Huvitaja tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates tahaksin ma Teid kutsuda ühte toredasse kummalisse linnuriiki. Ma ütleks niimoodi ja panna mõtlema natukene selles suunas, et on inimesi, kes teevad teistsugust tööd, teevad seda südamega ja kuidas nad selle töö juurde jõuavad, on lausa omamoodi põnev, armas. Nimelt kutsun teid papagoikeskusesse, mis asub Märjamaal, koonuvere külas on Baltimaadele ainulaadse papagoikeskuse juurde teinud ka hotelli on papagoi, teater ja juttu ajan ma nii selle perenaise Katarina vankeriga kui ka papagoi Rubiga. Kes nendest ei mäletab, siis viis aastat tagasi oli see aeg, kui seal viimati Robil külas käidud, siis ta oli veel üksi. Ämber ei olnud keskustega midagi taias kenasti jutt, too rääkis asjadest, mis tal hingel või vähemalt nendest, mis tal olid selgeks õpitud ja meelde jäänud. Nii et täna kuuleme ka seda, mida siis hobi on nende aastatega vahepeal veel juurde õppinud ja kui kirevakse kirjuks on tema ümber olev seltskond läinud. Ja veel teemasid folklorist Risto Järv tutvustab vanasõna, mis kõlab pisut hirmutavalt, nimelt uudishimu, tappis kassi ja pärimusmuusik. Õpetaja Krista Sildoja tutvustab enda lemmik pillilugu ja pillimees, kes on teda inspireerinud aegade tagant ning kelle muusikamängu kuulata siis Eesti rahvaluule arhiivi kaudu, nii et torupilli Jussist alguses öeldud Doratanuna juttu, niisugused on teemade, minu nimi on Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud. Ma ei ütle, et tahaksin päitiste Kuudan kuube, mis pole veel kantud. Ma tahan naist, kes on kuum nagu lõunamaa öö, tahan kirge, mis minu jaoks laetud. Ma ei nõua, et oleks tal vooruse. Ta on hästi kasinaks aetud. Ma tahan rännata sinna, kus jalg pole. Käin, tahan korrakski ära minna. Ma ei mõtle, et oleksin kõrbesse läind, tahaks näha või suuremat linna. Tahan piiluda vett, millel kallast ei näe. Ma ei mõtled, hullasin lainud, kas ta on korraks ka sisse vaid torgata käe, kas täiesti ta soolased maitsed? Lennata aga mitte eriti kõrgelt lennata. Aga näe, ma kardan kokkupõrget lennata, aga mitte eriti körgel. Enneta. Kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge. Ma tahan proovida jooki, mis purjude päeva ei mõtle täis, tahaks juua, tahan tunda. Kas tõesti see surin on mäed sellele ohvriks tuua? Ma tahan tunda, mis tähendab tõeline torm, mõtled, roniksin, mastid võiks muu hulgas või mütsi mu peas, kas see oleks pagana hästi? Tahan eksida, mõnikord vastavalt p. Tahaks kohata musta kassi. Ma ei mõtle, et sohu peaks uppuma teel, aitaks sellest, kui uksed läheks sassi. Vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud. Ma ei ütle, tahaksin päikestil, kuutaan kuuga, mis pole veel ka. Lennata aga mitte eriti. Tahan lennata, aga näe, ma kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt lennata. Kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või. Tahan lennata, aga mitte eriti. Lennata, aga näe, ma kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõik kõrgel lennata, kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või. Tahan lennata, aga nüüd. Ta ranna korraldada talvel ta. Lennata kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi. Nii ma teen, nüüd aga kutsun teid siis Märjamaale Konovere külla linnuriiki, täpsemalt külla papagoi teletuvile. Aga enne veel, kui hakkan juttu ajama perenaisega või õigemini, siis te kuulete seda, mis me rääkisime paar nädalat tagasi ma teeksin väikese meenutuse ja laseksin rääkida Rubil, kes oma jutud rääkis esimest korda mikrofoni minule vähemalt viis aastat tagasi, kui tal külas sai käidud ja kuuleme sellest väikese valiku, mida ta siis rääkis ja ja et tal kas peas keerlesid või kui hästi tallinn need asjad ära õppinud ja pange tähele, tegemist on siis ainult ühe papagoi jutuga, kõik see, mis te kuulete, oli siis papagoi mikrofoni vahel, nii et kõik need hääled ja, ja jutud ja need on siis olid Robi tekitatud, aga me täna veel kuuleme ka tema uusi lugusid, sinnamaani on aega alustama kõigepealt väikese vana meenutusega ja siis juba punuvere külla padavai keskusesse. Tere Rubin, kelleni hoogu. Kuu raad. Row rake reaa, tere roogi. R raat, kus sa oled? Kus sa oledki? Roobis. Kurbarr. Kurbarr. Nüüd on siis Robi jutt kuulatud, oleme taas tal külas, aga mitte enam tema kodus paid ümber Robi on tekkinud lausa omas näoline keskus, mis Eestis on