Vasar tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios saatekülalistena kasvatusfilosoof Airi Liimets. Tere Airit pere ja muusikaõpetaja Külli erime. Tere, Külli. Tere. Ja nagu saatekülaliste tutvustusest võib aimata, hakkame täna rääkima muusikast ja veel niisugusest spetsiifilisest teemast nagu lastele laulmine ja miks see oluline on? Aga enne seda tutvustan ka pisut värskelt ilmunud kultuuriajakirjandust ja kuna meie teemaks on ka muusika, siis mõtlesin, et paari sõnaga tutvustan ka ajakirja muusika mai numbrit kus kaanelugu on siis helilooja ja kultuuriloolasest Alo Põldmäest. Samuti arutatakse muusikute tegutsemisvõimalustest koroonaviiruse ajal ja tähistatakse Eino Tambergi üheksakümnendat. Nii et kes siiamaani pole seda ajakirja muusika enda jaoks veel avastanud, nendel on ka päris korralik kodulehekülg, nii et soovitan selle ajakirjaga tutvuda. Aga samuti on ilmunud maikuu keel ja kirjandus, kus on juttu Jaan jõge, veri rahvaluule loengutes, Tartu Ülikoolis. Need see on väga põnev lugemine, kindlasti soovitan sellega tutvuda. Ja samuti Mall Hiiemäe ja Mari-Ann Remmeli artist hetkel, milleks meile kohapärimus samuti väga-väga põnevaid asju, saab sellest artiklist teada. Ja maikuuakadeemias kirjutab kõigepealt Jaak Jõerüüt sellisel teemal nagu Eesti idee. Päris põnev lugemine on Enn Tõugu artikkel arvutitest esimestest arvutitest Eestis, kuidas need siia toodi, millised nad olid kõik ja nii edasi ja Tiiu Kuurme artikkel uus haridusest kõnelev sõnavara on samuti mõtlemapanev lugemine, nii et soovitan siis ka maigu akadeemiale pilgu peale visata. Meie aga läheme nüüd oma saate põhiteema juurde. Jätkub kultuurisaade vasar ja kutsusin sel nädalal stuudiosse kasvatusfilosoofia Airi Liimets ja muusikaõpetaja Külli erimäe sest mõnda aega tagasi ilmunud ka ühes kultuuriajakirjas mäetagused, mis ilmub tegelikult juba väga pikka aega ja mis on kõik, artiklid on vabalt loetavad internetis, nii et kui te lööte sissemäetagused, ajakiri, te leiate selle kodulehekülje eelmised ja praeguse numbri. Ja selles numbris, mis nüüd viimati ilmus, on Teie kahe artikkel, mis keskendub siis laulmisele, lastele, laulmisele, selle pealkiri on lapsele laulmise fenomen koduses kasvatuskultuuris. Ja see oli teema, mis mind hakkas köitma huvitama, sest et ma arvan, et suurem osa inimesi üleüldse selle peale, et kuivõrd oluline osa tegelikult lastekasvatusest on ka muusikal ja just sellisel kodusel musitseerimisel kõige lihtsamalt, kasvõi unelaulu laulmisel kõige lihtsamal koos mängimisel, kus, kus ümisetakse kas või mõnda mõnda laulu või kindlasti on peredes ka oma väljamõeldud laulukesi, mida üksteisega jagatakse. Ja, ja kuna muusika üleüldiselt on ju kultuuris väga olulisel kohal, siis tundus, et võiks seda teemat natukene laiemalt käsitleda ja võib-olla esimese asjana küsikski võib-olla siis Airi sinu käest. Sina kirjutasid sellele artiklile niisuguse teoreetilise sissejuhatuseta, millest siis nagu lähtuda sellest räägime muusika olulisusest, ütleme kultuuri, kultuuri, järjepidevuse, Ale või kultuurisellisele toimimisele laiemas mõttes. Ja muusika on kindlasti nii nagu kirjandus ja muu kunst kuulub ka meie kultuurimällu. Ja tegelikult üks uurija teadlane, sakslane Rupreist mattis ütledki, et muusika on üks olulisemaid kultuurisümboleid kultuurimälus mis just nimelt aitabki põlvkondi omavahel sidustada aitab omavahel siduda minevikku, olevikku, tulevikku ja oluline on seal oleviku vaatepunktist lähtudes see mitte ainult muusika iseenesest vaikse muusika kui selline, siis see, kes kuulab seda muusikat või kes tegeleb selle muusikaga, ühesõnaga see inimene, ja võib-olla kolmas, kõige olulisem komponent ongi vast just nimelt see kultuuriline kontekst ja see reaalsus ja need kõik kolm hakkavad omavahel nagu kaasa mängima ja loovad sellise teatud konteksti. Ja just nimelt võtavad siis muusika tähendus sõltubki sellest mitte ainult muusikast endast, vaid sellest, mis tähenduse omistab sellele muusikale see inimene, kes muusikat kuulab või