Öeldakse tervis on inimese kalleim vara. Kas te võite öelda, professor Saarma, kui kallis on see vara halagalasele? Kanadalase tervis? Tema hind sõltub väga paljudest faktoritest. Talaga tervishoiu korraldus on viimaste aastate jooksul läbi teinud õige suured muutused. Kaks aastat tagasi alustati Kanadas tervikuna üleminekut inglisepärasele tasuta arstiabisüsteemile kuivardaga kalada. Tervishoid on allutatud provintside valitsustele, no see tähendab osariikide valitsustele. Siis võib tänapäeval näha õige suuri erinevusi üksikute provintside tervishoiu korralduses. Kõige kaugemale on jõudnud tasuta arstiabiprintsiibi sisseviimisele tee kaks provintsi Quebeci ja Briti Columbia provintsis. Ja mul oli võimalus just eriti lähedalt tundma õppida Quebeci provintsi olukorda, kuna ma Montrealis töötasid kogu aja. Põhiliselt võib ütelda, et põhijoontes on praegu kleebeeki provintsis ja mõnes teiseski Kanada provintsis tasuta põhiarstiabi juba rakendatud. Koid. See ei toimunud mitte ilma raskusteta. Veel möödunud aastal näiteks oli mitmeski tervishoiuasutuses arstide ja meditsiiniõdede streigid. Nad ei olnud rahul sellega, et viidi sisse niisugune riiklik tervishoiusüsteem. Ja isegi praegusel ajal on terve rida probleeme, millega meedikud ja rahvas kumbki on kaunis hädas. Meedikute poolt on teatav passiivne vastuseis riiklikule tervishoiukorraldusele. Nad on aastakümnete kaupa harjunud eraettevõtlikku privaatPraxisega ja nüüd see üleminek toob enesega kaasa muidugi teatud piiramise. No ja on näiteks niisuguseid küsimusi, et põhiarstiabi on küll tasuta ja kindlustatud kõikidele elanikud ära aga selle juures näiteks niisugused asjad nagu proteesid, Need on kõik tasulised. Ravimid on kõik tasulised ja väga kallid. Peale selle on näiteks ka igasugused vähegi kosmeetika valdkonda puutuvat operatiivselt vahelesegamiseta asulised. Eriti kvalifitseeritud arstiabi on eritasuga, kui on vaja teha mingist erilise keerulisi uuringuid või mingisuguseid eri raviprotseduur, et selle eest tuleb tasuda. Nii et mõneski osas on praegu veel rakendatud see endine tasu printsiip ja see on küllalt kallis. Mul on näiteks võimalus tutvuda ühe kolleegiga, kes oli mõned aastad tagasi sunnitud olnud omale hambaproteesi teha laskma ja oli kaunes koomiline situatsioon ühes niisuguses vestluses. Ta pani tähele, et minul on suus kolm krooni ja küsis, mis mul kodumaal niisugune asi ka maksma on läinud. No ma nimetasin selle tagasihoidliku summa, mille eest meil on niisuguseid kroone võimalik saada ja siis ta tükk aega oli vait ja siis ta näitas näpuga omal suu. Vaata hoolega, mis, kus on. Ma vaatasin, et ilusad hambad on suhu, ütles, et mul on autu suus, see tähendab auto suurust. Protees maksis 2000 dollarit. See on auto? Jah, niisuguse keskmise tagasihoidlik auto hind. Küsimusi valgustas ka kanad ajakirjanduse. Kanada ajakirjanduses on pidevalt jutt too igasugustest probleemidest, mis on seoses tervishoiukorraldusega ja arstiabiga ja näiteks kasvõi niisugused probleemid leiavad käsitlemist on raskusi sellega, et arstid ei ole nõus koduvisiite tegema. Kasvõi näiteks üks niisugune hetkel, mis, mis lehtedes oli toodud arstidele lihtsalt tehakse märkusi, sellepärast et nad loiult teevad koduvisiite. No ma ei kujuta näiteks ette, kuidas meie elanikkond vastu võtaks niisugust arste tavaliselt basseini ääres, kui arst keelduks koduvisiite tegemast. Ja üldse sellelt riikliku arstiabi süsteemiga on kerkinud terve rida päris omapäraseid küsimusi. Provintsivalitsused on oma eelarves piiratud, nad ei saa subsideerida haiglaid nii vajalikul määral ja haiglad on