Vikerraadio. Lai. Tere tulemast kuulama vikerraadio stuudios on Andres Oja ja tänane vestluspartner, kes võib küll öelda, on Eesti muusika tõeline legend ja eesti muusika tõeline kullafond. Enne aga, kui me hakkame kõiki neid jutte rääkima, kuulame alustuseks ühe instrumentaal. Kõlaseid tuhantaal pala saare jaama esituses aga paari ava ei ole tänane saatekülaline. Tänaseks saatekülaliseks on hoopis Boriss lehtla tervist. Vot nii, see oli see lugu pidama ei uskunud, et sa kunagi oled laulnud selle nimi Jeremy Bender ja Emerson, Lake ja Palmer, selle tegija, sa oled kogunisti eesti keeles selle loo teinud koos Olav Ehala ka omal ajal ja see oli paar aastat tagasi, kui Avatise kuulsuste koja testikoja näitas maarjamäel, siis te tõestasite Olav Ehala, aga et tõepoolest te olete seda teinud ja, ja pina uskmatu, Toomas saingi kinnitust. Ja selle aga ma segasin vahele, et seda on ikka mänginud kõiki neid pianistid, kes minuga on käinud nii-öelda haltuura del ja Tõnu Naissoo siis Tiit Saluveer siis Riho Lilje kõik selgeks õppinud ja täitsa õiges tempos ka. Jeremy Bender ja aga ma tahan saare jama loost veel rääkida, et kes seal nagu siis mängivad pillide ja, ja et see on siis niisugune plaat, mis tuli välja kuskil paar aastat tagasi ja mida sa lugu, mis praegu kõlas, ma olen kuulnud vähemalt 100 korda 100 korda ja seda alati mängitakse siis, kui rahvas hakkab geide ringi poolt maiustusi nautima ja, ja siis. Tarvi Jaago, see flöödisoolo seal on mulle meelde jäänud samuti Riho Rausma kaunis vile. Mängisin trummi. Nii et Are Jaama palju tervisi sulle, ela seal hästi seal mustamäel ja varsti me hakkame jälle suga koostööd tegema. Väga tore, aga räägime natukene ka sinust endast, et sa ikka kipud teistest, räägime, Hiiumaa poiss oled ja ei oleta ammu, kuna täna meil 11. aprill, kui see saade eetrisse läheb, siis kaks nädalat tagasi said sa 75 aastaseks, nii et palju õnne sulle tagantjärele. Kuule, aitäh, aitäh, aga ma tahan sulle öelda, et mulle meeldib, kui mulle küsimus esitati, aga hakkasin kohe esitada ja ei, ma, ma juba esimeste küsimustega ma sain kokku juba. Ma ütlen sulle kohe 55 aastat tagasi, kui on kuuendal aastal. Et asi on nimelt selles, et ma läksin tööle pärast pikki aastaid siin Tallinnas harjutatud laule ja trummimängu ja läksin tööle, restoran, nordi ja restoran, nord ei olnud mitte mingisugune selline restoran, kus käisid ükskõik kes sisse tulid, vaid olid lipsusega sisse tulla ja seal olid väga head pillimehed mul ja ma ise nägin seal trummi ja samuti vahel oli väga laulda ja klaverimängijaks oli meil siis seal eesti estraadiorkestri Raadio estraadiorkestri klaverimängija, siis sümfooniaorkestri bassimängija ja Eesti Raadio estraadiorkestri esimene viiul, kes mängis kitarri ja nimi oli Põder, aga, aga ma tahan öelda seda, et miks ma hakkan, räägime intervjuudest vahepeal, ma oleksin juba nagu asjadega teisele poole. Et intervjuusid ma pidin andma KGB-le. Siis kutsuti seda seda kohta pagari tänavas, seda KGB hiljem hakatud rääkima ja seal ma pidin pidevalt käima, siis ma laulsin seal niukse, laulan mida A ja siis küsimus, miks te, miks te laulate metsavendade laule Marleeini siis Eerika, aga mis ma laulsin seal, ega ma ise selle peale tulnud bluusi laulma hakata, kuna neid lugusid telliti telliseid, rikkad mehed, meie honorar oli seal nii suur, et selle eest võis. Või siis kõikidele muusikasõpradele söögiterad ja kino kinopiletid neile osta. 10 kopikat kinopilet, see oli väga-väga kerge nagu ära anda, kui sa seal teenisid, mitu, mitu, mitu rublalt endale seal õhtu jooksul restoran Nordis, aga enne sõda ja ma tulin tõesti juba Tallinnasse 60 60. aastal kuskil? Jah, niisiis Elvis Elvisust lõpetas sõjaväe sõjaväe teenistuse, ütleme nii, jah, ja siis ma tulin