Vikerraadio. Tere tulemast kuulama, stuudios on Andres Oja ja tänane saatekülaline, et kes on eesti muusikale pandud rohkem, kui arvata, võiks kõigepealt taga kõlagu. Muusika suhtusse. Ja lõpeb siis, kui, Ikka see abi. Ja palumas kihkust. Tuhmuvad värvid. Lõppenuks vaatus. Siis, kui käes on öösorri laulu nimi, mis siin kõlas esitajaks Katrin Mandel ja ka teksti autoriks Katrinile ongi tänase saate külaline. Tere, Katri. Tervist. Rõõm sind näha, rõõmus nagu alati. Mul on hea meel, et oled kutsunud mind siia, aitäh, loomulikult ja nagu ma saate alguses ütlesin. Sinu roll eesti muusikas on tegelikult palju suurem, kui seda võiks arvata. See kõlab liig hästi, mu kõrvade jaoks ei kõla see midagi liiga hästi. Me hakkamegi rääkima, mida sa oled kõik jõudnud teha oma elu jooksul ja saate lõpuks ongi kõik selge. Loodetavasti vähemalt nii ta räägi natukene sellest laulust ka seal 90.-test pärit ja Danel Pandre on selle laulu pautoriks ja sina ise tegid sõrad sellele. Jah, ma sattusin Peeter Kaljuste juurde sinna KMG essee laulma ja siis sealt tuli sõber peetum mobile ja ja sealt sai alguse mingisugune plaadi tegemine, meil aga laule polnud ja tekste polnud. No ja siis on. Ma arvan, et üks esimesi tekste, mis on tulnud kellegi teise viisi peale ja nii, et ma isegi ei teadnud, et ma võiks osata teksti teha. See on lausa su esimene tekst, no kellelgi teisel viisil ja tegelikult on veel üks laul ennem ka olnud. Kas see oli enam-vähem hea, et kui sa seal Eurovisiooni karussellil osalesid seal Eurovisiooni eelvooru sel ajal ei ole teil eesti laul, jah, siis jah, need olid nii ägedad ajad. Aga läheme nüüd nii kaugesse aega nagu 10. aprill 1971. See on sinu sünnidaatum. See on minu sünnidaatum. Vaiksel laupäeval sündisin mina. Tore ja Keila Keilast oled sa pärit, seal sündinud ja puha ja koolis käinud jah? Ma olen seal 20 26 aastat elanud, sündisin Keilas, jah, jaama juures elasin naabermajas, elasid vanaema, vanaisa, tädi tädimees ja nende lapsed ja ja selline tore idüll, rongisaated. Rongid olid rongijaama lähedal ja seal ikka kogu aeg kuulda. Sellega ilmselt harjub ära, et inimesed ütlevad küll, et rongijaama lähedal on halb elada, need rongid, mõõtka sõidavad mööda, keset harjub sellega ära, taga harjub ära ja telepilt sähises sellel ajal, kui rong mööda sõitis ja sellega harjus kaera. Inimene harjub kõigega, aga mäletan, Eino Baskin kunagi tabeli humoreski. Taleti suitsuvorsti hind on nüüd kolm korda kõrgem inimene harjub kõigega. Sel ajal, kui sina laps olid, siis ka suitsuvorstikeelust vist väga lihtne ei olnud, kui ei, see oli ainult pidupäevade värk, oli ikka kuskil sünnipäevalaual, siis võeti kang välja, lõigati viiludeks. Kui see minu ette sattus, siis muidugi mina ei andnud armu, sellele. Mäletad sa oma lapsepõlvest, sünnipäevadel lauldi seal ka. Kui meie suguvõsa sünnipäevad olid alati lauluga, lausa laulupidu, lauldi jah, noh, et kui oli akordion, siis keegi oskas akordionit mängida ja klaaside või pudelitesse panin lusikat oma noorte sugulastega, lõime rütmi kaasa ja oli see siis juubel või sünnipäev, jaanipäev noh, kogu aeg lauldi päriselt ka. Millal saab edastada, mäletad esimest korda laulvat hot ennast ma mäletangi esimest korda laulvat need mulle pandi taburet ette ja öeldi, et kas sa laulad mulle veel kati seda laulu oli onu Lembit ja soovis, et ma laulaks talle vana ja väsinud meest. Ma võisin olla siis mingi nelja, viieaastane. No ma ei tea, pigem neli, võib-olla isegi. Ja siis mina astusin selle tabureti peale ja seda ma ei mäleta, et ma seda laulu kunagi õppinud, aga seda, et seda korda, kui ma vaatasin onul Lempsile otsa ja laulsin vana ja väsinud mees, sest et minu meelest tema oligi see mees, temast oligi see laul tehtud. Vot see Lembit oligi oma hallide silmadega täpselt see vanamees. Ja see Lembit, kes siis oli minu jaoks vanamees, olid kordades noorem kui mina praegult. Selline veider olukord ja jäävad, seda mäletan mina esimest korda, mina nagu tõusin pjedestaalile laulma. See ongi see laul, milles asi ja esimeseks välja valisid, aga enne, kui me selle käima panime, veel natuke läheb, räägime