Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja olen täna kutsunud stuudiosse lausa kolm inimest, et vasarahooaeg lõpetada suviste kultuuri soovitustega. Nii et tere tulemast stuudiosse kultuurikorraldaja Avedelt, tere. Laura kipper Eesti ajaloo muuseumist, tere ja kirjanik ning kriitik Peeter Helme pere. Ja võib-olla need tutvustused juba ise annavad aimu, kes mida hakkab soovitama. Aga võib-olla alustaks kohe sellest, et üks värske kultuurisündmus oli just ära eile nimelt Narva linnuse uue ekspositsiooni avamine. Mida siis inimene, kes sel aastal loodetavasti rohkem siis tegeleb siseturismiga sealt Narva uuest ekspositsioonist leida võiks, kui ta sinna sõidab floora? No väga hea küsimus, et me keegi ei ole veel seda näinud, aga ma arvan, et see on jah, tõesti selline sündmus ja muuseum, mida tasub kindlasti sel suvel vaatama minna. Et on ta ju päris pikalt kinni olnud ja renoveerimata lausa Nõukogude lõpus nõukogude aja lõpust, et siis need uuendused on võimsad. Et tegelikult, nagu ma olen kuulnud ja lugenud, siis seal näeb ikkagi rohkem sellist linnuse ajalugu, aga Narva ajalugu saab seal tänavatel ringi uidates kindlasti näha. Ma arvan ka, et Narva on kindlasti üks koht, mida endiselt eestlased võiksid rohkem avastada ja tuleb kohe meelde, et ilmselt sel suvel on seal jätkuvalt ka tulemas selline tore festival, mägede hääl, mis on seal lähedal mittegi Narvas, aga Kohtla Kohtla-Järvel just Ida-Virumaa tegelikult on ju väga tugevalt oma sellist sõnumit levitanud, et seal on tore, seal on meri, seal on mäed, et tulge puhkama, et ma arvan, et sinna tasub kindlasti minna. Ja võib-olla kindlasti, kui rääkida üldse nendest Eesti kindlustest, siis nendest suurtest muuseumitest siis tegelikult võiks minna ka siis täitsa Narvast vastassuunda Haapsalu linnusesse, mis siis ka ju alles äsja avati aasta tagasi, et kes ei ole käinud, et vaated on võimsad. Ja kuidagi mul ka see, kui nende linnustega seoses siis no loomulikult Vastseliina linnus on see palveränduri maja, mida tasub vaadata. Ja siis loomulikult ühe tee ja Rakvere ja Saaremaa loomulikult vanade ja teada-tuntud kindlused, et neid tasub ka käia vaatamas, kui vaadata seda suvepilt, nii et sellele on nüüd oodatud kõik saatekülalised reageerima. Kuna meil oli kevad ju selline kodus istumise aeg ja kõik sündmused, mis vähegi lit kevadesse ja tegelikult ka nüüd mais-juunis planeeritud, suurem osa on edasi lükkunud. Kas see suvi on üldse inimvõimetele vastav, et kas kõik asjad toimuvad tagantjärele suvel ja, või on vastupidi, et, et see selline koroona hoiak on säilinud ja pigem tuleb otsida hoopis, kuhu minna, et ei olegi need sündmuseni palju muuseumitest veel korra ütlen, siis mulle tundub, et muuseumid on täiesti inimvõimetele, vastavad, et tasub julgelt minna, et ei ole hullu. Et paljusid näituseid on pikendatud, et see annab ka võimaluse siis seda tagasi teha. Koroonaaegset vaikelu näituste juurde võiks pärast korraks veel tagasi tulla, sellepärast et sa oled Lauraga näituste komisjonis, kes peab aasta lõpuks otsustama, millised näitused on väärt esiletõstmist ja kes võiks saada muuseumid. Et võib-olla mõni juba silma jäänud, mida eriliselt tasuks soovitada. Aga Eestimaa suved üldiselt, et praegu on väga ilus ilm, aga kipuvad sageli ka vihmased olema ja, ja siis ei olegi võib-olla tingimata tore olla muuseumis, vaid hoopis raamatuga kuskil mõnusas tugitoolis, et Peeter, sinu oleme kutsunud täna saatesse ennekõike jagama lugemissoovitusi, aga loomulikult, et võib jagada näiteks alustuseks mõnda toredat muuseumikülastuse kogemust või mõtet, kuhu näiteks tahaksid ise minna sel aastal muuseumisse, kuhu sa pole jõudnud veel. No mina istusin kevadel tõesti nii pikalt kodus, et ma üldse ei mõelnudki selle peale, et võiks kuskile minna, nii et ma pean ausalt tunnistama, ei, ei oskagi praegu ühtegi muuseumi soovitus selles mõttes anda, aga samas see Ida-Virumaa on kahtlemata väga hea vihje. Aga mis puudutab aga sinu eelmist küsimust, et kas kas mingid asjad, mis jäid, et ära, kas nad tehakse nüüd hiljem, siis kui vaadata raamatute poole, siis siin on küll kaks tendentsi, osa asju, kirjastajad lükkasid edasi ja antakse siiski välja, aga tegelikult väga palju asju, mis esimese hooga edasi lükati, jäetakse ära, ehk siis on üsna selgelt tuleb raamatuvaesem aasta kui igal aastal. Aga teisest küljest ma arvan, kes on ikka selline kirglik lugeja, ei suuda seda selles mõttes tajuda, et raamatuid ilmub igal juhul jätkuvalt rohkem, kui