Tallinnasse ja asusin õppima. Deskoolitööstuskool oli selline kool, kus olid mustad riided ja seljas ja ö vööga, nii nagu sõjaväes. Ja samas niuksed mustad saapad ja ja siis, mis seal veel huvitavat oli, oli see, et oli hommikul, minul oli kell kaheksa hommiku ja paljalt kas? Mis lumega ilma ikka keha, ülakeha alakeha pidi paljas. Sõjaväe lume sees, kui vaja oli varsti-varsti saapad jalga, manist tulid paljajalu seal lume sees, trampisime see mulle siiamaani meeldinud Runa sees käia paljajalu. Nii oli sul mingi küsimus selles kohas. Kui aga selle koha pealt mul oli selle koha pealt sa trummimängust rääkisid, et see on vähe teada fakt, et sind teataksegi lauljat, aga trummimängijad seda küll suurt ei teata, seal osa õppisid seda trummimängu. Ei, ma ei õppinud, ma lihtsalt mul sõbrad õpetasid, aga aga igal pool seda ei tea. Aga ma nii andetu kitarrimängus, klaver, et, et rohenagu sain hakkama ja trummi trummimängu mind õpetas klass ja, ja siis nad, kes seal Nordis kuulamas mind, kui ma seal trummimängija andis mulle õppenagu väga õpetus natukene, aga kuna selliseid, meie oli väga vähe, kes laulsid ja mängisid, mina olin seal nagu väga-väga tähtis isik ja vaeste, kui ma ise ei saanud sinna minna, oli mingisugune kolhoosi esinemine, kus maksta ikka palju rohkem, kui seal nordi restoranis sismi tähendab seal Peeter Toomale keegi muusikakoolist niuke andekas inimene, kes ainult laulis siis orkester pidi olema, trummid on 60.-te aastate alguses, kohe meil oli ansambel ka, mis ma tutvusin arvetoogilisest arvet augu juhatas seda meesansamblit, selle kolmeliikmeline seal olid, olid sellised nimed nagu Eero Herkel, kas väga-väga ilusa tämbriga mees, tehnoli Vambola sarv, kes laulis ooperikooris ja mõtlesin, miks kurat mind sinna kutsuti siin ansamblist siis nad nii ilusate tähendab, diagnoositi meil mikrofon, ei olnud inimene laulma, arvuti saatis klaveril ja me pidime, pidime siis kohe laulma ja, ja siis minule neid soolo osasi antud nagu seal, kui niux nagu kvarteti loose, Uno Loop, mingid soolo osad väikseid jupi ette kuskil seal mõnes naiste laulu see ja siis need laulsid alati need tämbriga mehed, kes oskasid laulda, mina pidin laulma. Ainult ainult taustal kuulame vahepeal natukene ka muusikat ja siis uurime, et mis puhul siis selline lugu siia vahele. Liller, ma ütelda ei, Chalestelt praegu. Selliste väga haige, mul on kaks plaati kaasas, sa ise nagu siin said kuskilt võtta või ma ei tea, ma ei teagi täpselt, missugused mängime kõike, aga praegu selle žesti nägime ära, sest see on noor tütarlaps, kelle pealt võttis omale soengu, ei vastupidi, tema võttis selle Bentoni tütrelt sissilt oma soengu, vaatasid kogemata seda saadet, seda olge kaasa, neid reklaame, mis olid siin ees, mõtlesin, et nii hea soengu sisse tuleb ka endale samasugune soeng, teadjad ja, ja ta niukene noor noor laulja, kes ja luua hästi uus ja ja niuksed rütmid mulle väga meeldivad ja kui ma sellist laulu kuulan, siis ma mõtlen, et seda on väga teistele lasteaialugu kannab pealkirja. Stop display on selle plaadi peale selle loo pealkiri, teate leek nagu öeldakse ja sviiendal mais lapselaps 27 aastaseks ja kuidas saab juba üle 30 siis ta on ka grammi värin ja ma olen kindel, praegu tahan veel algaja, aga aga ta juba lõikab loorbereid, nii et laseme siis sellest tulenenud. Noor lauljatar, tšellist kuulatavad, jätkame juttu vanameister Boris Lehtlaane ka 60.