Ta on väga rikkas maarikas loodusevaradest. Rikas mageda veevarudest selle poolest on maailmas esikohal praegu rikkasitsiitne praed ja rikas väga paljudest tõesti hämmastavalt kaunitest looduse piltidest väga mitmekesine, oma looduse poolest mitmekesised kliimavöötmes alates Põhja-Jäämere igijääväljades, uinuvatest saartest kuni alla peaaegu subtroopika alalise kliima ning huvitav on võib-olla võrrelda Kanadat Euroopaga ja me näeme, et Kanada oma suuruse poolest esiteks on praktiliselt võrdne kogu Euroopaga, kaasa arvatud Nõukogude Liidu Euroopa osa Uuralites kuni uurali välja. See territoorium umbes on võrdne ja samuti huvitav on võrrelda võib-olla mõningaid nii geograafilisi paiknevusi, näiteks meie Eesti NSV asukoht. Kui seda paigutada Kanada kaardile, siis oleks kuskil siin Hatson p. Poole peal. Kanadas loetakse seda piirkonda siin juba nii. Polaarvöötme eeskojaks ja seal enam-vähem nii jääkarud ja Heskiva suguharud liiguvad ainult ringi. Aga samal ajal aga näiteks Montreali linn, kus ma nüüd põhilise aja veetsin, see on Euroopa kaardile paigutatud tuna võrreldav umbes sotsi asukohaga. Ja Montrealis läheb veel Kanada territoorium tükk maad lõuna poole, nii et mõned osad Kanada kõige lõunapoolsemad osad on ikka hästi lõunas juba ulatuvad peaaegu siin Itaalia lõunatipuni välja. Eks see iseloomustab Kanaa suurustik. No see näitab maa suurust ja see teeb ka arusaadavaks, et seal on tõepoolest väga palju erinevaid kliimavöötme ja see looduslik, et mulje ja looduslik ilme on väga erinev taimestiku osas, loomastiku osas samuti muidugi ka puhtinimesele tajutava ja jäetamale kohanemise nõudeid pakkuva kliimatingimuste poolest. No kus on põhiliselt asustus Kanadas? Kanada see tohutu territoorium on valdavas enamuses asustamata kuni käesoleva ajani ja praktiliselt see 10 miljonit ruutkilomeetreid oma suures enamuses on tühi ja seal on ainult üksikud geoloogide grupid, Pedja sikud, rändküttide salgad liikumas tohututel tohututel aladel. Tihedam asustus on ainult kitsal ribal Ühendriikide piiri ääres ja Atlandi ookeani kaldal ja Vaikse ookeani kaldal. Nii et võiks ütelda, umbes 10 protsenti territooriumist mahutab Kanada tegeliku elanikkonna praegu kogu see 20 miljonit inimest, eks seal ole ka kõik need linnad, kõik linnad on sellesse kitsasse, umbes 100 200 300 kilomeetri laiusesse ribasse paiknenud ja no üle 80 protsendi Kanada elanikkonnast elab linnades, nii et maal on üsna väikene osa ainult rahvast ja põhiline osa on just suurlinnades maantee peal peaaegu kolm miljonit, Toronto peaaegu kolm miljonit juba varsti materjalile järgi jõudmas. Vancouver Vaikse ookeani kaldal üle miljoni inimese juba praegu ja mitmed teised niisugused suured linnad näitab, kuidas asustus on toimunud Kanadas ja kuidas see areng praegu toimub. Aga te nimetasite siin, et ajutisel tohutul territooriume, erinevat kliima ja vööndeid millega teil kokku tuli puutuda, mida. No minul minul tuli Montrealis olles tuli põhiliselt kokku puutuda tohutu suvise kuumusega, mis on eriti raske meie inimesele talutav selle tõttu, et ta on ühtaegu niiske. Möödunud aastal, nii nagu kohalikud elanikud ütlesid, oli erakordselt soe suvi. Juuli