Head kuulajad täna on teie ees ajaloolane, kultuuridiplomaat pärandi kaitsja, Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu, tere. Tere. Ja nüüd lisandub sellele pikale loetelule veel üks auväärne tiitel. Te olete valitud Unesco maailmapärandikomiteed nõustava ekspert Organisatsiooni asepresidendiks. See on väga suur ja tähtis koht, et see on suur ja tähtis koht, et see organisatsioon on ikkamas inglise keeles, International Council on monument Said Said siis eesti keeles võib-olla suupärasem, muinsuskaitse ekspert, organisatsioon lihtsalt. Ja see on ülemaailmne vabaühendus, me kõik töötame seal vabatahtlikkuse alusel kus on üle 10000 eksperi kogu maailmas, kes siis tegelevad muinsuskaitse eriküsimustega ja organisatsioonil on viis, asepresident, põhimõtteliselt on jagatud nagu maailmajagude kaupa siis ja mina tegutsen siis Euroopa komiteedega peamiselt. Te olete seal selles komitees töötanud juba ju varemgi selle juhatuses olles ainuke Ida-Euroopa ja Põhjamaade esindaja. Ja see päris täpne ei ole, et see vaheldub iga kolme aasta tagant, aga eelmises koosseisus tõesti, ma olin juhatuse liige kolm aastat ainsana Ida-Euroopast, et Põhjamaadest on Rootsiga esindatud. Teisest küljest ma võin küsida, et mille poolest siis nüüd eesti arhitektuurne pärand ja Vuinsused on paremini kaitstud tänu sellele, et üks eestlane on valitud nii kõrgele kohale? Sellel ei ole niukene otsene käega katsutav kasu, aga ma arva, et rahvusvahelisel koostööl on kasu selles, et me oskame panna ennast paremini suuremasse pilti läbi ikka massi on võimalik saavutada siis erinevaid arutelusid, et Eestiski on toimunud nüüd juba õige mitu siis rahvusvahelist konverentsi ja, ja noh, kuna ma lähen ka EKA õppejõud, siis on õnnestunud need konverentse siduda ka õppetööga, et see on ka nagu tulevaste põlvede ettevalmistamine. Aga et üks asi on see niisugune teadmiste levik, eks ju, euroopassiiese suure pildi nägemine ma arvan, et just kuna muinsuskaitse tegeleb ikkagi nagu väga pika ajaperioodiga, me peame mõtlema ka tuleviku peale, siis see suur pilt. Ta on oluline. Ja teine asi on see, et läbi sellise osaluse on võimalik ka Eestit tutvustada paremini siis rahvusvahelisel areenil ja sellega tõmmata tähelepanu ja rahvusvaheline tähelepanu tähendab alati suuremat kodus tähelepanu. Kas ikka moson nagu muinsuspolitsei, et kui kusagil maailmas midagi lõhutakse või lastakse laguneda? Ta on kohal ja ütleb, et nii ei saa. Põhimõtteliselt küll jah, et see on üks nendest eesmärkidest, et me oleksime tõesti kohal ja reageeriksime seda enam, et tegemist on vabaühendusega, et me oleme vabad niivõrd-kuivõrd, me oleme vabad poliitilisest survest, et saame lähtuda omaduste ekspert teadmistest. Kas niimoodi saab valida, et mis teeb muinsustele arhitektuursetele pärandile rohkem kahju, kas need on tulekahjud, üleujutused, maalihked, vulkaanipursked või siis inimtegevused lihtsalt kas vaesusest või hoolimatusest lastakse laguneda mõlemad ja sellele vaesusele hoolimata selle võiks panna ka liigse raha ja kiirustamise lisada juurde. See kahju võib olla üht-teist ja kolmandat pidi. Ja väga suur osa sellel on ka lihtsalt harimatusel. Sest et noh, see ongi nagu muinsuskaitse, miks ta peab olema avalikkuses nii suurel pildil, et meil on võimatu nagu ametkonnana ise üksinda siis tegeleda mälestiste kaitsega, et meil on hädasti vaja, et inimesed saaksid aru, miks seal nagu vajalik haridus ja haritus on muinsuskaitses väga olulised. Jälle seosed need rikkuse ja vaesuse ja, ja muuga ja eks need keskkonna kahjudki, mis praegu toimuvad, on ju väga suuresti inimese käe läbi kuskil see pall veerema pandud. Kuidas te vaatate läbi sajandite aset leidnud inimeste võitlusele mälestusmärkidega, et me teame, et eelmisel aastal Ameerika Ühendriikides üritati mitme varasema presidendi ratsamonumente maha tõmmata ja me oleme selle ju suures osas läbi elanud? Me oleme kõrvaldanud tsaar Peeter Esimese kuju Vabaduse väljakult ja punavanakeste kujutasin 30 aastat tagasi sai viia kõik Maarjamäe muuseumi õuel ainult selle pronkssõduriga. Me jäime hiljaks ja sellepärast sööri valus. Jah. Ja see on hämmastavat. See tõesti, see on nagu niisugune vaidlus, mis on maailmas väga tugevalt, meil on ikka massi sees kaesti polariseerivad arvamused. Ja huvitav on tõesti see, et esiteks meil on endal niukene koloniaalajalugu minu selja taga ja ma tunnen ennast aga nendes rahvusvahelistes aruteludes üsna kindlalt tänu sellele, et me oleme Eestis selle läbi teinud. Ja siis on huvitav vaadata, et kui sa tunned vähemasti ma tunnen tõesti praegu, ma olen nagu sammukese teistest ees, sest meil on see protsess nii nii värske olnud. Et kui raske on neid asju selgeks teha nendele, kellel nagu see alles niimoodi nagu teravalt põleb, siis südames. Aga Eestit on hea eeskujuks tuua tõesti sellepärast, et et just täpselt see muinsuskaitse ülesanne olla ajast ees ja olla tegelikult oma ajast suurem, et näha natukene suurem pilte teada, et need asjad kogu aeg nagu muutuvad. Ja see, mis noh, praegu kasvõi mõõdame seda maailma, kus mälestisi hävitatakse siis poliitiliste konfliktide tõttu. Et siin on alarmeerivaid teateid, nii, nii Aasiast ja natuke juba vanemaid teateid, eks ju, kasvõi see, mis toimub Süürias, kus niukene teadlik pärandi hävitamine poliitilises konfliktis. Monumendid lähevad ju täpselt sellesse sellesse samasse suurt niux pilti. Aga see teadmine, et see tegelikult ei muuda mitte midagi, siis pikas perspektiivis. Ja ma arvan, see näide kasvõi sellest, et noh, et me oleme suutnud üsna rahumeelselt oma monumentidele mitte ainult nagu need linnaruumis teisaldada ja panna nagu mingisse teise kohta, vaid anda neile konteksti. Ja minu arust üks kõige paremaid näiteid Eestis ongi see uus maarjamäe siis kommunismiohvrite memoriaal, mis tasalülitas need eelmised poliitiliselt tähendused, aga