Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, neljanda mai. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Valitsus lükkas kõigi laste koolilubamise otsuse taas edasi. Valitsus otsustas, et riskioht on siiski veel liiga kõrge, et täna neid otsuseid langetada. Õenduskõrghariduse tulevik on ebakindel. Vastuvõtutõstmist on vaja kindlasti teha. Arvestades, kui suur on puudujääkõdedest igal pool Eesti tervishoius. Brüsselis algavad läbirääkimised mujalt Euroopa Liitu sisenemise võimaluste ja vaktsiini vaktsiini valikute üle. Saksamaa lihtsustab täielikult vaktsineeritute koroonapiiranguid. EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas tunnistas. ERRile on mitteametlikke EKRE presidendikandidaat eelolevatel presidendivalimistel. Rahvusooper Estonia juurdeehituse projekteerimiseni läheks mitu aastat aega. Ilman homme pilves selgimistega, sajab vihma ja lörtsi, sooja tuleb kaks kuni 12 kraadi. Valitsus otsustas koolide täieliku avamise edasi lükata ning kõik lapsed veel järgmisel nädalal kooli ei pääse. Uuesti asub valitsus piirangute leevendamist arutama. Uuel nädalal jätkab Brent pere. Praegu tohivad koolis käia kõiki esimeste kuni neljandate klasside õpilased ning lõpuklassid ehk üheksanda ja kaheteistkümnendad klassid. Haridusminister Liina Kersna ütles vikerraadio saates uudis pluss, et tema pakkumine oli valitsusele küll teine, kuid kuna nakatumiskordaja R on mitmel pool tõusutrendis, otsustas valitsus siiski leevendusi edasi lükata. Minu pakkumine oli, et 10.-st maist saaksid vähemalt viies ja kuues klass minna kooli ja sealt edasi juba seitsmeteistkümnendast maist. Kõik teised. Aga valitsus otsustas, et riskioht on siiski veel liiga kõrge, et täna neid otsuseid langetada, nii et järgmine teisipäev jälle jätkame. Tänu nendel teemadel tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et otsus koolide avamist edasi lükata tulenes asjaolust, et praegu pole veel teada, kuidas eilsed piirangute leevendamisel nakatumisel mõjuvad. Null on kuskil 0,9 0,95 juures ehk et on praktiliselt tõusnud tagasi üheni ja see hinnang Taivo arvesse eilseid leevendusi, ehk reaalselt võib öelda, et arvestades leevendusi juurde ja haridusavamist kui muud siis on tõenäoliselt r null juba sel nädalal üle. Ja see on ka põhjuseks, ei saanud tõesti kiirustada uute otsuste tegemisega, sest kõige halvem asi, mis saab olla, on teetne, kuulutama mingid leevendused välja ja hakkame neid taas tagasi pöörama, tekitama segadust ja koolidest, vastas peredes et pigem on ta järgmine nädal selge sõnum viimase info pinnalt viimaste andmete pealt. Ja ma väga loodan, et saame anda positiivse sõnumi leevendustega edasi liikuda. Teadusnõukoda soovitas täna esmajärjekorras koolid avada peaminister Kaja Kallas ütles vikerraadio saates stuudios on peaminister, et valitsus lähtub piirangute tegemisele leevendamisel nakkuse piiramisest. Samas kui Lõuna-Eestis nakatunuid vähem kui Harjumaal või Ida-Virumaal, siis tekib küsimus, miks ei võiks Lõuna-Eestis lapsi kooli lasta. Ja ega need ongi keerulised otsused, et probleem on selles, et me ei vaata ju ühtegi otsust, noh kõiki neid piiranguid võib võtta eraldiseisvana ja siis nad tunduvad ka kuidagi kontekstist väljarebituna, et noh, miks see või miks mitte teine ja nii edasi. Aga, aga noh, me vaatame ju kõike seda koos kõiki neid piiranguid koos ja, ja üle-eestilist pilti sama moodi, et, et see paraku on see seis, ma ütlen, et me arutame juba järgmisel nädalal uuesti, et, et kuidas on koolivaheaeg mõjunud ka erinevatele piirkondadele. Tervishoiu tervishoiusektoris on sotsiaalministeeriumi eesmärgi täitmisest puudu 4000 meditsiiniõde. Osa lahendusest on rohkemate uute õdede väljaõpetamine, kuid täna ei ole selleks selget plaani. Joakim Klementi räägib lähemalt. 