Ööülikool. Veljo Tormis on öelnud, et regilaul on eesti kultuuri tüvitekst. Just nii ta ongi. Ja nüüd ongi see küsimus, et mis me siis sellest tüvitekstist teame praegu, mis regilaul on, räägime regilaulust. See sõna käib siit ja sealt vilksamisi läbi. Aga mis asi see on, laul, see on regilaul, mis laulud need on, mis neid eristab? Ükskõik millisest muust laulust. Koole. Tere õhtust, mina olen meelika, ainsa on tõesti väga-väga suur rõõm siin just olla siin maailma ääre peal täiesti mõjusid tunne, see lihtsalt kõik kaob ära, maa lõpeb ära kuskil siin hakkab mingi imede ilm. Et see koht, kus oleme soolu, küla. Taaveti talu ja sellel olemisel on ka väga vahva nimi rehetoaakadeemiana, see kõlab nagu midagi väga inspireerivat, sellist vanaaegset ja samas nagu Mõtteid ergutavat ja millestki muust ikka rääkida kui regilaulust. Mulle tundub, et see on just täpselt see koht. Ma ise olen pärimusmuusik viiulimängija, Hiiu kandlemängija ja kogu aeg selle kõige kõrvalt ka hästi palju laulmisega tegelenud. Mind on huvitanud rahvalaulud, need vanad laulud, vanad lood. Ma olen neid uurinud, neid tekste ise laulnud otsinud tähendusi, neile, püüdnud neid mõtestada, püüdnud neid kaasaega tuua. Ja kuidagi on tekkinud mul nagu selline hästi soe ja hea klapp nende vanade lauludega. Ja praeguses eluetapis ma olen jõudnud sellisesse toredasse ajajärku, kus ma õpin sellist huvitavat asja nagu rahvusliku metallitöö. Ja ma kogu aeg unistan sellest, kuidas ma neid regilaule seal hakata siis nii-öelda hõbedasse valama, et vaatame, mis sellest välja tuleb. Aga mulle tundub, et need lood on lihtsalt niivõrd võrratud ja ilusad. Et neid peab kuidagi materjaliseerima. Lisaks sellele, et nad häälega välja tulevad minu seest. Aga enne kui ma hakkan mõtisklema selle regilaulu üle ja teie mõtteid kaasa ergutama, ma võtaksingi ühe laulu kohe. Et natuke soojendada ennast natuke teid teemasse viia ja see on üks selline Audru kandi regilaul ja väga lihtne on seda järgi laulda, ma ootan teie hääli ka siia toreda refrääniga kaske ja kui teil on mahti jälgida neid laulusõnu siia laulmise juurde, siis sellest Me hakkamegi kohe pärast ka natukene rääkima, mis laul see selline on ja mis me siit kätte saame? Ja Ella ka. Toob ja tuli ilus lauda, aga. Teooria tõi ilus laudaga, ka tuli kaunis laulda, aga ka teeb ja ta jäi kauni ta ka udu vee pääle, hulga maad aga puudu veel hulga maad, aga ka tööga on näoga Ellega. Ka ta on aga Hellega. Üle mere Me kätega Neere Me et ka Käed ka O-La maale, vaid käed ka. Maa läänevaid kätega. Maale jänaid kätte. Me läheme, käime, käime ka. Ei ela, käime, käime ka, et. Meelemäe DVD mäega. Mäele Mary teene. Tee meedeeda piipu liita, aga te needee taadi pooli, aga ma ta maksakarva liis, aga ma arva liis ka Roo heerida roodi, liis ta. Roo. Oi, ta roodi liita. Nii lauli siin ta mäega. Nii Navalnõi, siin saame ka. Kuus, need kuked söövad kulda, aga kuu googe kulda ka. Mu käed kuulda, aga nad kaarida, aga. Kuu kuulda, aga nad Kaarnedalaga. Naljad hõbedat ka. Needa väljas. Ningi ta, ta, tee ta Linnutee ningi, ta ka ta Rüdaarinud Aadee riida, aga ta rügaani nõuda treerida. Need väga ilusad regivärsid, laulis kunagi mitu korda isegi linti Audru laulik Mari Sutt. Ja mulle tundub, et need värsid võiksid meid juhatada päris hästi sinna teeotsani, selle regi lauluni, millest ma täna mõtiskleda tahan. Folkloristid on need regilaulud jaganud sellistesse laulutüüpidesse vanad rahvalaulikud, nemad ei laulnud tüüpe, nemad laulsid