ta ei, ta ei hävitanud neid, seal tekkis niisugune demokraatlik ajaloo kulg seal seal välja peal. Aga see memoriaalkompleks või Memoriaalansambel maarjamäel see, mis 75. aastal eelmisel sajandil valmis sai. Me laseme sellel tasapisi laguneda ja sellel on nagu meie kõigi noh, niisugune vaikiv heakskiit, vaikiv heakskiit, heakskiit kindlasti mitte, võib-olla see vaikitakse, sellest on natukene karmim teema, tegemist on ikkagi alla murdma projekteeritud väga uh maastikuarhitektuurikompleksiga ja sellele ei tohiks lasta laguneda, see tuleks korda teha, et ma arvan, et me ei pane ju sinna tagasi igavest tuld, et keegi ei eelda seda, et me meid aastasele nihukest ideoloogilist sisu, miks ta sinna, miks ta pandjaga maastikuarhitektuurikompleksina ja ajaloo tunnis märgina on see väga oluline? Ma tunnen ennast nagu kindlalt MM selle protsessi läbi teinud, aga seda valusamalt me tunnetame ka seda näiteks. Meil on nii palju väärtusliku arhitektuuri 20 sajandi teisest poolest, mis lihtsalt hävineb ja laguneb. Muinsuskaitse tõstab küll kisa, aga sellest ei muutu palju. Ikkagi täpsustuseks küsin, kas te usute, Riin, et eesti rahvas neelab selle alla, et me hakkame üles ehitama ja korda tegema memoriaalansamblit, mis on loodud meid okupeeriva võimu ülistuseks? Ma arvan, et kui me seda teeme selle uhke maastikuarhitektuuri ja linnaruumi kontekstis, siis neelab küll, jah. Saame näha. Me ei too tagasi sedasama poliitilist sõnumit või siis ainult niisuguse ajaloo tunnis märgina. Mille pärast teie süda Eestis praegu kõige rohkem valutab, mis on see, mis te näete, et laguneb, aga. Pärandiga on see, et see toob ju kogu aeg juurde ja see muutub ja minu elu on olnud selline, et ma olen tegelenud niivõrd paljude erinevate teemadega siin taludega ja, ja mõisetega ja, ja ka siis selle nõukogude aegse pärandiga. Et mu süda valutab nagu õige mitme asja pärast korraga. Aga ma näen, paljudes asjades on niukene hea areng toimumas näiteks see, kuidas inimesed väärtustavad taluarhitektuuri, mis ei olnud üldse teema 10 15 aastat tagasi, aga nüüd meil on maaarhitektuuri keskus ja selle õudsel tegevusel samuti sotsiaalmeedia kaasabil kogu aeg 1000 pilte, mingitest toredatest taastatud talu hoonetest on seinast seina näiteid, aga siiski positiivseid, näitas ahisti palju mõisatega ma ütleks ka, et praegu ta hakkab niuke vaikne niukene renessanss tekkima, et neid inimesi ka Eesti kapitali mitte ainult eks ju, välismaalasi, kes meie mõisaid ostavad, vaid ka eestlased ostavad mõisaid kokku. Siin on nagu, kui on kuskil mure, siis kiirustamine aga nagu seda, et inimesed saavad aru, et see on tähtis. Ta on väga palju, et vahest heidetakse ette, et a la et miks sa ostsid selle mõisa, kui sul raha ei ole, on ju, et siis korda ei tee, aga seal tegelikult meie rahva ühine vara tuleb toetada neid entusiaste, kes on nagu nõus võtma oma õlgadele ja oma vastutusele nagu väga kulukad objektid. Aga millega on veel palju keerulisem on, on just täpselt need niuksed, unikaalsed kolhoosikeskused. Et meil on mõned toredad näited, mis on kaitse alla võetud, näiteks Rapla KEK on kaitse alla võetud, uut funktsiooni ei ole, noh, siis on natuke raske seda kaitsta. Ja ma tean, et seal omanikud pikalt punnisin mitmete Rapla pakutud siis variantide vastu, nüüd seal nüüd ta seal seisab, et ollakse nüüd muusikakooliks või milleks iganes saaks kohandada. Noh, Rapla on, eksju suur keskus, seal on inimesi ikka seal mingi funktsioon kindlasti ühel päeval tuleb aga teine näide, näiteks Põdrangu, mis on vapustava saaliga kolhoosi keskus, kultuurimaja koos tammsalu külje all. See keskkond on see keskkond seal ümberringi ütleme niimoodi, et on äge, aga mitte ilus, et et ma ei tea, kuidas sellega, kuidas sellega edasi saab, süda valutab tõesti. Kas selle süda valutab, nimekirja võime lisada ka Liberty suvemõisa ja kindlasti kusjuures see on siin isegi süda nagu ei valuta simman lihtsalt kuriütleme. Sest et ma ei näe ühtegi põhjust, miks me saaks libertit korda teha, et me ei räägi samast olukorrast, kus põdrangule ta on kuskil noh, tõesti nagu nurga taga ikka mitmenurgale, aga Liberty on meil keset Tallinna linna Tallinna kõige magusamal kinnistule, et see on, see on riigi käes, ta võeti muuseumilt ära selleks, et teha sinna siis presidendi esindusresidentsi, mis oli noh, polnud paha mõte. Aga nüüd pärast seda ta lihtsalt seisab ja mädaneb. Ja ma ei saa aru, miks need on puithooneid, neid ei ole ka väga raske korda teha, need ei ole ka väga suured hooned, et siin ei ole tegelikult nagu head põhjust, miks seisab. Kas müügihind on nii suur, et seda ei tohiks müüa, sellepärast et kuna ta muuseumit, et vähemalt mina arvan, see peaks jääma avalikku kasutusse see võiks tagasi minna väga vabalt muuseumi käsutusse, et sinna saaks teha näiteks kas või Eesti siis mõisakultuuriekspositsiooni väikese niukses Uuemõisa suvemõis on ju. Või siis teine variant, et teha sinna muuseumit teenindav või muuseumi toetab, on, ma ei tea, kasvõi mingi restoran on suvekohvik või mida iganes, et sinna saab teha. Et see mingil juhul ei tohiks minna erakätesse, sest et ta on muuseumi territooriumil. Missuguseid arenguid te näete Patarei merekindluse teemal, sest et ta on veel viis aastat tagasi Euroopa Nostra kuulutatud seitsme kõige ohustatuma suurepärase muinsuse nimekirja, nüüd on ta Urmas Sõõrumaale maha müüdud, aga pole saanud KredExi kaudu riigilt loodetud laenu või ärimees tahaks kogu arenduse viieks aastaks pausile panna, lepingu tingimused seda ei luba. Kas see jääb samamoodi seisma nagu liber? Mis on teie prognoos? Ma millegipärast ei usu, ma millegipärast ei usu, ma arvan, see liberty seisab, piinlik on see, et ta seisab riigi käes, meil on ja alati valida, kellele näpuga näidata, aga ma arvan, et eraomanikel nagu see king pigistab kiiremini. Ja noh, see, see on väga kurb