Suur rõõm on öelda tere tulemast klassikaraadio otse-eetris. Mari Kalkun. Tere, tere. Kõigepealt ma muidugi õnnitlen hind selle aasta muusik 2020 tiitli puhul. Räägi, mis tundega sa selle uudise vastu võtsid? Möödunud aasta lõpul. Kõigepealt suur tänu, aitäh ERRile selle tunnustuse eest, see kõik on väga suurejooneline. Muidugi see teeb head tunnet, kui märgatakse tegemisi ja pannakse tähele ja see ikkagi tiivustab ja tõukab takka muudkui edasi tegutsema, edasi arenema. Sest see möödunud aasta oli üpriski eriskummaline nii muusikutele kui muusikavaldkonnale laiemalt. Aga ma usun, et eestlased näidanud siin mitmes vallas nagu nutikust üles, et meie hätta Tõepoolest, aasta 2020 on midagi, millele mõned inimesed on viidanud ka lausa nii, et see on aasta, mis võiks nagu maha kustutada või olla olemata, aga samas on ka nii palju noh, vastupidiseid näiteid ja, ja tõesti, muusikute jaoks on see olnud just erakordselt kontrastne, et on ju inimesi, kes on pidanud sisuliselt oma muusikutegevusest loobuma. Kuidas juhtus nii, et sina justkui said nii palju või nii mitmeid plaane just teoks teha, sel aastal? Tõepoolest, endalegi üllatuseks see 2020 minu jaoks oli küll väga viljakas aasta ja ma ei näe seda ainult tumedates toonides, vaid vaid pigem vastupidi. Kuna mina olen ka muusika looja, siis lisaks esinemisele on minu jaoks hästi oluline tegevus ikkagi looming ja loometegevus. Et sellele ma sain möödunud aastal palju keskenduda. Ja eks õunaaiaalbum oli ikkagi see, mis, mis jääb minu jaoks seda ebatavalist aega meenutama, mil meil oli korraga kõigil või vähemalt muusikutel aega. Et tõesti üheks põhitegevuseks oli ka kalendrist järjest muudkui asjade mahatõmbamine. Aga tegelikult, et noh, ma olen hinges optimist, et ma püüan alati näha ka pealtnäha nagu keerulises olukorras ikkagi võimalust ja tegelikult ka kriis on alati ühelt poolt raske, aga teiselt poolt seal on peidus mingisugused võimalused teha asju teisiti ja nendest võimalustest ma olen nagu püüdnud kinni haarata ja neid oma loovuse kaudu seda olukorda lahti muukida. Paljud loomeinimesed on öelnud ka seda, et just see isolatsioon ja nagu ära lõigatud teistest, et see on just nende loomingulised kanalid nagu kinni pannud, et nemad on nagu leidnud, et, et kui nad ei ole kontaktis teiste inimestega, siis seal üksinduses nagu ei sünni justkui midagi. Kas sul on mingisugune teistsugune tunne olnud? No ma usun, et väga paljude muusikute jaoks just niimoodi ongi, sest paljude jaoks ju ikkagi just see koosmäng ja ansamblimäng ja orkestrid ja koorid ja kõikvõimalikud koosseisud saavadki sündida ja tekkida ainult selles sünergias, mida ei ole, no minu meelest siiski kuidagi võimalik nendesse virtuaalkanalitesse ümber tõlkida või bändiproovi tegemine kuskil suumi vahendusel ilmselt ei ole eriti tulemuslik ega ka inspireeriv. Aga selles mõttes minu puhul see on natuke teisiti, sest ma olen kogu aeg olnud pigem nagu põhiliinina soolo moosik, ehk siis ma annan kontserte üksinda väga palju, ütleme valdav osa kontsertidest olen üksi laval ja, ja tegelikult ka see loomeprotsess on peamiselt just nimelt niimoodi üksinda kodus ja mul on ka kodus stuudio, nii et