ka, et väike laps laulab, näed, vana ja väsinud mees ja sa oled salvestanud seal plaadile selle laulu. Ja sellepärast, et Kukerpillid pidasid oma kolmekümnendat juubelit ja mina polnud kunagi nendega ennem sellisel moel kohtunud üldse. Ja siis helistati mulle, et kas ma tahaksin osaleda nende sellel juubelil ja laulda mõnda nende laulu ja siis mul lõi küll pähe issand, see vana ja väsinud mees tuli lapsepõlvest, lapsepõlvest tuli meelde ja, ja, ja see ongi, minu jaoks oli see nagunii üliäge, et et kui ma ei ole üldse lapsepõlves, mõtlesime, tahtsin õudselt lauljaks, Adma laulsin kogu aeg, ma laulsin kogu aeg. Ja, ja siis noh, see oli nagu selline suur unistus ja, ja Kukerpillid lapsepõlves, eks ole, olid ka nagu tädil oli, plaatia ikka kuulati ja kuulasin. Ja siis äkki nemad kutsuvad ja ma lähen päriselt nendega stuudiosse, tegelikult laulame ja nemad ise laulavad kaasa. Kuigi lapsena olid nemad ka ju vanad inimesed minu meelest. Vaat nemad ei vanane, aga mina olen nendele priorit järgi jõudnud ja, ja siis seal Saku Suurhallis esineda koos sellesama ansambliga. See oli nagu üliäge nagu selline. No juhuste olukordade elu nagu kokkuviimine, see oli nagu see oli nagu väga äge, selline lapsepõlveunistus, mida ma ei osanud isegi unistada, aga see sai täide nagu. Kukerpillid, muuseas, tekkisid enam-vähem siis, kui seal saab ühe aastaseks said muuseas, esimesel aprillil 1972 Kukerpillid loevad seda oma sünnipäevaks muuseas. Nii et järgmisel aastal saavad nad viiekümneaastaseks ja kutsuvad ehk jälle sinuga laulma, said, lingvistid, laulad ja eks nad sellepärast kutsusidki, et suurepärane laulja. Ja kes tahab kuulata seda akna vana ja väsinud mees siis Katri Mandel versioonist peab ostma selle heliplaadid seal täiesti olemas lõpuloona. Kes aga tahab seda lugu kuulata Kukerpillide variandis, siit kohe paneme selle käima ja siis jätkame oma juttu. Ja tema silmade ees vaid noorustame, eludab. Vai? Ei, nii ei saa, muudkui läks. Tartu. Maanteeni yin neli tänale alla. Aaa jaa. Jaa. Elu. Kordraali joosta üle. Mäe. Põisvaatleja. Vaega roostavee tab. Käib. Ja okastargana ja väärt. Ta meenutab see leelo Taagana jaa. Jaa. Nõndamoodi kõlas ansambli Kukerpillid vana ja väsinud mees ja meie räägime iginoore ja rippa Katrin Mandeliga, siit edasi. Kellel plaadilt leidub ka see lugu ja kes siis vaiksele seda Lembitule laulis. Kas onu Lembit sai ka selle plaadi? Jah, sellepärast, et kui see laul oli mul salvestatud, siis võtsin ühendust Tõnu Lembituga ja tema sai ka. Ma kardan küll, et ma olin sunnitud alevist kasseti andma sellel hetkel. Sellepärast et minu meelest oligi tal vaja nagu kassetti plaatide vist ei soovinud sellel hetkel, aga, aga igal juhul ta sai selle laulu päriselt laulduna koos Kukerpillidega oli nii tore, oli tal meeles ka, see ta kunagi sinult tellis seda, litsitasid seda terve minu elu, kui neil meelde tuli, kuidas mina istusin või seisin selle pingi peal ja muidugi muidu võib-olla nii palju ei mäleta keski sellest lihtsalt. Nad ise ka alati tuletasid meelde. Läheme nüüd siin ta juba kooliaega natukene vaatate edasi, sealt juba vanemasse, sina käisid ka selles suures Keida Keila koolis. Jah, mina käisin väikses algkoolis ja pärast suures Keila keskkoolis. Kuidas sinu jaoks oli, ma mõtlen seda, et see on päris huvitav. Siiri Sisaski, Jan Uuspõld, kes on ka olnud selle saatekülalised siili, rääkis, et tema tuli ka väiksest koolist ja tema jaoks ei ole suurde Keila kooli tulek, kes oli täielik õudusunenägu, et ta ei kohanenud seal kuidagi, vajaks talle kohe üldse ei meeldinud see kuidagi, palju rahvast oli suur vaja. Samas Jan Uuspõld, kes tuli ka kusagilt teisest koolist siit Tallinnast ja tuli sinna, ütles, et tema jaoks läks just elu käima seal, et popaks bändi tegemine ja ja sõbrad ja, ja kõik ja kuidas sul kooliajal oli? No mina nagu ei osanud midagi muud tahtagi, sellepärast et Keilas ma sündisin, sinna kooli ma läksin ja ja minu jaoks oli kõik väga vinks vonks, et et mulle meeldis kooli ajal kõik see, mis kuulus kooli veel või see hull olin selles suhtes aktiivne. Ma sain Janis täiesti aru, sest et meil