kes seda muusikat teeb. Ja ka see, missugused kultuurilised sümbolid ja tähendused on üldse liikvel vastavas kultuurikontekstis. No eestlased on teadagi laulurahvas ja meie võib-olla üks suurimaid kultuurisümboleid on, on laulupidu, mis paneb seda rahvast ühes ühes rütmis hingama iga paari aasta tagant. Aga kui nagu muusikast siiski natuke laiemalt rääkida või tegelikult muusika ise on ju väga lai mõiste. Et seda nagu defineerida, mõnes mõttes on väga keeruline ja mulle nagu sellest artiklist ühe huvitava asjana jäi silma see, et neid nii-öelda häälutusi, mida võib-olla me nagu sellises eesti vanemas traditsioonis võiksime lugeda ka laste lauludeks, mida, mida emad omal ajal siis viiside, hälli karjamaale ja seal võib olla imisesid neid üldse ei peeta laste lauludeks või seda õieti nagu muusika defineeritagi või, või on, on see siiski muusika, Küllid nopiir, muusika ja mitte muusika vahel on väga ebaselge ja noh, seda ei defineeritud muusikana võib-olla seal just vanemas rahvalaulus, sest nende jaoks oli ka see selline jorutamine ja niisama ütlemine, mitte laulmine, ET hällilaul oli juba laulmine. Ja tänapäeval üldse lastelaulu ime, mõtleme üldse teistsuguse näoga, et lastelaul on autorilaul, ta on kindlasti mõeldud lastele laulmiseks. Et ta on väga pedagoogiline. Jah, omaette küsimus ongi tõesti nii nagu lastekirjanduse puhul, et, et mis on lastelaule, et kas ta on lastele suunatud või on pidanud lapsetada otsapidi looma või peavad lapsed seda esitama, et kuidas, kuidas seda lastelaulu kitsamalt natukene fineerida. Lastelaulul ongi hästi palju tähendusi ja, ja, ja kindlasti ei saa ühte tähendust öelda, et tal on ütleme nii, et kolm tähendust vähemalt, et üks on see, et see, mida lastele lauldakse mida lapsed ise laule laulavad ja kolmas definitsioon on siis see, et mis on lastele mõeldud laulmiseks repertuaar juba kindel. Aga kui mõelda nagu selle peale, et mismoodi see laulutraditsioon on nüüd muutunud, et ma saan aru, et, et oma uurimusest võrdlesite neid vastuseid, mida te siis inimestelt küsisite. Umbes 10 või 20 aastat tagasi tehtud uurimusega? Ei Anu Vissel uurimus on, algab 1990.-test aastatest siis veel pikemat aega tagasi. Kuidagi mulle tundub jätkuvalt, et üheksakümnendad olid alles, et see tundub, et, et ei olnud kauem kui 10 maksimaalselt 20 aastat tagasi, aga kui palju siis on muutunud see, mis, mis Eesti kodudesse muusikaga seoses toimub? No mis oligi väga tore ja üllatav avastus oli see, et ega väga palju ei olegi muutunud, et kõige populaarsem unelaul on olnud, et täpselt sama juba aastast 1990. Ja see on karumõmmi unelaul, see on Eino Tambergi lastelaul mis sai oma populaarsuse Entel-Denteli lauluvõistlusel. Ja see ei näita mitte ainult selle laulu headust võtja, tegelikult näitab ka televisiooni algusaegade suurt mõju. Aga kui nüüd võtta tõesti sealt väga-väga vanemast traditsioonist, et kui me siin rääkisime sellest, et muusika ju tegelikult on ka paljuski või ütleme, kui me räägime mingisugusestki, kultuurilisest järjepidevusest, mille osa muusika on ja ta on paljuski ikkagi kordamine. Et millised on meie, võib-olla siis kõige vanemad, niisugused muusikalised osised, mida jätkuvalt veel igapäevaelus siis nii-öelda tavalises perekonnas võib olla teleümardatakse või lauldakse sedasama mängitus, laul ongi nagu omamoodi fenomen sest see on ilmselt üpris otse traditsiooniline säilinud sealt nii kaugest ajast, mida me ei suuda isegi mõõta. Et kõik need traditsioonilised mängitus, laulud nagu sile tee ja kõik need on, need püsivad võib-olla ikkagi raadiokuulajale natukene, kes ei tea nii hästi neid termineid, räägiks lahti, mis asi on mängitud, laul, see on see, kui sa võtad oma pisikese sellise aastase lapse, võtad põlve peale ja, ja üritad tema meeleolu tõsta. Mängid temaga, aga sinna juurde käib natukene teatud sõnad või, ja see ongi, milleks seda ei lauldud kunagisest, kui sa mängid seda, sile tee, sile tee, auklik, tee, auklik tee, eks see auk, et siis see ei olegi ju, seda ei saa eriti eriti laulda. Aga