selles mõttes mul olid kohe olemas ka need tehnilised võimalused, et kui see õuna ei albumi idee hakkas peas ennast nagu lahti niimoodi rullima, siis siis ma sain asuda kohe tegutsema ja haaratusel inspiratsioonil nagu tiivust ja seda seda lihtsalt järgida ja tegelikult tänu sellele kodu stuudiale teha ka mitmeid väga põnevaid kaastöid ka väljaspool Eestit. Heli kaudu. Tänavu kevadel ilmunud õunaaiaalbum oli sinu kuues album, aga tahaks korraks ajas minna tagasi ja päris palju sinu esimese albumi juurde, mis ilmus aastal 2007. Öötulek oli selle nimi ja leidsin Eesti raadio arhiivist sellise saate, mille on teinud Ants Johanson. Sinuga päri muster, kus te pisut puudutatega sinu muusikutee algusest kuulame siit ühte väikest lõiku. Sa oled öelnud ühes intervjuus, et laul on teadvuse seisundi muutus. Mida see sinu jaoks tähendab? Minu jaoks tähendab seda, et kui ma laulan, kui inimene laulab, siis tekib lauldes mingi hoopis teistsugune aja- ja ruumitaju. Mõnes mõttes aeg kaob üldse ära, jääb ainult ruum järgi. Ja see on äärmiselt puhastav tunne. Ja sellepärast ma arvan ka, et absoluutselt iga inimene peaks laulma ja tegelema laulmisega. Tegelikult absoluutselt iga inimene tegelikult teebki seda, kunagi ta seda teeb ja see kõlab küll minusugust, eriti triviaalsed, aga tihtipeale on just esimesi muusikaõpetajaid see, kes ütleb, et sul on elevant kõrva peale astunud. Et kui me nüüd laulame, et sa võiksid äkki midagi muud lugeda või et sa koori ei saa või et ära kaasa laula. Ja see jääb inimesele eluks ajaks meelde ja sellest igameheõigusest saabki äkki äkki valitute privileeg, et nemad, kes peavad viisid, võivad laulda. Aga tulles päris alguse juurde tagasi. No ma saan aru, et sulle õpetaja pole kunagi sellist asja öelnud. Absoluutselt, on assa pagan. Ja tõepoolest, mul ma mäletan vist kolmandas või neljandas klassis. Minu kooliõpetaja samuti ütles mulle, et minust ei saa kunagi lauljat. Aga sa siis tahtsid lauljat, kes saadab mulle meeldis laulda, ma ei mäleta, et mul oleks mingit kindlat või konkreetset plaani sellega olnud, aga ka see meeldis mulle. Korras oled. Ma olen 21. See oli intervjuukatke aastast 2007 noogutasid siin päris mitmel korral seda kuulates ja siin on ka päris palju asju, millest kinni võtta, aga kui tulla korraks tagasi selle viimati puudutatud teema juurde. Imelik lause küsida aasta muusikuid 2020, aga kas tõesti ka sinul oli selline hetk, kus öeldi, et lauljat sinust ei saa? Jah? Kui sealt intervjuust ka kenasti välja tuli, et selline hetk tõesti oli. Ja, ja tegelikult see on ääretult kurb, kui keegi võtab endale õiguse midagi sellist välja öelda. Sest ma olen mõelnud hästi palju just laste peale ja muusikahariduse peale. Et see on minu meelest võrreldav taimekasvatusega. Ehk siis, kui me anname taimele valgust ja kui me anname taimele juua või seda toitu, mida ta vajab, siis taim kasvab ja annab vilju. Aga kui me juba varakult paneme talle kate peale, ei lase valgust ligi, siis ei olegi võimalik, et sealt midagi kasvaks ega sünniks. Seega see on hästi-hästi tundlik teema ja võib-olla täiskasvanute jaoks sageli tundub, et, et no mis seal siis ikka see üks lause. Aga lapse jaoks