unikaalne. Ma arvan, et ka Baltimaades midagi taolist ei ole. Seal siis papagoi keskus Märjamaa külje all koluvere külas ning minu jutukaaslaseks ja selle papagoikeskuse perenaiseks on Katariina vanker, kes selle kõik. No on see tõsi, et Robi oli see, kellest kõik alguse says. Tere kõigile jah, tõepoolest roppisse kõik see alguse ja täna siis kevadel õigemini suve alguses saab papagoi keskuses juba nelja aastaseks. Aga jah, tänu roppile on kõik saanud. Ma tean, te kindlasti võib-olla kuulete, kaeba mingi linnulaul käib siin ja need on kõik siis elanikud ja ühtlasi ka artistid, kes astuvad üles papagoi teatris. Sa korraldad Katariina ka etendusi, kus saavad lapsed siis tulla klassidega, näha, papagoisid ja mis tükid need on? Papagoi, teater on tegelikult õppeprogramm siis kus siis tutvustatakse, papagoisid ja mitte ainult papagoisid ka teisi linde ja see on siis mõeldud nii lastele peredele lasteaiad ja koolid ja ka täiskasvanutele Meie pensionärigruppidele. Nii et kõigile vastavalt siis vanus siis sellise etteaste saab. Siin on piraadilaev jäärapapagoid ongi ju need linnud, keda seostatakse piraatidega, siin ei ole mitte midagi teha. Siin ongi kontseptsioon siis, et nagu satuks kuhugile lõunamere saarele, kus ümberringi on papagoid, piraadid, mis siin veel on? Seda peab siia tulema ja siis ise ise vaatama ja kuulama, et siis me räägimegi nendest papagoi, kes ise näitavad ennast ja piraatides räägime natukene, kui on soov, et oleneb grupist ka, et mõni mõni tahab ainult lindudest kui palju on siin lisaks Robile papagoisid ja kes nad on, aga nad on ju kõik erinevad, sest Robi on selline halli sulega ja paari punasega, siis on ju ka suuraara sinine, kuidas tema nimi on ja mis lugu tal on? Papagoi mäkke on siis papagoikeskuse nii-öelda kroon. Kui Robjani siis vapp kui nii-öelda ka Mc saigi võetud, siis jah, just siis, kui patobi keskust nagu alles ehitati. Ja märk on siis ka üks suur tegelane siin selles etteastes. Ja teised papagoid ka teevad oma oma etajastid, aga nad ei ole nagu selles mõttes välja õpetatud nagu, nagu arvatakse, et nagu tsirkus, et noh, et nad ikkagi on, elavad siin loomulikus loodus või džunglikeskkonnas, mis nagu sa näed, siin on niisugune nagu nagu džungel tehtud nii teistmoodi ja võimalikult nagu vähe, oleme tsirkust neile õpetanud, et see on tegelikult tsirkuse papagoid on väga stress, stressi, tsirkuse papagoi nii-öelda omanikud või need on samamoodi stressis, sest selle õpe pidi olema aastaid aastaid aastaid ja tundide viisi päevas ennem kui sa saadki selle etteaste valmis. Et sa siis ise kaitstud ja vaatad, kui nad siin räägivad, sõidavad ratastega, et alati, kui grupp tuleb, ei ole papagoid, teevad kindlaid etteasted, see on kõik neil loomulik, see, mis neil tuleb, et selles suhtes hästi vahva, et neid ei ole sunnitud, nad elavad oma loomulikus keskkonnas, aga nad on taltsutatud, nad ei ründa inimesi, nad, neid saab paitada. Et nendega on selles mõttes kõik need teised, need ongi, et, et siin puurides suurtes poodides haardes on nüüd üks selline roheline papagoi, see üks suurem roheline on kaeluspapagoi. Siis järgmises selles puuris rosella papagoi ka väga uhke suur, kusjuures räägitakse, et Russell on väga häälekas, kas siis tema on meil selline tagasihoidlikum, aga ka väga kaunis ja need, kes siin taustaks ägistavad, on siis need väiksemad mõlemad paarid, nii lembelinnupaari kui viirpapagoi paar. Ja hetkel siis on meil ka siin siis aafrika ahel lobi, haara siis märk mäkra, kui lendab lennuruumis. Aga kuidas nad omavahel läbi saavad, et kui algab etendus, võetakse puurist välja, kas nad suhtlevad omavahel hea meelega või nagu noh, vaadatakse teist võõrast? Ei, ikka nad saavad omavahel hästi läbi, nad lihtsalt päris ühe õlle peal väga, ei mahu ära. Aga kuna ja siin on neid igal pool, siis igaüks mahub oma aare peale, vahepeal vahetavad kohti, kui kaua või kui palju nad nendega tegelemine aega tähendab, ütleme, et iga päev päädib pühendama mingi ajalinnule. No kui ma võtan nüüd oma õpetajaid, kes mind on õpetanud siis selle ameerika õpetuse järgi oli kolm tundi päevas ühele linnule, aga kui nüüd vaadata neid papagoid arvu, mis mul siin on pluss sobi, läks lendu praegu. Ja, ja siis tegelikult seal viimases on üldse tuvi, sellest ei rääkinudki teemanttuvi, kes teeb ka hästi vinget sihukest häält tuvi ja kakkuse, kus