sunnitud oma ravimite ja oma kulutuste osas ökonoomikat tegema ja tulemus on see kerkivad küsimused. Võib-olla isegi ollakse sunnitud haigeid ilma jätma vajalikust ravist ja, ja nagu sellest artiklist võib näha, kerkib küsimus, et kas ravim hinnatõus ei too enesega kaasa, nõnda tähendab tanaasia suurenemist, see tähendab, et lihtsalt inimesi lastakse surra ilma neile ravi andmata. Eriline probleem muidugi on ravimid, ravimid, farmaatsiafirmad. Kes on kasumijahil vanad välja patent, ravimeid tuhandeid ja tuhandeid, nad reklaamivad neid ja patentravimid on kallid. Lehes ajakirjanduses arutatakse neid probleeme kuni 15 korda ja rohkem on kallid kallimad ainult selle tõttu, et hädad patentravimid. Ja samal ajal arstid on hädas sellega. Ravimite rohkus ja patent nimetuste tulv viib meid segadusse, nad ei oska orienteeruda enam. Mis seal siis õieti kasulik ravim, mis on vähem kasulik, mis on efektiivne, mis vähenes efektiivne farmatseutilise firmad sageli ei pea kinni nii eeskirjadest, mis valitsuse poolt määratud ravimite reklaami kohta ja rõhutavad ikka rohkem neid positiivseid külgi kui, kui siis puudusi või, või vastunäidustusi või kõrvalnähtude võimalusi. Ravimite reklaam üldse on vallutanud ka kaid teaduslikud ajakirjad. Näiteks siin on üks puhtteaduslik ajakiri kana, Kanada psühhiaatriaühingu ajakiri. Selle esimene osa on täisreklaami. Igasuguste ravimite kohta tuuakse andmeid, üks on parem kui teine ja loomulikult arstidel on sageli raske otsustada. Nad peavad otsima juba täiendavaid andmeid nende ravimite kohta, siis täiesti teaduslikutest uurimistöödest peale siis esimene osa sellest ajakirjast tõrva. Esimene osa on täis täis reklaame. Ega kõik selle valgusel neid püüda hinnata, milline on siis kanadalase tervis? Kanadalased tervis üldiselt võib ütelda, sõltub jällegi tema sotsiaalsest seisundist ja võiks isegi ütelda, sõltub sellest, kas ta on valge või ta on värviline, see tähendab punane punanahk Kanada põlisasukas. No näiteks siin on olemas üks Kanada oma statistiline tabel, millest nii mõnda näidet võiks tuua. No näiteks siin. Eluoja kestvuse kohta on väga ilus näide. Kanada valge elanikkonna keskmine eluiga on 62 aastat. No meil teatavasti ta olevat kaugelt kõrgem, aga samal ajal indiaanlaste hulgas keskmine eluiga on 39 aastat. Või näiteks võtame laste suremus 1000 vastsündinu kohta esimesel eluaastal. Valge elanikkonna hulgas on surevus ainult 21. Indiaanlaste hulgas on see 49, no siin on meeldiv ütelda, et näiteks meie vabariigis Eestis on see suremus 15 17 tunduvalt madalam, nii et see tuleks kuskile kuskile välja lähen ja nii või isegi näiteks niisugune näide, mis psüühilist tasakaalu iseloomustab ja ka ikkagi üks arvestatav näide on rahva tervishoius. Enesetappude hulk. 100000 valge elaniku kohta tuleb siin umbes 10 enesetapu, aga samal ajal indiaanlaste hulgas on see kaks korda kõrgem 20. Tervis, füüsiline valmisolek ja füüsiline jõudlus ühe möödunud aastal lõpetatud uurimuse põhjal näiteks selgus, et Kanada 20 25 aasta vanune inimene oma füüsilise füüsiliste näitajate poolest on umbes sellel tasemel nagu 40 50 aastane skandinaavlane. No see peaks kah iseloomustama küllalt. Nüüd huvitav oleks vaadata võib-olla seda, kuidas korraldad arstile ettevalmistuse süsteem Kanadas. Arstide ettevalmistamine toimub ülikoolide arsti teaduskondades ja seal on väikesed erinevused võrreldes meie süsteemiga. Arstiteaduskond hõlmab ainult need alad ja arstiteaduskonda, et oleks ainult neid distsipliine, mis on puhtalt meditsiinilised. Enne arstiteaduskonda astumist tuleb noorel keskkooli lõpetatud inimesele