sa võib võib-olla isegi määrata tema elukäigu, kui teil on mingisugune seeme ja see nii-öelda maha tallatakse, et tegelikult see on selline tundlik ja hell teema, mida me peaksimegi niimoodi käsitlema ja kindlasti palju-palju rohkem julgustama oma lapsi ja noori. Ja eks see mõjub ilmselt ka inimestele erinevalt, mis neile öeldakse, aga millegipärast ei mõtlema ka sellele. Mulle tundud sa selline selgrooga tugev inimene. Vahest oli see taimekasvatuse termineid mõeldes siis sedapidi, et kuidagi ma ei tea, kas, nagu mingisugune lisaoks või midagi nagu poogiti ära või kuidagi see, et kui sulle öeldi, et midagi nagu ei saa, et järsku see hoopis nagu selgitas sinus endas seda, kui väga sa midagi tahad, et ma ei tea, vahel inimestel see, kui neil pannakse mingid piirid ette, et seda rohkem nad suudavad sealt läbi minna. Tegelikult jah, mine sa tea, see võis olla ka niipidi, et raske raja palju tagasi minna, seda seda analüüsida. Et ma arvan, et see tegelikult ongi inimesedki erinev, kuidas kellelegi läheneda ja kuidas keegi reageerib. Aga pigem ma siiski ütleksin, et et näiteks mõeldes oma pere peale ja mõeldes näiteks oma ema peale, siis kes on mind alati toetanud ja julgustanud võib-olla isegi siis, kui ta ei ole alati minu valikutega kohe nõus, siis see ongi tegelikult kasvatanud sellega tugeva selgroo või sellise eneseusu. Et selle eneseusuga tegelikult, et tuleb väga palju teha tööd, sest eestlase jaoks lihtsalt see ei ole midagi enesestmõistetavat ega loomulikku. Tõsi aga mõte sellest, et laulmine muudab justkui teadvuse, seisundite aeg kaob ära ja ruumi jääb, et kas näiteks see tunne on sul olnud nagu läbi elu sarnane, samas tahad sa selle? Ütleme isegi ennast ja selle väljaütlemisega, ma olen endiselt väga nõus, et see laulmine on minu jaoks see viis muuta teadvuse seisundit ja seda on raske sõnadesse panna, aga ja kui see toimib, ütleme näiteks näiteks kontserdil, siis see toimimine on nagu kahesuunaline, et nii mina kui siis ka publik ja see on energiavahetus ka samal ajal et siis on see üks fantastilisemaid tundeid minu meelest, mida, mida inimene võib kogeda ja just võib-olla mõeldes ka muusiku elukutse peale, siis kui mul on õnnestunud kontsert, siis ma kunagi ei kahtle selles, et ma olen valinud just selle tee ja selle elukutsed. Need kahtlused võib-olla on aga, aga pigem teistel hetkedel, et enamasti kunagi mitte selles kontserdiolukorras Aga see õnnestumise kriteerium on siis tunne sellest energiavahetusest rohkem kui mingid spetsiifilised muusikalised nüansid. Pigem minu jaoks. Küll, et mina lihtsalt olen seda tüüpi muusik, kes pöörab hästi palju tähelepanu just emotsioonile. Et see emotsioon, mida mina saan muusikast ja mida mulle tundub, et ma tunnen seal õhus vibreerimas kontserdil olles, et, et see minu jaoks on jah, see õnnestumise kriteerium. Räägime õpetajatest natukene ka, selge on see, et nad võivad inimesi tagasi tõmmata, nad võivad neid tiivustada. Räägi, kes on sinu jaoks? Oleks olnud olulised õpetajad, kes on sind sellel teel nagu edasi aidanud? No võib-olla isegi ma läheks ajas nagu päris tagasi, et ma olen selle peale kell mõelnud viimasel ajal palju, et minu nii isa