u, et ka sihukest sihukest kui Merad aega, kui palju aega kulub, kolm kolm tundi, ühe papagoi oli, aga kui need kokku lugeda, siis ei olegi päevas nii palju tunde, et jõuakski kahega tegeleda, et see võiks olla siis siis kui on näiteks üks või kaks papagoid kodus, siis sa võiksid pühenduda kolm tundi päevas ikkagi siis ta ei ole stressis, siis ta on õnnelik. Ta tahab ka tegelemist saada, aga kui need on nii palju ja nad omavahel suhtlevad ja kui käib palju rahvast noh, nagu meil siin ta ikka rahvas, lapsed ja kõik, siis neil on niikuinii huvitav, siis ei ole see nii, et see igaühele eraldi seal nagu pühenduma, et see kolm tundi võiksidki olla kõigiga korraga. Et ma sain ka aru, et nii on võimalik. Aga kes olid sinu õpetajad, kelleltki said nõu, või kui ütleme, tekibki probleem, et võtad endale papagoid, kelle käest küsida, et mida temaga nüüd tegema teha? No minul on nüüd kõik see selge ja üks muidugi minu hea õpetajana Aleksei Turovski Tallinna loomaaias, siis on meil väga tuntud inimene ja tema on mulle ka väga-väga palju nõu andnud, tänu temale on ka see nii palju arenenud siin ja ka see programm, õppeprogramm on Aleksei Turovskiga kokku pandud nad ja ja muidugi palju kirjandust nüüd juba tänapäeval on ju, kui tahad veel midagi lisaks, aga noh, mul on endal nagu kogemuse praktikaga kõik need, et mitu aastat sa oled tegelenud papagoid, aga millal tulisiminesi möllu? No Robi on 12 Asjoni, aga enne seda olid siis väiksemad, kõik on nagu pool elu on olnud, seal on papagoid ju selliselt, et eks see praktika ja ja ka suheldes teiste papagoid omanikuga siis sealt selgubki ja noh, kunagi kui ma tegin selle papagoi, punkt. Ee, kus ma siis ütlesingi, kuulutasin nii-öelda välja, et et võin inimesi papagoi sõbraks teha. Aga noh, paljud ei lugenud, nagu oleks, kes kirjutas. Et hakkasid igast muid küsimusi küsima, et kuidas siis süüa anda. Kui seda üldse saab, tahaks paaritada mida iganes, aga mitte seda, kuidas sõbraks saada. Papagoi on haige ja kõiki küsiti selliseid asju. Ja siis on olemas inimesed, kes on linnuinimesed ja, ja need, kes ei ole linnuinimesed, ikka on küll jah, nii ongi järgi seda vahet teha. Aga noh, ma toon näite, et mul tuleb pere siia külla, nad tulevadki lihtsalt kui sellele etteastele. Ja siis pereliikmetel on üks on, kes on, ta teab, nendest lindudest, on lapsena noh, ütleme seal 10 aastane poiss ka ongi, vaatab neid Silmedele need raamatutele mänguvoodiga tahabki just seda papagoid endale või mingid linn pole ta mingi muu lind ka, talle meeldibki. Ja samamoodi suurte inimestega on ka, et sa lähed, kes sinna loomad ja sa oled rohkem nende linnupuuride ees või, või noh, käidki metsas jalutamas, et linnulaulu kuulata. Saab juba niimoodi olla. Aga sina oled kogu aeg olnud linnu inimene looma ka. Mulle meeldivad kõik loodus üha rohkem, mida rohkem nendega koos olete, seda rohkem mulle meeldib, aga samas sa pead nendele pühenduma, sest nad on ju kõik pikaealised, see ei ole niimoodi, et noh, pidasin 10 aastat väsisin ära või ütleme nagu koera vägagi, et neil on lihtsalt teatud eluaeg ja kõik, aga nemad on pikaealised. Aga selles mõttes võib küll öelda, kui sa võtad omale koera, sa läheksime koertekooli või, või sul on endale teadmised olemas, sa kasvatad teda, õpetajad, et nüüd teed reegleid, papagoid on täpselt samamoodi. Et mul kõik tulevad siia, püsivad, issand, nad istuvad seal kõik siin õrre peal. Et keegi lenda sinna viinamarjakausile või laua peale või kapi otsa või ükskõik kuhu. Et kuidas niimoodi, et ma mõtlesin, et ma olen lapsed. Kui nad tulid ja väiksed olid, siis ma õpetasin ja kui sa selle ära kannad sest nende rindadega natukene raskem kui koertega. Et sa pead selle ära kannatama, noh, sul peab olema nagu aega ja aega ka just et ja siis lõpuks sul on see töö tehtud, siis ei ole enam elu lõpuni hea olla, kui sul on tark koer, siis sa enam ei pea õpetama, ta saab juba ise teeb, teebki su elu nii-öelda rõõmsaks. Huvitavaks. Kas sul on nagu hea olla? Sõbrad? Kuulame natukene nüüd vahepeal papagoi laulu ja siis räägime edasi. Ta kutsub vaikses tuules palmipuu. Selle otsas istub papagoid. Kõikkonna läinud magama. Papagoi, kuid uinuda ei saa. Papagoi on 100 küsimust. Aga tal ei ole vastuseid. Paneb silmad kinni, papagoid. Vastuseid ta leiab hommikul. Karske. Kõiki tähti, meriide lähkleb voodis öösel merivähk, haug kas öösel