-te algusest oli Tallinnasse ka see Tallinna oli sinu jaoks Hiiumaapoisina ka selline pisut ehmatav. Suurlinnana midagi hullu ei olnud, sest ma hakkasin ühes toredas kollektiivis kohe nagu liikuma ringi, see oli segakoor noorus kui sellist 100 liiget ja, ja kui sa niimoodi oled tuttav paljudega ja sisse nagu elu ei ole igav ja, ja mis kõige tähtsam, et sel ajal Tallinnas juba või sõna väga-väga fantastilisi filme. Mõned filmid on mulle siiani meelde, on nagu seitse vaprat, nägin Ižinseren, mis oli kunagi seitse, samuraid oli Jaapanis tuli, tuli kuuekümnete alguses juba seda metsikut, alati kindlalt mitu korda ja seal oli niuksed, kuused, kuulsad näitlejad, kes siiani tead. Bronson ja Steve McQueeni on ja, ja siis järjest tuli häid filme niimoodi, et kinost sai kõvasti käidud, sest kino oli meil kõikidele nagu südamelähedane koht, kus kus ennast arendada ja kuulata, mis seal, mis seal toimub. Ja samas muusikaelamused ka samasugused nagu Marino marini ansambel käisin, sai, seda käisid seal kontserdil ka ja, ja siis käis ise ka restoranis, sel ajal nagu juba hulkusin ringi, kui oli võimalus linnaluba saada nagu ja siis eriti hea solist oli, ma mäletan restoranis Astoria, tema oli niuke nagu kalastada itaallane, vaevalt itaallane oli, ta nimi oli Maarja, laulis seal itaalia keeles ja siis ikka Ma näen, siin oli ka raske sisse pääseda. Ja siis kuulasime, kisti laule ja raadio ral, igal juhul mängisid eri erisid solistid. Siis mulle meeldis, oli kindlasti ka Tiiu Varik ja Tiiu Varik ja, ja siis. Ja kui muusikakooli sattusin, siis oli ikka põnev Tiiu Vaarikut elusana näha. Kuidas sa, minu, tal on minust ikka mõningu mõni kursus eespool ja kui tema mööda oma sahisevad kleitidel hästi lai Leitele läks trepist üles ja siis kõik jäid vaatama. Tiiu Varik, Tiiu Varik ja siis ta andis mulle maisi esimesed sõnad, mida ma sain, nagu seal juba eala väikse niukse pundikus mängisid Lauri Nebel ja käisime Raasikul ja siis kui rakuklubi aku kõvasti käidud ja Ehala kastianud tulla, siis muusikaõpetaja asendas Eha seal heal, et see oli tema nimi, oli ka niuke imelik vene nimi oli, tal ei tule ka meelde, juba hakkavad nimed meelest ära minema. Et tegevustele kõvasti. Ja kui ma ma muusikalis kuidagi natukene ikka oli, nii et kui ma sinna sattusin, siis ma kohe sain seal pärast seda teisel aastal juba tööd seal restoranis, Nordis, samal ajal õppisin estraadistuudios, nii et minu päev hakkas muusikakoolis kõigepealt ma seal keskkooli ainult ka nagu ja siis pärast seda kohe Searmoonia õppestuudios mingi kolm-neli tundi ja siis peas restorane Nordis, nii et mul oli tegevust kõvasti siin. Aga päeval oli siis niimoodi seal kinos käia, vaest viilide ja kinos käia. Viilida sellest õppetööst ja igasugu asju sai tehtud. Kuulab, aga vahelduseks jälle natukene muusikat ja sa oled valinud sellist isegi moodsamat diskomuusikat, mida silost võib-olla ei usukski, et sa sellist muusikat jahule kahjuks. Kahjuks, või õnneks sellest diskovariandist, mis mulle üldse üldse ei sobi ja siis mulle ei meeldi, oli tehtud remix ja see lugu siis grant millerilt ja, ja autos on EVEA kaasa laudas vedes laist ja mis ta siis tähendab türgi ära mulle see tähendab, et seal siis võõrad inimesed minu elus ja midagi midagi sellesarnast peaks olema ja kuidagi väga meeldis, aga, aga vot see on üks niisugune uus, mida ise nagu ei taha laulda selles mõttes, et oleks võinud ju ka eesti keele sõnad ja kuidagi kuidagi raske liha kehvemasse. Iga asi on seal paika pandud, kõik need viiuli kohadid, mingi väike törts klaveril, kuskilt tuleb sisse ja nagu täpselt järgida, teha ja midagi muuta seal nagu ei saa, et kuulame selle brändi ära, see on. See on mu lemmikpluus, millest ma nagu ära ei väsi, aga ma tean, et paljudele see lubab, suhteliselt ei meeldi ja sellepärast ma võtsingi kavasse. Jah, see oli üheksakümnendatel hästi, hästi hästi populaarne tantsulugu. Boris Lehtlaane ka, jätkame siit tõttu. Sina oled ka Saksamaalt päris palju kontserte andnud, aga mitte seal. Kas seal Lääne-Saksamaal ka käisite seal põhimõtteliselt, see oli ikka ida ida poole nii-öelda Saksa