kui emapoolses suguvõsas, aga eriti sealt ema poolt, et naisliini pidi tuleb see väga suur muusikaarmastus ja väga suur nagu sisemine tahe ise õppida. Ja tegelikult see ongi nagu pannud aluse sellele minu muusika teekonnale, et see algas sellest sisemisest sunnist ja ütleme, et ma küll laste muusikakoolis õppisin klassikalist klaverit aga pärast seda siis täiskasvanuks saades mõnda aega osasid pille õppisin suuresti omal käel. Enne siis, kui ma läksin piima, Muusikaakadeemia, pärimusmuusika magistratuuri, seelia roose mahitusel ja sealt tegelikult sai siis ka selline süvenenum pärimusmuusika õppe minu jaoks alguse, mis, mis viis mind siis omakorda Sibeliuse Akadeemiasse, et kindlasti oluliseks õpetajaks regilaulumaailmas ma pean, Jaanika orast. Ja Soomes oli seal mitmeid selliseid inspireerijaid ja õppejõude ja tegelikult muusikaakadeemias mulle väga hea sõnaga meenutan ka nii nii Anto Petti, vaba improvisatsioonitunde kui ka Annelis Polli toodud metoodikat. Kõik selline vabastav ja omanäoline on mulle alati istunud ja meeldinud. Vaikselt jõudsime siin juba ka nende pärimusmuusikaradadele ja kui mõelda tagasi möödunud aasta algusele, siis oli ka sul seoses klassikaraadio ERR-igaüks, ma ütleksin, väga nagu märgiline ühine koostöö, sest et sinu laul hädaabikõne peaministrile sai esiettekande just nimelt klassikaraadio helikaja saates oli siis kaheksas veebruar see päev ja see laul valmis väga kiiresti selle taustaks, siis oli kogu see teadusrahastuse debatiks ja küsimus sellest, et kuidas saab jätkata rahvaluule arhiiv kes siis teadusraha ei pälvinud. Me kuulame seda laulu, hädaabikõne peaministrile. Siis me natuke sünnist ei saa. Vaiki on lauluviisi. Peta vaiki. Nii näeks. Sunniks ta. Miks olla rääkinud? Olen välja. Võtsid meil see hoida kaat. KM käkkis omakeelse teaduse, et seal ei püsi. Emakeele peale siis see Mure kaalukausil taevariik ja elu keema. Ilmus palju rikkaid, väida, sest ta tuleb oma helgeid päid. Läbi aja tormikal ja meie hoida on Eesti rahvaluule arhiiv. Seda hindamatut varamut aitab praegu, ükski võim ei aita midgai rättega ikka meile meel, riik lebaalitame senti ei saa meil protenud. Kuigi seda luba muuta olid kõva Mihkus. Ära pane jalgadele, mängi meie sisu, ma öelnud, et ei ole raha praegu ja sinimulle luiska diagnoosini. Meistrile, tuisk, aegadeni. Peaminister tühi kukkur, mures. Kaalukausil Aarne Saar rasvaemagi. Kui kus lasi, jäi sinna ja heidetakse üle parrast tuule keeleda. Alvin. See oli laul hädaabikõne peaministrile ja tõesti prohvetlik seda kuulata siis täna 13. jaanuaril, aga räägime selle laulu sünnist, sest et Eestis on ju kirjutatud 2020. aasta alguses veebruarikuu alguses, Kristiina Ehin on selle teksti autor ka, tsitaate on seal siis. Miina härma on seal musike autorina ja muidugi Anna haavad Nike olla, aga räägi, kuidas teos sündis, ma saan aru, et see juhtus kõik ju väga kiiresti. See juhtus tõesti kiiresti. Et see sai alguse nõnda, et see temaatika oli juba üleval Eesti rahvaluule arhiivi, rahastusest ja, ja jätkusuutlikkusest ja jätkamisest üleüldse. Ja ma kõnelesin arhiivitöötajatega ja sain aru, et see olukord on tõesti väga kriitiline ja see hakkas väga