Vaevalt et Eesti NSV teenelise kunstitegelase Richard Ritsing Kull Tartu riikliku ülikooli aulas juubelikontserdi tempokuses mõtisklusteks mahti oli. Aga nii mõnigi talle lähedane inimene meenutas ehk seda, kuidas see kõik algas. Elas kunagi Räpina kandis Ritska Viido mõisaori. Tänu oma kuldsetele kätele sai Viido puusepaks. Ta meisterdas ka viiuleid ja õpetas seda kaunikõlalist pilli mängima. Nii poja, Jaani kui ka pojapoja Richardi. Nende esimeste puugna tõmmete ja praeguse dirigendikepi tõste vahele mahub aastakümnete pikkune tööde rida. Muusikaõpetajana on Richard Ritsing peale teadmiste andnud oma kasvandikele armastuse muusika vastu. Tema loomingu enam kui 400-st teosest moodustavad peamise osa koorilaulud. Dirigenditööd alustas maestro 1920. aastal. Ja kuigi Tartu riikliku ülikooli akadeemilise naiskoori ja Tartu akadeemilise meeskoori juhatamise Kondredsin noorematele usaldanud viimase koori oma pojale alvuritsingule hoiata Vanemuise segakoori dirigendikepi kindlalt oma käes. Aastakümnete kestel on Richard Ritsing olnud mitmekümne koori juhatajaks. Neis koolides on laulnud umbes 6000 inimest. Käen juhatanud kontserte vabariigi igas linnas ja paljudes väiksemates asulates. Lauldud on Moskvas, Leningradis, Kiievis, Kaunases, Vilniuses, Riias, Omskis, Tomskis ja mujal. Eesti laulu on viidud Ungarisse, Poolasse, Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse. Richard Ritsingu ridamisi juhatanud laulupäevi paljudes Eestimaa paikades. Viimasel viiel laulupeol olnud üldjuhi puldis. Tema on ka üliõpilaslaulupidude mõtte algataja. Richard Ritsingu dirigendikepi all on paljud noored inimesed end abieluga eks laulnud. Enne oli laul, siis tuli armastus. Kunagi aastakümnete eest algas see nii ka praeguse maa rooside abielupaariga. Tartu teaduse inimestega. Eriti hinnatav on tema juures suured organisaatorlikud võimed. Reitingu suur teene on ka esimese üliõpilaste laulupeo nii-öelda organiseerimine. Kogu see periood ligi 40 aastat juba, see on nii üks suur mälestuste rida. On olnud Ritsing, nii teatud ennustus mulle laule alalt, kuigi ma isegi tisse ansamblites klappinud, kaasa teha. Aga see on ikkagi side, mis algas noorena ja lõpeb kah selle paladusena nagu peaaegu sammas olevale kudema. Mind on Richard Ritsing ila juurde viinud. Ma olin kuueaastane tüdruk, minu ema laulis Vanemuise segakooris ja juba siis olin ma koori kontsertidel alaline kuulaja. Nüüd laulan ma Vanemuise segakooris. Haigus tõukas eemale minu ema, sealt ma istun tema koha peal ja lubasin maestro-le, et minu koha täidab port minu tütar. Küsisime Richard Ritsingu endistelt õpilastelt, mida ta neile tähendab. Nad rääkisid, et Richard Ritsing on teinud nende jaoks väga palju. Ta on õpetanud neile kooride tundmist ja metoodikat. Siira austusega räägiti Richard Ritsingu kui tugevast organisaatorid, tugevast muusikust ja suurte kogemustega pedagoogilist kellelt võib tänaseni õppida seegi õpilane. Richard Ritsing, teie olete üks Tartu muusikute arvukast nimekas perest, kes on teie õpetajad? No ma mõtlen maniletakseys oma esimese muusikaõpetajaid. Ma olen tagantjärelegi õnnelik, et minu esimeseks teooria õpetajaks Mart Saar sel aastal 1000 900917 ja siis järgmise aasta tuli Ellerne telleri jõudma, õppisin üle nelja aasta. Viiuliõpetajad mul palju, noh, esimene oli Shapiro stanis