Vikerraadio. Tere tulemast kuulama vikerraadio stuudios on Andres Oja ja saatekülaline, kelle laule teatakse peast kaasa laulda kui käänuline ja okkaline, aga on olnud tema teetne selleni, kuhu te praeguseks jõudnud, selgub loodetavasti järgneva 50 minuti jooksul. Alustuseks aga kuulame muusikat. Lähme siis sõidame ja saatekülaliseks on täna loomulikult, kes muu kui Hendrik Sal-Saller, tere tulemast. Tänan kutsumast. Tere. Tere. Rõõm sind näha siin. Tore, et me kõik on, aga räägime kõigest sellest, et juba saate alguses ma ütlesin, et neid hitte on sul ikka päris lugematul hulgal. No ütle, kuidasmoodi üks hitt sünnib, kui sa kirjutasid alla kirjutanud seda lugu, kas siis juba saad aru, et, et see võib minna hitiks? Raske küsimus, millele on keeruline vastata, ausalt öeldes, ega ma ju ei tea, mis mis nagu hitiks läheb, aga ma lähtun alati sellelt sellel tasandil, et see lugu peab mulle endale meeldima ennekõike siis mu sõpradele, kellega ma koos bändi teen, neile peale see lugu ka meeldima, sest et noh, me ju ei tea, kas kas inimesed võtavad selle kuidagimoodi vastu või mitte, aga aga tore oleks seda noh nagu, et kui me ise mängime, et me vähemalt naudime seda hetke, et et see oleks lahe. Jaa. Jaa, pigem nagu see kriteerium on meil seal sellel lugude tegemise juures ennekõike ise pead olema rahul ja, ja kui nüüd tagasi vaadata, siis, siis võin öelda ka seda, et, et noh, et sa pead nagu olema valmis seda lugu aastaid mängima ja selle taga seisma. No olen näinud, ilmselt olete ise ka näinud selliseid pealkirju, et keegi ansambel või mingi laulja või mis iganes tegeleda muusika, tegele läks stuudiosse. D salvestama ja no neid neid on, eriti Eesti meedias on selliseid ja uus hitt hakkab kohe sündima ja et see on nagu jamp, vot seda ma olen naernud pikalt ette, et kuidas inimesed juba teavad või eriti ajakirjanikud, et sealt nüüd tuleb see hitt, et kas seda ütleb selle esitaja nimi või, või kus on see kindel garantii, et aga noh, eks ta ongi niimoodi, et et mingil hetkel olid meil kõik staarjuuksurid ja, ja kõik, kes vähegi lugu kirjutasite, kirjutasid Hitler, et eks ta nii käis, nüüd on vist tagasi tõmmanud, mõtlesin jah, eks soojemaid hitimeistreid Paul McCartney isegi tema on öelnud, et tema ei tea seda retsepti, kuidas hiti kirjutada, aga, aga tal oli päris hea. Vaata ühel hetkel peaks vähemalt selline ilus meloodia olema, et nüüd, kui seda ei suuda, siis peaks vähemalt hea teksti tegema. Seega välja ei tule, siis paneb vähemalt hea pealkiri loole. Selline hiti retsept. Aga läheme nüüd nõnda kaugesse aega, kui veel ansambli The Beatles tegi, see oli siis 31. 1966, see on sinu sünnidaatum. See on minu sünnidaatumi Ahja sellel ajal muidugi, kui ma sündisin, olnud biitlitest mingit õrna aimugi. Pistsin lihtsalt pea välja, hakkasin vaatama, mis toimub. Sa oled puhas Tallinna poiss, olen jah. Kummaline küll, aga nii on sinu ema, isa, mõlemad olid muusikainimesed või on muusikainimesed ja karta on, et see muusika pisik istutati sulle juba üsna pisikesest peast sisse, mäletad sa ka midagi sellist, et kodus, kuidas muusika sinuni jõudis, noika tegelikult ras keskkondi oli puhas selles suhtes nagu ikka, muusikute peres võib ette kujutada, et ema, isa, mõlemad tegid tööd, eks ju. Isa mängis sellel ajal nii sümfooniaorkestris kui ka Kustas kikerpuu, tele- ja raadiobänd, mis siis sellel ajal mängis kogu aeg igal pool. Et tegid teleka lahti või raadio lahti, oli emb-kumb vanematest ikka üldjuhul esindatud. Eks mu see elu kulges ka tegelikult nendega käsikäes, et, et kui oli vaja, proovis olla, ega ju, ei olnud niimoodi, et alati olid lasteaias või koolis kuskil, et aeg-ajalt see oli lihtsalt olukord selline, et pidid veetma päeva näiteks filharmoonias ja ise vaatama, kuidas hakkama saada, sest tüübid tegid proove ja asju ja seal ma