Kohe algab maailma esimene raadiosaade, mille kuulamiseks on vaja jagada vanemliku selgitust. Tuline tervitus kõikidele inimestele, 28 aastat on möödas sellest, kui ma viimati ise selle mikrofoni taga üksinda saadet tegin. Täna on tähtis päev, täna on 28. raadio kahe sünnipäev ja loomulikult soovin kõikidele kuulajatele, aga ennekõike Meie sünnipäevalapsele raadio kahele palju õnne sünnipäevaks. Miks on selle saate kuulamiseks vaja väikseid ettevalmistusi teha ja võib-olla jagada natuke vanemliku selgitust, selleks on õigupoolest põhjuseid õige mitu. Esiteks raadio kahel on sünnipäev. See tähendab seda, et siin ei ole kunagi keegi päris normaalne olnud sünnipäeva päeval, need on ikka olnud niisuguseid natukene üle annetud päevad. Teine põhjus on selles, et selles saates võib kuulda niisugust muusikat. Tavaliselt võib-olla te kuulnud ei ole mõnda niisugust vana lugu, millega teie kõrv ei ole harjunud ja kolmas põhjus on selles, et stuudios on Allan Roosileht täiesti vaba mees. Need ongi need kõiges suur rännak. Kui see laul esimest korda ilmus aastal 1963 ja, ja nii liini esituses Sydney jõudis Ameerika Ühendriikide edetabeli esikohale, siis peeti vajalikuks selgitada, et niisugust surfilinna, kus ühe noormehe jaoks oleks korraga kaks neidu, päriselt olemas ei ole, et see on tegelikult üks selline väljamõeldud koht, kus selline asi toimus. Väljamõeldud ei olnud, aga kõik see surfimuusika saigi tegelikult alguse just nimelt sellest laulust ja sealt edasi tuli juba piits. Poiss tuli Sorfini Uuessey ridamisi Ameerika Ühendriikide esikoha hitte, kõik meeletult kihvtid, suvised laulud ja sai alguse täiesti omaette muusikastiil. Aga raadio kahel on täna sünnipäev, mis tähendab seda, et meil siit stuudiost taastub läbi terve hulk igasuguseid põnevaid tegelasi on oodata siia Ivan Oravat. Võib-olla saame Ott Tänakuga ühe intervjuu teha, tõsi küll, mitte pika, sest ega tal aega eriti ei ole, aga midagi ehk ikka. Ja praegu on meil stuudios Ivo Linnat Ivo Linna la suudalus kloostri ja ma pean ütlema selle roosile, poisi saated tahaks kohe lamda gelaste terve päeva läbi kuulata õhtul diskoässaga seda muusikat seal küll oleks hea, kui vana laseks natuke tantsida. FILM AP. Minu meelest see aeg, et seda lugu võiks juba raadiohitiks nimetama, ei ole veel saabunud, aga ma usun, et see kindlasti saabub sellepärast et supernoova ja Robert Linna ja Ivo Linna koos tehtud eesti laulule laul on minu meelest seda igati väärt. Aga nüüd oleme me jõudnud täpselt sellesse punkti, et meil on aeg võtta ühendus Ott Tänakuga ja uurida, mismoodi tema sõidud viimastel päevadel läinud on. Hallo ot, kas sa kuuled? Ühe asja sain ma kindlasti selgeks, et Ott Tänakul on selline auto, et kui see juba kord on käima lükatud ega seda siis enam pidama ei saa. Vähemalt niisugused hääled on tegelikult juba varasemast ajast meile stuudiosse laenatud ja see oli loomulikult seasten. Timber Leic käens, toppis Perling meiega, suundume siit edasi. Rootsi. Aastal 1967 ilmus muusikal heer. Midagi lase päikesel tuppa paista Lethessanšai ning 1967. aastal loodi muusikal juuksed Keer ja 68. kantisega Broadwayl ette, aga sealt tuli kolm superhitti, mis jõudsid kõik Ameerika Ühendriikide edetabeli kõrgeimatele tippudesse ja üks nendest oli just nimelt leppidessanšain, millega Anya Flowers tuli välja 2001. aastal. La Camilla oli sellel ajal ansambli liige ja nii nagu ma teiste lauljate käest olen kuulnud, on tal elu olnud väga raske ja keeruline. Aga fakt on see, et igal juhul amino, flavers on käinud Eestimaal ka esinemas. Võilavdan andis ürituse, laval on nad esinenud, see oli midagi täiesti eriskummalist, mina nägin neid siis esimest korda, aga ka sel aastal tuleb, muilavdan, andis täie hooga 29.