painama tõesti ja tuli selline tugev tunne, et midagi tuleb ette võtta. Midagi lihtsalt tuleb ette võtta. Et me ei saa vaikida sellest ja sealt sellest ideest, et me ei saa vaikida, vaiki olla, saigi see see lauluseeme alguse ja ma pöördusin Kristiina Ehini poole, kes on minu hea sõber ja ju ka täiesti fantastiline sõna looja ja väga terav ja vahe sealjuures. Ja koos me kuskil nädala jooksul seda, seda lugu kirjutasime ja saatsime muudkui edasi-tagasi neid versioone ja, ja kiirkorras ka ka salvestasime ja nõnda sai see ühiselt Kristiinaga loodud. Ja tõesti, ma olen väga tänulik talle selle eest, et ta näitas mulle seda, mis tegelikult on sõna ˇvägi. Et ma olen ise pigem nagu peljanud kui ta poliitilise alatooniga teemadesse. Aga antud juhul see oli, see oli seda väärt. Ma usun Ja see laul sai ka väga palju tähelepanu ja näiteks möödunud aastal oli see klassikaraadiosaadetest üldse kodulehel kõige enam kuulatud hoogast see laul, see just laul, nii et ja tähelepanu see kahtlemata pälvis, aga ütle, mida sa siis tundsid, kui see laul oli kord tehtud ja see oli nagu ka rahvale kuulata, et kas oli kergendustunne või oli see just nagu mingi vastutus, milles olid endale. Nud no tegelikult sündmused arenesid sealt üpriski kiiresti edasi, et selles mõttes ta otsapidi ikkagi käivitas midagi ja me lõime ka Facebook gruppi, ei saa mitte vaiki olla. Kuhu sai liituda igaüks, kes tundis huvi rahvaluule arhiivi käekäigu vastu ja kus ka arutati pidevalt neid arenguid ja sündmusi selle ümber. Ja tänaseks ju me teame, et teadus on ühe protsendi kätte saada olnud ja hetkeseis ja rahvaluule arhiiviga mõneks ajaks on, võib öelda nagu päästetud. Kuigi pikas perspektiivis on ikkagi palju teadmatust. Aga pärast seda laulu ju veel märtsikuus enne eriolukorda me jõudsime teha meeletult südamliku kontserdi Eesti pärimusmuusika keskuse eest Eesti Rahva Muuseumis just nimelt samuti rahvaluule arhiivi, näitamaks oma toetust pärimusmuusikute toetust siis ja seal kontserdid oli ka väga hästi välja. See, kuivõrd tihedalt on, on meie kaasaegne ja tänapäevane pärimusmuusika ikkagi selle arhiiviga ja, ja oma juurtega seotud. Ja see oli tõesti ajalooline kontsert mis ka raadioeetri vahendusel jõudis siis kõikide kuulajateni, Sermis parajasti tol päeval ei olnud. Aga kas selle pretsedendi nagu näitel usud sa siis ka pikemas perspektiivis sellesse, et võimu ja vaimu vaheline suhe võib olla ka nagu mitte ainult et võim kontrollib aimu Aid, et vaim võib oma sõnumitega muuta seda, mida teeb võim. No selle näite puhul mulle tundub, et kui sa hääl on piisavalt tugev, siis ikkagi see jõuab kuhugi ja selles mõttes on ju Eesti väga tänuväärne paik, kus elada. Et meil ei ole neid meeletult pikki ahelaid selle võimu ja vaimu vahel, et me kõik elame siin väikeses Eestis ja me kõik oleme omavahel seotud ja võib-olla mõnes suures riigis oleks ka väga keeruline nõndamoodi peaministrile näiteks laulu kirjutada ja sellega veel meediasse pääseda, et aga, aga Eestis on see kõik võimalik ja see tegelikult annab, annab lootust, et kui ikkagi loovisikud tunnevad, et nad peavad kellelegi millegi kaitseks või eest välja astuma, siis siis sellel on mõtet ja