haiguta kaheksajalg voodis laiuta lektikas, kas ma hakas olla võib? Ja kas lapsed tudu nüüd kõik mõtleb igasugu mõtteid papagoi kuni Payne'i otsa magama, ta jäi. Kas teab kõiki tähti, Merida vähkleb voodis öösel meri või merehaug, kas öösel haiguta kaheksajalg voodis laiuta, vetikas, kas maakas olla või? Ja kas lapsed tunduvad need kõik mõtlev igasugu mõtteid papagoi, kuni palmi otsa magama ta jäi? Katariina vanker, papagoikeskuse perenaine, räägi natuke, mismoodi näeb totokovi keskuses välja tavaline argipäev, et sa tuled hommikul, mis siis toimub ja mis kell tuled kustu pannakse ja mis siis leinab, teevad kellaaeg on suht sama tegelikult, et siis kui lähevad inimesed tööle või et koolilasteaeda, et siis hakkab siin elu pihta ja alguses Len lennutamine, nendel puuride pesemine siis on üldse kesksest, kuna kellel on linnud olnud, see teab, kui palju üks papagoi vajada sulgi, prahti, et siin on, iga päev on üks paar tundi, käib niisugune koristus. Aga nagu näed, noh, kogu aeg on nii puhas seal. Aga see tuleb ära teha, sest muidu seda ei saa. Siis on söötmine siis võib-olla külastajad, aga noh, külastajate koha pealt on ka kõik, oleneb sellest, kui lasteaiad tuleb ikkagi hommikul, siis minul hakkab üldse seal poole pealt, et ma saaksin mitu tundi ennem ära teha. Või kui oleme peale lõunat, noh, et see ka natuke reguleerib seda, et et seda kava, siis ta nihkub nagunii niimoodi. Papagoid söövad, tuleb uneaeg, millal, millal papagoi magab, kas siis kui pannakse talle puurile kate peale või kuidas seal esineja, seal on õnneks vaja katet peale, et kodudes küll jah, et soovitatakse kas kate panna või siis selline ruloo või paksud kardinad, et ta ei näe seda päevavalgust saab käru, et on aga siin on neil loomulikult siis, kui väljas läheb pimedaks, siis kustuvad ka, tuleb ja jäävad siia, magavad hommikul ära ja algab jälle tööpäev. Kas nad saavad ka aru, et nad tegelikult on ka natukene nagu tööl, et nende elu on lõbustada, lapsi õpetada ja kasvatada küll? No ma usun küll, sest papagoi on ju maailm, on targem, mind on see kindel ja kes nüüd kodus vaatab oma viirpapagoid, võib küll mõelda, et miks sina ei räägi, näed, Rovi räägib, aga aga sina mitte. Tegelikult saab viirpapagoid ka õpetada, aga see on raske ja ja mul on öelnud spetsialistid, et kui ei hakka papagoi liik rääkima, kes on mõeldud tema, siis nad on mulle vastanud, et mõni inimene Kaiak teebki mingit häält lihtsalt? Jah, ja kõik. Ja, ja tihti, kui sul on neid linde palju nagu parves, siis nad ka omavahel suhtlevad ja ta ei pruugi hakata, aga tegelikult on võimalik ikkagi, et sa, sa, linnuõpe on mul ka olemas. Pikk tund aega räägib, kui palju tulevad inimesed ja küsivad nõu, et tahaks võtta endale papagoi, aga kas ikka tasub ja millega ma pean arvestama ja, ja tõesti, seesama asi, et kuidas üldse sõbraks saanud pärast on need tema mossita puuris ja minema ussitanud teises toas ja ja peame kuidagi hakkama saama. Kõigepealt ongi vaja seda, et inimene oleks. Minu inimene, et ta tõepoolest tahab selle linnuga jagada kogu poolt elu või nii palju, kui see liik elab, siis tuleks teha kindlaks Kes sa soovid, kas sa soovid lihtsalt sadistavad või väikest või laululindu või rääkivat või sõpravi trikitada, et või noh, keda sa nagu soovige kui kauaks, sest kui me ise oleme juba täiskasvanud, tahame võtta siukest suurt lindu, kes elab kaheksakümneaastased siis oleks tark rääkida ju laste või, või lähedastega läbi, kes siis edasi võtta, teavad seda, kui ennast ei ole olemas. Et aga kuidas on, et kui ma tahan endale võtta trikitajat, millega ma pean, siis arvestame, kes on tekkinud trikkidega Moden heiega viirpapagoid hõngu võimalik trikitama õpetada, aga noh, see on nagu juba pikem ja seda saab ka minu käest. Seal on mul olemas, kuigi ega minule ka ei meeldi Need puurilinnud, et ma olen isegi võib-olla natuke selle vastu, aga kui ma sain selle õppeet, papagoid on niikuinii siia maailma loodud inimese sõbraks juba sadu aastaid ja tuhandeid. Teie sõber olnud ja purilinnuks on ju ka võetud ja kõige parem mitte kõige paremad. Vale öelda, kõige õigem on ta ikkagi kasvatajate juurest siis soetada. Teadma, kust see lind on pärit, sest kui lind papagoi või. Mis lind tuleb ikkagi džunglist? Seadusevastane karistatav, et see ei ole aus, aga on selliseid kasvatajaid, kes siis ma ei tea, kas antakse nagu loomade