2016. aastal sõlmiti haiglate, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning kõrgkoolide vahel leppe, milles lubati tagada rahastuspraktikakohad ja seeläbi ka rohkemate õdede õpetamine. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak ütleb, et õppekohti õnnestus luua isegi rohkem, kui algselt loodeti. Selle kokkuleppe kohaselt siis on tõstnud meil Tartu tervishoiu kõrgkool ja Tallinna tervishoiu kõrgkool Vastuvõtt umbes 400-lt üliõpilaselt 540 üliõpilaseni. Täna me tunneme, et me oleme jõudnud sellise laeni et, et vastuvõtt on nii kõrge, kus ta võib-olla võikski olla, et, et ilma kvaliteedis järele andmata ei saa väga palju kaugemale minna. Aga nüüd tuleb seda taset siis edaspidi hoida. See lepe kehtis eelmise aastani. Tänane vastuvõtuarv lubab küll õdede arvu tasast tõusu, kuid mitte sotsiaalministeeriumi eesmärgi saavutamist. Õdede liidu president Anneli kannus. Vastuvõtutõstmist on vaja kindlasti teha arvestades, kui suur on puudujääkõdedest igal pool Eesti tervishoius. Sotsiaalministeeriumi arvutuste järgi peaks õdede vastuvõtuarv olema vähemalt 620. Tartu tervishoiu kõrgkooli õppeprorektor Kersti viit kaar on ka päris ette, õdesid võiks veel rohkem õpetada. Siin mõnikümmend kohta juurde võtta, meil oleks võimalik, kui meil oleks konkreetsed kokkulepped nii täiendava rahastuse osas kui ka tervishoiuasutustest kindel Jahnuna, et me saame kõikidele õppijatele ka praktikakoha tagatud. Nii arvab ka Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits siiski olukorras, kus ei ole praktikakohtade ja haridusministeeriumi toetuse osas kokkulepet, on neil ka tänavust vastuvõturaske planeerida. Kui me täna vastu võtame, siis see tähendab meile kolme ja poole aastast nii-öelda kulu kui palju me saame järgmisel aastal haridus- ja teadusministeeriumilt lisarahastust ja kas hakkavad praktikabaasid praktika juhendamise eest tasu võtma, et need mõlemad on mehe jaoks sellised? Noh, meil ei ole numbrit selle taga. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule kinnitab, et õdede puudujääk on selge. Sule sõnul ei ole arutatud kõrgkoolidelt praktikatasude uuesti küsimist. Me tegime tookord sellise otsuse, et haiglad võtsid selle praktikate tasuks tasude maksmise enda peale ja selle vabanenud vahendite eest võeti rohkem õdesid õppesse kaks korda ühte sama trikki teha ei saa. Tervise- ja tööminister Tanel kiige sõnul tuleb õdede vastuvõtu arvu suurendada 620-ni. Selleks on kiigel plaanis kutsuda osapooled kokku, et konsensusleppe uuendada. Abiks on ka Euroopa taastefondist saadud toetus. Siis on selles, et kuidas seda konkreetselt kahe miljoni eelarve iga mõistliku kasutada ja mis hetkel järk-järgult siis saaks tulla juba riigieelarvest täiendavat tuge et korra suurendatud vastuvõtu ka edaspidi tagada. Kes ja kuidas saavad edaspidi mujalt Euroopa liitu siseneda, milliseid vaktsiinisüst aktsepteeritakse ja kes seda otsustab, selle üle algasid täna Brüsselis läbirääkimised vastava ettepaneku teinud liikmesmaade ja Euroopa parlamendi vahel. Mall Mälberg küsis selgitusi välisministeeriumi Euroopa asjade asekantslerilt Märt Volmerilt. Praegu soovitab Euroopa komisjon lubada Euroopa liitu siseneda välisturiste, kes suudavad tõestada, et on täielikult vaktsineeritud mõne Euroopa liidus heaks kiidetud koroonavaktsiiniga. Seda ettepanekut hakatakse täna arutama. No see ettepanek tegelikult, mida arutatakse, on tulnud nüüd liikmesriikide poolt või, aga see, et sellest saaks Euroopa seadus, peab parlament sellega nõus olema. Ja nüüd ongi siis alanud need läbirääkimised liikmesriikide tehtud ettepaneku ja parlamendi