lihtsalt seda, mis neil vaja lauda oli. Selles laulus nii-öelda folkloristikas mõttes on ka päris mitu laulutüüpi sees, aga mina ütlesin, sellest ei taha praegu rääkida, vaid sellest, mida see lugu praegu meile kätte näitas, et siin alguses oli juttu sellest, et kuidas sinna õhtul on niivõrd mõnus laulda. Ja mis selle häälega juhtub, see hääl kandub hästi kaugele, udu vib hääle hulga maad, kaste kannab kaugel ja siis kõik need kohad, kuhu see hääl kandub ja mina mõtlen, sellega on ongi see lugu, et need laulud, Need, regilaulud, mida ma uurin ja laulan. Need samamoodi kannavad mind oma mõtte rändudel hästi kaugele. Ja see, kuidas ma sinna jõuan, sellest kõigest ma natuke räägin. Ja siis siin oli veel natukene juttu sellest teest, mida mööda me käime, mis on tipuline, maksakarvaline ja siis ma ikka aeg-ajalt mõtlen, et jäljed, mida me astume, et enne meid on ju ka tuhandeid inimesi neidsamu jälgisid, pidi käinud ja me saame kogu aeg minna ja vaadata, mis neist maha pudenenud. Äkki miskit tarkus seal jälgida siis jäänud me saame selle üles korjata, me saame selle oma ellu tuua, seda oma maailma rikkamaks, laulda või lugeda või mõtelda. Ja see laulu lõpp oli hoopiski kummaline, millal meie sinna saame, kus need kuked kulda söövad? Kuked, kulda, kanad, karda, vares, vaski rahasid ja seni on midagi väga kummaliste imelikku, mida päriselt ju maailmas kukkede söö kulda ja kanad ju ei söö karda, et see on jälle see regilaulu maailma maagia, et ta võimaldab juhtuda asjadel, mis päriselt kunagi juhtuda justkui ei saa. Aga kui nad lauluses juhtuvad, siis nad juba ongi juhtunud, et selline ime, kuhu me nüüd välja jõuame? See ongi see regilaulu imeline maailm, kuhu ma teid nüüd tüürin. Kummaline on see, et see maailm on justkui hästi kaugel, aga ometi me saame seda salapärast tundmatut katsuda siin lauldes seda 1000 võib-olla 100, me ei tea kui vana laulu, eks ole, siin 20 esimeses sajandis 2020. aastal siinsamas soolu külas. Ja võib-olla see laul on rännanud meieni läbi mitme inimpõlve jõudnud seda kõike me ei tea, aga see kõik on ääretult põnev, enne kui ma selle regilaulu juurde päriselt niimoodi sisse lähen teiega koos. Ma võib-olla lihtsalt teen väikese ülevaate meie võrratust, rahvaluulekogust, mis asub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis, rahvaluule arhiivis. Ma ei tea, kas te olete sellega kursis, aga tõesti seesama regilaul neid legi laule on sinna kogutud ju kokku üle 300000 laulu. No mõelge üle 300000 laulu. Ja tundes seda luulekeelt, mõtlen, et see on täiesti kõrgluule kõrgtasemeline luule ja kui me need raamatutena välja annaksime, ma arvan, saaksin ma ei tea, ligi 60 raamatut ilmselt sellist paksu, neid neid laule täis, et see on võimas kogu, mis on meie rahvaluule arhiivis. Millele pani alguse Jakob Hurt, kes siis tegi kaks üleskutse 1871 ja 1888 ja kutsus eesti rahvast ärksamaid poegi ja tütreid üles oma vanavara, vaimset vanavara talletama ja see on väga-väga võimas, et inimesed niimoodi kaasa sellega läksid, sest see oli ka ütleme nii, regilaulu puhul rääkida siis see oli selline koera saba, Otved, millele nende kätte saadi, sest et see kultuur hakkas ikkagi vaikselt ära hääbuma, tulid uued, olid juba uued laulud peale tulnud, uued moodsad rõivad, uued moodsad tantsud ja siis vanapärane regilaul, see oli juba noh, niimoodi vaikselt hääbumise ääre peal. See kõrgaeg oli läbi sellel ajal, kui koguma hakati, nii et me ei tea ju kõik, mis veel kogumata jäi, ei saa seda