Vasar algab kultuurisaade pasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi dotsent Havematteus terave, tere ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadur Astrid Tuisk. Tere astrid. Tere. Ja täna hakkame Aveeaa Astridiga rääkima lastekultuurist ja sellest, kuidas lapsepõlv on muutunud ja mis ajast alates üleüldse loetakse lapsepõlve eraldi nähtuseks. Aga enne, kui me asume saate põhiteema juurde, tutvustan teile paari sõnaga ka äsja ilmunud keelt ja kirjandust ning akadeemiat. Ja keele, kirjanduse sisukorrast võib näha, et mida ma ise ei ole jõudnud veel lugeda, aga mida ma kavatsen kindlasti lugeda, sest Pealkiri tundub vägagi huvitav. Tõnno Jonoxi Atko Remmel on kirjutanud siis teemal metsarahva kujunemine, retrospektiivne vaade müüdiloomele ja sellele täiesti vastandlik artikkel on Elle-Mari Talivee sulest ja mis kujutab siis ühistransporti eesti kirjanduses? Samuti on teemaks Jaan Kross, kui teele kunstnik ja Lembit Vaba näiteks arutleb siis läänemeresoome päritolu nimede üle kurama perekonnanimede sõnaraamatus. Et ma arvan, et sellist keele- ja kirjandusalast lugemist leiavad jälle kõik need, kellele see huvi võiks pakkuda. Akadeemia on võib-olla ootuspäraselt võib-olla mitte võtnud teemaks viirused ja elusorganismid, millist Universumi arengujärku nad esindavad. Sellest kirjutab siis Rein Veski ja Jüri Engelbrecht ja Robert Kitt arutlevat siis kriiside üle laiemalt tooma. Siia on avaldanud artikli Jaan Krossi ja Eesti üliõpilaste seltsi teemal ja Toomas Kiho, seekordne luuletus kannab siis pealkirja kuri kevad. Nii et loodan, et leiategi akadeemiast endale huvitavat lugemist. Meie aga läheme nüüd saate põhiteema juurde. Osar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi dotsent Ave Matteus ning Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadur Astrid Tuisk. Ja kuna tulemus on suvevaheaeg ja see on teadaolevalt niisugune lapsepõlve üks kõige ilusamaid aegu, vähemalt mina mäletan küll, et need kolm kuud tinglikult kolm kuud suvevaheaega nii-öelda vabadust olid küll nii-öelda lapsepõlvevundament. Et selles valguses võiks natukene arutleda selle üle, et missugune see lapsepõlv tänapäeval on, aga, aga sellele eelneb üks märksa huvitavam küsimus, et kui me üldse sellest nii-öelda lastekultuurist räägime siis sellel ei olegi ju mõnes mõttes väga pikk ajalugu, et see, mida meie peame iseenesestmõistetavaks, et lapsed on lapsed, nad on teistsugused kui täiskasvanud, et nad eristuvad ka arengupsühholoogiliselt teatud Bidena üldse inimese elus see lapsepõlv eristub, see on pigem hiline nähtus ja arutlekski siis võib-olla alustuseks selle üle, et mis ajast võib üldse rääkida sellisest nähtusest nagu lapsepõlve, millal sellest lapsepõlvest rääkima hakati ja Dave, võib-olla sa teed otsa lahti. Jah, et see lapsepõlve arusaam on ajas väga palju muutunud, et ja samamoodi arusaam, keda me peame lapseks et üldtuntud on Filippaariesi siis prantsuse kultuuriloolase uurimus 1960.-st aastast laps ja pereelu vana korra ajal. Ja sellest ta kirjutab sellest kuni 16. seitsmeteistkümnenda sajandini. Tegelikult niisugust nähtust nagu lapsepõlve ei teadvustatud, ei väärtustatud eraldi. Et kuni siis noh, 16 seitsmeteistkümnenda sajandini olid siis lapsed seitsmenda eluaastani küll vanematest sõltuvad, aga siis pärast seda juba nagu täisväärtuslikud täiskasvanud, et hakati neid kohtlema nagu täiskasvanutena ja lapsevanema suhe oli pigem nagu selli ja, ja meistrisuhe puudus selline emotsionaalne lähedus, selline mingisugune noh, vanemate ja lapse, selline tihe emotsionaalne kooselu. Ja et alles siis noh, paarsada aastat tagasi hakkas see olukord muutuma lapsi hakata eriti nägema, kui teatud mõttes nagu kaitsetud või siis veel mitte päris täiskasvanu eluks valmis olevate olenditena ja hakati siis nende nii-öelda kasvatamisele eriliselt rõhku pöörama ja neid õpetama. Ja, ja see ülesanne siis poolt nagu see kasvatamise, lapse harimise, tema ettevalmistamise ülesanne täiskasvanu eluks siis pandi nii-öelda lastevanemate õlule, teiselt poolt riigi õlule ja siis kujunes kõik niimoodi haridussüsteemi arenedes