Tere tulemast kuulama vikerraadio stuudios on Andres Oja ja tänane saatekülaline. Kes on muidugi teada-tuntud eesti muusik. Enne kui alustame oma juttudega, kuulame imeilusat muusikat. Ainult hetk oli selle laulu nimi, mida me kuulasime ja Tuuli Velling esitas ja Bloop autoriks on Mikk Targo, kes on ka tänase saate külaline. Tere tulemast, Beck. Suur tänu kutsumast. Võta heaks Heatne Tuuli Velling. See saba ainult hetk hoidsid seda laulu sahtlis ikka kui kaua. 15 aastat, 25 25, isegi 25 aastat. Tagasi ta sündis ja, ja, ja ja ta sündis tegelikult vot just sellel ajal, kui Eestis oli tümaka aeg. Ja nüüd Ma sain kohe aru, et, et seda laulu ei tohi sinna selle tümaka vahele eetrisse anda, siis ta sureb kohe ära. Et ma pean leidma ja hoidma teda ja leidma õige aja, et kuna temaga välja tulla, aga sõnul ei olnud, oli see viis meloodia harmoonia. Ja siis nüüd läbi nende aastate, ma olen teda niimoodi aeg-ajalt sahtlist välja võtnud, mõelnud, et kas nüüd võiks olla see, see hetk see hetk just ja ainult hetk, et ja siis olen lasknud teha ka erinevatel sõnademeistritel ja poeetidele tekste sellise tingimusega, et kui see tekst mulle ei meeldi, siis me lähme sõpradena laiali ja asjast ei sünni mitte midagi. Ja nii ta ongi tilkunud kõik need 25 aastat, kuni nüüd siis mõni aasta tagasi üks meist sai kuuekümneaastaseks. Ja siis ma mõtlesin, et äkki äkki nüüd oleks aeg ja oma meeleolult ta võib-olla sobib praegusesse muusika muusikapilti. Ja, ja kuna ma olin käinud kogemata Tuuli Velling ühel sellisel autorikontserdil siis tekkis mul mõte katsetaks ja Tuuli. Ma tahtsin, et ta kirjutaks sõnad ja ta kirjutas sõnad, aga pidas vajalikuks ka selle sisse laulda, ehk siis tema saatis mulle lauldud demo. Ja mul oli paugust selge, et noh, et, et see ongi see õige hetk nüüd nüüd ja praegu. Ja ma tegin talle ettepaneku ja ta võttis selle vastu ja nüüd see laul on valmis ja ma olen väga rahul sellega. Ja ilmselt on kuulajad ka rahul ja tegemist on tõepoolest imelik, saab laulu kat? Jah, näed, õige aeg oli käes endiselt 18. detsembril 1959 oli ka õige aeg, et ilmale tuleks üks poiss, kes sai nimeks Mikk oli, nii, oli. Jaa jaa, nimede variante ja ema, ütles õed ele, kajaja vend Paap andis käsu, et pakkuge nimede variante. Kaja, ütles Jass. Ele, ütles Peep. Jaa, Paap ütles aatomi ikka. Nii, et et kui nüüd oleks päriselt ka ei võetud, siis tegelikult ta istuks siin hoopiski sihuke vend nagu Aato Mikk Targo. Aga jäi saatanliku lõpp, läks. Sinu käest küsida seda, et kas teil kodus ka muusikat oli üldiselt sama hea kui küsida, et kas paavst, katoliiklane pigem küsida, et kas mõni paus oli ja noh, ma ei kujuta ette seal nagu sa räägid, ele kajab sina ema, kõik mängisid kusagil kusagil käis kogu aeg muusika ilmselt, kuidas seal hakkama saite? Kakofoonia, eks, ei kiskunud kätte. Ega ta nüüd niisugune väga üheaegne ei olnud, tähendab ema oli 24, seitse klaveri taga, see oli selge, eks ole, vahepeal ikka magas ka vahepeal magasin, jõudis veel. Ma ütlen 10-na 10 käega naine, et vahepeal jõudis süüa teha, koolis tunde anda ja, ja veel soolokarjääri Sümfooniaorkestriga harjutada, et noh, et see on täiesti hullumeelne, ulmeline tükk, ütleme nii, et seal oli jah, siis, kui ema oli jälle koolis, siis meie mürgeldasime ja, ja noh, nihukesed nonstop, show käis. Kui me räägime levimuusikast, milles sa oled ju ka juba tükk aega tegev olnud, kaastegev siis mäletad sa selliseid esimesi muusikalisi mälestusi oma lapsepõlvest, et mida te seal kuulasite või kust te seda muusikat hankisid? Aitäh no kõigepealt tuleb tagasi minna, õigemini tagasi tulla sellesse samasse majja nende nende majade kompleksi. Ehk siis ma olin nelja aastane, kui ma esimest korda tulin siia majja lasteaia rühmaga. Selles vanas vanas majas oli siis telestuudio. Ja seal oli selline saade nagu tähele Tallinna soome soomekeelne saade. Sa räägitut raadiomajas, televisioon, televiisor on Tallinnast. Ja, ja seal me siis oma selle rühmaga tantsisime, mingisugust tralla tantsu, sellest oma fotod olemas. Ja sealt hiljem nüüd siis läbi aastate ikka-ikka-jälle, ma olen siit uksest