siis oma väikse elu nagu mööda saatsingi filaza erinevates kultuurimajades ja kontsertsaalides üle Eesti. Nii et seeläbi juba saab iseseisvaks ka selles mõttes, et sa pidid ise seal hakkama saanud ilmselt jahe ja oli kindlasti hunnik toredaid tädisid, kes mulle limpsi ostsid ja saiakesi, et et elu oli elu oli ilus sellel ajal, et ei olnud nagu muret ja eks seal noh ikka ju niimoodi juba pisikesest peale tee peal olles õpid seda kohvri otsas elamist ka ja kuidagi nagu minu niukene kujunemine. Ega ega must eriti midagi muud nagu ei olekski saanud, ma kardan nii et elu ja saata seal üsna varakult ära määrata, jah, just kus kandis Tallinnasse oma lapsepõlve veetsin, ma olin männikul ja siis ma olin kivimäel, et ütleme, see niuke nõmme kant niuke, Hiiu Nõmme koolis käisin kümnendas keskas, mis täna on Nõmme gümnaasium, alustuseks pandi mind ka muusikakeskkooli, aga seal ma paraku vastu ei pidanud kõvasti kaua aega, sellepärast et noh, ma ikkagi kuidagi ei tundnud endas seda jõudu, et mul oleks neli või kuus tundi päevas klaverit harjutanud seitsme kaheksa aastasena. Nii et jah, sealt mind võeti siis ära ja pandi 10.-sse keskkasse, kus ma siis niimoodi vaikselt-vaikselt olin ja tegin ja kuidagi muusikalised sammud esimesed hakkasid ka ikkagi seal peale. Koolist jaka läheb, rääkige natukene hiljem, aga aga lasteaias käisid ka lasteaias käisin ka männikul sellest vot sellel uhke nimi Valentiina therieskova nimeline. Et noh, nagu veits kosmonauti k on minus. Ja see oli selles suhtes kodu lähedal hea minna, sellel ajal polnud väga palju autos, ei ka nii et noh, ei olnud väga ohtlik lasteaeda minna ja tulla seal ka juba laulsid. On sul meeles ei ole, aga eks ma kindlasti mingis niukses mudilaskooris mind sunniti osalema, aga ega ma vist et väga väga ei laulnud seal. Pigem jah, ma mäletan, et ma ja noh, eks nad on mulle rääkinud ka vanemad, et et ma ikkagi noh, niukene horoskoobi laule teadsin peast kõiki ja huilgas neid kodus kaasa laulda, aga aga seda ma küll ei mäleta, et ma lasteaias kuidagi oleks püünele pürginud väga. Aga horoskoobis taga see Entel-Denteli, jah, teil on endal ka niikuinii jah, aga ma läksin suht kiiresti lastelaulude pealt täiskasvanute peale üle ikkagi. Et huvitav lugu on see, et et mu isa ju mängis terve selle Entel-Denteli ja selles, kust ta seal bändis, eks ju. Ja, ja no eks ma olin seal ka jälle lava taga kaasas palju ja kuidagi kõikide nendega ja siis nendel kontserditel käisin ja nii aga huvitaval kombel, et mina ei sattunud sinna kuidagi lavale laulma, et jooma, siis hoidsin oma noka kinni õigel ajal. Me hakkame neid koole või Rod Stewart'i logod nägi meid, mis võtab endaga kaasa kohe esimestes taktides. Mandoliin sellega peale hakkab, sa valisid selle loo protsessi juhataks silu, selliseid lemmikuid ja mõjutajaid on olnud läbi aegade, absoluutselt on igatepidi ma olen Rod Stewart'it näinud, ma praegu ei oskagi öelda, mitu kontserti, et ma olen käinud ja vaadanud ja kuulanud ja, ja siis, kui ta käis Tallinnas, see oli uskumatu, lauluväljakule tuleb selline mees ja lauluväljakul on mingisugune, ma ei tea, mingi käputäis inimesi mingi 1002, kolm neli ma ei mäleta, kui see selline nagu ma oleks tahtnud ise paljuneda nagu mitmekümneks 1000-ks ja, ja noh, see vend väärib nagu, aga noh, paraku siin vist ilmselt väga ei teata ja ei tunta tema muusikat, teatada suurt midagi. Minu jaoks on ta olnud nii vokalistina kui, kui artistina, noh nagu esinejana ikkagi nagu ülikõva tüüp, mul on kõik vanad feissisi plaadid olemas ja kõik VHS-ide peal on nende mingid vähe säilinud kontsertsalvestused. Ja eks Smilersi nimigi tuleb eurod Stewarti plaadi nimest, et et ja mul on kõva seos ja nägime Võib-olla sellepärast, et, et see on üks niisuguseid noh nagu põhjapanevaid lugusid üldse. Rootsi kuulatud ja seda lugu täiesti