välja. Et loomulikult siis lapsest kõigepealt Ta taheti koolitada või kasvatada temast niisugune vaga kristlane, kuulekas kodanik ühiskonnale ja et alles sellest ajast siis hakati nagu seda lapsepõlve üleüldse märkama, viad tähtsustama, väärtustama. Kuidas Astrid on Eesti, ütleme siis talupoja elus olnud, et kui vanu lapsi hakati, ütleme siis juba töös kasutama ja kuidas suhtute sellesse, et kas see laps oli väike täiskasvanu või kas ja millal hakati seda näiteks meil eristama? Jah, meie talupojakultuuris, mis siis suures osas oli Agraarne käisid lapsed tõesti väga varajasest east peale juba tööl. Et siin on andmeid sellest, et nelja viie aastaseid lapsi saadet Tõi karja ja üheks laste ülesandeks veel peale karjaskäimise oli nooremate laste järele vaatamine kui täiskasvanud olid tööl, mis tegelikult on ka ju päris suur ja raske ülesanne. Et lastele valmistati väikseid tööriistu, mis ühendas endas nii mängimise, jagaks siis ka töö õppimise või töö tegemise, õppimise ja õpetamise funktsiooni. Ja ma tahaks nagu täiendada ka veel, et tõepoolest, et see varasemal ajal oli, oli nagu lapsed olid kaasatud nagu täiskasvanu ellu ja ei tehtud nagu suurt vahet, et vot see on laste noh, nii-öelda asi ja et lapsed räägivad siis, kui kanad pissivad ja, ja et on teatud tabuteemad teemad ja nii edasi, et et nagu see noh, ka, millest Filippaarias kirjutab oma oma uurimuses, mis muidugi toetust Lääne-Euroopa kultuurile ja rohkem sellisele võib-olla kodanliku aadli ühiskonna arusaamadele. Aga et lapsed ei olnud eraldatud nagu täiskasvanute maailmast ja täiskasvanute elust, aga siis selle lapsepõlve arusama tekkimisega tekkis eraldatus ja lapsed nagunii-öelda, visati sealt täiskasvanute maailmast välja. Et noh, tänapäeval me või, või noh, Ma kindlasti sellesse nagu ambivalentse, eks ju, et me hoiamegi lapsi eemal niisugust täiskasvanu elu pahedest ja hirmudest, koledustest ja, ja jõhkrustest ja nii edasi, aga, aga jah, et, et see aaria sisehindab seda tegelikult negatiivselt, et lapselapsed siis tõugati nagu täiskasvanute elust välja. Ja, ja võib-olla selle tagajärjeks on nüüd lumehelbekesed kui me räägime lasteaia laste niisugusest vatise hoidmisest, aga Ave, mõned aastad tagasi oled sa avaldanud tegelikult nüüd juba õige mitu aastat tagasi, õieti tagasi oma doktoritöö, mis kannab pealkirja Eesti laste ja noortekirjanduse genees küsimuse püstitus uurimisperspektiive ja seal sa kirjutad, et Eesti lapsepõlve ajalugu on tegelikult veel kirjutamata, kas vahepealsetel aastatel on see olukord muutunud või on see jätkuvalt üks asi, mis, mis on meil tegemata? Ja kahjuks ei ole muutunud ja, ja on ka mõistetav, sest see on lihtsalt liiga suur ülesanne. Et kui ma olen nagu sirvinud, ütleme teiste kultuuride nii-öelda lapsepõlve ajalugusid, eks seal, olgu ta Šveits või Prantsusmaa või Saksamaa, siis need on ikka sellised mahukad, võimsad, uhked kogumikud. Ja, ja meil seda senini pole, et, et on üht-teist tehtud erinevates distsipliinide esse, näiteks kunstiloolased võivad olla uhked, et meil on olemas lapsepõlv eesti kunstis niisugune ilus pildialbum või siis laps lasteraamatuillustratsioonide siis mis annab ülevaate, eks lasteraamatut illustratsioonide eest ja siis on olemas ka laps Eesti filmis. Aga need on kõik nagu pildialbumid, eks ju, et meil puudub nagu see sõnaline tekstiline mõtestatus ja see ongi nagu väga suur ja selline interdistsiplinaarne asi, et see ei ole nagu ühe inimese töö. Et see peab olema aastakümnete mahukas uurimus ja, ja terve uurimisrühma uurimus ja tegelikult ongi siis niisugune lapsepõlve uurimus ongi selline omaette distsipliin, interdistsiplinaarne uurimus. Aga kas on üldse teada, on ülikoolides selliseid no ütleme siis fookusi seatud, mis võiksid selles suunas liikuda, et niisugune uurimus kunagi teoks saab? No kahtlemata on mõned mõned valdkonnad, mis tegelevad lapse uurimisega ja rohkem näiteks kasvatusteadused ja, ja näiteks ma ise siis omalt poolt kirjandust vaatan, et mälestusi, et kuidas on siis lapse elust ja lapsepõlvest räägitud siis mälestustes või ilukirjanduslikes tekstides lasteraamatutes mainisin