ja august oli temperatuur umbes 35 kuni 40 kraadi C seost ja samal ajal relatiivne niiskus oli 85 90 kuni 95 protsenti. Tulemus oli see, et inimene kogu aeg higistada tohutult higistab, isegi higistab siis, kui ta midagi ei tee. Isegi magades öösel ilma tekita, ilmale hinata, magades nahk, advokaat, ma, see oli väga-väga pingutav füüsiliselt. Samal ajal. Talved on karmid, õige külmad just enne äratulekut. Detsembri lõpus oli lume tuisud. Väga tugev külm, vinge tuul. No Põhja-Jäämerelt puhub nähtavasti takistamatult, siin ei ole barjääri ees looduslikke barjääre, puhub takistamatult linge põhjatuul, nii et ka ka see on kaunis, raske ja ka jälle niiske. Aga kuidas te iseloomustaksite nüüd kanadalase ja looduse suhteid? Kanadalane suhtleb loodusega õige omapäraselt, võiks ütelda. Ja võib-olla siin on nii, ühelt poolt iseloomulik see, et enamik anadalasi tutvub ja suhtleb loodusega läbi autoakna. Mul oli võimalik õige paljudes kohtades seda kogeda. Kanadalane istub autosse, paneb oma pere ka laeb sisse, võtab kaasa omale vajalikud eine, kraamid ja lähen reisima ja, ja reisid siis 100 200 300 500 miili päeva jooksul. Ilusamates kohtades ta teeb peatuse. Teeb auto uksed lahti, heal juhul astute välja, sirutad natukene jalga, mõnikord ta ei viitsi isegi või mõni perekonnaliikmetest ei viitsi isegi autost välja tulla, vaid vaatab lihtsalt läbi autoakna ja veerand tunni või paarikümne minuti pärast ta läheb jälle edasi. Näiteks paar niisugust iseloomulikku episoodi. Ottawa lähedal on üks maaliline järv metsa sees, Kaljuste kallastega taan vast võrreldav meie pühajärvega oma suuruse poolest ümber selle järve on asfalttee, nii et on võimalik kogu see ilus maaliline järv ümber sõita autos ja iga paarisaja meetri tagant on parkimisplatsid või peatus peatuspaigad. Seal võib alati näha hulgaliselt autosid seismas, uksed lahti, inimesed kas istuvad siis autos või on nõjatunud siis selle kaitse barjäärile, mõnulevad natukene selles looduses ja sõidavad edasi. Kuivõrd levinud me teame, et suurlinnad, oma elu, kuivõrd levinud on suvilad väljaspool linna elama? Väljaspool linna elamine ja puhkuse veetmine on, no oleneb muidugi majanduslikust, majanduslikest tingimustest. Osa inimesi kasutavad motell selle, mida on hulgaliselt kõikides maalistes kohtades linnadele lähedastes kättesaadavates kohtades, nii suveks kui talveks. Suvel on siis järvedes, suplemise jõgedes, suplemise võimalused mere kallastel ja talvel suusanõlvad. Muide olgu märgitud, et kanadalane ei armasta seda, mida meie tunneme murdmaasuusatamise all, vaid kanadalane, mugav inimene, tema armastab, kui teda köis, vints vehab ülesse mäkke ja siis ta saab mõnusalt lasta mäest alla ja jälle see vintsi teda ja tema suusad üles jälle mäkke tagasi. Kõikides nendes kohtades on muidugi väga mugavad tingimused loodud, rohkesti on motell. On rohkesti pansionaat ja seal tavaline kanadalane veedab oma vaba aja oma puhkuseväikene osa, kanadalased muidugi armastata oma isiklikke suvilaid ja noh, palju on tõesti maalilisi kohti, kogu oma suvilaid võib üles lüüa. Mis tavaline kanadalane teeb, niisugusel puhul ta ostab ühe maatüki. Ja mis siis esimene asi on, ta