lõputult kuulata, näiliselt distants on ligi 50 aastat vanades, sa mõtled lugu lugu jah. Ma arvan küll, jah, ma päris täpselt ei mäleta, millal nende asjadega ongi jube segased lood, et millal ta avaldati, millisel plaadil, eks Feyszisega nad on seda mänginud tõenäoliselt varem kui Stewart üldse. No kui sa uurid natuke, noh, see neil on samamoodi olnud väga segased ajad, et millal mindi soolokarjäärile, millal tehti midagi kellelegi koos ühest bändist teise kulgemine, et eks see on ilmselt kõigil vaid sama moodi, et kui sa oled nagu oma tee algusse, Sudid nagu mitmesse paika, hästi palju korraga. Ja siis pärast on ajaloo kirjutajatel ilgelt raske aru saada, et mis siis millalgi nagu tehti tegelikult jah, Eesti muusikaajaloo puhul on veel keerulisem, kui lääne pool tänava puhul läheb, vähemalt seal oli kirjas need tuurid heliplaadid, mis seal välja seal on mingisugune konkreetsel aastal vähemalt, aga meil aga meile, et kui mäletatakse, siis mäletatakse, aga tihtipeale paraku ei mäletata just. Aga jah, eks ta mälu on üks selline kummaline asi korda. Et selle sinu kooliaja juurde siis Dacindaat 10. keskkool, selle nimega tol ajal oli see kool, kus sa käisid, jah, tänane Nõmme gümnaasium ja ja kuidagi jube lahe, et ma sinna sattusin, sellepärast et see oli üks selliseid erksamaid koole tollel ajal kogu punkliikumine ju nagu oli kuidagimoodi. 10. keskkonna minu meelest oli nagu selle lipulaev sellel ajal ja, ja, ja kõik, see niukene asi kuidagi nagu ma mäletan seda hästi, et koolist koju nagu ei tahtnud teada, et okei, paar esimest, kaks tundi võib-olla magasid sisse ja ei läinud, aga sellist asja ei olnud, et panid terve päeva pausi, sellepärast et siis said kohe. No see on umbes sama nagu praegu, et sai vaata umbes tund aega Instagrami, et siis jääd kõigest ilma kohe nagu selline tunne. Et, et siis oli ka jah, et kui sa ei läinud mingi päev koolis, oli juba juhtunud nii palju asju, et õudne magepull, et vedasid sinna igal juhul ennast kohale. Ja esimese bändi tegime ka ju ikkagi kümnendas keskuses sealisesse legendaarne generaatori täpselt nii oli ja mind kutsuti alguses. Ma esinesin seal, mingi oligi mingi nääripidu, eks ole, iga klass pidi mingi etteaste tegema ja me tegime oma klassi poistega etteaste niimoodi, et laulsime juhise, Leskinen'i siga, millele ma olin teinud eestikeelse niukse teksti ja siis vanemad poisid, kes siis selleks ajaks juba mängisid kooli ansamblis nimega rokkpohmell, vaatsed oo, et siin on mingi niuke noor tüüp, et nagu ja neil vist oli laulja puudu või mis neil iganes sealt puudu oli, kutsusid mind siis järgmine päev, et kuule, et me siin vaatasime, et sa panid lugu eile seal nääripeol, et et tule meie bändiproovi, no ja seal me siis keevitasime seal rokk pohmellis erinevaid propa lugusi ja siis meil oli seal palju soome lugusi, igast epu normaalid ma mäletan ja pellet ja kõiki asju. Ja siis mingil hetkel mulle nagu tundus, et, et, et ei, et see ei ole nagu pärisse. Vaata, ma räägin praegu, et mingil hetkel kõik need sündmused juhtusid ilmselt mingi nädalate jooksul või midagi siukest aega oli nagu hoopis teises tähenduses, kui praegu. Ja, ja ja siis vaatasin, et seal on nagu niuke terasemad vennad, olid bassimees kits ja trummar Sven ja siis ütlesin neile, et kuule, mul on niisugune plaan, et mul on siin, teeks kolmekesi ja mul on siin mõned lood ja et hakkaks toimetama ja nii see genekas sündis. See, need olid sinu esimesed lood, mis sa kirjutasid, mis see päris esimene lugu oli, tead, päris esimesed lood ma ilmselt, et need olid päris kummalised, meil oli veel enne seda, nagu oli ikkagi bänd nimega onu Reemo sante Moning tripper. Ja, ja sellel ja punk-s oli meil ka ja seal olid niuksed lood nagu Brežnev rock ja. Ma arvan, et need olid päris esimesed lood. Aga, aga õnneks nendest ei ole säilinud