Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku nelja päeva, kuuenda mai peamised teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Valitsus pikendab kehtivaid koroonapiiranguid 16. maini. Ütleme praegu ei tea veel, mis on leevendust tulemused, mis jõustusid nüüd esmaspäevast ja seetõttu me peame selle puhvri siia vahele ka võtma. USA meditsiini ja hoolekandeasutusi hakkab töötajatelt vaktsineerimist nõudma. Ainukene teaduspõhine meetod täna tagada maksimaalne kaitse meie patsientidele selle eest, et kiirabitöötaja neid kogemata väljakutse nakataks. Ohtliku nakkusega on nende immuniseerimise. Teedeehituseks vajalikud maavarad hakkavad Eestis otsa lõppema. Eesti ja Soome vaheline tööränne ei pruugi taastuda isegi selle kuu lõpus, ütles Soome siseminister Maria Ohisalo. Kultuurkapitali raha toel valmida võib Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Rakveres on rahastust oodanud üle 10 aasta. See hõlmab endas selle ajaloolise Pauluse kiriku korrastamist, lisahoone mahu ehitamist, aga samuti tekib siia maja ette Vabaduse väljak ja samuti maa-alune parkla, et see kõik on üks suur projekt. Eesti rallisõitja Ott Tänak jätkab järgmisel hooajal Hyundai meeskonnas. Öösel sajab aeg-ajalt vihma, kohati on udu. Sooja on kaks kuni kuus kraadi. Homme päeval sajab hoovihma, pärastlõunal lääne pool saju võimalus väheneb. Sooja on kuus kuni 10 kraadi. Valitsus kiitis heaks ettepaneku pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid 16. maini. Peaminister Kaja Kallas ütles, et enne, kui värskeima piirangute muutuse mõju pole näha ei saa ka järgmisi otsuseid teha. Praegu me oleme nende numbritega samal tasemel, kus me olime novembris, mis on küll võrreldes novembriga palju parem, on see, et meil on vaktsineeritud juba ja antikehadega inimesi üle 400000 lisaks tuleb meile või ka suvi, aga sellele vaatamata, kui me varasemalt vaatasime neid leevendusi või piiranguid üle iga kahe nädala tagant, siis nüüd me teeme seda iga nädala tagant, et jälgida neid numbreid ja teha siis selle pealt prognoose. Praegu ei tea veel, mis on leevenduste tulemused, mis jõustusid nüüd esmaspäevast ja seetõttu me peame selle puhvri siia vahele ka võtma. Nüüd küsimus perspektiivist, et loomulikult väga tahaks öelda praegu neid konkreetseid kuupäevi välja, aga Need kuupäevad võivad olla liiga optimistlikud ja siis on jälle pettumus suurem tulemas, et kui me selle juurde, et teisipäeval vaatame uuesti teadusnõukoja, aga üleseisud trendid ka, mis on väga oluline samuti viiruse tüüpide leviku ja erinevaid faktoreid, mis seda pilti mõjutavad ja siis saame otsustada juba järgmiste sammudena. Tallinna kiirabis nõutakse töötajatelt vaktsineerimist ning need töötajad, kes end vaktsineerida ei luba, võidakse lahti lasta. Tööinspektsioon leiab, et kui tööandjal klientide kaitsmiseks teist võimalust pole, võid töötajatelt vaktsineerimist nõuda. Madis Hindre räägib lähemalt. Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul kirjutati vaktsineerimiskohustus töötajate kvalifikatsiooninõuetes siis pärast riskianalüüsi. Ta selgitab, et puhtalt kaitsevahendite kasutamisest patsientide tervise hoidmiseks ei piisa. Inimesed satuvad erinevatesse situatsioonidesse, nad töötavad ööpäevaringselt, nad on koos väga erinevate patsientidega, kes võivad ka väga rahutud vahel olla. Sellest lähtuvalt me leidsime, et ainukene teaduspõhine meetod täna tagada maksimaalne kaitse meie patsientidele selle eest, et kiirabitöötaja neid kogemata väljakutse ajali nakataks. Ohtliku nakkusega on nende immuniseerimise. Umbes 40 Tallinna kiirabitöötajad pole end vaktsineerida lasknud, neist ligi pooled on lapseootel ning lähevad niikuinii peagi puhkusele. Ülejäänutel tuleb oluline otsus langetada järgmisel nädalal, kui jälle vaktsineerida saab. Mai, kolmas nädal on siis see, kus me peaksime siis otsustama, kuidas me edasi jätkame nende inimestega, kes siis jätkuvalt ei ole tahtnud, ei ole saanud seda vaktsiini teha. Ligi 20 aastat Tartu kiirabi juhtinud Ago Kõrgvee toetab Adlase otsust, peagi võtab ta üle Narva haigla juhtimise kõrbe, loodab haigla töötajaid vaktsineerima meelitada läbi isikliku eeskuju, kuid siiski tuleb ka temal ühel hetkel langetada otsus, kas vaktsineerimata töötajad tuleks lahti lasta. Ma arvan, et kui ta töötab kõrge riskikohas nagu kiirabi või erakorraline meditsiini osakond või siis tegelikult ikkagi kogu haiglati, oled sa täiesti kõne all. Haigekassa andmetel on praegu vaktsineeritud 85 protsenti arstidest, 73 protsenti õdedest ja 77 protsenti ämmaemandatega. Sotsiaalministeeriumi tervise valdkonna spetsialistid ega töö- ja terviseminister Tanel Kiik pole kohustuslikust vaktsineerimisest tudeinud. Küll aga ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo juba märtsi lõpus, et hooldekodude töötajatele peaks vaktsineerimine kohustuslikuks saama. Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaie Saarep rääkis tänases uudis plussis. Tööandja võib töötajale uusi nõudmisi kehtestada siis, kui selleks on eelnenud põhjalik riskianalüüs. Riskide hindamine, meetmete kavandamine, töötervishoiuarstiga läbirääkimine, et kas vaktsineerimine on vajalik ja sobiv ja nii edasi ja alles siis, kui on leitud, et kõik muud meetmed ei ole päris piisavalt sellel tegevusalal, et siis tööandja kehtestab tõesti sellise vaktsineerimise nõude. Samasugust protsessi on läbi tegemas Eesti suurim Iru hooldekodu. Eilses Reporteritunnis rääkis hooldekodu juht Jaanika Luus, et uusi töötajaid värvates jääb Iru hooldekodu vaktsineerimise juba praegu üheks tingimuseks. Peagi laieneb vaktsineerimiskohustus ka olemasolevatele töötajatele. Kuut hooldekodupidaval Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tuulik nimetab töötajate vaktsineerimiskohustust radikaalseks. Kas meie oleme seda meelt, et jääb raudselt vabatahtlikuks? Eesti ja Soome vaheline tööränne ei pruugi taastuda isegi selle kuu lõpus, mil Soome kehtestatud ranged reisimispiirangud praeguse seisuga lõppevad. Soome siseminister Maria Ohisalo ütles Rain koolile antud intervjuus, et Soome peamine eesmärk on kaitsta oma elanikke koroona eest ning piirangute kaotamine sõltub viiruse levikust Eestis. Soome rohelise liikumise esimees ja siseminister Maria Ohisalo kinnitas täna Helsingis ERR-ile, et Soome valitsus mõistab igati Soome või Eestisse olude sunnil lõksu jäänud inimeste mured. Erandeid Eestile siiski tegema ei hakata, hoolimata heast läbisaamisest Ministrite tasandil. Meie valitsuse ülesanne on kaitsta oma riigi elanike elu ja tervist. Me jälgime