Tere tulemast kuulama nii nagu varasemad külalised, nii on ka tänane vestluspartner tuntud eesti muusikainimene. Enne kui alustame oma juttudega, kuulame ära ühe laulu. Unistus igavesest päevast laul aastast 1998, esitajaks Evelin Samuel. Sellest ajast on üht-teist muutunud. Ta on muutunud sajand, tol ajal ei olnud ju 20. nüüd juba 21. kindlasti on natukene muutunud ka selle loo esitaja eelkõige mootor jõuab perekonnanimi Parevolidaat, Evelin Samuel, nüüd on ta Evelin Samuel-Randvere. Tere, Evelin. Tere. Rõõm sind näha siin täna külalisena ja nii on, et üht-teist on ikka muutunud nende aastate jooksul. No oleks ka päris hull, kui kõik jääks samamoodi minu arust siis seal on ikkagi täiesti traumaga, iga päev oleks samasugune. Õnneks olemegi arengus. Miks sa selle loo valisid, aga mitte järgmise aasta eurolaulu, millega sa ka siis lõpuks eurovisioonile läksid? Minu meelest see unistus igavesest päevast on Priit Pajusaare kõige ilusam lugu üldse, mis ta on kirjutanud. Sellepärast. Hakkasin vaatama, et kui palju sina sellel Eurolaulul oled osalenud, tuleb välja, et 12 korterit. See on küll täiesti hämmastav number. Kui sa ütled niimoodi, Maia, kujuta ette, mis lood seal siis pidid olema ka ikka üldse ei mäleta. Vaata ise Vikipeediast järele, seal on kõik ilusti ritta toodud ja välja toodud üheksa korda solistina, kolm korda taustalauljana ja kaks korda eurovisioonil käinud. Täitsa hull. Täitsa hullu läheb ja nüüd aga tunduvalt kaugematesse aegadesse veel kui 98, nimelt aastasse 1975. See on sinu sünniaastal, see on üks tore aasta täiesti, see on tõesti tore aasta, näiteks aastal 1975 ilmus Queeni kuulus Laat naitajate operaatorina, kus on peal siis, kui neid vast kõige mitte vastvaid kohe kindlasti kõige kuulsam lugu, Bohemian Rhapsody. On sul see laul kuidagi lapsepõlvest meeles? Vast mitte. Ma arvan, et see muusika meieni eriti ei ulatunud, et tõeliselt melomaan ilmselt said selle kätte, aga me kuulasime teistsuguseid asju. Ka kodus endale mulle meenub, et see oli üks esimesi plaate või esimesi muusikapalu see Bohemian, Rhapsody, mida ma stereost kuulsin ja see oli kusagilt vapustav elamus. Aga näeb, Mähelt, oled sa pärit Tallinnast? Jah, tol ajal oli vähe, ma kujutan ette ikka hoopis hoopis teine, kui ta praegu on praegu hoidiks, noh, see eliitrajooni tüdruk. Ja, ja seal on ikkagi maja, on maja küljes kinni, aga toona oli see piirivalvetsoon. Ja ehitada ei olnud lubatud napilt isegi rannas öösiti ei tohtinud käia. Nii et sellele heinamaa ja metsad, meie elasime kohaliku mõisa kõrval tööliste majas, milleli hobusetalli, hobused, metsa, Vahtelisel sõitis hobusega saaniga talvel ja ja põdrad olid seal, mina pidin tulema koolist minema läbi metsa, sest et põder oli tee peal ees, et et tollane tollal oli see selline idülliline koht, kas kasvamiseks ja ometi Tallinna linnas. No tol ajal saab, võib-olla tundsid eladki rohkem mitte tallinna tüdrukuna, vaid maatüdrukule. Maatüdruk olin ja ma olin ikka täitsa maatüdruk, meil linnas käisin küll koolis, aga, aga kodus tundsin ennast hästi. Räägime natukene sellest muusikast ka, mis sind lapsepõlves saatis ja on sul meeles, sina oled ilmselt ikka veel tolle aja laps kui sünnipäevadel ja sellised peod, mis kodus toimusid, et seal ikka perekonniti lauldi. See praegusel ajal on vist mingil määral unustuse hõlma vajunud. Meie suguvõsas võib-olla nagu perekonniti lauldud, küll aga käisin küll sellistel pidudel pika lauapidudel, kus keegi