juba, eksju kunstiteadust. Aga see lapse elu hõlmab ju veel nii palju tahke, et võtame siin meditsiin, eks ju, kuidas kujunes kõik see lapse tervishoiu eest hoolitsemine, õigus, lapse eluga seotud õigusruum, kool, väga-väga suur, mahukas valdkond, et need on lihtsalt väga suured, väga suured teemad ja, ja ma usun, et praegu toimub nagunii-öelda töö sellises noh, valdkondade põhiselt, et ta lihtsalt on, on mingi aeg oleks tore kokku saada nende inimestega, kes siis erinevas valdkonnas tegelevad lapsega siis moodustada niisugune tore uurimisrühm. Aga aga see on tulevikumuusika. Mulle tundub, et lastekultuuri kui sellist väljendit kasutada on ilmselt kõige rohkem uuritudki tõesti Meie, ütleme folklooriga seoses, sellepärast et sellega seoses on kogutud palju erinevaid mängukombeid ja erinevaid ütlusi, sedasama laps räägib siis, kui kana pissib, on ju lõppude lõpuks ka tore niisugune rahvalik ütlus ja astrid, sinul on tõesti olnud mitmeid uurimusi sellest, kuidas kuidas mängimine just on muutunud ka ajas ja võib-olla üks väga huvitav aspekt, mis on meil võib-olla jälle natuke teistmoodi kui, kui teistes kultuurides, kuigi eks see mingil määral laieneb. Muidugi on universaalsem aga igal juhul üks väga huvitav artikkel, mida ma lugesin ja mis pani mind sügavalt mõtlema, oli, oli sõjamoonaga mängimine Eestis teise maailmasõja ajal ja pärast seda, et kui räägitakse lastest ja mängimisest ja kui me räägime sellest kaunist lapsepõlvest, mida me loodetavasti ka sel suvel lapsed koguvad ilusaid lapsepõlve mälestusi, siis tavaliselt ei kangastu inimestele esimese asjana sõjamoonaga mängimine. Et võib-olla saab. Natukene räägid sellest mängimise eripäradest eesti kultuuris. Mängimine ja see lastemängud on tegelikult hästi seotud ju kogu ühiskonna ja teiselt poolt kakultuuriga, et mängitakse ju teatust kohas teatud vahenditega, noh, teatud eeskujude järgi. Ja seetõttu on tõesti see mängimine muutunud ja muutub kogu aeg ja need konkreetselt siis need sõjamoonaga mängimised on hästi tugevalt nendes mängukirjeldustest ja mängumälestustes sees just teise maailmasõjajärgselt. Ja huvitav on see, et neid ei meenutata, kui sellise ütleme raske aja mängimisi, et sai midagi tehtud või, või, või sai ennast ikkagi kuidagi väljendatud, et neid meenutatakse kui toredaid mängukogemusi vähemalt ühe osa laste poolt, et noh, selge see, et selle sõjamoonaga võib seostuda ka teistsugused elamused, mis on tõesti seotud siis juba juba raskemate teemadega viga saamist ja ka surmadega. Aga see oli jah, selline laste väljendusviis ajal meil võib olla teisi vahendeid, natuke napis. Võib-olla see selline põnevuse otsimine ületas sellise tuse. Ja siis poisid eriti püüdsid omaga tehnikahuvi, nagu selle sellega rakendada, et siis visati leitud padruneid lõkkesse, otsiti mitmesuguseid sõjamoonatükke, millega midagi ette võtta ja tüdrukud ka tüdrukud näiteks kogusid siis selliseid kas siis mürsukilde või, või muid värvilisi ja selliseid sätendavaid esemeid ja vahetasid neid omavahel koolides. Selliseid mälestusi on teise maailmasõja ajast olemas aga tegelikult, et selline kättesaadavate vahenditega mängimine ei puuduta nüüd konkreetselt seda aega, vaid neid mälestusi on ka näiteks esimese maailmasõja ajast ja mälestusi sellest, kuidas mängiti, teise maailmasõja ajal on hästi palju ka Londoni lastelt. Ehk siis, kui Inglismaal käidi pommitamas, et siis poisikesed olid esimesed, kes siis varjenditest välja jooksid, et endale selliseid moona koguda. Aga kui nüüd laiemalt vaadata laste mängule, siis seda mõjutab peale sellise koha või paika, kus mängida ka see, nagu meil juba enne korra juttu oli, et kui palju on aega mängida. Me teame, et tänapäeval hästi palju lapsi käib huviringides kuhu nad kohe pärast kooli lähevad õhtul kodus on vaja teha õppetükid, et seda, seda mänguaega jääb nagu väheks. Ja kui varasemalt võis olla see, et mänguaeg oli piiratud seetõttu, et pidid tööd tegema siis tänapäeval jahe võtavad mänguaja teised tegevused. Ja ma arvan, et me jõuame vist sinna selliste nutitelefonide ka mängimisse. Et jah, et tänapäeval on nüüd see väga-väga suur