lugu praegu, et need Kredexi laenu ka niimoodi läinud on. Ja et äriplaane, nemad saab üles ehitada, aga ma, ma siiski, ma siiski südames loodan, et seal on juba nii palju tehtud, seal on hoog sees täpselt samamoodi, suurepärane asukohta, et noh, et seal 1000, eks ju, lihtsalt nagu neid tegevuse järjekorda ilmselt siis sättida niimoodi, et saaks, saaks edasi toimetada. Lepingu tingimusi on kavas muuta? Seda ma ei oska kommenteerida, ma ei tea, see ei ole minu kompetents. Te olete ka Eesti muinsuskaitse nõukogu esimees, missugused kohustused ja võimalused see ametikoht teile annab? See on üks huvitav ametikoht ja muinsuskaitse nõukogu hakatuseks eksi, on kultuuriministrit ja ministeeriumit nõustab kogu valdkondlikud eksperdid, nõukogud nõustuvad siis muinsuskaitseametit, aga muinsuskaitse nõukogu nõustab ministrit. Ja ajaloos on see muinsuskaitse nõukogu olnud niisugune hästi nagu muinsuskaitseeksperdikeskne ja nüüd viimane. Ma arvan, et üks kümmekond aastat tants aetud nagu järjest, nagu laiapõhjalisemaks nõukogusse kuuluvad siis eriala inimestest siis arheoloogid ja kunstiakadeemia esindaja ja mõisate ühenduse esindaja ja muinsuskaitse seltsi esindaja, aga sinna kuuluvad ka rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, riigi kinnisvara, aktsiaseltsi omanike keskliidu, arhitektide liidu esindajad, et Anastilangu laiapõhjaline ma praegu nimetanud kõiki meid on kokku 13 seal. Ja, ja ütleme, et see info on see nagu kahte pidi liikumises, et ma leian, et see muinsuskaitse nõukogu roll on nii nii, saada seda välisteadmist muinsuskaitsesse sisse kui ka anda erialast teadmist, siis muinsuskaitsest välja, nendesse teistesse organisatsioonidesse kanda. Ja nõukogu ülesannete hulka kuulub muinsuskaitseameti ettepanekute kinnitamine millegi mälestiseks tunnistamiseks, mälestiseks mahavõtmiseks ja siis yldiselt suuremad niuksed, muinsuskaitseteemalised arutelud. Kas see, mis praegu arutatakse Saaremaal, Mustjalas, on ka nii suur, et ta pääseb nõukogu, nagu öeldakse, lauale arutamiseks? Ma ütlen lihtsalt kiiresti ära, et seal tahetakse ehitada uus nullenergiahoone ja see energiatõhususe toetus kataks üle hoole uue pansionaadi maksumusest, aga seda toetust ei saa muidu, kui tuleb vanu tühjalt seisvaid mõisahooneid lammutada. Ühesõnaga nokk kinni, saba lahti. Ma arvan, et võib-olla mitte konkreetselt see mustele näide, mida ma lihtsalt sattusin lugema meie maast, kui ma olin Saaremaal siin lihavõtete ajal ja, ja siis kirjutasin lugejakirja, muud tarka ei tulnud pähe, kuidas sekkuda olukorda. Aga sinna näiteid veel, ma lugesin just Postimehest vahelises hakalast, et Viljandis on, on samasugune näide, kus siis tahetakse ehitada, vist oli seal lasteaed ja ka lammutatakse mingeid hooneid, ehk et meil on tekkinud nende Euroopa Liidu toetustega selline äraspidine olukord. Et kui ühte asja lubada ja praegu meil on teemaks rohepööre ainult selleks, et saavutada kliimasäästlikkust ja, ja siis nullenergiat siis ehitatakse uusi keskkonnasõbralikke hooneid, mis on täiesti normaalne nägu, et hoone peavadki olema keskkonnasõbralikud ja hästi. Aga seda tehakse tingimusega, et samal ajal siis vallad peavad leidma objektid, mida nad lammutavad, mis on siis vähem energiasõbralikud. Ja siit tulebki niukene jabur matemaatika. Et me keskendume ainult nagu sellele uuele hoonele ei, üldse ei mõtle selle peale, et hoone ehitamine ka siis, kui see toimub 100 või 200 aastat tagasi või noh, veel rohkem, kui ta toimus näiteks hiljuti eksju betooni ja silgaakelist ajastul. Et seal on juba sees tohutu kogus seda Niukest süsinikdioksiidi jalajälge ja lelle lammutamine ja uute materjalide tootmine tegelikult jätab teel suurema ökoloogilise jalajälje, kui on siis uue maja ehitamine. Ehk et see loogika on see, et selleks, et olla nagu kliima traalne või, või nullenergia saavutamise sammudes on kõige loogilisem võtta kasutusele olemasolevaid maju ja kohandatud Neid siis uutele funktsioonidele, kui vaja, siis teha seal mingisuguseid nipet-näpet või ka suuremaid parandusi. Aga see, see kõik on võimalik, selle asemel, et lammutada. Ja kui me nüüd oleme mingite eurotoetuste lõksu pannud vallad, sellega nad ilusti tahaks midagi ehitatud, noh, lasteaeda on vaja ehitada, onju. Ja siis vallaametnikud käivad mööda valda lingi ja otsivad tagu vana maju, mida saaks lammutada ja nendele tee peale ette jäävad, 18. sajandil puitmõisad siis siis ja no ei, no see ei ole nagu mõistlik. Ühesõnaga, selleks et saada Euroopast toetust ja selleks, et saada seda toetust, need tingimused kehtestab Eesti, ega siis need ei tule otse Euroopas talle kõik need, kõik need rahade jagamise tingimused. Me saame Euroopast raha, aga me teeme nendel nagu oma siis kohalikud meetmed juurde. Paha öelda, aga meil silotornisüsteemid ministeeriumite vahel ikkagi töötavad kahjuks kahjuks endiselt hästi. Mida me saame teha, et muinsuskaitsesõna maksvusele pääseks, rääkida, rääkida, olla kogu aeg kaasatud, toppida oma nina igale poole vahele, ega siin? Eelmisel kevadel Riin Alatalu kirjutasite sirbis artiklis suur pauk tapal, mis seal siis paukus ja kas muinsuskaitse jäi jälle hiljaks? Muinsuskaitse jäi hiljaks, jah, jäi hiljaks, sellepärast et tegelikult ei Tapa vallavalitsusega siis kaitseministeerium ei teavitanud muinsuskaitset oma oma plaanidesse, tuli juhuslikult ajalehtedest välja, et see, mis juhtus, oli see, et laste õhku Tapa mõis. Ja seda tegi kaitsevägi, seda tegi kaitsevägi, nad tegid seda, kus see korras, et ütleme niimoodi, et vähemasti oli seal nagu pedagoogiline aspekt oli, oli tugeved Nad harjutasid siis erinevate loengute panemist erinevate paksustega müüridesse või noh, see niuke, lihtsustatud selgitus asjale ja Tapa mõisaga on selline lugu, et ta jäi tapal ju nõukogude ajal eksju, sõjaväe siis käes ja selles Tapa mõisas elasid siis sõjaväelased ja