sisse astunud ja viimasel ajal vahepeal on väga palju siis kui olid need bändide salvestused ja see, see periood Nüüd käin intervjuusid andmas. Nii ta on, aga, aga sul mingi selline muusikanile hetk ka, kus sa otsustasid, et sinust saab pillimees saama trummi, sa mängisid, see on instrument, mille tagasi kõige rohkem tuntakse, aga sa mängid ka kõiki teisi pille, et põhimõtteliselt sa oled sa võimeline kõik ansambli pillid, kui vaja on stuudios sisse mängima. Ja olen ka seda korduvalt teinud, ehk siis näiteks bänd nimega kaudu on seal on 99 protsenti minu käed, käed, kõik teevad seda asja koite Sirli laulavad. Aga kui sa nii küsid, et mis, mis oli seal murdepunkt ehk noh, ütleme nii, et muusika oli nagunii meil kodus, biitlid, kõik see muu värk, eks ole. Aga see oli niimoodi taustal, sest et mina olin hoopiski sportlane, ma mängisin sulgpalli, olin sellesse väga kiindunud. Isegi jõudsin liidu noorte noortekoondisse. Ja siis ühel sünnipäeval, ma kujutan ette, kas ma võisin olla 15 või midagi niisugust. Paap kinkis mulle ühe, ühe sellise makilindi, kuhu ta oli kokku kokku salvestanud seal Bob Marley ja Erik läptonit ja, ja ühes või need vahe. Ja vaat kui ma seda kuulsin, see ei ole mingi väljamõeldud jutt. Kui ma seda kuulsin, siis ma otsustasin, et nüüd on see aeg. Nüüd ma lähen, kuidas see käib ja kuidas seda tehakse, ma ei tea, aga igal juhul sulgpalli ma jätsin päevapealt maha ja päevapealt otsustasin, et ma lähen otsa kooli. Aga me kuuleme siin natukene muusikat ja siis läheme oma juttudega edasi. See ongi nüüd Vikerkaar, sinu lugu, mida sa oled teinud siin sellise sellise võiks öelda popurrii sellest, et siin on erinevad versioonid sellest, seda on erinevates versioonides, Godwannan, originaalesitaja, aga aga sa oled teinud siin sellised omamoodi remix sellest lauast. No ma lihtsalt tahan näidata, mida ühe lauluga saab teha ja mida tehakse, kui, kui erinevad inimesed võtavad selle materjali ette ja vaatavad sellele otsa natuke teise pilguga, ehk siin tuleb järjest tuleb kaudu on originaal siis Pearu, Pauluse versioon saatest, sinu hääl kõlab tutt vastavalt. Siis me sõidame hoopiski Havannasse, laulab sealne Ivo Linna hesus Montero hispaania keeles sedasama laulu, siis me tuleme tagasi Eestisse, kus on nüüd siis minu juubelikontsert, mis toimus sellel ajal Nokia kontserdimajas, kus esitasite Estonian Dream Big bändiga, seda Lenna Kuurmaa ja Tanel Padar. Siis me tuleme ka olema Eestis veel natuke aega, kus siis esitab seda laulu Maarja ja niisugune kooslus, mis oli vahepeal nagu kardinaalselt. Siis me lähme uuesti poole jalaga Kuubasse, aga poole jalaga jääme Eestisse. Ehk siis seesama Kuuba versioon, ainult et laulab meie Elina hakanud ja lõpetab Godvanni aeglane versioon sellest laulust, mida on väga-väga vähe mänginud. Vikerkaar erinevad versioonid kuulatud ja jätkame juttu loo pautori, Mik Targoga kooliaeg, räägime natuke kooliajast ka, koik eks õed ja vennad käisid siinsamas raadiomaja kõrval Tallinna 20 esimeses koolis, mis tol ajal kandis Gogoli nime, siis sina käisid hoopistükkis seitsmendas keskkoolis, mis praegu kannab inglise kolledži nime ja mind mingi imeliku väega surute sinna ma käisin katsetada. Del sain sisse ja sealt ma sain oma väga kõva inglisekeelse inglise keele põhja ja peale kaheksandat klassi, siis ma otsustasin, et ma lähen otsa kooli, hakkan muusikaga tegelema. Nii et siis siis muutus minu elu jälle hoopis teistsuguseks, ma sattusin täiesti uude keskkonda, täiesti uued inimesed minu ümber. Ja, ja jube lahedad inimesed ja üldse kõik see kooli kontseptsioon ja kõik see kõik see materjal ja, ja, ja bändindus, mis sealt algas ja see oli üldse üldse üks niisugune niisugune äge äge aeg ja kui mõelda nüüd neid aastaid, see on, siis me oleme aastates kuskil 76 77, et mis siis maailma muusikas samal ajal toimus, need olid niisugused super viljakad aastad, eks ole, kus kus kõik see nii-öelda rokk musa ja, ja kõik see maailma popp musa puhkes õil õide, ütleme niimoodi. Et seda tohutult palju oli, oli siis kõike seda värsket ja ägedat kraami minu ümber ja ma olin selle