See uus juurdeehitus võimaldaks meil siia ehitada tänapäevasele muusikateatrile vastava akustika ja tehniliste võimalustega saali. Loomulikult see otsus tuli meile positiivsena. See ikkagi viitas sellele, et Rahvusooperiprobleem, mis on nüüd ju vindunud aastakümneid leidis ikkagi tee lahenduse poole ja sai nii-öelda esimese positiivse tõuke selle asjaga edasiminekuks. Enne projekteerimist on vaja läbi käia väga-väga palju tapp. Kõigepealt on vajalik saavutada nii-öelda eeltingimuste osas, et üldse saaks hakata läbi viima arhitektuurikonkurssi, on vaja saavutada mitmete ametkondadega kompromisslahendused ja kui me oleme arhitektuurikonkursiga ühele poole saanud, siis alles saab minna projekteerimisetapi, mis on üsna seal siis ikkagi suhteliselt suhteliselt veel kauges ajaruumis tänasest päevast vaadatuna. Ega te umbes hinnanguliselt öelda ei oska, et milline see aeg umbes olla võiks, kuni need kõik protsessid on läbitud ja sinna projekteerimiseni asi enam-vähem jõuda võiks. Seda ma küll tänasel päeval välja öelda ei julge, meil on vaja väga mitmete ametkondadega läbi käia väga-väga pikk tee, mis võib kesta päris mitu aastat. Kas Estonia juurdeehitus oleks ainuke variant või on ikkagi kaalumisel ka näiteks siin seesama vanalinnahalli saal, mis on ka ju ilma kasutuseta praegu veel? Samamoodi on räägitud siin Kopli poolsaarest. Jah, loomulikult on neid teisi variante ju kaalutud, aga ütleme tänasel päeval kogu selle protsessi edasiminekuks andis ikkagi tõuke ju detsembrikuine riigikogu kultuurikomisjoni juba otsus, kus siis tehti eelvalik olulistest kultuuriobjektidest ja juba sead jäid sõelale mitte rahvusooperi uusehitist vaid rahvusooperi võimalik laiendus koha pealt. Mis puudutab Linnahalli, siis seal tuleb ikkagi silmas pidada, et tegu on samamoodi muinsuskaitselise ehitisega oma piirangutega. Ja mis Linnahalli miinuseks räägib, on see, et, et seal tuleks säilitada oma olemasolev saal. Aga see saal on tegelikult muusikateatri jaoks ehk loomuliku akustika jaoks ei ole sobiv kohe mitte üldse.