helikõrgus, seal mängib rolli. Airi kas, On tehtud ka uurimusi selle kohta, kuidas inimesele või ütleme siis, lapsele mõjuvad sellised mängud, et kuidas ütleme, üks asi on lihtsalt, et ema võib-olla loob lapsega nagu sellist mängulist kontakti niisuguste mängudega, neil on lihtsalt lõbus koos. Aga kuidas, kuidas see mõjub? Ütleme siis sellises laiemas kultuuripildis, et, et kui, kui oluline see on, et, et need laulud ja mängud, mida, mida seal kodudes kasutatakse jätkuksid nii nagu nagu Külli just kirjelda. No see ongi see väga hea näide kohe, et see repertuaar, mida laulda, aga kas see on püsinud läbi aastakümnete, need, mis on esimesel, teisel kolmandal kohal, laulud, need on püsinud jätkuvalt ja see nüüd osutabki tegelikult sellele, mis on ka muusik, ka kui kultuuri sümboli üks olulisi funktsioone, see on just nimelt, et see sellise emotsionaalse ühtsustunde loomine. Ja muide, ma arvan, et sellel püsibki tegelikult ka see meie laulupeo traditsioon sest omal ajal mul muusikaakadeemias magistrandid tegid päris palju uurimusi lausa sellise seeria laulupeoga seoses. Ja sealt tuli muidugi välja, seal puudusid, olid nii lastekoorid kui meeskoorid, naistekoorid ja tuligi ilmsiks, et ega laulupeo puhul see laul kui selline ei ole see, see kõige olulisem, see on lausa kusagil kolmandal-neljandal kohal, vaid tähtis on just nimelt tegelikult see sotsiaalne aspekt, et tullakse, kui ollakse koos ja peaaegu ühest suust vastatakse, et kui küsida, et mis tähendus sinu jaoks üldse laulupidu kannab siis on ühtsustunde tamine. Aga nüüd see, et see muusika tekitabki just nimelt sellist ühtsust, tunnet, see osutabki sellele, et muusika vastu, et võib-olla erinevatel tasanditel ja lausa räägitaksegi ühelt poolt muusikaga kuulamisest ja teiselt poolt muusikakuulmisest ja nüüd kõik see, mis seondub sellise emotsioonidega tujudega, mis on muide ka koolinoorte puhul muusika kuulamise üks põhilisi funktsioone, nad ei tee, nad ei kuula teadlikult teatud muusikat, vaid see ongi see, et nad kogu aeg peab mingisugune muusikataust neil jooksma nad kuidagi kuulad, võtavad seda terve oma keha ja ihuga vastu. Nii et see on seesama fenomen, mis tekib seal lauluväljakul mida kõik ütlevad, et see on nii ülev ja hea ja paneb nutma ja nii edasi. Aga see ongi see, et seda mitte teadlikult ei kuulata. Ta vaid seda võetakse terve oma keha ja ihuga vastu emotsioonide tasandil. Ja siit muidugi, kui juttu edasi veel arendaks, siis on seotud muide eneseteadvuse kui sellisega. Et eneseteadvus ongi vaadeldav ka poolt. See refleksiivne eneseteadvus, et ma mõtlen ja tean, et ma olen olemas ja kõike teen justkui teadlikult. Aga algupäraseim eneseteadvuse vorm nagu vähemalt juba ka mitmed aastakümned on sellest räägitud. Seostubki tegelikult Ta mitte ajalise mõtlemisega minevik, olevik, tulevik, vaid see on ruumiline ja ihuga seotud ihuline fenomen, see tähendab see seostubki ruumi kontekstiga ja sellega, et ma tunne, mitte, et ma tean, et ma olen olemas ja mõtlen selle üle. Vaidmata tunnen, et ma olen olemas ja seostubki, vaat just nimelt liikumisega ja oma ihutundega sõna otseses mõttes ütles. Nii et väga paljuski ma arvan, see meie laulupeo traditsioon püsib just nimelt vaat sellel eneselt headluse algu pärasemal vormil, kus tekib see ühtsustunne ja muide tahetaksegi ka seda sai küsitud. Ma mäletan, et kuidas te suhtute sellesse, et meie, dirigendid soovivad väga seda laulupeo repertuaari uuendada ja kaasajastada ja ja tegelikult keerulisemaks muuta. Ja inimeste soov on mingi jätkuvalt läbi aastakümnete Te kuulda neid kõige vanemaid tuntumaid koorilaule jäi meelde lausa esimestel kohtadel oli sealse kaunimad laulud, nii et justkui saada kinnitust, et me kuulume nende laulude varal. Kokku ja ma olen ka kuskilt lugenud, et koorilauljatel on mõõdetud, et süda hakkab ühes rütmis lööma sel ajal, kui nad laulavad, et muusikal on täiesti selline psühhofüsioloogiline mõju. Jah, ja ma arvan muide, et see lapsele laulmine, miks on nii väga oluline sellele väikesele