demokraatlikus vabariigis, nagu seda tol ajal nimetati. Asi on selles, et et sõitsin kolmandal aastal, siis oli mul vaja kose Raivo Tammik ansambliga minna Berliini Berliinis toimuvale ülemaailmsel noorsoofestivalil, kus olid koos kõik indiaanlased ja hiinlased ja jaapanlased ja ja austraallased ja kõik, kõik üle maailma noored ja väga palju inimesi ja siis oli vaja laulda koos ja keegi nagu märkasin juba 70. aastal kutsuti esinema sinna Berliini eraldi mind ja most kontserdi kaudu ja siis ma käisin seal nagu lindistamas, laulsin raadios mõned lood ja siis saksa keeles ikka saksa keeles ja seal oligi kuus saksa keeles, välja arvatud need. Professionaalses riskis Inglismaalt tulnud ponid Otsokleid Elol plaaniga, et nemad on surnud, kahjuks. Nemad pidid, nemad võiksid siis oma, kes sealsamas. Ma küsisin kohe, panin talle plaati, tahaks. Tollis võeti plaadi ära, et ühtegi plaati tollis pärast tagasi, aga, aga ei ole midagi anda, aga ma ütlesin, et autor on pildid, olid tal kaasas ja autor on meie. Ja siis mis sellesse saksa muusikasse puutub, siis seal oli päevad olid vabad mul ja ja 75. aastal kuskil jah, juba ülejärgmisel aastal või siis neljandal täpselt Kullas ei mäleta, juba. Käisin seal plaadipoodidest, leidsin siis ükskord teemegi nüüd ühe rubriigi, tead lugulaulust ja leidsin ühe plaadi. Ja see lõõdjal igal pool mängis nagu jõulumuusikaga. Selles plaadipoes mängis üks kantri kantrimees, kelle nimi oli lumi juba sellepärast. Ta nimi oli lumi, perekonnanimi, lumi. Eesnimi oli Hank Snow, siis oli ta kokku ta nimi Hank lumi ja Eesti Eesti poiss laulis seal ühte laulu ja see lugu mulle nii meeldis, mõtlesin linnadest räägiti, seal ei ole nii kiire ja mõnus, mõtlesin selle loas jube hea eesti keeles ära teha, et ostan selle plaadi ära ja ostsin selle plaadi siis endale ja, ja ega seal kulda ei saanud kuskil. Läksin selle plaadiga Eestisse ja Eestist siis plaadi üle ja ja juba tahtsin neid sõnu tegema hakata. Sellel plaadil sega seal plaadi play lugu selle loost. Lasen selle loo ära ka siseks natuke. Või siis kuulame, jah, Chang Snow ja siis lugu nimega alpin, evolvuer. Nii ma olen siis igal pool käinud, oli siis laulu mõte ja mõtlesin sinna panna sisse üks eesti sõnad, eesti linnad, värgid, külad, aga, aga ei tulnud väljasid, eks kuidagi keegi ei õnnestunud. Vaatasin teisi lugu, seal vaatame mingi luba veel seal päris hea lugu, et see lasterahvale minema niuke rahvalikku lugu, nagu oleks võinud seda ka proovida ja vaatasin, see oligi lugu pealkirjaga beibrozes ja Pebrosesse on siis niisugune lugu mille eestikeelne pealkiri ma pärast ka ütlen välja paberroosid ja, ja need tekstid, mis kirjutati mul mitu inimest Travis tekstikirjutaja kuidagi kuidagi ei sobinud, siis seal oli tehastes on tehtud valmis, nüüd üks tekst on mul kaasas, praegu, tehases on tehtud need roosid ja paberrooside Pather rooside, mõtlesin kuidagi ei lähe, tead, ja, ja mõtlesin kedagi see laulu kõrvale, aga ükskord nägin aurunesse, ütlesin kuule Vello, et sul on niukene niuke hea testi tegija, et ta teeb ilusti tekstid järsku saada mulle oma telefoninumber, järsku ta võtab mind jutule teksti tegelikult maksab muidu 50 rubla alati neil sinna tekstide ainuke, kes odavamalt tegi, oli Heldur Karmo, et temal kui tal midagi teha Jansse tegi hea meelega odavamalt kui lühike tekst. Pikk raske tekstis aga endale seda teeksime pakkunud, kes ma mõtlesin, et et seda tal mingi naine peaks seda tegema ja no okei, ja siis saime selle kaubale siiski selle Valio klaveriga ja haamer tegi tõesti hea teksti, mis mulle väga meeldis ja ma ütlesin ka nii, et oleks niisugune tekst, et ei oleks nagu emast ei oleks tütrest ei oleks oma abikaasat, ei oleks mõeldav, et ükskõik kellesse on ja kas, kas enne või pärast surma