia arendusosakonna nõunik Raigo Reimann usub, et esimesi järeldusi selle kohta, kuidas elektriline patrullauto Eestisse sobib, võiks teha umbes aasta pärast sõiduki käikulaskmist. Et oleks riik ikkagi aastaajad seal läbi käidud võimalikult külmad talved, kuumad suved, et see kõik mõjutada elektriautode akude sellist toimimist. Ehkki Eesti jaoks on tegu päris uue asjaga, saab omajagu teadmisi ka välismaalt. Kui Euroopa piires püsima, siis on väga raske leida riike, kus ei ole elektrilisi politseisõidukeid, eks ju võetud kas testimisele või kasutusse. Samas märgib Reimann, et rohkem kasutatakse elektrilisi politseiautosid jõukamatest riikides. Elektriauto lihtsalt maksab 30 kuni 50 protsenti rohkem. Kuivõrdväärne tavaauto. Vaatamata sellele, et riik on küll seadnud eesmärgi, et avalik sektor peaks olema selline suunanäitaja ka siis keskkonnasõbralike sõidukite vaates tuleb just vaadata ka seda, et ainult autode alla me ei saa. Siseturvalisuse rahad ulatuvad. Riigikogu kultuurikomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku nimetada Kultuurkapitali vahenditest toetatavateks riiklikult tähtsateks kultuuriehitisteks vastavalt pingereale Tartu südalinna kultuurikeskus Narva, Kreenholmi kultuurikvartal, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja ning Rahvusooperi praeguse hoone juurde. Ehituskomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul liigub kultuurikomisjoni ettepanek nüüd edasi riigikogu suurde saali, kus tehakse lõplik otsus kultuuriehitiste pingerea jaga objektide kohta. Kõik meie printsiibid, kaasa arvatud seal regionaalne tasakaal ja nii edasi viisid vägisi selleni, et noh, võimatu oli ju öelda, et Estonia ei kvalifitseeru või midagi muud sellist 70 aastat oodatud, eks ole. Ja, ja me lihtsalt me töötasime selle nimel, et lubatakse, lepitakse kokku ja otsustatakse, et me suudame rahastu siiski garanteerida mitte kahele, vaid neljale. Muidu oleks ikkagi jäänud niimoodi, et Eesti ongi ainult Tallinn ja Tartu. Mõlemad oleme küll väga meeldivad, aga, aga kultuuri peab olema ka väljaspool, nii et see on selle nelja põhjenduseks. Palju need neli objekti umbkaudu kokku võiks maksma minna. Meie hinnangul see, et ütleme, et kuskil 140 miljoni kanti Ja te esitate nüüd need neli objekti suurde saali kinnitamiseks või toimub seal veel mingi sõelumine. Põhimõtteliselt on ju võimalik, et ka tulla mõni parandusettepanek pigem vähendamise suunas kui, kui selgub, et mõni projekt ei ole isegi selle suure riigi abiga näiteks jätkusuutlik või eluvõimeline. Aga me töötasime selle nimel, et selliseid objekte nimekirjas ei oleks. Otsuse eelnõu peaks olema päris hästi ette valmistatud ja suuri vapustusi saalist ei võiksid tulla. Paide teater alustas äsja aktsiooni 33 kõnet, kus igal õhtul kuni neljanda juunini astub Paide keskväljakul kõnega üles mõni poliitika, kultuuri või ühiskonnategelane Olev Kenk. Esinejate seas on Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas, Kristiina Kallas, Doris Kareva, Tanel Kiik, Annika Laats, Marju Lauristin, Ülle Madise, Tarmo Soomere, Kaarel Tarand ja paljud teised. Paide teater ei avalda, millal üks või teine kõneleja üles astub, märkides, et olulisem kõnepidaja isikust ja tema saavutustest on visioon Eestile, selgitab Paide teatri kunstiline juht Jaan Teirat. 33-ks päevaks püstitame siia Paide keskväljakule kõnepuldi tribüüni ja igal õhtul kell kuus astub siia keskväljakule üks inimene, üks inimene, kes esindab mingit eluvaldkonda alates presidendist ja peaministrist kuni aasta talunik kuni õpetajateni kirikuõpetajateni. Ja nad kõik vastavad oma kõnega ühele küsimusele. Kuhu edasi ja kuidas edasi? Miks just selline teemapüstitus? Sest me usume ennekõike sellesse, et selleks, et valida suunda maailmas, mis muutub nii kiiresti. On tarvis visiooni ja visioon ei teki mitte ainult valitsuse istungil Stenbocki majas vaid visioon peab tekkima avaras ruumis, siis Paide keskväljak, kus kohal taevas on täpselt nii kummub või pilvine, kui ta mingil õhtul on. Ta pakub seda mõtteruumi, avarust. Ja on teil lisada, et kõneleja saab ise valida, kas räägib peast või valmiskirjutatud teksti. Samuti pole kõne pikkus piiratud. Paide on ju ka arvamusfestivali