laos. Ja on esimene oli vanaisa ikkagi. No ja vanaisa ja isa oli kodukoolis ja, ja, ja siis huvitav märkida, et minu õpetus on seotud ka doktor Hermaniga, nimelt doktor Herman tütar Salme Hermann oli minu esimene klaveriõpetaja muusel koolis. Kes üldse kuuluvat teie põlvkonna Tartu muusikute perre? No minuealised võiks nimetada siis kõige lähemal momendil kireva koos töötama pikka aega muusa koolis, pleevee varem oli mul hea sõbramees Eduard Oja tihedad sidemed ja vanematest muidugi kõige enne nimetaksin Johan Simmi ja siin algul mina, minu õpetaja juhendas teises muusikalises alas. Hiljem olime kolleegid, siis muidugi lähete ja Miina Härma ja Need, kõik need Tartu vanemad tegelase, nooremad tegelased, vanemad oma puutsa kokku, olgu nad juba vanemad olid, mina jään noorukene, kas siis me sulaseme töös kõik kokku, Holm, kõik ühesugused noored nooremate kolleegide ja nüüd on need jõud juba nii kaugele. Kui neid just seda vanemate generatsiooni mõtelda siis kumba, nagu rohkem oli, kas niiskust, õlatunnet? Või konkureerimist lugu nii et ega me ikka võitlesime igaüks enda eest ja ega kriitika meid ei paitanud need üksteise võidutasemega muusikat paremini teha. Ja tuli sellega arvestada ka nüüd näiteks Kunena kontsert anda siin, et ma pidin sellega ka arvestama, et kuulajaskond nõudlik ja, ja endal ka parem tunne, kui hästi läheb. Neetmise võistlustunne oli iga esinemisega tahtsime ikka paremini teha. Mul on meeles üks karikatuur joonis ühest omaaegsest, ma isegi nüüd ei tea, kas see oli ajakiri või ajaleht. Kus olete teie Simmiga. Kui mingid trapeeridega kahevõitlusi, millega, kuidas kuidas tiheduse karikatuur ja kahel pool publik ja siis mee kahekesi võitlesime, nii või nii, seal võiks need moment, et kumb on tugevam, aga tuli, tuli välja, et mõlemad olid tugevad, kumb eirapiiriga laulustamis esemest niiskust, pilti tahaks kätanud Eilosel mõrus vaadata. Missugusel kohal on laulupeod teie elus ja laulupidu, kui tahaks ma tegelema üsna varakult? Ma mäletan, ma vist ei olnud veel muuseas lõpetangi, kui tuli juba endal pulti astuda ja üldkoori juhatada. Ma mäletan, vist olime esimene, juhatame selles orus. Praegu on ülikooli staadion Tallinna tänaval ja vot seal oli üks noorpidustus ja siis ma mäletan mulle öeldi naat usaldame seekord päris noorele mehele, et jätame kõik teised kõrvale Simmi ja nii edasi ja siis ma võitsin, olles 20 Väga täpselt ei mäleta, mitte, aga mulle ta mainib meelise pidujast, kui ma esmakordselt läksin suure massi ette ja pidi julgust olema. Aga te olete ju ka laulupidude dirigendipuldis seisma ja vahepeal masina juhatuse maakondlik ja nii kohalike laulupidudega üldautol maale esmakordselt alles 1950. Nüüd ma olen neid viis teinud kaasa viis pidu. Need on juba nii nõudlikumad ja nõuavad paremat närvi juba vastupidavust. Ja kummal juhul on siis niisugune nagu närvitunne suurem olnud, kas tookord, kui te päris noorena esimest korda selle suure hulga seisite või need siiski nende tohutute rahvamassi? Eeskätt vaadata imelik on seal harjumused iso, nähtavasti kui ma toon esmakordselt, läksin seal staadion sinna, ütlesin, et ma väga kartsin, põlved pärisid, see on muidugi päris näha, ise tundsin, ega üldlaadal teeb proovi seal suure massiga harjunud juba ära ja ja nii elad sisse nagu ja noh, muidugi kogemus ja vilumus kah aitavad üliõpilase