kunagi teada. Võib-olla 300000 laulu veel kogumata, võib-olla 900000. Aga oleme tänulikud selle 300000 laulu üle, mis meil on regilaulu üle, ma rõhutan seda. Seda sõna kohe räägin, miks ja kui alguses kogutigi neid tekste hästi palju, siis ei pööratud väga tähelepanuviisidele, kurte huvitasid need tekstid, sest Soome oli juba alustanud seda kogumist ja see tekstiväärtus oli nii kõrge, siis järsku hakati leidma deviis, on ikka ka vaja asjaga diviise koguma. Ja nüüd hilisemal ajal on ikkagi leitud, et tegelikult on oluline ka see tekst, kuidas need lauldi, kus neid laudja kestneid laulis, et see info me nagu kõige kesisem nende lauljate kohta üldse. Aga, aga oleme õnnelikud selle üle, mis meil on. Veljo Tormis on öelnud, et regilaul on eesti kultuuri tüvitekst. Just nii ta ongi. Jaa, nüüd ongi see küsimus, et mis me siis sellest tüvitekstist teame praegu, mis regilaul on, räägime regilaulust. See sõna käib siit ja sealt vilksamisi läbi. Aga mis asi see on, laul, see on regilaul wind, laulud, need on, mis neid eristab ükskõik millisest muust laulust. Et see küsimus on tegelikult hästi aktuaalne, kuna minu kogemus on see, et, et inimesed tegelikult päris hästi ei tunne seda, mis selle sõna taga on. Just see kordus on see, mis inimesed tavaliselt alati välja toovad, et justkui kordamine teeks regilaulud, üks ütleb ees ja teised ütlevad järgi, aga ma võin ju Eesti öelda mida iganes, eks ma võin öelda, et mina istun tooli peal, mul on tore olla seal ja teem kordate, eks ole. Et mina istun tooli peal ja mul on tore olla seal, aga see ei ole ju siiski veel regilaul. See on lihtsalt korduslaul või kordusütlemine või kuidas me seda nimetame, aga lähme siis selle regilaulu sisse korraks, vaatame, mis ta on. Võib-olla see regilaul ei olegi võib-olla päris hea termin, et kui ma nüüd ütlen järgmise sellise mõiste regi, värsiline rahvalaul. Et selles on juba märksa rohkem sees. See viitab sellele, et tegemist on mingi värsisüsteemiga regi värsiline ja rahvalaul viitab sellele, et see on siis selline kollektiivne tavaliselt anonüümne meie ühine looming. Ja mulle isegi meeldiks seda terminit täitsa rohkem kasutada, sellepärast et see on nagu täpsem ja regilaulu värsisüsteem. See on nüüd selline asi, millest ma võiksin tõesti rääkida või isegi rohkem kui tund aega, sest mulle tundub, et see on midagi nii võimsat, aga ma katsun hästi lühidalt teha. Et kui tänapäeva inimese luuletunnetus. Ma palun ükskõik kelle siit teha üks luuletus, mõelda välja niimoodi paar rida, kuidas see luuletus hakkaks kõlama. Kuuse riim tahaks liikuda. Ja Riin tahab liikuda sinna luulerea lõppu, me oleme niimoodi harjunud. See tundub meile, et luule on selline. Jah. Aga regilaulu puhul see riim ei olegi seal rea lõpus, vaid on hoopis kus ta on. Kus need kuked kulda söövad. Kuked, kulda, kanad, karda, vares vaski rahasida, vareseid, karda, vares vaski rahasida, sead selgeda, Dynada. Riimuvad hoopis selle värsirea sõnade algused, algushäälikud algustähed. Seda nimetatakse all kriiniks. Aga see on nüüd selline hästi huvitav struktuur ja huvitav mõtlemine. Ta täiesti elab nagu oma elu. Ma olen vahest mõelnud selle peale, et see algriim on justkui meile tegelikult emapiimaga kaasa antud, isegi enda teadmata, vahest paneme seda algriimi niimoodi kuskile, et tänaseid toimetusi ära viska homse varna või esimene täiesti enese teadmata võib-olla kasutame seda. Ja me ei mõtle selle peale, aga kogu regilaul on selle peale üles ehitatud selle all kriini peale. Siin on veel igasuguseid tunnuseid. Mitu silpi selles ühes värsireas on ja see kõik on selline hästi keeruline struktuur. Ma ei taha teile võib-olla sellele liiga palju praegu siin teid ära ehmatada sellega, aga ma tahan lihtsalt öelda, et mis mind nagu hämmastama paneb, on see, et selline keeruline muster on kujunenud ilma kirjakultuuri vahenduseta meie rahva sees. Ei tea isegi, millal. Siin räägitakse 2005.