Vikerraadio. Tere tulemast kuulama, stuudios on Andres Oja ja tänane külaline, kes nagu ikka, on teada-tuntud eesti muusik, seekord mees, kes on eesti muusikas tegev juba seitsmendat kümnendit. Kõigepealt aga muusika. Ansambel mikronid ja laul ühest imelikust masinast ja kitarri mängib selles loos loomulikult ei keegi muu kui Tiit Kõrvits, kes ongi tänane saatekülaline. Tere, Tiit. Tere. Rõõm sind näha, siin tervitada ja tõepoolest see eelpool mainitud seitse kümnendit vastab täiesti tõele. Hirmus mõelda. Mõelda ise ei ole veel seitsmekümneaastanegi mitte. See tähendab, ootab sul ees kolmas oktoober 1951, see on silo sünnidaatum. Nii et järelikult silub mälu ikkagi, ulatab juba kuskil sinna rucker rolli alguse aegadesse, 50.-te keskpaika. Jah, et see oli, see oli esimene esimene muusika, mis mis siis meeldis ja mille, millega me sündisime, kasvasime, et aga, aga seda jah, et oli, oli vähe kuulda, tol ajal need raadiojaam ei olnud ja võimalusi seda kuulata nagu suht vähe ikka. Räägime natukene sellest sülelapsepõlvekandist ka Tallinnas ja luise tänaval oli see korter, kus te seal oma suure perega elasite. Kuidas sulle on sul meeles sealt midagi, midagi, mismoodi seal lapsepõlves toimusid need asjad? Seal meil oli puumaja üsna suur korter oli. Ja maja on praegu alles. Seal oli suur aed ja siis oli ka veel eesõu. Mänguruumi oli päris palju ja ka me ei piirdunud siis ainult, sest selle oma õue ka ümberringi olid ju kõik klassiõed klassivennad, kellega siis sai koos mängida, kelle õuedes sai ka siis käidud ja nii, et see kant oli üsna tuttav igatpidi. Kuidas saab, tead saatma oma suguvõsa natukene kaugemale ka kui, kui seal lisateema ja sealt, et kus need juured pärit on, et või olete väga põlised tallinlased juba? Ei, me oleme kuskilt Läänemaalt hetkel ei oska seda kohta täpselt öelda, aga, aga jah, et Läänemaal on meie, meie need juured, olen siin vendadega mõelnud. Et minna kohapeale uurima just siis selle suguvõsa niipalju kui sealt veel midagi üles leiab, et seal muuseumist ja et need kohad siis kus sa saad ennast öelda, et vaat-vaat, see on mul koht, kus kus on alguse saanud. On sul meeles midagigi ka sellist, et mis sündmus võis olla, mis sind muusika juurde suunata, küsida seda, et kas teie perest muusikat oli muidugi sama hea kui küsida seda, et kas ma ei tea siis kui vihma sajab, kas. Naljalt ei, loomulikult isa isa ju mängis klaverit, vanemad vennad olid ka muusikaga muusikahuvilised, Tõnis oli rohkem nagu džässi ja Toomas ka nagu kuulasid džässi, sest seda džäss oli võib-olla isegi rohkem kui rock n rolli tollal Kuulat sai kuulata Ta ja ja nii, selles vaimus, nagu see, see läks, noh, kõik kõik Ameerika muusikali tol ajal põnev ja huvitav, et see vaimustas. Vanemad vennad sulle, jah, Tõnis, tema mängis ka erinevaid pill, aga Toomas oli juba ikka selline biit ansambli kitarrist, aga enne seda oli ta veel kogunisti joob noorena džässtrummar, mis seal võib-olla natukene väheteatud fakt, isegi. Jah, meil oli isegi mingisugune trummiõpik ja siis liivakoti peal liivakoti peal, trummipulkadega pidi harjutama, seal olid mingid harjutused ka sees, kus see raamat oli, seda ma ei tea jälle, et, et, et aga, aga oli täitsa olemas. Aga Toomas, jah, võib ikkagi lugeda Eesti esimeseks nii-öelda biitkitarristiks ansambel Rütnikud. Juuniorid, juuniorid Julia oli just nimelt jah, see esimene ansambel juuniorid olid kuskil 63.