inimvõimed suudavad vastu võtta, et kui ma kallasin pilguga üle sellest, mida Eesti kirjastused nüüd ütleme, viimaste nädalate, viimase mõne kuu jooksul on pakkunud, siis siiski kõik pakuvad midagi ja see valik ei ole üldse halb, vaid on väga erinev, et korraga on kaks tendentsi, et mingid asjad on edasi nihkunud ja võib-olla ilmuvad nüüd rohkem, plaanitakse suve peale. Tõesti on kirjastuste pakkumises selliseid asju, mille puhul on näha, et nad mängivad suve peale aga osa asju ilmselt jääbki ilmumata või kunagi määramatus tulevikus. No tegelikult selle koroona ajal sai ka selgeks Ta üks turg, mis Eestis on küllaltki täitmata ja mulle tundub, et nüüd on hakatud selle peale ka kirjastuste poole pealt rohkem mõtlema. Audioraamatud. Iseenesest oleks ju ka suvel väga mõnus rannas kuulata, et kui on võib-olla ebamugav lugeda või tahad raamatut hoideta lisaks liivaseks ja märjaks ja nii edasi, et siis panebki need klapid pähe ja võtad päikest kuulates samal ajal mõnda väga hästi sisse loetud audioraamatut, et kas sulle seda ei ole silma jäänud, Peeter, et võiks nüüd praegu hiljuti olla juba ilmunud mõningaid audioraamatuid. No selle pilguga eraldi ei ole vaadanud, aga noh nagu sa ilmselt isegi teadsin natuke, selline rahaline küsimus ja kirjastused ju on nüüd seljad kokku pannud ja teevad selles osas pingutusi, nii et tegelikult lähiajal peaks ilmuma rohkem audioraamatuid, kui need varem ilmunud on ja nad peaksid rohkem esile olema. Aga mingi valik on praegu ka raamatupoodides olemas. Aga need on valdavalt siis sellised kõige kõige tuntumad ja muidugi lastele suunatud materjali leiab ka. Aga, aga see valik peaks eesti keeles lähiajal kindlasti paremaks minema, ma usun veel selle aasta sees. Ja no tõe ja õiguse esimesed neli osa on igal juhul olemas audioraamatuna, nii et selles mõttes kõige nagu kõige olulisem on kaetud. Aga võib-olla siis nüüd ikkagi mõned konkreetsemad raamatut ka võiks välja välja pakkuda, et hiljuti just ise seisin ühe sõbraga raamaturiiuli ees, kes ütles, et palun soovita ta mulle midagi, sest et ma enam üldse ei orienteeru kirjanduses ja ma ei tea, mida endale suveks valida. Ja kui ma vaatasin kõigepealt selle pilguga, et kas need asjad, mida enne koroona kriisi välja anti, jätkuvad, siis tundub, et laias laastus jätkuvat küll, et näiteks kirjastus Varrak on äsja andnud välja Tiina Randviiru tõlkes järgmise Elena Ferante raamatu, noh lugu sellest, kes läheb ja sellest, kes jääb. Ma usun, et Eestis on päris palju tema fänne, kes seda raamatut oodanud on. Siis jätkavad nad ka võõramaalase sarja avaldamist, see on juba, ma ei tea, mitmes raamat, aga see näitab, et sellel on ka oma selline fännikogukond kindlasti olemas. Änd kliimsi antakse jätkuvalt välja ehk siis väga kindla peale asjad. Aga kindla peale tähendabki seda, et need on oodatud asjad. Ja midagi natuke sarnast võib näha ka näiteks kirjastuse tänapäev, valikkused. Vaatasime ise rõõmuga, et Erle nõmm tõlkis ära Aleksei Salnikovi järgmise romaani pealkirjaga osakond. Mäletatavasti salmikov, kes muide on Tartus sündinud kirjutas sellise raamatu nagu Petroovid gripi küüsis, mis Eestis päris hea vastuvõtu osaliseks sai. See oli väga lõbus lugemine ja see sallikovi nüüd järgmine eesti keeles ilmuv raamat on ka selles samas punases sarjas. Ja, ja mis veel silma jäi, on kodumaine krimi ja selline kodumaine selline mitte liiga nõudlikule lugejale mõeldud kirjandus ja ma ei mõtle sellele tõesti mitte midagi halba, et just sedasama, mis ma enne ütlesin, et mõeldud ongi sellise suvise publiku peale, kes muidu võib-olla nii väga raamatu järele ei haara, aga kes nüüd äkki teeb seda natuke rohkem, sest ta kevadel ei sattunud üldse raamatupoodi. Et tänapäev on andnud välja järjekordse Ehavimi romaani leskede klubi vist juba viies raamat, ma ei ole arvet pidanud varemerohi, see on siis eestikeelne krimka ja neil on veel üks eestikeelne krimka Helen pilsi tappa kohtuniku. Nii et sellist eestikeelset, et mõrvalugu on võimalik senisest palju rohkem lugeda ja mis veel jäi silma, on kirjastus. Hea lugu on teinud algust sarjaga suvitusromaan. Mis on võib-olla just see sobiv asi, selline mitte liiga nõudlik asi ja selle sarja puhul tundub veel huvitav, et selle esimene osa ilmus mai lõpus ja selle on kirjutanud Margus Luik sulnis Saara on selle nimi ja teine on Aliis Jõe unustamatu ööbiku villa ja nad on ühe sarja raamatutega täiesti eri autorid ja ma ei suutnud ka arusaadav, ma ei ole kumbagi lugenud. Kas neis on mingisugune