-st 31. juulini ja üks on selge, skuuter on tagasi. Nii mängis meile Scooter, vana hea räbal yell 80.-te aastate pilli iidoli hitt ja 97. aastal, aga mitte ainult siis olid muudkui kontsertsaalides kuutrile välja müüdud. Nüüd on nad tagasi 30. juulil lauluväljakul. Nii et mis muud, kui jääme ootama. Aga vahepeal on meil stuudiosse saabunud raadio kahe sünnipäeva tähistama uusi külalisi. Tere, mina olen Anne Veski ja mul on nii hea meel, kui hommikuti raadiost kuuled Allan Roosilehe, tema omad. See on ikka nii hea kuulata Anne Veski ja loomulikult atmosfäär läheb siis kohe palju lahedamaks. Aga kas oli atmosfäär ka siis lahe, kui ma kohtusin niisuguse mehega, kes oli äärmiselt populaarne 99. aastal näiteks kariibidel seal saartel oli ta lausa jumalus, aga ta on ka Eestimaal käinud. Otepää piits paaril aastal 2003. Kõige nukram lugu oli see, et sageli ise tegelikult väga pahas tujus, sellepärast et siis olid tema pillid jäänud puhtalt kaduma lennukis Lufthansa lennukis kusagile Saksamaa ja Eestimaa vahele ja pillid tuli siit laenutada, nii et isegi süntesaator tuli siit kohapealt võtta. Aga ometi ühtegi hittide tegemata ei jätnud ja pidu läks täie hooga käima. Mis sellest, et vihma 100. šahi. Härra Laina ei olnud tegelikult esimene, tema hitt, tema jaoks oli see esimene hitt, aga see oli väga vana lugu juba ilmunud 58. aastal Jamaical Kingston Is välja antud. Aga igal juhul Shagi meeleolu läks ka paremaks ja ta ütles, et Ta tuleb kindlasti Eestimaale tagasi ning põhjus oli ainult üks, sellepärast et Eestimaal on nii palju ja nii ilusaid tüdrukuid. See on nüüd küll õige ja selles võid täiesti kindel olla, aga meil on saabunud stuudiosse täiesti uus külaline ja selleks on härra Ivan Orav. Tere tulemast saatesse, Ivan Orav. Tõesti hea meel teid siin kohata, et teil oli aega ka meie saatest läbi astuda. Kas Eestimaal on siis asjad tõesti nüüd lõpuks nii korras, et Ivan Orav ei peagi enam võitlema nii-öelda sõna relv käes, vaid? Rahulikult koos tuuriga ja kontsertidega mööda Eestimaad ringi tuuritada. No igaüks ei välista teist tegelikult. Ma loodan, et selle tuuri ajal saab tantsida ja karata ja möllata. Nii nagu ikka tõelisel esimese Eesti vabariigi ajal siis tants ja trall käis hommikust õhtuni, sest teatavasti valitses Eesti esimeses vabariigis küllus ja ja sellepärast neid tööpäevi oli ausalt öelda aasta jooksul, nii et otsi tikutulega seda põhjust, kus oli vaja tööle minna pühasid ja riiklikke pühi ja neid oli ilmamast palju ja inimesed olid töökad, töö tehti ruttu ära ja sellest tuli ka küllusetants ja trall käis hommikuni ja aga ma loodan, et see trall tuleb samasugune nüüd selle teise Eesti vabariigi ajal ja inimesed, kui nad ennast hingetuks tantsivad, eks siis astun lavale, mina ja suudan