kõige sees järsku ära ja see oli, oli väga-väga äge, aga koolis seitsmendast ma ikkagi jõudsin oma jälje maha panna. Õigemini seal juhtus selline asi, see oligi vist kaheksanda klassi aeg. Seal oli bänd, koolibänd. Riho Rausma, Toivo Tulev, kindral ja Ülo Vihma laulis ja, ja, ja siis neil oli trummarit vaja ja siis keegi oli neile öelnud, et kuule, seal kaheksandas B-klassis on Paap kõlari vend. Et mine tõmbas event sealt rajalt maha, et, et ju ta siis küll ta paneb kohe, Paavo mängib trummi ja ja, ja siis keegi ujus mulle ligi, rääkis selle jutu ära, mina ütlesin, et mis siin ikka, et kuna proov on ja ja läksin siis koju jõudes ütlesin, pabulad, kuule niisugune lugu. Näita mulle, kuidas see asi käib. Tolleks ajaks ei ole sa veel trumme mänginud, ei, absoluutselt null. Ja siis kuskilt mingi komplekti tagada seal esimesi mingisuguseid asju, mulle näitas, et ma läksin tähtsa näoga juba esimesse proovi. Hakkasime kohe Emerson Lake ja Palmerit mängima. Jah, või see ei ole sugugi mitte lihtne ja päris päris keeruliselt keerulised partiid. Kas see oli see ansambel, file nimeks oli vedroo ehk siis ämber ja kirjutati tabletiga tabeli ka väljamaa värk. Siinkohal me peame ära seletama, et mida see ämber täheldas, muusikute heli oli kohe selline termin olemas, et ämbrit tegema, ehk siis mindi kusagil pigemini koolipeol, tavaliselt mingi bänd mängis ja siis läks sinna mingi teine ansambel läks sinna kohale ja siis paluti või nõuti mis iganes moel igal juhul, et me tahame ka mängida, siis üritati siis seda ansamblit, kes seal laval oli parasjagu üle mängida ja seda nimetati siis ämbri tegemiseks. Nojah, seal on palju seoseid ja selliseid, no kuidas te käisite ka kusagil ämbrit tegemas? Ei, ei, meil oli üldse vist kaks esinemist seal seitsmenda keskkooli saalis. See oli hästi-hästi lühike lühike aeg, aga proove tegime seest hästi, palju mäletud, mäletad, mis teil seal repertuaaris oli, oma lugusid ka või ei olnud? Ei olnud, aga no ma ütlen, et Emerson Lake ja Palmer ja mingid võib-olla mingi brokkol Harumi midagi. Ühesõnaga selle aja siuksed päris karmid pähklid. Millegipärast oli see kohustuslik, et me peame just neid mängima. Sel ajal oli jah, ma isegi imestan, et kuidasmoodi seal näiteks Led Zeppelini lugude järgi, mis olid erinevas taktimõõdus, vahelduva taktivajadusega inimesed tantsisid, ei teinud väljagi ja peaasi, et ta oli populaarne musikad. Praegusel ajal ma kujutan ette paneksimegi Led Zeppelini jõusseni peale, kus Santaktimalt vaheldub siis küll keegi tantsupõrandale kindlasti ei tule. No meil oli sellest järgmine bänd, oli selline bänd nagu monument kuu kus oli siis Andres Peets, Roald IRL au ja, ja Ants Roven, mina ja, ja siis laulis Paul Poom näitleja ja ta mängis saksi ka. Aga sellega oli seal selles mõttes lahe värk, et me käisime ikka, tegime tantsupeo ära. Tantsupeoks oli meil kolm lugu, kui esimest korrata. Ja, ja mis need olid, üks oli Rõngostelmagaad ehk siis Lokomotiv Ungari loga Ungari, väga vinge lugu. Siis oli Hei, jov, kolmandat ma ei mäleta, aga igal juhul ma mäletan seda, et laulud kestsid 20 25 minutit. Tol ajal niimoodi lehti ja neid kõiki asju ja rahvas tantsis. Aga räägime veel natukene seda muusika kuulamist, et raadio vaatame kindlasti raadiot, kuulasite kodus ka televisioon televiisorist vist väga palju tol ajal vaadati. Soome televisioon oli kindlasti see ka, mida sa, mida te seal vaatasite, Kustika pusa. Tuli ja sai, ei olnud eriti sellepärast, et millegipärast televisioon tuli üldse, televiisor kui niisugune tuli meie majja üsna hilja ja see soomevärk tuli üldse juba siis, kui praktiliselt vist Paap juba läks oma teed elama ja et noh, midagi niisugust väga üle mõistuse ei olnud, aga meil oli väga palju linte kuskilt tüdrukud tõid ja paak tühi ja hästi palju, kuulasime lindi mussi. Ja, ja ma arvan, et ma nüüd ei mäleta, mis aastal Queen tekkis 70.