talje lagastatud. Ma ei ole seal kunagi ise käinud. Aga ma olen seal ümber käinud ka varem. Ta oli niimoodi lagastatud ja reostatud ja tehnilised, mitte heas olukorras ja siin tekibki selline dilemma. Et Ma ei oska teile öelda ka siis, kui me oleksime saanud sellele asjale ligi, kas me oleksime ära keelanud mee? Ma ütlen nagu muinsuskaitse tervikuna, kuigi ma ei, eksju ei esinda ametitega. Aga et kas muinsuskaitse oleks selle ära keelanud või mitte selle hävitamise, et see oleks selgunud siis, kui, kui saab selle asjale nagu otsa vaadata, et teha mingisugused uuringud, kraapida võib-olla mõnda seina vaadata, kas seal on väärtuslikke elemente või mitte. Aga seda teha ei saanud ja nüüd jääbki nagu igaveseks õhku küsimused, kas Kaitsevägi hävitas väärtusliku hoone või, või mitteväärtusliku hoone ja selleks, et Neid väärtusi saaks hinnata, selleks on olemas tegelikult seaduse järgi kõik võimalused. Tapa mõis ei olnud mälestis, aga seaduse järgi on kõikidel omavalitsustel kohustus koostada varem kui 1940 ehitatud hoonete ajalooline õiend. Selleks, et punkt üks, et me dokumenteeriks selle ajaloo, et me ei tekitaks neid valgeid laike juurde, ainult arhideerime ka siis, kui see läheb, et meil on olemas selle maja kohta siis arhiveeritud material. Ja punkt kaks, see, et noh, et see ajalooline õiend tegelikult nagu annab signaali, et me saame nagu üle vaadata, et järsku siis kui on midagi väärtuslikku kogu aeg, me kogu aeg igapäevavastane nelja kuu. Aga see, see juhtub alalõpmata, niuksed asjad jäetakse tegemata. Mis on saanud Tapa raudteejaamast, ehitati omal ajal, kui ma õigesti mäletan, vabadussõja võidu tähistamiseks või seal on ümberehitus, tehti vabadussõja võidu tähistamiseks vist küll, jah, ma ei julge praegu faktiliselt kinnitada, seda, seal ei ole saanud mitte midagi. Ta seisab ja laguneb, et nüüd eelmine aasta ei olnud seal ka teatrit teatriehitusteks, seda siis tehakse lahti, etendustega tehakse lahti, tuulutatakse aga, aga kahjuks ta seisab. Veel kurvem seis on veetorniga, mis on unikaalne ja panga Eesti raudtee sümbol, eks ju. Meil oli paar aastat tagasi seal tudengitega selline töötuba, kus nad pidid leidma siis uusi kasutusi nii veetornile kui ka raudteejaamale. Ja meie selline nagu ülesande püstitus lähtus väga palju sellest, et tappa on tegelikult Eesti visiitkaart, liitlasvägede jaoks käivad seal kõik, et seal käivad, et eks ju need need sõduril poisid, kes liiguvad ühelt maalt teisele, kellel tekib võrdlusmomente kelleltki, et tegelikult me peaksime nagu harima selle korra, et nad teaksid, kus riigis nad on, mitte nad liiguvad pruunist, kasarmust rohelisse ja järgmise kollasesse on. Ja seal liiguvad ka kõik kindralid kõrgema taseme inimesed, et ma arvan, et tappa vääriks väga sellist toetavat arhitektuurset keskkonda, et meil jääks meelde, et need inimesed, kes tulevad nagu lennujaamast, viiakse otse tapale, et tappa ongi ainuke asi, mida nad Eestist võib-olla näevad. Et seal oleks uhked keskkonda ja meil on olemas tapal mitu huvitavat asja alates, eksju, sellest raudteejaamast, mida noh, teeme korda ja sinna saab panna siis kohvikud, mida iganes, et veetorniga tudengitel oli muidugi võimaluseks esitada ka igasuguseid hullumeelseid ideid, et seal sai teha igasuguseid laste niukseid elamus, keskusid, liuväljasid ja aurusauna veetorni ja noh, see oli, miks mitte Cousele? Mõned hullumeelsed ideed ei olegi nii hullumeelsust. See Tapa raudteejaamahoone kuulub siis kas omavalitsusele või Eesti Raudteele või riigi kinnisvara aktsiaseltsile Eesti raudteele kurblejadega. Jaha. Küsin veel, kuidas seal olukord Narva-Jõesuus nende vanade villadega, mis veel püsti seisavad? Ma nüüd viimast seisu ei tea, et ma ei julgedele peast öelda, ma kahjuks mäletan veel neid. Viimaste viimaseid seal. Läksin muinsuskaitseametisse ei ole 2002 ja üsna kohe käisin ka Narva-Jõesuus, meil oli seal mingi omanikuga läbirääkimised. Jaa, jaa. Nad lubasid küll, et nad hoiavad, aga ega seal ikka need tikkudega käidi mängimas ikka vist üsna-üsna varsti. Ütleme niimoodi, et need viimased, mis Narva-Jõesuus alles on, need ei ole, need ei olnud see esimene valik, muinsuskaitse, kõik uhkemad on kõik, kõik läinud. Vaatame veel korraks maailmas ringi, et aprillis saab kaks aastat sellest rängast põlengust Pariisis, notar daami kirikus, et mis sellest Ta on saanud. Seal käib tasapisi kevad, siis katuse rekonstrueerimistööd, need on väga keerulised, sellepärast. Vanu konstruktsioone toob osaliselt nagu lahti võtta ja uuesti kokku panna. Ja see kõik võtab väga palju aega. Aga praegu ma olen aru saanud oma prantsuse kolleegide käest, et nad võtavadki seda asja hästi rahulikult ja toimetavad siis omas tempos, seda enam, et tegelikult niisugune turismisurve kadus tagant ära, et ta nagu sattunud, kui midagi head selles oli siis, et maailma tähelepanu on natuke nagu hajunud seal pealt. Ja seal on niukene huvitav ideoloogiline dilemma, mida mida minu teada ei ole praegugi veel lõplikult ära otsustatud, on see, et mismoodi taastada see haritorn mis siis maha kukkus. Sest et see on Bioleile tükkiv, siis 19. sajandi keskpaiga alguse, siis restaureerimistööde ajal ehitatud siin lähed, noh, et need igavesed vaidlused muinsuskaitses, et mis on autentne ja mis on mingist perioodist pärit, et kuidas neid taastada tuleks, et need vaidlused on praegu niimoodi tuval tänu sellele, et see protsess on lihtsalt võtab aega. Mõelda. Ka ajaloo uurimisel on ajaloolane, kunstiakadeemia õppejõud, pärandi kaitsja Riin Alatalu, jutustage meile palun oma lapsepõlvest vanematekodust, vanematest, ohoh. Ma olen sündinud nõmmel ja elasime koos, alustame sellest, et me elasime koos oma vanaisaga, et kahjuks oma emapoolset vanaema näinud ei ole, tema suri enne, kui ma sündisin, aga, aga minu emapoolne vanaisa oli niuke tõesti niukene eestiaegne härrasmees. Nõukogude