teema, et et kuidas need hõivavad laste vaba aja. Ja no nutitelefonide osas on ju väga palju erinevaid uurimusi, et osad leiavad, et lapsed võivad sealt saada ka täiesti uusi oskusi ja teadmisi, osad muidugi uurimused, ma hiljuti ise nägin ühte ühte uurimus tulemust, kus oli siis nii-öelda monitooritud vis kännitud lasteaiaajusid võrreldud, et kellel oli väiksest saadik juba nutitelefon kätte ja ja võrreldes lastega, kellel oli väiksest saadik raamatuid, Tal on loetud ja need ajupildid olid ikkagi küllaltki erinevad. Ja neid nutitelefoniga lapsi siis pigem iseloomustas tõesti, niisugune hajameelsus võiks võib-olla kõige laiemas mõttes öelda, et keskendumisvõime oli ikkagi nagu piiratud. Ja võib-olla see on ka üks asi, mida tänapäeva haridussüsteemis ju kõige rohkem esile tuuakse, et lapsed ei suuda enam pikalt süveneda. Aga selle peale muidugi võime küsida, et kas nad üldse on suutnud kunagi pikalt püsinud püsi süveneda, et, et kui kui sellised püsivad, need lapsed ikka on, need kipuvad ju alati olema sellised pigem tahavad liikuda ja, ja ikkagi tõesti neid padruneid sinna lõkkesse. Jah, et nagu üheks kõige rohkem kirjeldusi rahvaluule arhiivis ongi sellistest jooksu ja tagaajamismängudest et need on laste lemmikmängud ja siin paar aastat tagasi, ehk siis aastal 2017 viis folkloristika osakonda läbi ka küsitluse tänapäeva folkloori kohta. Ja seal Ta tuli välja, et lapsed ikkagi kirjutasid samamoodi oma lemmikmänguks, sellised jooksu ja tagaajamismängud, ehk siis meie tuntud mängud nagu kull hukka Uca ehk drifaa. Et meid nad pidasid kõige mõnusamat eksmängudeks. Aga huvitav oli see, seda kullimängu, seda igav kogu aeg ühtemoodi mängida, kuigi tal on hästi palju selliseid variante. Ja sellest kulli mängust olidki sellised kaasaegsed variandid esile toodud, näiteks siis saab kulli mängida batuudi peal. Kõlab mõistlikult, kõlab ohtlikult, jah, aga jälle selline variatiivsust või selle teisenemist esile toovat, et uurijad on nagu arvanud, et kui ühte mängu lapsed ise oma kultuuris muudavad ja ja teevad endale sobivaks, et siis see näitab selle laste kultuurilist atentsust. Aga päris tänast olukorda arvestades jõudis rahvaluule arhiivi paar päeva tagasi just teade selle kohta, kuidas nüüd laste mängudesse on jõudnud koroona. Ehk siis selline tavapärane kullimängu tegelasteks olid koroona ja C-vitamiin ja see tähendas seda, et koroona püüdis lapsi taga ajada, ehk siis oli kull ja C Vitamiin Sis takistas seda vastust siis koroona ja laste vahele. Et. Siia tasub, võib ollagi meenutada kõikidele inimestele ka üleskutse, et mille on ka teinud Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv. Ehk siis palve oma selliseid mälestusi või kogemusi koroona ja selle eriolukorra ajast jäädvustada ja saata eesti kirjandusmuuseumisse. Jah, et me ka neid tõesti laste tegevuse ja mängukirjeldusi ootame väga. Et oleks sellist võrdlusmoment. Aga siia mängu jutu juurde sobiks meil kuulata ka üks lugu, mille sina astrid välja valisid. Võib-olla sa tutvustad seda pisut. See on Trad Attacki lugu ja nagu Trad Attacki teisteski lugudes kasutatakse ära vanemaid arhiivi, üleskirjutusi ja siin siis konkreetselt liisk lugemisi ehk mängu alguse Salme. Ja see on ka selline folklooriliik, mis tegelikult on püsinud tänapäevani. Aga ta on muutunud rohkem ühetaoliseks kui varem. Ja on nagu vähem kasutatakse mängu alguse salmi, tänavaid, neid salme võib-olla loetakse noh, niisama hakkasin Trad Attacki loos, siis tõesti on kuulda sellist toredat nonsens lugemist, mis tegelikult mitte midagi ei tähenda. Et sellega emiteeritakse kas siis võõrkeelt või või, või proovitakse lihtsalt selliste keelemängu ja nalja esile kutsuda. Kuulame siis Trad, Attacki lugu, sõit. Kaabelkiiver. Meebeedi Jaanigamne viieks Maasing mehelik, säility väelasi kaldale Vabarna valvureile, kellegi vedelik-vedelik ütledellitadele. Välteti. Neutramputannad voolsestarbalaver taatorites Rankreedeebeeni plaaniga viisiksimiseksitel naasid preiliks Kõditasid nabašina olen mängus. Kuulsite just Trad, Attacki lugu sõit ja jätkame juttu Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi dotsendi Ave Matteuse ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teaduri Astrid tuisuga. Ja enne muusikapala rääkisime ennekõike sellest, et lapsepõlv on tegelikult suhteliselt hiline nähtus, mida nii-öelda kultuuriliselt on eristatud ja ka sellest, et missugune roll on siis mängudel ja kuidas need mängud on juba jõudnud reageerida ka muuhulgas koroonale. Aga võib-olla siit mängude juurest võikski natukene edasi liikuda selle juurde, kuidas üleüldse lapsepõlv on muutunud, et ühest küljest jah, tuli välja see, et lapsed armastavad jätkuvalt ennekõike liikumismänge. Aga teisest küljest, kui me nüüd võrdleme tõesti kas või sellist 150 aasta tagust, kas või Eesti laste elu tänapäevase eluga, siis siin on ju nagu öö ja päev? Jaa, jaa, sellele välisele maailmale ju on muutunud ka väga palju väärtushinnangud. Et kuidas, nagu seda lapsepõlve muutumist võiks siis nagu näha tänases maailmas, et mida me tänapäeval üldse selles lapsepõlves näeme, mida me võiksime seostada selle nii-öelda vanaaegse lapsepõlvega. Nagu maskid tegelikult juba eelnevalt mainis, et vanasti oli ikkagi laste tööelu algas väga varakult nii-öelda töökasvatus, et tõesti nelja viie aastased juba olid seal seakarjas ja edasi siis sarvloomakarjas põllutöödel erinevates muudes sfäärides vanematele abiks ja, ja see oli nagu loomulik, et nii-öelda lapsi kõik tööd käisid koos lastega, eks ju. Et ma arvan, et see nii-öelda selline töökasvatus on küll tänapäeval päris tahaplaanile jäänud, et ei saa loomulikult väita, et noh, tänapäeva lapsi harjutada tööga varakult, et kindlasti on Maal elavad lapsed, kes toimetavad oma kodustes farmides seal ja, ja, ja põllumaadel ja nii edasi, aga aga ma usun, et see, see aspekt on küll päris päris palju erineb sellest vana ja lapselapsepõlvest. Ja kindlasti ma usun, on ka võib-olla erinev ikkagi niisugune noh, lapse kasvatamine, karistamine ja nii-öelda distsiplineerimine. Et kui lugeda neid vanu mälestusi, näiteks, mis on siis meil 19. sajandi viimasest veerandist või ütleme seal 1850.-test 60.-test on nagu ühed varasemad. Et siis seal oli selline karistamine ja lapse sakutamine. Jaa jaa, jaa, nurka panemine ja, ja jaga vitsaga löömine oli üsna tavaline ja et on öeldud, et siis kuni 10. eluaastani pidi lapsest jagu saama, et ja kuna siis nii väiksed lapsed või noh, ütleme väiksed lapsed veel seda sõnast aru ei saa, et siis on ikkagi nii-öelda selline füüsiline karistamine, mis peaks aitama. Aga muidugi, et ilmaasjata, aga last ei tohi lüüa, et ikkagi asja pärast. Aga tänapäeval oleme liikunud järjest rohkem niisuguse noh, nii-öelda vägivallavabakasvatuse poole ja ikkagi üritatakse siis hea sõnaga ja, ja veenmisega ja mingite teiste meetoditega siis lapsi kasvatada, et, et see on muutunud ja tõesti, kui kui siis juhtubki, nagu nii-öelda vanemal keeb, keeb kuidas öeldaksegi katud kops, kops üle maksa ja katus sõidab pealt, see tuleb, tuleb siis see Laksakas või, või siis vits kuskilt tuuakse välja või Vesena häält kõrgendatakse ja nii edasi, et siis on kohe tegelikult väga suured süümepiinad, et, et noh, lapsevanematel ja niisugune, et, et ollakse harjunud, et tänapäeval ikkagi laste Ilona päeval võib lastekaitse. Tulla ja trahvi teha või laps ära võtta. Aga kas üks muutunud lapsepõlve osa ei olegi see, et lapsel tänapäeval on ju päris mitmeid võimalusi tegelikult ka enesekaitseks välja astuda ja muuhulgas on mõned lapsed seda ka ju kurjasti ära kasutanud, et on ju teada kaebusi õpetajate suhtes, mis ei vasta tõele. Et selles mõttes me näeme ju siin, kuidas riik on väga olulisel määral sekkunud, tegelikult. Lapse kasvatusse ja absoluutselt, et et lapsed juba väga varakult on teadlikud oma õigustest ja nii-öelda võimalustest ja, ja nad astuvad enda eest ka ise välja. Jah, et selline laste õiguste kaitse ja laste õigustest nagu nagu arusaamine, et, et seda arvata takse olevat pärast teist maailmasõda just et see liikumine või selline arusaamine nagu suurenes ja igasugune siis lapse õiguste deklaratsioonid küll ÜRO poolt ja on ju on ju tänapäeva maailmas nagu tun. Ja kui me enne rääkisime siin lapsepõlve uurimisest siis 