läbi teha veel no tähendab ettevalmistusteaduskonnas kaks või kolm aastat, kus ta peab siis teatud kindlad ained läbi võtma, omandama need ja siis talle saab astuda arstiteaduskonda. Aga milline on nende ülikoolide materiaalne, ülikoolide materiaalne baas, on need väga mitmekesine rida Kanada ülikoole küllalt vanad näiteks üks vanemaid ja suuremaid ülikoole Kelly ülikool, kus mul oli võimalus töötada, on asutatud 1000 821. aastal. Terve rida teisi ülikoole on 100 aastased ja veelgi vanemad. Seal on väga palju näiteks niisugust hooneid, mis on veel möödunud sajandist pärit, mis on vanas klassikalises inglise ülikoolide kolledžite stiilis ehitatud. Samal ajal aga käib ka intensiivne ehitustegevus. Ehitatakse uusi teoreetiliste distsipliinide, kateedrite korpusi, Hausi haiglaid, nii et ülikoolide nii hoonestik on väga kirju seal siin ka näha, nendel nendel nendel praegu praegu demonstreerib olevatel piltidel on see selgesti näha, need on kõik neid kanada koorile hooned, need on köid, Kanada ülikoolide hooned, seal on ka arstiteaduskondade hooneid, haiglate hooneid, mitmesuguste haiglate omi ja on näha, kuidas nii vana ja uus on läbisegi põimunud. Sageli on otse kõrvuti päris vana möödunud sajandi hoone ja kaasaegne hoone. Nüüd me teame, et kui meie arst lõpetab ülikooli, siis täna on garanteeritud ilmtingimata töökoht, riiklikud suunamiskomisjonid töötavad, kas Kanadas diplom garanteerib töö? Kanadas on see asi teisiti. D kui üks noor arstiteaduskonna lõpetaja edukalt suudab lõpueksamid teha ja saab arstidiplomi, siis see veel ei tähenda, et ta võib arstina tööle hakata. Selleks et saada töötamise luba, ta peab tegema veel ühe riikliku komisjoni ees väga raske pingutava eksami ja siis talle antakse, kui tal see õnnestub, talle antakse litsents arstina töötamiseks, kusjuures esimene aste on see, et ta saab litsensi töötamiseks ühes provintsis. Ja kui ta tahab, siis mõnes teises provintsis ka töötada, siis ta peab tegema uue eksami veel üle Kanada lõise föderaalkomisjoni ees, siis ta saab litsentsi Kanada töötamiseks välismaalt näiteks emigreerunud Kanadasse sisse tulnud arstid. Nende diplomid küll loevad, aga selleks, et nad võiksid töötada Kanadas, praktiseerida arstidele. Nad peavad tegema uuesti Kanada komisjoni ees. Töötamiseks Riniga Eestist lahkunud arstile täpselt nii oli ka kõikide nende arstidega, kes näiteks Eestist sõja ajal või pääle sõda lahkusid ja Kanadasse asused ja palju tõlki nende hulgas ei õnnestunud saada litsentsi töötamiseks kogu Kanada ulatuses, vaid nad pidid Isegi mõned omal ajal meil väga tuntud spetsialistid olid, olid sunnitud ainult ühes provintsis töötama ja mujale nad ei saanudki minna. Kuidas saadakse arstiks spetsialistiks? Kui on üks noor arst edukalt lõpetanud arstiteaduskonna on saanud arstidiplomi ja tal on siis huvi mõnele kitsamale erialale spetsialiseeruda, siis ta peab uuesti astuma, ülikooli spetsialiseerumine toimub ainult ülikoolide juures ja see on nõndanimetatud post, käädi, õed, õpingud. Vastavalt erialale kestab see kolm kuni viis aastat. No psühhiaatria, minu eriala kestab neli aastat, see on väga intensiivne õppetöö ja selle jooksul internid. Neid nimetatakse internedeks, internid peavad tegema väga tõhusalt tihke tööd. No näiteks siin on ühes Manta Stalini numbris sellest juttu, kuidas internet peavad vaeva nägema, tööd tegemas. Nad peavad 10 tundi päevas ja kuus päeva nädalas töötama. Ja muidugi valved on meil loendatud nurgal ja üldse, see on väga pingeline töö ja muidugi jälle eksamid. Internatuuri keskpaigas on sellest üleminekueksamid notale teist aastat ja