tegevuse või tegelaste kattuvus või aitäh. Ja muidugi üks asi, mida alati tasub vaadata, on Loomingu Raamatukogu, Loomingu Raamatukogu just teatas siin, et juunis ilmub neil Rainer Maria Rilke kaks Praha lugu Loomingu Raamatukogu, seega jätkab ikkagi sellise väga hea tõlkekirjanduse avaldamist. Ja selle puhul soovitus, mis siin saates on kindlasti enne korduvalt kõlanud, tellige Loomingu Raamatukogu endale seal piisavalt odav, nad ei ole kuigi paksud, nad on ideaalsed, sellised suve või rannaraamatut saab taskusse panna ja ja ma arvan, kui nüüd kõrvale jätta sellised tõesti paadunud biblio fiilid, siis keegi ei pane pahaks, kui see looming raamatuga kuskile rulli keerata endale. Tibanna Loomingu raamatukoguga seoses tulebki meelde, et tasub soovitada ka värsket loomingut, mis on ilmunud juuniku looming. Ja seal on ka päris palju jälle huvitavat lugemist. Aga üks asi, mis kõrva jäi, on see, et sa eeldad, et inimesed suvel tahavad või tundub, et ka kirjastajad eeldavad, et inimesed suvel tahavad lugeda ennekõike lihtsat, kerget mõnusat ajaviitekirjandust. Aga võib-olla on just suvi see aeg, kui on aeg võtta ette sellised õudsad paksud raamatud, milleks muidu pole kunagi aega. Tean inimesi, kes plaanivad lugeda sel suvel Jaan Krossi loomingut, sest et neil on see ammu unustatud, võib-olla üldse loetudki kunagi. Ja, ja mul endal on pooleli suve järjekorras ootamas Göte selline tore raamat nagu oma elust, luule ja tõde, mis on ootamatult ladus lugemine, aga raamat ise väga paks ja seetõttu tõenäoliselt hirmutab inimesi. Aga, aga mulle tundub just suvel kuidagi see järjepidev lugemine on selline, et, et see raamat ei muutu nagu liiga katkendlikuks elektriliselt. Ei no see on tõsi, et selles suhtes ma ei eelda midagi, et ma lihtsalt vaatan, mida kirjastused teevad ja ma näen, et nemad natuke eeldavad. Minul seostub ka näiteks sõda ja rahu suvega, sellepärast et suvel lugesin selle kõik järjest läbi, et tõesti suvi on ka hea süvenemise aeg, et eks inimesi on erinevaid ja see sõltubki sellest, milliseid tegevusi me endale suvel valima, et kui suvi on selline rannas vedeleda, siis seal on ilmselt niimoodi palava päikese käes midagi kerget lihtsam lugeda. Aga kui tuleb selline toredalt külm ja vihmane, siis on hea olla kodus ja lugeda midagi tõsist. Aga ahe, sina oled ka raamatuklubi liige, mis sinu soovitused on või, või on sul just mõni väga hea värske raamat läbi loetud, mida kohe tahaks kirglikult soovitada? Ja sul on õigus väga kirglikult tõstsin Loomingu Raamatukogu käis läbi ja tegelikult mina just Tomas Campanella'st raamatu luges läbi ja see on fantastiline, päikeseline, Kuueteistkümnenda sajandi utoopia. Ma olen väga sellel lainel ausalt öeldes, et, et filosoofia, mulle on alati meeldinud filosoofiline kirjandus, et et lugeda 16. sajandi ideid teid kuidas ta saatis siis kui talle kinni päevas ühe lehe vanglast välja, mis siis on nüüd mitu korda kommenteeritud ja analüüsitud, aga see on nüüd siis üks versioon, mis on, mis on siis nüüd avaldatud, et ta on väga õhuke raamat, teda on väga kergesti, aga seal on lihtsalt tohutult häid mõtteid koos, et alates noh, kuidas siis on pandud siis ideaalriik juhtimistehnikatega kui oma reeglid, millised õpetused on inimesel juba teisest eluaastast, et seal on kõik on tähemärkide süsteemi järgi, et loob ühe sellise korraks sellise fantastilise maailma lihtsalt, aga, aga see on jah, ühelt poolt sa võid näha kindlasti paralleele või inimesed võivad näha mingisuguseid paralleele või jah, kuidas võib-olla mõni asi võiks hoopis olla olla, et ma sain sealt väga palju erinevaid mõtteid, et, et see on küll selline teos, mida ma kohe soovitaks, aga Tartu Ülikooli sarjas oli ka Käsi oraakel väga toredad mõtted ka 16. sajand. Et sellist selliseid raamatuid ja üldse ülikooli kirjastusi alati soovitan. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool on alati alati ma sealt midagi leian, mingeid toredaid mõtteid, et see on ka suveks väga tore, et, et siis sellised filosoofilised kõrvalepõiked saab niimoodi uneledes mõelda ja vaadelda. Laura, kas sul tuleb ka mõni lugemissoovitus kohe siia juurde, kohe täitsa seostus küll mitte 16.-st sajandist, täitsa 20.-st või isegi 21.