Ringvaates oli mõni aeg tagasi juttu sellest, et üks väliseesti arhiiviprojektide konkurss oli toona avatud, nüüd see on suletud, juba on ka tulemused teada ja selleks, et rääkida nii sellest programmist üldiselt natukene minevikust natuke vaadata ka hetkel veel ebaselgesse tulevikku, kutsusin täna kylla rahvusarhiiviteenistuja Kristi otsa, kes enne kui te hakkate arvama, et tema on see, kes teile toetused määras. Tema on see, kes toetuste määramisega seotud dokumente menetleb, nii et tema kindlasti kontaktisik paljudele, kes sedapuhku osalesid, aga tema ise siiski neid otsuseid ei tee, selleks on komisjon, aga Kristjan, see, kes on selle kõigega seotud olnud juba aastaid oskab väga hästi lahata seda, kuidas see kõik käib ja võib-olla ka mõned head nipid on ta nendele, kes tulevikku Kas tahaksid osaleda? Tere, Kristi Ots. Tere Maarja. Aitäh kutsumast. Räägi, kuidas tänavune väliseesti arhiiviprojektide konkurss läks. Ma arvan, et läks üsna hästi, et meil oli väike hirm, et kui, kuna see noh, paljud nüüd riviprojektid on ikkagi seotud reisimistega, et äkki meile ei tulegi taotlusi väga palju, aga tuli üsna tavapäraselt 49 taotlust, et tavaliselt neid tulebki seal 40 kuni kuni 60 ringis oli palju põnevaid ettevõtmisi rahale jagada umbes nii nagu tavaliselt natuke vähem 138000 ja küsiti 350000, siis paratamatult turi arhiivikomisjonil ka kärpeid teha ja mõned ettevõtmised tuliga rahastamata jätta, et see on alati see mõru pool selle asja juures, et et kõiki taotlusi ei saa kahjuks rahastada. Aga räägi sellest ka, et missugustele projektidele see konkurss üldse mõeldud on. Konkurss kõige laiemas mõttes on mõeldud projektidele, mille, mille eesmärk on väliseesti kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine selle alla mahub tegelikult hästi palju erinevaid põnevaid tegevusi on siis kas need on siis ekspeditsioonid, kuhugi käiakse väliseesti kultuuripärandit kogumas või siis seda kultuuripärandit, mis on juba kogutud, kas siis kirjeldatakse või tsiteeritakse või tehakse seda muul moel uurijatele kättesaadavaks, huvilistele kättesaadavaks paremini, väga palju projekte on seotud, et selle kultuuripärandi uurimise põhjal kas siis publikatsiooni avaldamisega või raamatu avaldamisega või koostatakse näitus või tehakse dokumentaalfilm või noh, neid väljundeid võib olla väga erinevaid. Ja samuti on siis meil sellest seda valdkonda toetavaid, et üritusi või seminar, et nende nende korraldamist me ka toetama, et täpsem tatsan nimekiri, mis ei ole muidugi lõplik, on, on ka meil rahvusarhiivi kodulehel üleval, et mida me toetame, mille küsimiseks raha võib saada. No sellel aastal süsteeme sisse ka projektitoetuste kõrvaltegevustoetuse taotlemise võimaluse ja seda, seda siis välismaal asuvatele arhiivikeskustele, kes koguvad teiste väliseesti organisatsioonide arhiivimaterjale, on nendel oli võimalus ka jooksvatest tegevusteks toetust küsida. Ehk siis kõigi nimi ütleb arhiiviprojektis tegelikult ju väljundiks nendele projektidele, millele rahastust palutakse, jäävad olla ju ka raamatud. Võivad olla näitused, võivad olla filmid ja. No tavaliselt ongi, et et kuidagi neid projekt pigem viitab sellele, et seal on mingi kindel alguse kindral õppe tehakse, siis tehakse siis mingi asi valmis selle ajaga, samal ajal, kui tegevustoetus on, on juuksvataks tegevusteks. Need kõige suuremad toetussummad siis ilmselt on viiekohalised numbrid. Jah, et meil ei ole tegelikult alam ega ülemmäära toetusel aga komisjon on pigem siis ikkagi püüdnud tegutseda nii, et toetada suuremat hulka projekte väiksema rahasummaga mitte siis anda täistoetus üksikutele taotlejatele, et selline keskmise 1000 keskmine toetus, võib-olla jääb seal väga raske öelda nelja-viie 1000 kanti võib-olla euro kanti. Te olete seda rida nüüd aja nüüd juba aastaid. Tartlaste väljaga jagamisega 2012.