eelkõige viiruse levikut ja nakatumisnäitajaid. Loomulikult me püüdleme selle poole, et meie riikidevaheline läbikäimine oleks võimalikult sujuv ja tavapärane aga see aeg pole veel käes. Kui reisipiirangute leevendamiseks läheb, kaotatakse, et kõigepealt piirangud tööreisidele ja lisatakse reisimisvõimalustesse perekondlikke põhjuseid. Päris endisel moel ei taastu Eestist Soome reisimine aga niipea. Selleks peab Eesti Ohisalo sõnul vaktsineerimisega veel kõvasti edasi liikuma ning nakatumisnäitaja peab palju langema. Nakatumisnäitaja peab olema 25, enne kui teatud riigist võib ilma mingi põhjuseta Soome sõita. Aga nii hea asjade seisuga riike on väga vähem. Karmid reisimispiirangud on viinud ka selleni, et Soome on saanud Euroopa Liidult ametlikult noomida Schengeni alareeglite rikkumise pärast. Maria Ohisalo sõnul on riigil olnud sisepiiride sulgemise jätkamiseks mõjuvad põhjused. Võib-olla pole Schengen'it loodudki sellise pandeemiaohu tarbeks. Me oleme Euroopa liidule põhjendanud piirikontrolli jätkamist rahva tervist ähvardava ulatusliku kriisiga, mis on tõlgendatav ka siseturvalisuse kriisina, ütles Ohisalo. Laevafirma Tallink tühistas juuliks plaanitud Helsingi Saaremaa kruiisid. Selgust pole ka selles, kas ja millal võiksid Tallinna ja Stockholmi vahel taas kruiisilaevad sõitma hakata. Margus mullale, rääkis Tallinki plaanidest kommunikatsioonijuht Katri Link. Praeguse seisuga julgeme juunikuuks endiselt lubada viie tunni kruiis esin Tallinna Helsingi vahel ilma maale minekut Helsingi poolel ja hetkel ega siin eesti kruiisituristile nagu midagi muud sajaprotsendiliselt lubada ei olegi, et juunikuus Me kahjuks kindlasti veel Tallinna Stockholmi liini ei ava. Maikuu jooksul. Jah, siin jälgime seda olukorda ja esimene tärmin, millal julgeks mingitki lootust anda, et Tallinna ja Stockholmi vahel siin liiklus võiks mingilgi kujul alata, on ikkagi juulikuu. Teil oli head kavatsused ka saarlaste jaoks, et lausa kahel korral oli plaan, et Helsingist tuleb Saaremaa sadamasse suur valge kruiisilaev tänavu, aga ka sellele heale plaanile on vist kriips peale tõmmatud. Me oleme jah, sellele sellele plaanile nüüd Helsingi Saaremaa kahele erikruiisile selle nädala seisuga siiski jah kriipsu peale tõmmanud just seda eelkõige praeguses vaates, kus Soome ei ole andnud ühtegi sellist positiivset märki, et siin juunikuus juulikuus või millal siis see turism Eesti ja Soome vahel võiks taastuda, nii et me hetkel seda, seda riski ei saanud võtta, et me siin kuskil juuni keskel alles saame selle kindluse ehk et juulis või midagi toimuda. Kui siin koroonapasside ja nende vaktsineerimispasside osas siis mingisuguseid otsuseid ikkagi ühiselt vastu võetakse ja riigid omavahel kokkuleppele jõuavad, et vähemalt vaktsineeritud inimesed, et saaksid siin riikide vahel natukenegi vabamalt ka turismivaatest liikuda, siis kindlasti oleks meile suureks abiks ja aitaks meil ikkagi teha selliseid positiivsemaid, liinide avamise otsuseid, aga praeguse seisuga neid otsuseid veel ei ole, et vähemalt kuu aega meil, eks ole, võtab ikkagi aega, ükskõik millise liini siis taasavamine või püsti panemine. Maanteede ja Rail Balticu trassi ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatavaid ehitusmaavarasid