või. Niisugune lugu peaks olema. Ja tuli tagaja tekste, jah, ja siis ma laulsin seda suure orkestriga ja mitme mitmel pool ja tegime Kustas firmuga, ta lindistasin ära kiiresti ja televisioonis ja selles Eestis nii palju siis ühel päeval tuleb Tarmo Pihlap kuule, et ta oli mul juba seal, oled seda tausta laulnud mitu korda niimoodi ja ütleb, et järsku saaks seda laulu ise ka laulda, neil on uus palderjan, ansambli palderjan. Vahva see lugu ära teha, mis loomulikult ma kingin sulle teed, ma olen sellest juba, mul on tõesti sellest juba kõik, et sellega loov, sa saad tõesti populaarseks ja näete, ta tegigi ära ja ongi kõik korras ja ja hiljem, kui mul oli veel võimalus 97. aastal ära Jürisson ansambliga, siis ma ikkagi võtsin selle teise marja, vanasti ostsin kuule Pihlap ootusele roosidega veelderiteesi, roosid oma kutse tantsule nimilooks, pane see siis sa saad ikka päris populaarseks ja, ja minu meelest seda siiani vist lastakse. Tema istus aga meloodiat. Et kui teil on võimalus, siis kuulake seda veel. Karl Madis ehitas selle, valge troosis on niivõrd hea lugu, tema esitus, siis on ta väga jahistus veel. Üllar Jörbergi tõesti võtakis seda lugu tegema, hakkame niimoodi, see võtab ennast kokku ja teeb alati hea variandi need. Ja viimatine, kuulsin seda isegi Tanel Padar ja Ivo Linnaga lauset. See oli ka väga hea kuulda üle pika aja, nii et aitäh kõikidele, kes elulaad ja, ja oleks hea, kui mõni naine laulma hakkaks, siis naiste istesse lugu sobib väga hästi. Keegi polegi naistest laulust lõhestada oskadeks jobi, kuulame ühe jupi seal plaadi peale, selline vinüülplaati siiani see plaat mul kõlab. Kuule nüüd on siis selge, selle loob maaletooja. Boris Leht. Tähtis, sest lugu võib olla ükskõik kes. Tegelikult on alati tähtis, kes sõnateedi, kes kirjutab, mitte see, kes laulab laulda. Igaüks laudel olles surevad ära, aga heliloojad, seega siis Carmenit ka tore toori aariat, lauldes kõikjal ots või keegi teine, aga põhiline on see, kes selle loo kirjutas seal kõige tähtsam. Aarne Oidi, laulan, mis lugu, kust see jõgi, nii mitte kellegi teise laulu ja ükskord ma olin koos, laulsime koos veel enne, kui see koroona väga hoogu läksin, laulsime Uku Suvistega ja minu meelest Uku Suviste on kahjuks selle loo parimaid istujaid. Kuulame siis selle valged roosid, Hank Snow versiooni ära. See oli siis andis nõu ja tema versioon siis sellest lausetest valgetest roosidest, ehk siis pettur tõusis Ameerikast on see laul pärit või tegelikult seal paeluga veel pikem Olavi pihlamägi on see tahate rääkinud, aga siinkohal ma ei hakka seda lahkama ja Boris Lehtlaane ka räägime ja see nüüd ka teada, kustkaudu see laul siis lisame. Siia Eestisse jõudis aga sulle endale laule kirjutanud, et heliloojat on võtnud ja pakkunud polka võtta see lugu ja laula. Ja ei, mul on ojakäär on üheloode lasknud mul teha ja, ja ma olen ju ära ei olnud ka, ma olin väga pirtsakas selles suhtes, et kui mulle lugu ei meeldinud, sest ma ütlesin, et ei tee isegi Rannapi põldude laulsin, ma võin ta sul härra laulda võistluskontserdile preemia kätte, aga pärast ma seda ei taha. Ma ei taha, et mingi niuke mälestused minust jääks kuskil lindi peale siis Gunnar lapsele, aga näete seda lugu pole keegi kuskil. Sest nende seal siis lindistama paned siia ja siis mulle näiteks kirjutas samme täis ja siis trigeer kosmoses, Kuleti vanur on nüüd see lugu, et ma olin seal ja siis järsku ma saan selle selle loo venekeelse variandi teha. Asja tegigi venekeelse variandi ja loomulikult kuule sa juba sinod eesti keeles ka ära ja nüüd on tema, tema see lugu palju populaarsem, keegi ei teadnud, mina seda kunagi laulnud olen aga samas. Samas esihuvitav on see esimese loogilist, mis, kes mulle kirjutas, oli mees, kes kirjutas. Sõnadele