natukene, võib-olla nagu mõistus koju kutsuda jälle, mis meil siin viie-kümne aasta jooksul nagu tiblad poolt väga puhutud on ja mis koha peal, seda mõistust nüüd oleks vaja, võib-olla kõige kiiremini ja, ja hakata neid tagasi tooma. See, mis on ära puhutud. Nullustan kuule, palju ikka lollus on ikka tõesti kole palju ja. Eks ma kavatsen ka selle reisi ajal armastusest rääkida, sest armastus on igasuguseid, eks mõni armastab naisterahvast, mõni meesterahvast, mõni armastab tööd, mõni armastab raha, eks kõigest sellest kõigest sellest tuleb rääkida. Ega siin korras asjad Eestimaal veel sugugi ei ole, ei ei saa mina veel kepi nurka panna. Tere, mina olen Maria ansamblist Best Before. Kuulate tõenäoliselt maailma parimat show'd Allandraasile, roos. Siis, kui see ilus lugu sündis, kirjutati aastanumbriks 1996 ja ansambel oli legendaarne vest Pifoor. Siit kutsun teid aga edasi Rootsimaale ja sõna saab mees, kelle nimi on Idaip. Ära nüüd ära mine närvi, võta nüüd ikka päris rahulikult ja hakkama. Taip esimesel plaadil aastal 1996 tegi just nimelt sellist muusikat ja selle plaadi nimi oli loomulikult tiks floora ei taipa, on käinud korduvalt Eestimaal ja loomulikult esimene küsimus, mis talle ikka esitatud on. No miks sa siis sihttaipavad, et miks selline nimi ja ta on ütelnud, et tal oli Iidaibisele legendaarse jaaguari mudeli pilt seina peal ja isa oli tulnud tema tuppa alati sisse, kui ta oli veel väike poiss ja ütles. Kuule, sina, Iidaip sealseid talle külge jäigi. Igal juhul lenda nagu vabav deemon oli selle laulu pealkiri kiri ja minu meelest see lugu sobis siia väga hästi, aga me tuleme nüüd tagasi jälle taas eesti muusika manu. Daniel Levi viinalass ja minu meelest üks parimaid lugusid, mis Eestimaal üldse sündinud viimastel aegadel on, no lihtsalt on tulnud hästi välja ja sinna loomulikult käib juurde ka üks lahe video. Aga veel üks väike meeldetuletus ajaloost, 96. aastal, Siinanši oli eurovisioonil, jäi kaheksandaks lauluga ooh Ast leedud mitu, kuidas sa ütled niisuguse pealkirja välja, kes seal osa on kirjutatud sulgudesse? Ma olin ise kohal 97. aastal Otepää kaardil, kus oli ise kohal ja mõtlesin just, et ei hakka tagasi sõitma, et õhtul võib-olla saab temaga väikese intervjuu teha ja mine tea, piltigi selle peale, ütles tollal, kes teda esindas, Jüri Pihel ütles, et ei, ei, ei, ei, mänedžer ei luba tal ühtegi inimest sinna ligi, mitte ühtegi, mitte iialgi, mitte mingil tingimusel. Ma mõtlesin, ma ootan selle päeva ikkagi ära, õhtul tuli tõepoolest siin suure saatjaskonnaga, oleks ta siis sinna, kadus kuskile taharuumidesse ära ja lõppes kõik sellega, et me tegime põsed koos pilti, nii et alati ei maksa kõike seda uskuda, mis esmapilgul paistab. Siin on, see oli 96. aastal Oslos eurovisioonil kaheksandaks jäänud, siis ütles ta täitsa ükskõik, kuidas asi välja tuleb, sellepärast et laul oli jõudnud juba Briti edetabelis esikohale ainult seal, vaid mitmel pool teisteski riikides, troonis ta edetabeli kõige kõrgema pulga peal. Nii oli siis see China siiga väga armas ja meeldejääv. Nüüd aga tahaksin ajaloos keerata ajalooratta just selle koha peale, kui raadio kaks tegelikult alustas ja mul oli au mängida tõepoolest eetrisse raadio kahe esimene lugu. Valisin selleks Queeni