Kolme aasta pärast Pariisis peetavatel suveolümpiamängudel teeb oma olümpiadebüüdi breiktants. Selles osas, kas spordialaga pikemalt olümpiaprogrammi jääb, praegu selgust pole. Kindlasti saavad aga breiktantsust ning seda saatvast kultuurist just olümpiamängude kaudu esimese maitse suhu. Paljud inimesed, kes täna kogu valdkonda vaid filmide või popmuusika kaudu ette kujutavad. Pariisi olümpiat silmas pidades on astutud esimesi samme, et moodustada Eestis kõigi osapoolte jaoks aktsepteeritav sportliku breiktantsukoondis. Olümpiaperspektiiv loob uusi võimalusi, aga tekitab mõistagi ka küsimusi, mis tuleb breiktantsijate kogukonnas ära lahendada. Paljude jaoks on kindlasti üllatav, et breiktantsu ka tegeleti siinmail juba Nõukogude perioodi viimastel kümnenditel. Breiktantsijad jagavad järgnenu erinevateks lainetaks. Praeguste tegijate puhul räägitakse Eestis kolmandast või isegi juba neljandast lainest. Kui üks kultuuri või isegi kunstivorm on nii kaua eksisteerinud ja hakkama saanud siis võib eeldada, et ka olümpiamängudel võistlemisse suhtuvad selle kultuuri esindajad erinevalt ja teatud reservatsioonidega. Eestis paistab siiski, et meie breiktantsijad on ühel meelel. Olümpiaväljundi tekkimine on hea asi. Joel juht on mitu aastakümmet olnud üks siinse tänavatantsukultuuri eestvedajaid. Kaks aastakümmet tagasi panid aluse siiani tegutsevale JFK Street tantsukoolile, mis tegutseb täna üle Eesti. Olgu öeldud, et ühena mitmest tantsuliigist kuulub ka breiktants tänavatantsude hulka. Joel juht breiktantsupääsemisest olümpiaprogrammi. Ma võiks paralleeli tõmmata priisleri suusaga, et, et seal oli ka ju alguses täpselt sama JJ oli inimesed, kes olid totaalselt selle vastu ja inimesed said poolt ja täpselt samamoodi on meil preilised meil tegelikult üle maailma, tegelikult toimub ka nii-öelda see vastu liikumine, onju, et ma küll ei saa arvamused otseselt põhjusest nagu aru, et noh, ma ei tea, et sa nagu võrdlemine mingis mõttes sellega, et kas sa lähed Hollywoodi lavale esinema või lähed sa Pärnusse miraaži lavale esinema. Et nagu mõte on nagu sama, et et teha tantsule, näidata ennast kõige paremini, on ju, et, et tegelikult tantsu kõige olulisem asi on see, et sul oleks väljundit, on ju nüüd tegelikult sul luuakse nagu väljund on ju nii suurepärane väljund lisaks siis kõikidele nendele sätetele, mis on läbi aegade juba asi ajalooliselt toimunud, on ju siis see on väga oluline ja teine koht, mis on nagu hästi oluline on see, et tegelikult tänavatantsu, sellist sellesse pole kunagi suht tõttu nii-öelda siis respektiga lugupidamisega, et tegelikult see annab sellele alale nagu ikkagi maine kujundamise osas ka nagu väga palju tagasi. Sarnaselt juhtiga nii tantsija, koreograafi kui tantsuõpetajana tegutsev Marek Vetik alustas breigiga 1990.-te aastate lõpus. 2000.-te aastate keskel tegid Vettik ja tema tiim tegusid ka rahvusvaheliselt, kui jõudsid kahel korral prestiižse võistluse Battle of the Year finaali. Marek Vetik. Et mulle nagu meeldib vahepeal niimoodi öelda, et see on väga hea, et breik on saanud olümpiamängudele võib-olla see ei ole nii hea ja et siin võib vaielda ja mõelda, et kas ta peab seal olema või mitte, aga fakt on, et breik. Ta sattus olümpiamängudele. Jah, see on nagu ala puhul selline suur samm ja tegelikult väga ulme assi ühelt poolt, sest 40 aastaga kuskilt Bruclidi pronksi getost tants on saanud olümpiaalaks. See on minu meelest päris huvitav äge asi, osad testi arvasid, et see pole üldse vajalik ja noh, ei ole vaja teha sellest nagu sellist tippsport, nii et, et see on teiste põhimõtete peale üles ehitatud ala teistelt, arvasid jällegi, et vastupidi, et see ongi see, kuhu, kuhu see asi peab minema. Nendel asjadel ma ei hakka nagu spekuleerima, kes