Ta lendab mesipuu poole. Peep Sarapik ja vaata, huvitav on see, et jah, et kõigepealt. Ta lendab mesipuu poole, tegi teksti või mitte tekstis vaid tegi, tegi viisi Miina härma seepeale segi, Riho Päts tegi teise variandi ja siis lõpuks tuli konservatooriumi poiss, kes kirjutas niisugusel viisil, mida enam ei saa kuidagimoodi muuta, paremaks teha. Mitte keegi ei sünni Eestisse, kes mesipuu poole uue viisi hakkaks seda laulupeol esitama, seda ei ole muidugi. Et nõukogude ajal jah, see asi, et ei tohtinud sõnu laulda ja jube raske oli nende lugudega vanast nõukogude, mida ma laulsin. Et näiteks üks laul, mida ma laulsin, oli Su põhjamaa päikese kullast. Mulooja ei tohtinud öelda. Kolmas sõlmaks mu looja ja sellepärast laudi esimest saime uuesti ja siis, kui nõukogude aeg lõppesin ja hakkas. Aga see on Eesti vabariik, siis tükk aega läks aega, keegi viitsinud ära ära nagu lindistasime, kutsusin korraliku koori kokku raadiosse, lasin ise oma oma arvetega selle ära teha, nüüd laulan kolme sarniga olemas õigete õigete sõnadega. Et jah, see Nõukogude aeg ja see nõukogude maa räägitakse teadyt nõukogude maal, käisime esimesi Venemaal, praegu räägitakse, aga Venemaal ma pole kunagi esinemas käinud, ma käisin ikka Siberis esinemas Gruusias, Armeenias, Aserbaidžaanis, niisugust kohta siis ei öeldud, Venemaa, Venemaa, Venemaa oli võib-olla Moskva, oli siis Venemaa ainult ja seda väljendit nagu üldse ei olnud. Suur Nõukogude liit oli, sel ajal on sul seda ka juhtunud, et mõni laul on riiulile pandud ja öeldud, et see ei lähe, kui mitte salvestad seal ära, aga öeldakse, et ei ei, see, see, see laul ei lähe mingil põhjusel ideoloogilisel põhjusel, kui me siin nõukogude ajast juba räägime. Vot vot tuli ümber teha näiteks õrnüürik ja millepärast ma ka pagari tänaval käisime, miks, miks tuumapojad ei laula viimast sõrme, mis ma laulan salmi ja uuele ilule särama lööb eesti muiste muld. Ja kui ma ostan selle konkursi meelega, laulsin seal õrna ööbikud, laulsid, nii et Moskvas saal, kus meil see kongus oli. Lätlasi kuulsid, said Eesti, kes natuke võib-olla aru, et uue, ilusa särama löönud eesti muistne muld sain laureaaditiitli tänu sellele sellele nende sõnadele, nii et ma olen üdini alati meeldinud, noh, nihukesed, vanad eesti lood ja nüüd ma olen ikka laulnud algusest peale. Isegi Ma tahtsin kodus olla, oli kunagi mingisugune jama, sellepärast et ma laulsin, päts on president ja Laidoner juhatab väge, aga, aga noh, see oli oma unistuste seltskondades. Ja jõulude ajal me laulsime ka püha ööd, kui vaja oli ja tegime igasugust tikesin, ega me ei olnud väga sõnakuulelikud ja ma mäletan, et kui ma lavale läksin, siis alati oli mingi inimene seal filharmoonia kontserdisaali lava kõrval. Palun, palun ära räägi enam midagi ära, palun räägi kõige kõige suurem kisadele alati harmoonia siis pärast kutsuti mind kuskile välja aru andma. Aga see oli huvitav, et alati just peljati seda, mitte nii palju, isegi seda, et mida muusikud laulavad ja mängivad, vaid pigem just seda, et mida nad räägivad sinna lugude vahele, et ma tean, et juhelist eestvedajateks temal ju kogu aeg saanud karistada neid esinemiskeelde just nimelt tänu sellele, mida sa räägid selle lugude vahele. Aga see oli kõige tähtsam, kui sa räägid midagi, sest meil oli, suhtled publikuga. Üks Elvise kontserdi oli kunagi Elvise lühend konstes, kõik eesti solistid olid kohal ja, ja, ja siis enne peale minekut pärast vaheaega mõtlesin sellele vaimule, et kuule, ära löö kohe orkestrit, ma räägin ka paar sõna, sellest ei tohi rääkida. Ei tohi rääkida, mõtlesin teleka paustajad, orkistikas võin tutvustada. Et jaa, tänan, orkester ja siis ma läksin peale, vastasin kuidagi. Aplaus oli väga nõrk ja küsin publiku aset, et mis toimub, et