lapsele, see tekitabki ka lapsevanemaga sellise emotsionaalse ühtsustunde ja üldse mitte mõistus tasandil vaid just nimelt emotsiooni ja sõna otseses mõttes ihutasandil see ema ja laps või miks, miks mitte ka isa ja laps hakkavad olema nagu üks ihu selle mingisuguse laulu kaudu. No ema ja laps ühel hetkel ongi üks ihu ja öeldakse, et juba muidu, kui vanalt net? Lapsed seal kõhus hakkavad helisid kuulma, et juba juba lapseootel naine tegelikult ju soovitatakse, et võiks oma oma lapsele laulda. Aga kuidas nüüd uurimustest välja tuleb, kes meie kodudes tegelikult lastele kõige rohkem laulavad, emad-isad või vanaemad või hoopis ma ei tea, unud noh, tegelikult ikka emad laulavad kõige rohkem, sest tema on tavaliselt kõige rohkem ju lapsega kodus. Et, aga mis sellest uurimisest tuli nagu üllatava avastusena välja, oli see, et et vastassugupoolt alahinnatakse, et pärast emad arvavad, isad laulavad vähem ja vanaisad ja, ja samuti samuti mehed arvasid millegipärast, et, et ikkagi mehed ikka rohkem ja naised natuke vähem. Et see oli, see oli selline kummaline leid, mis, mis ei olnud eesmärk omaette, aga tuli välja. Aga kas on ka erinevus selles, kuidas lauldakse vastassugupoolest lapsel, et kas emad tütardele laula teistmoodi kui näiteks isa tütardele? No nii täpselt me tõesti ei uurinud. Aga minu meelest ma mäletan, mingid erinevused natukene olid. Et mida armastatakse laulda rohkem tüdrukutele ja mida poistel ja tüdrukutel oli minu meelest selliseid rahustavamaid laule ja poistel olid sellised nagu energilised Kas ei olnud nii põhjalikult, ei saanud uurida, kuna isade, nii-öelda meeste osakaal oli selles väga väike. Ja, ja tänu sellele ei saa põhjapanevaid järeldusi teha. Ja mina lugesin teie artiklist sellise lause, ma loen selle ette endaga samast soost lapsele laulavad mõlemad mõlemad mängulisemalt kui vastassoost lapsele, eriti suur vahe on isade laulmisel, kes poistele laulavad mängulisemaid laule, tüdrukutele pigem hallitavad ja rahustavaid laule. Aga see, ma saan aru, tegelikult viide internet teie uurimusele vaid vaid ühele teisele uurimusele, nii et seda te teie uurimusest eesti perede kohta ei järeldanud? Ei järeldanud tõesti. Aga mida te järeldasite eesti perede kohta, et ma saan aru, et ikkagi võrdlesite siin Ameerika Ühendriike, kõikide ja isegi Austraalia ja veel õige mitmete maade traditsioonide või kommetega, et, et kui universaalne see lastele laulmine on ja kas kuidagi Tulaka kultuuriti mingeid erinevusi? See on kindlasti väga universaalne, laulavad kõik emad. Ja väga traditsiooniline on k, et lauldakse oma kultuurilaule. Et Brasiilia vanemad laulavad Brasiilia laule. Aga põdra maja ei ole tegelikult Eesti omal ajal ei ole, aga see on nii Eesti omaks saanud, nii et see laul, mida iga iga eestlane vist ilmselt teab ja oskab une pealt laulda See on tänu Entel-Denteli le ilmselt Jah, jälle, et jälle pärit on laul Entel-Denteli lauluvõistluselt. Aga millised need erisused veel on, kui sageli näiteks lauldakse, kas seal on erinevused sees, kas näiteks jällegi eestlased, kes peavad ennast laulurahvaks, kas meil lauldakse näiteks kodudes sagedamini lastele või vastupidi tuleb välja, et me oleme hoopis kesisemat kodus lauljat kui mõned teised. Tegelikult seda on kõige raskem hinnata, sest mina täheldasin, et pigem see sõltus, kuidas küsitakse. Et kui küsida, et kas laulad mitu korda päevas, siis tahab iga vanem olnud väga hea. Ja, ja kui ma võrdlesin neid skaala siit, need olid erinevad, erinevatel uurijatel on olnud erinevad, et siis tavaliselt seda esimest vastust ei pandud, kõige populaarsem oli number kaks vastus. Nii et kõik tahavad olla väga head, aga võib-olla ma nii tubli ei ole, et ma mitu korda päevas ei laula, aga noh, siis kord päevas laulan ja kui kõige skaala esimene on kord päevas, no siis ma võib-olla laulan mitu korda nädalas, eks ju, seal skaala teine aste. Kui sa küsid inimeste arvamusi, siis see on tegelikult Ja et võib-olla minu mäletamist mööda oli mate, vaatasime seda kasvatust tuuri ka seoses