-st aastast last. Et see oli siis nagu päri päris esimene biitansambel ja on seal midagi sellest meeles ka. Käisid sa nende kontserti kuulamas midagi vist olime ikka liiga väiksed, 60, me olime siis noh, tegelikult umbes hakkasimegi siis nagu aktiivsemalt isegi ise mängima. Aga noh, Tomil oli ju, kitarr oli kodus ja see oli nagu imeasi, et see oli, see polnud mingi firma pill, aga see oli kuskil ise tehtud, et kas Moskvas või kuskil oli siis pilvise tehtud, nii et mäletan selle kuju, aga pilt pildi peal vist kuskil ei ole seda pilli aga, aga mälus on ta mul olemas, et see ja see, oli see ikka päris ikkagi elektrikitarri. Nende pillide ja kitarride juurde me veel jõuame oma jutuga, mis muusika sulle lapsepõlvest meeles on? Noh jah, palju seda seal raadiost oli. Kust me üldse seda muusikat kuulsime, et, et see oli ka praegu raske. Raske nagu aimata. Et aga aga ma hakkasin kohe esimesest klassist tšellot õppima, nii et osa muusikat tuli ju sealt tšello repertuaarist. Aga me kuulamegi siia vahepeal natuke läheb muusikat ka ja sa oled ise välja palju nüüd selle muusika, Kevin, kordan selline mees ja Luking fordi killer man, et päris päris ehmatav. Pealgi ehmatav Pealkiri küll, aga see lugu on mind kuidagi saatnud väga pikki aastaid, et see on, et kui sul on vaja draivi saada, siis juba esimesest taktidest peale on seal niisugune draiv ja, ja see Kevin korda ise on siis laul ja laulukirjutaja Ta ja talvel luuletaja Tammist, et selle mingi magistrikraadiga on ja korjab siis sul ta jalad siis seal Louisianas ja korjab siis kohaliku rahvakunsti, ta on sellega nagu ka endale nime teinud, seal. Kevin kood on kuulatud ja me läheme. Peate edasi oma juttudega ja Tiit Kõrvits on endiselt siis saatekülaline ja hakkame nüüd siis kooliajast ka rääkima, et lapsepõlvest juba natukene rääkisime Tallinna 22. keskkool, praegu kannab ta Westholmi kooli nimi, see oli päris hea lähedal käia kodust. Oli lähedal käia ja vanemad vennad olid seal juba ees. Nii et. Ja minu noorem vend Harry ju ka sellest koolist pluss veel see, et minu abikaasa on sealt koolist Harry abikaasalt, kas sellest kordis, et suguvõsas suurem osa on siis sealt ja ma olen seda kooli väga tihti unes näinud, ma ei tea, mis sellel põhjusel, et mul ei ole nagu negatiivseid negatiivseid mälestusi selle kooliga, kuigi see õppeedukus oli mul nagu oli. Aga, aga millegipärast jah, olen teda hästi palju, Kures neid, aga siis positiivses võtmes jah, positiivsed, müütame, neutraalsed, mitte nagu negatiivselt. Sellist pilti ei ole sul ules olnud, et pead jälle ja jälle kooli tagasi. Lähevad sellise lõputu küünlapäev. Ei, ei, ei, ei ole sellega jah. Kas seal koolis juba sel ajal, see on ka teada, et seal oli muusikaklass ka, et seal ikkagi muusikat juba õpiti. Sina õppisid muusikat? Oli jah, ma alustasin kasvat jah, esimesest klassist tšelloõpinguid ja kaheksa aastat, siis mängisin tšellot, seal laulukooris käisin siis tegime klassivendadega, üritasime bändi teha, siis nende, see oli siis esimene bänd juba, mida seal tegema hakkas, noh, see pole nagu päris bänd. Et, et see oli jah niisugune, et, et meil olid siis need vene Seitsmekeelsetest Kirtarrides tehtud kuuekeelset pillid ja siis ühelgi noh, klassijuhataja sai teada, et me seal midagi nagu teeme ja siis ütles, et noh, et vot nüüd saate võimaluse esineda ka ja ja siis me ühe korra seal nagu esiesinesime. Mille peale siis pärast klassijuhataja ütles, et te polnud vist väga palju proovi teinud? Ei kujuta ette, kuidas nad üldse seal pillid sai häälda või? Noh, nüüd see kvaliteet oli kohutav, et sealt midagi üldse välja võtta ja vennad olid, ta soleeznevad, ei õpetanud pilli häälestama või seda, mis sai, aga vaata kas pill üldse, kas seda pilli oli üldse võimalik häälestada teostest ja seal oli ka ju see, et kui seitsme, kelle kitarr tahad üks keele ära