liiva, kruusa ja lubjakivi killustikku. Paraku on põhja Eestis varud lõpukorral, mis tähendab, et tee-ehituseks sobilikku materjali tuleb vedada kaugemalt. See on aga kallis ja kergitab kokkuvõttes objekti hinda. Margitta otsmaa avab teemat. Taristuehitusmahu suurenemisega kulub üha enam ehitusmaterjali, 15 kuni 20 aasta pärast vajavad needsamad teed ja raudteed juba rekonstrueerimist. Ehitusmaavarade varude Eestis on ammendumas, eriti kriitiline on olukord Põhja-Eestis, nii ütleb paekivitoodete tehase tegevdirektor Kuldar õunapuu. Ka meie taustal on siin Eesti suurim paekivikarjäär, Väo karjäär tegelikult ammendub kuskil lähema kolme kuni viie aasta jooksul, nii et reaalselt rail Baltic'u jaoks siit võib-olla enam materjali ei olegi võimalik tarnida. Rail Balticu projektijuht Raido Kivikangur ütleb, et raudtee jaoks on kõigepealt vaja rajada muldkeha, see rajatakse üldjuhul liivast või kruusast. Seda Rail Balticu puhul Nelberti andmetel kulub ainukese raudtee peale 7,4 miljonit kuupmeetrit ja lisandub siis 3,2 miljonit kuupmeetrit enda ümberehitatavate teede osas. Meie trassi ehitus kestab seal viis-kuus kuus-seitse aastat, et kui see aastate peale ära jagada, siis ta jääb sinna kuskile 150 ja 100 180000 kuupmeetri aastas. Optimaalne raadiuse, kust materjali vedada on 50 kilomeetrit kaugemal, ta läheb transport oluliselt kulukamaks, lisab transpordiameti taristu arendamise juhtivspetsialist Tõnis Tager. No viis kuni 15 protsenti tee kuni selleni välja, et et võib-olla 10 aasta pärast on kohaliku kvaliteetse materjali puudumisele vajaga asendada lubjakivi graniitkillustikuga, et kui maksumus iseenesest ju ületab lubjakivi hinda mitmekordselt juba aastal 2025 tuleb materjali tuua kuskilt kaugemalt, kas siis Harjumaa teistest piirkondadest? Õunapuu märgib, et Tallinna ümbruses ongi veel vaid Harku ja Maardu maardlad. Siin sellel territooriumil enam ei ole võimalik ei laieneda ega uusi karjääre avada, nii et sellepärast me olemegi valinud selle maarjakolm ala, kus inimasustus on võimalikult kauge ja see on juba inimese poolt eelnevalt osaliselt nagu rikutud ala, nii et seal on üldala kokku on 150 hektarit ehk siis 15 miljonit, ehk see peaks suures plaanis selle idapoolse Harjumaa vajaduse katma ära kuni kuni aastani 2000 42050. Alternatiiv oleks aherainest toodetud killustiku kasutamine, teisalt on aga maardlaid, kus kaevandamist ei toimu, ütleb Raido Kivikangur. Tuleks eelkõige vaadata selliseid, kus kaevandus on mingil põhjusel seisma jäänud, seal on juba varasemalt kaevandatud, et see variant, kus hakatakse nullist uut maardlat rajama täiesti tühja kohta, et see on nagu kõige viimastest variantidest üldse kõige viimasem. Peaminister Kaja Kallase ettepanekul seob valitsus Euroopa Liidu taasterahastu eelnõu menetluse riigikogus valitsuse usaldushääletusega. See annab võimaluse EKRE esitatud sadade muudatusettepanekute läbi hääletamisest mööda minna. Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimise üle. Riigikogu riigieelarve erikomisjoni juht Urmas Reinsalu ütles, et riigikogu peab saama rohkem otsustusõigust. Kuidas tegeletakse Euroopa Liidu rahaasjadega? Praegu on valitsus pidanud pikalt läbirääkimisi Euroopa komisjoniga ning kinnitanud oma hiljutise otsusega Eesti positsiooni. Arvestades selle raha suurust ja mõju Eesti tulevikule, peab just seadusandja andma oma sisendi valitsuse kavandatud plaanidele. Lisaks asetab selle kohustuse meie etega põhiseadus, mis sätestab, et riigile varaliste kohustuste võtmise otsustab riigikogu valitsuse ettepanekul. Valitsus on esitanud riigikogule menetlemiseks otsese eelne uuel Euroopa Liidu omavahendite süsteemi heakskiitmiseks ehk see on see, palju liikmesriigid peavad maksma Euroopa kesksest eelarvesse raha. On asjakohane, et riigikogu arutab enne sisuliselt seda, kuhu seda raha suunatakse. Kuid lisaks põhiseaduse sätte mõtte järgi peab riigikogu oma otsusega andma heakskiidu Eesti Euroopa Liidu toetuste raames lavale, sest sellest kavast tuleneb riigile ulatuslik omaosalus järgmise seitsme aasta jooksul. Ei saa olla nõnda, et Parlamendi käest otsustamispädevus libiseb täiesti tühjusesse. Parlament on aastate jooksul andnud samm-sammult suurte sisuliste rahaliste otsuste vallas võimu ära. Valitsusele on aeg see võim parlamendile tagasi võtta. Teen ettepaneku arutada ning kehtestada kaks põhimõtet. Esiteks, Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendite jaotusplaani peab heaks kiitma parlament ning teiseks parlamendivaldkonna komisjonidesse tuuakse enne kinnitamist kõik Euroopa Liidu finantsperspektiivi rakendusmäärused. Praegu on oht, et rakendusmäärused ei pruugi jõuda isegi tulevikus valitsuse tasemel kinnitamisele. Vaideid hakatakse kinnitama Ministrite puutu. Tänase arutelu. Mõte on astuda esimene samm, et kehtestada riigikogu roll Euroopa Liidu vahendite otsustamisel. Üks neljast projektist, mille riigikogu kultuurikomisjon esitas riigikogule kultuurkapitalitoetuse saamiseks, on Rakvere Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Pikalt planeeritud. Hoone valmimine oleks omamoodi kummardus Alar Kotlile, kelle projekteeritud Pauluse kiriku hoone jäi teise maailmasõja tõttu lõpetamata. Muusikamajja on planeeritud kolm eri suurusega saali, galerii ja kohvik. Rene Kundla räägib lähemalt. Rakvere Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi uuendamise arhitektuurivõistlus toimus juba tosin aastat tagasi, seni on projekti elluviimine jäänud rahapuuduse taha. Rakvere linnapea Triin Varek. Tegemist on Rakvere linna jaoks muidugi väga ambitsioonika projektiga just eelarve mõttes, et projekti maksumus täna on 16 miljonit eurot ja see hõlmab endas siis selle ajaloolise Pauluse kiriku vääriliselt korrastamist, lisahoone mahu ehitamist, aga samuti siis ka seda, et tekib siia maja ette selline kena Vabaduse väljak ja samuti maa-alune parkla. Et see kõik on üks suur projekt. Rakvere linnapea Triin Varek tõdes, et tihti aetakse Rakverepärgi muusikamaja segamini Laulasmaal asuva Pärdi keskusega. Laulasmaa Pärdi keskus on pigem ju teaduskeskus, arhiiv ja tema funktsioon on hoopis teine, et siin me räägime küll sellest, et Arvo Pärt on andnud meile võimaluse au kasutada oma nime muusikamajal, aga selle muusikamaja sisu ja kasutusse ulatus laiem, et siin on tõesti oluline see Pauluse kirik, et see saab korda ja kõik need muud funktsioonid siin galerii näol ja harjutusruumide näol. Arvo Pärdi muusikamaja südameks on kavandatud oreliga kontserdisaal. Selle rajamiseks lammutatakse kirikuhoonesse 1900 viiekümnendatel aastatel ehitatud vahelagi, mille peal on praegu maadlussaali all noortekeskus, räägib Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna. Meil oli hästi oluline, et me saaksime lavaga mängida lavasügavusega, nii et me üritasime saavutada olukorda, et, et me saame kuni kümnemeetrise sügavusega seda lava kasutada. Tan erinevatest moodulitest, need moodulid liigutatavad, samamoodi on need ridade arv. Liigutatav on saali tagumine põrand, liigutatav. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Eduard Odin mets tõi Rakvereprojekti puhul esile komisjonile esitatud dokumentide kvaliteeti. Mis mind võlus selle projekti puhul või pole see tema selline mis ta eristas, võib-olla paljudes teistes projektides, selline selgus ja valmidus realiseerimiseks. Pauluse kiriku kordategemine kuidagi moodi, selline helge ja ilus ja Pärdiga seotud ja kohalik omavalitsus on sinna juba piisavalt panustanud ja nii valmis, et hakka kohe tegema. Millised projektid riiklikku tuge hakkavad saama, peaks riigikogu otsustama selle kevade jooksul. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla. Tänavu riikliku kultuuri elutöö preemia saanud maalikunstnik Tiit Pääsuke tähistab sel aastal ka kaheksakümnendat sünnipäeva ja tegeleb usinalt maalimisega. Tänasest saab Viljandis rüüki galeriis tutvuda tema maalide näitusega härjad, rukis ja muud, mille neli tööd valmisid spetsiaalselt Viljandi näituse tarvis. Olev Kenk käis kohal. Viljandis rükki galeriis esitatakse tänasest Tiit Pääsukese värskemat loomingut, kus nii mõnelgi juhul kordub härja motiiv selgitusi jagav galeriist. Triinu Jurman. Tegime eelmisel suvel galerii poolt ettepaneku temale ja Tiit Pääsuke, kuna ta on Viljandimaaga seotud, tema vanemad on siit pärit siis ta oli kohe nõus tulema vaatama galeriid ja talle sobis see ruum ja oli nõus näitusega siia tulema. Osa neist tuli parkis. Kui palju on siin selliseid maale, midagigi? Pole veel kunagi näinud. Uusimaale tuli Tiit Pääsukese poolt meie juurde neli maali ja üheksa maali tuli tema suurelt ülevaate näituselt Tartust. Nende kokkupanekut, sinnadki tehase nimega tus, härjad, rukis ja muud on ka seotud meie galerii nimetusega, mis seal siis rükigaleri selle seose tekitas ta kohe endale. Selgitame kuulaja jaoks, mida tähendab üldse prügi. Miks koloriitsem ja galerii on endine aidahoone ja renoveerimistööde käigus leiti seina pealt silt rükki jahu? Jaa, rikki tähendab mulgi murdes rukkijahu ja sellest ka nimi. Kohe ruudud absoluutselt härgadega rukki ja rukkiColo riiuli päris kaua aega publikule suletud. Mis on see, mis uuesti publiku siruks? Ma usun, et Tiit Pääsukese näitus on kindlasti, et Tartu kunstimuuseumi lihtsalt samuti suletud, kus tema näitus nüüd oli, kes sinna jõudnud, võiksid tulla osasid töid siia vaatama. Ja näitusemaid on suhteliselt turvalised paigad, kus käia, et palju tunglemist siin ei ole. Kui kaua Tiit Pääsukese maal soo prügigaleriis vaadata ja, ja kuidas ei pääseks näiteks tasuda näiteks on tasuta ja sellele suveperioodil oleme avatud ka pühapäeviti, et mujalt Eestist oleks ka lihtsam jõuda ja näitus on avatud kuni 13. juunini, kus pääsukese näituse siia jõudmist prügigalerii pidada ka väikeseks töösageduseks. Kindlasti on meil äärmiselt hea meel, et Tiit Pääsuke