rituaalidega ja rituaal on selline väga regulaarseks saanud teatud reeglitest koosnev tegevus ja minu meelest see, mis kõigile kultuuridele oli tõesti ühine seoses nende lapsele laulmisega ja nende laululiikidega oli ainsana võiks seal Trituaalseks tegevuseks vat nimetadagi hällilaule. Et kõik teised laulud võivad olla tõesti nagu lokaalsematest kultuurilistest eripäradest tingitud agad hällilaul on see, mis on tõesti üle maailma erinevates skulptuurides, aga muidugi noh, nad on erinevad laulu taga, et tantse hällilaul kui liik, et seda ikkagi lapsele lauldakse sellele väikesele lapsele. Teeme siis ühe niisuguse küllaltki pretsedenditu teo ja laseme reede keskpäeval kell kella kahe-kolme vahel nüüd inimestele ühe hällilaulu ja Külli, see oli sinu kindel soov, et, et me peame kuulama just seda karumõmmi unelaulu. Võib-olla sa paari lausega juhatad selle laulu siis ka sisse, et see on Eino Tambergi lastelaul, mis vist välja anti esimesena 1960. aastal sai tuntuks Entel-Denteli lauluvõistlusel ja kui me kuulame, siis see on tegelikult lastelaul, mis on mõeldud lapsele laulmiseks, aga dub, võeti kasutusele vanemate poolt. Ja, ja selles laulus on võib-olla väga uinutav valgus, aga kuule, kuulame keskelt seda kohta summ-summ siis see ei ole üldse hälli laululik. Et see on jälle, kuidas siis nüüd vanemad, kuidas nad laulavad seda oma lapsele, et me kuuleme küll originaali lapse esituses, aga kui sa paned oma last magama, siis see tõenäoliselt on hoopis teistsugune. Aga kuulame seda laulu ja loodame siis hetkel, see polnud meeles haka õhtul seda oma lapsele jälle laulda. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios kasvatusfilosoof Airi Liimets ja muusikaõpetaja Külli erimäe ja jätkame juttu too lastele, laulmisest ja muusikast üldisemalt. Põhjuseks siis see, et hiljuti ilmunud Mäetaguste ajakirjas, mille kõik leiavad internetist, kui nad guugeldavad panevadki näiteks sinna mäetagused ajakiri, seal ilmus uurimus põhjalik uurimus lapsele laulmise fenomen koduses kasvatuskultuuris, mille autoriteks ongi siis juba mainitud saatekülalised ja jätkaks natukene nüüd siin, teises saatepooles, sellega, et milline on üleüldse see, kuidas siis öelda ka muusikakultuuri. Võib-olla muutus noorte hulgas, et mis on need laulud, mida lapsed ise laulavad ja mida noored ise laulavad, et et kui palju selles on toimunud muudatusi ja kuidas see tegelikult mõjutab nende ütleme siis mentaalset olukorda. Selle kohta, mida nüüd noored ise laulavad, ega nad eriti ei laulagi, aga seda võib täiesti raudselt väita, et muusika kuulamine, kui tegevus on läbi aastakümnete olnud noort, et elus ja elustiilis absoluutselt esimesel kohal. Nii et näiteks üheksa aastat tagasi oli meil elustiili uuring just koolinoorte kohta 11. klass ja lausa 82,3 protsenti noortest kuulavad iga päev mitmed tunnid muusikat ja tõesti kuulatakse väga erinevat muusikat. Kahjuks valdavam on selline muusika ja elektrooniline tantsumuusika üldse jaguneski nagu kolmeks grupid. Missugust stiili muusikat kuulatakse, nii et popmuusika elektrooniline tantsumuusika moodustasid nagu ühe grupi teine grupp kuulus kokku klassikaline muusika siis pärimusmuusika ja džäss, need on nagu moodustavad ühe terviku ja täiesti omaette rühma moodustasid veel rokkmuusika kuulajat ja tõesti, sealt uurimusest tuli meiega välja, et on, me ei saa öelda nüüd, mis on, mille põhjus või mis on mille tagajärg et tingimata nüüd need, kes kuulavad seda nisukest, massikultuurilist, meelelahutuslikku popmuusikat, et need nüüd tingimata ongi nüüd sellised, nagu ma nüüd siis varsti need tunnused, ütlen aga, et mis, mille põhjus ka see, et nad inimestena on sellised ja seetõttu kuulavad sellist muusikastiili või vastupidi. Aga tuli tõesti ilmsiks, et need popmuusika suured austajad ongi tegelikult, et muusika kui kunst ei ole nende jaoks mitte mingi väärtus. Nad kuulavad muusikat ainult selleks, et just nimelt luua mingisugust emotsionaalset, et tuju saada, tõsta enda tuju või suunata oma tuju kuhugi suunda. Nad ei ole