oligi äge, meil olid noored õpetajad ka, kes tegid ka ise bändi ja meil lubatud eriti ju korraldada igasuguseid ägedaid ja punkfestivalid olid meil seal. Jaa. Jaa, no tähendab, et meil lubati olla. Jaa. Ja kui lubatud, siis natuke. Ta oli ikka noored, peavadki tegema jah ja igasuguseid selliseid asju. Mäletad sa seda ka, et kooli jaoks aga juba laulsid mingit bändi, tegemist oli ka seal juba sel ajal. No koolis õppisin lauluklassis ja muusikakallakuga klassis ja ja laulsin koorides ja lastekoor lastekooris ja ja käisin laste muusikakoolis, õppisin klaverit ja käisin tantsimas ja ja ka bände, ma ei tähendab, et bändi ma ei teinud sinnamaani, kuni ma 16 aastaselt läksin kahte takti, sinnamaani ei teadnudki keegi, et ma väga laulan niimoodi, et ma üksinda võiks laulda. Sest ma mäletan, kui see kaks taktili ära. Ma nägin seda salvestust ja ma mõtlesin, et ma lõikeid pennid hiiglas maha, katust, et ma ei taha, et mitte keegi inimene seda näeks, mitte kunagi. Ma ei tea, see oli minu endale, tänapäeval on kõik harjunud, muudkui videod, silbid, värgid, eks ole, sa oled oma häälega harjunud, sa oled oma näoga kõigega harjunud, mitte ainult peeglist. Aga siis see oli nagu mul küll täiesti selline jahmatavalt vappa päriselt vä? Mina olengi. No vot ja, ja siis, kui ma läksin kooli, siis minu käest küsitud, kelle hääl see oli sul seal? Minu hääl oli just kellegi teise häälega jah, et ei usutudki, ei teatudki, et mul selline hääl on, aga mina olin oma häälega nii harjunud, et mina ei saanud jälle aru, mida nemad peavad siin madalana. Klaverit õppisid laste muusikakoolis ja räägid kaua lõpetasid ka või, või see klaveri õppimisega ma kiidan oma vanemaid selle koha pealt, et et mingil hetkel mingi viie klaver on seitse aastat, õpitakse laste muusikakoolis mingis viiendas klassis kiskuma, olin parasjagu. Laste muusikakooli viiendast klassist olin ennem ju käinud ka EELK eelkoolis seal. Siis mul sai nagu kõrini, ma ei viitsinud enam õppides pubekas, tuli peale, onju. Ja siis klaveriõpetaja Ene viidanguteks tervitan teda, kui ta kuskil juhtub kuulma. Et kirjutas minu vanematele kirja, et Katrin üldse ei õpi ja kõik asjad on nagu tegemised, tal on palju rohkemaid, võimeid, emonide bla blabla, sellise kirja. Aga mina ju ei tahtnud õppida sellel hetkel. Ja siiski lähedased isa kirjutas vastukirjad, järelikult on Katrin oma lae saavutanud. Ja siis ma jätsin klaveri pooleli, terve aasta ei käinud tantsimas ka ei käinud kuskil käinud, ainult käisin koolis, siis ma sain aru, et kui ma käin ainult koolis. Ja noh, et, et mul on nagu õudselt palju aega, siis tegelikult ma lõppkokkuvõttes ei tee üldse midagi. Ja hirmus isu tuli jälle klaverit mängima, mängisin kodus nagunii, aga ma õppinud ju nagu pind ja ei mänginud heliredeliga, mängin oma huviks juba, ma ei tea. Viiendast eluaastast harjutasin, meeldis käia, mängida, aga sellist õppimist ei olnud. Ja siis oleks aasta oli vaheti, ma läksin ja koputasin muusikakooli uksele tagasi, palun võtke mind tagasi, võeti võeti tagasi, kahjuks pidin ühe aasta veel kordama, sest et aastani vahele jäänud, et aga ma käisin ja lõpetasin ja siis, kui ma uuesti nagu tagasi läksin, siis ma tegin seda juba väga hea meelega ja mõnuga, mul ei olnud mitte üht, noh, kõik oli nagu see oli õiged vanemad lubaksid vahepeal selle pooleli jätta ja see oli hea, et mind tagasi võeti sinna, et ma olen väga tänulik. Aastane paus tuli kasuks, tuli jah, muusikat saab seal nooruspõlves, kuulasid, see on see aeg, kus tavaliselt inimene nii-öelda saablist, kõik selle mõjutused ja kõik selle hea, mis tavaliselt jääbki üsna eluks ajaks, et tavaliselt sebida teismelisena kuulatakse, seda kuulatakse vaat et elu lõpuni, mida sa kuulasid, mäletad seal vikerraadiot, vikerraadiot? Tore, no sel ajal. Kas soovid soovid teisipäeviti reedeti, pühapäeva õhtuti soovikontsert? Ning, ja nii oligi. Siis mõndasid plaati seal tädi juures tädi, kellel oli plaadi mängima plaadimängijat ei olnud meil lintmakk. Lintmakk oli jah, selline päris kõva sõna, sinna sai salvestada ja ja raadiost ka midagi lindistasid sinna, kui. Ja ma ei mäleta, kuidas