mitte kübekestki, mitte kuhugile ja ütleme niimoodi, et kauge õppe oli nagu geneka selline. Ütle oligi geneka esimene lugu, millega, mida me hakkasime proovima sellega ja sellega Hando Runneli tekstile siis oli seal olnud juba ka mingi kitarr pidi olemas olema, mäletad seal ka, mis, mis pill see oli, selline kitarr R oligi niimoodi, et ma hakkan mõtlema üldse esimese elektrikitarri sain ka, sihuke segane lugu, aga seal koolis juba oli ka mingid pillid olemas, seal ilmselt olid, aga ma arvan, et nad olid niuksed uraal tüüpi asjad rohkem sellel ajal, et ikkagi käis mingi nihverdamine, sest ma mäletan kuidagimoodi, et mul oli niuke mingi Yolana niisugune nagu kest, mille ma sain kuskilt ehk et siis puhas nagu puidust paadikaelaga, ainult kuidas sinna peale sai nihverdatud mingid helipead ja asjad ja värgid. Ära küsi mu käest, ma ei tea seda, kuidas see kõik juhtus, aga päris nagu õige pill geneka ajal kuidagi ma siis sahkerdasin omale musiima. De Lux, niisugune pill oli olemas, punast värvi. Moziimade luks oli selline, mida ma siis nagu mängisin juba ikkagi, nagu et see oli päris pillaga see Yolana enne seda. Selle käekäigust ma ei tea midagi, kuhu see kadus. Mis sellest üldse jube lahe. Ma praegu mõtlen seda ja, ja kutsun üles kõiki, kes praegu alustavad või plaanivad üldsegi kunagi muusikat tegema hakata mõne instrumendiga. Et hoidke jumala eest alles, et need ei maksa nii palju, et neid tasub vahetuses ära anda, et söö parem nädal aega rohkem neid makarone, aga hoia pill alles, sest praegu oleks üliäge, kui nad kõik ripuks kuskil seinalt, kõik need vanad pildid, aga noh, nagu ikka tahad uut saada, on ju, annad vahetuses vana või baarseldad maha ja kuidagi niimoodi mul isegi kahju sellest pillist kunagi. Legend rääkis, et endale jõgi Käis Eteqawelli laos omale seda musiima fenderi koopiat strato kasteri koopiat ostmas, aga kuna tal oli mingi tuttav laomees või midagi nihukest, siis tal õnnestus niimoodi, et ta sai nagu mitmest erinevast pildist panna, et ühel oli hea kael, teisel olid ja noh, et ega sotsmaades ja kui üks asi korralikult kõik korraga välja ei tulnud, ikka pidid juppi syytejuppi. Ja, ja siis sellise pilli pani kokku. Ja siis mingil hetkel mul õnnestus pill endale saada, aga näed jälle loll, kui ma läksin Soome on ju siis kohe läksin pillipoodi, tahtsin saada Gibsoni koopiat ja andsin selle pillivahetuses muidugi ära ja sellest on jube kahju. Soome televisioon, see on kindlasti väga palju mõjutanud absoluutselt hoone, ma vaatasin nii palju, kui sai ja eriti vaatasin saadet nimega Hilda tähti. Aga Soome televisioonis vanasti oli nii, et seal ei hakanud hommikul programm peale, vaid näidata seda. Mis selle asja nimi on, see niuke testpilt või seda tabel või mingi tabel või tõest pilte ja, ja taustaks mängisin üleis raadioga üles, raadios oli, oli, ma ei mäleta, kaks korda nädalas vist või oli kord nädalas või kaks korda nädalas saade nimega rokkraadio ja selle kellaajad olid meil teada, siis ühendasid oma kassettmakki nimega Vesnaa erinevate Tinn liidestega teleka taha kinni ja olid valmis kogu aeg kahe sõrmega, sest üks oli pusk ja teine oli, see saatis need pidid korraga alla. Ja siis olid valmis, et kui mingi lugu tuli, jälle pull, et nendel kassettidel alati oli see jama, et ükski lugu ei alanud algusest, vaid kuskilt niimoodi, et ikkagi paar takti puudu. Eriti käis närvidele. Provence otsustas rääkima hakata sinna peale, et see oli väga õudne, aga sealt sai nagu põhimusa ja kuulame kesta lugu, milles aga tõenäoliselt võisid sealt salvestada, näed epu, vabandust, Berleviljana mootoritee on kuumas. No väga hästi mäletab väga hästi, mäletan hea belle asju kindla peale lintosin epu normaalid, lintosin, probleemsid. No seal on väga palju vända, Haasisenkone, niuksed asjad. Aga jah, Bella oli mu suur suur suur