koertepoolgi, et tõupaber kaasa mingi tunnistus tänapäeval on ainult minu andmed. Talviirpapagoi on infoga tuugele lei. Ja paberid olema ka, ülejäänutel juba peab et rõngastatud kiibistatud mingid dokumendid, et nendel peab olema. Kas nad nõuavad palju ruumi, et kui suur peab olema see puur või see ala, kus ta saaks ka lennata, võtame tõestina Robi suuruse papagoi, mida pole küll väga suur, aga siiski lennata tahaks aga korteris pidada? No ma ei tea, kas on hea mõte või ei suures toas saab toast tuppa, saab lennata ja, ja ka lihtsalt see, see ongi see õpe sul alguses, et sa pead teda õpetama tegema talle veel omakorda mitte ainult Tal on puur. Ja noh, nagu ongi, paljud võtavad ta sinna puuri, siis ta ei saa temaga sõbraks, siis ei julgeta välja lasta. Ja noh, siis ongi sihuke aksessuaar, kuidas, mis on täiesti lubamatu, sest tal ongi ju tiivad mõeldud lendamiseks. Aga kuidas saada papagoi sõbraks, mis on see esimene asi, et, et kui sa lähed kasvõi külla ja kellelegi papagoi, et kuidas teda teretada? Ma ütlen ikka alati Pole veel lindu, et oskadele võimalikult suur puur mänguasju ja kõik see keskkond teedele siukseks looduslähedaseks. Just suur puur, et siin nagu ongi see, et mida suurem, seda tarvitse, sobib nagu selle kohta öelda. Ja kui sa annad talle need looduslähedased tingimused, siis on papagoi õnnelik. Loomulikult sa pead teadma tema toitumistest, nendest Mineraalkivid või need lisad olema vitamiinid ja, ja Need naturaalõlled, mitte need plasmess. Õlled, mis loomapoest kaasa antakse ka ise tegema viljapuuokstest õrred. Et kus on need kõik asjad, nagu täidab kiiged, neile väga meeldib. Kiikuda kas lakke või, ja, ja puuri ja igale poole ja muidugi just see, et mitte ainult, et te olete. Puuris need asjad, need ongi tal toas kuskil, kes paneb mingid sarved sarve moodi, need oksad seina peal, et noh, ta näeb, et see on, see ongi. Koht ja ta ongi õnnelikum ja siis ta näeb, et näe, inimene nioolitas. Kitega rahulikult sa niimoodi lõpuks sõprust tuleb ja annab talle andma, terasid näpu vahelt teda noka vahelt võtab ja kõik see algab, mõnega saab päris kiiresti. Aga mõne linnuga jälle läheb kauem aega. On sul tulnud ka võtta siia linde nii-öelda noh, psühholoogilisele nõustamisele hätta, on nad läinud kodus tülli oma pererahvaga ja siis on stressis mõlemad ja lind on natukene haige. Jah, kahjuks on küll ja neid on päris palju, et helistatakse, kirjutatakse, tullakse kohale, et et nad said selle papagoi siis kas kuskilt sugulaste käest naabrite käest viise ostsid ja nad ei tea tausta, kui vana see lind on, mis, mis, mis seal üldse tegu on ja nad ei saa sõbraks, ainult siis hammustab või kuidagi, et aga noh, seal on ka. Pidi ikkagi olemas, et kuidas saab nagu lõpuks ikkagi nii, et kõik on rahul, aga selleks peab aega olema, kui minna. See vara tööle õhtul tullakse, see papagoi on üksi seal puuris, siis ei. Tule seda head tulemust. Milliste papagoiliikide puhul on oluline, et oleks kaks lindu, et nad suhtleks omavahel ja milliste puhul on, et ta võibki olla üksinda nagu kas sul kodus selles mõttes, et ei pea alati teist olema? No mina isiklikult arvan Võiks olla ikkagi kaaslane, aga kuna ta on noored, siis nad võivad olla. Aga siin on jälle see sobivus. Me oleme siin Robina igasuguseid pruute toonud, aga midagi ei sobi. Aleksei arvame, et me oleme ära rikkunud, ta tahabki ainult inimest sõbraks, sest ta tõepoolest on inimese sõber, et see võib ka see olla ja, või siis see, et nad on, noh, mõni inimene elab, võiks ikka, ta ei tahagi kaaslast, et noh, tal on siin nii palju sõpru ja inimesed ka ja siis pole vaja. Et aga tegelikult võiks ideaalis olla ikkagi Igalühel kaaslane kuskohast peamiselt ostetakse, Linda, mõtlen ma siis papagoisid või mitte, miks mitte ka näiteks tuvisid koju? No kõige mõistlikum on osta ikkagi otse, näete, meil on ka Eestis neid, neid tuleb lihtsalt otsida neid kohti, meil ongi hästi vahva papagoid grupp Facebookis olemas. Ma ise seal ei toimeta, aga ma olen kuulnud, et seal on kasvatajad ja siis sa saad seal pöörduda sinna ja sa saadki osta, aga neid suuremaid papagoisid nüüd Eestis ei ole, et neid on siis noh, meie suur, haaran tsehhimaalt pärit. Et seal on kasvatajaid, päris palju on. Saksamaal on Hollandist Robi pärit, on ju suured kasvatused, on olemas papagoi keskusest rääkida siis siin tegelikult ju ka hotell. Et