võtta, siis taipasin, kael hakkas vaikselt painduma teinud, seal on, sa pidid ju selle sadulaga tegema nagu kuuekeel selle ja ega ma seda pilli nagu ei mäleta ka, missugune see täpselt oli, aga, aga veel olid siis jah, needsamad. Jah, kuuekümnendatel oli see muuseas väga tüüpiline see, et samad seitsmekeelsed kitarrid olid millegipärast Kuuekeelsed ei olnud ja siis võeti seitsmelt keelselt maha ja ja siis sellega positi küll, need keeled olid kõrgel ja oi küll, need keeled olid valusad näppudest veri, sellega aga mängiti. Aga akna räägime natuke sellest, et kust te seda muusikat kuulasid, et noh, vanemad vennad muidugi ees, et raadio, palju seal makilindid, plaadid, kõik need asjad. Et praegu on seda, on nagu raske öelda, et kus, kuidas me sellele muusikale lähedale jõudsime, aga seal luise tänavanaabriks oli lastekodu ja seal lastekodus kuskilt oli siis nendel poistel saadud see mingi rock n roll'i lint, pill Heidi oli igatahes seal peale seda ma tean, et seda, seda me kuulsime, mõtlesime, ohhoo, kus, kus on muusika. Muusikalist haridust, sest sellest me juba rääkisime, et tšello, kuidas sa selle pilli juurde sattusid, oli see silu valikuid vanemmehaanik. See valik oli vist nii, et vanemad jäid hiljaks, et muidu oleks ju ikkagi klaverit pandud õppima, aga klaverikohad olid vist kõik ära võetud ja, ja siis tuligi tšello, mis on ju selles mõttes ka keelpill, et kitarri peal oli seal ja minna, sest sul käe hoiak oli juba kohe õige ja ja noh, just seesama pilli häälestamine ja kõrva järgi ja, ja need asjad, et, et see, mis, mis, mis andis seal. Või noh, mis ma kaasa sain, sellest, kas sa juba sel ajal said ka Grapsiga tuttavaks, nad vist ei õppinud ühes koolis. On õpilane ja kraps õppis ka tšellot, nii nagu ka Laur Joamets ja tema ka koos tegime projekti lubasite koos hakata, kahetses tšellot. Mõtlesime seda biitlite strooberifiilsi, kus oleks kahed sellega teinud, väga äge oleks olnud, jah, jah, Lauri Lauri jõudis paraku ameerika, särab putkat. Et Eimia Grapsiga saime kokku alles siis, kui kraps tuli mikronites Harry asemele, et siis, siis siis me saime, aga, aga me koos jah, ei ole midagi tselluloosiga teinud, selles mõttes Grapsiga. Meil jäi natuke pooleli see igasuguste raadio ja televisioon, makki, niidid ja plaadid, see jutt, et oli teil selline, tol ajal olid lint, magnetofonid, kassettmakk, magnetofonid, aeg oli ikka veel päris kaugel. Et oli teil selline riistapuu ka kodus olemas. Seda ei olnud ja see oli kohutav traagika, sest et et ma tean, kui ma käisin tšellotundides, siis seal ühel maja akna peal oli kogu aeg oli käik, magnetofon külma, seda mõtlesin, oi oleks mul ka see mõõdetofon ja selle ma sain suht hilja, nii et ikka pidin kaua pidime kaua ootama, et see nagu meie perre, sinna see, selles mõttes makk ei tulnud ja et see oli juba siis, kui ma eraldi elasid, siis, siis sain siis seal magnetofoni. Aga aga jah, raadio raadio oli ainuke jah, see, kus me siis saime, sest plaati tol ajal ju ei liikunud, et nendel jah, kellel olid sugulased välismaal, need võisid saada daatidega kättesaamine oli ju raske ja ja mul pulka kuhugi lindistada, et samas seda plaadiga saan kuulata, aga, aga ma pean selle lindistama, et tavaliselt nagu hiljem plaat anti sulle kaheks tunniks ja sa pidid siis ruttu ära lindistama ja ja, ja siis jälle tagasi viima. Aga hilisemal ajal jah, meil, kui me nüüd kui ma lähen nüüd ajas ette, et hilisemal ajal oli see, et isal oli Soomes eesti ajal, siis oli, oli soome kirjasõber ja selle kirjasõbra poeg hakkas siis hiljem plaan plaate saatma ja tal oli väga hea maitse. Et suurem osa neid ägedaid ägedat