ka võib-olla mõju. Me räägime edasi muusikast, sa ütlesid enne, et tihti sa esined üksinda kirjutad oma laule paljuski üksinda, aga kui sa möödunud aastast ja võib-olla ka veel varasemast ajast meenutad, et kes on need muusikud, kellega koos sul on olnud nagu inspireeriv kohtuda, siis siis kes need on? No tõepoolest, läbi aastate on olnud õnn kohtuda väga mitmete eri, ütleme, žanride muusikutega. Ma just mõtlesin selle peale, et see on hästi ilus, kuidas võib-olla muusikud, keda ma ise oma teed alustades, tõesti, ma ei uskunud kunagi, et ma nendega koos esinen või laulan, et alates Jaak Johansoni ist Johanson ja vendadest Riho Sibula, nii. Vaiko Eplik, Ain Agan, Mari Jürjens, Eestist on, on väga palju muusikuid, laulukirjutajaid, keda ma väga austan. Tõnis Mägi. Alexandra kremenetskiga ma olen palju koostööd teinud ja muidugi Rasmus puur ja VHK keelpilliorkestriga oli meil suur projekt, siin mõni suvi tagasi. Et nii Eestist kui ka maailmas neid muusikuid on väga palju, et see on alati midagi erilist, kui saab siis vahelduseks sellele üksi loomisele ja üksi esinemisele koostööd teha ja, ja ühisesse muusikaruumi siseneda. Me kuulamegi siia vahele, siis sinu koostöölugu just nende noorte muusikutega, siis võib-olla tulevaste korrifeedega. Et see lugu on satasata, see on VHK keelpilliorkestri ja dirigent Rasmus puuriga koos salvestatud. Hill oma suusatule tule, tule, tule tuuletuuletuulesuka rinda pista ja Sudenburjeta. No ei ole, ei ole joone ja suures suures targendaks lugejast sai. See oli lugu nimega sata sata ja mari kalkun VHK keelpilliorkester ja dirigent Rasmus puur, selle esitasid mari, räägi natukene oma koostööst nende muusikutega ja selle orkestriga, ma saan aru, et see ei piirdu ainult kontserdilauaga. Tõepoolest, et VHK keelpilliorkestrile on selline tore traditsioon teha oma suvised laagrid Võrumaal ja küllalt lähedal sellele paigale, kus mina elan. Ja nende ongi juba mitmeid aastaid tegelikult sattunud, nõnda et nad käivad mul alati suviti talgutel ja väga-väga vägev talguvägi ometigi 20 või 30 orkestranti ladumas haluhunnikuid ja eelmisel suvel. Me viisime ühest sellest Viitina küünist väga meeletus koguses heinu välja, nii et nad on kõvasti saanud oma lihaseid igal juhul juures tugevdada, mis tuleb loodetavasti pillimängule kasuks. Kahtlemata aga seda sama laulu ootab, ma saan aru, ees õnnelik saatus. Jah, tõepoolest rõõmsad uudised minuni ei jõudnud, ma loodan, et ma tohin jagada, et satasata peaks kõigi plaanide kohaselt olema ka laulu ja tantsupeol 2022. Väga rõõmustav uudis, aga möödunud aastal siis 2020, oled sa ühe loo kirjutanud ka? Koos oma tütrega? Jah, kui vanad on Linda, on nüüdseks seitsmeaastane ja kuidas siis on koos temaga muusikat luua? See on kuidagi niimoodi loomulikult juhtunud, et lihtsalt vahel satume kodus koos musitseerima ja võib-olla jah, isegi enne, kui ta kooli läks, siis tegime seda veel rohkem, et meil on juba päris arvestatav kogus selliseid väikeseid laulukesi ühisloomele sündinud, et kuidagi see laulmine on sedavõrd loomulik lapsele, et need on lihtsalt niimoodi loomulikul teel sündinud. Kas sa talletad ka kõik need laulud või? Jah, ma püüan selles