ikkagi võttis akordioni välja ja ja esinesid lapsed, kellel olid rahvariided ja tuttidega põlvikud. Ma tahtsin endale tuttidega põlvikud, et sellised vead olid täiesti. Aga mäletad sa kava esimeste sellist ülesastumist, kus sa laulsid? Ma ei mõtle laval, vaid ma mõtlen üldse lasteaiaaed koolis juba. Mäletan lasteaias küll, ma mäletan lasteaias päris palju ja kuidagi on sattunud nii, et elu on viinud mind tagasi, ma elan sellesama laset kõrval sellest suvest. Jah, aga koolis ma teadsin kuue aastasena, et minust saab laulja. Et see oli just tänu sellele muusikale, mida me kodus kuulasime seal. Toomas Uibo oli minu suur lemmik, millel magnetofoni lint, Toomase Väino Uibo ema kuulas Tõnis Mäge, mina kuulasin Toomas Väino Uibot ja siis ja ma mäletan, et ma avasin aknad ja panin selle magnetofoni mängima koos selle Toomas Uiboga ja liigutasin ise akna peal suud, et need inimesed, kes jalutasid läbi meie hoovi randa, need siis arvaks, et mina laulan. Aga midagi selles oli, kas sellest Tommy hääle tekitamise viisis, mis oli mulle nii omane ja sobiv ja kuidagi lummav muusika oli minu jaoks ikkagi selline noh nagu sa enne ütlesid selle stereoheli kohta, et see oli nagu muinasjutt. Ja ma teadsin, et minust saab laulja ja kauplesin linna kool ja siinsamas raadioaknast paistvasse 20 esimesse keskkooli muusikaklassi ja lauluõpetaja tõesti märkas mind ja pani lavale. Mäletad sa veel, kuidas kodus seda muusikat kuulasite, kui palju seal raadiot oli televisiooni televiisorit et magnetofon küll, aga, aga raadiost ja televiisorist. Ja imelik raadio käis päev läbi hommikul ärkasin, raja käis ja läksin magama, siis raadio käisid. Ma kuulasin ikkagi kõike, mis sealt tuli, kõik muusika ja kuuldemängud ja kõik, mis saada oli, kõik määra kuulasin. Soovid soovid olid? Ja, ja, ja, ja hiljemgi, kui ma teismeliseikka jõudsin ja juba hakkas imbuma, siis igasuguseid, et välismaa poplugusid. Siis kuulasime poiss, salvestasin selle oma esimese kassettmakiga, nii et mul olid isegi need vaherepliigid, olidki peas, teadsin täpselt, mis järjekorras laulud tulevad ja kes mida ütleb. Jah, no sinnamaani veel jõuame, aga kuuleme siit ka muusikanäitajat, mille sa ise palja valisid. Keit push on inglise lauljatar, kes tuli seal 70.-te lõpus, kui sa olid veel üsna pisike, tuli, nägi ja võitis, peab nii ütlema. Keipusch ta ilmselt tegelikult jõudis minuni ka kuskil minu teisme eas, pigem nagu ikkagi seal 90.-te alguses, et et aga noh, ta on geid, Fušn muinasjutt ja mulle ikkagi meeldivad need asjad, mis ei lähe päris sellisesse tavaformaat ei mahu, vaid on ikkagi ühe või teise asja poolest kuidagi erilised raamist väljaütlemisele laiendatud reaalsuse öeldakse näiteks kirjanduses selle kohta, et et selline meistilises muinasjutt mulle meeldib. Duši kohta võib nii palju öelda, et ta on üks neid haruldasi lauljaid, muusikuid, kes meeldib nii kaasmuusikutele, kriitikutele kui publikule kui igasugustele muudele asjapulkadele, nii et selline üsna laiahaardeline, kuigi tema muusika ei ole sugugi mitte selline kommertslik ja väga lihtne kuulatav. Ja ma arvan, et kõigile ta ikkagi ei sobi päris. Päris kindlasti ta kõigile ei sobi, aga, aga üldiselt jah, seda ikkagi peetakse temast lugu, ütleme niimoodi. Ja igati asja pärast. Mulle väga meeldib mulle ka, kuulasid laulu esitajaks loomulikult. Geid Bushi laul, punastest kingadest kuulatud ja Evelin Samuel-Randverega jätkame siit juttu endiselt kooliajast natukene juba rääkisime