muusikat saime juba siis päris nagu plaatide pealt. Ja esimesed biitlite plaadid tulid ka. Tulid Inglismaalt, isal oli seal siis sõrmuse nimeline viiuldaja, kellel oli kommunistlikud vaated ja isa kirjutas temast siis nagu selle mingi uurimuse. Et selle Eduard Sõrmuse abikaasa oli siis inglanna ja tema käis Eestis ja tema siis hakkas hiljem meile saatma plaate sealt, et need esimesed biitlite plaadid vaikset eebeed tulid siis sealt. See oli kindlasti ka see muusika, mis sind on väga palju mõjutanud ja sinust edasist muusikuteed paljud määranud biitlid ja kõik see rock n roll ja, ja kõik, see on sul midagi meeles ka selline, et kui seal nüüd, vot kui ma seda kuulsin, pärast seda ei olnud alammingit teed tagasi. No Chimmeeriksi plaat oli see Jimi Hendrix, teine teine album Äksis põudes, lao see oli. No seda me kuulasime vist, ma ei tea lõputult. Et millegipärast Harryl oli siis see, et plaadi peale panna Marie magama. Mingi fenomen oli sellel plaadil või tuli uni peale, ütleme vot see plaat on nagu selles mõttes hästi maitsekas. Ma ei tea, kas esimesest plaadist oleks ka nii vaimustatud olnud, et kuigi seda esimest plaati peetakse paremaks plaadiks, aga mulle on see parem plaat, aga aga mulle kuidagi on see, need lood on nii armsaks saanud ja et seal ei ole ju mingit rämedalt rokki, aga hästi maitsekas muusika ja Henriksson üldse. Ta ei saanud ise ka aru, kui hästi ta kas siis Clapton on öelnud seda, et et mulle tundus, et selgsust ei saanud ise üldse aru, et kui hästi ta mängis, et et ta oli nagu nagu noh. Et see oli talle lihtsalt jumala poolt antud see mingisugune arusaam muusikast, aga niivõrd erinev teiste muusikute arusaamist mööda või teised muusikat muusikud ei osanud niimoodi mängida, et nad kui Hendrix tuli ju Inglismaale, siis oli nii, et seal oli nagu muusikute kokkutulek, et noh, absoluutselt kõik see kogu see muusikakiht, eks, Rolling Stones, piiblist kõik, kõik tulid teda kuulama, sest seal ikka sensatsioon. See oli tõesti midagi fenomenaalset Jimi Hendrixit kuulama, aga me kuuleme hoopistükkis Hilli pillimoon, eks Bloucinit sealt midagi natukene erilist ja teistmoodi. Ja see oleks veider lugu, et tegelikult kuulan hästi palju rokka pildita tegelikult praegu. No ja siis ma avastasin selle loo ja hakkasin seda lugu uurima, et seal tegelikult prantslanna Eipril maad, ehk siis aprill, märts nimeline prantslanna kirjutas selle loo ja seda on siis tema esitus on nagu sihuke pigem nagu veider. Aga nemad tegid sellest siis korraliku rockabilly looniat, son. Tšikk hävitali see laul, mida me kuulasime ja kollektiive, esitajaks Hill pilli muul, eks Bleuzun ja jätkame juttu, Tiit Kõrvits, aga me läheme nüüd siis nende pärisbändide juurde nii-öelda päris bändide juurde. Kus saab, mängisid, seal oli mikronid optimistid. Kumb neist enne siis oli? Optimistid olid see, et seal optimistid olid enne ja optimistides ma ei olnud nagu põhiliige Marin keha seal. Et kui see neeme linnas mingil põhjusel ei saanud tulla esinema, siis siis sain mina mängida, see oli muidugi tohutu pidupäev, et aga repertuaar oli selles mõttes ju selge teada, et loomulikult, kuna Harri ja Tom seal optimistides mängisid, siis mina käisin ju ka kogu aeg proovides kaaslasse, et selles mõttes oli, oli, oli see repertuaar teada ja ja see oli äge, äge kogemuseta. Ja Microsoft tulid siis pärast. Kirjelda, kuidas, kuidas kuuekümnendatel see keskpaigas seal see esinemine ühe bändi esinemine välja nägi. Mure mure otsa. Et, et sul kõigist asjast asjadest oli ju puudu, kogu tehnika oli ju vene enamuses oli siis need Vene võimud, esialgu olid need vene kinovõimud, et