Kalendrile ehk kalendrile järele. Päevad pikenevad, külv hakkab järele andma. Raske talv oli, öeldakse kunagi tagasivaates. Ja veebruar ja märts 1940 jäävad kauaks meelde koguse tall. Kusagil on sõda seal kaugel-kaugel läänes. Aga kas ta ongi nii väga kaugel? Kas me ei tunne iga jumala päev tema hingust? Upuvad kaubalaevad, paljudest kaupadest on puudus tööolud, halvenevad tormikiirusega. Ja juba ajas sõda oma kondise käe ka meie lähedale. Kaugel see Soome siit on, kas see kõik ei tähenda lõpuks surmaohtu ka meile? Endiselt külmast ja murest hoolimata mahtus sellesse talvesse üpris palju soojust. Ärkamise soojust. Töötav inimene on just nagu uuesti ennast leidnud oma uue jõu ärkamist tunnetanud anda rahvale demokraatlikud vabadused, teha lõpp politseirežiimile. Need nõudmised aktsepteeriti kümnete tuhandete tööinimeste allkirjadega märgukirjadele. Valitsus lubas seda aktsiooni korraldada, kuid nagu kodanlik valitsus ikka, ei pidanud oma lubadusest lõpuni kinni. Paljud töölisaktivistid langesid selle eest tagakiusamise ohvriks ja kas need märgukirjad andsid midagi? Meie kommunistid? Nii lihtsameelsed muidugi ei ole. Mida saabki kodanlik valitsus lubada töölisele? Ma kinnitan teile, vabariigi president, meie ei tohi teha mingeid järeleandmisi, olgu olukord kui tahes raske. Mis siis juhtuks, kui me lubaksime igaühel meie riigikorda vabalt kritiseerida? Kinnitan teile, et kogu Eesti vabariik bolševiseeruks ühe kuuga ainult ühe kuuga. Punaarmee baasid Eestis, see on trump kommunistide käes. Kuigi venelased ei ole kuskil vahele seganud meie riigi siseasjadesse, pole mingit garantiid, et nad seda ei teeks, kui olukord nõuab. Ma mõtlen siin tööliste katset võim enda kätte saada, millele me peaksime kõigi jõududega vastu astuma. Punaarmeelaste viibimine baasides on muutnud töölised vähem kuulekaks, isegi maal, mis seal siis veel linnadest rääkida. Nii nakkust Uksakust üle õla irvitamist on kogu maa täis. Kuigi olud lähevad kogu aeg raskemaks ja rahva toidulaud vaesemaks. Kohutavad inimesed, need töölised. Ma ei saa aru, miks nad ei taha tunnistada härra president, teie kõige soodsamaid soovitusi, et rasketel aegadel peab kogu rahvas ühte hoidma. Räi nendele antagu vabadus igal tänavanurgal valitsust arvustada. Nad peavad välja ütlema, kes on kes, nad peavad näpuga näitama, et sina oled, kurna ja sinu käsi on riigi rahakotis. Sellest võib tulla ainult uus Soodoma ja Gomorra. Seepärast ütlen mina ei mingisugust järeleandmist, ei mingit haletsemist vaesekestel tööliste üle kruvi kinni. Meil on veel jõudu, millega oma riiki kaitsta. Nii see on, et härra sisekaitse ülem oma politseinike armaadaga rabeleb siia ja sinna et hävitada seda, mida ta enam ei suuda hävitada. Oma märgukirjadega näitas rahvas esiteks, mis on tema miinimumprogramm. Selleks ongi elementaarsed demokraatlikud vabadused. Teiseks näitas ta, et kodanluse käerauad ja suukorvid ei ole teda taltsaks hirmutanud. Muidugi ei olnud me lihtsameelsed lootma valitsuse järele andlikkusele. Meie aktsioonil oli hoopis sügavam mõte. Aastaid ei ole töörahval olnud oma legaalset ajakirjandust, mis peegeldaks tema taotlusi ja nõudmisi. Partei illegaalne büroo koos riigivolikogu töötava rahva ühtsusrühma ja ametiühingute kontaktkomisjoniga nägi selles aktsioonis esmajoones agitatsiooni võimalust. Märgukirja tekst. See oli üle aastate esimene kord, kus lihtne tööinimene nägi mustvalgelt kõike seda, mida ta kogu aeg hinges kannab. Allkiri sellele ei olnud lihtne vormitäide, vaid erutav ja meeldejääv elamus. See oli kommunistliku parteipoliitika õigsuse tunnustamine de facto ja dejuure. Ja mitte ainult