ma seda küll teha oskasin või kuidas nad seda ilmselt oli, mingi mikrofon? Istudki nagu siis selle raadio ees niimoodi, kui oli mingi saade pärast on kordussaade, siis sa teadsid juba oodata täna millal see tuleb ja millal see tuleb ja, ja siis ja siis niimoodi lindistasid. No nii, et ikka lindistasin. Mis su lemmiklood olid, mäletad Ransul väelas midagi? Teate, igasugune muusika, mis siis vikerraadiost lasti, see ongi mind mõjutanud selles mõttes, et et ma olengi kõiki, kuulan. Kare Kauks, mina siis, kui ma olin pubekas täiesti, eks ole ju. Mahavok oli Ruja Vitamiin, rock Hotell. No issand, kui ma nüüd kellegile kedagi ära unustan ära kõik, mis sellel ajal tuli. See kõike seda ma kuulasin. Sellepärast et meil ei olnud mingit välismaa tuttavat, kes midagi kuskilt saadakse. Lihtsad inimesed. Näete, et mis mu lemmikud olid. Kuulasingi ansambel Leila Milleri mulle meeldis, mulle meeldib, mulle on alati meeldinud nägu. Tekstid, ma kuulan alati lauludel nagu tekste. Vähestel lauludel on see, et, et kus nagu tekst ei pane tähele, sest mingi vaim on nagunii äge, et tõmbab nii hästi käima, et tühja sellest, millest nad laulavad. Aga eemaldasin tekstide majja, seal on olnud. No selliseid laule ka Pillel on sellised sõnad ja tekst, et see lausa paneb kuulama, et kõrval hakkavad kohe liikuma, et midagi pole sinna parata. Välismaistest seinist rääkisid jah, kui me veel nii-öelda mikrofon ei ole tabanud, et alla Pugatšova ka oijah tädil oli mul alla Pugatšova ingliskeelne plaat, mis on vist ainuke nädal, ega rohkem vist ei olegi nii ühe tegi, üritas sellega maailmas läbi lüüa, aga mis ei õnnestunud rootsi uhkes Polari stuudios hapa stuudios salvestatud ja ei, sellest ei tulnud midagi head nahka. Ja seda oli minu, sellise nagu lapse kõrval oli ka huvitav kuulata, et see inglise keel kõlas noh, kõlas võõralt kõhklas väga võõrad, aga muidugi noh, et Pugatšoval ja seda materjali ja hääl ja emotsiooni ja seetõttu, et tal on, seda on tal kõike ju. Aga no muidugi, ABBA plaadid olid Atad, kuulasin Abbat, ma võin siiamaani kuulata siis, kui selline vastav tuju on. Midagi sellist ei olnud, et mõtlete, et pärast hiljem täiskasvanuna võtet, kuidas ma võisin sellist jama kuulata või kuidas mulle selle jama võiks meeldida, võte seda kuulata, kuulata, seda ikka juhtub, et kusagilt midagi kõrva torkab, aga. Mina isegi nimetaks miskit asja jamaks, igal asjal on oma aeg ja oma koht ilmselt noh et kõik asjad ju muutuvad kogu aeg praegu ka, et et mul ei tulegi niimoodi meelde. Igasuguseid asju on muidugi olnud, aga ega ma pole ikka kuulanud siis väga, et ikka ikka see, mis nagu kuidagimoodi puudutab, seda kuulad ja seda ei saa kuidagi enam jamaks nimetada. Et mingil põhjusel on tulnud. Et lased selle öelda ühest kõrvast sisse, teisest välja selle, mis nii väga ei puuduta ja nii ta ongi. Ja ma olen alati mõelnud ka sellele, et ega ju keegi meelega halba muusikat ometigi ei kirjuta, et kõik ikka kirjutad enda teada ikkagi head muusikat, et nojah, lõpuks olgu selle eesmärke, mis, mis iganes. Kuuleme meiega vahepealne natukene muusikat, talveaeg meil siin on praegu veebruarikuus veel ja, ja Leila Miller vist oli ka fantastiline laulja. Jah, ja need laulud, mis ta laulis, et vot see, mida ma nüüd siin pakkusin välja, Se, Leila Miller, talv on see laul, mida mina laulsin kahes taktis koma 16 aastaselt, kahte takti läksin, et selle ma valisingi. Ja ma mäletan, kui ma selle bändile viisin, siiski seal olid meil seda saatebändi vedasid ees siis Alo Mattiisen ja Antti Kammiste oli temaga koos. Et nad ei teadnudki seda laulu, et need tulid üldse nagu ette. Klaveriga mängisin ise ette kuulmise järgi alati mänginud asju, lapsena juba proovisin, harjutasin, et et et siis selle laulu, seda versiooni vist ma ei tea, kas on olemas enam kunagi kuuleme aga, aga selle talve lauluma valisin kahte takti endale ja sest see mulle väga meeldis. Huvitav, et ma selline melanhooliat Kuulame siis Leila Millerit ja talv on laulu nimi. Kadunud kui näin oksma Eks ikka olla, kui näinud On lumehääli matnud köik. Puudi Talva. Kas ma pean tulles? Meil tartaane on