1900 üheksakümnendatel aastatel tekkis selline uus laine nagu uus lapsepõlve uurimine missis vaatlebki last ja laste kul tuuri kui sellise oma väljendusvahendite ja kultuuriloojat ja sellist aktiivset osalejat oma elu loomisel. Aga huvitav on ju selle lastekultuuri puhul see, et kuhu me tõmbame piiri, sellepärast et on ju ka väga kriitilisi arvamusi selle kohta, et kogume tänapäeva ühiskond on infantiilistunud ja c lastekultuur tegelikult ei lõppegi ära vaid täiskasvanud, et inimesed õieti selt õiget täiskasvanuks saamist ei toimugi vaid täiskasvanud tahavad olla elu lõpuni nagu lapsed. Et seda isegi peetakse selliseks positiivseks täiskasvanul igav laps on lõbus, et kas uuringud ütlevad midagi ka selle kohta. Absoluutselt eks see on, et see nii-öelda lapsepõlv on pikenenud ju peaaegu et kuni 30. eluaastani, et seda ei saagi mõõta ju mingisuguste vanuselist kriteeriumite järgi ei saa minuta füüsiliste kriteeriumite järgi, et siin on ka nii-öelda sotsiaalsed, emotsionaalsed vaimsed aspektid, mida kõike tuleb arvesse võtta ju inimese arengut jälgides, eks ju. Ja kui see Ta elab kodus vanemate juures ei käi tööl, elab nende rahakoti peal, et siis me räägimegi ju ikkagi sellisest pikendatud lapsepõlvest ja teiselt poolt siis just nimelt see noh, täiskasvanute niisugune lapsemeelsus ja, ja, ja, ja nagu süütus ükskõik, kas siis midagi välja öelda või, või midagi teha, eks ju, et see on meil väga levinud, et, et need on kõik nagu sassi läinud, need kuidagi need vanuse sellised piirid ja noh, ongi raske muidugi tõmmata tänapäeval jah, ma tahtsin tegelikult eelmise selle jututeema täienduseks veel öelda seda, et seoses selle laste õigustega et kui, kui lapsele nagu ka nagu liiga palju õigusi või liiga palju vabadusi või liiga palju võimalusi anda ja nagu oodata temalt võrdväärselt sellist partnerlust, et tema otsustab kaasa noh, meie pereasju ja tema temalt küsima ka nõu, eks ju, ja ja tema tema siis määrab ära missugused. Ma ei tea, valikud on näiteks puhkusepaiga valikul või söögi valikul või, või mis riietuse valikul ja nii edasi, et siis võib viia tegelikult olukorrani, kus, kus lapse õlule pannakse nagu ikkagi liiga suur vastutus ka näiteks siis noh, pereelu ees või või siis vanemate nii-öelda elu ees, et et ta ei pruugi seda vastutust suuta kanda, et see on nagu see oht, mis siis selle liiga suurte õigustega ja liiga palju lapse võib-olla arusaamade arvestamisega kaasneb ja on üks väga mõtlemapanev raamat ühe saksa psühhiaatri lastepsühhiaatri sulest pealkirjaga kuidas meie lastest kasvavad väikesed rannid, et kuidas see nagu lumepallina võib hakata nii-öelda paisuma see lapse õigus noh, nii-öelda mitte ainult iseenda asjade üle otsustada, eks, mis noh, mida me kõik kindlasti heaks kiidame ja ja, ja tunnustame, aga et, et ka juba nii-öelda tema lähikondlaste üleaegsete pere otsustab siis nagu laps, eks noh, eriti võib-olla kui on tegemist seal üksikvanemaga ja, ja, ja, ja nii edasi, et et see võib viia väga nii-öelda selliste keeruliste olukordadeni ja kuidas siis laps kasvab nii-öelda türanniks. Noh, seal on muidugi ekstreemsed näited, mis on jõudnud psühhiaatriasse ja nii edasi, aga see on eesti keeles ilmunud ja see on tõesti väga väga huvitav lugemine. No küllap siin ongi see üks põhjuseid sellesse nii-öelda infantiliseerunud maailmas, kus tahetaksegi ennekõike õigusi ja vabadusi, aga vähem seda vastutust. Aga ikkagi me jälle ka selle teema juures vist ei saa üle ega ümbermängudest, sest et huvitav lapsepõlve osa või see lapse arengu osa ongi ju see, et mängimine peab valmistama lapseta selleks täiskasvanu eluks, et suur osa laste mänge ju imiteerib täiskasvanute elu või ei ole see nii. On küll nii et eriti siis väikelapsed veerivad oma mängudes seda, mis, mida nad näevad ja mida nad kogevad on küll ja tegelikult on ju ka seesama koroonanäit näide sellest, kuidas emiteeritakse seda, mida kuuldakse ja mida nähakse ümberringi ehk siis oma arusaamiste ja omavahendite kohaselt. Et üks mänguteooria tiivne teooria näiteks räägibki sellest, kuidas lapsed seda oma mängu kasutavad endale maailma asjadest parema arusaamise