teeb selle maatüki puudest ja põõsastest paljaks, siis ehitab sinna oma suvila ülesse ja siis hakkab istutama mõnda ilupõõsast või ilupuud on vastupidine meie, meie tavaliselt armastame oma puhkekodusid puhkepaiku suvilaid ikka ehitada otse looduse sisse, otse otse puude vahele milles metsa sisse. Pool alateadlikult edasi kandunud kolonistide aegne suhe loodusega. No kui kolonistid omal ajal sellesse uude maailma läksid kus oli neil oodata vaenlaste ohtu metsast metsast, nii metsloomad kui ka need kurjad punanahad, kes ei olnud lauset, valged kahvanäod tulevad nende isade maad võtma, need varitsesid metsas ja, ja selleks et oma julgeolekut kindlustada, oli vaja oma elupaiga ümber teha lage plats, et näha, kes on tulemas ja õigel ajal saaks juba vastu astuda. No meie rahva ajalugu on teistsugune olnud, meie inimesed on, meie esivanemad on alati metsas leidnud kaitset ja julgeolekut ja lage väli on olnud see, kus vaenlane võis sind kergesti tabada. Ilmselt sellel on oma teose põhjal. Ütelge professor Saar, on, millised on teie kõige eredamad muljed sellest 10 kuulsast Kanadas elamisest, ma mõtlen looduses seisukohast. Muidugi üheks sügavamaks elamuseks on Kanadas kahtlemata Niagara juga. See on üks suure varasemaid looduse imesid üldse ja seda isiklikult kogeda pakub tõepoolest väga väga sügavat naudingut ja vapustavat elamust. Sellel pildil on nähe Niagara juga terves tema ehituses. Otsepildi keskel sügavuses on hoburauakujuline kanada juga Kanada-poolne osa, see on pikem, see on ligi kilomeeter oma oma sellelt läbimõõdult või, või tähendab joaserva mõõdult kõrgus on tal 50 meetrit ja sealt voolab tohutu Tuvee mass pidevalt alla. Muuseas huvitav on märkida, et täpsed mõõtmised on näidanud aasta jooksul selle hoburaua keskkohas. Vesi sööb kaljut 120 sentimeetrit tähendab iga aastaga 120 sentimeetrit see hoburaud nagu muutub kumera maagia ja noh, aastatuhandete jooksul on koguse juga liikunud Ontario järve kaldalt juba 15 kilomeetrit maa sisse. Vasakul pildi vasakus servas, lühem osa, see on Ühendriikide juga. Nende kahe joa vahel on kitsesaar, see on siis Ameerika Ühendriikide Kanada piiriks. Ameerika juga on lühem, ta on küll sama kõrge, aga ta on lühem. Ja noh, seal on palju varinguid tema tema jalamil ja selle tõttu see elamus ei ole nii suur. Muide, mõned aastad tagasi ühendriigid pühitsesid isegi remontida oma juga, tegid tammi jõele ette ja lasid v siis ajutiselt kõik Kanada poole pealt läbi ja püüdsid varinguid vähendada sellele joale anda võimsamat pilti, aga päris hästi see ei õnnestunud. Niagara joale on pidevalt tohutu rahvavool, seal on turiste massiliselt. Autode tulv ümbritseb kogu aeg Niagara juga igalt poolt. Turistidele on kõik meelelahutus, kütusevõimalused ja kõik võimalused tehtud selleks, et nad saaksid seda looduse jõudu tõepoolest imetleda ja tunnetada. Nii näiteks Kanada poolel on joa alla kaljusse raiutud tunnel. Sellel pildil vasakul näha olevast hoonest läheb lift sügavusse ja seal saab tunnel siis täiesti joa taha. Nii et tunnelist tulevad avaused võimaldavad selle tohutu veekardina taga taga olla. See on, see on üks vapustavaid elamusi nii kõikide meeltega, nii