internatuuri lõpus või selle eriala spetsialiseerumise lõpus on uus eksam. Siis saad see noor arst ta enam väga noor, sel ajal ei ole. Ta saal siis spetsialisti diplomi, aga see jälle ei tähenda seda, et ta võib spetsialistina tööle asuda. Ta peab uuesti tegema ühe valitsuse komisjoni ees uue eksami, et saada litsensi oma eriarsti diplomi põhjal nüüd juba tööle asumiseks. Võib arvata, et kui arstid nad tööle asumine on nii keeruliseks tehtud, siis tõenäoliselt on mingitel muudel meditsiiniga seotud erialadel või, või putsetel levik seal oja. Väga palju on nõndanimetatud parameedikuid või igasuguseid tervistus, kunstnikke, kes võivad töötada, ilma, et neil oleks vaja mingi erilise litsentse, see on täiesti majanduslik ette, et nad võivad, kui rahvast on, kui puhulikult annad, võivad töötada ja, ja teenida nii näiteks kiropa traatlikuid väga palju nendest kirjutatud Marttilarnima neljandast selga, sellist, kui ma omal ajal lugesin seda, siis ema ei uskunud hästi, aga nüüd juba lähemalt tutvudes selle olukorraga tegelikult. Ma leian, et võib-olla maantee lane isegi mõnes osas oli tagasihoidlik, sest küllap ta arvas ka, et ega Euroopa lugeja ei usu, mis, mis Ameerika mandril toimub. Aga peale seal oli igasuguseid muid parameedikuid, veel masseerijaid, estetiste, kes teevad igast kosmeetilisi operatsioone, näiteks akne, põletusi ja terve rida. Kohtuprotsess on nende. No lihtsalt meditsiinilise nõmeduse tagajärjel tekkinud vigadest välja kasvanud ja palju on ka karistatud neid, aga no see jälle teisi ettevõtlikke ärimehi takista. No näiteks ka isegi niisuguseid, ütleme psühhiaatria valdkonda puutuvaid parameedikuid on, see on närviline aeg, närviline ühiskond, muidugi, inimesed on kõik huvitatud oma vaimsest tasakaalust ja tervisest ja siin oleks niisugune eriteadlane maguda. Reklameerib pakub võimalust, kuidas inimene võib ennast ja enda vaimseid võimeid valitsema õppida. Kuulutab isegi, et on avastanud mingisuguse alfa välja, kus viibides ja inimene on siis oma vaimsete võimete tipul. No muidugi teaduslikult võttes on see kõik täieline nõmedus ja ja väga niisugune primitiivne kõik, aga kergeusklikke leidub alati ja need inimesed teevad raha. Aga mis need üldse oli aktuaalne, kõlada nii meditsiinis, igapäevases meditsiinis? Üheks suuremaks probleemiks võib ütelda, praegusel ajal on Kanada noorsootervis ja selle raamides eriline koht on narkomaania. Jällegi meie inimestele ja meie ühiskonnas nagu ei kujuta ette, niisugune asi võib probleemiks olla. Ja lugedes üksikuid kirjeldusi narkomaaniast Ameerikas võib jääda mulje, et noh, siin võib-olla on natukene nii ühekülgselt asja nähtud. Tegelikult see on tõsine probleem. Kanada valitsus lõi kolm aastat tagasi ühe spetsiaalse vaga tublidest spetsialistidest koosneva komisjoni kes pidi uurima, missugune on siis tegelik olukord Kanadas ja see komisjon andis nüüd just möödunud aastal välja oma aruande ja no see aruanne leidis väga laia vastukaja elanikkonnas ajakirjanduses seda kommenteerinud tee televisioonis raadios igal pool. Ja noh, nagu see pealkirigi näitab, et tõesti reaalsus on väga sünge mis, mis siis, mis siis ilmnes? Narkomaane on tohutul hulgal ja just noorte hulgas on taga tõsine, väga-väga raske probleem ja, ja aasta-aastalt kasvab narkomaanide hulk ja viimastel aastatel on eriti veel lisandunud ka see, et narkonarkootikumide kõrval on alkohol järjest rohkem levinud ja noorte hulgas. Väga palju on näiteks juba seitsme 18 aasta vanuseid välja kujunenud kroonilisi alkohoolikuid. Aga nagu ma eelmises saates rääkisime reklaamist ja, ja alkoholi reklaamist eriti, ei