loomiseks. Et ja, ja see ongi nagu üks mängu selline ülesanne, et mõttest vaata seda maailma ja siis ka oma tundeid nagu välja elada selle mängu kaudu, et siin enne oli juttu neist sõjamoonaga mängimistest ja, ja, ja ka sõjamängimistel, et ka sellel nähakse sellist väljaelamise tähendust. Mul tuleb ka meelde, kuidas tõe ja õiguse esimeses osas lastele on oma mänguvargamäe ja seal ka naabrite kogu aeg tülitsevad. Jah. Aga kui mängu juurest pisut edasi liikuda, õieti ikkagi lastest rääkides, paratamatult see mäng on kogu aeg sealjuures. Kuidas teile tundub, kui palju on mõjutanud ikkagi seda lapsepõlve niisugust kaitstud ka internet ja arvutimängud, kus lapsed vahel võivad puutuda kokku nähtustega, milleks nende psüühika ei ole valmis, et nad leiavad ju need kõikvõimalike linkide kaudu ja mulle tundub, et ega Eesti lapsevanematest väga palju ei kontrolli, mida nende lapsed seal internetis teevad. Ja et küsimus siis võib-olla ennekõike Astridi-le, et kas kuidagi on mingisuguste mälestuste või uurimuste kaudu ka seda infot jõudnud teieni rahvaluule arhiivi, et et kuidas need internetimängud juba siis on mõjutanud seda lapsepõlve. Tegelikult neid uurimusi on tehtud nüüd alates interneti tulekust aga viimaste aastatega on ikkagi see internetikasutus ja eriti laste hulgas drastiliselt muutunud. Et tooksin siin paar sellist arvulist näidet. Et mida on välja toodud siis Eesti inimarengu viimases aruandes. Ja seal on öeldud nii, et kui 2010. aastal külastas iga päev internetti 82 protsenti Eesti üheksa kuni 16 aastastest lastest, siis 2018. aastal Ta külastas 97 protsent D iga päev seda internetti ja teiseks interneti kasutamine. Samuti liigub üha nooremas rikka ja sellel arvutimängude vägivaldsus seal. Et seda on ju ka tõesti palju uurida ja ka seal on sellised erinevad arusaamad. Aga üldiselt muidugi on valdav see seisukoht, et vägivaldsed mängud mõjuvad halvasti. Aga muidugi me läheme nüüd natuke teistesse teemadesse, mis on teiste saadete niisugune valdkond rohkem, aga kas niisugust laste kultuuri vaadates mulle vahel tundub, et, et pigem on, on see nii-öelda täiskasvanumaailm liikunud tagasi et lapsed puutuvad selliste täiskasvanulik, tuhin ütleme täiskasvanumaailmaelementidega tegelikult aina varasemas eas kokku, et, et seda nisust puhast lapsepõlve on mõnes mõttes omakorda jälle vähem kui mingil ajaperioodil. Nojah, mõnes mõttes on see ju ka paratamatu, et, et meil on see Aksele ratsioon ehk tegelikult lapsed saavad küpsemaks varem kui võib-olla meie, ma ei tea, meie vanemate põlvkond või vanavanemate põlvkond, et lihtsalt lapsed ongi varem varaküpsed. Eks see on ka niisugune väga kompleksne areng, et see sõltub kindlasti ja noh, ma tea lugema õppimise kiirusest ja, ja üleüldse sellisesse sotsiaalsete oskuste arengus, kognitiivsete oskuste arengut, et et lapsed sisenevadki tõepoolest sellesse nii-öelda täiskasvanute maailma järjest varem, et ma arvan, et kümne-kaheteistkümne aastane laps võib-olla juba vägagi täiskasvanulik. Samas kui mõtleme iseenda, võib-olla lapsepõlve peale, siis olime ikka päris süütult lapsekesel. Põngerjad jah, ja seda internetimaailma nagunii-öelda ohtlikkust ongi lastele põhjendatud ka sellega, et et nad ei suuda mõista, mis toimub või mida nad kogevad, et nii internetimaailmas kui ka näiteks siis noh, telesaadetes või või filmides et nad ühelt poolt näevad ja kuulevad kõike, kuulge, aga teiselt, nad ei suuda seda mõista ega suuda ta kogetud nagu seedida või, või endale arusaadavaks teha. Et noh, siin on need erinevad vaat sellised nõuanded, näiteks arutleda lapsega selle üle, aga siis sealjuures siis peab ikka teadma, mida lapsis teeb ja ja mis internetilehtede kuju külastab, et selle üle arutleda. Eks see ongi seesama, mida ma ennist mainisin, et, et lihtsalt on need erinevad. Ta valdkonnad ka inimeses on see nii-öelda füüsiline küpsus ja on vaimne ja, ja on emotsionaalne küpsus, sotsiaalne küpsus ja need ei saabu nagu tänapäeva inimese ühele ühel ajal ja just nii-öelda selline vaimne küpsus ja, ja, ja võib-olla ka sotsiaalne küpsus, eks see tuleb palju hiljem kui see füüsiline