-st aastast aga tegelikult see programm ise on või tähendab, sellel aastal oli natuke erandlik aastat rahvuskaaslaste programm tegutses aastast 2004 kuni 2020. Ja siis sellel aastal. Rahvastikuprogramm lõppes ära, aga meil õnnestus siiski see taotlusvoor avada. Kui palju on teater sellest, mis järgmisel aastal saab? Sellest nüüd üht-teist on teada, et noh, tegelikult juba sellel aastal pidi siis rahvuskaaslaste programmi asemele tulema üleilmse eestluse programm aga seda hakati koostama ja seal oli oma koht ka arhiiviprojektidel. Ja siis Läti rahvastikuministri juhtida siseministeeriumisse. Aga nüüd on kuuldavasti siis teada, et see programm sellel aastal ei avatud ja on teada nüüd otse antakse või on juba antud välisministeeriumile. Ja ilmselt tekivad siis lisaks olemasolevatele meedatele, millega väliseestlaste ja väliseestlasi toetatakse, tulevad sinna veel ka lisaks mingid tegevused, aga aga täpsemalt selle kohta on praegu öelda ei oska. Kust oleks kõige parem järele vaadata nii et kui kuud ja, ja aastaajad muutuvad, et kui harilikult seesama arhiiviprojektide konkurss harilikud kuulutatakse välja aasta alguses, siis mis on see koht, kust huvilised võiksid äkki jaanuaris tulla piiluma, et kas seda on ka 2022. Aastal. Ja no igaks juhuks võib muidugi ka meie kodulehele vaadata wwwerr Aadee rahvusarhiivi koduleht, aga noh, ma eeldan, et ikkagi välisministeeriumi kodulehel on selle kohta info olemas siis ja ma arvan, et ka kui lihtsalt guugeldada üleilmse eestlase programm peaks olema selle uue programmi nimi, et siis ilmselt ka leiab selle info kätte. Oletame, et teie programm siiski jätkub ka uuel aastal saate taas hakata menetlema neid erinevaid projekte arhiiviprojektide konkursil, siis potentsiaalsetele kandideerijatele. Kas sul on mõned head näpunäited või nipid jagada, et kuidas komisjonile oma soove kõige edukamalt siis edasi anda või mis on need eduka projekti saladused teie konkursi puhul? No seda on, võib-olla ei teagi kui vettpidavad need soovitused oleksid, aga üks asi, mis küll on silma jäänud, on see, et kui on tegemist mingi materjali kättesaadavaks tegemisega, siis või ka kogumisega, et siis kindlasti võta ühendust mõne avaliku mäluasutusega ja luua see koostöö. Ja nagu mõelda selle peale isegi kui näiteks te soovite oma seltsimaterjalid enda kodulehel avaldada ja endale jätta, et siis võib olla näiteks digitaalses vormis või kuidagi ikkagi anda need materjalid ka avaliku mäluasutusse. Komisjon on alati silmas pidanud ka seda, et riikliku rahastuse toel tehtud projekt või, või siis korrastatud materjal kättesaadavaks tehtud materjal oleks, oleks kättesaadav ka hiljem aastate pärast ja, ja see on just tagatud paremini sellisel juhul, kui on on koostööd tehtud avaliku mäluasutusega. Ja võib-olla teine nipp, et tasub olla hästi konkreetne, põhjalik eeltöö on muidugi hästi oluline, et see paistaks sellest taotlusest välja, et on konkreetne plaan paigas, mida teha mitte hakata selle peale täpsemalt mõtlema siis, kui kui positiivne rahastusotsus tuleb. Ja ei tasu peljata ka mitmeaastaseid projekte. Tegelikult üks aasta mingi projekti läbiviimiseks on üsna lühike, aga Jupitada ja, ja jah, et sellel aastal tehakse nagu pool rehkendust, siis angerjate esimesele projekti esimene etapp ja võib-olla ka eelarve osas, et, et võimalikult konkreetselt ka eelarve lahti kirjutada. Ja kui on võimalik, siis võtta ka hinnapakkumised erinevate kulutuste kohta. Ma saan aru, et komisjon hakkab projektitaotlusi läbi vaatama alles siis, kui tähtaeg on kukkunud ja see komplekt on koos. Aga kas teie poolt on ka mingit sellist ennetavat tagasisidestamise võimalik paluda? Ja ikka on meil ka noh, osad taotlejad teevad seda, saadavad oma projekti või selle taotluse enne ülevaatamiseks ja ja me ikkagi püüame siis nõu ja jõuga aidata, enne. Aga, et kui seda nõu küsitakse taotluse esitamise tähtaja päeval, et siis on muidugi keeruline juba midagi seal muuta või, või parandada või nõu anda. Kus tänavused võiduprojektid välja kuulutatakse? Noh, me oleme alati iga aasta pannud info selle kohta, et kes, kes siis toetust saavad ka meie kodulehele üles ja seal kodulehel on tegelikult ka info olemas selle kohta, kes siis varasematel aastatel on toetust saanud ja mis summast on toetust saanud ja mida selle raha eest tehtud, on. Kristi Ots, mina olen Maarja Merivoo-Parro, kohtume nädala pärast Aiola Ringvaade.