ole ka midagi imestada, see on sisse viidud kuidagi niiviisi elustiili lahutamatuks osaks. Alkohol on nagu mingisugune staatuse sümbol, mida peenemad joogid, mida, mida peenemad sildid laual on. Mida rohkem valikut külalistele seltskondliku koosviibimise puhul pakutakse seda, seda kõrgema staatuse see seltskonna silmis omab nägemust Kanadas, nii pikka juttu oleks rääkinud ilma oi ei oleks pakkunud, siin Kanadas on tavaliselt see, et nii nagu üks, üks inimene tuppa tuleb, tere järele, on järgmine küsimus, mida te joote, mida võitjale pakkuda, mis jooki ja otsekohe. Klaas klaaslaual, mida nimetada aktuaalsest, seal? Huvitavaid probleeme on palju ja nii võib-olla üheks paralleeliks meie omaaegse situatsiooniga. Viimastel aastatel on Kanada meditsiinis hakanud hiina omaaegne rahvameditsiin nagu populaarseks muutuma teatavasti kana, tal on viimastel aastatel teatav nagu lähenemine Hiinaga toimunud ja Hiina meditsiini ja Kanada meditsiini vahel on üldse juba traditsioonilised sidemed teatavasti ju kanada kirurg. No mandaat on, oli üks nendest melist meedikutest lääne meedikutest, kes Hiina punaarmeele omal ajal väga tõhusat abi andis ja punaarmee, Hiina, punaarmee meditsiin teenistus õieti lõi. Ja sellest peale on nii Hiina, meedikute ja Kanada meedikute vahel üsna lähedased sidemed. Ja nüüd käivad siis Hiina meedikud. Rahvameditsiini esindajad käivad Kanadas õpetamas akupunktuuri, akupunktuur on väga populaarne, sellest kirjutatakse väga palju lehtedes ja tehakse reklaami mille puhul kõik akupunktuur aitab ja, ja kui efektiivne ta on. Meil omal ajal ka osis üks niisugune teatud akupunktuuribuum, aga eks tal oma ratsionaalne tuum nähtavasti on, aga mitte nüüd nii universaalne nagu praegu Kanadas seda, nagu püütakse esitada ees küsimus seksi, abort, kuidas on? No see on ka üks probleeme, mis Kanada tervishoiu- ja meditsiini aspektist on küllaltki aktuaalne. Möödunud aastal oli üks õige laialdane protsess Kanadas, kus nii meditsiini- ja õigusteaduse vastuolud ilmnesid väga selgelt. Nimelt üks omal ajal Euroopast sisse rännanud arst doktor Morgentaaler anti kohtu alla. Ta oli teinud aborte ja ühe abordi tagajärjel oli üks patsient surnud. Abort on keelatud. Abort Kanada seaduste järgi on keelatud, see tähendab ainult rangete meditsiinilistel näidustustel anda lubatud. No see doktor Morgentaallar aga ei hoolinud sellest keelust ja tema dise motiveerides, ta tahab abistada inimesi, neid naisi, kes soovivad oma Loote üle ise otsustada, tema taguda deklareeris kohtuistungite käigus viimase viie aasta jooksul ummargusalt tegi Omargusalt 6000 aborti. Lei möödaminnes olgu mainitud, et 300 dollarit oli abordi hind ja anti kohtu alla ja süüdistus oli Kanada kriminaalseaduste põhjal täiesti põhjendatud. Kuid selle ümber tekkis üks lai ühiskondlik. Ära moodustati isegi eriline doktor Morgendani Morgan Taleri kaitsekomitee kutsus üles rahvast andma summasid selle toetusfonde advokaate, maak advokaatidele maksta ja nii edasi. Ja mis selgus kohtu poolt, seal on teatavasti vandemeeste kohus vandemeeste seal žürii otsustas, et doktor Morgentaale ei ole süüdi ja internet õitseb ja nad nagu lähedases oma oma patsientidega koos pühitseb siis oma juriidilist võitu. Aga mis see tähendab? Seaduse järgi on keelatud. See tegemist oli kriminaalaborgiga ja mitte ainult ühe-kahega, vaid 6000-ga viimase viie aasta jooksul. Ja see arst tunnistati Õigeks. Jätsin niisugused vastuolud ja, ja kontrastid ilmnevad igal sammul. Sa seal on, mida te tahaksite kõige rohkem esile tõsta Kanada arstiteadusest. Arstiteadus on väga ulatuslikud traditsioonidega