-st, et ma lugesin viima, kes seda, see on ka need eesti keelde tõlgitud on taara vestugari etiketid või haritud. Et siis on ühe naise mälestused oma mormoonist, perekonnast lahti rebimisele, et väga-väga huvitav raamat oli. Et selline 20. sajandi üheksakümnendad siis Ameerika pärapõrgus võiks isegi öelda seal kuskil metsade ja mägede vahel, et ja siis Cambridge'i välja selline väga innustav raamat kindlasti võib-olla noortele sobivasti. Aga kui me nüüd raamatute juurest liigume jõudumööda muusika juurde, mis on ka tegelikult võib-olla isegi üks kõige suurem valdkond, sest et igasuguseid festivale ja kontserte on kõige rohkem ilmselt just suvel siis on teil tehtud ka mingi selline plaan, et kindlasti tahaks minna sellele või teisele festivalile või kontserdile. Või anname kohe sõna Avele, kellel on nagu väga hea ülevaade sellest, mis, mis suvel on tulemas ja kindlasti ka oma selline pingerida koostatud. Ja mul on täitsa kautfazangi nüüd siin anda kõik need soovitused. Et kui ma üldse mõtlesin ka sellele alguses küsimusele, et kuidas siis see on mõjutanud, et muusikavaldkonna puhul ma arvan, et kõik on sügisesse koondunud, mis võib teha selle väga plahvatuslikuks, et suvel on tore see, et need festivalid ikkagi, mis pidid toimuma, enamuses toimuvad ja vähendatud lihtsalt mahus. Et jah, et pärimusmuusika festival on tõesti kahele päevale ja nii edasi, et, et me näeme tõesti vähendatud maht, aga mul on tohutult hea meel, et need toimuvad ja tõesti, et me saame seda siseturismi päris korralikult harrastada, et kui ma jah, mul on oma selline ajaline pingerida, siis et et ma olen vaadanud, et, et tõesti siin juuli algusest kohe kuni oktoobrini on kõik siis festivalid, et mis nüüd kõige suuremat edasirikkusele jazzkaar, mis läks oktoobri peale, aga teised siin kenasti toimuvad, et festivalidest jah, et saartele loomulikult saab minna. Juu jääb, on kohe juuli alguses Muhu muusika talus ja Eesti artistid seal kõik järjestatud, näiteks Liisi Koikson, Sander Mölder, marti tähendab trio ja siin on hästi-hästi toredaid ülesastumisi. Kadri Voorand, Mihkel mäel kanda. Et, et kõik meie muusikud on esindatud ja iga festival on natuke erinev, et kindlasti lihtsalt tasub neid programme vaadata, et ongi, kui jääb, on alguses sisantafest, mis on esimest korda täiesti Haapsalus ja nad on täiesti toredalt teinud oma lehele kategooriaid, mis mulle väga meeldis räppinud Kinsas Fankinsas Chiptšidžas diskod ja seda, et noh, et väga kihvtilt lahendanud oma festivali programmi, noh see on nüüd juuli keskel, siis tegelikult, kuhu ma ise juba olen passi soetanud, on Haapsalu vanamuusika festival, mis on seal juuli lõpupoole, Jefta ja Händeli oratoorium Bach. Et 20 seitsmendat korda minu meelest leiab aset 94.-st aastast ja väga kaalukas vanamuusikafestival ja väike ja selles mõttes Tasuks tasuks külastada ja kohe juuli tegelikult keskel juba Triigi filharmoonia k. Vaiko Eplik astub üles 11. juulil ja siis juuli lõpetab New Wind Jazz Orchestra, Kristjan Randalu täiesti uudislooming, nii et riigi filharmoonia ka, et aga need on jah juuli kohta, aga ütleme, et nüüd, kui siin kõige esimene, mis nüüd kohe tuleb, on tegelikult Põhjala tehases Lexsoul Dancemachine, mida ma siis tooks selle siia vahele, et, et see nüüd kohe-kohe on toimumas kolmandal juulil ja funk, soul, diskotantsumuusikat, ka rütmid 70.-te selline kõla väga hästi, et esmapilgul ei arvaks, et meie omad eesti muusikas on seal taga tegelikult ja ja see on väga väärt minemist, et seal on ka Rytarei, meie meie värske noor souli artiste on siin ka esineb soojendab siis seda kontserti ja Põhjala tehases, et väga huvitavas kohas leiab aset, et see on ka tore, et on leitud siis ka suuremaid pindu kuhu siis saab eriolukorra tingimustes tegelikult inimesed mahutaks. Ta ikkagi, aga võib-olla kuulamegi siia ühe muusika näite siis ja kõlab lugu pealkirjaga nooru jäliti. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios kultuurikorraldaja Laura kipper Eesti ajaloomuuseumist ja kirjanik ning kriitik Peeter Helme ja püüame siin kamba peale natukene anda inimestele soovitusi, mida kultuurset teha sel suvel, mis ikka jätkuvalt natukene erineb kõikidest eelnevatest suvedest. Ühest küljest võib-olla ilmub lagedale kõikvõimalikke kultuurisündmusi, mis tavaliselt on kas kevadeti või või muul ajal ja mis on nüüd koroona tõttu lükkunud suvesse. Aga teisest küljest paljudest ei saa ikkagi osa võtta, nii nagu me oleme harjunud, sest et teatud piirangud jätkuvad ja kui me ei taha sügisel jälle toas istuda, olekski mõistlik neid piiranguid ka järgida. Aga saate esimeses pooles rääkisime natuke raamatutest, natuke muuseumidest, natuke muusikast ja võib-olla muusika ja muuseumide selline tore kokkupuutepunkt, mis nüüd kohe üsna varsti juunis peaks