Tallinna 21. kool seal olid kaks eriklassi, oli muusika, muusikaklass ja inglise keele klass. Ja ema muidugi tahtis, et ma läheks ja inglise keele klassi, aga nomen, naabritüdruk juba käisin koolis, ma teadsin, mis võimalused on, et muusikaklass on ka. Siis ma käisin emaga kokkuleppel mõlemad klassi katsetel ja ma mäletan, et oma lapsearuga ma siis tegin inglise keele katsetel kõik nii valesti, kui oskasin jahedamat. Et, et ei tekiks mingit õrna võimalust ka, et ma kuidagi sinna minema, et oleks ikka, et ma saaksin muusikaklassi. Õnneks ikkagi vedas, et mind sinna muusikaklassi võeti, selgelt eelistati poisse toona sellest koolist. Klassi võeti 22 poissi, noh siis oli RAMi poistekoor ja ja, ja, ja, ja muud põhjused ja üks teiste tüdrukud, Need, 11 tüdrukut me siis oma muusikaõpetaja juures oma neid laulu asju tegime. Kindlasti ei olnud see kuidagi nii oluline, nii tähtis kooli jaoks, kui, kui need poistekoorid. Aga ikkagi muusikaõpetaja minu seda suurt ühe laulu armastus märkas ja ja mind lavale pani. Ja kolmandas klassis koguni tõi mind siiasamasse raadiomaja teise foonikasse, ma arvan salvestama Meil aiaäärne tänavas, mida aga muide Toomas Uibo oli kunagi juba laulnud. Et see oli minu jaoks väga oluline laul ja see on muide olemas ka Eesti Raadio fonoteegis siiamaani ma sain selle kätte sealt. Ahaa, aga kas sa nendel laste lauluvõistlustel ei osalenud tol ajal ei olnudki neid või oli? Ei, meil oli kuidagi, ma kasvasin emaga kahekesi ja ema lasi mul vabalt ise otsustada kuidagi neid asju, et kuhu minna ja mida teha ja ja ma ei osanud sinna tahta. Ja külmul meeldis vaadata neid, ma mäletan. Aga kooliajal õppisid, 20 esimeses klassis, aga käsitlevad laste muusikakoolis klaverit õppimas. Käisin jah, ma kusjuures ma mäletan seda, et ema tuli koju, nägu särasid, tead, kas sa mäletad seda kivist maja, kus me käisime suve alguses? Seda ei, käisime seal veel paberaliseni? Ei Ma ühesõnaga ma sain siis ma käisin laste muusikakooli katsetele Saindile sisse, olin ise täiesti ära unustanud, et ma olin seal käinud. Ja ema jälle suur soov oli see, et ma läheks õpiks klaverit ja ta ostis mulle eestiaegse klaveri veel, mis mul on siiamaani alles, pojad mängivad selle peal. Ja sinna sisse ma sain ja nägin tohutult vaeva selle klaveri õppimisega. Seda kooli ma ei lõpetanud ja sellest oli suur draama kodus. Aga praegu, nüüd, aastaid hiljem ma oskan öelda, mis läks vussi, toona olin pahane klaveriõpetaja peale ja ei saanud aru miks mul ei õnnestu ja miks mulle öeldakse, harjutame, harjutasin kodus. Aga praegu, kui mu oma pojad õpivad villi, ma sain aru, milles asi oli. Ja nimelt kodune toetus on väga tähtis, et ma olen just noorema pojaga, on, näen seda, et tal on oluline see, et et lapsevanem on tal kõrval ja aitab suunata, näitab, mida on vaja teha, et ei ole vaja lihtsalt õppida pilli lihtsa pilli tagaja klimmerdada asjad läbi vaid vaid just näidata, et kuidas see, mida on vaja teha. Et see on oluline, et keegi kuidagi nagu sekkub mitte lihtsalt ei tunne huvi jahihooaeg, et Harritaksid vaid toetab sind ka nagu reaalselt. Raike sund on ka ikkagi vajalik. Kindlasti on mingil määral. Kindlasti on vajalik selle jaoks seal, sellest ma olen küll aru saanud, et selle jaoks, et et jõuda tippu, peab olema range lapsevanem selle jaoks, et laps jõuaks mingi asjaga kuhugi tippu. Kas see on iseenesest tingimata vajalik, et kas peab lapsevanem kuidagi elama oma mingisuguseid soove lapse peal välja