vahel ja meid esindab seal siis Portugal eesistuja, kes siis üritab selgitada, miks liikmesriigid tulid selliste ettepanekutega välja ja nüüd parlament on tulnud Omalt poolt nagu vastu ettepanekutega välja ja see tasakaal tuleb seal vahel kuidagi leida, nii et saavad olema päris keerulised läbirääkimised. Euroopa parlament on öelnud, et nende vaktsiinide puhul, mida Euroopa ravimiamet pole heaks kiitnud, jääb tunnustamine liikmesriikide otsustada. See mets, mis liikmesriigid omavahel kokku leppisid, oli see, et juhul kui liikmesriik ise on nagu mingit vaktsiin aktsepteerinud, siis teised liikmesriigid võiksid selle põhjal välja antud tõendit tsiteerida. Parlament nüüd omalt poolt on nagu seda kitsendanud ei olnud, et see ei oleks siis enam ei liikmesriigi otsus vaided, ainult et Euroopa agentuuri poolt heaks kiidetud vaktsiinid oleksid siis nende tõendite põhjused, et noh, eks see ongi selline arutelu koht, et ja noh, Eestis muidugi arvame, et nüüd nii vähe kui võimalik, peaks seda politiseerima kogu seda vaktsiinide haiguse küsimustes, et siin on, ongi selline natuke nagu poliitilise vaidluse koht. Et kas see, kuidas ma sain oma immuunsuse, omab mingit tähtsust, näiteks missuguse vaktsiiniga ja kui me seda kuidagi aktsepteerime, siis eks me siis toome selle poliitika natukene sinna sisse selle üle need vaidlused ilmselt jah olema saavad, põhiliselt on see siis portugali eesistuja, kes liikmesriikide ettepanekuid siis parlamendis kaitseb ja ja seda läbirääkimiste formaati nimetaksid triloogiat. Eks meteoroloogid kestavad nii kaua, kuni kokkuleppele jõutakse. Kui tõenäoline on, et Euroopa ravimiamet otsustab heaks kiita ka need vaktsiinid, mida maailma terviseorganisatsioon on tunnustanud näiteks vene sputniku või mõne Hiina vaktsiini? Jah, maailma terviseorganisatsioon jah, neil on oma nimekiri vaktsiinidest ja ega enamus neid Vene ja Hiina vaktsiin ei ole ka WHO poolt veel heaks kiidetud. Kas, mis tulemused seal teadlased jõuavad, seda muidugi on kellelegi väga raske öelda, aga need heaks kiidetud vaktsiin on juba päris mitu ja tarned on järjest paremaks läinud, nii et asi läheb paremaks ka ilma nende Hiina ja Vene vaktsiilideta. Teistest välisteemadest teeb ülevaate Uku Toom. Saksamaal ei pea koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud inimesed enam järgima öist liikumiskeeldu ja teisi suhtluspiiranguid, seisab täna valitsuselt heakskiidu saanud seaduseelnõus. Lisaks võivad nad külastada poode ja teisi kohti ilma eelneva negatiivse viirustest jäite näitamiseta. Kui parlament seaduseelnõu heaks kiidab, jõustuvad meetmed juba sel nädalavahetusel. Euroopa ravimiamet alustab Hiina firma sinowak koroonavaktsiini hindamist. Ravimiameti sõnul ei ole firma taotlenud ametlikult oma vaktsiinile Euroopas müügiluba kuid vaktsiiniga seotud uurimistulemused vaadatakse siiski läbi, et müügiloa protsess oleks kiirem, kui hiinlased taotluse esitavad. Sinovakki vaktsiin sai Hiinas kasutusloa veebruaris. Lennundusettevõte rindia piloodid keelduvad lendamast, kuni neid riigis vohavad pandeemiat arvestades kiiremas korras koroonaviiruse vastu vaktsineeritud ei ole. Viimastel nädalatel on koroonapandeemia Indias ägenenud ja haiglad üle koormatud. Taudi tõttu tühistasid võimud ka näiteks kriketi liiga võistlused. Kartes majanduslikke tagajärgi, ei ole valitsus riiki karantiini sulgenud, kuid paljud parlamendiliikmed peavad seda ainsaks väljapääsuks. Kreeka ühistranspordis esines täna suuri tõrkeid, kuna riigi suurim erasektori ametiühing korraldas valitsuse võimaliku töönädala pikendamise kava vastu 24 tunnise streigi üle kogu maailma korraldavad ametiühingud esimesel mail tabab varaselt marsse ja