-te alguses, aga 75 oli see Bohemian Rhapsody plaat, naitajate opera, okei, 75 järelikult ma olin 15. Õudsa pauguga läks korteri uks lahti, kaja lendas uksest sisse sõbrannaga ja ütles kõigele nüüd kõik vait ja pani ühe plaadi peale ja see oli see Queeni esimene plaat ja me ei suutnud rääkida, esimene, aga seesama Bohemian Rhapsody platsis või parasjagu ini esimene panetamisse oli. Jajah, no lõppude lõpuks polegi nii tähtis, aga igal juhul me ei suutnud rääkida, see oli midagi niisugust, nii teistsugused, et, et seal murdis jälle jälle kuskilt mingid aknad ja uksed lahti. Aga kuulab jälle, aga muusikat siia vahepeale ja Ülo Vinter lahkumislaul on see räägi natukene sellest ka, et miks just see lugu siia vahele sai valitud. 2000. 16 ilmus selline plaat Eestis nagu muinaslugu sinilinnust. Ja siis sellest teine versioon inglisekeelne Estonian ever Prins. Vaibal ja selle selle projektiga ma olin siis nagu produtsent, et millega ma tegelesin kaks aastat sõna otseses mõttes iga päev koos Valter Ojakääru, kui me otsisime välja Eesti kõige-kõige-kõige ägedamad omaaegsed hitid ja minu, minu nagu mõte seda projekti teha oli see, et need laulud kirjutati valel ajal vales kohas, et sellesamase neetud punase eesriide taga. Et tegelikult oleks nad pidanud olema omal ajal Frank Sinatra Nende tüüpide laual ja, ja, ja õnnestus tänu Eesti Autorite ühingu juhatuse otsusele toonase juhatuse otsusele ka finantsleida sinna taha ja, ja mõte oli, et kui teha, siis teha võimalikult suurelt ja võimalikult hästi, et mitte hakata siin jälle mingist pudru ajamas kohaliku pudru ja päeva lõpuks siis leidsin Saksamaalt ühe Euroopa kõvema bigbändi arranžeerija ja liidri Lutscrayenski kes kuulas neid laule ja ütles, et see on täiesti fantastiline materjal, et ta on absoluutselt nõus. Ja lõppude lõpuks siis kogu see materjal salvestatigi salvestatigi Saksamaal, Hamburgis Sealse big bändiga ja meie, meie solistid laulsid siis selle asja siin sisse. Samal ajal tehti Ameerikas inglisekeelsed sõnad, tekkisid uued versioonid ja nüüd see projekt sai valmis, aga minu jaoks ei tähendanud seda, et see projekt on nagu lõppenud. Sest et ma ikkagi tahtsin, tahtsin endale tõestust saada, et pagan, ma pean seda seda materjali levitama ja näitama, nii kaua, kuni keegi haarab sellest kinni. Ja siis ma jõudsin lõpuks lõpuks väga erinevate tüüpideni, üks neist oli Francis Goya, kes tegi, kes tegi nendesamade saksa fonogrammide peale plaadi mängisin instrumentalist, need asjad siis. Siis edasi, ma leidsin, sain kontakti Inglismaa x-faktori esimese võitja Steve brukstreeniga kellele ma suutsin nii-öelda jutumärkides pähe määrida kaks laulu, millest ta oli täiesti vaimustuses. Üks neist on nüüd see, mida me kuulame hakkama. Nii et ja siis tagatipuks ma suutsin käima tõmmata Ameerika ühend praeguse aja ühe tipa kitarristi džässkitarristi kuun amm kes kui seda materjali kuulas, siis. Ta oli täiesti vapustatud ja küsis, miks sa minuga räägid sellest. Ja ma ütlesin, et aga sa oled kõige parem jutuvestja kitarril ehk siis pest story'd seal ongi. Et, et nüüd oleks aeg teha selline plaat, jõunamgous, bigbänd. Ja see meeldis talle meeletult ja ta võttiski ja tegi kõik selle asja ära. Nii et nüüd tuleb üks niisugune huvitav huvitav reemiks. Et ma panin siia kokku selle laulu algse versiooni ja kõik need Jupitame nüüd edasi sealt. Et kõigepealt laulab Kalju terasmaa, siis Karl-Erik, Taukar, siis me läheme Inglismaale, Steve puruks teinud ja siis me lähme Ameerikasse. Kus siis tuleb Juunami versioon, Jon Hamm tegi veel sellest sellest samast laulust sealsel superlaulja tiime Oweniga sellise fancy versiooni ja juhtuski see, mis pidi juhtuma. See laul oli veidi kitarr von edetabelis esimesel kohal. Nii kuulame siis selle popurrii või kokku pandud remixi ära. Püüa leida siin. Nii. On kokku ja kui Ma seisan üksinda mu juure tolesi. Kummis laul Ülo Vinteri sulest inglisekeelse nimega teise kihvt, ehk siis iga päev on kingitus ja Mikk Targo ka jätkame siit, et juttu. Need bändid, kus sa mänginud oled, need on ikka üsna palju aegade jooksul olnud. Fedroost oli juba jutuma monument momente ja sellest oli juttu. Seal loogilise jätkuna tuleb sinna teravik, mida nimetati millegipärast teravik kaheksat seal oli, oli üks koosseis, oli enne Kersti ametlik sõjaväe, läksin sõjaväkke, seal