tunnustamine, vaid ka kinnitus, et ollakse valmis üles seatud eesmärkide eest võitlema. Tallinn, Tartu ja Türi päevauudised. Täna kell 14 lõppes Riias balti riikide välisministrite konverents pärast kolme riigi koostöö uurimist viimasest välisministrite konverentsist saadik, mis toimus möödunud aasta detsembris Tallinnas on kolm välisministrit rahuldustundega konsulteerinud. Et see koostöö on jätkunud täielikus üksmeele ja koostöölepingu vaimus ja vastavalt selles lepingus avaldatud põhimõtet tele ja on näidanud reaalseid edusamme vastastikes suhetes kõikidel aladel. Kõikidel aladel rahvas teab väga hästi, mida selle all silmas peetakse. Terve vabariigi president vabariigi valitsuse korraldusel ja sõjavägede ülemjuhataja teadmisel kannan sõjaministrina ette, et teie käskkirjaga ellu kutsutud neljas diviis formeerub kava kohaselt relvade ostulepingutest saksa firmadega peetakse rangelt kinni. Lähipäevil on oodata partii kergekuulipildujate saabumist. Kahjuks ei ole siiamaani veel ära saadetud seniitkahurite optikaseadmeid. Mis puutub koostöösse meie liitlaste Läti ja Leedu sõjavägede juhtkonnaga, siis need arenevad normaalselt. Jaanuari lõpus olid sõjavägede staabiülem siis veel kolonel, praegu kindral Jaakson ja luureosakonna ülem kolonelleitnant Saarsen Riias. Veebruari alguses olid Tallinnas teatavasti Leedu sõjaministri asetäitja kindral Rec Lätis ja Läti sõjavägede ülemjuhataja kindral Berkis teda de mäletatavasti Audesestasite esimese klassi kotkaristiga. Vastastikused külaskäigud jätkuvad ettevalmistused Eesti ja Läti ühisteks mereväe manöövriteks lähevad edukalt. Sõjalise koostöö huvides on see väga oluline. Ühtlasi juhin teie tähelepanu härra president sellele, et meie sisekaitse, see tähendab politsei ei tegutse viimaselajal kuigi resoluutselt rahva hulgas. Rahulolematus külvajate suhtes. Ei tegutse resoluutselt. On sseni. 20. märtsil otsustas sisekaitse ülem sulgeda kultuuriühingu idee, kes oli oma tegevuses kaldunud kõrvale registreeritud põhikirjas ettenähtud sihtidest õhutades sallimatust ja vaenu üksikute rahvakihtide vahel ja oma tegevuses asunud poliitiliste eesmärkide taotlemisele. Siseministeeriumi Rinkonnist juhitakse tähelepanu sellele, et kõik ühingud, liidud ja organisatsioonid peavad kinni pidama oma põhikirjadest. Vastasel korral keerulisi olusid arvestades võidakse nende tegevus peatada ja süüdlased vastutusele võtta. Teadagi. Kellele on see hoiatus määratud? Isamaaliitu ega rahvuslaste klubisid ei pane keegi kinni. Nemad ju püsivad oma põhikirja raames aina tegelevad poliitiliste eesmärkidega. Aga see on Pätsi enda poliitika. Sellega olge lahked, tegelege nii palju, kui süda lustib. Ühinge idee, aga selle poliitika on režiimile ohtlik, sest seal valgustatakse töörahvast rääkides ametiühingu liikumisest eri maades. Kui kodanlus igal sammul, rikub Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingut. See pole poliitika. Aga kui mõni töölisühing selle lepingu vaimus püüab sisse seada sõbralikke suhteid või ainult pisut ilmutab selleks tahtmist, siis see on poliitika, mis Eesti rahvale ja riigile võib kahju tuua. Töötav rahvas ei ole kunagi oma sümpaatiaid varjanud ja ütleb ka praegu selgelt tihe sõprus ja koostöö nõukogude liidu rahvastega aitab meil raskustest üle saada ja tagab meile rahu. Balti riikide välisministrid pidasid oma konverentsil vajalikuks tihendada kolmi riigi majanduslikku ja kultuurilist läbikäimist ning pöördusid üleskutsega oma riikide majanduselujuhtide poole, et nad ei kardaks mingisuguseid jõupingutusi selle eesmärgi saavutamisel. Balti välisministrite järjekordse konverentsi kutsub kokku