meeleavaldusi kuid Kreeka streik toimus kolm päeva hiljem, sest sel aastal ühtis esimene mai ka õigeusklike pühadega. Kreeka valitsus arutab parajasti töönädala pikendamise seaduseelnõu, ametiühingu kinnitusel peavad nad kinni pidama viiepäevasest ja 40 tunnisest töönädalast. Slovakkia valitsus võitis parlamendi usaldushääletuse. Seadusandjad toetasid peaminister Eduard heegeri nelja partei valitsust häältega 89 55 vastu, kui uus valitsus on ametis esimesest aprillist, kuna peaministri Igor Matovitši valitsus astus tagasi pärast seda, kui salaleping Venemaad sputnik vee vaktsiini ostmiseks oli põhjustanud poliitilise kriisi. Mehhiko pealinnas Mexico Citys varises eile õhtul kokku metroo viadukt, mille Strong parajasti üle sõitis. Linnapea sõnul hukkus vähemalt 23 inimest, vigastada sai vähemalt 65 inimest. Seitsmeseisund on kriitiline. Metrooliin, mis läks käiku vähem kui 10 aastat tagasi, jääb suletuks kuni viadukti struktuuri. Uuritakse. Riigikogu esimees ja Keskerakonna juht Jüri Ratas peaks maikuu jooksul teatama, kas ta kandideerib presidendi ametikohale või mitte. Ratas on alustanud ka kokkusaamisi teiste erakondade juhtidega. Aleksander Krjukov küsis Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehelt Henn Põlluaasalt, kas ratas on käinud toetust palumas ka EKRE fraktsioonilt ja kas rahvuskonservatiivid oleks valmis teda toetama. Ei no niimoodi automaatselt ei ole mitte kellelegi peale meie enda kandidaadi toetust. Kui me kedagi teiselt poolt toetama, siis nõuab ikka väga põhjalikku kaalumist ja selgust, et meil endal ei tasuks oma kandidaadiga välja tulla, aga, aga me oleme otsustanud siiski tulla enda kandidaadiga. Sellesse teie või Mart Helme Noh, hetkel olen see mina jah, aga seda ei ole veel ametlikult kinnitatud, et et see on ainult nii-öelda arutelude tasemel. Kas Jüri Ratas on muidu EKRE fraktsioonist toetust küsimas käinud? Ei ole vist mõni aeg tagasi, Martin Helme isegi ütles välja, et Jüri Ratas on toetust küsinud EKRE käest. No võib-olla temal temaga siis on eraviisiliselt mingisugust juttu olnud, aga ametlikult ei ole meil küll sellist teemat üldse arutelu all olnud. Aga miks EKRE-s langes, otsus valiti teie kasuks, aga mitte näiteks Mart Helme. No Matherna juba korra ju kandideeris ja, ja ta leidis, et noh, et on, lihtsalt rohkem ei ole soovi ei ole vajadust või noh, sageli jah, ei ole soovi, nagu ta oli nõus panema ka erakonna esimehe ameti maha, et ta arvas, et on aeg natukene tagasi tõmmata. Alustate siis ka presidendikampaaniaga? No nagu ma ütlesin, et meil ei ole veel see asi ametlikult fikseeritud, kui erakond niimoodi otsustab, siis siis loomulikult Mille taga asi seisab praegu? Meil on omad protseduurireegleid ja põhikirjas ettenähtud, kuidas presidendikandidaadi kinnitamine käib ja alles siis peale seda, kui saab järgmisi samme astuda. Aga mis tasemel praegu see otsustati, et teie selleks kandidaadiks jääte. No nagu ma ütlesin, et see on alles arutelude tasandil Aga pigem teie osaliselt pakkumisi on mulle esitatud. Kultuurikomisjon nimetas eile üheksa riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks Rahvusooper Estonia juurdeehituse. Estonia peadirektor Ott Maatan ütles intervjuus Brent perele, et hoolimata esialgsest heast uudisest läheb projekteerimiseni aega mitu aastat. See uus juurdeehitus võimaldaks meil siia ehitada tänapäevasele muusikateatrile vastava akustika ja tehniliste võimalustega saali. Loomulikult see otsus tuli meile positiivsena. See ikkagi viitab sellele, et rahvusooperiprobleem, mis on nüüd ju vindunud aastakümneid leidis ikkagi tee lahenduse poole ja sai nii-öelda esimese positiivse tõuke selle asjaga edasiminekuks. Enne projekteerimist