ja see on hoopis teine teema, aga kui lapsel on tegelikult mingisugune soovi jalge olemas ja ja Anne ka, siis tuleb kohati jällegi range. Tore, kuulame jälle natukene muusikat, siit edasi pitser Keyblell K Okt Bushile koos laulsid ju ka ühte laulu ja täiesti, aga sedapuhku valisid sa välja interpreedi loo soolspoli hilja ja sa oled siin väga kahe vahel, et kas valida siis Kaago, Lugootne või Pieter kiivrile lugu, et langes liisk, siis ütleme viskasime peaaegu täringut ja siis Spitergee prilli kasuks. Ja no nagu oma laste vahel ei saa valida, et kumb armsam on siis palju paljude esitajate ka on sama lugu, et need on nüüd need artistid, kes on mulle jäänud sellisest tundlikust eluperioodist lapsepõlvest on jäänud tänapäevani, keda ma hea meelega kuulan. Kuulame Pieter Key prillid ja lugu nimega soolsbury fill. Pidev laulis ja Evelin Samuel-Randvere on endiselt saatekülaline. Kas see oli ka üks neid lugusid, mida sa omal ajal raadiost kassettmakiga salvestasid? Seda ma ei saanud endale sinna peale ja igasugused teised asjad. Ma ei tea, kas ta oli edetabelite hitt, võib-olla ei olnud sellel ajal, kui ma neid kassetikassettidega mängisin. Aga no mingi aeg hakkas juba mõnid kasseti juba salvestatuna liikuma seal siis, kui sa teismeline olid veel vanem juba seal 80.-te teisest poolest, kui tekkisid igasugused kooperatiivide seal ja siis hakati välja andma igasuguseid kassette, loomulikult piraat, variante oli sul neid ka? Ma ausalt öeldes ei mäleta, mul oli terve ports ikkagi need, mis olid kellegi juures kodus salvestatud sellest ajast, kui neid piraat kasseti hakati müüma, siis ma ilmselt käisin juba Jaak Joala juures otsa koolis õppimas ja kohendas küll välismaalt saadud CD-plaate ja kassette siis Moskvas edasi ja siis vahepeatuse vahepeatuses siin Tallinnas, siis me kõik kribisime neid ümber endale kassettide peale hiljem CD peale. Et sealt tuli minu suurt muusikavalikut. No sa oled kindlasti, kuna palju erinevat muusikat, aga midagi sellist ka, mida sa mõtet pärast tagantjärele, et kuidas ma küll võisin sellist asja kuulata, et see ei ole küll päris minu muusikamaitse olnud, agaaplex, noorel rangised, sahmid kõik enda sisse väga palju, absoluutselt. Ma mõtlen kõige esimesed kassetid, mis ma sain koos minna selle kassettmakiga naabritüdruku käest saime tema vana kassettmaki endale ja siis viis kassetti koos 87. aasta edetabelihittidega, ma ei tea, kas Ameerikast ilmselt ma arvan, et seal oli küll näinud igasuguseid asju, mida tänapäeval mõtled, oh aga toona kõik oli, ma mäletan, kui ma esimest korda kõndisin kõrvaklappidega õues ja küll see oli seal, mida minu jaoks midagi fantastilist, et, et ma saan kõndida, mul on muusika kaasas ja kõrvadest minnes mind kõige imelisem asi, võltsimist seal vahet ei ole, mis sealt kasseti pealt tuli ja vahet ei ole, et sa hakkas lõpuks venitama, patareid said tühjaks. Aga ma siiamaani mõtlen seda, et kui inimesel tuleks kogu aeg muusika kõrvus, siis oleks, ma arvan, kuritegevust palju vähem. Kui sul on kogu aeg imeline või helge või äge muusika kõrvus, siis sa ei saa ju minna tegema teisele inimesele kurja. See on väga õige mõte. Tõepoolest, ma ei ole selle peale tulnudki ja ma arvan, et paljud ei ole selle peale tulnud, et äkki peaks kurjategijatele vanglas mingit meeldivat muusikateraapiat, muusikateraapiat näiteks tegema, miks mitte? Kaari sillamaa Colombina, see muutis sinu elu päris põhjalikult. Ja ei, tegelikult selliseid etappe, mis muutis minu elu põhjalikult, oli palju, et juba siinsamas, 21.