kui lähete kuhugile kaugemale papagoi peaks üksi koju jääma, siis tegelikult ei pea, kuidas seal aprilliga? Hotellil on tõepoolest niimoodi, et ta ametlikult Eestis ainukene papagoi, hotell, papagoi, hotell täpselt, ja kui on kodus ka mürgitamine, et noh, tõepoolest kui pole kuhugi lindu viia või siis pikk reis ootab ees ja ei ole, kes ta linnu eest hoolitseb, siis saame kokkuleppele, et saab siia tuua. Kuigi meil on ka plaan filiaal tehasest Tallinnasse. Et väga palju on Tallinnast nagu noh, eks kõik, see suurem inimmass ongi ju Tallinnas, et tulevikus on Tallinnas ka. Tegelikult on Katariina huvitav just see, et sa oled Märjamaale tegutsenud siin ja noh, ikkagi maakohas võrreldes Tallinnaga või, või Tartuga Sa oled loonud siia omanäolise ettevõte ja saad hakkama maal, et võib pidada küll mida iganes, võid teha maal, et see ei pea olema alati Tallinnas. Kuidas on sellega, et sa oled Raplamaal ja siin hakkama saanud ja iseendale tööandja ja kindlasti ka teistele? Mina arvan seda, et noh, esiteks oligi see ainulaadne, et ta on eriline, eks see kutsuv ja loodus ise on ju see, kus me kõik, kui me oleme seal tüvikivil linnas, sa ikka tahad vahepeal tulla ära, et, et võib-olla kui papa, kes kus oleks Tallinnas, noh muidugi oleks samamoodi käis rahvas, aga, aga ma mõtlen, sulad nagu ikkagi veel rohkem loodusesse. Ja teine asi on see, et kui sa teed midagi hinge ja südamega, et seda, seda on tunda plaanitsega natukene seda suurendada või arendada, et kuhugile veel edasi, et suuremaks, seda ei loomulikult on mõtted, aga peab partnerid leidma, et olen mõtelnud, et erinevaid mänguväljakuid välja, sest noh, grupid on muidugi järjest tahavad suuremat tulla ja näed siia mahubki üks, üks klass või äärmisel juhul kaks väiksemat. Et tahaks küll laiendada ja võib-olla mõned liigid ka võtta nagu juurde ja meil on tegelikult olnud siin ka erinevaid tiki, kes on toodud, et inimesed ongi niimoodi, et noh, annavadki ära. Ja siis me oleme otsinud kodu nagu. Aga ta ei ole siia jäänud, et, et ei ole mahtunud, et oleks vaja juurde küll teha. Aga noh, hetkel laenu ei taha võtta, et niimoodi rahulikult, kui suvi tuleb, kas siis ei ole väikest ohted, akeneb lahti, lendavad vabadusse maa-alad tituulutangi ennem ja pärast, et kui nad kinni on, et sa pead lihtsalt seda, sa pead seda teadma. Et ei tohi lahti, et tegelikult ma käin nende lindudega väljas ka, aga mul on siis eraldi traksid või siis nende puuridega, et me käime küll väljas, et nad, aga nende jaoks on nemad seal väljas üksinda ellu jää, sest nad ei ole džunglist pärit, nad ongi ju koorunud kodus inimeste juures ja see ongi nende kodu, et nemad igatseda, kui sa sealt nii-öelda meremehe käest telliks selle papagoi temani džunglist päriti, kui tema ainult unistab, igatseb tagasi. Et siis on nagu see, aga nemad ei oskagi unistada, siis see ongi nende kodus. Aga pisut veel Robi kohta. Millal Robil jututund on, et kui nüüd paluks Rovilt paar sõna Eesti raadiole, ei, Kerro, et alles siis kui kaua meil siin umbes võiks aega minna, kui ta ütleks midagi? Ma arvan, et mitu tundi võib minna, sest ta täna on juba kaks korda rääkinud hommikul ja nüüd siin lõunal tulite, just vestlesime pikalt. Jutustas, et võib-olla talle seitsme tunni pärast, aga tuvi jälle. Tuvi räägiks veel meelest restoran ära. Nendel suurtel on jah kuidagi niuksed jututunnid. Aga ma lähen toon seal lendur. Mis selle suuremaga ära äkki hakkab hundijutt. Proovime, proovime. Kutsub need, need mikrofonid on kõik alati nii erisugused, vastan, karvased, suretasin ta. Noh, nagu ma hea meelega vaata. Paberitega on niimoodi. Et kui sa tood mingi uue mänguasja, sest alguses kardab seda, võib olla mitu päeva lausa või isegi nädal ja siis tal võib see nii lemmik olla ja nendega on täpselt samamoodi mikrofonidega. Ja siis ma tegelikult ostsin ühe mikrofoni, aga see ei loe, et ma sel ajal ära ütlen, siis nad tulevad ikka mingi teistsuguse mikrofoniga, siis ta kardab seda. Aga no mitte nüüd paaniliselt, et aga kui seda ka näiteks külla lähed, tuleb selline olukord, et kuidas ta siis kohaneb seal võõra korteriga. Me käime lasteaedades, koolides kutsutakse külla sünnipäevadele ja siis ma selle kõige suurema matiga käin ja mitte ainult meie kahekesi, vaid meil on ka ja head sõbrad. Et meil on siukseid suuremaid, haarasid veel nihuke punane partner on siin olemas, siin