mida siis sai kasutada? Pillid olid siis juba hakkasid liikuma ikkagi Ida-Saksa Ida-Saksa kitarrid. Ja ka vist juba trummid olid kas tšehhi trummid või mida oli siis võimalik saada. Aga meil endal otseselt oma pille ei olnud veel. Et see oli tavaliselt olid need siis ju selle? Kõik bändid kuulusid siis kuhugi klubi alla või asutuse alla ja see asutus siis tavaliselt ostis need pillid. Et, et seetõttu siis olid ikkagi olemas ka, et noh, Ida-Saksa, Ida-Saksa need Moziimagi kitarrid, eks ju, ja ja keeled olid siis ka Ida-Saksa enamasti Ida-Saksa toodang. Aga no nüüd ma olen nagu 68. Lasse aastasse, kus on siis oli esimene rock Kivikontsert kosmoses ja oled sa neid linte kuulanud sellest, et pane seal kuulanud jah, ja peab tõdema, et väga hästi kõlavad need, seda ma täiesti hämara haarasin, tahtsin sinna jõuda, et et see on hämmastav, kuidas me suutsime nendest kogu sellest sellest tehnikast, need niisugused saudid välja saada, et üldse pole piinlik kuulata, et oleks mingi kohutav ja et see, see on küll hämmastav, et Tase oli ikkagi kõrge see teha tahtmine oli siis nii see intensiivne või niisugune tugev, et kõigest väest üritasid kõlada samamoodi nagu originaal. On öeldud jah, et entusiasmi oli nii palju, et sellega oleks võinud isegi praeguse külma talve täiesti kuumaks kütta. Sahara kõrbeks musta. Et see oli tõesti ja selle bändiga rock hotellist Margus Kappel käesti öelnud. Ta võiks tol ajal nii palju proovi tehti, olgu et telekast ei olnud suurt midagi vaadata, kraadi midagi kuulata ei ole. Kaua sa kinos ikka seda ühte sabapidi vaateid lõputult jooksid ja raamatud ka ei viitsi kogu aeg lugeda. Istutigi seal prooviruumis ja tehke nokitsed seal päevade kaupa, et see oli, see oli tõepoolest ikka müstiline Myllylä entusiasm tol ajal oli. Nojah, sest et väga palju tolle ajastu bändide repertuaar sündis just nimelt just nimelt siis kohapeal proovides ja, ja vot see oli nagu see vastastikune sinna energiat sul need ideed tuli üks ühelt poolt teiselt poolt ideed tulevad ja siis sünnibki see hea lõpptulemuseta mille, mida siis pole jah põhjust häbeneda seal kas neutronite ajal hakkasid juba sellised mängud ka tulema, mingisugust raha teenima hakkas? Vot seda ma nii ei mäleta, aga et kui me mingi hetk olime seal mängisin Taap optimistide teises koosseisus poos Eiki Johansoniga siis mikronitest siis me olime nagu selle vana Tombi palgal ja siis me saime nagu päriselt palka, et see oli siis see, et et kui me Harryga läksime poodi mingit kingi ostma ja siis seal keegi Vanem mees seal, et mis te siin, poisid, mingi ära, et ma tahan siin umbes osta. Me tahame ka siin, ostavad nad hakkasid üldse raha on või et siis meil rinnad kummis ja loomulikult on raha veel. Ise teenisime. Millal sa endale nii-öelda esimese siis päris pilli oma elektrikitarri ostsid, on sul seega meeles? Päriselt ei ole, ma arvan, et mul oli seal peale nende klubide pillid käis minu käest läbi ka üks selle kuju ja ja firmat hästi ei mäleta, ma mängisin. Kus ma siis vot ei ole ühelegi pildile jäänud, et, et see oli siis üks mingisugune suvaline firma pill, aga päris esimene, no mida ma nagu Enda pilli sain, oli siis juba kui Marok tellis, mängisin nii, et võttis ikka kaua aega. Ei tegelikult mul oli kukrite ajal oli, oli ka. Aga see oli ka mu Siima ida Ida-Saksa pil, aga, aga rock Hotel ja see oli siis. Üks ärimees Linnahalli lava taha siis fender kitarri koos kohvri koti rihmaga ja no et ja, ja see oli mul siis esimene esimene päris pill, endo on seal meeles ka, kui palju see maksis ikka päris palju? Ei ole? Ei olegi, aga siis ma vahetasin selle seal jälle eraldi eraldi