linevust oma töid siia tooma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Täna sajuhooge toonud madalrõhuvöönd kaugeneb küll homseks Soome põhjaalade suunas, aga jääb servaga ikka Eesti kohale ning hoiab eeloleva öö enamasti pilvise. Aeg-ajalt sajab vihma, kohati on udu. Üksnes Lääne-Eestis võib pärast keskööd olla lühiajalisi selgimisi ja sajuhooge harvem. Tuul on põhja Eestis nõrk ja muutliku suunaga lõuna pool. Puhub edelatuul viis kuni 10, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kahest kuni kuue kraadini. Homme päeval on pilves taevast kui lühiajalisi selgimisi. Mandril sajab sagedasti hoovihma, saartel on sajuhooge hõredamalt, õhtupoole jäävad vihmahood kõikjal harvemaks. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, puhanguti 12 kuni 13 meetrit sekundis. Õhusooja kuus kuni 10 kraadi. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Eesti rallisõitja Ott Tänak pikendas Hyundai meeskonnaga lepingut. Hyundai teatas täna, et nii täna kui nende teine esisõitja Thierry Neuville jätkavad meeskonnas ka järgnevatel hooaegadel. Hyundai teatas, et pikendas nii Tänaku kui Williga lepingut mitme aasta võrra, kuid nende täpseid pikkusi ei ole avaldatud. Maadluse olümpia kvalifikatsioonivõistlusel Bulgaarias astus täna võistlustulle vabamaadleja Aimar Andruse. Kaalukategoorias kuni 74 kilogrammi võitis Andruse kaheksandikfinaalis Viisnely ungarlaste Murad kurama komeenowit, kuid kaotas siis veerandfinaalis Ukrainlasele Vassil Mihhailovile kindlalt null. 11. Tokyo olümpiale Andruse seega ei pääsenud, selleks oleks ta pidanud jõudma finaali. Ülehomme astub matile ka kreeka-rooma maadleja Helari mägisalu. Saaremaa võrkpalliklubi peatreener Joannis. Kalmasiidis lahkub klubist eelmise aasta jaanuaris Urmas Tali. Et üle võtnud Kalmasiidis ühineb Kreeka klubi Thessaloniki paokiga, mida juhendas ka aastatel 2014 kuni 2016. Kalmasiidisel ei õnnestunud Saaremaa eesotsas ühtegi tiitlit võita. Eesti meistrivõistlustel ja Balti liigas saadi tänavu hõbe. Euroopa jalgpalli meistrite liiga finaalis kohtuvad omavahel inglise klubid Manchester Cityt ja Londoni Chelsea. Chelsea Madridi Reali vahelise poolfinaali esimene mäng lõppes üks. Üks viigiga. Londonis peetud teise mängu võitis tšeltzee Timo Werneri ja meisson Mounty väravatest aga kaks. Null. Jeltsi pääses finaali kokku kolmandat korda, viimati õnnestus neil üheksa aastat tagasi, kui turniiriga võideti Manchester City ja Londoni Chelsea vaheline meistrite liiga. Finaal toimub 29. mail Istanbulis. Eesti jalgpalli Premium liigas alistas Tallinna FC Flora eile hilisõhtul kaks. Üks Nõmme Kalju. Flora on kuue mänguga kogunud 14 punkti, mis asetab nad tabelis kolmandale kohale. Kalju sai nelja võidu kõrvale juba viienda kaotuse, 12 punktiga on nad viiendad. WTA tenniseturniiril Madridis pääses esimesena finaali maailma esireket austraallanna Ashley Barty, kes võitis poolfinaalis kuus. Neli, kuus. Kolm hispaanlanna Paulapa toosat. Finaalis läheb pardi vastamisi kas valgevenelanna Arina saba Lenka või venelanna Anastasia Pavlo tšenko. Vaga nendevaheline poolfinaal algab kava järgi täna kell 21 30. Selline sai neljapäeva, kuuenda mai Päevakaja saate pani kokku Kadri Põlendik. Aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.