kaanetanud? Sven eelkõige on sõitle Leila Miller ja laulsime ka talv ja Katrin Mandeliga, siis jätkame juttu, et sul selle laulu jooksul tuli veel üks tore seik lapsepõlvest meelde, et kuidas sa kunagi akordionit mängisid, see pill on sulle kaduda. Jaa, minul kuna minu isa oskas igavesed pille, mängida akordionit, kitarri ja klaverit, kõiki oli iseõppinud, siis mingil põhjusel mulle kingiti viie aastased ilmselt sellepärast, et ma laulsin ka hästi, palju kingiti akordion, laste akordion, see väike kaherealine neis õpetas mulle mängima seda. Üks vanamees raius üht jämedat puud, nii. Selle ta õpetas mulle selgeks. Huvitav, et ma õppisingi selle selgeks niimoodi kahe käega ilusti mängima. Ja siis, kui me käisime autoga sõitmas Keilast Aravetele sugulase sünnipäev oli, läksime sinna mul lubatise akordion autosse kaasa võtta ja mitte ainult mul lubati terve tee seda läristada mängida. Nii et minu ema ja isa huvitaval kombel olid ikka väga kannatlikud inimesed. Et ei öeldud mulle midagi selle kohta, et kuule, lõpeta ära, aitab küll. Kannatasid ilusti välja ja, ja niimoodi ma siis seda akordionit mängisingi kogu aeg igal pool, kui ma tahtsin, see oli mul kaasas, see võtnud ruumi. Ühesõnaga, kui oleksin, läheb kahe takti juurde ka tagasi, see oli 80.-te lõpus, kui sa seal osalesid, et mitmendale kohale saatjaid seal. Koos Annely aknaga jäime jagama teist ja kolmandat kohta žürii preemiat. Esimese koha sai Piret Sirp, kes on praeguseks Pirepressaku meelest jaa jaa. Ja siis ma sain ka veel publikupreemia, et selles mõttes läks mul ikka väga hästi. Mäletad sa esimest korda, kui sa esimest korda laval olid? Tavaesinemist? Laulmist võib või pillimängu? Pillimängu jah, lavakooli ajal mingit kooli aktuse selles ja kui ma olin juba seal kahes taktis ära käinud, siis nagu hakati mind hakati mulle nagu pakkuma küll, et kas sa tahad kusagil aktusel ühe laulu laulda või või siis koolivennaga. Kristjan Otsmanniga tegime mingeid Valgre laule, paar tükki ja mingis kitarri ja mina laulsin ja ja siis ma mängisin ise klaverit, laulsin mõnikord selliseid üksikuid sutsakad, jah, oli. Aga sellised päris esinemised juba, millest ka natukene raha teenida, ooh sinna on veel pikk maa minna, sellepärast et kui ma kooli lõpetasin, siis ma 92. aastal läksin alles otsa kooli õppima. Ega laulu laulu laulu erialal jah, et, et seal ma õppisin ja siis ma sain väga huvitavaid asju teada laulmise kohta, näiteks esimest korda kogu elu jooksul selgus, hingama peab ka. Sinnamaani polnud keegi nagu tähelepanu pööranudki. Väga huvitav oli ja, ja siis see otsa kooli labavad, see on higi ja pisaraid kõikide inimeste poolt, me mõtlesime, et see otsa kooli saal vist on kogunud kõikide inimeste hirmu nagu käsn endasse ja siis, kui keegi seal lavale astuv ja siis kõik, hüppa, jõud vaatavad otsa ja kõik. Et siis noh, see oli selline, see oli nagu tõeline katsumustekamber. Et kui juba läbi tulid, siis oli ikka palju ilusam olla. Juba tulest, veest ja vasktorudest läbi jää, kes õpetaja Louis oli seal otsa koolis Mare Väljataga. Ja, ja siis vahepeal tema käis seal pool aastat Jaapanis ära, siis teda asendas Anne Adams. Jaak Joala oli alati nõu ja jõuga ja meil oli seal hästi tore. Jaak Joala oli kindlasti alati mingisugune hea nõuanne, kas või paari sõnagagi, ta oskas väga hästi ära seletada mingisuguseid selliseid asju, võib-olla mida keegi teine ei osanudki just Wanda sulle andnud mingisuguse sellise põhjapaneva nõuandega. On sul meeles? Klaveritõstmine mis räägib küüslaugutööl jõuga hääles üles et saada õiget tunnet, võtta klaveriäärest kinni, tõsta au. Ega ma väga ei julgenud tõsta. Vähemalt mõttes, kui sa isegi, et sa ei pea seda kõike järgi tegema, et sa pead oma nägu peas mõtlema et kuidas sinu asjad töötavad. Keila kultuurimajas olid ka toredad peod, sina sealt polümfon, seal mängis veel veel natukene väiksemaid. Ja see oli minu täditütre aeg, et temal olid polügoni plakatid ja tema käis endal kultuurimajal pidudel, et minu millegipärast kultuurimas ei tehtud nagu pidusid meil oli koolipeod, diskot juba ka sel ajal olidki vist disko aeg juba hakkas ka vaikselt tulema. Vot ei tea, disko ikka disko tuli jah peale meil koolis koolidiskod olid, ega meil mingisuguseid niisama peod ei olnud, aga aga sellist noh, sellist 90.