lemmik. Belgia viljana kuulus lugu mootori Dean Kuuba kuulatud ja teadkendasid juttu Hendrik Sal-Saller. Iga soove on muidugi olla tuttav riik, et sa elasid vahepeal, kui mitu aastat seal olid. Äkki 16 aastat oli nagu. Kirjas seal, nojah, see lõpuots läks nagu segaseks selles suhtes, et siis me Smilersiga ikkagi panime tagurpidi Kalevipoega, et käisime siin hästi palju ja siis läksime jälle niimoodi pühapäeval tagasi koju Helsingisse, aga, aga aga jah, 16 aastat ma arvutasin, et kuidagi tuli seda täis seda hetke, kui ma võtsin ennast seal arvele ja arvelt maha. Kas seal Soomes olles käis sul peas ka mingisugune selline plõks, kus sa aru said? Ai-ai ma olen siiamaani muusikas midagi täiesti valesti teinud ja peaks minema hoopis teise suunda, absoluutselt käis seal mul alles plõksud, hakkasidki käima ja hästi palju tänu inimestele, kellega ma seal tutvusin ja kellega sõbrunesime, et see oli pull värk tegelikult. Noh, ma olin ju siin plaadimäel käinud ju tegelikult oma meelest suht erudeeritud nagu ja ikkagi teadsime päris palju, muuseas, aga mingit head osa pia rokkmuusikast täiesti nullis absoluutselt ja see on nii kummaline, rääkimata mingist mustast muisast Soulist Fankist, sellest seda nagu ei liikunud siin praktiliselt üldse. Et ma ju läksin algusest tööle plaadipoodi Helsingi tegelikult ka Soome kõige suuremasse plaadi voodi sain tööle ja seal oli vinüüle nagu tuhandete kaupa ja minu päevad koosnesid praktiliselt ainult sellest, et ma kuulasin muusikat ja ahmisin seda kõike sisse. Lisaks vabal ajal käisin Helsingi linnaraamatukogus ja laenutasin plaate juurde veel, et, et noh, tegelikult see ütleme, see muusika, mida ma ei olnud või millega ma ei olnud tuttav. Et see oli niivõrd põnev ja kuidagi nagu tagantjärgi tegin endale need 60.-te 70.-te suhteliselt nagu laia laias ulatuses selgeks ja üliäge oli ja meil oli plaadipoes näiteks niimoodi, et et noh, oli näiteks neli venda tööl, onju, siis oli niimoodi. Et see muusika, mis mängis plaadipoes, oli niimoodi, et müüjad said ise valida ja alati oli niimoodi, et järjekord oli. Nüüd paned sina plaadis Panssina oma lemmikmusa on ju, et siis pidid kolm plaati ära kannatama teiste tüüpide muuseas said jälle oma lemmikmuisa peale panna. Aga samas oli see hästi põnev, sellepärast et, et seal mu töökaaslased olid ka hästi laia silmaringiga, jube palju haak kiis nagu mingit mussi, mida ma võib-olla ise poleks mitte kunagi leidnud. Ja muidugi mis seal salata, bändikaaslane Lare, kellega me koos Smilersi tegelikult algselt tegime Clippersi kidramees, kellega me istusime tuhandeid kilomeetreid bussis koos, lihtsalt kuulasime musa, et et tema, tema andis mulle väga palju häid vihjeid. Kuidas sulle tundub, et kas need näiteks noored Eesti muusikud praegusel ajal, kui nende käest küsitakse, et mis muusikat kuulata, mida väga tihti keele küsida, siis nad räägivad mingisugusest viimase paari-kolme viie aasta muusikutest, kes selle talle suureks eeskujuks. Aga samas, kui noortelt välismaa muusikutelt küsitakse, siis nemad võtavad kuskilt hoopis hoopis kaugemalt ja räägivad seal mingisugustest vaid ja 50.-te 60.-te kas äkki selles ongi see mingisugune eesti muusika häda, et siin natuke pisut sellist hambutud popmuusikat tehakse ma ja kui sa nii ütled? Ma ei ole selle peale mõelnud, aga minu meelest sinu point hea, et ma jah, nüüd, kui see info endast läbi lasta, siis tegelikult see võib olla vabalt tulenev sellest, et meil puudub või noh, mitte meil ei puudu, aga meil on puudulik selline ütleme noh, üldse niuke nagu musa kuulamise teadmis. Niukene, nagu noh, kas arusaamine või, või selline. Ma ei teagi, kuidas seda nimetada, ühesõnaga jah, et see võib täiesti vabalt nii olla, et tegelikult on ju niimoodi, et noh, et eks ma ju kuulen ka kogu aeg siin, et mida tehakse vahest rohkem, vahest