olema, on ju ka Suure-Jaani muusikafestival, mille selliseks lõpuks alati on kontsert, päikesetõusu kontsert, Hüpassaare, Mart Saaremuuseumis rabas ja, ja see, et ma olen ise seal käinud ja see on tõesti, kes vähegi suudab, sellist, et ka siin pärapõrgust oli juba juttu, et kes vähegi suudab tee leida pärapõrgusse ja ennast varakult üles ajada, et see on absoluutselt seda väärt, eeldusel muidugi lisa ja lausvihma ja ja seda päikesetõus on üldse võimalik võimalik näha. Ja sellega seoses kohe omalt poolt täiesti erapoolikud soovitan ka kõik isikumuuseume külastada sel suvel, sellepärast et need on kohad, mis kuidagi tihti ära unustatakse, aga mis on ikkagi täiesti oma atmosfääri ja võluga. Aga kui nüüd tullagi muuseumide juurest konkreetsemate näituste juurde, et millised näitused sulle, Laura on jäänud silma nüüd sellise näitusehindaja pilguga, kes peab nüüd parimatest parimad ka välja sõeluma. Ja tõesti, eks me pole ju väga palju saanud käia, et paar nädalat tagasi oli meie komisjoni esimene näitusele näituste külastus, sest tõesti ma julgeksin soovitada küll Tallinnas minna Niguliste muuseumisse vaatama Neitsi Maarjast tõst ema kuninganna, et tohutu põnevad, et Eesti esimesed puuskulptuurid on seal näha. Ja kogu see Neitsi Maarja lugu siis. Ja Niguliste muuseumi atmosfäär on siis ka võrratu. Aga kindlasti tasub tulla vaatama Tallinnasse ka Paksu Margareeta, mis tegelikult avanes alles talvel ja mida kindlasti paljud pole jõudnud. Et sealt on ilmselt imeline vaade Tallinna vanalinnale, sealt katuselt. Ja siis tegelikult veel võiks soovida Ta ta ka eelmise aasta parimat püsinäitust just lastega peredele, et see on Eesti arhitektuurimuuseumi püsinäitus, uuri ruumi, kus on siis väga mänguline keskkond ja mis võimaldab siis aru saada sellest, kuidas arhitektuur on kokku pandud ja need majad ka. Ja kui minna Tallinnast välja, siis täpselt sama tahtsingi soovitada neid väikseid muuseumi, et alles hiljuti käisin Liivi muuseumis tohutu põnev muuseum, minge kindlasti. Et tore kogemus ja, ja kui veel välja minna, siis näiteks Karep olen, ma tahaksin ise minna, ma ei ole käinud seal Sagritsa muuseumis, me ei tea, milline see välja näeb, aga tundub, et seal on väga põnev aed ja see kogu loodus, et kindlasti tasub avastada selliseid kohti. Ja näiteks Tartust veel võib minna Eesti Rahva muuseumisse, kus on näitus muinasjuttudest, et see on ka just perele kindlasti, et selline suhteliselt muinasjutuline ja mänguline, et hästi erilaadne näitus Eesti muuseumimaastikul tegelikult, et sellist varem väga ei ole tehtud. Aga need kõik need, kes ütlevad, et me ei taha minna muuseumitesse sisse, nüüd on suvi, äkki on ilus ilm. Me tahame õues olla, et mida nemad peavad tegema? No ega Eestis nendest vabava muuseumitest ka puudus ei ole, et kindlasti võiks minna, näiteks kui juba olla veel Lõuna-Eestis siis maanteemuuseum, vana tuntud-tunnustatud koht siis seal ka lähedal on minu lemmik muuseum, on ka karilatsi muuseum, mis on siis tegelikult vana koolihoone ja seal lähedal siis selline ainulaadne vabaõhumuuseum Eestis tohutu toreda ja atmosfääriga, et seal näeb isegi ehtsat suitsusauna ja kõike muud, mis selle Lõuna-Eesti elu juurde käis. Aga veel õue minnes, siis noh, see pole küll päris õu, aga no natuke ikka on Palamuse muuseumi uus püsinäitus ja, ja saun ja parv ja mida saab siis uputada, et leiab tegevust kõvasti. Ja tegelikult muuseumihooaeg üldse suvel lõpebki ju muuseumiööga, et mis pidi olema jumalik kuus, aga nüüd lükkus siis 29.-st august sisse. Et juulis muuseumid avaldavad ka oma programmid ja saab juba seal ka sättida siis minekuid käike erinevates Eesti muuseumitesse. Ma võib-olla oma sellise soovituse lisan veel, et, et peaks nüüd suvel avama ennast uuesti renoveeritud, aga Kalevipoja muuseum, et kui keegi sinna satub, see on tegelikult ka looduslikult väga huvitav koht ja, ja selline lummav paik, et ma arvan, et see on võib-olla koht, mida tingimata kõike ei tea ja ei ole, ei ole külastanud. Ja ma ise külastan igal aastal sellist huvitavat festivali nagu Valga militaarfest, mis on ka väga meeleolukas ja sinna tasub kindlasti minna lastega, eriti kui on poisid, kui olla sooliselt diskrimineeriv, aga küllap väikestele tüdrukutele isegi suurtele tüdrukutele nagu mina meeldib sellistes kohtades ka käia. Nii et julgen ka sellist asja soovitada. Augusti lõpus ma praegu täpselt kuupäev. Ma ei mäleta, aga, aga muuseumid tegelikult ju korraldavad ka igasuguseid muusikasündmusi ja festivale, nii et