sammaritson lamp, küll ma mõtlesin, millist lugu võiks sinna mängida, kas see peaks olema mingisugune Eesti lugu, sai kaalutud ühte ja teist, aga parasjagu niisugust lugu ei olnud, mis oleks andnud kogu raadio kahe tollasele suunale õige mineku, aga samba litsun laevu, kedagi armastada armastuse teema ja kõik muu, mis raadio ja kuulajate vahel ju alati olema peab, see nagu mahtus sinna vahele väga ilusasti. Ja seetõttu sai see lugu valitud. No pealegi sellepärast ka, et umbes aasta tagasi enne raadio kohe alustamist, 92. aastal oli siis olnud suur Fredi Mercury mälestuskontsert Wembley staadionil, mis tõi kevadel, kui aprillikuus 72000 inimest. Ja seetõttu siis tõepoolest 93. aastal, kui raadio kaks alustas, sai esimeseks lauluks just nimelt kuini viienda plaadi Lugus samba. Palju palju õnne sünnipäevaks, raadio kaks, raadio kahe esimene lugu, 1993. aasta esimesel mail kell 12 läks lugu eetrisse ja mul oli au seda lugu mängida. Aga me võtame nüüd ajaloos jälle ette ühe pöörde, noh, kaua sa ikka seda ilusat muusikat kuuladeks ka. Meil on omad vimkat sees ja mõtlevad nad igasuguste rumaluste peale, aga seda mõtlevad ka ansamblid, slipi stiibers ja ansambel Leningrad kaubois. Mõnes mõttes on nad justkui võrdsed, sellepärast et seltskond on enam-vähem sama. Aga nende võllanaljad on ikka olnud täiesti metsikud aegade jooksul. Kunagi, kuis liiprid olid Leningradis, tollases Leningradis, siis hakkas bussijuht tagurdama, ütles poisid, aidake. Öelge, et kaua ma võin tulla, poisid, Tullu tullu ei tule. Tule rahulikult, siis olid juba prügikastid ümber ja täieliku paanika oli seal parklas ja kõik oli segamini pööratud, poisid. Stopp. Nüüd oleme täpselt õiges kohas. Ei, mina olen Leningrad kauboikuudele Allan Roosileht. Omavaheline läbisaamine ei pea sugugi nii karm olema, võib-olla ka märksa mõnusam ja parem. Ja sellest annab meile tunnistust lugu, mida kohe kuulama hakkame, sellepärast et Liis Lemsalu ja Stefan on saanud laulu doomino kokku mängimiseks. Liis Lemsalu ja Stefan tõestasid täiesti veenvalt, et omavahel võib ka väga hästi läbi saada, nii nagu nemad doominolaulu sünni ajal. Aga lugu on valmis ja ootab raadiotes mängimist ja tegelikult ei ole siin midagi oodata, vaid ammuda juba mängibki. Aga lugu, mis vahepeal on kiputud, ära unustama, kutsun teid nüüd tagasi aastasse 1963, kui ilmus biitlite legendaarne teine album. Minu meelest on väga mõnus mängida selliseid vana saundiga lugusid siia vahele nendele uutele, mis on siis niisuguse väga väljamõeldud, väga hästi välja mõeldud, tasakaalustatud ja miksitud saundidega just niisugust lahedat garaaži saundi vahele ja seda ansambel piidus igal juhul pakub. Nüüd aga on veel kas sünnipäeva lugu Raadio kahele ette mängida, nimelt täpselt peale raadio kahe sündi, kaks aastat 1995 ilmus sul niisugune kummaline koosseis välja, nagu siin võldis Sebastian ja neil oli selline laul, mille pealkiri oli šanap anud või ütleme nii. Ja lugu on tähelepanu väärne veel ka selle poolest, et siin võis Sebastiani, ootame me tõepoolest neid, seda kollektiivi siis Eestimaale, seda juba vilavdan, andis ürituse raames 29.-st 31. juulini, nii et tõepoolest siin võis, Sebastian peaks olema juba laval, 31. juulil. Soovin raadio kahele palju õnne sünnipäevaks.