mida arvab ja kes kuidas mõtleb. Ma ütlen oma arvamuse ja miks meie üldse noh, siin Eestis ja mina ikka tunnen huvi ja tegelen kaasel laulümpeaa pooled ja nii-öelda või selles spordipoolega. Jah, selle ametliku breigiga on lihtne põhjus. Nagu sa alguses ütlesid, et ma tegelen selle asjaga üle 20 aasta. Ma olen päris palju sinna panustanud, et jaa, oleks veider, kui, kui ma ei võtaks neid võimalusi, mis elu toob, et see olümpia on jällegi üks üks headest võimalustest ja kindlasti see populariseerimisse mõttes ja suhtumise mõttes toopa ka palju head juurde. Nad on sellise näite, et näiteks kui vanemad mõtlevad, et kuhu panna laps trenni siis neil seisab, on võib-olla kaks, kaks asja, et no mis, mis lihtsalt mina oma kogemust näen, et lapsed tihti käivad jalgpallis ja tulevatel breiki, aga siis on jalgpallil justkui rohkem ma võib-olla tähendust vanemate silmis, sest noh, jalgpall on selline sport, ta tunnustatud, et kõik saavad aru, mis all ja breik on pigem selline meelelahutuslik asi. Et aga nüüd võib öelda, et breik on olümpiadistsipliin, et siis suhtumine on pisut erinev tavainimeste silmis ja kindlasti kui need olümpiamängud müüdavad inimesed näevad neid just breigi kultuuri arengu jaoks on sellel ka kindlasti kasu. Kui olümpiapositiivse mõju osas on juht ja vetika ühel meelel, siis selgeks tuleb veel rääkida see, kuidas ja millistel tingimustel Eesti breiktantsijad siinsesse spordisüsteemi integreerida. Võimaliku olümpial osalemisega seoses haaras juhtohjad Eesti tantsuspordi liit. Eelmisel kuul korraldati koosolek, millest Eestis tegutsevaid breiktantsijaid osa saama kutsuti. Selge on see, et siiani pole breiktantsijad spordisüsteem iseloomustava kohatise bürokraatiaga kokku puutuma pidanud sest enda tegevust reguleeriti ise. Nüüd tuleb aga kohaneda ka rahvusvahelise olümpiakomitee nõudmistega. Nii on see vähemalt nende tantsijate puhul, kes soovivad ennast olümpiamängudel sportlikult teostada. Eesti breiktantsijate jõudmine Pariisi olümpiamängudele saab toimuda vaid läbi Eesti tantsuspordi liidu. Seda fakti kinnitas ERR-ile ka Eesti olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju, räägib Eesti tantsuspordi liidu asepresident Ivo kapet. Eesti tantsuspordi liit ega ka mujal maailmas olevat Tantsuspordiliidud ei taha kuhugile subkultuurides minna reguleerima mingisugust elu, elulisi asjaolusid. Me pakume lihtsalt välja osadele tantsijatele, kes on huvitatud tegelema selle alaga, spordina pakume lihtsalt väljundi, sellel väljundiga tekivad õigused pääseda tiitlivõistlustele, aga tekivad ka teatud kohustused. Ja me ei ole kindlasti teinud mitte mingisugust katset mõnda ühingut üle võtta või siis ka seda kuidagi sundkorras endale liita. Meie pakume kõigile tantsijatele ja kogu kogukonnale võimaluse erineval moel meiega liituda ja teha koostööd. Täpselt sama süsteem on nii, nagu on Eestiski. Fitze ehk siis Itaalia tantsuspordiliit on võtnud enda alla kõik breikarid ja see, mis puudutab nüüd olümpiamängudele minekut ja maailmameistrivõistlustele minekut kõik käib läbi tantsuspordi liidu, meil on täpselt samamoodi tehtud oma allorganisatsioon või siis niisugune liitumispunkt, noh see, milline see täpselt see liitumisformaalsus on, see sõltub iga riigi siseriiklikest, seadustest ja korraldustest. Aga põhimõte on täpselt üks ja sama, ehk siis rahvusvaheline olümpiakomitee on võtnud tantsuspordi liidu ehk siis vedesseffi, ehk siis võõrtaas cootele rationi. Selleks ühinguks, keda ta tunnustab. Tantsuspordialase juht organisatsioonina on teinud siis ka kohustuseks viite sinna alla kõik breiktantsijad, kes soovivad osaleda spordisüsteemis. Osa breiktantsijatest Eesti tantsuspordiliiduga siiski koheselt tugevale koostööle ei kipu. Marek Vetik kuulub