lukkuma vahetasin. Kappel sai ühe Musta Fender, mis oli kasutatud ja ma vahetasin selle Kappeliga ära, et et see oli siis see on siis see pill, millega ma suurem osa aja olen siis elust mänginud siis 78. aasta, Fender teleCaster. Mis on siis Soomest? Ja see selle pilli elu on ka olnud suhteliselt keeruline, sest et kuskilt on vist hämaratel asjaoludel on ta kellelegi kätte sattunud, kes ei tahtnud näha, et see billi number oleks näha ja on see pillinumber maha kraabitud, siit-sealt ülevalt selle kaela otsast. Värv, millega tol ajal siis mingi 70.-te lõpus need pillid värviti, see on, on niisugune värv, mis hakkas siis tagant pragunema, et nagu oleks võimenduse peal olnud kuuma käes ja, ja hakanud nagu pragunes seal. Aga siis ma küsisin ka siin pillimeistrite käest, et noh, et äkki võtaks seda vana värvi maha ja ja värvis ikka ilusat pilli, aga siis öeldi, et aga äkki ei maksaks, sest pill võib kaotada hääle ära. Et ma ei tea, no mulle endale seda kogemust ei ole ja tal ongi praegu siis originaalvärv ikka peal. Parem kui ta. Nonii, on kuule vahepeal natukene muusikat, siis räägime nendest teistest kantidest, Kukerpillidest juba juttu oli seal edasi tuleb need üsna mitu veel. Restles selline kollektiiv ja lugu nimega rock n Roltrein. Lillebror vestles kõlanud Roggenbaum Chain ja Tiit Kõrvits. Saatekülaline, räägi natuke, mida me praegu kuulasime. Restesson inglise rockabilly aga ta bänd, aga tegelikult ta stiil on üsna niisugune natuke karmim, et teda võib siis nimetada psühhopilliks ja ütleme, need aktiivsed aastad või populaarse populaarne aeg oli siis talle üheksakümnendatel. Aga läheme siis edasi veel nende bändidega, kus sa seal mänginud olete ja lähete, eriti kõige tuntumad Kukerpillid oli ka seal oli ka põhjuseks see, et algne kitarrist Toomas Veenre, tema lihtsalt ei lubatud seal mängida, kõigepealt ei lubatud Talviste Ruja mängida, siis ei lubatud tal Kukerpillid. Ja mida ta seal ERSO-s siiamaani vist mängib? Ta mängib jah, alti ja et, et see oli jah, niimoodi, et teda ei lastud esinema ja tol ajal siis konservatooriumi üliõpilane ei tohtinud televisioonis esineda, siis mingis muus tähendab muus osas kui oleks siis ainult olnud konservatooriumi õpilase osas, aga kui mingi suvalise bändiga, et see oli nagu keelata, täiesti nagu ma ei tea, mis, mis selle, mis selle põhjus on, et et mis selle keelu põhjus on, et et õpilased ei tegeleks millegi muuga, siis kooliväliselt või, või ma ei tea? Samas, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis Toomas veenerile on rääkinud, et Gonsiori all käis küll samas jälle kõrtsus mängimas. Musta maskiga, et Veenre, Tom Veenre trummil siis nagu Soome on, oli üks esimesi fusse päris originaal fusse, ma mäletan, see oli jälle niisugune hääl, et sa olid jälle nii puhas ja nii võimas. Et see jah, need esimesed esimesed, need emotsioonid, nende asjadega raatia, erilised. Kukerpillid on ta ka teada siis üks selline tore ansambel, mida ma siin pärast lõpetuseks kuulame, teravik, kus sa mängisid ka mitte just väga kaua aega ka mõnda aega siiski ja, ja teraviku mehed on rääkinud ka seda, et sa olid tuntud mees, et esi esialgu nad justkui ei julgenudki väga sinna kutsuda Kerstendaks trummimees, tema oli selline julge hundi rind on rasvane juures, mis pole küsivast, kutsume väga Tiidu. Jah, see oli omaette kogemus, et seal oli juba ju repertuaar olemas, et nii nagu ma olen öelnud, et, et kui me ehitasime lugu, siis teravik on suunatud alla, et siis ma ei tea, kas ma ei viitsinud ära õppida seda või ma põhjenduseks tõin selle, et et noh, teil on sisse töötatud, et et noh, ma ei mängi