ja kuusikaks ka sõjaväkke ja siis jäigi seal vist Sagadi naisena palle seadma, siis hakkasite seda teravikku tegema. Sagadi Jürla. Aare Põder, Mikk Targo, seal oli veel Avinedwetski, oli vahepeal? Jah, seal ja siis vahepeal olid isegi mingid torud seal Mati Valdaru ja kes seal olid Priit Zimmermann ja et seal oli erinevaid mingisuguseid versioone. Ma tean, et Roald on seda öelnud, et seda bändisalud kaua teha, et kuna Miki Aare Põder panid musikaalselt niisuguse tempoga eest minema, et meie nii-öelda muusikaliselt järele nendele ei jõudnud ja seetõttu ta pidama jäigi, mis seal siis juhtus, et mis, kuidas teil see, äkki selline start? Ta oli, no meie olime põdraga juba ninapidi koos natuke varem, sellepärast et me mängisime ühtede väga lahedate vene tüüpidega meil oli selline restorani bänd, millel ei olnud nime, muidugi, aga me mängisime sellistes kohtades nagu Kalinka, Kihnu jonn ja, ja üks oli veel mingisugune Madara tänaval kuskil seal ja vot sealt me hakkasime siis nende listide Lolto ja eks ole ja kõik see värk. Ja siis sealt sinna paralleelselt tekkis uus generatsioon. Ja siis teravik ja kõik need olid kuidagi hästi lähestikku, tegelikult need asjad. Ja siis mul õnnestus hangeldada mingisugune esimene ja mahlad sees 15 süntesaator, no see oli niisugune, see oleks umbes nagu WRC auto oleks antud sulle Ko, eks ole, siis, ega me siis põdraga tagasi ei hoidnud ja kes siis kinni hoidis, jäigi peale, kes ei suutnud selleks maha. Aga sel ajal see pagesid juba seal muusikakoolis ka Georg Otsa nimeline Aare Põder ka. Ja sellest kasvas välja juba mainisid uus generatsioon tahtma ja see oli ka üks selline juba päris tõsine bänd, millega te käisite ju lausa ka Tartu muusikapäevadel esimestel aastal 1979. Ja meil isegi on, oli kaks soolokontserti üks tipi aulas ja teine Tartus selles toonases, mis on seal praegune maaülikool. Jah, et Eesti põllumajanduse akadeemia EPA, seda tol ajal sedamoodi nimetati ja see samana Ma arvan, et mitte Uueski kuus generatsiooni, aga natuke hilisem vitamiini koosseis, te mängisite ka Eino Baskini etendustel seal üsna tagasihoidlikku, tagasihoidlikku rolli, aga üsna tagasihoidlikud ikkagi maestro akna selja taga, et see oli ka selline raha teenimise põhimõtteliselt. Ja, ja siis me siis me olime sed. Vot see oligi niisugune aeg, kus vitamiin, teil ei olnud veel vitamiini nime, aga me olime juba koos see see põhituumik, vähi Sepperk, laaneorg, Targo, et ja me mängisime vana Toomases, asendasime restoranis restorani bänd ja, ja siis sealt. Me sattusime filharmooniasse just sinna Eino Baskini superetenduse viimase viimane rong taustaks see oli, see oli meeletult lahe kogemus. Õudselt palju kontserte üle Eesti ja, ja iga päev ikka naeratad tilgad püksis. See oli, see oli tase omaette ja kindlasti bändile ka kogu aeg mängides ja see nii-öelda see kokkumäng tänu sellele paraneb ja edeneb. Ja kõigele lisaks seal laval oli ju tegelikult Baskin, Ines Aru ja Eleri Elenurm ja oligi kõik. Ja, ja kuna kuna kontsert oli hästi palju, siis neil hakkas teinekord igav või võeti natukene liiga palju konjakit enne ja siis aga meie, meie bänd oleme laval, meie täna teame, mis tekst peab tulema, aga nemad hakkavad improviseerima ja siis läks asi käest ära ja siis oli niimoodi, et bänd naeris, rahvas ei saanud aru, aga bänd on kõverast taga. Et mis, mis tekstid annavad, et sealt tuli niisugune elukool. Sealt põhiliselt tuli ka pesimesed rahata raha teenimine restoranimängudesse juba rääkisid, seal teenis ka päris korralikult, nii et said ka juba vaatle esimesi mingisuguseid instrumente. Vastan sul meeles, et ma tean, et sul olid uhked läbipaistvad trummid nädaliselt pleksiklaasist, ilmselt pabu tehtud. Me paabuga koos tegime need jah, et meil tekkis niisugune võimalused pleksiklaasi, me saime teada, et pleksiklaasi saab painutada ja siis veel trumme teha. Me käisime Riias, tõime sealt kõik need metallosad ja siis painutasin kogu selle komplekti põhimõtteliselt kahekesi käsitsi tegime, tegime selle valmis ja panime kõik välismaa kirjad peale. Ja no need fotod on ikka super ägedad, oleme