selles mõttes siin saavad ka erinevad erinevad kohad ja nagu jälle kokku, et ma ei tea, võib-olla jälle Ave, oskaksin anda soovitusi, et kas on ka selliseid noh, ütleme tõesti looduslikult huvitavaid paiku või mingit pärandpaiku, kus mingisugused kontserdid või erilised sündmused toimuvad. Ja kui ma jälle lähen oma saarte jutu jutujätku peale, siis Sõru juba tõesti väga kaunid, et, et kõik need on kaunid paigad tõest ja pärimusliku sammuti. Et Sõru džäss samamoodi, kas samamoodi korraldab väikest džässfestivali ja, ja kus on kindlasti elamus viibida, kui ma lihtsalt jäin mõtlema muuseumite festivalide peale? Mul hetkel ei tulegi. Et mingit head näidet, aga eks see muuseumiöö olegi oma ettefestival, et on ka ju pärimusmuusikale või pärimusele keskendub aasta, et kindlasti on, on, on, on seal muusikalisi elamusi võimalik võimalik kogeda. Ja meil on ju ka digikultuuriaasta ja võib olla on omamoodi veider, aga samal ajal siiski fakt see, et paljud inimesed jätkuvalt ja veel koroona ajal eriti mängivad arvutimänge ja Peeter võib-olla raamatutele lisaks, et kui enam lugeda ei jaksa ja tahaks nagu adrenaliini nagu tõsta endale natuke kõrgemale. Arvutimängudel on viimasel ajal läinud ju väga hästi. Ja me enne saate algust ka Avega rääkisime, et ja, ja sellest on loomulikult ka siinsamas vikerraadiost palju räägitud, et ega me veel tegelikult ju ei tea, kuidas see koroonakriis ühiskonda mõjutama hakkab, aga üks selline, esimene märk, mis tuli, oli kevadel, kui käis uudistest läbi teade selle kohta, et arvutimängusektor kogu maailmas on teinud rekord hooaja, ma ei mäleta neid konkreetseid numbreid, aga väga hästi on läinud, on väga palju müüdud, inimesed istusid kodus mida veel ise vaatasin, kui teiste majandussektorite aktsiad kukkusid, siis suurte mängutootjate aktsiad püsisid, pluss siis ka kogu selliseid kõige pimedam kriisiaja võib öelda. Ja sest et tõesti nii, see on palju rohkem inimesi, kes varem ei olnud kokku puutunud videomängudega tegid seda nüüd ja palju rohkem neid, kes niikuinii õlid tegid, seda veel rohkem. Noh, võib-olla see on jah, natuke selline vastutustundetu otsas, siin samas Vikerraadios alles paar päeva tagasi, Priit Hõbemägi rääkis noorte nutisõltuvusest ja kui halb see on ja ja kahtlemata on ka, aga teisest küljest on tõsi ka see, et kui ikka näiteks ilm on halb või lihtsalt välja ei lubata ja kõik raamatud on juba läbi loetud või, või lihtsalt tahaks midagi muud teha, siis on päris toredasti tegeleda sellise asjaga nagu videomängud, mis on ikkagi omamoodi selline totaalne kunstiteos kui loo jutustamine. Ilusad pildid ja filmid ja, ja muusikaga. Et selles mõttes on see üks põnev ja avastamisväärne maailm ja, ja tõepoolest, ma siin alles paar nädalat tagasi vaatasin mingisuguseid videosid ja artikleid selle kohta, et mis mängud, kõik tulevad sel suvel välja ja need loetelud olid tohutu pikad ja ma julgen väita, Ta ilma niimoodi päris teaduslikult nad võrdlemate, need loetelud on sel aastal pikemad, kui nad varasematel aastatel on olnud, ehk siis on rohkem inimesi, kes on valmis rohkem raha välja käima ja seega on arendajatel rohkem raha, et neid arendada. Et see on üks niikuinii väga kiiresti kasvav turg ja koroonakriis kindlasti andis hoogu juurde, aga ma ei julgenud niimoodi hakata konkreetselt mingeid mänge nimetama, sellepärast et neid on tohutu, palju neid on, kui me räägime ainuüksi nii-öelda päris uutest mängudest, on neid sadu täiesti uusi, mis on välja tulnud ainuüksi aastal 2020. Ja tervikuna on neid ju kümneid ja kümneid tuhandeid noh selles mõttes igale maitsele, et mitte kõik ei ole ainult adrenaliiniasjad, on on ikka selliseid rahulikke, nokitsemise strateegiamänge või, või on olemas ka näiteks kunstimänge üks üks paar aastat tagasi välja tulnud väga omapärane mäng Pealkirjaga iis Tšeid seisneb selles, et mängija peab võtma rändava kunstniku rolli põhimõtteliselt täitma tellimusi, leidma selle mängumaailmast looduskauneid kohti ja neid siis üles maalima, noh, võin kohe öelda, et see ei ole üldse nii keeruline, ise ei pea üles maalima, ise tuleb valida õige kaader ja noh, et väga rahustav näiteks, et on tõesti väga erinevaid asju, et mitte kõik arvutimängud ei ole kuskil pimedates koridorides kollida. Ja no ma ise ei ole suur arvutimängude mängija, aga mul tuleb meelde, et ka kunagi nooruses olen Detrist mänginud, et küllap seegi on veel alles. No omaette, väga suur turg on ka tõesti nutitelefonide mängud, et neid on ju ka väga palju neid ka eesti