vähem, onju. Ja siis, kui noh jah, et selle kõigega ongi niimoodi. Et võib-olla tasuks natuke kaevata rohkem, et, et mis kunagi on olnud ja, ja see, et ega seal nagu raamatu lugemise keegi, et ega sa vist ei saa väga hea kirjanik olla, kui sa ei ole eelnevalt ühtegi raamatut lugenud. Nii ta kipub paraku olema, aga tolerants korra veel selle eelsesse aega enne seda, kui saab Soome, läksite tagasi ja sa jõudsid veel üsna mitut bändi Eestis teha, üks neist oli vanem õde, millega ka võiks öelda, selline suuremat sorti kutsus juba tuli ja no vanem õde oli tegelikult mina ei teinud seal suurt midagi, mina tulin sõjaväest ja Kerstembek põhimõtteliselt käis nagu uni, nii kaua mulle peale kuningas sellesse bändi läksin, tal oli mingi oma visioon, et mina pean seal ilmtingimata laulma. Mina muidugi sõjaväest tulles olin seda meelt, et ma olen ülikõva kidramees, ema ei laula mitte ühtegi nooti ja siis mis tal muud üle jäi, ta võttis mu kidrameheks sinna alguses, aga kuidagi nagu vanemas ões oli, et sa kunagi ei teadnud, kes mängis, millal, kellega ja kes bussi tuli, kui väljasõit toimus, et siis ühel päeval lihtsalt olnud lauljate, siis visati mulle pukk nina ette, et hakka laulma, lood olid tuttavad. Mingil hetkel selgus, et keegi teine mees mängib kidra juba ja seal ma olin kittel seljas, mikker käes. Et MTA Kersta oskas neid asju ajada hästi. Aga see ei olnud, no ütleme nii, et tegelikult mina vanemas ões olin ikkagi rohkem nagu seltskonna pärast, et Vink mul vana hea sõber ja ja, ja haakroosa hiljem Liinemis asja halviste ja et noh, nii et äge seltskond oli, nalja sai kõvasti ja, ja kõige selle juures, mis mulle alati meeldib, on see, et on palju keikas, et ma nagu prooviruumi mees väga ei ole, et mulle meeldib ikka kohe nagu õue otsekohe lavale lavale, püksbänd veel, mis seal oli enne, see oli siis enne sõjaväkke minekut oli Mihkel rauaga tehtud ansambel koole, kus teie tegite sellist black sabati maadi, hevimuusikat ja see oli jällegi nagu Mihkli bänd, kuhu ta mind kutsus laulma ja see oli nii, et neil oli koolis mingi ilmselt mingi nääripidu, kus nad olemegi väikse ülesastumise tegid ja mina käisin, laulsin lihtsalt ühe loo, sviit liifi, seal sabati sviit Lifi ära käisid ka seal algas, ikka ei köhinud tookord. Aga, aga ilma köhata panin selle ja siis hiljem tekkis veel mingisugune tippi rokiklubis. Ma mäletan, et oli niisugune asi, et oli vaja teha, et Mihkel tahtis kindlasti teha mingeid sabati projekte, seal tehtigi, bändid tegid, et kes mängis, Ma ei tea, mida, Zeppelini või mööblit või mida iganes. Me tegime sabatuid seal pooleteisttunni jagu, ma kujutan ette. Mäletan veel seda, et ma õppisin nagu segane neid tekste pähe ja lõpuks oligi niimoodi, et Ayron männini ma ei jõudnud ja Mihkel oli ilgelt solvunud selle peale. Ta veel ütles mikrofoni ka, et nonii, nüüd ma pean ise laulma seal Iron männisest, Hendrik Sal-Saller lihtsalt ei viitsinud seda teksti pähe õppida. Aga noh, ma õppisin mingi ülikiiresti, ülejäänud lood pähe. Ei jõudnud füüsiliselt enam seda. Jaa, jaa, tegelikult golem, siis oli ikkagi nagu rohkem rohkem mihklibänd ja Mihkel nagu teda kuidagimoodi suunas ja siis nad Mihkli omad lood, nagu tekkisid siis aja jooksul ja kuidagi sa oled nagu sai sellisest noh, minu jaoks nagu projekti bändist muutus, nagu päris bändiks sinu jaoks lõppeski golem siis ära sellega, kui see sõjaväkke läksid. Jah, et naljakas mõelda, et kõik asjad, mis seal vahepeal toimuda jõudsid, et samamoodi nagu ma ennem ütlesin, et aeg on nagu suhteline mõiste, et seal juhtus mitmeid asju, aga kui olen, lõppes minu jaoks ära sellega. Aga enne soome minekut oli meil veel mihkliga selline bänd nagu Babach ja seal mängisid algselt niimoodi, et see oligi nagu geneka rütmigrupp ehk Sven kits mängisid siis vastavalt trummi ja bassi, mina, kel