-te disko, sellist asja seal koolis meil ikka ei olnud. See üheksakümnendad tulid ikka peale täiesti. Sinna auku kadus vahepeal hästi, palju neid ilusaid laule, mis mulle meeldivad, jäid kuskile varju. Kuule, ma vahepeal läheb veel ühe laulu, see on sinu õppenda lauljale omad, võõrad, räägi natukene sellest laulust, 20, kui seal käima paneme. Vot, see on nüüd täismahus selline laul, mille ma ise tegin, esimene laul, mida ma ise tegin otsa kooli ajal, siis kui minu isa ära suri. Ja, ja siis mina ei tea, mismoodi see meeleolu mul selliseks läks, igal juhul ma see laul oli tegelikult sellise mõttega tehtud, et mis tunne oleks olla vaim? Noh, et et kui sa nagu mul oli tunneta polnd nagu ära läinud või üldse, et nad nagu oli alles olemas noormees 53. Et oli nagu olemas ja ja, ja siis ma mõtlesin, et kui ta on ja meie ei näe ja kui ta noh, tahaks nagu ühendust, aga meie käime läbi umbes temast sellepärast et me ei näe teda ei kuule, vot selline mõte oli ja siis ma mõtlesin, et kuna see on üks esimene laul ja ma ei kujutanud iialgi ette, et see võiks kunagi plaadi peale tulla, sest ma ei kujutanud iialgi otsa kooli ajal ette, et et ma hakkan üldse niimoodi laulma, et mul tuleb mingid plaadid ja ja et ma tähendab, et ma ju ei, mitte ei tea üldse ette, mida, mis meiega juhtub. Aga igal juhul selle laulumaa siis otsisin välja pärast see oligi mul olemas, nii et see on üks selline esimesi laule, mis ma olen teinud. Katrin Mandel laulis, laulsime ka omad võõrad ja jätkame siit juttu. Muusikute käest ikka küsitakse seda, et kas sa ikka päris tööd ka teed, et käidi tööl ka kusagil, aga sina oled ikka see, et päris tööd, kui seda nüüd muusika õpetamist lastele? No see on ikkagi väga tõsine töö. Jaa, aga samas lõbus kindlasti, et kõige naljakam selle asja paradoks on selles, et lapsed ei pea seda tööks. Lapsed arvavad manniga sama sildi nendega koos seal, et aga jah, mul on päris töö, ma olen muusikaõpetaja lasteaias ja olen teinud seda juba aastast 96 või seitse, 96. 25 aastat sajandit veerand sajandit kõlab veel uhkemalt, kui 25 käib, ütle kuidas laste kanneta tuleb sul enda lapsepõlv ka meelde või tuleb seda aeg-ajalt meelde tuletada enda lapsepõlve, et minna ka siis nende lastega kaasas ja neid õpetada ja seletada, et lapsed on üsna ohjeldama, et sellised emotsionaalsed. Ja nad on ohjeldamatult emotsionaalsed, aga siis, kui sa leiad mingisuguse neid huvitava asja siis nad, kogu see ohjeldamine ja emotsionaalsus või ohjeldamatu emotsionaalsus tuleb kohe õigesse kohta. Et see on nagu vahva, et muidugi on erinevaid olukordasid, kus tunned, et ta. Ma ei jõua, ma ei jõua neist üle rääkida, ma ei jõua, aga nad tahavad rääkida, lapsed tahavad tohutut rääkida esmaspäeva hommikul muusikatunnid siis kõigepealt igas rühmas käib meil ringi väike mingisugune asi käest. Et lapsed saavad rääkida, see, kelle käes on tema, räägib, et ester kuulama lihtsalt, et nad tahavad rääkida. Nad räägivad mul selliseid mõtteid, emotsioone, muresid, rõõme ja, ja nad peavad seal. Kui ma ei lase neil rääkida, siis on jama majas sellepärast, sest siis nemad minuga siis nad on nagu tujust ära siis ja siis ma ei saagi neid kaasa, nii et ma peangi kuulama neid vestlema. Kuidas sulle tundub, selle 25 aasta jooksul, kui sa neid lapsi oled seal laulma õpetanud ja muusikat neile õpetanud, et on muutunud ka midagi väga kardinaalselt? On muutunud, ilmselt mina olen muutunud. Ilmselt mina olen muud koos koos lastega ka, aga noh, et ütleme, kui mina läksin, ma läksin muusikaõpetajaks niimoodi tegelikult, et et mul ei olnud siis pedagoogilist haridust, et mul oli lihtsalt muusikaharidus. Et ja siis otsid välja kõik igasugused need lastelaulud ja ja noh, tipp tipp, tipp tipp, tibuke, tule siia, kannake pisikestele, näidatakse sõrmedega, eks ole, lauldakse kaasa, teeks. Aga nüüd see oli vist üle-eelmine aasta, kus ma nagu jah, mõtlesime eelmine aasta need kolmeaastane laps, kes lasteaeda tuleb. Ma