kas linna gurma ei meeldi. Selle peale ei lasknudki neil midagi mõelda enam, nad vaatasid, ehmunud nägudega, kes hakkab neid neid riidlema nendega. Siin aga kas orkestrile meeldib teile suur aplaus orkestrist püsti ja siis mul oli hea alustada, kui sa midagi räägi, kuidagi imelikum minna lavale 20 solistina kohal seal ja mitte midagi ei räägi ette, ikka tuleb midagi rääkida, siis on normaalne. Õige eesti mees nõukogude ajal õige eesti mees, kes oli jälle pahandus. Aga me hakkamegi siit kohe Elvist presitluses kuulama, aga enne, kui me paneme selle tervise, Bloop käimasid ühe imeilusa lood, ma tahaks ikkagi küsida seda sinu saladust, et mismoodi sul see ikkagi õnnestub, see kohe esimestes taktides public käima tõmmata, ma olen näinud seda eestpoolt, ma olen näinud selja tagant, aga ikkagi aru saanud, et kuidas sul käib, on sul mingisugune omanip või mingisugune selline sõrmega nipsu niimoodi ja publik läheb käima publiku kaasa. Paljud räägivad, närveerivad ma praegu võib-olla siin saates närveerin kukutamist ma rääkida ja neid intervjuusid anda, nagu pole kunagisi selgeks õppinud ja väga vähe neid Annani ei käi, kas aeti siis rääkima, see ei ole nagu treeninud ennast selle koha pealt, aga aga kui ma lähen publiku ette, siis on juba kõik korras, ma ei ole mingi niukene närv, ei ole see et eriti nagu jaa, tahaks nagu lihtsalt hästi esineda ei riku. Et kõik oleks korras, aga eelmisest, kui Elvise lõugu tuletaks veel seda, et et temast oleks hea lugu rääkida, et kui tema oli, kui tema pruutide 14 aastane jah, see oli siis kuressilla kuue viiega Nende lõpus ja 50 19 ja kohtustajaga ta kohtus ka huvitavalt temaga Priscilla, aga et nimelt tal üks sõber sõjaväes, kes ütlesid, et kuule, et üks tütarlaps, mul on üks tuttav ette tantsuga tuttavaks saada. Et tema on sinu moodi, ta on nagu, nagu sinu õde oleksite samasugune nina, usu samas tuuled, et ma tulen sulle külla ja kui ta läks Elvisele külla see Priscilla siis erilist kiskuvad. Kuna sa oled 14 ja siis täpselt, kui see tütarlaps oli 14, kui ERSO, siis minu tütarlaps, kui ma käisin seitsmendas klassis oli, oli 16. Nii et ma olen alati korralikult käitunud, aga nad olid ikka veel neli-viis aastat abielus ja said hästi läbi ja kõik läks nendega korras. Aga see lugu, mis ma valisin, toimus siis 70. lastel oli Saimunud poosema, tegi vahva loo, nagu ta peab, Voote see on siis eesti keeles nagu sild üle vaevavete ja just nimelt ja see lugu sai üle maailma populaarseks, siis Elvisse võttis tegelikult terroriste ka kohe ära. Ja, ja hiljem nüüd alles. 2000. 13. aastal vist lindistati Temase variant uuesti ära sulle sümfooniline Eestiga väga hästi ilmus siis 2015 plaadil ja arretiline kuulemegi kontsert variant mitte, see on niuke lugu. Seda püsivaid mudeleid võid kuulata samal ajal, see on nagu, nagu kontserdil võiks keegi kuulata seda lugu niimoodi, nagu temal oleks seda praeguse eelmängud ja kõik on nii ilusad, et loodaks ka ära kuulata. Elvis Presley versioon, siis sild üle vaevavete pritsevalt saabunud Volter on kuulatud ja veel natukene on saateaeg alles, et vestelda siin Boris Lehtlaane ka. See oli vist viis aastat tagasi, kui kuulajad, vikerraadio kuulajad valisid oma lemmiklauljaks. Sa kindlasti tead seda, mäletad seda? Sellest natukene midagi oli, aga ma kuulen. Ma kuulen põhiliselt oma plaati, mida mul on väga palju kodus ja mul on lindi, ma hakkasin sõitma kõik kõikide muusika, mulle meeldib, kui ma siis oma valiku lasen seda muusikat ja nagu tänagi ma keegi ei sundinud mind midagi peale panema ja ja tahaks veel öelda. Sa oleks küsida selle kooli kohta midagi ja ma tahtsin küsida selle kohta, et kõik teavad siit kui lauljat vähem kui trummarid. Aga kas sa ikka teiste saatekülaliste käest ka küsinud seda, et muusika