tootjad toodavad ja, ja noh, need on tõesti selline, teinekord päris neetult tüütu ajaviide. Ma olen ise ka märganud, et kuidas on võimalik jääda kümneteks minutiteks, aga siiski mitte ka palju rohkem mingisuguseid teemandid ritta ajama selleks et ära kaoks. Aga võib-olla see on ka niisugune hea hea närvide rahustus nüüd arvutimängude juurest võib olla ebaloogiliselt, aga võib-olla loogiliselt võiks korraks hüpata ka filmide juurde. Suvel on tõenäoliselt inimestel aega ka rohkem vaadata filme, kuigi võib-olla jällegi sel aastal on seda natuke imelik öelda, sest terve kevadeks inimestel aega vaadata filme kui need lahti ja et kas te oskate anda ka mõningaid filmisoovitusi inimestele, et kes, kes ka nüüd ei suuda võib-olla orienteeruda või lihtsalt ei tea, teavad ainult väga suurelt reklaamitud filme, aga jätavad märkamata mõned väga head filmid, millel lihtsalt ei ole sellist reklaamikampaaniat taga. Ja kinod on avatud, et ja tõesti see kodus istumise aeg oli küll hea võimalus, tegelikult loodi ju digitaalplatvorm Mobi kus on Euroopa kinovõrgustik koondunud, minu meelest on Inglismaa platvorm ja, ja kino Sõpruse Artise nendes võrgustikes. Aga jah, sinna siis koonduvad näiteks väärtfilmid, et seda just tehti siin eriolukorra ajal lisaks noh, mina ise suure filmifännina siis vaatasin, kitarrist siin Peetris nimetas Elena Fernando uut raamatut. Tegelikult jupiteris oli ka olemas minu geniaalne sõbranna, mis on kaks raamatut on eelnevalt Fernantel olnud või, või on kolm, aga, aga fantastiline sari, näiteks, et mina olin täielikult nende lainetel, et seda sarja ma väga soovitan 50.-te aastate Naapoli ja selle elukuvamine läbi sellise sõprussuhte. Et neid ma jälgisin ja nüüd, kui kinod lahti tulid, siis ma saatsin kohe oma sammud artisesse ja sõprusesse, et et julgelt võib lihtsalt sisse astuda, et seal on alati midagi vaadata, et mina ise fännan prantsuse filme, seal on näiteks kes tahab, moest saad väga ülevaadet šampolguateeri loomingust, siis siis väga kihvt film, tšikk friik, mis räägib tema viimase show ettevalmistamisest. 40 aastane karjäär? Väga värvikas film, et sisse on seal sellist kergemat, võib-olla suve suvetüdruk Cupra üks prantsuse film ja, ja Emma seinu ostuni põhjal, et kui see, kui me räägime filmidest, siis tegelikult siin on, jälle tuleb kõik kokku, et sinna nii muusikat, siin on kirjandust, et et filmimaailm on väga kõikehõlmav. Et selles mõttes jah ja sõprusest ma vaatasin, et parasiit on tagasi, et kes veel ei ole näinud parasiit ja siis ma väga soovitan seda vaadata, et Kuldse palmioksaga pärjatud ja see on noh jah. Ta annab sellise tugeva emotsiooni ja tegeleb nende ühiskonnakihtidega sellise komöödilise tragöödilise vaatepildi läbi see jah, võimas vaatepilt, mis sealt avaneb, ja see lugu. Et seda kindlasti võiks vaadata Quentin Tarantino kaheksast filmist, dokumentaal, kes on Tarantino fänn ja kergemaid film on igasuguseid, näiteks misside, siis on siin üks, mis on tulemus Artises igale maitsele, kes tahab näha sellist filmi, mis on ka suhteliselt ikkagi ajaloolise taustaga seitsmekümnendatel aastatel ja sinna naisliikumistest ja kui hakati seda vaatama sellise halvema pilguga ja mis siis toimus, eks ta läbi komöödia jutustatud. Aga, aga ma. Ma arvan, et ma täitsa vaatan seda filmi, ma ise tarbin ilmselt väga erinevat filmikunsti. Aga jah, Euroopa filmid tasuvad vaatamist. Kas tuleb Laura ja Peeter teil ka kohe mõni filmisoovitus või hiljutine filmi vaatamise niisugune mõnus kogemus, mida tahaks jagada? No mul on pigem see küsimus, mis peaks olema vist iga eestlase huulil, et millele on võimalik, seda filmiti. See oli mul ka üles märgitud. Siis lõpuks ma nägin viimati uudist, et kaks nädalat on edasi lükatud aga ma ei saanud aru, millal täpselt tuleb, aga jaa, tahaks küll näha, milline linnahall ja kuidas Lasnamäel on siis need märulistseenid üles filmitud. Kas mõnda filmifestivali on ka tulemas suvel või teadaolevaid mingisuguseidki suuri vabaõhuauto kinosid jätkuvalt, et kas see trend jätkub? Ma arvan, et kindlasti jätkub, mul seda ülevaadet ei ole, aga kui sa küsisid nüüd festivalide muuseumid, näiteks magasin selle koha maha, et et ma tahtsin väga soovitada näiteks Maria Faust, Niguliste muuseum, aga, aga kui ma siin olengi võtnud, mul on põhilised saared ja kirikud, olid teemasid, siis vanamuusika festivalist, maa liiguks Tallinnasse tagasi. Kui see Niguliste, San Maria Fausti kontserdite, tegelikult Maarium ise. Kui me rääkisime enne raskematest