üldse õppimisest kui sellisest huvitatud. Mäletan, et väga huvitav vastus oli. Et mida, mis oleks vaja selleks, et sa koolis paremini õpiksid ja nad õpivad üldiselt noh, kehvasti et ja nad vastavad, et siis kui õpetaja täpselt ütleks, mida peab tegema, peaasi, et ise ei peaks mõtlema. Ja laiemas plaanis elustiilist tuli ilmsiks see, et nende suur eesmärk on saada väga jõukaks, rikkaks nad väga tähtis on olla ühiskonnas kunagi väga olulistel positsioonidel, saavutada mingisugune staatus, olla oluline, tähtis, aga selleks pingutada ei taha, ei füüsiliselt ega vaimselt. Et peaasi, et oleks mugav, rahulik elu, et ei peaks, saaks palju raha, aga selleks midagi ise teha tegelikult ei taha. Ja väga väikene refektsiivsus võime, see tähendab siis suutlikkus üldse iseenda üle mõelda, mõelda maailma üle. Ja kui seal veel oli küsimus, meil jätkus pärinevadki teie arusaamad näiteks maailma ja inimeste kohta. Ja tuligi sealt siis välja, et televisioonis ühesõnaga ka kusagilt sellistest massikultuurist, et võtavad omaks teatud trendid, mis on moes taguse edukuse trend, tahavad olla edukad, aga mitte midagi selleks teha. Aga need klassikalise muusika pärimusmuusika džässikuulajad, need võiks öelda, on siis lausa peaaegu nagu vastandlikud nendele popmuusika kuulajatele kadunud väga kultuurihuvilised, väga repleksiivsed ja mis on üks väga oluline asi veel. Ja siis muidugi see jõukuse faktor ja staatuse faktor, need ei oma nende puhul mitte mingit tähtsust, vaid pigem on need Ta anda just nimelt mingi oma panus kas siis mingi valdkonna arengusse või kultuuri arengusse üldse laiemalt. Ja mis on nüüd veel üks väga oluline asi, mis seostub ka selle muusika kuulamise ja kuulmisega on vaik, kui see armastus vaikuse talus. Vaat need klassikalise muusika armastajad, need tõesti soovivad olla vaikuses, neil on ka enamasti kodus tuli välja siis seosen oma tuba, Nad vajavad palju ruumi enda ümber, et saada olla vaikuses, iseendaga, mõtiskleda iseenda üle. Ja nad ongi väga iseseisva mõtlemisega ja nende arusaamad maailma kohta, nagu nad väitsid, tulenevadki, nende enda mõtisklus, sest selle tulemus on see, aga mitte, mis keegi kusagil ette ütleb. Aga vaat see popmuusika kuulajad, need tegelikult ei talu vaikust ja sellepärast nad kuulavadki kogu aeg sellist väga tugevat lärmakas, vaat muusikat, et vältida vaikust, sest ja põhimõtteliselt võib öelda, et seal taga on hirm iseenda ees ehk õigemini iseenda puudumise ees. Aga nüüd see kolmas, kolmas ja see on väga huvitav grupp, rokkmuusika erilised fännid sarnanevad rohkem klassikalise ja pärimuse džässmuusika kuulajatele sest rock, seal on ju ka tõeline klassika ja nii edasi ja neid iseloomustas nüüd eriliselt selline iseseisev mõtlemine ja julgus, riskivalmidus. Aga mis muidugi eristas klassikalise muusika omadest, et nad kuulavad siis väga tugevat muusikat, aga see ei ole mitte selleks, et iseennast sellesse mürasse ära kaotada, vaid noh, seon kunstiliste taotlustest tingitud nii et need on nagu piirigrupp mingite tunnuste poolest sarnased ühele poole mingite poolest teisele poole, aga rohkem siis selle klassikalise muusika kuulajate poole. Ja see on tõesti väga, väga huvitav profiil, ma arvan, et saate kuulajad kindlasti hakkasid kohe iseenda üle mõtlema, et kuhu, kuhu nad iseennast saavad siin paigutada. Muidugi rõhutaks eriliselt seda, et kõik kuulavad, ei maksa nüüd arvata, et need on mingid täiesti jäigad ja kindlad tüübid vaid et, et on liikuvad käsitamegi neid selliste liikuvate konfiguratsiooni täna ja inimene kuulab ju viimseni igasugust muusikat, ka need klassikalise muusika omad kuulavad seda meelelahutuslikku poolt muusikat ja nii edasi. Aga vot küsimus ongi see, et mis on nagu prevaleeriv jäätmi, kes seda muusikat kuulatakse. Popmuusika omad tahavadki lihtsalt meelelahutust, aga need teised kuulavad muusikat selleks, et muusika abil luua oma identiteeti ja otsida iseennast. Ja no mina olen ka kuskilt lugenud sellist uurimust, et tegelikult vägagi olulisel määral see muusikastiil, mida sa