seda lugu, et tegelikult ma ikkagi mängisin vist, aga, aga noh, kuidagi ma ei tea, sest et meil on kontsert, kontsert, siis Viljandis on ka Youtube'is olemas kontserte, mingi video, aga heli on vist teine. Hedi heli on nagu teise kontserti oma, nii et need ei ole samast kontserdist. Legendaarne Viljandi 1976 festival, kus kosti ivaldist Eiffelt kui ka Aleksander Mölder mõlemad esinemiskeelu said pira. Aga üks selline huvitav kollektiiv oli veel, kus saab, mängisid seal tingliku nimetusega kõrval ehk siis vennad kõrvitsad ja Vello valdkonninil olid seal lugu minu teada lugu, seitsmepenikoormasaapad on selle kollektiiviga liitilinegi. Jah, me tegime vist. Kas kolm lugu on palju me jõudsime teha. Aga see oli jah, et. Seal oli siis sina Harry ja siis Andres Valkaren ja siis dirigent Jüri valdkonnad. Mis, mis aastal see kõik toimub, seda 70.-te millalgi. Ega sellega me lavale vist üldsegi ei jõudnud, see oli lihtsalt rohkem nagu proovi tegemine. Jaa. Jaa. Sest ega me väga-väga palju sellest, ma ei mäletagi. Siin on eksisteerinud ja üks legendaarne lugu ikkagi seesama seitsmepenikoormasaapad on ju ka piltidel. See tähendab täiesti olemas. Aga me räägime siis veel kõigest nendest muudest asjadest, mis nii-öelda väljaspool muusikat ja kuidas sul nõukogude armeega suhe oli. Ei, mina käisin Nõukogude armees, aga meil oli see legendaarne väeosa 79 15, kus on siis kõik suurem osa Eesti muusikuid käinud? Asus siis rahumäel, seal on see politseimaja praegu. Aga mina sattusin sinna nagu selles mõttes halval ajal, et aasta enne mind, et said väga palju hüppes, käi ja kord ei olnud väga range, aga minu ajal tuli sinna uus ülemus ja siis ma sain õitest, ühe korra sain hüppes käia, nii et, et ka see oli selles mõttes karm jah, et välja ei pääsenud, aga ilmselt sa siis pidid seal orkestris mängima? Ei, ei mänginud, ma olin kunstnik. Aga sa võid kunstnik ja loomulikult sellest me hakkamegi kohe arstiga rääkima, õigemini hakkame kohe sellest rääkima, et sa oled ka õppinud Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Õppisin arhitektuuri jaa, arhitektina töötasin mingi aeg, töötasin arhitektina oma siis kursusevenna juures aga see juhtus olema see aeg, kui tulid. Alguses me tegime ju kõik käsitsi ja siis tulid arvutit ja mul ei olnud seda arvutit tol ajal ja siis ma jäin nagu töölt kõrvale või, või noh, ütleme mul ei olnud võimalusi nagu, nagu teistel olid, kellel arvutid olid ja, ja seetõttu jäi siis nagu see jäi jäi seal pooleli, see. Kui nüüd rääkida muudest ametitest, mida sa pidanud oled, siis sa oled ka siinsamas Vikerraadios saateid teinud. Ja just täna tuli meelde, et mul oli jah saade nostalgiline kantri, mida me alguses üritasime ka siis otse saatana teha, aga pärast tegime juba kõik linti, et muusikavalik oli ju tol ajal ikkagi keeruline või tähendab jah, et muusika leidmine oli keeruline. Klindil, Clint teha paremini. Ja siis on veel, praegu näed sa teed pedagoogitööd, õpetad noortele muusikaajalugu, kuidas noored praegu on, on nad vastuvõtlikud sellele muusika huvitab neid üldse või vaatavad, et oi, see mingi vana jama, et seda ei viitsinud. See on aastate lõikes on erinev see aasta. Pean ütlema ei ole tulemused, väga hea. Et see on see distantsõpe ja, ja kõik see, mis on tulemused, on nagu viletsaks teinud, aga seest Järlo näiteks referaadid olid väga põhjalikud, see aastas kõik istuvad kodus ja, ja, ja, ja aga ju teatakse küll. Ja noh, kuna ma olen otsa koolis, siis otsa koolis, akadeemias muusikaakadeemias, siis noh, need on ikkagi huvilised, et mingisugused eelteadmised on neil olemas, nii et mulle mõnikord öeldakse mulle