küpsus. Ja sellepärast tekivad mingisugused sellised lõtkud või nihked eksam. Ja siia juurde oleks veel tegelikult väga huvitav pikemalt arutleda ka selle üle, kuidas lapse kuvand mõnes mõttes ja see, millega ta mängib ja, ja kuidas on meie väärtud, ehk siis täiskasvanute väärtushinnangud laste suhtes muutunud. Kuid me uurime mänguasja kultuuri, sest et ka mänguasjad peegeldavad vägagi palju seda, missugune on seal esiteks laste maailm, millega nad mängivad ja teiseks, kuidas mida siis nii-öelda täiskasvanud neile ette söödavad. Aga kuna meie saateaeg hakkab läbi saama, siis me seda jõuame küllalt põgusalt, ainult puudutada. Aga võib-olla jällegi astrid, kommenteerid niimoodi kokkuvõtlikult, et kui nüüd jälle võrrelda selliseid vanemaid mälestusi mänguasjadest tänapäeva laste mälestustega mänguasjadest, et kui, kui suured need erinevused on või mida välja tuuakse. Mänguasjad ja mänguasjadega mängimine on just üks neist valdkondadest, mis tõesti on väga oluliselt muutunud ja seda sellessamas osas, mida me enne ka rääkisime. Et tänapäeval on koguse üks osa tööstusest suunatud lapsele, laps ise valib endale mänguasja, millega ta tahab mängida ja väga ulatuslikult siis reklaamitakse lastele nii-öelda brändi mänguasju. Et mis on legod näiteks Petshopeid, Barbid, et mis on siis lastele olulised, et varasemal ajal siin 20. sajandi algupoolel oli tõesti nii, et mänguasju tehti ju kodus ja pigem sellistest käepärastest vahenditest ja pigem tegid neid kas lapsed ise või siis tõesti vanemad neile, aga nad olid sellised kättesaadavatest vahenditest ja pigem lihtsamat sorti. Ja pigem ergutasid siis ise kujutlusvõimet kasutama. Jah, ka nii võib öelda, Ta on ju tänapäeval ka selliseid, näiteks needsamad Legodgy millega sa saad ise ehitada, mis sulle täpselt meeldib ja just selle viimase küsitluse laste folklooriküsitluses oligi huvitav see tegelikult oma legodega mängimisest kirjuta tati üpris samamoodi nagu siin kahekümnendatel kolmekümnendatel oma siis käbidega karjahoidmise mängimisest. Et see lapsevaade sellele oma mängule on ikkagi selline sisseminev ja kaasahaarav. Nii siis kui ka nüüd See on väga ilus lõpetus meie saatele kindlasti need suve eel kutsume siis kõiki üles oma see õue mängima, saatmatika oleks seda mänguaega ja väljakujunemise aega. Ma tänan stuudiosse tulemast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Astrid Tuisk ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi dotsent Ave Matteus ja saadet jääb lõpetama Ave Matteuse valitud lugu, mis on Põhja-Tallinna ja Getter Jaani lugu pealkirjaga lapsepõlve. Mina olen Maarja Vaino kuulmiseni. Küla kruusatee jooted lõppesid halvasti, aga vanaema pannkoogid moosiga ja kummelitee meega alati rõõmsalt mu meeled. Need, lapsed ja nende kurgede ei teinud nii väga palurites, paari oli nii magus. Nii harvade tromboosi, hüpnoosi, loosi, headele toitumismööda, väikelaps ei mõistnud, et nõrgad söövad väike laps ei mõistnud, miks vead on siin nagu ladina puurid. Käiad, külmumist, koores nelivedu, hirmus. Pigem naljakalt joostud laialt aedade alla puu otsa ehitatud. Naerma. Mäletan mängisime koos õuel mälestustagatiste karpi neetud vanasse puukuuri, seal käisime pidamas vaikselt sõjaplaane, kuidas naaber venelastest koosnevaid tusane iga päev, naine kui ka mis oli ida, selle asemel paber ja pliiatsite pinal mõtlematut Emmuunia, kurjad naabrid käisid alati hobusest, nad iga kolme hoidsime kokku, nii palju, kui oli, ei tahtnud teada keed, keegi ära kolib. Lihtsad asjad, millest hunti eristanud perel tõus ja pole vahet, et ma olin linnas või maal. Olin harjunud. Ei tundu, parandan keele legodest, failinimede autode pimedad tihti mitu sõime treppi, toe, mille uutel alati joonistatud ja muuter taga käed mängurelvad telkide teete toolid, suurematele vale pile, vastutus müüjale pandud ka veidi aega ja enda vastu Taarja tõi nende elu oli elu ainult pannkook, keldrite vedu, talguväljakul köögil, öine melu, nii lilleline, keegi polnud, üleliine võidavad. Keegi ei öelnud liiderdaja pea, naerata, haletseda mõtlemine, aga olen aita aidanud veerand omamoodi paika aitavad aeg midagi.