on vaja läbi käia väga-väga palju. Kõigepealt on vajalik saavutada nii-öelda eeltingimuste osas, et üldse saaks hakata läbi viima arhitektuurikonkurssi, on vaja saavutada mitmete ametkondadega kompromisslahendused ja kui me oleme arhitektuurikonkursiga ühele poole saanud, siis alles saab minna projekteerimisetappi, mis on üsna seal siis ikkagi suhteliselt suhteliselt veel kauges ajaruumis tänasest päevast vaadatuna. Ega te umbes hinnanguliselt öelda ei oska, et milline see aeg umbes olla võiks, kuni need kõik protsessid on läbitud ja sinna projekteerimiseni asi enam-vähem jõuda võiks. Seda ma küll tänasel päeval välja öelda ei julge, meil on vaja väga mitmete ametkondadega läbi käia väga-väga pikk tee, mis võib kesta päris mitu aastat. Kas Estonia juurdeehitus oleks ainuke variant või on ikkagi kaalumisel ka näiteks siin seesama vanalinnahalli saal, mis on ka ju ilma kasutuseta praegu veel? Samamoodi on räägitud siin Kopli poolsaarest. Jah, loomulikult on neid teisi variante ju kaalutud, aga ütleme tänasel päeval kogu selle protsessi edasiminekuks andis ikkagi tõuke ju detsembrikuine riigikogu kultuurikomisjoni juba otsus, kus siis tehti eelvalik olulistest kultuuriobjektidest ja juba sead jäid sõelale mitte rahvusooperi uusehitist vaid rahvusooperi võimalik laiendus koha pealt. Mis puudutab linnahalli, siis seal tuleb ikkagi silmas pidada ja tegu on samamoodi muinsuskaitselise ehitisega oma piirangutega. Ja mis Linnahalli miinuseks räägib, on see, et, et seal tuleks säilitada olemasolev saal, aga see saal on tegelikult muusikateatri jaoks ehk loomuliku akustika jaoks ei ole sobiv kohe mitte üldse. Riigimuuseumi kogudes on 4,3 miljonit museaali, millest 96 protsenti paiknevad hoidlates kus alati ei ole tagatud nende säilimiseks vajalikud tingimused. Muinsuskaitseameti plaan rajada pärandhoidlate paran pärandhoidlad parandaks olukorda, kuid projektirahastuse tulevik on täna ebakindel. Muinsuskaitseametimuuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis seletab, et plaanis on ehitada üks hoidla Põhja-Eestisse üks Lõuna-Eestisse ja üks Hiiumaale. Põhja-Eesti hoidlad kavandatakse Tallinna külje alla Rae valda. Arhitektuurivõistlusele tööde esitamise tähtaeg on see reede. Lõuna-Eesti pärandihoidla, mis on planeeritud vanasse Raadi mõisasüdamesse peahoone varemetele, et selle arhitektuurivõistlusega ettevalmistamisega me praegu tegeleme, siis seal on ka olukord natuke keerulisem. Kuna tegemist on mälestisega ja, ja see alan ka looduskaitse all, siis Me peame arvestama sellega, et keskkond, mis seal on, peab säilitama vähemalt mingil tasandil oma sellise ajaloolise väljanägemise. See võistlus loodetakse korraldada suve jooksul, augustis peaks ka selguma Põhja-Eesti hoidla arhitektuurivõistluse tulemused. Hoidlate rajamiseks kuluks 57 miljonit eurot. Riigieelarve strateegiaga ehituseks raha jagatud Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütleb, et üle tuleb hinnata, kas algne tähtaeg aasta 2027 on veel realistlik. Sügisesed eelarve arutelud seisavad veel ees, et, et ei ole mõtet lihtsalt projekteerida, kui ehitus ei ole otsustatud kahte asja mõistlik koos vaadata riiuli peale projekt. Minu arvates ei ole mõistlik toota, et jätkuvalt on see prioriteet vaatama ajakava üle, kas arutatakse sügisel seda lepitakse siis uuesti ajaga, kui arutatakse järgmisel kevadel. Aga ma usun küll, et varem või hiljem valitsus selle uuesti arutlusele võtab. Eesti Rahva muuseumil on Lõuna-Eesti kõige kaasaegsemad mahukamad hoidlad. Lisaks omakogudele hoiustavad nad Tartu kunstimuuseumi ja linnamuuseumi museaale. ERMi direktor Alar Karis ütleb, et ka nende hoidlates ruumi napib ja kõigile muuseumitele ei