Eesti breiktantsuspordiühendusse, mis tema sõnul koondab rohkem kui sadat aktiivsed breikarid. Ta ütleb, et Eesti breiktantsuspordiühendus vaatab kaugemasse tulevikku ja ei keskendu ainult olümpiamängude väljundile. Marek Vetik. Tantsuspordiliit on, või noh, üldse tantsusport Eestis suht võrdne siis võistlustantsuga organisatsioon, tantsuspordi, liidse, seda üürivad siis võistlustantsijad ja see on tegelikult Preigist väga erinev asi. Ma väga loodan, et asi läheb nii kaugele, et ikka Preigis tekib ka üks selline ülemaailmne organisatsioon. Teiselt poolt tegelikult ei ole midagi hullu, kui, kui tehagi koostööd tantsuspordi siis organisatsiooniga, kes iganes siin Eestis seda hakkab tegema, sest need ju ka võivad vahetuda. Aga oluline on see, et breik ja Preikerita huvid oleks kaitstud, et seda ei kasutataks ära. Ja ma väga hästi saan aru, et ütleme, tantsuspordi liit nende, nende jaoks on oluline. Ala, kui päike ei oleks olümpiaala, siis vaevalt et täitsa huvitaks et üldse seda breigi breigi asja ajada, et just selleks, et seda perspektiivi perspektiiv ei kaoks või seda kasutada. Me tegime eelmise aasta detsembris Üle-Eestilise breigiliidu või noh, siis ta ei olnud veel üle-eestiline, ametlik nimedes on seal praegu Eesti breiktantsuspordiühendus. Kuigi me ei tegelenud. Valgamaalt Tartust, Pärnust, Tallinnast, et selline üle-Eestiline, siis organisatsioon, mis panebki endale eesmärgiks eelkõige hoolitseda selle eest, et printerite huvid oleks kaitstud, et breikarid saaks võistelda, et saaksid neid litsentse, et minna Euroopa või maailmameistrivõistlustele, mis on nüüd täitsa ametlikult olemas. Ja siis Vaadata, et, et kes üldse saab sinna minna ja tegutseme sellistel demokraatlikel põhimõtetel kindlasti. Joel juht leiab, et õige viis asju ajada on teha koostööd. Eesti tantsuspordiliiduga juht kuulub praegu Eesti tantsuspordi liidu juhatusse ja ütleb, et tema on inimene, kes võib spordimaailma bürokraatlike nüanssidega kursis oleva alaliidu sõnumeid breiktantsukogukonnale edasi anda. Ta leiab, et eesti breigikultuur vajab praegusest professionaalsemalt lähenemist. Joel juht. Me ei ole ju kellelegi luksi kinni löönud, vaid me oleme avatud koostööks eelkõige nagu mõte on ju see, et et täna breik on olümpiaala ja breik peab saama nagu ka Eesti poolt esindatud. Ja nüüd küsimus on nagu selles, et see suhtumine, mis on nagu eelnevalt juba nagu olnud see dringelt rangel, eks siis see käib siis võib-olla asja juurde, et noh, uus asi ja, ja arusaadav, onju, et ega seda pahaks ei saa nagu panna. Preikarite mõttes on ju Andžümpia nagu aru saama, et see noh, ma kahjuks ma ei tahaks seda öelda, on ju, et noh, ma olen ise selle sees nii kaua olnud on ja ja ma olen ise kusjuures selline olnud ka muideks 15 aastat tagasi. Et mis mõttes teised teevad, et umbes, et mis mõttes teie sealt teha, et kuidas ta siis otseselt ei meie, otsustage, selleks on olemas võistlusvõistlusele reeglid, sinna tulevad oma ala professionaalid kohale välismaalt alates kogu siis kohtunike ja kogu selle süsteemiga, kes teevad selle otsusekindlaks, kes on parim ja parimad lähevad nii-öelda siis nii-öelda edasi võistlema. Meie ei hakkagi võtma seda otsustamist õigust, et kes, kes on parim mee, me ei saa seda teha, mida meie saame teha. Me saame parimad inimesed kohale tuua, kes otsustavad, kes on nii-öelda Sisveedessefi poolt eksperdid või kinnitatud eksperdid. Üks küsimus, mis paratamatult tekib, on seotud rahaga. Tuleb arvestada, et olümpiaalaks saamine tähendab breiktantsule rahvusvahelise olümpiakomitee poolt ka teatud toetusi. Eesti tantsuspordi liidu asepresident Ivo kapet nõustub, et teatud kasu on alaliidu jaoks olemas, aga toob teiselt poolt välja, et breiktantsijatel võiksid tekkida senisest