võim oli, olid vintsutanud nii et ta nagu oli õppinud raamatupidajaks, aga, aga tänu võimule ta oli vahetanud töökohti, aga no ta oli juba üsna vanamees, et minu ajal olid alati, ma tean teda. Ta oli ikkagi pensionile, et tal oli väga huvitavad sõbrad, kuna ta oli töötanud kunagi ka kunsttööstuskoolis siis ta oli palju kunstnikest sõpru, kellega ta läbi käis ja ja kes meil ka hästi palju külas käisid. Ja noh, vanaisa väga palju tegeles minu ja mu vanem aega ja ema-isa muidugi, et ema päris minu lapsepõlves töötas televisioonis. Ja, ja hiljem siis inglise filoloogina oli ta Tehnikaülikoolis ja, ja siis kliinilise meditsiini instituudi, sest oli ta siis nagu niuke tõlk-assistent ja selliseid töid tegi ja siis hiljem juba ma arvan, dist keskkooli ajast kujutav tulin, hakkas kultuuritoimetajaks. Aga ma arvan, see kultuuritoimetaja, selle akas ongi tema niuke nägu noh, minu silmis kõige olulisem töö olnud, et me oleme sellest kõik kõik osa saanud ja vaimustuses olnud ja isa isal on ka eksju, väga palju erinevaid ametikohti. Ma arvan, et üks silmapaistvamaid oli see, et ta oli ka Eesti televisioonis, eks välispoliitikakommentaator ja, ja noh, seda kommenteerimist teeb ta ta siiamaani ajakirjanduse vahendusel ja hämmastavalt lai silmaring, et aga noh, ametid Amediteks. Ma arvan, et meie kodus oli tähtis see, et meie vanemad armastasid väga reisida. Ja meid võeti siis väga palju kaasa ka reisidele, me pidime ise suvel tööl käima selleks et siis raha teenida osaliselt nende reiside jaoks, et noh, et Eestis sees mis oli, noh, mõnevõrra piiratud, meie peres ei olnud kunagi autot. Aga väga palju. Me käisime kaasas ka siis erinevatel matkadel üle Venemaa, et siis Turkmeenia nii välja, et mägimatkadel ja noh, see on noh see on kindlasti nagu vundament elu jaoks, mida me saanud oleme ja noh, nihukeste aktiivsete lastena õelame osalesime igal pool igasugustes huviringides ja ma arvan, et tänase saate kontekstis võib-olla kõige olulisem on on kodulinn noorteliikumine Kodulinn, mida vedas siis Tiina Mägi ja kus tõesti igal teisel pühapäeval siis vanalinnas saime teha erineva kvalifikatsiooniga tööd, et et ma ei saa küll öelda 14 ja kolmeteistaastasena kuskile restaureerimiseks lastud, aga, aga no näiteks lihtsalt koristus ja muudel töödel Aperest araatoritelt ka see oli juba väga huvitav, et need ruumid, mida me külastada saime, seal oli tohutult huvitav ja koduline omakorda premeeris ka õpilasi sellega, et me saime suviti käia ekskursioonidele Fifi ja Kiiev ja ja kuldne rind ja noh, need olid niukene. Meie lapsepõlve niuksed pähe tunnid. Te lõite kaak, tiivne telelaps koos õe Epuga, Te osalesite inglise keele õpetamise tundides tegite niisuguseid väikseid sketše jest, põhjus oli see, et õppisite inglise keele kallakuga koolis ja ma arvan, et see oli võimaluse, mõtlesin tõesti tänases Mustamäe gümnaasiumis toones 40 neljandas keskkoolis ja ma pead ei anna, aga ma olen üsna kindel, et me sattusime sinna saatesse ikka tänu ema isa tutvustele. Mitte sellepärast, et, et, et nad oleks koolist kedagi otsimas käinud. Ja see oli ka väga tore seltskond seda saadet siis vedas Helgi Saar. Ja siis Urve Tiidus. Ja noh, me olime saates kõige nooremad, et mina siis kõige noorem, et seal olid Hannes Villemson, oli seal? Jah, Jüri Soolep. Igalühel olid tõesti niuksed väiksed sketšid ja mulle tundus ka, kuna ma olin kõige noorem, siis ma pidin nagu lakkamatult olema kas voodis haige või istuma kuskil kapis ja mossitama, et mul olid sellised rollid. Kas salu Juhan oli teie sõber? Salu Joan oli ka minu sõber. Ma lähen sinna, ma sattusin vist läbi kodulinna. Nad käisid koduni ennast otsimas siis näitlejaid, et mina olin Salu Juhani sõber, tormi Hilda. See oli siis Jaan Rannapi jutu järgi kirjutatud telelavastus, Jüri Pihel, Raivo Suviste olid režissöörid ja aastal 1984 jah, jah, võiks küll olla täpselt mis te kooliajast veel mäletate? Me käisime mustamäel koolis ja ma, ega ma ülemäära, kusjuures sellest koolist ei olnud, meil ei, tohutu suur kuul ebanormaalselt suur kool ja meil oli niukene väga tugev niukene. Punane hoiak oli siis direktori poolt koolile ette antud. Ja me elasime koolist kaugele, elasime nõmmel, et see pärssis natuke ka nihukest seltskondlikku läbikäimist, aga aga mis on tore, on see, et meil tekkis päris hea kamp ja meie klassist. Me läksime neljakesi koos. Ma Tartu Ülikooli ajalugu, et me käisime hakatuseks koos suvel arheoloogilistel kaevamistel pärast kümnendat klassi ja siis sealt edasi niukse ühe seltskonnaga liikusime sisse Tartusse. Sõpruskond püsib siiamaani. Kas teie mõtlesite välja need Tartu üliõpilaste hulgas populaarsed kollased T-särgid kirjaga fosforiit. Tänan, ei. Ei, aga minu sõber ja kursusekaaslased mõtlesid selle välja selle idee, kui sellise. Siin on mitmeid erinevaid arutelusid, aga see lähtus. Marika Mägi oli üksi, Insaatoreid arheoloog küll, aga me osalesime selles tohutus särkide õmblemise protsessis. Me läksime 1986 ülikooli moodi, et me olime esimesel kursusel, kui kevadel oli fosforiididemonstratsioon, et ma arvan, et me olime nagu. Kui keegi on õigel ajal kuskil õiges kohas, siis meie küll olime. 86, jah. Ma tuletan meelde, et Indrek Tarand visati ülikoolist välja Julius Kuperjanovi haual käimise pärast 982. Nii jah, palju olid olud muutunud, nii palju olid olud muutunud, aga need olud muutusid, tegelikult. Praegu tunduvad need kosmiline tempo, mis on, aga eksime, 80 kuuseks ülikooli, siis hakkas tasapisi see niisugune muinsuskaitseklubisid, hakati looma 86 ja üliõpilased olid sellega väga kaasatud. 