teda hetkel siin ei ole, aga lihtsalt, et on võimalik ka veel erinevaid, et meil on meeskonnas neid rohkem palju. Teil meeskond on ja need on siis kõik on sellised noh, nagu mereröövlipiraadid oma vabavoidega täpselt. Nii see on noh, selles mõttes, et me oleme hetkel nagu kahekesi küll. Aga lisatööjõud on ka on siit ja sealt ikkagi olnud aeg-ajalt ja nii kolm või neli ja et ei, meil ikka on. Niimoodi, aga proovime, siis me oleme nüüd siin mänguasjana tükk aega seisnud, Ma loodan. Robini Robbie Mc on nagu harjunud. Ma ei tea, ma annaksin äkki Katariina sinu kätesse bestelgi, mis neil juttudel ma mäletan eelmisest korrast siis Rovi rääkis ilusasti šokolaadist ja kus sa oled, küsis ja kuidas tal nüüd on, et et mis teemadel praegu sedasi Jutaksel. Eks ta, need vanad asjad on kõik nagu meeles ja, ja see, tere, kuidas läheb. Et see on ka igapäevane ja minu nime ja pea enda nime ja mäki nime ja kõik sellised ette. Ja siis ta kutsub korrale, teisi papagoisid, kui siin läheb niisuguseks väga-väga käest ära, see kõik hakkavad korraga laulma, siis Robi kuulutab, tasa. Tasa. Aga küll. Aga kui sa esimesi sõnu lõpetasid, kaua sa pidid ühte asja kordama, kuni ta siis lõpuks tegi joka lahti ja ütles ka et sellega on niimoodi, et esimest korda läks muidugi väga kaua, aga kui see lõpuks tuli, on see ka võib-olla nii, et kahe tunniga võib tulla, sealt võib tulla kahe nädalaga. Sest mul on vallutud neid lauseid ja sõnu ju tellitud erinevatest kohtadest erinevate asjade jaoks. Ja siis sa mõtled, et noh, et äkki ikka õpib selle paari päevaga, ei pruugi. Ja endal on küll aega ja kord, et see oli nagu tühjaga ja teinekord läheb nagu väga kiiresti, et ja just teinekord lähebki kauem ja ma ei mäleta, mingit saada polegi ära õppimises tale proovisin, mul ei tule praegu meelde, üks asi oli ja ei saanudki. Ma loobusin. Filmidel on ka tujud, ma mõtlen, et kuidas see väljendub? Siin nad tunduvad ju kõik nagu näed, siuksed lihtsalt vaikselt süüdistavad, pesevad, ennast, söövad, ajavad oma asju. Aga ütleme, kui nad on stressis ja nad ei saa lennata või õiget sööki või valgust ja nii edasi siis nad on kurvad, neil on noh, nad ei pruugi süüa. Või siis teine asi, nad lärmavadki tohutult lärmavad, lärmavad, lärmavad ja ei lõpeta seda näiteks selline suur haarata võib sul niimoodi jääda karjuma, et sa lihtsalt ei kannata seda välja. Kes seda teeb? Sa pead vibro selle et temal tegelikult teeb väga harva. Et. Huvitav, nagu huvitav hääl tal, ma ei tea, mis, mis asjade järgi teeb nagu mingi mänguasi. Praegu hakkab nagu vaikne tund ma vaatangi vaikseks jäänud nagu vahelduva eduga, vahepeal on täitsa vaid ka mu käest ongi küsitud, kui tuleb krõpsijat visanud keegi sulle ühtegi häält, mõtlesin, ikka teevad, et nii kui uksest välja hakkab selline koor pihta, mind nad ei häbene ja siis räägivad kõik oma asjad ära. Aga tihti on ka siis külalised, on siin siis nad ka, et kui ta nüüd veel veel kauem olete, siis siin lähebki selline koor lahti. Aga noh, teinekord ei, on niisugune väike, väiksem grupp ja nad ei häbene kohe algusest peale, et kõik räägivad ja siis helistavad ja laulavad. See oli siis Genialistide jaam, poisteansambel jõhvikad, lugu, mis nüüd ja enne seda kuulsite siis, kuidas Robi ajas juttu teiste papagoi tega. Nende juurde oli jäetud siis mikrofon ja nad lihtsalt rääkisid, mis pähe tulid. Ja jah, ja nii see oli, nii et põhjust jälle minna mingi aja pärast uuesti vaatama, kuidas tal läheb ja ja mis on seal saanud, kellel on nagu huvi, siis papagoikeskust võib ikka iga kell külastada ja vaadata. Ta ise oma silmaga järgi. Nüüd on aga aega vanasõnade käes ja tänane vanasõna on õide huvitavaga kuulakem ise. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Tänane vanasõna kõlab sedamoodi. Uudishimu teeb ruttu vanaks, Tartu stuudios folklorist Risto Järv, miks see nii on? See vanasõna, mida Eesti Kirjandusmuuseumi rahvusarhiivikirjapanekutes polegi väga palju, kõigest kaheksa variant. Ja tüübinumbriga 12974 väidab meile tõepoolest vanaks võime jääda uudishimu tõttu, seda on teatud juba üsna ammu. 19 sajandi lõpust on teada, näiteks natukene pikemal kujul, kes kõik teada tahab saada, läheb ruttu vanaks. Vastus noorte, mitte tarvilikud ja küsimuste peale tõstamalt Pootsi vallast siis või siis kolm aastat hiljem. Kogu ei ole Mattias Johann Eiseni saadetud aga tegelikult juba kümmekond aastat varem kirja pandud Mihkel Mihkelsoni poolt. Ära küsi kõiki asju, lähed vanaks. Nüüd, hilisemast ajast, kaheksandast sajandist, leiame ka lühemaid varianti, kus tuleb meile tuttav uudishimu teeb ruttu vanaks. Huvitav on see, et siin on tegelikult üleskirjutustes pikem paus. Tegelikult leiame järgmised selle tüübi alla liigitatud vanasõnad alles 1940.