Leedu välisminister 1940. aasta septembris. Kas jätkub selleks kokkukutseks aega? Kas ei koputa juba uksele kodanlike balti riikide paratamatu saatus? Jätkem korraks aeg peatuma ja rääkigem sündmusest ööl vastu esimest aprilli 1940. Mitte balti liidus ega nende välisministrite konverentsidel ei otsustata tuleviku üle, vaid esialgu küll ranges konspiratsioonis on otsustajaks juba töörahva juht Eestimaa kommunistlik partei, peatugem sündmusel, mida ajaloos tuntakse Eestimaa Kommunistliku partei aprillikonverentsina. Milleks see kokku tuli? Konverentsil osaleja illegaalse büroo sekretär Hendrik Allik. 1000 939. aasta suvel muutus rahvusvaheline olukord niivõrd põnevaks juba igal poliitiliselt mõtlevale inimesele. Oli selge, et uus sõda peaks puhkema varsti. Ja see oli ka selge meil ees sügama asjadel. Ühes sellega me teadsime isegi sarnasel juvusel, kui eesti isa mitte kohe sõja algul tõmmatud sinna sõjakeerisesse. Mis avaldab mõju ka Eestile, et see loob uue jõudude vahekorra, kuidas sarnasel puhul tegutseda, missugused seisukohad võtta? Rotasime korduvalt Eestimaa kommunistliku partei keskkomiteele kaalses büroosakil büroos. Jäädulime arvamusele, et oleks vaja kutsuda laialdase nõupidamine parteikonverents selles küsimustes. Ill büroo ja Tallinna komid ühisel istungil ollakse Stroomi rannas. See oli nii augusti keskpaiku tades. Üheksandal aastal tehtigi Kotsuseks konverents kokku kutsuda ja Lauristin minule tehti ülesandeks leida paiku konverentsi läbiviimiseks. Kuna tol ajal olid veel soojad ilmad, siis arvasime, et seda võiks pidada väljas ja ma mäletan, et Lauristiniga Maantee kandis päris ideaalset kohta leidudele, siiski märkisime ärase paar nii tihedat võpsikut, kus oleks võinud läbi viia ja ka mõnede kõrval seisva teena küünid värssi peale sõda puhkes sõda, sellega kaasnenud sündmused. Viisid siis asja nii kaugele. Nii et ta võis saada teoksil märtsi lõpus tähendab punane esimesel märtsil vastu esimest aprillikonverentsikohaks. Kuna nüüd oli küll, meil pidi olema varjatud ruum. Selle pidesemegi. See oli soovi elus ka selle poolest, et ta oli võrdlemisi kindla heliisolatsiooniga. Nii et palju tähelepanu ei äratanud, mis seal sees toimub, haigla ruumides niikuinii palju käimist, kui seda peaks tulema nii-öelda soovimatud külalised, siis ma mäletan, oli selleks puhuks kaetud ka laud. Oleks pidanud olema natukene aega tagasi surnud seltsimees Johannes Leimann ja nii-öelda mälestuse peatu. Kokku võttis osa minu meelest sellel üle 20 inimese, kas 21 või kasvanud kaks nimedest mul on siin märgitud seda ma mäletan. Johannes Lauristin, Peeter Petreermanarbon, Paul Kerda, Voldemar sässi, Oskar Sepra, Juljana, Delman, Karl toomingas emmeline toomingas. Joosep Saat. Johannes küpan, Kaarel Paas ja Ludmilla Ausmaal mõned nimed, olen juba unustanud. Konverentsile delegaate ei valitud. Me tulime kokku illegaalse büroo kutse põhjal ja kuidas oleks saanudki põrandaalustes tingimustes valida. Pealegi on tegemist konverentsiga, mitte kongressiga. See on siiski vormiline külg. Kõigi tähtsamate parteiorganisatsioonide esindatus ja arutatavate küsimuste ülisuur tähtsus annavad konverentsile ajaloo ees kindlasti kongressi tähenduse. Ah jaa, ega me seda kokkutulekut alguses ka konverentsiks nimetanud oli mõeldud nõupidamine. Konverentsi nime on talle aeg andnud. Majandusministeeriumis toimus minister Leo Sepa eesistumisel nõupidamine, millest võtsid osa Kaubandus-Tööstuskoja juhtivad jõud ja äriringkondade esindajad. Arutati tööstuse varustamist toorainetega ja turuvõimaluste edasise vähenemise pidurdamist. Sõjaaja tingimustes. Konkreetseid lahendusi ega