Terits elulised ning muidu saarlased maole Tammeugu pääsu. Servema ilmunik pere teistmoodi kut Mandri-Eestis. Selle aasta kevadel on pikad talvega e jahtunud meriojad, tuuled, viludnik, teise korranzor vähemalgi vaatavad, nad algaks teistest maas. Pole imestada, et me nähes tapaka tuhvlid enne kasuma ketud millaski vastaja nipet. Seda merelise kliima asja on siis sööklas mõistetud, ikka tarvita ka. Tammi mõnikümmend aastat tagasi, kui veel Sõrve Su katse ploomiaidas uusi ploomi ning sortsid, kasvatati ning uuriti. Mitme pere uue pärtli pappeldiki huvitavamaid puitvöösid viinamarjad on meid helist ega päised aga Sörvestleva Bagnoolid ning mandlipuu aprikoosid mammutipuu ning tuli puid isegi üle Eesti ima kuldsid pöörama. Hobuse Aidu on meid esiotsa mitu tükki. Isegi 40 aastat vane Ants ilusat Endrarm öise küla metsade keskel ning vaadata poole noorem rannametsa on suu arbu, reetum, vintsi, külaskutseneri rebel. Sellega rääkisid meie reporterid Ellening, Oliver pööraks Rannametsa arbureetumis ning jutustasid peremees Ants metsaga. Me oleme siin, Ventreid õlast, nüüd Rannametsa argu reetumis ning metega, räägib peremees Ants. Räägi nüüd, kahest kohast sa üldse pärit oled, oled sa siin siin külas kasunud või oled sa kuskilt mujalt sidunud? Ei, ma olen ikka mujal Kuressaares sündinud ja elanud seal Orissaares ja lõpuks võtsin paarkümmend aastat tagasi siia jõutud. Ei tea, kuidagi oli selline. Otsiks nagu kõige soojemat kohta Eestis, pisikene mõte oli juba siis, et võib-olla mingisugused taimekasvatusega tegeleda või kuidagi sattusin seal sellel ajal siia, kui oli see intri küla surust järsk arendus käis nii-öelda ja siin oli tükk vaba maad ja selle metsa, siis sõjasin paksu metsa sisse, sai siia siis keegi teine ei tahtnud. Aga see on kõik siis oma oma korrastatud elamisruumi on siin nüüd umbes parasjagu ning see on siis nüüd igasugusi puid põõsaid istutada. Ei, ta hakkas, hakkas üks paarkümmend aastat tagasi vaikselt korjama korjama ja nüüd on neid natukene üle 1000 nii eriti tavalisi, vaid just väga ebatavalised, mida Eestis praktiliselt ei olnud, mitte kuskil ei ole, ja kustkohast need siis saadud on ka väljamaalt. Holland, Inglismaa, Poola seemneid üle maailma. Sest paljusid asju ainult seemneid saab, kindlasti tuleb ise kasvatada. Aga see võtab palju aega ja mis ma siin hakkasin seemnest kasvatama? Üle 10 aasta tagasi vist. Ja mõni on juba ühesõnaga üsna suur puu ja õitseb juba ja. Oli jah, seal tee ääres üks nii kena, uhke roosade õitega põõsas oli, mis asi see oli? See on kõmri lodjapuu. Aga ta hakkab sel aastal, ta on üsna ilus mul. Muidu on ta vigaseks siin Salvest, see hakkab juba sügisel õitsema. Meil liiga soe, talvel saab kahjustada natukese külmaga. Paljud taimed on ju sealsed Mess tahaksid ikkagi talvekülmasaaja? Teinekord näeb küll kohe, et kui on selline vilets talv olnud taimedega puhata saanud, siis suvi on ka kuidagi kesine. Aga nad möödunud aastal oli ilus suvi ka, oli juba sügisel näha, et kõik sellised õitsevad asjad on hästi õiepungi täis. Praegu hakkavadki juba magnoolijad näitavad värvi, kõik on sadade kaupa õisi tulemas, kõik lahti minemas. No tavaliselt on nad ikka mai alguses, aga aga praegune prognoos aitab kuni maini vähemalt sama santi ilma, nii et külma ei ole, siis pole häda midagi, tuleb ikka pungad, puhkevad ja siin iga päev käid ringi, vaatad jälle, mida ta nuhte. Igavene uhke olemine, aga kas te näidata ka seda kellelegi tele või Umbest oma silmailu? Eks teie enda jaoks on tehtud ikka, aga ei, ma ei ole kellelegi ära. Kes tahab tulla, vaata, telefoninumbrid on olemas. Siin-seal. Aga kui nüüd puud nüüd suureks kasuvad kas siis mahub ära ka läheb kitsaks. No siit on juba maha võetud selliseid, mis kunagi sai istutatud, siis kui veel algaja oled, ei tea, et kas on huvitav või ei ole, neid on kuhugi kadunud, suureks kasvanud eest ära ruumi küsiks veel seda, et messi niisugused siin nagu eriti haruldast oleks, selliseid raskesti ei oludes kasvanud asjad, mis on neljas katsetust. Ma tean, kirjanduse järel on peab meie kliimas kasvanud näiteks näiteks mammutipuu, see on ju siin kuuemeetrine kuskil ka neljas katsetus, mis läks rasvapressid, mis juba viljuvad, need noh, selline haruldasem ja pirinam, seda huvitav põhihuvi on vahtrad, vahtra liike ja alamliike on juba kuskil, ma arvan midagi 160 või 170 eri huvivahtrad, võtate vahtramahla kui surema sel aastal. Haruldaselt magus mahl oli sel aastal kas seda hirmu, mõned vahtrad, oma juurtega, teised taimed, et nad on küllalt agressiivsed, vot seal on see peenar ainukesele veena sellega sisena, juba vedasime poolikute kastis korralikult seda täiesti tukk mantrat, sealt täitsa teada, kuidas nad saavad hakkama. Aga mis plaanid sellega siis tulevikuks on, ütleme, paarikümne aasta pärast, eks ta näeb, iga asi tahab hooldust saada, ilmaolusid läheb kõik käest ära. Kui, kui ei ole vaja, siis vähemalt kütet tulevikus võtta. Mina elan omas ajas nii kaua, ma ise elan, aga rohkem see ei tohi ka teisi kedagi segama jääda. Leppika jäin nende remehega kogu tähedustet, mis ning kuidas internetis juure Ada võimeite võrgule hele sõrme Maaee suukese tuutuvatena meite kevadiselt Lutsar rämalt. Servegeltsituudistsiifinitsenstistin Jelle Tamme niidi, Margus Tamme hobu Oliver pääsu ning vari kenatelist heitele.