saa ka nemad abikätt ulatada. See ei puuduta ainult riigimuuseumit, ka näiteks Tartu Ülikoolis on Tartu Ülikooli muuseumi varad, mis esialgselt ei olegi üldse planeeritud siia uude hoidlasse. Nii et see ring on veel laiem ja, ja kindlasti see hoidla film, mis siia tuleb, ei ole piisav. Aga noh, paar aastat arusaadavalt ei ole, ei ole katastroofiga, sest eks ikka nendel esinejatel esemetele ütleksin pilku peal ja mis vajavad paremaid tingimusi, ehk siis ka leitakse tingimust. Aga põhimõtteliselt muidugi see on hädavajalik investeering Eesti riigi poolt seda pärandivara hoida. Ilmast räägib meile täna taimi paljak. Kaugenenud madalrõhkkond tõi täna Eesti läänetiivas päikese välja ja ka ida poolt sadu lahkus. Paraku see ilma ilu homme enam ei jätku, sest Rootsi lõunaossa on tulekul uus madalrõhkkond, mis laieneb eeloleval ööl üle Läänemere saartest alates pilvisus tiheneb ja keskpaiku hakkab vihma ja lörtsi sadama. Hommikuks laieneb sadu mandrile, muutub tihedaks ja tuleb enam lörtsina. Allatuul pöördub itta ja kagusse ning tugevneb nelja kuni 10, saartel ja rannikul 12, puhanguti kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb mandri sisealadel miinus ühe pluss kahe kraadini, saartel ja läänerannikul null kuni pluss viis kraadi. Päeval on ülekaalus pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi. Õhtupoolikul Liivi lahe ümbrusest alates tekib pilve diftiga selgemaid laike ja sajud järk-järgult harvenevad. Tuul puhub idast ja kagust viis kuni 11, puhanguti 14, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul pöördub lõunakaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on põhja Eestis kahest kuni kuue kraadini, lõuna pool tõuseb aga kaheksa kuni 12 kraadini. Lõpuks võtame kokku ka spordipäeva. Seda teeb Juhan Kilumets. Eesti korvpalli meistrivõistlustel võib täna õhtul selguda Kalev Cramo finaalivastane, Pärnu sadam võõrustab poolfinaalseeria kolmandas mängus Raplat. Kaks esimest kohtumist võitis Pärnus seitsme punktiga. Eesti kurlingunaiskond avas maailmameistrivõistlustel Kälgeris võiduarve, alistades Saksamaa tulemusega 11. Üheksa. Eelmistel päevadel on Eesti pidanud tunnistama Hiina, Rootsi, Tšehhi, Venemaa curlingu liidu võistkonna ja USA paremust. Tottenhami jalgpallimeeskonna peatreeneri kohalt vallandatud Jose Mourinho asub uuest hooajast juhendama Itaalia kõrgliiga klubi AS Roomat. 58 aastane Mourinho sõlmis Rooma ka kolme aasta pikkuse lepingu. Ta võtab üle kaks aastat rooma meeskonda juhendanud Paulofonzeekalt. Murini on Itaalia tippklubidest varem juhendanud Milano intereid, kellega võitis kaks Itaalia meistritiitlit ja 2010. aastal ka Meistrite liiga. Sheffieldis lõppenud snuukri maailmameistrivõistlused võitis Marc Shelby, kes on nüüd neljakordne maailmameister. Finaalis alistas ta Shaun Murphy 18 15, finaali alustas paremini 2005. aasta maailmameister morfi. Aga pärast seda, kui Selby pääses 10, seitse ette, ei lubanud Tammerfid kordagi lähemale kui kaks freimi John Higgins igaühele pulgale tõusnud 30 seitsmeaastasest mark seal vist rohkem maailmameistritiitleid on vaid neljal mehel. Eesti olümpiakomitee täiskogu muutis EOK põhikirja nii, et komiteel võib olla kuni neli asepresidenti, alates tänasest tonni EOK asepresidendid lisaks Teiga mäele ja Toomas Tõnisele ka Lauri Luik ja Hanno Pevkur. Lisaks kinnitati EOK uuteks liikmeteks Eesti Chierleidingu liit ja Eesti kriketiliit ning Eesti sportliku vabavõitluse liit. Kuulumine olümpiakomiteesse võimaldab tiitlivõistlusteks valmistuvatele Eesti vabavõitlejatel treenida koroona pandeemia tõttu kehtestatud piirangute ajal. Tänane Päevakaja sai siinkohal lõpu aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.