konstruktiivseid soovitusi polnud välja pakkuda. On oodata tööpuuduse järsku suurenemist. Tööpuudus suureneb, kuid nõukogude liidust ei taheta toorainet muretseda. Sealseid soodsaid pakkumisi ega ostusoove ei arvestata. Punaarmeebaasides on rohkelt tööd pakkuda, aga valitsus kedagi sinna tööle ei luba. Baasidesse tööle minek, tähendavate vastastikuse abistamise lepingu rikkumist. Inimesed parem nälgigu, aga punastelt ei tohi nad tööd saada. Ilus hoolitsus valitsuse poolt. Konverentsi päevakorras oli seal büroo poolt kaks küsimust nimelt minu ettekanne poliitilisest olukorrast ja sellest tulenevatest ülesannetest Pattaya organisatsioonidele. Lauristini ettekanne, organisatsioonilisest küsimus, sest noh, ja peale selle aruanded kohtadel kuidas olukord selleks ajaks Vabadused kodanluse enese jaoks meie ülesanne tol ajal oli moodustada. Pahemadeiva nõndanimetatud marksistliku töörahvaühenduse grupi poolt ja selle ümber hakkas siis koondama juba ka enam-vähem laiem rahvarinne. 1000 939. aastal puhkenud sõda kiirendas seda protsessi väga olulisel. Nimelt seda kõigepealt kaasa majanduslikud raskused. Pätsi valitsus välispoliitilisse isolatsiooni selles mõttes, et vajaduse korral ei olnud temal enam abi loota nendelt suurriikide käest, kes olid nüüd ametis ise omavahelise tapatööga. Pidada punaarmee isikkoosseis küll mingil määral ei võtnud osa sisepoliitilisest võitlusest Eestis, kuid ainult tema kohalviibimine avaldas juba kodanusele väga masendavat mõju. Ja teisest küljest andis nii-öelda julgust ja pealehakkamist töötavale rahvale nii et see oli väga suureks moraalseks faktoriks. Siin juurde tuli veel üks faktor, nimelt üheksanda 40. aasta talvel toimus Soome Nõukogude Liidu vaheline sõda. Ja sellega nad Eesti kodanluse soovunelmad haigestusid ja meeleolu langus, kassiahastus kodanlikus leeris muutus veelgi suuremaks. Meie leidsime, et kuna ennem veel vara püstitada loosungit Pätsi valitsuse kukutamiseks, et nüüd oli aeg selleks siiski saabunud Panaloosund Pätsi valitsuse kukutamiseks ja tema asendamiseks siis tõelise, demokraatliku rahvavalitsusega. Kuna see võis toimuda, segame talle muidugi öelda ei teadnud otsustada asjade käigu järele, arvasime, et see siiski ei ole enam aastate, vaid see oleks kuude küsimus. Sellega arutades ka olukorda, leidsime, et varajane on püstitada. Ja rahvas juba selleks ajaks isegi öelduks riigikorra kardianaatsa muutmise vajaduses tõstaks selle loosungi üles ja mida võiks siis vabalt valitud rahvaesindus ise ise otsustada. Ühesõnaga, nii nagu hiljem asjade käik seda tegelikult ta nägi haigustes sarnane meie Hill büroo poliitilise olukorra hinnang, see oli ka minu, et ta ande sisu nimelt kutsudes ülesse siis parteiorganisatsiooni valmistama selleks, et kui tuleb sobiv aeg asuda võitlusvõimelised tegutsemiseks Niisiis olukorra hinnang ja sellest tulenevad järeldused. Aga edasi. Näristena kandis ette siis organisatsioonilised küsimused. Syyenne kõrvuti puhtpartei organisatsioonilisest küsimustega puudutas ta töötle katsetes organisatsioonides, eriti ametiühingutes. Selleks ajaks oli ta õieti ja kõik legaalsed töölisorganisatsioonide ees, siis ta tahab ametiühingud, haigekassad, vabrikute vanemad, vanemad ja vanemate nõukogud, spordiseltsid kultuuriorganisatsioonid, Vellid meie ja meiega tihedalt koos töötavad meie liitlaste ja vot see marksistliku töörahvaühenduse pahempoolsete sotsialistide mõju all. Nii et võime öelda, et nad olid juba kindlalt meie partei poolt juhitavad ametiühingud ja selle niisugune paradoksaalne olukord, muuseas et 1000 936. aastal valitsus teatavasti tagandas tolleaegset töölisühingute keskliidu