mõttes lihtsalt diktofoniga, ma olen enamik kõik üles salvestanud ja osad olen siis ka ja niimoodi kodustuudios temaga koos linti laulnud. Üks ühine laul jõudis möödunud aastal ka albumile, mis album See oli, see oli selline tore ettevõtmine, mida siis vedas Curly Strings ja nad andsid välja plaadi nimega lastele, kus olidki erinevad ansambli koostööd Eesti muusikutega ja tegid ka minule selle ettepaneku ja siis kohe mõeldes nende sellisele rõõmsale, hoogsale, kõlapildile ja, ja sellele siis sai Lindaga koos üks lugu, lähme Saaremaale. Niimoodi sealt varasalvest. Väljakaevatud, aga miks just see Saaremaa teema, kas see on teie jaoks mingi oluline paika? Saaremaal me veetsime ühe väga toreda perepuhkuse ja noh, lapse jaoks võib-olla meeldejääv sündmus oli see, tal tuli seal hammas ära ja see jäigi sinna Saaremaale. See ühendab teda ilmselt elu lõpuni selle eestimaasäärega. Ja samas on seal midagi ka sellist rahva laululiku, võib-olla nagu et kus need kuked kulda söövad ja, ja ikka Saksamaale ja Poolamaale Aga kuulame seda lugu, lähme Saaremaale. Mari, sinu tütar Linda ja ansambel Curly Strings esitasid äsja selle laulu lähme Saaremaal üheskoos selle salvestasite siis möödunud aasta kevadel ja me siin vahepeal laulu ajal rääkisime põgusalt ka sellest autorluse küsimusest, et tõesti ka näiteks Ta fonoteegis, sinul ja Lindal on täitsa võrdne nagu autorlus selles, et ma saan aru, et siis tema käsi oli siin ikka tugevalt. Mängus absoluutselt, et ma püüdsin nagu korrektne olla selles osas ja sain oma üllatuseks teada, et alates seitsmendast eluaastast saab astuda ka Eesti Autorite ühingu liikmeks. Me taotlus, satsime nüüd ära. Kui sünnipäev oli siis jah, tegelikult ikkagi ju sõnad on puhtalt Tilda looming selles laulus. Viisiga viisiga ma pisut aitasin. Jääme ootama siis, mis teiega koos edaspidi ettevõtete väga tore, aitäh. Aga heitsin pilguga sinu tulevastele kontsertidele vähemalt nendele, mis on sinu kodulehel üleval, ma vaatan, et ootab sind järgmine avalik esinemine selle kalendri järgi ees alles juuni lõpul. Et mis see siis seni plaanib teha? Eks ikka loometööd, et tuleb seda aega kasutada hästi, mis on antud, et plaanin hakata tööle ikkagi uue täispika albumiga, mis, mis oli mul õigupoolest juba juba eelmisel aastal plaanis, aga siis tuli nagu see õunaaiaalbum kõige suure hooga vahele. Niiet et uuel aastal uut loomingut. Ma vaatasin, et Viljandi pärimusmuusika festival, mis loodetavasti kõik toimub suvel, et sinu kaval on seal väga intrigeeriv pealkiri, mari, kalkun ja jaapani aknad. Kas see on nagu mingisugune uus suund, mida siit võib välja lugeda või kas avaksid natukene selle tagamaid hea meelega see? On üks koostööprojekt tegelikult, mis on sel suvel plaanis täitsa Eestisse tuua, see on üks album, mille ma jõudsin salvestada veel enne seda pandeemia algust, ütleme 2019. Novembris ma jõudsin veel ära käia Tokyos ja nädal aega olime seal koos kolme jaapani muusikuga ühes stuudios ja improviseerisime nädal aega muusikat ilma igasuguse plaanita. Lihtsalt saime kokku ja kusjuures ma kohtusin kahe muusikuga esimest korda elus. Ja siis produtsent ja, ja pianist, Riotanosaki, kes on ka Eestis