kõrvade, silmade, nahaga, kõigiga on on võimalik seda looduse võimsat jõudu tunnetada. Nii-öelda ära juba on ka populaarne pulmareisikoht sageli tagasihoidlikuma varandusliku seisuga perekonnad, noored abiellunud, teevad oma pulmareisi Niagara joale ja sellel pildil näiteks on näha üksteisele pulmaauto. See on tavaliselt hästi lustakalt värviga värviga kaunistatud ja mingisuguseid hääd soovid peale kirjutatud ja mingisugused muud humoorikad, loosungid peale kirjutatud iseenesest autodega inimesed külastavad Niagara. Nii agar oleks siis üks niisugusi eredamaid muljeid loost, mida veel võiks lisada. Minule isiklikult teiseks väga eredaks mulje, eks oli matk kaljumägedesse Kanada kaljumäed koordineerida ja üks osa, mis Kanada piirides see on omamoodi üks suur elamus. Mägesid on meie maal küll ja küll, kuid siin peab kõigepealt ütlema üks niisugune omapärane erinevus on. Euroopa mäed on ju põlistest aegadest olnud inimeste poolt asustatud. Ja ükskõik, kas me läheme Kaukaasiasse võime, lähme Karpaadides, alpides või Uuralites igal pool me näeme, mägikülasid. Me näeme paiksete elanikkonda oma rahvariietes, oma vanade traditsiooniliste toitudega ja oma traditsioonilise elulaadiga kaljumägedes Kanadas, mitte midagi taolist ei ole seal tomata. Loodus, millesse on sisse viidud laiad seal teed ja raudteed ja asustus valge inimese kolonisti, asustus on ainult nende teede ääres ja paarsada meetrit teest eemale, on puutumata metsik loodusnisust. Tihe tahad looduse ja inimese suhtlemist ealisest iidsetest aegadest pärinevat kooselu Kanada kaljumägedes ei näe. Seal on jälle seesama autoaknast vaatamine. Enamasti toimub ka seal see loodusega suhtleme autoaknast või siis luksushotelli või, või keskpärasele, inimesele taskukohasem, hotelli, aknast või, või rõdult. Aga sellist, ütleme, mägedes käimist, ronimist mägiradasid mööda kohtasite seal ainult mõnes Väga üksikus paigas, mõne niisuguse, tõesti juba pikemat aega sissetöötatud kuurordi ümbruses võib leida ka täiesti ja radasid, kus jala saab käia. Enamasti on nii, et asfalteeritud teed mööda sõidab auto või buss viib sind ühte paika, kus on jälle näha midagi ilusat. Ja siis, kui on veel midagi ilusamat pakkuda, siis siis köisraudtee viib sind mäe tippu ja sealt avaneb siis vaade veel võimsam veel majas teete ja sadulad jälle tuultega alla seistud, jälle autosse või bussi ja sõidad jälle oma hotelliva modelle ja, ja sealt aknast vaatad jälle loodust. Suurel jääliustikul, mis selles ja üks Üheks nii oma varasemaid elamusi oli, nõndanimetatud Kalambia jääväli või jääliustik, seda kala, kanadalased ise uhkusega nimetavad põhjapoolkera kõige suuremaks jääle jõustikuks lõuna pool põhjad, pöörijoon, sellel pildil on näha selle jääliustiku nii alanev, keele osa ja mäenõlva taha jääb siis tema põhiline väli siin ka on ilmekas just see suhtumine ja suhtlemise viis, kuidas inimene seda looduse imet tundma õpib. Turistidele on kõik võimalused ja muidugi avatud, et seal on suurepärane hotell selle liustiku juures ja soovijad neid on muidugi palju viiakse autoga siis erilisse kalju sisse rajatud roomikautode garaaži, seal laetakse roomikautodele ja nende roomikautodega, mida