Tere häda, kus raadio kulla ja oleval pri valdo ja kõneled Sipakase võrokesi tegemisest seo pühapäeva teetas imekeele päive tuul, päeval on tulema kajutis esiäraline ettevõtmine. Berliini Eesti kultuuriselts kõrvaldas interneti võrokeelse kirjandus ja luule õdagu. Seal töötas juttu mitme kiilsusest ja tuust, mille kodukeele hobusel hoitmine tähtsa küsimuse oma uut malda samasuguse, nii Võru kui väliseesti Perrin kuidagi lasta oma loominguga üles võro kirjaniku Holtsi, Leila ja elas Inglismaal ja laane Triinu võromaalt. Täpsembateedist sa kodulehe päält Berliini Eesti kultuuriselts, punkt com. Berliini eesti kultuuriselts müts sõna. Seon hättal sa katse 105 tuisku aastaka Tartu Maarahva nädalalehe esimese numbri ilmumisest läänetuules toll kõnele saal uurija saare Evar jaamopnugao kirjandust. So puul by 13 urbe kuu, mis homses vana kalendri perre küll esimene Urbeku esimene märts saa kant 115 aastat ka, kui hakkas ilmuma Tartu Maarahva nädalaleht ilmugi enne tuua aasta jooskul teda ilmu 30 üttesse lummas rohkematest tule jäädud lehte anni valla kanepi õpetaja Johann Philipp von root, Põlva õpetaja Gustav Adolf Voldekok, tuntud luuletaja ja ses vil kooli ringkonnainspektori võroliinas Karl August von ruut, kes kanepirotti veli lehte ilmuda, Eesti vähemalt 30 ütles Nummert mõist 10 Nummert oma ka arhiivist üles. 10 inimest sama aastaga lõpul kesti leht mõisnike kaebamise peale kinni ei panda ja kästi ilmunu numbri Esidki rahva käest tagasi korjata ja hääleta Tartu Maarahva nädalalehte levimane peri suulisele kaoleht maa keele sakeste nimetades tud esimeses eestikeelses lehes, aga tegelikult on tegemisteks tartu keelega Meaal Tuude haigu Tartu ja Võrumaal kõlanud hästi välja arenenud kiragil tartu keelest ole jaht, eesti keele teise arengutartu kiil, tegelikult jäigi tartu keeles. Põhja-Eesti ehk Tallinna keeles sai eesti kiragi tartu kire kiil ess vasta ühtegi Lõuna-Tartumaa ega võlumaa kihelkonna veriselt kõneldule keelele. Sinna oli juba seitsmeteistkümnendal aastal saal veidikese põhjaeesti keelevorme sisse puugid noh, kasvõi dast Tartu Maarahva nöörlehest, näete, sest tahab ja pajatab, mitte tahtja pajatas, nagu ka Lõuna-Tartumaal kõneldes, siiski on soole tundma Väiga laaton, rahvalikum keelend võtamisest, säänest manitsust way juhtkirja esimesest numbrist loeme ette, võtke siis kõvem paiga nupust, vasta kun häädopust antas ning ka seda messe nädal leht kuulutab, õpetage Latzini, kasvatage neid jumala Abuskedel hääl tundmisel ning ärge kaitsega Vaiva huult ning Kullu meest teie oma Ehcomi laste enge ehitamises ene peale võtate, et päris ilusale selgele kirutajad kiilomics todasama mäe soovima aine veoloogiline, valan kira, viienda Tartu Maarahva nädalaleht avald tõlgitud uudiseid saksa keelitsest tartu lehest, türklased, saetum ja sääne olukord, et saks ja Tartu, Võrumaa, mis peri sori saava ütsi ja samu uudiseid lugeda, oli hinne kuulmada, kuigi tänapäeval tundus mõistlik mõte haigi tuua. Asi saksa vihatses ja tuu pärast ka õhtulehe kinni pannes kõrvaldati tegelikult saanud sellele tasemele uudiste sisu poolest uudistama kõikjal. Et mis on nagu seal see uudisteagentuuri põhimõte isegi järgmise maarahvale lehe tegija, järgmise lehe, mis maakeeli ilmuv oli siis juba Tallinna kiilse Otto Villem Masing 1000 katsuda 21. aastal Maarahva nädalaleht ja Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal Tarmo Postimees paigulda läbi selle uudiste keele yks Oldekopi Põlva keelt kuulda. Toldeku võis olla üks põhilisi tõlkid ja, ja too uudisele sõnastajaid näärtuses säänse põlvakeelse sõna nagu kaob ja käändelõpp. Et mineval nädal hom aselavakaod Tartu minna, üts, Kangur ära tapma. Tavaline krimiuudise algust, arvata läits rahva hulka ja sai rahvajutus ka sääne kõmuline uudis, ütles paigast Saksamaalt kiratledas sel katterme, katsun tal jürikuupäeval tull mäki üle suur pikne ning laskenda orgu maha panud usinasti ütte kivikoda don veskit palama. Tapp kua möldri sulast ära ning ütte Habozningute poiskest quain olliva üte poole tunniga kivikoda tuhasärapalana perast tõmmati möldri sulane puva alt välja ja tema oli nii kui ära pitsal ning nii suur, kui ütles kate aastal jalats. Ja ongi seoskaras kõik saate saatuse kokku Harju Ülle lugi valt pri Valdo Vahtramäe võrokeelne saade tulejal nädala pärast neljapäeva kell kadestada teist 45.