inimesi peetakse üldi, olikaatne selliseks, et ega see mingi õige töö ei ole, võib-olla nüüd juba mõistetakse, aga nõukogude ajal ikka selline, et noh, eks sa isegi mäletad, kui sa restoranis laulsid, siis ilmselt ikka küsiti, et olgu, et õhtuti laulad restoranis, aga päeval ikka tööl ka käid just. Ja oled sa teinud sellist päeva? Meil oli nii, et kaks aastat kestis kool ja kool lõppedes oli sundkorras pidi seal töötamegi kaks aastat, mida sa õppisid seal, kelleks ma ütlesin punase puudistatiseeriks ja meid suunati siis mitu tükki meid seal oli, neli-viis poissi suunati Koplisse tööle, välismaa laevadele, Ida-Saksa ja Poola laevadele niukseid parandustöid tegema, kui oli mingi liis teravad ja seal olid vääris väärispuitu oli vaja, sellepärast siis ma seal käisin. See nimi oli siis 10 83, numbriline tehas need sinna sõjalubadega sisse ja lubadega välja ja ja mis seal oli ja seal oli väga hea, väga hea, söök oli tasuta, söök oli seal ja see oli väga hea. Mulle meeldis ja pärast seda siis ma hakkasingi natukene mõtlema, et see tööga ei tasu ära. Palju parem on, et see töö tuleb ikka hakata muusikaga tegelema ja muusikakooli minema õppima ka natukene mitte ainult seda trummi klõbistada seal. No kus sa päris noor olid, oskasid sa siis seda arvata või mõelda selle peale, et muusika võib saada sinu elukutseks sind ära elatada, kuni pensionipõlveni. Kus sa praegu oled? Sa ei mõelnud, aga ma mõtlesin, et ikka taas natukene kooris laulda. Kuidagi koorimuusika väga meeldis, nii et kui raadiost kõlas koorimuusikas mardi, jäin kuulama, mitmehäälsus mulle näiteks kuulati, mulle üldse meeldib rohkem muusikat kuulata kui ise laulda. Et ma olingi vanasti keegi küsis, kas laule mõtlesin emmal muusika. Kuule, ma kuulan muusikat ja ma pidin ära. Üks laul, mida ma võin lõpmatuseni kuulata, on Sven Lõhmuse poolt kirjutatud laul. Lihtsad asjad, mida laulab Laura põldvere Laura põldpõlde ja ta ei olegi perekonnanime muutnud, ma mõtlesin, et on ka, vahepeal muutis aga Laura põldverele ja mis siis huvitav selle juures on, et lugu oli juba hea algusest peale, aga, aga kui lisasin oma sopran saksi soolo Raivo Tafenau siis muuda see lugu eriti heaks. Midagi seal veel muutus, nii et see lugu on üks Eesti luudest, mis, mis võiks ka kõik ameeriklase, kus Jaapanis kõlada ükskõik mis keeles, et millegipärast seda ma ei ole muudeski kildis kuulnud, aga tahaks küll ta küll. Aga aga, aga mis puudutab veel, on üks väga hea laulukirjutaja neil seal Erich Krieger, kes kirjutas juba 90.-te alguses huvitavaid lugusid ja siis, kui see diskomuusika käissis Nemad kalendriga tegid kontserdi raekoja platsis, seal oli palju neid saale, kus raekojas ja matkamajas ja seal mitmes kohas kontserdi teha ja siis Ühel kontserdil oli huvitav see, mis me laseme laule südamest südamele ja seal oli niisugune asi, et minu tütar, kes oli siis nelja aastane, varastas erist tiigri suust selle laulu endale. Ta ema ema On koreograaf, eluaegne olnud ja balletitantsija ja siis ta siis ta nagu kodus kogu aeg seal ema järgi seal tegi kas liigutusi ja siis kui see Tal oli väga igavesele aeglased lood ja kitarrijaama ja kes seal saatsid teda ja siis ta seal taga rahva taga midagi tegija südamest südamele tulist läks rahva ette. Esines seal samal ajal, kui see lugu kestis. Esimese Eerik riigil ma siiani olen süüdi sinu ees, et ma kaasa võtsin su ära, varastas minu tütar Kristiina. Nii et see tuleks südamest seda Erichi käsitluses. Aga jah, siinkohal peame ka, ma vaatan, saate otsad kokku, tõmbab aitäh, Boris lehter, et tulite ja jõudu ja jaksu sulle veel veel pikkadeks aastateks, sest 75 on ikkagi täis ja seal Kuulasite kuulasite mind minu jutu ja loodan, et, et järgmine kord me enam niimoodi kohteraadis vaid ainult juba lavadel