juhatuse ja asendas selle oma pat nimetatud agentidega eesotsas sots võimeliga. No sarnane ametiühingute juhatusse muidugi ei olnud huvitatud ei ametiühingu liikmete arvu kasvust ja ka siis nende revolutsioonilise meeleolu nii-öelda kasvust vaid tegi kõik selleks, et ameti kujuta, tööd takistada. Sellepärast 39. aastal ilberoo algatusel loodi põrandal on ametiühingute keskus kontaktkomisjoni nime all, kes siis tegelikult juhtiski ametihõngulist liikumist. Ja selle tagajärjel alates eriti 39. aasta sügisel toimus ka kiire ametiühingu liikmete arvu kasv. Lauresse. Oma ettekandes rõhutati siis seda, et on tarvis veel enerilisemat tööd teha nii ametiühingute kui kõigi teiste legaalsete töölisorganisatsioonide arvu kasvuks ja nende muutmiseks tööliste revolutsiooniliseks organisatsioonideks. Kas tähendab kommunistide üksmeelne otsus kukutada rahvavaenulik režiim, seda, et peame kohe hakkama moodustama lööksalku muretsema relvi ja mehi, õpetama neid käsitsema? Ei tähenda, seltsimehed, meie ülesanne on töötavat rahvast poliitiliselt ette valmistada tulevasteks sündmusteks. Kuulake, mida ütleb põrandal ilmunud ajalehte kommunist selle kohta. Meie partei ülesandeks on oma selgitustööga süvendada rahulolematust rahva hulgas ja anda talle organiseeritud poliitiline vorm. Selleks peame organiseerima töötava rahva võitlusse oma lähemate majanduslike ja poliitiliste nõudmiste ümber, mis nad paratamatult viib võitlusse Pätsi Laidoneri uluotsa diktatuuri vastu. See on ülesanne number üks. Kas aga kõik seltsimehed saavad aru sündmuste arengu mõttest? Ei saa. Meie hulgas on optimiste, kes arvavad, et võit langeb meile iseenesest ilma võitluseta sülle või toovad selle meile mingid võõrad jõud. Keegi meile vabadust ei tooja, kliki valitsus, olgu ta alused kuitahes pehkinud, ei varise iseenesest kokku. Meie hulgas on Kappessimiste, kes arvavad, et võmmide kumminuia tuleb edasi karta. Et politsei võim on niisama tugev kui aasta-kaks tagasi. Nii optimistid kui ka pessimistid tahavad võitlusest loobuda. Meie ülesanne on inimestele valgustada partei loogilisi ja kindlaid järeldusi ning muuta partei otsused masside tegevus juhendeiks. Siis me saavutame võidu. Kannan ette, et Tallinnas, Tartus ja mujal levitatakse käest kätte punast kihutuskirjandust eesti tekstiilitööstuse laiali saadetud juhatuse liikmete käest on leitud kirjutusmasinal paljundatud kirjutis mida õpetab meile Nõukogude Liidu kommunistliku partei ajalugu. Metallitööliste kutseühing on ilma loata astunud ühendusse Nõukogude saatkonnaga tööta metallitööliste rakendamiseks punaarmeebaasides. Maatöölised saadavad riigiasutustesse palvekirju, milles soovivad maksude vähendamist. Tartu alkoholismivastane kultuuriühing teeb tööliste hulgas avalikku kommunistlikku kihutustööd. Andsin käsu see ühing sulgele. Rõhutud meeleolud levivad kõikides rahvakihtides. Jumal, mis meie riigist niiviisi küll saab. Majandusministeeriumis moodustatud tööturu korraldamise komisjon on pidanud 35 koosolekut ja läbi vaadanud 373 avaldust. 142-l juhul lubati vallandada 4520 töölist ja 61-l juhul lubati vähendada töönädalat ühe kuni kolme päeva võrra mis puudutas 4000 600 viitkümmet töölist. Seadusest ja keeldudest hoolimata võib kevadel karta vabrikutes ja tehastes streikide puhkemist. Kindlasti kasutavad põrandaalused kommunistid need kohe ära tööliskonna enda poole võitmiseks. Jumal jumal küll, maa käärib. Ja maal jõud jääb järjest napimaks, et rahulolematuid triivi ja luku taha panna. Me mitte ainult aimame, vaid kindlalt teame, et seisame võidu lävel. See on rahva aastakümneid kestnud mehise võitluse seaduslik lõpptulemus.