näen teda, nime veel ei tea, ta istub kiige peal ja laulab täies mahus ära, keegi ei sea meile piire miski poole selle laulu, mida ma tibukesest siis enam laulan, on ju. Siis sa pead selle tipuga mingi muu tegevuse välja mõtlema, et et kui tal on nagu muidugi on erinevaid aps, mõned, mõned on väga suured jutustajad juba, ka mõndadel ei ole nii palju sõnavara, eks ole. No nendega võib siis neid lihtsamaid laule teha, kui kolmeaastasel on pea tervet laulu täis, selgelt hääldab välja, laulad ka. Et siis paneb nagu mõtlema ups, mis ma teen? Lapsed olevat täiskasvanute laule ja selles ise iseenesest ei ole mitte midagi uut, et mina mäletan seda aega, kui oli, kui oli horoskoop ja siis otse tuli Entel-Denteli, siis kippus vastupidi minema. Lapsed laulsid horoskoobi laule, et põhimõtteliselt sellepärast seintelt hetkel tehtigi ja täiskasvanud jaurasid siis sünnipäeva lauas pärast seda, kui nad olid paar pudelit juba tühjaks joonud, põdra maja ehitada vaja ja neid laule. Kas need Entel-Denteli laule, mis täiesti hämmastav, siiamaani lauldakse? Ikka ja kusjuures lapsed ise küsivad ja laulavad midagi ettevõttena, ma lasen ja, ja siis ja need ongi head laulud lastele ja need meeldivad, mulle ka meeldivad, vaata igat laulu ei saa ju lastele hakkad õpetama, vaata nendel läheb peale, et neid ei köida, see tekst või mingi asi ei köida või viis või köidab mind ennast, et lasteaiaõpetajad ütlevad. Et aga need on sellised, kõik nagu igihaljad ja jäävad ka, ma arvan, et nendega kuskile mitte kunagi. See on hämmastav, jah, kuidas need ajaproovile vastu pidanud ilmselt teavad veel, et pool sajandit juba ja, ja sealt edasi ka see on uskumatu. Kuidas sul praegu selle uue maja muusikaga on, et kuulad sa seda, on seal midagi huvitavat sinu jaoks? Uuema aja muusikat kõigepealt on nagu huvitav, et et mul on nagu kaks last, kes on, kõik on eri, mina olen eri generatsioon, minu tütar on kolmekümneaastane, minu poeg on 15 aastane. Nii et et need generatsioonide erinev erinevusi tunnetan ma ju ka, aga ka kuulan, et see muusika, mida minu 15 aastane, kuulab ja kõige hullem, mis hullem lugu on see, et täiesti minust sõltumatult on ta hakanud ise ka muusikat tegema, et ta istub arvutise, teebki, põhjasid ja ja teeb tekste, aga ta teeb nagu räpi räpitekste praegu, et selline ja vot see ongi see generatsioon, mis praegult peale tuleb, et ma tean sellist bändi nimetust näiteks sipelga 14. Nublut tead ikka, ka. Ei saa üle ega ümber nublu Keila poissi veel seal kõige loovasse Luutsed. Sellepärast mainimegi, et ta nagunii kõigile teada, ega sa juhuslikult sinu õpilane ei ole lasteaiast. Vaat seda ma ei tea. Ei, ei pruugi, ei pruugi, seal oli nii mitu lasteaeda ka, et kõik nimed ei ole meeles, aga aga muidu on ju meil Rytarei. Mis seal üldse tänapäeva praeguse aja muusika on, tegelikult on ju minuvanused, inimesed teevad ka praeguse aja muusikat, jaa. Jaa. Ikka ma ei kuula tegelikult kodus nagu spetsiaalselt, nii et ma panen mingisuguse muusika peale, ma kuulan tavaliselt, kui ma sõidan autoga, kuulan raadiot ja ja kui mul kodus tuleb mingisugune tunneleid hakkan koristama, siis ma mõtlen, mul on vaja midagi taustaks ja siis ma leian omale mingisuguse sellise muusika taustal ma väga niimoodi lihtsalt nagu teadlikult ei kuula küll aga võimalusel käima kontsertitel, aga mis kahjuks praegult on nagu nagu kuskile nagu jäänud, mõtlesin selle koroonaga natuke kahju, kohe on natuke rohkem, kui kahju on, et suvel õnnestus mul käia. Mina nimetaksin ka seda tänapäevaseks muusikaks. Ma käisin Siiri kontserdil Sisaski kontserdil. Tema kodus väga kihvt oli, väga tore oli ja, ja kuna tal on uued laulud, siis need ka on ju tänapäeva muusika. Muidugi on loomulikult ilma igasuguse seal veel mõni selline kontsertelamus meele spiritist sul lausa, ma ei tea, kas pisara silma tõi tohutu vaimustuse esile, kutsus. Et ma, kui ma käin kontserditel, siis ma tavaliselt alati olen vaimustunud, sellepärast et ma jään neid inimesi kuulama ja kui sa kuuled ja kui nad veel mulle meeldib, et nüüd on nii, et kõik natuke nagu räägivad ka midagi endast, et et siis sa nagu juba