ausad, need näevad ikka väga uhked välja. Kuidas sulle nõukogude armeega oli, saite, õnnestus, õnnestus, õnnestus ära õnnestus ära saada, mul on nagu sa mulle, kui sa otsa vaatad, sa peaksid nägema, et mul on vasakpoolse ajuvatsakese laienemine. See oli ainukene diagnoos, mida ei saanud tõestada sõjaväehaiglasse sest ülejäänud vennad, kes tulid, mul jalg valutab või nina valutab, see pandi sõjaväehaiglasse, siis tehti see naba, tehti tripperililla kokku ja saadeti Siberisse sõjaväkke. Aga selle diagnoosiga nad neil ei olnud seal seda neuroloogi tööl. Ja siis järelikult nad pidid uskuma, et, et see ongi tõsi. Ja siis ma mäletan, et oli see arstlik komisjon, kus siis mind praagiti välja. Ja kõige hullem oli see, et peale seda ikkagi tuli kutse sõjakomissariaati minna. Ja noh, ma, ma olin täiesti, ma olin täiesti endast väljas, pagan, ma olen kõik teinud selleks, et mitte mitte minna ja nüüd ikkagi pead kutsutakse välja ja läksin sinna ja siis seal oli kolm poissi, oli veel peale minu vaid rivistati üles ja siis tuli see Nadžallik tuli sinna ja ütles kõva selge häälega. Mul on teile halb uudis. Te ei kõlba Nõukogude armeesse. Sina tegid kõrval ja selle peale meil oli kõigile jube kurb, nagu siis, kui me välja läksime, otsisime esimese õllekas. Aga nüüd kuuleme ühe väga erilise Blooja ühe väga erilise trummipartii, mille sina oled ka, mängivad ansambliga vitamiin seal siis sel ajal, kui Mait Maltis, oliva ansambli solist ja Rein Laaneoru lugu nii väga unetu ööd see on, võib öelda, et väga selline mitte-vitamiini lugu ja Rein Laaneorg on meenutanud, et see trummisoolot näris seal lõpupoole vann klaviorga igal juhul väga-väga pahane selle peale, et sa selliseid trummisoolosid mängisid, aga aga mina mäletan seda raadiost, kuulsin ühe korra. Siis ma mõtlesin küll, et see on täiesti geniaalne, kuidas paadise mängitud ja tehtud on sul endal meeles ka, kuidas see sinna sai, selline? Tead, see oligi täpselt selline aeg, kus, kus kõik mahlad olid lahti ja kõik mõtted olid lahti ja antennid püsti. Jumala eest, kuskilt tuli mingi tšintšilja Peikide soolot kuulnud või midagi niisugust ja ja ma otsustasin, et ma teen nii enesekindlus ise, eks ole. Ja aga väga täpne, see oli päris huvitav, et sa pead selle nagu tempo üles või, või need löögid lähevad üha kiiremaks ja kiiremaks, siis tuled jälle alla tagasi, aga sümmeetrium kogu aeg käib põhimõtteliselt. Sedasama no minul on nagu trummimänguga üks üks niisugune põhimõte trummimängijale mitte trummimäng, vaid olla instrument bändis, olla üks osa kogu sellest tervikust ja kuulata, mida teised teevad, anda omalt poolt mängida just nimelt omavahel, mängida nende nende informatsioonidega, mitte raiuda oma seda teemat. Ja nüüd siin selle soola puhul avanes mul see võimalus, et ma nüüd räägin teile ühe loo. Ja see lugu on niisugune. Lisaks. Vitamiinilugu kuulatud koos trummisoologa ja loodetavasti Rein Laaneorg ei tahaks, ütlesid ära tõstsin. Lasime muuseas raadi hapne versioonis seda trummisoolot ei ole, see on sealt välja lõigatud. Jah, kes teab, miks, aga läheme edasi siis nende bändidega, kus seal mängisid pärast vitamiinid tuli põhimõtteliselt poobile, mis üsna ruttu kasvas üle Muusik Seif. Üks hoopis ja ehk siis mobilasse ma sattusin selle tõttu, et mobile trummar vist kadus jälle sõjaväkke või midagi niisugust. Ja see oli, see oli täiesti erakordne sündmus, tähendab, neil oli õhtul kontsert ja mees oli kadunud ja mina töllerdasin Philas filharmoonias. Ja keegi tuli ligi ja ütles, et kuule, lähme nüüd ja ma bussis räägin sulle, mis lood on ja mis värk on. Ja ma mängisin ära terve selle kontserdi teadmata ühtegi lugu. See on muidugi päris huvitavat seal music seif-is, ma olen mõelnud, et oleks sul nii-öelda see heliloomingu käsi väga-väga lahti, et seal hakkas kohe robinal tulema, et kas vitamiini see ei olnud justkui sellist platvormi või mis seal oli, et. Uues generatsioonis seal meil ikkagi instrumentaalne tegin. Aga laule siiski mitte, laule mitte, aga no see muusik, seifiaegne esimene laul, Sa haara kinni, see sündis elust enesest. Pruut jättis maha. Mõtlesin. Ma