-st oli minu klassis Hedvig Hanson, kes tutvustas meile sinu justanit ja ja matsin, jaksan ikka veel välismaa artiste. Keda, kus tema nüüd kuulise SAISis Ema, ema, Novella Hanson, laulja ilmselt siis kuskilt Soomest, Ma arvan, talent sai seal igasuguseid soosidki, muusikaajakirju ka, eks ole. Ja siis, ja siis ma läksin, lugesin kuskilt posti pealt kuulutust, et võetakse vastu kolon piinamuusikateatrisse sellises Kaari sillamaa teater, ise ta selle lõi ja kõik need muusika ja lavastused kirjutas ja lavastas. Ja sinna ma läksin ja tutvusin Jaanika Sillamaaga minuvanune minu nägu. Toona me oleme ikkagi täiesti ühte nägu. Kas teid on omavahel segi aetud? Meid aeti pidevalt segi ja sellele apelleerimine apelleerisimegi sageli. Ma otsisime ühesugused riided ka välja, ajasime päid sassi ja ja, ja noormehed meid sassi ja ja noh, palju nalja sai, aga, aga Jaanika oli samamoodi. Noh, laulmine oli ikkagi see kõige suurem kirg. Ja temaga me siis koos alustasime, jõudsime päris kaugele lõpuks siis otsa kooli Jaak Joala juurde õppima. Ja ühesõnaga temaga koos arenesime vastastikku, vahetasime siis neid muusika leida ja, ja, ja igasuguseid nippe asju Kui palju, Jaak Joala muusikapedagoogina ta oli lihtsalt väga hea pedagoog, et kui palju tema sind edasi aitas. Jaak oli täiesti super teda, ta oli väga kange ja kriitiline. Ja tõelisel lähedaseks sai ikkagi meile ja samamoodi jaagu klassis oli kontsertmeister Vladimir Krieger, Vohvka. Temal samamoodi oskas öelda õigeid asju. Julgeti öelda toona ei, ei muretsetud pärast, et mida keegi võib mõelda või et või keegi läheb kuskile kaebama või et neid ei tohi õpilasega, seda teist kolmandat ei tohi öelda või ka teha. Nii et pisaraid oli sageli ja edasi minema, kui sammud olid suured, kriitikat oli palju, toetus oli ülisuur, noh, me ikkagi ju istusime seal jaagu juures õhtuti ja öösiti ja lõpp lõppkokkuvõttes, et ka peale seda, kui ta otsa koolist ära läks. Ja teist võrdväärset õpetajat Ei olnudki. Ja ei ole mitte ei olnud ainult kriitiline, vaid ka enesekriitiline olid muuseas väga vägagi oled sa selle tema poolega kokku puutuda. Jaak oli väga kinnine inimene, et, et ta selles mõttes ei, väga palju ennast välja ei andnud. Ja ma ma ei oska öelda, ma arvan, et muidugi ma arvan ka, sellepärast ta oligi ka kinnine, et et ta oli tundlik inimene, tundlikud inimesed ju enamasti on ikkagi ju enesekriitilised. Aga selle kolondina teatriga ansambliga Mahavok õnnestus sul ära käia ka kuulsal raskilde festivalil Taanimaal. See oli üks naljakas lugu tõesti, me olime 15 ja napilt üldse saime ju Eestist välja. See oli aastal 90. Jah, nõukogude ajal. Just nimelt, et meil ikkagi meil ikkagi suure rekkaga sõitsid, kõik lava ja asjad sõitsid ees minema ja terve teatriga sõitsid, sõitsime järgi, mõelge, kui palju meid oli rekka, ikkagi Nõukogude sõdurid ikkagi sorteerisid seal läbi kõik meie asjad, kõik meie, mis me kaasa võtsime sinna. Ja tõesti, ja siis Kaari sillamaa ja Heini Vaikmaa kahekesi kirjutasid rokkoratooriumi võti paradiisi, Mahavok mängis Colombina. Siis esines ja meil oli oma isiklik lava Roskeldi rokkfestivalil kahe suure pealava vahel. Kõik neli päeva, me esinesime seal kõik neli päeva, mõelge suures suures rokkfestivalil ja solistideks oli meil siis mina, Jaanika 15, Pearu Paulusel 23 ja Maarja-Liis oli üheksa. Pihikele Maarja-Liis Ilus oli ka teiega kaasas. See oli jah ja