87 oli fosforiididemonstratsioon, siis moodustati, eks ju, muinsuskaitse selts 80 kaheksaid muinsuskaitse päevad kevadel, aprillis. No me olime, me olime nagu igal pool sees tõesti, et määrin nagu mitte kõneisikud, aga nihukeste abiliste käsilaste aiana nagu toimetajatena seal nendes sündmustes kaasas. Aga 88, siis kui olid need muinsuskaitse päevad, ma leidsin ühe kirja, mida ma olen kirjutanud oma emale koju niukse pika aruande. Hakkab pihta sellega, et ma tulen küll homme koju, aga ma tunnen, et ma pean selle nagu kõik üles kirjutama. Kõige me leppisime sõbrannadega kokku, et siis peab kõik üles kirjutada ja minu arust teised ei kirjutanud üles, aga pikk karvane nendest muinsuskaitsepäevadest, kus ma käisin, kus ma ei käinud siis need meeleolud on ja siis see eufooria, mis seal kirjas tuleb. Et see tundub nii imelik, aga, aga kui see nüüd tõesti niimoodi läheb niukene, noh, kogu aeg, niukene hirm, et midagi juhtub, et kuidagi see kaardimajake kukub kokku, mida me seal ehitasime. Kui see, kui see kõik niimoodi läheb, siis on nagu tatart, too on meie, et noh, et see, et noh, et sinine ja must ja valge lipp ja noh, need olid ju meie. Kas meie seltskond on ju, et need, meie sõbrad poisikas neid klippe kandsite, me oleme ise seal me ise käsi jalgupidi seal sees, et see oli väga-väga võimas kogemus. Seda hirmu siis ikka enam ei olnud, et visatakse ülikoolist, ülikoolist väljaviskamise hirmu otseselt ei olnud, kuigi meid sellega ähvardati. Mul on niisugune huvitav positsioone, et alates Ma olin esimesest kursusel vist juba valiti kõikides osakondades pidi olema siis nagu komsomolisekretär ja ametiühingu sekretär, me kutsusime neid siis komsomoli melise ja ametiühingu välis- ja olid noh, ametiühing, väliseali niukene, suhteliselt neutraalne ametikoht. Minu asi oli jagada sissid neid tuusikuid, kui neid kuskilt tuli ja siis ka mingit väikest rahalist toetust on võimalik jagada. Ja selle selle evituseks see väike asi selle hüvitiseks, see oli omaette tubabelsoni mis oli tõesti väärtus omaette. Aga no see selleks, aga siis, kui nüüd need asjad kippusid niukseks poliitiliseks minema, siis selgus, et seal tekiks ka niukene poliitiline roll asjal ehk et kui õppejõududel oli nüüd vaja, et Ecaradiloy vaja üliõpilastega suhelda, seda nüüd oli vaja teha need demonstratsioonid ja muude asjade pärast, et siis pidime nagu komsomolisekretär ja mina pidime siis käimateaduskonna parteikomitees siis nagu üliõpilasi esindamas. Ma pean ütlema, et ta oli väga huvitav, sellepärast et noh, et need meeleolud olid niuksed niuksed, põnevad, teravad ja põnevad. Ma ei läinud sinna iialgi nagu ettevalmistamata, ma käisin ikka Indrek Tarandi ja, ja Tõnis Lukase nende teiste kõigi nagu jutule, et me leppisime kokku, et mida me nagu räägin seal ja arutasime neid asju ja siis, kui see koosolek läbi oli, siis ma kirjutasin sellest niukse kokkuvõte, vanaisa trükimasinad. Ja panin selle siis ühika seina peale, mis toimus, käis, mida küsis ja nii edasi ja need koosolekud olid, olid selles suhtes teravad, et meid ikkagi nagu ähvardati küll, et üritati nagu mõjutada erinevate sanktsioonidega selleks, et Mei protesteeriks ja, ja ei demonstreeriks ja vahel kuupäeva ei ütle, aga nagu me käisime Ropka-Tamme kalmistu, kus on praegu, eks ju, siis vabadussõja mälestusmärk, mida toona seal ei olnud ja toimus niisugune väike üliõpilaste miiting, kõlab natuke nagu paisutatult, aga meil on seal niuke kogunemine, kõnede pidamine ja mäletan, Eerik-Niiles Kross pidas seal kõne, panime siis küünlad seal ja seal olid need ohvrite hauad, on ka eksi rokkar tammel. Siis vabandust väga teaduskonna partei esindaja luuras põõsastes sellel ajal, kui meie seal tudengite kooli, ehk siis umbes sama nagu oli selle Kuperjanovi looga, aga palju aastaid hiljem peale selle, et meid olid tohutu kamp. Ja noh, ega me nagu ei kartnud küll enam, et meid välja visatakse. Kõik piirdus siis kõnelustega parteikomitees, aga Tartu julgeolekut ei olnud kaasatud, et suhelda üliõpilastega laiusel ei tee, teema julgeolek käis ju kohal nende laule koosolekutel. Nad istusid seal väga avalikult kohal, et võtsid vist ka sõna. Aga ei, julgeolekusse mind küll ei ole kunagi kutsutud. Te kirjeldasite, kuidas te kirjutasite pikki kirju koju ja tegite nendest dekanaadis peitute kõnelustest, protokolle? Te olete kogu elu olnud niisugune kommenteerija, millal te hakkasite päevikut pidama? Päevikut Ma olen vahelduva eduga pidanud, aga ma lähen pidanud Niukest väga Niukest piiratud päevikut ülikooli ajal ma tegin seda siis ma tegelikult hakkasingi, kui elu läks nii põnevaks ja ma olen hoidnud seda joont, et mul oli nagu igapäeva peale üks rida, ma teadsin üles tähtsamad sündmused. See tähtis sündmus võis olla ka see, et olin terve päeva üksi, aga, aga aga lihtsalt, et, et noh, ma ei ole nagu eietanud mingisuguseid arvamusi sealt, aga noh, pigem nagu pidanud ühe kroonikat. Ja noh, nüüd on lihtsalt see kalendermärkmik hakkab juba tasapisi, kuna kroolikeks aga just nendel iseseisvuse taastamise aastatel, kui avameelne see päevik võis olla või te kasutasite mingeid endale teadaolevaid lühendeid? Ai, ma olen jalg käekirja, et ma arvan, et keegi välja ei, ma ütlen, kuna ma panin sinna kirja nagu päeva sündmused, lihtsalt mitte mitte nagu hinnangu sellele siis ei seal mingit konspiratsiooni, küll sees ei ole. Praegu detalletate arhitektuuri ja muinsuskaitsesuurmeistri, Fredi Tombsi mälestusi ja kuidas see valik tuli? Ütleme, Tredivalis minu tore. Me tunneme Fredy tompsiga juba hea hulga aastaid ja siis raadiokuulajatele, kes võib-olla ei tea redi Tombs on Eesti kõige pikemaajalise staažiga muinsuskaitsja. Tema esimene kokkupuude oli aastast 1947, kuda astus tippi õppima arhitektuuri ja tema Reuters Ederbergi, nende sügiseste praktikate ja nende kohustuslike tööpraktikate raames, siis võttis hundipoisse kaasa Niguliste kirikut Paringutes puhastama. Ja sealt hiljem ta siis pärast ülikooli lõppu lõpetamist jätkas kultuuriministeeriumis, vabaõhumuuseumis ja siis hiljem, kui loodi vabariiklik arhitektuuri mässata kaitse inspektsioon siis ta läbi selle tegevuse aja 69 