peletitega laulma pannud. No tudengitel on palju ja tehtud laulu ja juba ammu ma mäletan, see oli aastal 26 ja ma hakkasin Ülps koori juhatama 26 juba. Säält sealt lähedalt pärit on ka siis idee. Ma ei tea, kas võin ütelda, prae. Õlis laulupeo idee tekkis seal, seal oli kolm kooriumid, oli naiskoor, meeskoor, segakoor naiskurioodsanud mena meeskonnas Naiman ja sega korjas Karindi tookord karasi nimi Taluri. Ja öelda nii, et kuulge koor ja kui palju ja mina ütlesin seal pall lõikadeemeks ära üks üritus, laulupidu. Järgnev päev oligi lehesqualis veel üliõpilaslaulupidu ja sealt tuligi idee, et miks mitte ei võiks, kuidas laulupidusid, need hiljem saigi teostatud nõukogude ajal. Mari Ritsing, kuidas teie abikaasa, perekonnaelus, dirigendikeppi hoiab? Kodus veabegi, dirigendikepp mõlemate käes olema, mitte ainult perenaise käes. Suuremad osad muidugi perenaise käes, aga abi peab ikka olema abikaasast ka. Kas te olete nõus? No ja no meil on tööjaotus, tema rohkem töötab kodus mina ka väljaspool kodu, nii et vähem kodus, need vähem suuremburam, temal kodus, mul väiksem. Mis eriala omanik, teie olek? Aastasin ülikooli õigusteadust õppima ja siis selgus, et et võib-olla väljavaated on natukese väikeselt sellel alal ja siis siis ma ütlesin, et õpin midagi praktilisemat mitu aastat ülikoolis õppisite siis kolm aastat. Ja ja siis astusin majapidamiskooli ja siis kui selle lõpetasin, siis avanes väga hea teenistus, võimalus. Olin 11 aastat kohapeal ja perekonnal sellest kangesti hea meel. Tõenäoliselt kas Richard Ritsing ka vahel süüa teeb? See kuivõrd üldse abielu pooled pikkade abieluaastate kestel teineteise iseloomu mõjustavad, kas on niimoodi, et võetakse teineteiselt midagi ele või või jääb ikka kumidki niisuguseks, nagu ta on? No endas peab ikkagi jääma, aga teisega peab ka arvestama. Nii et peab maha võtma ja arvestama teisega, ära harjuma. Kohanema peab ikkagi, kas teie, Richard Ritsing, tahate reeta näiteks mis te olete abikaasat ele võtnud? Nojah, võib-olla mis need täpsus ja korrektsus Nii võib-olla admist, mida, mida ma olen tahtnud ka jälgida vä? Aga kui palju üldse enne abiellumist peab teineteise iseloomu tundma, enne kui see tähtis leping sõlmitud. No võib ikka piiluda natukene aasta ringis. Ja neid oli küll pikk aeg, mis, mis oli 20 minutit. No 24.-st 27. nii läks laulu kaudu laulu kaudu ka teie abieluga. Tema laulis kooris. Just siis olid minuga. Missuguste reeglite järgi te olete oma lapsi kasvatanud, kas te olete seadnud kohe mingi nagu kindla eesmärgi. Missugust iseloomud tahate välja kujundada, kui olete jätnud loodusele ka oma osa sellel? Ei, nende iseloomu ma küll ei ole tahtnud kasvatada, nii nagu nad on oma kõrval kasvanud. Aga nii otsest, nii teadlikult ma ei ole neid küll mõjutanud. Ja nüüd on nad juba täiskasvanud, neid on täis, vannun täiskasvanud, mõlemad on ülikooli lõpetanud. On perekonnainimesed, tütar, nende erialadest ja tütar on vanemlaborant loomakasvatuse instituudis, on kahe lapse ema. Ja aeg on õppejõud Elleri nimelises Tartu muusikakoolis ja ühtlasi ka akadeemilise meeskoori dirigent ja on temal siis ka üks tütar, nelja-aastane vanaematunne on ka üks helge tunne ja ikka nad nõuavad väga palju tähelepanu endale ja neid, miks see siis on väga palju ja. Kui paljudele kurjust lapsepõlves anti? Kurjust anti vähe, ma ei