suuremad võimalused sotsiaalseteks garantiideks. Ivo kapet. Eelkõige kasu on olemas tõenäoliselt selles osas, et ehk siis loodetavasti järgmisest aastast mõningal määral suureneb alaliidule makstav toetus adminest administratiivkulude osas, noh, see ongi see iga alaliidu mure ongi see, et kuidas saada võimalikult suuri toetusi meie sportlastele ja noh, sellega kaasnevad teatavad administratiivkuludeks siis mida Office peasekretär, kirjavahetus, mis nendega sportlaste nimel peetakse. Meil on ta hästi minimaalseks nii või naa aetud, et me kulutame sellele vähe, meie eesmärk on anda pigem sportlastele kogu toetus ära. Aga igal juhul on see nii, et mida rohkem on sportlasi siis perr, inimese kohta väheneb see kulu ja meil on sellest ainult suur rõõm. Kui me mõtleme tantsu terviklikult, siis ma arvan, et olümpia liikumin tantsualal on võrreldes kogu tantsuliikumisega, ülemaailmselt on ikka väga väike osa aga ta lihtsalt sellisel moel reguleeritud ja ja mikspärast minu minu arvates ja ma arvan, meie arvates kasulik on mida ma lihtsalt olen näinud võistlustantsu ka võrreldes on see, et täna need tänavatantsijad, breikarid ja punkarid, kes tahaksid tulla struktuurse struktuurselt hästi arendatud spordi alla ja viia ka ennast veidikene vastavusse nagu riigi nõudmistega, saavad teiselt poolt vastuga. Ma ei tea, noh, sotsiaalseid garantiisid näiteks treeneritele ja ja toetusi klubidele, see on see, mis on tegelikult sedasama olümpialiikumise eesmärk ja struktuurse spordi arendamise eesmärk, et noh, ütleme nii, et me elame ju vabal maal. Meil on võimalus kõigil teha täiesti iseseisvalt asja, mitte üldse siia tullagi. Noh, need ongi erinevad võimalused. Kui vaidlused vaieldud saavad ja riigisisene süsteem paika loksub, siis kas Eesti breiktantsijatel on üldse piisav sportlik tase, et Pariisi OM-ile jõuda? Olümpiale kvalifitseerumise süsteem veel selge pole? Ivo Kappeti sõnul tuleb rahvusvahelisel tasandil kõigepealt paika panna hindamissüsteem. Selge on see, et olümpiamängude formaat tähendab individuaalvõistlust ja turniir leiab aset duellidena. Edasi pääseb see, kes oma vastase üle tantsib. Eesti Preikarite puhul on oluline välja selgitada nende rahvusvaheline konkurentsivõime. Täna tasemest liiga head ülevaadet pole. Marek Vetik. Praegu võib-olla ei ole massiliselt nii palju inimesi, kes tegeleks meil Eestis, aga samas on neid noori, kes samamoodi põlevad või samamoodi neil on suur-suur, kirg selle vastu ja eriti ma tooks välja. Tüdrukutest, kes on võitnud mitu korda Soome meistrivõistlusi ja noh, üleüldse sellised väga tugevad see tase, mis Eestis praegu on, ta ei ole teistest siin ümber, mis meie ümberriigid on nendest kindlasti kuidagi halvem, et testi Baltikumist mingist ajast on olnud ikka kõige tugevam. Joel juht arvab lõpetuseks, et Eesti breiktantsijate läbimurre nõuab tõenäoliselt aega. Meil Eestis on tegija, kui me räägime konkurentsist, siis konkurents on ikkagi väga tugev. Et, et siin on ikkagi väga kõvasti ei vaja tööd teha ja ma miskipärast arvan, et mingit tuhmusin saavad hakata tooma alles uue põlvkonna nii-öelda breikarid. Et ma väga ei taha nagu sõnad ära, aga, aga mulle tundub, et, et mõnel on nagu see parim enne möödas. Et siin on ikkagi väga suur töö, mis ootab ees, et lootust on alati ja, ja siis pidega tantsandel on mingis mõttes niisugune nagu subjektiivne ala, et seal hakkavad mängima ikkagi väga paljud nagu nüansside tants on nagu selline asi, mis hetkes võib muutuda kardinaalselt on ju, et sa võid olla ühel hetkel ülikõva, aga teisel hetkel, kui sa jõuad võistlusele, siis jookseb lihtsalt kokkuvõistlusel. Et ma päris nii ei ütle, et lootust ei ole, aga, aga väga suur töö on vaja kindlasti nagu ära teha, et me oleksime nagu konkurentsis.