kuni 93, selle selle juht. Ja noh, siiamaani tegelikult toimetab veel edasi, ma arvan, endal hetkel ei ole ühtegi projekti laual, aga tollel suhteliselt hiljuti oli veel arhitektuursed projektid lauale, ta korrastab oma arhiivi, räägib mulle oma mälestusi ja siis ma katsun neid aidata tal üles kirjutada ja tal on tohutu fotoarhiiv, et tegeleme sellega. Kui ta räägib oma tööst muinsuskaitses eelmise sajandi, ütleme viimasel veerandil, mis teile tundub nendes mälestustes, et see oli uskumatu, et nii tehti või et ei tehtudki midagi. Mul aeg-ajalt tundub uskumatu see, et noh, et me aeg-ajalt nagu kipume arvama, et nõukogude ajal oli kõik asjad halvasti, et see on tegelikult täitsa uskumatu, kui palju tehti kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel võeti seda nagu kõik sõltub inimestest, kuidas mingi valdkond edasi saab, et ka selle niukse režiimi kiuste suudeti muinsuskaitset, et väga hästi kilbil hoida. Et meil on ju nihukesed korüfeed, kellest me ei saa muinsuskaitse ajaloos üle ega ümber nagu Helmi Üprus ja Villem raam ja, ja see on hämmastav, kui paljud inimesed tänased muinsuskaitsjad arvavad, et noh, et nende vaimne isa oli Villem raam etalon nagu arutu hulk poegi, et seal on väike konkurents selle pärast ja, ja samamoodi ka siis Helmi Üprus, kes oli siis vaimne ema aga teise veel nagu Reinsobele tädibeclere, selliseid kuulsaid nimesid on, on palju, toimisid meeskonnana. Ja me rääkisime just paar nädalat tagasi Frediga Estonia taastamisest. Ta rääkis ka seda, kuidas sellest hoone taastamise aeg jäi veel aega, kui nagu Arhitektide liidus olid sellised kollegiaalselt arutelud niuksed noh, nagu tõesti väitlused projektide teemal, et ühtpidi esiteks ei olnud see kunagi pahatahtlik, vaid väga konstruktiivne, aga samas nagu väga-väga-väga sisuline arutelu. Ja sellised sisulised arutelud andsid arhitektidele tuge, et nad said neid asju ellu viia, et kasvõi siis Alar kott oma Estonia projektiga, et tänu sellistele aruteludele Daley nagu ametivendade toetus taga ja see aitas siis ka neid töid ellu viia. Tuleme teie juurde tagasi, Riin Alatalutöid peetakse väga heaks läbirääkijaks ja lepitajaksite kuulate, vaidlevad pooled ära. Rahustate räägite ühega, räägite teisega ja lõpuks tundub mõlemale poolele, et just tema on vaidluses ja kas on teil iseloomus või on elu õpetanud. Oh, ma arvan, et see on elu õpetanud, et ma ma isegi ei julge niimoodi iseendast arvata, aga ma tõesti nagu üritan kuulata ja ma arvan, et see ongi nagu muinsuskaitse valdkonna üks niukene eripära on see, et me oleme olnud tänu nendele üheksakümnendatel aastatel, aga üldse selle positsioonile ühiskonnas me oleme olnud nagu väga palju niukses nagu konfliktiolukorras, et see ärakuulamisoskus ja see võime panna ennast teise inimese positsioonile, et sa mõistad seda nagu omaniku vaatenurka, mis on tema probleemid, mis nurgaldas, ta vaatab või ka teise ametkonna nagu probleeme. Ja ma arvan, et see on praegu nagu muinsuskaitseedu aluseid. Me oskame nendes vaidlustes vähemasti. Ma arvan, et paljud meist oskavad sellistes vaidlustes püsida. Aga jah, eks see, eks elu õpetab ja noh, väga paljude vaidlustega mitmepoolne vaidlus siis vait olemine ongi nagu väga hea taktika, et sa kuulad poole ja siis kujundada oma arvamus või mitte. Vahel ma pakun teile nüüd võimaluse, et siin stuudiolaua taga kujuteldaval istuvate kaks Tartu vaidlevad poolt üks, kes tahab kesklinna ehitada kunstimuuseumi ja raamatukogu ja teine pool, kes tahab säilitada ja arendada parki kuulate nad ära, millest alustate nende lähendamist või, või sarnase seisukoha kujundamist. Ja see on väga keeruline, tavaliselt ajaloolaste jää komme, et me siis kaevuma kuskile nagu kaugemale ajalukku on ju, et sa tõmbad selle pildi nagu veel pikemaks on ju. Ma arvan, et seal see Tartu vestlusesse ma kindlasti segaks vahele, aga küsimus on selles, et seal on alllinnamüür ja, ja ilmselt mingisuguseid ajaloolised konstruktsioone, mida me keegi täpselt ei tea, aga mis vajavad uurimist ja markeerimist ja kui võimalik, et, et ka säilitamist, et lähen, ma tõmbaks nagu seda hakatuseks tõmbaks selle pildi nagu veel laiemaks nendes vaidlustes siis katsuks otsida neid kompromissi kohti sellepärast et ütleme ausalt, ega ma Tartu koha pealt õnneks keegi ei ole mind sundinud oma arvamust selle koha pealt, aga ma ei ole nagu ka iseenda sees jõudnud nagu lõpliku tulemuseni, et mis see siis õige oleks, et mulle väga meeldib, kui on linnades rohelist, Jaan pargi alad ja see, et Tartu on nii roheline, see on, ütleme, sain jälg ajaloost on ju, et see on jälge Tartu kujunemisest. Samas ei olema vastu ka kindlasti mitte uutele ehitistele eriti kaasaegsele arhitektuurile, sellepärast et iga põlvkond peab jätma oma jälje. Mida siis järgmised põlvkondade muinsuskaitsjad saaksid kaitsta, et selline moodsa arhitektuuri rajamine, eriti kui tegemist on kultuuriobjektiga, et see on oluline. Aga see peab olema hea kvaliteediga, et ma arvan, et me peame tänasel rahul on nii targad ja me teeme ainult häid asju. Et iga arhitekti ja ehitaja ambitsioon, ehitaja, ka ambitsioon peab olema see, et ta teeb midagi sellist, mida veetakse hoida igavest. Mõistagi otsustavad selle küsimuse tartlased, ainult et meil siin Tallinnas on huvitav jälgida missugusele otsusele annad siis lõpuks jõuavad. Keda te praegu kunstiakadeemias õpetate ja kelleks ehk missugust muinsuskaitset vajab Eesti, Euroopa ja maailm aastal 2000 52075. Ma arvan, et me vajame üsna Niukest laiapõhjalist muinsuskaitset, ütleme niimoodi, et sellisel kujul üles ehitatud muinsuskaitse õppekava, mille käivitajaks üks käivitatakse, oli Juhan Maiste. Varsti vist 30 aastat tagasi maailmas väga palju ei ole, et hästi möliseda muinsuskaitset õpetatakse kas siis arhitektuuriteaduskonnas arheoloogidega koos või siis hoopis kunstimälestistega. Et meil on