näiteks autoraadiost kuulad, mõjutab sinu juhtimisstiili. Et, et kui on ikkagi nagu väga väga niisugune agressiivne muusika, siis ka autojuhtimisstiil muutub agressiivsemaks. Kindlasti, sest inimene on tervik ja muusikal on, on selles mõttes tõesti ka ajule ju väga-väga tugev mõju. Ihuda mõjutab tal mõtlengi, et muusika suubub meie tervesse ihusse. See on nagu protsess, mis hakkab kulgema terves ihus. Kus aga lugesin ka sellist uurimust, mis väidab, et muusikaga tegelevate laste mälu paraneb või et kui kuulad mingisugust tüüpi siinsetega, sõltub, mis tüüpi muusikat näiteks õppimise ajal, et siis see meeldejätmise võime on suurem, kas ka see vastab tõele? Vastab tõele, siis ma mäletan, et juba 60.-te aastate lõpul muide tegid Ühed uurijad, muusikaõpetajad, ühe nimi oli Helvi Voore. Teise nimi ei tule mul meelde. Nad uurisid seda. Nad võrdlesid niinimetatud tavaklassides õppivaid õpilasi ja neid, kes pisid nendes muusika või kunsti erikallakuga klassides. Ja tõesti, tuli ilmsiks muusika ja ka kõik teised kunstid. Nendega põhjalikum tegelemine mõjub ta väga hästi. Esiteks matemaatika õppimist ja teiseks lugema õppimist, et need lapsed hakkavad kiiremini nii-öelda osavamalt paremini lugem mõistavad matemaatikat paremini. Nii et vot see ongi, et kunstid mõjutada tavad inimest mitte ainult nende intellekti vaid inimest kui tervikut ja õpib tegelikult ju mitte ainult inimese mõistus ja intellekt, vaid inimene õpib kui tervik. Aga kuidas on nüüd ütleme sellise õpetaja pilguga vaadates Külli, et kas need lapsed, kes võib-olla laulavad rohkem või kellele on lauldud rohkem kas on ka tehtud selliseid uurimusi, et nende selline vaimne võimekus on siis kuidagi parem, et kas see otseselt ka mõjutab nende laste niisugust arengut või, või näiteks ka käitumist, et nad on rahulikumad, suudavad paremini keskenduda või ei ole sellel muusikal nüüd nii suur mõju, et see ikkagi taandub rohkem inimese isiksusele? Lapse isiksusele ma nüüd konkreetseid uuringuid ei tea, kindlasti on, on olemas. Aga mul hetkel nagu omandi uuringutena pähe ei löö, niimoodi, aga iseenda vaatluse tulemused või kogemus minu jaoks võib-olla need lapsed, kes laulavad, kes armastavad laulda. Need on üleüldse vastuvõtlikumad kõigele et nad on valmis piima mitte ainult muusikat, vaid ka tõesti seda matemaatikat ja eesti keelt, et nad on valmis koos tegutsema, sest muusikakoolis ja lasteaias ei ole ju mitte selline eraldi aine, mida ma õpin kuskil nurgas omaette klassis vaid see on koos tegutsemine. Ja just need sotsiaalsed oskused tegelikult, et praegusel ajal on lastele üpris nõrgad, sest me oleme tähtsustanud kõiki neid individuaalseid oskusi. Tähtis on see, et iga isik oleks väga andekas ja eripärane, aga, aga sellist sotsiaalsust. Me oleme hakanud alahindama. Ja see muusika annab nagu võimaluse koos laulda, koos mängida. Nii et tal on väga palju tähtsust. See seostub need kaasel eneseteadvusega, et need hääled, mis inimene ise oma suust välja toob ja enda kehast seostubki kaad, kogu meie keel, keel kui selline ise juba on täpselt samuti aistingulise tunnetusega ja ihuga seotud. Ja ma tahtsingi justkui küsida sedasama, et minu tähelepanek ütleme siis kirjandusega seoses on see, et laste selline retooriline võimekus on tegelikult langenud, et keerulist lauset ilma vigadeta õiget rõhkudega õigete nüanssidega toonidega ette lugeda ei õnnestu sugugi igalühel, et mulle isegi vahel tundub, et kirjandustundides võiks rakendada valjusti lugemise noh, harjutusi, et tekiks enda häälega suhestumine või või oma oma tõesti selliste oraatorlikke võimete proovilepanek, et kuidas laulmisega on, et kas see läheb nagu kuidagi minu jaoks väga huvitav tähelepanek, kas sellepärast, et see ei olnud meie uurimuse teema, see nõuaks eraldi uurimust, aga aga ma olen. Ta on nagu teiste muusikaõpetajatega ja on tähelepanek, et meie laulud, mida me praegu lastele õpetame, muutuvad aina lühemaks, aina vähem sõnu aina vähem Salme. Ja, ja see ei ole ainult minu tähelepanek, vaid ka teiste muusikaõpetajate