tea, kas ma siis ei olnud seda ära teeninud või lihtsalt ei kasutatud kurjust, ma mäletan väga vähe lapsega. Kui kodus on ikka kodus, on ikka ema olnud, ma ei taha ütelda, kurjem oleks, aga võim on ikka ema käes ja. Kodune kasvatus on vast rohkem, vaevalt. Isa ajal ilmselt ei olnudki aega isa, hästi palju tööd. Kui ma iseloomu teis rohkem on, kas isa või ema iseloom. See on väga raske küsimus, mulle tundub niiviisi, et, et on nii isast kui ka emast mõlemast ja välimusega, täpselt samuti. Mõni ütleb, et malevad kangesti isa moodi ja on inimesi, kes on mind isegi tundnud ärada. Ahaa, see on küll teada selle mehe tütar, et ta on ju niisamamoodi, teine ütleb, et ma olen täpselt ema moodi, nii et see on vist kuidas keegi näeb. Tunnen, et ei saa, seda on ikka küllaltki palju ja ja emast on ka. Kuidas teid muusikat õppima pandi ja kui paljude pidite sellega tegelema ja kui priitahtlikult ja kui sunniviisilise lugu veid käis? Seda mäletan. Pandi klaverit õppima, käisin klaveritunnis, aga see oli ikkagi nii, mitte just priitahtlik, see oli ikka, tuleb käia ja tuleb õppida ja. Ma mäletan, kahte pilli tuli õppida, see oli muidugi kaversis ja tšello. Põhiliselt sellel ajal, kui teised lapsed mängisid tänaval palli või sõitsid jalgrattaga ja siis mina pidin, kurvaldad ballett, noodid minema siia Elva tänavasse tänava jagu edasi. Ja siis ükskord vähemalt juhtus nii, et ma helistasin ukse taga kella klaveri tõustaga ja jooksin ruttu tänavale heki taha. Oli ikka nii poolsunniviisiliselt kuidas laulude õppimine käis. Me olime iga suvel maal vanaema juures, vanaemal on hästi avar õu. Ja selline kokkulepe oli siis isaga, et tema võtab meid siis sülle või kukile ja ratsutab siis meiega endale selle õue, aga selle tasuks pidi olema siis üks laul. Nii minul kui vennal. Teie olete kahe eriala omanik ja bibliograafiate nagu jätsite kõrvale, valisite muusika. Kas see tuli Kaja isa mõjutusel kuidagi? Ja seal on kindlasti suured suured mõjutused. Ja ma nimetaks siin siis isa ja tema meeskoor üldse hakkas huvitama ja sealt see alguse sai. Kahetsenud käijale? Ei ole, ma olen õnnelik, et kõik siiski nii läks, et ma, ma saan teha seda. Mul ei olnud mõttes midagi kindlat kuma. Keskkooli lõpetasin aga et loodus on mulle alati väga meeldinud ja mulle on lilled ja loomad meeldinud, siis ma läksin õppima. Bioloogiat. Oli juttu ka isa ja emaga, kuid nemad andsid mulle täiesti vabad käed, ütlesid, et nemad seda ei mõjuta, et ei oleks mitte hiljem etteheiteid, oled iseendale ikka elukutse valinud, tead endal siis hiljem sellega rahul olla. Kui palju te elus olete teineteisele abiks ja toeks olnud ja kas niisugust asja lihtsamalt tasa? No arusaamine ja tunnustamine teise tööst peab alati olema. Nii et ma olen ikka oma abikaasa tööga alati kontaktis olla. Kontserti jälginud ja koduva nõu pidanud ja need võideldud võis nii-öelda saate. Esimene kriitik ongi siis kodus need kudujad kontserde kuluses 61. kriitika ära ja võib-olla seega on kõige õiglasem kriitika kõige otsekohesem. Ja kui vahel on raskusi, eks need elus ikka tuleb. Kuidas siis abikaasadega? Tal on olnud ka, tuleb jah, me oleme sõja-aastad üle elanud ja nii edasi ja vaatan lahustunud olla ja nii edasi. Nii et seetõttu on raskmomente olnud ka, kus hädasti on vaja teise abi ja toetust. Suur tänu teile ja kõike head edaspidiseks.