selline integreeritud, kus meil on nagu kõik teemad läbisegamini. Me oleme kunstiakadeemias ehk, mis on, nagu loomingul jääks, et meil on see loominguline osa ja käsitöö ja käeliste oskuste, eks ju, õpetamine on on väga oluline. Kui me oleksime näiteks Tartus ajalooteaduskonna juures, siis me ilmselt oleksime rohkem ajalookesksed. Me oleme erinevas positsioonis ja samas meil on kõrval, ma olen eriti hea meel, et selle uue EKA ehitamisega, et meil on nagu täiesti füüsiliselt me kõrval on siis arhitektuuriteaduskond, et meil on hästi palju selliseid koostööprojekte, et just täpselt õpetada nagu nägema seda, et muinsuskaitse nii lai valdkond me puutume nagu niivõrd paljudesse erinevatesse elualadesse sisse, et siin haridus ja kliima ja arhitektuur ja, ja, ja ehitus ja, ja noh, mida iganes. Et me saaksime Niukest just nihukest nagu koostöövaimu teiste osapooltega, et me ei kasvataks sealt niukseid, silotorni inimesi. Ja muinsuskaitse õppekunstiakadeemias on, meil on peamised suunad, on siis arhitektuurimälestiste suund ja kunstimälestiste suund, et kunstimälestiste suund väga sageli tegeleb niukse esemel see pärandi näiteks maalide, restaureerimise ja konserveerimise, skulptuuride ka ja arhitektuur siseks arhitektuuripoolega ja nihukeste konstruktiivsemata küsimustega. Aga meil on väga palju kokkupuutepunkte, näiteks oaseinamaalingud või muud asjad, et nad saavad mõlemast poolest sellist, et ja kuna tudengeid ei ole liiga palju, me võtame iga aasta vastu 10 pakat ja 12 magistriõppe tudengit. Aga see on just niukene, paras hulk, kellega saab kasutada sellist isiklikku individuaalset lähenemist, et nendel on kõikidel tähelepanu olemas. Ja siiamaani ei ole muret olnud, et meie lõpetajad ei saaks ta tööd selles valdkonnas järjest kasvab ajaloo ja kultuurihuvi, mida te olete pärinud oma vanemad, tegelikult selle huvid, andsite edasi oma poegadele ajaloo ja kultuuri. Hästi informeeritud, minu vanem poeg, jah, lõpet, Tartus ajaloo bakalaureuse, aga ta praegu Ta hoopis IT valdkonnas. Ta tunneb ennast seal päris hästi, ma saan aru, et on päris huvitav. Aga noorem poeg on, on tõesti muinsuskaitse erialase magistritaseme õpilane praegult ja käib ka vahest rektidel töölejat, kannab traditsiooni, edasi hakkan rannas, joon edasi ja väga tore on, kui kellelegagi kodus arutada neid teemasid. See, et te olete nii suure rahvusvahelise organisatsiooni juhatuses, asepresidendina kas praegune koroona olukord piirab teie reisimist? Muidugi see on mitte ainult piirang, vaid see on nagu täiesti lõpetanud selle reisimise, aga tööd on sellegipoolest hästi palju, et noh, kõik on kolinud zoomi ja kõik on läinud selle arvelt või no internet, kõik on läinud selle arvelt palju intensiivsemaks. Aga ma loodan, et need piirangud lõpevad ikkagi ära sellepärast et ühtpidi on kahju, et see on, eks ju, see on vabatahtlik töö. Seda tööd on väga palju, et siis need reisid on niukene nagu hüvitavad seda ja, ja väga oluline on, on nende inimestega kokku saada ja väga oluline on tegelikult neid kohti näha ja tunnetada, et abstraktselt läbi ekraani siis kohti kaitsta ei ole, niisama lihtne. Seda kohapeal käimist oleks ikkagi väga-väga-väga vaja. Mis on teie omavahelises suhtluses praegu niisugune kõige appi hüüdvam koht? Kuna eriti tänu sellele, et mina olen, eks ju siis Euroopa ala siis asepresident, siis üllatus-üllatus bürokraatia. Et need Euroopa liidu uued reaktsioonid Euroopa Liidu roheleppe, seal on, murekoht, on see päranditeemad on jälle niuke silotorni efekte on väga palju, et need päranditeemad on jäetud kõrvale. Õigemini nende potentsiaali ei ole kasutatud, et just seesama, et taaskasutame, võtame uuesti kasutusele, kasutame seda ressurss, ehitatud keskkond või siis kultuurmaastik, see on ka olemasolev ressurss, kasutame seda mõistlikult, selle aseme, ütleme jälle kopad maasse ja kaevandame midagi ja ehitame uut. See potentsiaal on, on kasutamata, et me võitleme selle nimel, et saada nagu kultuuripärand, siis ühe ressursina nendest Euroopa Liidu dokumentidesse. Ja noh, teine asi, mis on natukene suurem murekoht, on see, et kui järjest nagu rullib edasi, nende igasuguste direktiivide kehtestamine survestab maju ka siis liginullenergia nullenergiale, et me kardame väga, et see hakkab ühel hetkel siis kehtima ka ajaloolistele hoonetele, mida võidakse hakata nõudma, eks sisse pakkida. Praegu on tehtud erisused, mälestistel ei pea kehtima siis need nullenergianõuded aga me ju tegelikult, et ei taha võtta nagu kogu riiki riikliku kaitse all, aga suur osa hooneid on, on siis ka ajaloolised hooned, et noh, et kõiki asju ei pea kaitsma selleks, et me kaitsesime neid nagu nende direktiividest, et see ei ole ju, see ei ole ju eesmärk. Et vältida sellist arulagedat, siis üle soojustamist. Ja noh, siin on ka mälestiste puhul, kui me räägime nagu suurtest mõisatest või kirikutest, mille kütmine ongi kallis, et siin ei ole midagi teha, need on väga suured hooned. On olemas niukseid, lihtsamaid lahendusi, et kui me teame, mõisatest on ju seal käisid ööseks luugid, AK näete, hoiab väga palju energiat kokku ja teine variant on siis tõesti innovatsioon teemal, et kuidas leida säästlikumaid kütaly, vaid me ei pea neid kütma elektriga või, või kivisöega või põlevkiviga, onju, et seal on ka palju kaasaegsemaid küttelahendusi, mis, mis on teine võimalus, võib olla parem võimalus kui sealt majade sissepakkimine. Muredest ja loodetavasti ka rõõmudest muinsuskaitse puudu ei tule. Ja muinsuskaitsekuu algab meil tänavu, nagu ikka 18. aprillil lõpeb mais. Nonii, ilusat muinsuskaitsekuud. Riin Alatalu ja kõikidele muinsuskaitsjatele. Aitäh. See oli tänane kajaloodi saade. Ajaloolane, kultuuridiplomaat, muinsuskaitsja, kunstiakadeemia õppejõud Riin Alatalu oli meil täna külas aitäh pika intervjuu eest ja kohtume kuulajatega nädala pärast. Kuulmiseni.