-test 50.-test aastatest esimene 1946. aastal. Kooli õpilane Oskar Toompuu Kaarma kihelkonnast uudishimu teeb vanaks ja siis hulk vanasõnu kirjapanekuid 50.-test näiteks uudishimu tegi vanas selgitusega Uudishimuliku kohta või siis tuntud rahvloojalti miile poomilt tema vanaemalt kirjapanduna. Uudishimu ajab ruttu vanaks. Võiks tõesti spekuleerida, et ei tea, kas selle taas oktoriseerimise põhjuseks oli siis aeg, mil ei olnud sobilik liigset huvi tunda viiekümnendatel, et teatud maailma asjade vastu, aga noh, selge on see, et seda tegelikult on, on teatud-tuntud ikkagi nii varasemal kui hilisemal ajal ning kasutatud sellise naljatoonilise ütlusena, kui püüti siis kuidagi tõrjuda sobimatult küsimust pikemaid seletusi hilisemast ajast, näiteks 1981.-st aastast Pilistvere kihelkonnas litsi külasta laule, uudishimulik, see teeb ruttu vanaks uudistes inimene väga küla asju teada saada ja kandis neid edasi siis öeldi hoiatuseks. Pikem näide on ka Põltsamaa kihelkonnast, et üles kirjutatud 1997. aastal 1909. aastal sündinud Smart alustuselt. Kui mõned tuttavad ajasid omavahel juttu ja juurde tuli inimene, kellesse see jutt üldse puutunud, kuid tahtis teiste juttu pealt kuulata, siis öeldi, et uudishimulik on, inimesel võivad siis kõrvad kurdiks minna, eriti laste puhul pahandada. Tuttavad omavahel ütles ikka naljatoonis, et uudishimu teeb vanaks. No need, kes on lugenud, et sellist lapse kasvatamise seisukohalt vahvat raamatut Mary popintsid. Et võib-olla mäletavad episoodi, kui Mary Poppins reageerib ka vanasõnaga Maiceli, kes tunneb huvi selle vastu, mis öösiti loomaaias toimub. Ära ole uudishimulik, uudishimu teeb ruttu, vanaks, napsas Mary, Poppins seisab siis seal raamatus. Huvitav on aga see, et kui originaali vaadata, siis leiab selles kohast hoopis justkui hoopis teistsuguse fresologismi. Tsiteerin. Kilde kätt, Mary Poppins, kõik on täiesti omal kohal. Siinkohal tõesti on kasutatud vanemal ajalt seda mure sõna ja sellest 1930. aastal kirjutatud ja eesti keelde 71. aastal tõlgitud raamatus ana priosologism. Vanasõna õigesti ümber pandud nimelt ongi siis inglise traditsioonis see, mida me tänapäeval tihtipeale teame, et uudishimu, piss kassi tuntud just ütlusena Keer kilda kätt juba Shakespeari näidendis palju kära ei millestki 16 1599 on vastav viide selle kohta Georg Meri tõlkes siis julgust, mees, mure tapab kassi. Kuid sinul on küllalt hakkamist Tapa mure. Aga hiljem on see siis inglise traditsioonis suuresti asendunud. 1860.-test aastatest peale on see asendustulnud ja pigem ongi siis hiljem kasutusel ja tuntuks saanud kerioositi kilda kätt, mis ongi siis meile toonud hästi sageli kasutatava ütluse uudishimu, piss, kassi, nii et igal juhul ei maksa seda segi ajada siis selle kuulsa Schöödingeri uudishimuliku kassiga, kes võis või võinud mannetult otsa saada. Aga tagasi tulles nüüd Eesti vanasõna ja uudishimulikud vastu, et siis võib-olla tõesti oma materjalist ainest leiame me vanasõnu ütlemisi, uudishimu vastu veel mitmedki näiteks silm ei saa täisnägemisest ega kõrv kuulmisest või kunas põrguinglist täitsa täis sa või silm vaatamise himust. Nii et leiab ka sealt ainest, mida kasutada selle vanasõna asemel. Uudishimu tappis kassi ja lõpuks võib öelda, et ega tegelikult ju see teadmishimu on ikka ka noortele ikka ja alati tarvilik. Nii et seda vanasõna tuleb kasutada mõõdukalt. Aitäh, Risto järv. Jah, ma ääretult oluline on vahet teha uudishimu ja teadmishimu ühe puhul, siis on lihtsalt selles, et saan teada, mis ma selle teadmisega teen. Teisel pool on siis teadmine, mis võib kuskil ratast kasuks tulla. Aga lähme vast uudistele, loodame, et seal on üht-teist sellist, mis teadmistele midagi pakub, mitte ainult uudishimu ei rahulda. Ja seejärel juba muide jätkub ja teises pooltunnis kuuleme rahvamuusikut õpetajat Krista Sildoja, kes tutvustab oma lemmikut aastasadade tagant ja muusikat, mis on teda inspireerinud ja jah, seda siis järgmises tunnis juba, mis ei olegi enam väga kaugel.