mõelda, et selline asi yldse läbi läks, et me sinna üldse saime sellise asja ära tegeles. Aastaid pärast seda ikkagi eestlased sinna festivalile esinema ei ole pääsenud, keegi käis, aga ikkagi aastaid hiljem. Ma jään vastuse võlgu, kes oli. Ma ei teagi, kas seal üldse, et keegi pärast seda käinud on, aga õnnestus seal ka mingeid pealavaartistidega seal vaadata või oli seal üks aeg-ajalt seal. Oli ikka, meil oli kuskil päeva ajal see esinemisi esinemine ja Me ikkagi käisime vaatamas seal minu jaoks seal oli Braien, Aadamsoo podceldoff ja ja ma täpselt enam ei mäleta, kes seal möödandschanedakonnar pidi tulema, aga ikkagi ei saanud tulla ja ma võtan selle üle. Mul tohutult kurb meel. Aga, aga seal oli ikkagi väga vinget artistid. Kas see oli sul esimene kord välismaal käia? Või olid enne juba käinud ka? See vist oligi esimene kord. Võttis tummaks ka. Tummaks aste võtnud, aga, aga ma mäletan, ma mäletan siiamaani lõhnu, mäletamist lõhnad olid toidupoes ja ma mäletan, kui me sõime banaani ja ja me käisime Taanis. Kivoolis näiteks oli tohutu elamus. Ja Kopenhaageni Tivoli, see on maailma vanim siiamaani tegutsev Tivoli lõbustuspark peaks olema igal juhul imeline koht, seal on ju ka väga vahva vahakujude muuseum sealsamas Divaljees majas. Seal me vist ei käinud. Jõuad teinekord minna siis koroona läbi saab, aga, aga te kuuleksite muusikat? Pieter Eldridge nimi võib olla, mis paljudele kuulajatele ei ütlegi midagi. Pietro Eldridge sai mulle tuttavaks läbi Maian-Anna Kärmas ja kes on minu väga hea sõber. Ja kui ma esimest korda Maieni nägin, oli ta parajasti kaks takti finaalis laulist oli gümnaasiumitüdruk gümnaasiumi viimases klassis esines oma kirjutatud lauluga ja tuli teiseks, aga minu jaoks oli see kaotus. Sest et kuna Maieneid kuulsin mulle tundus, et et see äratundmine kõik tema meloodiakäigud ja see stiil ja hääl ja kõik, see, ma tundsin, ma tundsin selle ära ja vot selles Beatrjeldritsi laulus on minu arust ka natukene kuidagi nagu mai Maieneli, kust ja sellist, võib-olla sellist nagu folkdžässi või kuidagi keerulised meloodiakäigud ja hormoonide tohutult põnev, et see on kuidagi minu muusika. Kõlas biitor, Heldritsiitne laul, post kaalselt Messitšis ja Evelin Samuel-Randverega, jätkame siit endiselt juttu. Kas juba seal kolan, piinaaeg hakkas ka vaikselt raha teenima selle tegevusena etendustega? Etendust, aga mitte, aga me käisime kolmekesi Kaari sillamaja Jaanikaga esinemas küll siin ja teises kohas ja ja vaikselt ikkagi need tööd hakkasid tulema pigem ma arvan siis, kui me Jaanikaga läksime otsa kooli siis kuidagi hakkas seda tööd päris palju peale tulema ja siis ma sain endale oma esimese ametliku töökoha. Mind kutsuti esinema Viru varietees täitsa kohe palgale. Ja ma olin kõige noorem trupi liige, ma kartsin natuke seda, et peab võtma riided seljast ära ja bikiinide väel selle ilmaga õnneks laulja, tal ei olnud seda kohustust mingid täpilised kaharat, seelikut ja kõik läks hästi. Eks ma olin selline noor ja natukene ärevaks, mind see tegi, aga kõik oli tiivas ja neli korda nädalas aasta aega, siis käisime seal esinemas, algus oli väga hirmus. Ja siis siis oli ka tore. Ja siis ma mäletan juba, kui see periood hakkas läbi saama, siis ma juba mõtlesin lauldes, et ei tea, kas täna kodus süüa on. Ei tea mis, Jaanika läks täna kohtingule, ei tea, kuidas ta seal läks. Nii et ta aitas sellise esinemise hirmu kadumisele päris palju kaasa. Et selliseid nii-öelda kõrtsus laulmine ei ole sulle sugugi mitte võõras. Ei ole jah, võib-olla kõrtsides ma olen vähem laulnud sinuga me oleme kohanud ju ka näiteks iiri pubides, eks ole, siis 90.