aga siis mingil hetkel mõlema taguni Swanni kui kitse huvi muusika vastu, noh nagu jäi veits rohkem tahaplaanile, meil olid jällegi mihkliga nagu väga selgelt plaanida. Tuli müü trumme mängima, Raudkats tuli bassi mängima ja selle bändiga. Me käisime isegi. Tegime siin mõned nagu uhked kontserdid. Pimedal sovjetiajal veel ja käisime Soomes, mängisime tavast jal, mängisime Van haal, mängisime dinosaurus, Rockis ikkagi tegime jah, jaa, jaa. Stuubitud Vilsandis isegi meie singli välja. Jah, seda nadi tali, kuuleme neid vahepeal jälle muusikat AC DC lugu seal long vaid sataks, selle tipp on tõepoolest päris pikk tee absoluutselt tehase selle oleks tegelikult pidanud panema, kas saate esimeseks või viimaseks. WC vesi siis pankrotiaegne ja ka torupilli oli siin kuulda, mida see mees mängis, jaga, mida te mitte ei armastanud ja lõpuks lasele toredat torupilli kuskil lava pealt purustas ka publiku silme all Henriksson salveriga. Räägime juttu edasi, sina pole ühtegi pilli laval purustanud, mehed ikka seda vahel teevad, teevad jah, aga ma ei ole kunagi jõukas olnud kidra puruks lüüa, et ma olen alati kadedusega vaadanud, neid toovad, et eks muidugi niukseid butafooria mõtteid on olnud, et saed ise kodus kuskil garaazis välja, siis taovad uhkelt mõndivenderi puruks, tegelikult on niuke lihtsalt mingi isetehtud plönn, aga ei, ei ole löönud. Aga räägime siis natukene rahast, kui sellest juba juttu sa mäletad sa ka, millised need esimesed mängud olid, sellised esinemised, mille peal sa ei pane natuke raha hakkasid teenima, oli see iva geneka ajal oli genegaa suhteliselt vara tegelikult selles suhtes, et genekas juhtus niuke, imelik asi, et et. Nagu või noh, kuidagi tõenäoliselt läbi kahe takti või läbi millegi ma ei tea, meil oli nagu huvitav puhule, Mihkel rääkis mulle just seda ükspäev, et et meie kuulsus oli nagu suurem, keegi ei olnud kunagi näinud, aga kõik teadsid, et me oleme mingi üli üliäge bänd. Ja, ja kui me siis kahes taktis korra televiisoris ära käisime, et noh, siis oli nagu korras, et, et hästi lihtsasti. No tähendab praegu mõtled, et käid korra televiisoris ära ja kõik on nagu tehtud, onju, aga sellel ajal ei olnud üldsegi nii lihtne sinna telekasse pääseda. Meiesugusel bändil eriti. No ja võttis meiega ühendust kuulus diskor nimega Heiki Soome ja kujutad ette talle suurepärane plaan, et tema teeb discentsid? Noh, et kui sa nüüd võtad selle vastasseisu, et mida me kõige rohkem jälestasime, oli disko, eks ju. Aga oli niimoodi, et oli näiteks maakultuurimajas Disco Eiki tuli, tegi, pani seal muusa käima, noored tammusid, siis korraga tuli peale generaator M läristasime pool tundi ilge hooga kõik oma lood ära ja siis läks disko rahulikult edasi, et vahepeal pool tundi kõik diskomehed viskasid näppu. Siis ja Eiki maksis meile nagu reaalset raha, et et see oli nagu juba täitsa töö moodi ja mis oli nagu lahe värk oligi see, et see andis võimaluse juba iseseisvumiseks, et ma ei olnud enam nagu materjaalselt kellestki sõltuv ja see oli ülilahe tunne. Ja rääkides sellest rahast veel, siis kindlasti oled raha kulutanud ka kontsertide peale, kellegi teise kontserdil käimisel on seal mingi selline Rod Stewart, kes meil juba rääkis ja selline kustumatu kontsertelamus kustumatut kontsertelamusi on väga, väga palju, ütleme viimastest aegadest, noh, nüüd kella ei ole, kuidas see viimane aeg on, aga näiteks? Rolling Stones i kõikvõimalikud keikad, mis nad siin sellel laiuskraadil on käinud, ma tegin isegi niimoodi, et ma vaatasin ühe Helsingis ja siis tulin, vaatasin Tallinnas veel igaks juhuks ühe otsa. Ka neid on siin ka ikkagi kõik, mis nad on peale seitsmekümnendaid käinud, siin regioonis, on, on vaadatud. No ning neil oli väga vinge Lenny Kravitz, kusjuures just läks hästi niimoodi, et kui ta esimest korda Eestis käis, siis me