linn ja arvamusfestivalide üheks hädaks peetakse seda, et selle tulemusel ei juhtu mitte midagi. Mis juhtuks siis, kui need 33 kõnetan Rabitud, see sõltub täpselt sellest, millised need kõned on. Meie küsimus on ennekõike selles, et kas Paide võiks olla Eestimaa visiooni või Eestimaa arvamusi arvamiskeskus ka laiemalt, kas ta võiks olla eestimaa noh, nagu meil armastatakse neid pealinnu pakkuda linnadele, siis eestimaa arvamis või arvamuspealinn. Visioon, kui ta kõnetab, võib viia tegudeni. Ja meil on küll lootus ja ma usun sellesse ise siiralt, et 30 30 hulgas on neid, mis viivad tegudeni. Kas need 33 kõnet kantakse ainult ette siin ja kohapeal või saab neid jälgida ka hiljem? Need kõnet kantakse siin, et neid ei ole võimalik samal ajal ühestki teisest Eestimaa punktist vaadata. Küll aga jõuavad need kõned kõik Eesti rahvusringhäälingu portaali umbes 24 tundi hiljem, kus on neid siis võimalik vaadata ja lisaks me anname need kõik kõned välja raamatuna koostöös kirjastusega point. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Taimi paljak saab nüüd rääkida ilmast. Ehkki lõuna ja idaossa vihma ja lörtsi toonud madalrõhkkond on Pihkva tagant edasi sügavamale Venemaale liikumas, aga lisab eeloleval ööl Ida-Eestisse veel tihedat lörtsi, lääne pool poetab enam vihma ja sajuhulk on siin pigem päike. Pärast keskööd muutub saartelt alates pilvekiht õhukeseks ja sellest sadu enam ei tule. Puhub loodetuul viis kuni 11, Ida-Eestis puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss viieni kraadini. Homme hommikupoolikul sajab Ida-Eestis veel vihma ja lörtsi, suuremal osal tuleb aga päev vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Õhtul võib vaid saartel väike sajuhoog tulla. Puhub loode ja läänetuul neli kuni üheksa, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb ja on muutliku suunaga. Õhutemperatuur on seitsmest kuni 11 Kirde-Eestis sajupilvede alla ka viie kraadi ümber. Kolmapäev ja nelja tooniga kõledad ning vihma ja lörtsi tuleb lisaks. Ja spordiuudised tulevad ka Ragnar Kaasik. Eesti käsipallikoondislane Karl Toom siirdub uueks hooajaks mängima Saksamaale HS C2 1000 kooburgi meeskonda. Kooburg hoiab Saksamaa kõrgliigas kaheksa punktiga viimast kohta ja langeb hetkeseisuga teise liigasse. Hooaja lõpuni jääb aga 13 mängu veel pidada. Eelmisel aastal Eesti parimaks käsipalluriks nimetatud 23 aastane Toom on Saksamaal mänginud varemgi. Viimase aasta veetis ta Rootsi meistriliigas. Eile alanud Ruanda velotuuril osaleb eestlastest Iisrael Startup Nissani meeskonnal Tore Norman Vahtra, kes teisel etapil sai neljanda koha. Vahtra lõpetas täna jälitajate grupp piis, mis kaotas etapi võitjale kaheksa sekundiga. Üldarvestuses kerkis Vahtra 21 koha võrra üheksandaks ja kaotab liidrile Kolumbia ratturile Santiago umbale kahe sekundiga. Kokku on Rwanda velotuuril kavas kaheksa. Eesti kurlingunaiskond kaotas Kälgamis toimuval MM-il ka oma neljanda kohtumise, kui kuus kaheksa jäädi alla Venemaa sportlastele. Eelnevalt on tulnud eestlannadel tunnistada Hiina, Rootsi ja Tšehhi paremust. Järgmisena kohtub Eesti USAga. Turniiri kuus paremat tagavad endale koha pekingi taliolümpial. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel võitis Tottene meile neli. Null Sheffield Unitedit Tottenhami. Kolm esimest väravat lõi kärbet Peil. Vahepeal Madridi Realis mänginud ja eelmisel aastal Leminaasnud Peil tegi viimati Inglise liigas kübaratriki 2012. aastal. Tottenham tõusis 56 punktiga liigatabelis viiendaks. Hispaanias on seis jätkuvalt põnev. Eile hilisõhtul teenis Valencia üle ülitähtsa kolm, kaks võidu Barcelona, kellel on nüüd 74 punkti ehk sama palju kui Madridi Realil. Real ja Barcelona asuvad vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Liigat juhib Madridi Atletico, kellel on konkurentidest kaks punkti rohkem. Hooaja lõpuni jääb mängida veel neli vooru. Eesti meeste korvpalli meistriliigas võib täna õhtul selguda esimene finalist, kui kolmas kohtumine peetakse BC Kalev Cramo ja Rakvere tarva vahelises poolfinaalseerias. Kolme võiduni peetavat seeriat juhib Kalev kaks. Null. Tänane mäng algab Tallinnas kell 19. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.