-st aastast, et regilaulu keel ulatub nii kaugele. Loomulikult keel on muutumises, sõnad lühenevad, sõnade tähendused muutuvad teisenevad. Aga seal on see mingi alge, mis on hästi-hästi vana, sellesama lauluses, mida me siin alguses laulsime, vares, vaski rahasid, sead selgeda Dynada, kuidas tuled selle peale, et nii ilusasti öelda või targad linnud, talderid? Sa juba mõtled nagu välja selle oma peas, sul on mingisugune selline struktuur, et sa laulad niimoodi, et selline algriimi mõtlemine või asjade väljendamine, et see on nagu täiesti omaette imeline maailm. Ja loomulikult, kui nüüd hästi keeruliseks minna, siis me võime ka seda teha, see süsteem on keeruline. Aga ma usun, et need traditsioonilised lauljad kasutasid seda täiesti intuitiivselt, need olid selle omandanud. Me ei tea ju, kuidas 1000 aastat tagasi inimesed rääkisid omavahel, võimalik, et nad rääkisid ka algrivistusse, ei tea seda, eks ju praegu meil ei ole kuskilt seda infot võtta. Aga mis ongi hästi äge on see, et, et selline vana keele struktuur on laulude kaudu siia tänapäeva välja jõudnud. Natuke võib-olla räägin sellest piltlikult, et kui sa mõtled, et no on üks vana puu vana tamm, ta on seisnud 200 aastat ühe koha peal ja ta on ju näinud ja kogenud kõike, mis ta ümber toimub, kõik need inimesed, kes seal tamme alt on läbi käinud, kõik, mis nad seal on teinud. Mis jutte on räägitud, aga see tamm on siin tumm tunnistajaaegsele kogu sellele 200 aasta pikkusele ajalool, mis tamme all on toimunud või siis võtame mõne vana maja, näiteks. Võtame vanalinnas keskaegne maja. Ma ei tea, kuidas teil on, minul on küll vahest niimoodi, et ma kõnnin kuskil vanalinnas ja mul on kogu aeg selline tahtmine nagu teada, et näha neid pilte, et kuidas siin siis 100 või kaks või 300 aastat tagasi, mis inimesed siin kõndisid, selle majandamisjutte nad omavahel rääkisid. Mis Asjesin orvud, vastati, et see on nii põnev, need kõik on ju sealsamas olnud, need inimesed, vaat regilauluga on see huvitav asi, et tema ei ole ajaloo tumm tunnistaja. Et tema on ajaloo laulev tunnistaja ja need, oletan, mängime selle mõttega, et mõni regilaul võib tõesti juhatada meile kätte mingisuguseid 1000 või paari 1000 aasta taguseid sündmuseid või lugusid. Siis ma just mõtlesin selle peale, et kui põnev, kuidas üks laul on rännanud kellegi kaudu nende inimeste kaudu, kes on elanud 1000 aastat tagasi, viis, kõik need sõjad, need katkud, need haigused, need sünnid ja surmad vaata kuidagi läbi tulnud sealt läbi mingite inimeste, kes on seda laulnud ja on jõudnud siis siia nüüd siia soolu külla aastal 2020. Hästi põnev. Ja ega laul ei ole selline asi, mis mitte kunagi ei muutu, nüüd 1000 aastat lauldakse ühtemoodi või 500 aastat lauldakse just ei ole sellist asja. Kui ta elab, siis ta muutub, mingid kihid, kaovad, mingid tulevad juurde, tuleb uus sõnavara juurde, aga mingi struktuur või vorm on alles. Ja see ongi see, mis annab meile nagu selle võtme, kuidas me saame nende laulude kaudu natuke ajas rännata. Ta ei ole ka kedagi, kes meile vibutaks niimoodi