sinna meil oli endal Smilersiga mäng ei saanud minna, läksime riigas konto all ja see oli nagu võimas, see on nagu üliäge mälestus. See oli hea väljasõit, hea keika lugematuid asju vaadatud tavastajale Helsingis väga palju häid mälestusi. Hakka kõiki neid üles lugema, aga jah, mulle väga meeldib. Ja kui ma Helsingis elasin, ma käisin väga palju vaatamas ka tegelikult, sest et nagu ta avastaja oli selline veiniga, kus mul väga meeldis käijat just superkoht, mitte liiga suur, mitte liiga väike oma plaadipoes töötasin siis reeglina tuli mingi välismaa artist, siis plaadimüüjatele ikka anti ju ka pääsmed. Vaatasin selle aja kõik heerused üle, alates Kansentroosises ja lõpetades ma ei tea kellega, et kõik, mis sinna vahele mahtus kuuleme siia vahepeale, siis natukene Rolling Stonesi, kellest juttu oli. Jah, natukene siis jällegi, kui me räägime siin juttu, kuulad sa praeguse aja muusikat ka seda moodsat, mida noored teevad Eesti omad, välismaa omad. No ma kuulan praeguse aja muusikat ka, aga pigem kuna võimalused on, siis ma pigem ei, ei kuula väga palju seda, et mida, mida siin nagu noh, kuidas nüüd öelda. Ma, ma ei oska. Minu muusikamaitse on praegu ikkagi pigem nagu ühtib sellise ameerika uue kantri ja mingi selle osaga, et miks ma peaksin kuulama midagi muud, kui ma ei taha ja tõsi, mul on Spotify playliste erinevaid, mida ma jälgin ja kuulan, aga siis on nagu tegemist mingisuguse ikkagi nagu mingi rütmimuusikaga seda Niukest falsetis lauldud tilulilu maagu. Ütlen ausalt, et see ei ole, mitte et see oleks halb või ma nagu ei taha öelda, et see on hea või halb või midagi, et igalühel enda omaga see viimase pakun mingi viie aasta nagu ei kõneta mind mitte kohe mitte üldse, sest noh, ta, ta ei kõneta mind ei oma nagu seal ei ole, tavaliselt ei ole seal meloodiat. Tavaliselt on need lood kõik nii sarnased, et no ma ei suuda endale eriti vahet teha, et kes mida parasjagu laulab, et tegelikult väga ei huvita ka, et kuidagi jah, ma ei tea, millest see on tingitud, aga ütleme niimoodi, et mulle pakub palju rohkem see musa, mida tehakse teisel pool seda suurt lompi. Kui sa nüüd enda tegevuse peale vaatajad, kõik need aastakümned. Ta võiks öelda, et unistused on täitunud või isegi käinud üle selle, millesse oskasid unistada. Ja nad on nii ja naa, et, et eks muidugi noorel mehel on unistused väga niuksed lennukad ja ja selles osas noh, võiks ju mõelda, et ega teed on lahti, kuni nad on lahti, onju aga, aga tänulik tuleb olla igatahes iga sentimeetri eest, mis on saanud laval olla, et ma olen, ma olen väga rahul kõige sellega ja ja see on niisugune asi, mille nimel nagu üldse, et ma olen ja toimetan, et mulle väga meeldib ja ja ma tunnen, et, et ma tahan seda teha ja see on kõige olulisem, et keegi ei sunni mind sinna ja et muidugi oleks saanud paremini aru, oleks saanud ka oluliselt halvemini ja panen sinna enam-vähem tekkida ja saatekülaliste käest küsida selliseid küsimusi, mõne mõni võtab natukene mõtlemisaega, teised vastavad kiiremini, et ta oskaks ette kujutada sellist maailma, kas suitseb muusikat? Ei oleks? Ei oska. Mul ei ole sellist maailma üldse olnud kunagi ja mul, ma arvan, ei tule ka. Et muusika on sinu elus ikka tohutult suurt rolli mänginud ka edaspidi ja et see on kõik nagu selles suhtes, et see on, ongi mu elu. Nii ta on, aga suur aitäh sulle, tulid siia saatesse, aitäh sulle ja kuulame siis lõpetuseks Smilersi siiamaani kõige värskema loo seisan põõsas, ütleb vahelsete Smilers vaheliselt Smilers, kumb siis õige on öelda ütlengi nii nagu tahan, et selles suhtes ei olegi õiget ega vale, et saab, saab öelda mõlemat pidi, kuidas suupärasem on? Nii, aga tee, mis sa tahad, tee, mis sa tahad. Nüüd on suur tänu sulle, aitäh sulle. See oli siis saade, heli nälgi. Hendrik Sal-Saller oli külaliseks ja jutte juhtis Andres Oja.