ei tea mida iganes aga siis sain aru, et ma ei ole osav sellel alal ja igavene käpard, et näed siis parem kirjutan laulu. Muusika sa oled natukene parem kui suitsiiditegelasi näiteks. Aga sinna vahele muuseas mahuvad veel niisuguseid eksperimentaalbändid Tartu levimus päevade jaoks Sunshine Braisbanud ja see oli üks väga huvitav kollektiiv, kuidas see kokku ei mäletad ja ikka Urmas Pedro kuld tema tema eestvedamisel, et et kuule, seal merekoolis on mingid mustad, et võtame, lähme sinna, vaatame, mis värk on, et äkki äkki teeme mingi projekti ja läksime kahekesi sinna. Ja siis tüübid vedelesid seal oma nende raudvoodite peal ja mingi rege muss mängis nurgas. Siis me küsisime, kas keegi bändi tahad teha, kõik püsti ja ja siis põhimõtteliselt meil oli tegelikult viis lauljat, üks mees pääses igal juhul ja siis me olime temaga laval. Tartus mängisime rege mussi. Väga kihvt koosseis oli meil suur ja mina mängisin muuseas kidrati, Roaldi mängis bassi, hoopiski kõrvits oli trumm ja teine kõrvitsa kidra ja Saluveer oli, oli klahv ja kuld mingis kongasid ja laulja solist oli Antonio malanda Kongost. Vot niisugune bänd oli siis teine, üks niisugune eksperimentaalbänd, mis oli ka väga äge, oli Saaremaa musa päevade jaoks, selle nimi oli tere laul. Kus me siis mängisime Uri Cannesi, soome bändi, huri, Cannesi rock n rolli ja sinna ma kutsusin trummi mängima. Gunnar Grapsi? Gunnar Graps oli samal ajal ju mingisugune liidu kuningas, noh, selles mõttes, et Nõukogude liidus kuninga staatuses Grapsist, siis milles küsimus, davai, lähme. Ja see oligi selline koosseis, et trummi mängis kraps, kitsad Laaneorg, passi Kulno luht ja mina mängisin ka, kedrati laulsid. Ja see sellest on olemas. Heino Maripuu filmis keelatud mängud on väga head kaadrid. See oli 80.-te alguses ka pea sealt edasi tuli siis Marju Länikuga koos ansambel, kontakt ja mahavokist olite ja vahepeal nii ja teistpidi. Ja see oli nüüd järgmised järgmised aastad ja hästi palju jällegi salvestatud muusikat ja uusi laule. Sellest perioodist tulevad karikakar ja, ja palju, palju palju, Marju, Marju, nii põhihitte tulevad sealt estonia karikakar seal sajandilauluks valiti. Tead, see oli jube naljakas, ma olin Los Angeleses kell pool kuus hommikul helises telefon, heliseb mingi mingisugune naiste lauset, et tere, mina olen raadio kahest, mul on teile üks uudis. Ma ütlesin, teate, ma magan praegu, et lepime kokku, et õigel ajal tuleb, uudis on, et lepime uue aja ja siis leppisime uue aja ja siis ma sain teada, et ahah, midagi niisugust, ma ei teadnud sellest võistlusest mitte midagi. Väga-väga kummaline igal juhul, esimene küsimus oli, et kes teiseks jäi. Kes jäi teiseks, mul ei ole meeles. Minu arust oli see Tõnis Mägi Koit ja see oli minu jaoks täielik pauk, et ma olin täiesti veendunud, et noh, et need asjad peaks ikka täiesti teistpidi olema. No vaata, igasuguseid asju juhtub, aga oled sa mingit statistikat ka enda tegemiste kohta teinud, et päris mitu aastakümmet oled sa juba tegev olnud, muusikas? Lõin kokku, vaatasin, vaatasin Nõukogude Liidu kaarti kokku ligi 175 linna millest siis kuskil 7000 suure lavakontserti. Suur lava tähendas seda, et miinimum 6000 inimest on saalis kui mitte 30000. Selle numbrini me jõudsime koos Jaak Ahelikuga, sest me oleme enam-vähem sama samas kategoorias sedasama samadel rööbastel ringi sõitnud. Ja sinna lisandub muidugi veel igasuguseid restoranimängud ja kõik see muu, et, et on ikka sõidetud küll, jah, päris karmilt. Aga tuleme natukene siia tänapäeva ka, et kuuled sa praeguse aja muusikat ka. Ja ikka kõrvad lahti, hästi palju, Youtube'i Youtube on põhiline, kust, kust tulevad ja, ja mul on selline Facebooki sõprade seltskond, kes, kes soovitab väga palju häid asju, et ma olen neile väga tänulik, et ei pea hakkama niisama tühja tuult tallama, et tulevad kohe otse. Vihjed. On midagi sellist huvitavat ka oled midagi leidnud, mis piss lausa kõrvu paneb liigutama või oled sa juba ka nii-öelda paadunud, et oled nii palju muusikat kohas, et ära midagi suurt uut leida ei ole? Collier Collier muidugi muudab