-te alguses. Jah, kui need olid tohutult populaarsed jätermil linna oli neid täis. Olid ja muide kuku raadio oli selles ma arvan, paljuski süüdi, sest seal oli väga palju selliseid hirmus ka austajaid ja toona ei olnud ju. Ei olnudki pleeliste, igaüks mängis seda muusikat, mis talle meeldis. Mulle õudselt hästi sobis. Ja siis, kui ma kohtasin Tiid kikka ja Peeter Rebasega Tiit Kikas oli koolivendi esimese kontserti tegimegi hoopis koolis koos Jaanika Tiidu ja nende bändiga tõunalisel mängisel. Siis hakkasime kaastaga iiri muusikat ja mulle tohutult meeldis. Ma arvan, et üks, 10 aastat me tegime seal erinevates erinevatel üritustel ja erinevatel erinevates šoti iiri pubides. Ma mäletan, et tol ajal räägiti, et Püha Patricku päev on olulisem siin Tallinnas, kui ma ei tea, jõulud ja, ja kõik muud pühad kokku jää läks roheliseks. Oli seda väga suurejooneliselt ja väga suured paugu ja, ja käraga ka laevamuusikale tulnud, nii et see töö on sulle ka. Ja aastaid Rootsi Rootsi vahet sõitsime ja, ja siin Soome vahet ma ei sõitnud Soomes, siis ma olin Tallinnas sadamas, siin öösiti sai tehtud ikkagi seitse setti ja ükskõik kui piinlik see repertuaar ka kohati ei olnud. Siis ma võin öelda, et ma sain tohutu hea kooli esiteks häälekooli, ma sain väga tugeva ja suure ulatusega hääle. Ja teiseks lavakooli lavanärvikooli ma ikkagi väga kartsin olla laval. Mul käsi värises mikrofoniga käes, mul oli ikkagi nii hirmus see laval olek mulle laulda, tohutult meeldis see inimeste ees seismine ja endast midagi väljaandmine, see oli keeruline, aga tohutu kooli sain ja ma olen väga tänulik sellele tööle. Jah, selline rutiinne, heas mõttes rutiin, see tuleb alati kasuks, et päevast päeva päevast päeva teet mingil määral isegi võib-olla tuimalt seda tööd, aga, aga ikkagi sellest kasu on palju. Kindlasti kindlasti, ega see ei ole kindlasti alati mitte meelakkumine, aga nii on, igal alal, aga harjutamine teeb meistriks. Nõndamoodi ta on aga kuulame jälle natukene siit muusikat, see on ioni piksel ja tema lugu nimega põud said Snow, aga see on nüüd natukene teistsugune versioon. Jah, minu arust Joni Mitchelli. Just see lugu näitab hästi sellist laulja ja inimese isiksuse arengut, et kui nüüd panna kõrvutise näo tema 60.-te aastate versioon ja, ja see praegune, kus ta laulab oktav vist altpoolt seda lugu koos orkestriga. Kui palju on tulnud sellist küpsust ja tarkust ja seda ilu juurde inimestes on ikkagi mulle, mulle meeldib see, et ma ei ole 20 aastane enam. Ja mulle meeldib ka näha, kuidas inimesed on läinud edasi saanud targemaks teiste inimeste puhul, et et see on üks väga hea näide sellest. Jaa. Joni Mitchell laulis ja saateaeg hakkab vähehaaval meil läbi saama, Evelin Samuel-Randvere on veel külaline, nagu öelda, et oled, sa tahad valmi rohutirts ja sipelgas, kus Roodet soov võrreldakse just muusikuga, kes mõõgaga rõõmsalt Paulias helistaja peatne sipelgate töökusega töökate inimesega, siis sina oled nii-öelda seda sipelgatööd ka ikkagi teinud. Noh, olen jah, seal on mitu põhjust, esiteks nagu ma enne rääkisin, see lavale minek, minek oli komplitseeritud, mõnes mõttes siis pärast seda Eurovisiooni, seda tähelepanu oli minu jaoks nii. Liiga palju. Sõi mind, mul oli keeruline käia inimeste keskel, mingi aeg, igav, Igalühel oli midagi