puudutad seda muusikat, et noh läbi selle info, mis sa saad ja see annab hoopis parema nagu tantsis arusaamise või sa satud ka sellesse samasse kohta või maailmaga muidugi taaga kontserdil käisin ka suvel Pärnus, seal ikka väga äge. Sa oled ju nendega koostööd ka teinud, seal Lauri Saatpalu, Peeter Rebasega. Muidugi, see on sulle tuttav teema, see palisid jaapado kuin ja David tovi Anderpresser. See oli sa kohe kirjutasid ka, et see on see lugu, see peab olema. Aga sellega on selline lugu jääda, et et mina ei tea, kui palju aastaid võib mööda minna. See laul tuleb, kui selle esimesed noodid kõlavad, tähendab rämbom. Nii lähen mina käima, mulle nii õudselt meeldib see laul, et see kohe kuidagi on, nii et, et mul on juba välja mõeldud, et minu matustele ei mingit ema südant või tahtnud. Surema seal veel kohe kindlasti ei hakka, kanderpresseritmisid, kuuleme. Kõikidelt saatekülalistelt küsinud sellise küsimuse, mille peale tihtipeale tekib selline pikem paus ja vaikus, et kas sa oskaksid ette kujutada, milline maailm oleks siis, kui muusikat üldse ei oleks? Selles mõttes, et ega ei oska, et minu sees kogu aeg tiksub, muusika, minul selles kogu aeg, mingi ümin ja seda mitte mina ise. Mulle on öeldud, et kui oleks kogu aeg pead laulma ja, ja kui lasteaias pidin minema lapsi tundi võtma ja siis üks teine õpetaja läks, ütles, et haa, ma arvasin, et te mõtlete, et khatitulev teid võtma ei kaiki tuleb alati plätudega ja lauldes. Näete, et, et mul on kogu aeg nagu laul sees, et ilmselt niikaua, kuni natukene on. Nii kaua, kuni inimesed suudavad häält teha ja esemed häält teevad ja ma ei tea, ilm, vihm rabiseb vastu akent või. Nii kaua, kuni ma tea, koerad hauguvad kõikjal muusika, muusika, sinna ei ole midagi teha. Kui sa saaksid. Seal olid kõik päris otsast jälle peale hakata, teeks midagi teisiti ka või, või kuidagi mingeid asju sätiks kuhugi teise kandi peale. Ma arvan, et ei teeks, et kui oleks nagu võimalus täiesti uuesti nagu sündida, võib-olla valiks natukene teistaeg, võib-olla seda kahjuks ei saa, seda kahjuks ei saa teha, et nagu, et ajastus või aeg jah, et et see nagu mängib rolli, aga aga ma ei tea, mul on, mul on tunne, et mul on nagu hästi palju toredate olnud ja mul on nii toredaid koostöö koostöid olnud. Mul on olnud huvitavaid reise seoses laulmisega Hiinas käinud Egiptuses laulmas käinud. Et ma olengi teinud toredate inimestega koos Tiit Kikas, Peeter Rebane, Lauri Saatpalu Thea Paluojaga, ah siis, kui kaks takti oli läbi, siis me tegime natukene sellist neljahäälset rahvalaulu, laulsime Piret Sirp Margot Kiis ja Thea paluoja ja siis neljakesi mingi ühe suve. Hästi tore oli ja ka sellised, et ma olen selliste inimestega kokku puutunud, kes on olnud muidu kogu aeg nagu kaugele-kaugele teles ja raadios ja siis äkki sa olete päriselt suhtled nendega, sa näed? Mulle meeldib alati see, mis toimub lava taga rohkem kui või tähendab et sellisena, et kui on näiteks teater, siis minu meelest on ägedam kui see, et laval on kihvt, alatise tagamise toimub, siis on ka nii huvitav see protsess ja kõik need asjad, mis on, et see on elu, on huvitav ja tegelikult on mul vist hästi läinud, sest mul on päris palju huvitavaid situatsioone, olukordi ja võimalusi olnud. Nii et võib öelda, sa ütlesid juba alguses ka, et unistus sellest, et Kukerpillidega koos laval olla, on täitunud ja see on juba väga suur asi iseenesest. Muidugi see on nagu äge, noh, see ju ei, ma tahtsin laulda, mulle meeldis laulda, mulle meeldis, ma arvasin, et lasteaiakasvatajaks tahtsin saada ja ja kõik, aga, aga kus sa lapsena tead, et sa saad, et sa, et sa hakkadki seda kõike tegema? Ei tea ju, kuidas elu läheb, siis, kui need asjad juhtuvad ja tundub, et ongi. Siis on ju jumala tore, väga tore. Me kuulame siia lõpetuseks veel laulu nimega peegeldus, jah. Nii ta on jah, kevadet ootame vaikset, ootame kevadet ja see kevad tuleb kindlasti väga-väga teisiti. Võib nii öelda. Aitäh, Katri Mandel. Ta tulid siia ja jagasid neid oma toredaid lugusid, aitäh kutsumast ja kõik ilusad. Saade oli siis helinälg ja lõpetuseks siis Katri mandri laul peegeldus.