noome, teame ju. Kanadast on pärit insuliin doktoreid, pantengija, pest, suhklobele, päästevahend ja Nobeli preemiaga autasustati seda naaste teaduses ühte suuremat avastust 1921. aastal. Ja kaada arstiteadusest on ka niisugused nimed, nagu doktor. On ka niisugune nimi nagu doktor Seljee. Muide, mul oli Õn tehabisiiti doktorseljeele. Tema töötab Montreali ülikooli juures, see on juuresoleval pildil näha. Suuru Ülikool Mäkile ülikooli kõrval, teine juhtiv ülikool Kanadas üldse taan prantsuskeelne ülikoollaga selle raamides, total Seljee annesugule. Universaalne teadlane. Ma arvan, et vist ma ei eksi, kui ma hindan doktor seljeed praegu elavat arstiteadlaste hulgas maailmas kõige suuremaks ilmselt vaevalt ühegi teise arstiteadlase uurimistöö on arstiteaduse teooriale nii palju uut andnud. Jään minagi sügavat rakendust leidnud ka praktilises ravisõbra nimetataks, millesse tuur neid seisadestele praktilises TEMA stressiteooria tema üldise adaptatsiooni sündroomi teoreetiline kontseptsioon on ju aluseks olnud hormoonravi rakendamisele ilma milleta praegu ei oska vist ühtegi eriala ette, kui see on nii igapäevaseks muutunud ja miljonid haiged maailmas on oma tervisele tänu võlgu tervise eest tänu võlgu just hormoonravile. Mis sai alguse selle rajana selli, teoreetiliste kontseptsioonide, professor Saarma kõige viimane küsimus siiski väga lühidalt sellest, mis teid nii kauaks Kanadasse viis siiski minu Kanadasse sõit, et oli seotud Mcilly ülikooli psühhofarmakoloogiakeskuse tööga. Nimelt oli kolm aastat tagasi Mcil ülikooli psühhiaatriakateedri juures selle kateedri juhataja professor Leemani ja tema lähema abilise professor bänni eestvõtmisel moodustati psühhofarmakoloogiakeskus. Selle ülesandeks on kliinilise psühhofarmakoloogiaalane uurimistöö ja see toimub praegu rahvusvahelises ulatuses. Selle keskuse juurde kutsutakse regulaarselt teadlasi mitmesugustest välisriikidest. Luuakse pidevalt rahvusvahelisi sidemeid ja minul oli langes, siis on osaks olla esimene esindaja Nõukogude Liidust. Mul oli võimalus töötada selle aja jooksul siis selle psühhofarmakoloogiakeskuse juures nii hästi tema kliinilistes baasides kui ka tema laboratooriumites. Need vaated ongi hitlerlaste taglase haigla oli üks põhiline selle osakonna ja psühhiaatriakateedri baas ja meditsiiniteaduskonna teoreetilised kateedrid, mis sellel pildil näha on, sealhulgas ka farmakoloogia. Biokeemia kateeder osalevad samuti selle kui see tööst ja selle psühhiaatriakateedri psühhofarmakoloogiakeskuse. Üheks põhibaasiks on siis Allan Memorial instituut mis on üks väga kaasaegselt sisustatud haigla ja ulatuslikud uurimislaboratooriumid rega ja mida teile konkreetselt teha, tuli seal mullale võimalus kahes suunas töötada, teaduslikust uurimistööst osaleda ja ühtlasi ka õppetööd teha. Mul oli loomuülesandeks loengukursust pidada spetsialiseerunud ajatele siis residentidele, haiglates, kateedri baas haiglates ja üks huvitavamaid kursusi oli Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni raamides spetsialist spetsialiseerumise kursus Ladina-Ameerikas ka psühhiaatritele. Nendele oli vaja siis tutvustada meie nõukogude psühhiaatriasaavutusi, meie psühhofarmakoloogia alaseid saavutusi, eriti suur huvi oli kõrgema närvitalituse õpetuse ja kontseptsioonide ja selle rakenduse vastu psühhiaatrias. Psühhofarmakoloogias tuli olla seal, mitte nagu tavaliselt, meil käiakse õppe osas vaid õpetaja osas, seekord ma ütleksin nii, et mõlemad rollid. Põhiline. Lõppeks lõpetaksin, tänan väga, professor Saarma, teame, kohtume veel kord kanala teemaga. Ülehomme õhtul.