sõrmega, ütleks, et oi-oi, et, et sa ei tohi niimoodi mõelda või sa tegelikult ei tea minu ajaloo puhul üldse, mida me saame nii väga teada saame materiaalset kultuuri uurida, mõõta, aga vaimse kultuuri puhul on alati see, et meile jääb selline tohutu mõtteruum ja mõttemänguruum. Ja regilaul on üks väga hea vahend, kuidas siis selle ajaga nii-öelda mängida ajas, liikuda läbi nende laulude. Ja mis on veel regilaulu puhul hästi põnev, on see, et kui me seda alguse laulugi siin koos laulsime siis kuidas teile tundus, kas see laul oli lühemat sorti lühike laul oli ta pikk laul. Vaat selle regilaulu, kui on selline kavalus, et ta ei anna meile seda mõtet niimoodi otseselt kätte, et need tänapäevalaulud on selles mõttes hästi lihtsad, et nii nagu laule mõtleb, nii ta selle laulu sisse paneb ja nii sa seda kätte saada ka regilaulu puhul käib kogu aeg mingisugune jutt millegi ümber. Ja siis ta tuleb tagasi selle teema juurde, siis ta ütleb uuesti ümber, ma ütlen teile väikse näite, miks tekst, selline laulutekst väga ilus laul, kus me lähme kuuekesi üle välja viiekesi, kus me lähme vastu öelda vastu öelda vastupäeva vastu pilgasta pimedat vastu, udusta hommikut vastu eha ja heledat vastupäeva ja punasta vastu koitu kollasemad. Mis siin siis nagu öeldi, kas esiteks, kas mindi üldse viiekesi või mindi kuuekesi mitmekesi siis mindi, kuhu mindi ja millal mindi, kas mindi vastu ööd või mindi vastupäeva või mindi hommikul või õhtul või kõik olid ühes justkui nagu laulus sees. Ja vaat see on nüüd see asi, et see regilaul on selline nagu salakeel, ega ta sulle otse midagi ütle, aga samal ajal kuidas oli, hakkas vilt nagu jooksma, eks ju, kuhugi mindi, mitmekesi mindi mingid ilus hommikuvalgus säskonna õhtu valguseks, kuskil hakkab mingi pilt jooksma Vaizzanse regilaulu selline salavõlu või salakeel, et et temast aru saada. Selleks tulebki teda natuke kaugemalt vaadata, et vahest ma ikkagi toon võrdluse selle maalikunstiga, et noh, siin on, pilt on võib-olla lihtsam, niimoodi pintslitõmmet ei näe. Aga mõne pildi puhul maali puhul on see, et kui sa vaatad neid pintslitõmbeid hästi lähedalt siis ta tegelikult ei näe, mis selle pildi peal on. Sa hakkad sellest aru saama siis, kui sa paned Vilde endast kaugemale ja näed, et ei olegi, lihtsalt võtab võtta. Et ongi pilt vot regilaule, kui mulle tundub, et on umbes sama asi, et kui sa hakkad iga värsirida niimoodi eraldi vaatama siis sa lähedki omadega ummikusse. Sest ta keerutab ja keerutab ja ta ei näita sulle nagu midagi otse kätte. Muidugi on olemas ka selliseid regilaule, mis on tõesti õpetussõnad näiteks noorikule, kuidas elada niimoodi, et pulmalaulud hästi tihti, et kuidas leida endale õige kaaslane, kuidas olla virk, kuidas oled tragi oma töid teha korralikult, ära väga palju õpetusi sellest, kuidas hoiduda joodikule mehele minemisest, mis sind ees ootab, kui sa lähed joodikule mehele? Need on tõesti sellised üsna otsekohesed lood, kuigi ka seal peab jälgima seda, kuidas ja mida öeldakse. Ja seal ka päris otse niimoodi see, see asi ei kõla. Ja võib-olla see kaan, mida mulle regilauluõpetaja, mis elufilosoofiat, et et alati ei teagi, võib-olla unistama sellest lõpust ja mõtlema, et eesmärgini jõudmisest, vaid tegelikult on see protsessi nautinud testimine või see lihtsalt see, et sa kulged koos selle lauluga lauladki uuesti tuled jälle tagasi ja see on nagu see filosoofia tegelikult seal taga mitte nüüd kiirelt spurt ja järgmine siht, eks silme