öelda, Igalühel oli kuidagi kommenteerida. Ja kindlasti tihtipeale ka ei öeldud just kõige paremini. Tegelikult öeldi, et nagu sellist kriitikat ei olnud ikkagi pigem nagu positiivne. Positiivne tagasiside oli, aga ikkagi seda liiga palju. Ja ma tundsin, et mul on vaja mingisugust vaheldust. Teine põhjus oli see, et ma olin laulnud selleks hetkeks ikkagi ikkagi väga palju aastaid juba. Ja mulle tundus, et ma peaksin tegema ka midagi muud. Ma peaksin arendama endas ka mingisuguseid muid külgi ja oskusi. Pluss veel minu uudishimu, et mul on tohutu tohutu uudishimu uute asjade vastu, et need kõik kolm tegurit kokku, ma läksin EBSi õppima majandust ja mulle väga sobis ja tänu sellele siis tegin vahepeal ka. Ühesõnaga ma olen olnud torandus, juht, pressiesindaja, suurtel kontsertidel. Ma olen olnud kolme ajakirja peatoimetaja, Malle kirjutamine väga meeldib, ma olen kõike teinud ja lõpuks ikkagi tagasi tulnud muusika juurde, sest muusika on see, mis on veres. Ja sinna jääda. Korra sõrmalaid andnud, siis on ikka läinud juba terve see käsi ja, ja kõik ise ka takkajärele. Jah, ma mäletan, Jaak Joala kunagi pahandas, et et me käitu nagu staar, ma mäletan, kas koiduga ka vist kuidagi nagu et Me peaks olema rohkem nagu staarid, et meil siin laulame ka olema, muidu siuksed tavaliselt eestlased, aga minu puhul ma imestasin, et kuidas saaks, sellest aru ei saa, ta ju ise tuli sealt Venemaalt ära ja tõmbas nii selgelt selle seina sinna vahele, et ei taha olla avaliku elu tegelane. Kuidas aru saada, et mul ei ole, ma ei, mul ei ole mingisugust soovi olla see staar. Ma tahan lihtsalt laulda. Üks amet, mida sa oled ka täiskohaga pidanud, on ema amet täiskohaga. Jah, see on, see on täiesti täistöö, nii et kõik tööd seal kõrval on, on veel ühesõnaga ma ei tea, mitmekordse koormusega. Seda teen, teen emad, kõik teavad seda. Aga see kõik on ajutine ja see kõik tasub ennast kuhjaga ära. Olen küsinud, et kõigi või enam-vähem kõigi saatekülaliste käest, et kujutage endale ette, et ma seda, et kui muusikat üldse ei oleks Ega ei kujuta. Ma olen proovinud elada seda elu, kus muusikat ei ole. Aga, ja on ka perioode, kus ma ei kuula muusikat näiteks kodus, ma olen hästi tundliku kõrvaga. Kui muusika kodus mängib, siis ma pean kogu aeg seda kuulama, nii et ma ei talu kodus, kui keegi vilistab. Ma ei talu sageli muusikat kõrbet puhkama. Kui palju sa kuulad praeguse aja muusikat leiab sealt midagi huvitavat. Pigem ma ei kuula võib-olla selliste edetabelis muusikate raadiot, sellest mainstream'i, aga otsin enda jaoks välja asju, mida kuulata. Oled midagi huvitavat leidnud ka viimastel aastatel? Ja näiteks Hollandili Fink koos kontsert Keba rajal, kontsert kebav orkestriga on teinud imelise kontsertsalvestuse, neile plaat sellest väljas. No ja Eesti Eesti tegelastest ei saa ümber. Näiteks põhjakonn Vaiko Eplik, neid ma ikka kuulan. Aga me kuulame lõpetuseks ühe sinu laulu, mis on nüüd ka uuemast ajast, et oled vähehaaval justkui Kambeki tegemas või tagasi tulemas muusika lavale. Et ma olen nagu sellised kambaki plaani ma tegelikult ikkagi igapäevaselt. Ma käin esinemas koos Johan Randvere pianistiga minu abikaasaga. Ja järgmises loos mängib samuti Juhan ja ka ülejäänud kõik klassikalised muusikud. Astor peatsolla, Argentiina klassikalise muusika autor, ehk siis tegelikult argentiina tango te selline uueks tegija uude vormiseadja, et. Aitäh sulle, Evelin, et tulite saatesse ja tore oli sinuga rääkida, aitäh.