teemadest, siis nüüd on suveaega sattunud selline teos, mis on väga raske ja mis tegeleb naiste vägivalla teemadega, ehk siis Maarja missa Jaani kirikus, aga aga ma väga soovitan seda ja Nigulistest tuleb siis Maria Fausti uus plaat organ esitlusele, nii et orelimuusika ja ka sellised isiklikud emotsioonid ja, ja pildid. Et selles mõttes muuseumid on väga head kontserdipaigad ja, ja kirikute defineerivad ka sinna alla kahtlemata, nii et nii et jah, see koostöö on tore. Muuseumiööga samal päeval sel aastal tegelikult on ju ka veel muinastule töö ja minu teada ka Tallinnas toimuv kultuuriöö. Et see 29. august ilmselt on, on see päev, kui saab vaadata nii kino, kuulata muusikat, käia muuseumides, olla vabas õhus võib olla kuulda ka kirjandust kuskil või lugeda siis ise kuskil mõnda raamatut, et see, see on tõesti ilmselt see niisugune Abbott teos, mis võtab kogu selle kultuurisuve kokku. Aga kuidas on, kas, kui jaanipäeva järgselt eeldatavasti algavad inimestel need puhkuseperioodid, et kuhu ta siis ise nüüd kõigepealt sammud seate, et millised need on, need isiklikud valikud mida te sel suvel tahate kindlasti teha? Just ütleme sellise kultuuri poole pealt, et mõni koht, kus on käimata, on pikka aega või mõni raamat, mille te kindlalt nüüd läbi loete, mis on juba valmis või mõni film, mis ootab vaatamist. No kui ma tohin alustada, et kuna mina andsin ajakirjale looming lubaduse kirjutada järgmise aasta märtsinumbrisse selle aasta Eesti romaaniülevaade, siis see tähendab seda, et Ma pean suhteliselt valimatult kõik eesti keeles ilmunud romaanid läbi lugema ja sellega tuleb tasapisi algust teha, sest muidu koguneb heid liiga palju. Aga muidu sellise nii-öelda tavalise eestlasena ma mõtlesin Riias ära käia jälle. Nii et ikkagi peaaegu siseturism Peaaegu. No mina plaaningi lihtsalt Eesti peal ringi reisida, mida ma ei ole väga palju teinud, et ma soovikski täpselt neid samu ja praegu tekkis hea tunne et nii siin rääkides kui kuulatused jah, võtaks lihtsalt ja läheks erinevatest kohtadest nii väikestesse muuseumitesse kui kontserti kuulama ja siis ongi tore Loomingu raamatukogu raamat seal rulli keeratud kotid, et ma tegelikult tahangi kuldsarjast veel valida või mis on ilmumas või mis siis on just ilmunud, et neid teoseid krossima plaanisin samamoodi lugeda. Maarja, sina andsid mulle soovituse, professor Martensi ärasõidul on pooleli. Et, et ma kindlasti võtaks küll raskemat kirjandust ka sekka sellepärast et siis täpselt mina suudangi tegelikult ise siis keskenduda ja võtta, aga jah, mõisat, kes oli ka plaan minna, ma tahaks väga külastada üht konkreetset mõisa kõue mõisa. Sest et see on nii kunsti ja kirjandust täis, et ma tahaks seal ühe nädala võtta ja lihtsalt olla, et vaatame, kas see plaan õnnestub. Aga no mul on sellised väga, võib-olla isegi muuseumi kauged plaanid, et tahaks teha ühe jalgrattaretke Vormsi saarele näiteks, et lihtsalt minna ja olla, seal on kindlasti ka mõni tore muuseum, mida külastada ja võib-olla veel sisse hüppas, saare mõte oli väga hea, see päikesetõusu kontsert. Ja ega Riia pole ka paha mõte, ütleme nii. Ja raamat muidugi jätma, tegelikult mõtlesin just, et alati saab sellistest väikeste kohtade raamatukogudest alati parimat kirjandust, mis mida keegi väga ei loe, et need on Pärnu raamatukogu ja Võru raamatukogu on väga lemmikud, et sealt saab nagu Sul on tohutu hea valik tegelikult, et Tallinnas lihtsalt on kõik raamaturiiulit üsna tühjad. Ja tõenäoliselt tasub ka sel aastal korrata seda üleskutset, mis eelmisel aastal suve alguses vist tehti, et külastage väikseid maaraamatukogusid, sest et iga laenutus võib tagada neile ellujäämise. Et, et see on väga-väga õige soovitus, et kui raamatut laenutada, siis tasub seda kindlasti teha ka väikestest kohalikest, sest raamatukogudest meie saateaeg hakkab nüüd kahjuks saama otsa ja samuti lõpeb tänase saatega ka vasara, see hooaeg. Ja muud ei olegi siis tõesti kui soovida kõikidele kaunist ja väga kultuurirohket ja samas niisugust lõõgastavat suve sellepärast et pingeid ja stressi on olnud palju ja, ja tõenäoliselt tuleb sügisel seda jälle. Ma tänan saatesse tulemast kultuurikorraldaja Avedelt Lauragi Eesti ajaloomuuseumist ning kirjanik ning kriitik Peeter Helme ja saadet jääb samuti lõpetama. Ave, sinu valitud muusikapala. Ja siia lõppu siis kõigile kuulamiseks New Wind Jazz Orchestra esimene singel džässorkester ja 23. mai on selle pealkiri ja ja nemad astuvad riigis ülesse. Aga. Kuulame seda. Kuulame, nägemiseni.