me selle pildi paremal poolel nendega tehakse siis üheks retk, paari kilomeetrine retk mööda seda jääliustikupinda ja ei ole näha ühtegi jalakäijad, kes nüüd tahaks ka neid päris oma oma nahaga oma jäsemetega tunnetada, seda loodust, kaljumäestikus Salistreeriks. Eks ilus lüheks väga üheks väga ilusaks kohaks looduslikult on Jasperi natsionaalpark ja selle natsionaalpargi südames asub üks. No seda peakski nimetama luksushotell. Kaspar paak, loodus, see on. No mulle jäi niisugune mulje, et see on õieti taskukohane ainult väga vähestele ja mul õnnestus koos abikaasaga ainult tänu meie turismifirma, kes meie selle matka organiseeris tänu ainsale erilisele kombineerimise oskusele seal üks öö olla ja, ja poolteist päeva. See on niisugune hotell, mis on looduslikult äärmiselt kenas kohas üks nõva, millest läheb läbi jõgirikas tore mägijõgi ümber on see kõik see maastik piiratud lumiste mäetippudega, värvilised kirevad, äärmiselt huvitav pilt. Hotelli ise on paigutatud seedri mändides tehtud taredesse. Iga tare on kas siis üks nisugune luksus apaatne või on seal siis mitu korterit või mitu hotellituba kogu kaasaja mugavustega muidugi ja ta on kahe järve vahelisel neemel metsa sees, seal on ainus koht, kus ei ole metsa päris maha vahetada, mõned puud alles jäetud ikka seal või ei taha, aga ka niisugust pilti, mis iseloomustab inimese inimese suhtumist ja suhtlemist loodusega. Jällegi päeval selle hotelli ümbruses. Metsaradadel, mis selle hotelli ümbrus siiski olid, võis näha jalutamas ainult mõnda üksikut inimest, samal ajal hotellihallis avara panoraam akna kaudu looduse ilu nautimas oli mitusada külastajat. Helivälja välja nad ei läinud, aga see oli liiga jõudu nõudev ettevõtmine, ilmselt. Kanada loodust muidugi oleks veel palju rääkida, aga ma tahaks siiski meie selle minisaatesarja lõpuks küsida niisugust asja, mida teie selle 10 kuu töötamise vältel Kanadas ise tundsite, mida te kõige rohkem saite seal ära teha, mida kasu tuua kasvõi meie kahe riigi vaheliste suhete aspektist? Mulle tundub, et võib-olla oli mingil määral võimalik jagada Kanada kolleegidele objektiivset informatsiooni nõukogude tervishoiukohta ja nõukogude psühhiaatria kohta, eriti peab ütlema, et huvi Kanada meedikute hulgas selle vastu on väga suur. Ja minut palun. D väga, paljudesse kohtadesse ettekannetega esinema. Just nimelt nendel teemadel Nõukogude meditsiiniline haridus, Nõukogude tervishoiu korraldus, Nõukogude psühhiaatriakorraldus. Väga palju esitati küsimusi ja väga-väga intensiivne huvi asjale, huvi oli näha nendes küsimustes alati. Muidugi oli ka mõningaid teist laadi küsimusi. Teatavasti viimase paari aasta jooksul on lääne, eriti Ameerika ja sealhulgas ka Kanada ajakirjanduses avalikus mete erialases avalikus üldises publitsistika on küllalt palju juttu tehtud sellest, nagu oleks Nõukogude liidus kombeks ja, ja nüüd kasutada võetuseks eriline võte teisitimõtlejate, nõndanimetatud dissidentide vastases võitluses. Nagu oleks meie psühhiaatridestas asutustes kombeks niisuguseid inimesi nimetada vaimuhaigeteks ja sellistena neid kinni hoida ja ajakirjanduses sellist varjundit püütakse anda asjadele üsna järjekindlalt. Selles