sedda. Vot sellel oli nüüd see asi ja see, mõtlesin, et väga hea, et ma ei teadnud ise ka natuke Noored on terased, praegu pole midagi öelda, kuulame jalaga muusikat vahepeale ja kollektiiv nimega Igwanas ja por Miika Miina. Vorming Camino ehk minu teeb ja ansambel Ingvanas Igmanas kui nii-öelda inglise moodi hääldada. Tiit Kõrvits endiselt natukene on veel aega siin juttu rääkida, miks just see lugu? Ma ei tea, mul on see maailma muusika kohta kuidagi avastasin selle väga veidra veidra poolt, nii nagu muusikat ikka avastatakse. Et Ants Johanson kinkis ühe plaadi üks kord. Cabo Verde muusikaga ja see oli siis seeriast putu Mayo ja siis ma hakkasin uurima seda seda plaadifirmat. Ja see ongi plaadifirma, kes annab igasugust maailmamuusikat välja ja võib seda välja anda küll. Aga see muusika, mida see firma annab välja, on hästi maitsekas ja just nimelt see, et sa võtad igasugust, kuidas seal on mingi näiteks kohvimaade muusika, teemade, muusika vot erinevad need ja, ja kõik, nad kõlavad nii ägedalt, et mul mul on ka see see pool siis sellest muusikast, noh nii nagu elus on sul, mul on siis olnud pluusi periood siis, kui ainult uusi kuulasid, siis on rege perioode olnud, kus ma ainult seda kuulasin. No praegu on sihuke rockabilly pigem nagu lobtšamp, bluus ja ütleme, niisugune on see must ja valge mõlemad koos. Rege muusikaga seoses tuli meelde veel üks bändi, kus sa oled mänginud seal shansall bänd või seal ainult Tartu muusikapäevadeks kokku kutsutud hiljutine külaline Mikk Targo tuletas. Veel, ja et see oli jah projekt, no mõtlesin, see Tartu muusika oli alati ju see, et sa nähti vaeva ju selleks, et uue projektiga välja tulla, seal tehti imeasja. Et see on ja see oli siis üks üks projektidest, kus oli meil lauljaks oli Sis Antonio malanda Kongost kes õppis siis merekoolis. Aga rohkem ta midagi edasi ei teinud enam. Ta käis ka korra, meil peal ju tegime, aga ma võtan seda seda räige bändi. Bändiga mitte. Ja kukritega tegime ühel loo ka linti selle mandooniaga, see oli üks lugusid, mis mulle väga hakkas meeldima. Tonium andis mulle kasseti muusikaga ja ja sealt ma kuulasin ühe loo ja see lugu hakkas nii meeldima, et ma kirjutasin sõnad maha ja ja siis pärast tegimegi selle loo ära, et see oli nii äge. Nüüd ma küsin lõpetuseks veel ühe küsimuse, mida ma olen ka teistelt saatekülalistelt küsinud ja igaüks on seal omamoodi sellele vastanud ja see võib-olla ei ole kõige lihtsam küsimus, aga ikkagi, et kas oskaksid ette kujutada, mis oleks siis, kui muusikat ei oleks? Sa mõtet päriselt ei oleks või minu elu segaks. Emba-kumba ta sinu elus kasvõi siis siis siis me sinuga räägiks teistel teemadel, aga ma ütlen, kui üldse ei oleks. Ma ütlen, kui minu elus mul oli, see tähendab see see koht, et ma tahtsin väga astronoomiks saada ja ma läksin ka keskkoolieksamit tegema, aga ma ei saanud sisse. Kui ma oleks sinna sisse, saad siis mu elul oleks läinud teistmoodi, niikuinii oleks hakanud ka ikkagi seal ka bändi tegema, aga aga, aga siis oleks elu kindlasti olnud olnud teistsugune, et, et mul on see astronoomia huvi siiamaani, et teleskoop on ju, see on nagu, see on niisugune. No see on see 60.-te kui kosmos kosmose vallutamine hakkas, et võib-olla seal on nagu selle see, see põhjus ka, et, et kosmonaudiks ma küll ei tahtnud saada. Aga mitmekülgne mees Tiit Kõrvits, aitäh sulle, et tulid täna saatesse ja jagasid kõiki neid toredaid lugusid, aga palun kuulamised siia, lõpetuseks siis teravikku loob, hoia ennast koos ja siin juba tiit mängib ka, mitte nagu see teravik on suunatud alla, kus ta ehme. Olgu see ka selgeks teeb veel kord, suur tänu.