tähelepanek. Ma ei tea, mis selle põhjus on. Kas üks põhjus võib olla selles, et inimest, selle on kiire ja, ja lapsed keskenduvad vähem ja on lihtsam neid võimalikult väheste sõnadega lühikesi laulukesi kiiresti ära laulda ja siis saab jälle edasi minna. Eluga. See võib olla ka seotud meie selle kontsentreerumise oskusega, et me ei suuda enam keskenduda nii pikaks ajaks. Jah, ei, ega ma ka täpselt mingeid uurimusi siin otse öelda ei oska, küllap neid on ka olemas. Aga no mina võin tuua näite kas või üliõpilaste pealt, et kui ma alustasin õppejõuna aastal 1990, siis ma võisin anda kohustusliku kirjandusena üliõpilastel lugeda tunduvalt rohkem pakse mahukaid teoseid kui nüüd. Kui nüüd on ikka juba Nelid, annad semestris neli raamatut ja no kui juba nad ikka üle 100 lehekülje on, siis on suur probleem. Sest ilmselt vot ongi, et inimene on harjunud informatsiooni vastu võtma väga väikeste juppide kaupa lühidalt. Ja ei suudeta enam süveneda, see mõistmise küsimus. Ta loeb küll sõnu, aga ta ei saa aru nendest sõnadest Kuna meie saateaeg hakkab läbi saama, siis ma tooksin kiiresti sisse veel tegelikult kaks teemat, et ühe teema on mulle endale niisugune kinnisidee ja, ja põhiteema, see on eestikeelsus. Ja üks küsimus, mida ma tegelikult tahtsin küsida seoses lastele laulmisega, on see, et kas selliste nii-öelda tähtpäeva laulmiste puhul on täheldada seda, et eesti keel hakkab ära vajuma, sest ma kahjuks ise olen korduvalt kuulnud juhuslikud kuskil kaubanduskeskuses, kus lastetubades peetakse sünnipäevi. Et see Õnne soovime, sul tuleb ikka inglise keeles, mitte eesti keeles? Väga sageli lapsed esitavad tegelikult ju juba varakult ka ingliskeelseid laule, et, et kui palju on muusikas ja seal lastelauludele ka seoses näha seda inglise keele pealetungi? No Eesti muusikaõpetajana muidugi laulan mina ainult eestikeelseid laule. Aga lapsed kuulevad ju kõike. Ja ma võin öelda, et eelmisel aastal minu koolieelikute lemmiklaul oli Victor Crone stoom Eurovisiooni Eesti laul, nii et nad laulavad inglise keeles. Aga on see rõhuasetus nagu muutunud või teeb see muusikaõpetajat murelikuks? Ma arvan, et ei, et lapsed on alati laulnud kõiki poplaule ka et meiegi oma lapsepõlves. Ja, ja teine teine küsimus, mida, mis tegelikult Ta haakub selle esimese küsimusega. Kuidas te hindate, kas Eesti lasteaedades ja koolides on muusikatunde ja muusikakasvatust piisavalt või, või võiks seda rohkem olla? Minu arvates muusikaõpetajad teevad väga head. Ja muusikatunde on täiesti piisavalt. Pigem on küsimus meie üldises suhtumises. Et muusika on muutunud väga militaarseks kunstiks ja teine suhtumine on selline, et milleks seda muusikat on vaja, mine parem matemaatika ringi, mine robootikaringi, teeks midagi kasulikku. Et nii, kuidas me suhtume üldiselt, kuidas suhtub kodu, et kas muusika on vajalik, kas muusikat armastatakse? Kuidas suhtub kool, lasteaed, ka teised õpetajad, mitte ainult muusikaõpetaja. Et mul on väga palju näiteid sellest, et mina teen oma tööd ühtemoodi, aga üks rühm laulab, teine rühm ei laula. Ja tegelikult küsimus on tema juhis tema enda rühma õpetajast. Kui rühma õpetaja armastab laulda, siis laulab korrism ja kui rühmakatele ei meeldi laulda, siis ei laula samuti. Nii et mina võin teha ühtemoodi, aga see taustasüsteem on olulisem. Kogu meeskond on oluline. Ja mina võib-olla ütleks siia jätkuks otsa, tegelikult see saab ikkagi juba kodust alguse ja sellest kasvatuskultuurist. Nii et lõppkokkuvõttes võikski ju lausa öelda, et nii muusikakultuur kui kirjanduskultuur kui ka matemaatikakultuur ja kõik need püsivad ja saavad jätkuma siis kui jätkub siiski meie emakeelne kasvatada. Skulptuur see on väga ilusa lõpulause meie saatele. Me jääme siia saate lõppu kuulama Pärt Uusbergi loodud teost muusika, mille sõnad peaksid olema võetud Juhan Liivilt. Seda esitab ERR-i segakoor. Ma tänan selle jutuajamise eest. Kasvatusfilosoof Airi Liimets ja muusikaõpetaja Külli erimäe. MINA OLEN Maarja Vaino ja kohtun teiega nädala pärast kuulmiseni.