muusikamaailma väga põhjalikult. See on tõenäoliselt üks ja ainuke nimi, kes maailmas praegu on kõik tagurpidi keeranud heas mõttes ja läinud täiesti uude dimensiooni, ütleme nii. Kas ta nüüd kõigile meeldib, see on iseasi, aga igal juhul see on enam-vähem, umbes samasugune üllatus, nagu ma rääkisin, see Queeni tulek omal ajal, et minu jaoks on seal umbes mingi paralleel. Et, et võib ka niimoodi muusikat teha, mis on meeletult lahe. Aga hakkame siin vaikselt ka otsi kokku tõmbama, et olen ikka teiste külaliste käest küsinud kasvatajat, et oskad siis ette kujutada, et milline oleks maailm siis, kui muusikat üldse ei oleks. Siis momendiks sulgpalli. Kui näiteks saaksid kõike otsast alustada, teeks midagi teisiti ka. Ma olen muidugi väga palju selle peale mõelnud, aga aga siin on, siin on seal täpselt fifty-fifty kogu see asi, et ühest küljest mulle õudselt kahju, et elu on niimoodi läinud, teisest küljest ma olen, ma olen meeletult õnnelik, et ta just nimelt niimoodi on läinud ja et ma olen elanud sellisel ajal, kus ma noh, sisuliselt nagu biitlid küttest alates, eks ole, ma olen kogu selle kogu, selle selle, selle aja aja aja nii-öelda koridoris olnud kaasas kogu selle arenguga ja, ja nende sündmustega, mis on juhtunud kaasa arvatud sellega, mis juhtus Eestiga üldse, et noh, täiesti uskumatu vabanemine ja kõik see, eks ole. Et see oli ju ilmselge, et, et, et seda ei juhtu, ei juhtu, seda me jäämegi nii, ja ma jäängi oma selle, selle Sonywookmaniga Michael Seksandid kuulama, eks ole. Et see noh, mõistus oli, oli otsas, et ei olnud nagu mitte midagi, ainukene asi, mis sa nägid, oli, et Georg Ots läks Soomet sel ajal ilma sinuta ilma minuta. Siis veel, aga pärast hiljem läks juba sinuga tuli tagasi ka ja, ja meil õnnestus Sergei Manukjani ja Villu Veski bändiga olla vist esimene Eesti bänd üldse, kes kutsuti purjetas festivalile 88. aastal. Mis oli? Mis oli selle bändi, ma arvan, kõige kõige, kõige, kõige kõige vingem võimalus ja, ja me andsime endast parima, see oli tõesti äge. Me kuuleme siia lõpetuseks ühe väga erilise loo, räägi natukene selle erilise loo eriline lugu, ära. Eriline lugu on see, et, et nii nagu ma mainisin et kui ma sulgpallist loobusin, siis seda ühe bändi pärast seda 90.-te banni pärast. Ja, ja ma ei tea, mis imede imede ja, ja sündmuste tulemusena jumala olin siis selleks ka kõik teinud. Ma sattusin üheksakümnendatel ühte projekti, kus me kirjutasime ameeriklastega koos palju laule. Ja üks nendest lauludest sattus ühele plaadile, kus öös või need vaja, seesama minu unistuste bänd laulab sedasama minu koostöölaulu. Ja nüüd on sellest möödunud 30 aastat. Järsku tuleb mulle postkasti email. Et ühest sellest ühelt kaasautorilt, kelleks on Franki previt, kes on kirjutanud filmile töödi Dancing muusika ja on selle tõttu ka Oscari omanik ja kirjutab, et kuule seoses Covidiga, mul tekkis siin mõte, et ma panin kokku ühe uue bändi, et me teeme sellest sellest laulust One world, teeme uue versiooni ja, ja ma ma üritan seda nagu pushida, et me seostame, me teeme sellest ühe niisuguse heategevuse raha, kogu raha kogumise nagu magneti, mis ka õnnestus. Ja tagatipuks see laul maandus Billboardi edetabelis 30. kohal, nii et et kuidas üks laul võib olla niimoodi 30 aastat jälle kuskil peidus, eks ole, ja siis ta tuleb välja ja paneb vuh kuskile edetabelitesse sinna kõrgetele kohtadele. Vot vot see ongi selle müstika, et sa kunagi ei tea kunagi sa ei tea, mis sinu laulust võib veel edasi saada. See on midagi sellist, millest sa ilmselt lapsepõlvest nooruspõlves ei osanud unistada ka isegi kõige, kõige nii-öelda fantastilise mas unenäos poleks seda osanud ette kujutada endale. Ei muidugi. Ma mäletan, kui ma, kui ma esimest korda kuulsin raadiost kui me vitamiiniga, kui me esimest korda vitamiiniga salvestasime siin stuudios mingisugune hingekell või mis laulu pealkiri oli ja kui ma seda esimest korda raadiost kuulsin, mina mängin trummiraadios. Vaat siis katus sõitis ära. Aga aitäh sulle, Mikk, et tulite saatesse ja ja kuulame siis lõpuks selle selle One World voissis nimelise loo, aitäh sulle.