suhtes kanada kolleegide poolt oli muidugi väga suur huvi ja mulle esitati väga palju selle kohta küsimusi. Ja mulle tundus. Mul võib-olla õnnestus siiski, vähemalt nende hulgas, kes, kes mind kuulasid, õnnestus objektiivset tõde jalule sättida ja selgitada meie kohtupsühhiaatria põhialuseid ja meie psühhiaatria põhialuseid ja näidata meie meditsiini sügavalt humanistliku olemust ja nende niisuguste kuulduste või laimavad laenavate juttude, alusetud ja põhjendamatud, siiski siiski näidata kolleegidele. Kas oli ka mingit niisugust kasu, mida võib-olla siin saab igapäevases meie töös võib-olla ülikoolis teaduslikus töös siin ära? Koju omalt poolt ma sain õige palju muljeid, mis, mis nii stimuleerivad ja inspireerivad edasi ütlema ja mõned asjad on, mida ma seal kogesin ja mida ma võisin seal õppida, on niisugused, mida otseselt võiks rakendada näiteks õppetöö osas väga palju ideid, ma sain kaasaja tehniliste võtete kaasa arvatud ka televisioon ja videolindistamine õppetöös väga edukalt kasutatav võte, nii teadusliku töö osas väga palju häid kontakte ja väga viljastavaid ideid edasiseks ühisteks töödeks. Kanada kolleegide ettepanekul. Lähematel aastatel kavatseme läbi viia mitu ühist koordineeritud uurimistööd. No ma arvan, et see on mõlema poole lähevad kasulik ja aitab ka meie maade meditsiinialaseid suhteid nii edasi areneda. Me nägime siin kolme saate vältel väga palju, väga häid ja ilusaid, pea positiivne. Professor Saarma Kanadas oli teinud veel midagi huvitavat kaasa peita. Ega ükski külastas, ei saa ju ilma suveniire deta lõppeda ja ma ka püüdsin mõningaid suveniire kaasa võtta. Üks, mille üle mulle endale eriti hea meel on, on see väikene ese, mis on üks tüüpiline näide eskimo iidsest kunstist. See on üks kivist lihvitud figuur, eskimo kunstnikud on väga osavad ja väga leidlikud ja väga suure fantaasiaga kunstnikud nad sellisest kivist lehvivad loomade kujusid, isegi olustikulisi gruppe, näiteks seal eskimo küüt, hülgejahil parajasti tõmbas veest välja Harbuuliga tabatud hüljest ja nii edasi. No see on üks tüüpiline näide sellest kunstist ja originaal ja see on originaalne. Muide see märkus on väga omal kohal, sest tõesti Kanadas küllap ka Ühendriikides tuleb suveniiride ostmisel väga ettevaatlik olla. Ma olen mõne asjaga sisse kukkunud ja muuseas ka ühe ühe niisuguse puhttarbelise tarbelise suveniiri. Ega ma tahtsin ühe niisuguse esemega endale võtta. No nii, et oleks iga päev tarvitada autod autovõtmete hoidjana ja nõsandi Kanadale pea Kanada nimi on siin hästi näha ja kõik nii. Ta on väga praktiline, tal on siin mõõdulint ka, kus on ühtaegu sentimeetrit ja ka dollari peal. Aga nüüd, kui kui ma siis ükskord võtsin kätte selle mõõdulindi päris lõpuni välja tõmbasin, siis selgus, et see muhe mõõdulint suveniir Kanadas on valmistatud Hong. Sisse kukkuda, nii et ma soovitan, kes edaspidi nüüd teisele poole atlandilt läheb visiitidele ja suveniire seal ringi vaatab, siis. Hästi ettevaatlik olla meie, ma tänan väga, professor Saarma selle huvitava vestlussarja eest, mis meil andis tõesti päris ilusa pildi Kanadast ja läbidest. Seal läbi elatud, läbi tunnetatud muljet täna märgata.