käinud Jazzkaare raames ja ju jääbil. Tema võttis seda projekti eest. Et tema on selle plaadi produtsent ja tal on oma plaadifirma, millal tsega välja peaks tulema. Ja tõesti suur suur soov on nüüd saada sellel suvel needsamad toredad jaapani muusikud siia Eestisse. Aga kuidas sa kirjeldaksid, seda, seda ma ei tea, kas helipilti või mis, teie nagu ühisest musitseerimisest, siis tekkis seal stuudios. No minu jaoks midagi väga uut, et see andis võimaluse minna hetkeks nagu välja sellest, mis ma ise olen arendanud enda jaoks selle kõlapilt, mida ma ise loon, vaid lasta täiesti vabaks ja vaadata, kuhu siis need muusikamaastikud kannavad. Ja nõnda see see materjal saigi kokku, kuna need kaasmuusikud on pigem nagunii alternatiivmuusikataustaga kitarrist kui ka siis ütleme ämbieldi suunda ja klassikat. Et on selline põnev segu, selline helirännak võiks isegi öelda niimoodi, et need lood on sellised hästi pikad ja meditatiivsed ja improvisatsioonilised ja mina mängin seal ka kannelt ja improviseerin häälega. Aga kasutasin seal siis ka mõningaid kaasaegseid eesti luuletajaid ja ikka terake regilaulu ka tuleb sisse. Väga põnev, aga on see midagi täiesti teistsugust kui see, kuhu sa liigud omaenda uue. Albumiga jah, ma ütleks küll, et seal on midagi täiesti teistsugust. Aga midagi oma uue albumi suundade kohta tahad ka juba avaldada? No võib-olla natukene veel vara, et ootame ära, ütleme laias laastus ma võin öelda, et ma plaanin tegeleda müütidega. Väga põnev mari, palju edu sulle, jääme seda kõike ootama. Ja meie intervjuu lõpetuseks. Ma olen valmis pannud ühe sinu minu jaoks sinu lemmiklaulu sinu loomingust. Mis pärineb sinu esimeselt albumilt son kevadaimus 1951, enne kui me seda kuulame. Kui sa meenutad korraks seda aega, kui sa kirjutasid selle laulu ja näiteks kui ilmus sinu esimene album 2007, kus ega peal on, et kas tunned sa muusikuna nagu käid seda sama teed või nagu tunned ära selle inimese mõtteid, kes seal kõneleb ja laulab. No eks ma ikka tunnen ära, et eks see oli üks eriline aeg ja iga algus on, on ju väga eriline, et selle laulu ma arvan, et ma kirjutasin juba kuskil 15 aastaselt Kangro sõnadele ja see on jah, siiani saatnud, et just hiljuti Rootsi eestlased palusid mul Bernard Kangro konverentsil midagi samuti Kangro loomingust esitada, et et see ulgu Eesti teema on selles mõttes olnud ka hästi põnev, nagu kõrvalt vaadata, et meie, kes me oleme siia jäänud, peame ikka hoidma ja hoidma hästi seda, mis meil on. Selle mõttega on väga ilus lõpetada, me kuulame seda laulu, aitäh, mari, kalkun, aitäh, et tulid stuudiosse, aitäh sulle sinu muusika eest. Suur tänu. Vaevalt puhkenud senini. Väike tüdruk, teenies, müüd peas, südameis keedavad aimuste naervikud leekima, sööd Ta läbi tänavail lauluga ja suvi hakkab üks säärised peiu juustesse Vastratel tõid, isa ei meeski. Mees kesin. Kuusmaa, siin kuus, ma siin Kuusmaa, sind tabaks kadunud kaduma. Kuusmaa siin kuus ma siin koos maa sind kündamaks kadunud kaduvat. Vallikraavi kulli huikab Emajõe kallastel ikkagist südame toitamingust. Keelane. Sellega lõpeb ka tänane talve klassika ja saate tegid Miina Pärn ja helipuldis Kaur Karsnek. Ilusat päeva.