eest, võib-olla tänapäeva maailm soosib sellist pidevat, sihtide vahetust või virvarri, aga et regilaul on vastupidi ta nagu protsessi nautimise muusika kohal olemise ja vaimu kirik kui see muusika. Aga jah, need tekstid on selles mõttes sellised keerukamad ja miks nad mulle meeldivad, on sellepärast et mulle kuidagi tundub, et et nad annavad mulle hästi palju sellist mõtteruumi. Interpreteerimisruumi. Ma saan ju mõtelda sinna oma maailma taha, eks ole, kus me lähme kuuekesi üle välja viiekesi, kus me lähme vastu ööd vastu ööd vastupäeva Akis need üldse lähevad. Kas meie siin läheme või läheb keegi teine või kuhu ta läheb, et kõik, see on ju minu mõelda. Ja kui mina seda praegu laulan, siis mul on seal juba oma mõtte taga ja ma usun, et kõik need inimesed läbi nende aastasadade võib-olla tuhandete täpselt samamoodi nad said selle teksti emapiima kaudu. Ja nad samamoodi panid sinna ju oma elu sisse oma mõtte, oma tundeelu. Lihtsalt nad jätsid selle laulu selle struktuuri alles jätsid isegi sõnad alles. Et see on selline. Mulle tundub, et see on nagu hästi suure vabaduse laul see regilaul. Et ta ei ütle sulle niimoodi otse asju, kuidas peab või, või mismoodi sa pead mõtlema või maailma nägema. Näiteks on hästi huvitavad sellised natuke müütilised, müstilised lood. Võib-olla mõndadel, tutvustan. Jälle on üks laulutüüp, folkloristid on pannud sellele nime haned kadunud. Ja selleks selline kummaline lugu, kus üks tüdruk saab siis sellise töö, et ta peab minema, Mahanesid hoidma jõe äärde ja siis tuleb, kas tuleb tuul või tuleb mingi kuri lind ja varastate haned ära viib ära ja siis ta läheb neid otsima ja talle tulevad igasugused tegelased vastu ja lõpuks ta jõuabki mõisasse, kus on siis tema pannakse istuma tema hane haneluudest tehtud tooli peale, antakse süüa oma haneliha, juua oma hanede verd. Ja siis ta võtab selle kõik, keerab endale niimoodi põlle sisselähedaselt mõisast minema ja matab mäe peale ja sealt kasvab üks suur tamm Nendest säilmetest ja mõnes variandis isegi sinna tamme, igas tipus on siis üks laululind tihane, selline lugu, mis me selle looga peale hakkame. Ja siis ongi see, et sa hakkad mõtlema, et mis töö sellele tüdrukule hantimis, sümbol, see on see nagu mingisugune salakeel talle anti mingi tööda, kaotas midagi, ta läks seda otsima ja leidis hoopis midagi muud eest. Et siis hakkadki nagu mõtlema, et mis siis selle taga tegelikult võib-olla või kuidas sina saad seda, kuidas sina oma elukogemuse pealt saad selle sisu sinna sisse mõelda, et mis on, mis on see sinu töö mis võib niimoodi nurja minna ja kuidas sa seda päästa saad ja noh, kõik sellised mõtted tekivad. Ja selles mõttes, et mind väga inspireerivad need lisaks sellele, et nad on hästi võimsad luuletekstid. Kõik need tekstid tegelikult, mida ma olen laulnud, on olnud minu lemmikud, sest et mina seal auta sellist teksti, mis mulle kuidagi kõnelev, ei hakka mulle neid pilte andma, et ma ja mul on oma lemmiktekstid, ma olen Lõuna-Eesti inimene ja mulle tegelikult hästi meeldib ka võru keeles laude oma. Sest kodukandi keeles just, sest et seda ei tohi nagu ära unustada, et need regilaulud on ikkagi sellest ajast, kui hästi suured piirkondlikud erinevused nii keeles kui kultuuris Eestimaal olid nagunii see regilaulu keel on juba iseenesest selline vanapärane, teda on üldse keeruline jälgida. Kui sa paned sinna selle kohaliku keele ka sissetasandi, siis teda tõesti ma ütlen, et need ei ole lihtne niimoodi kohe võtta ja hakata lugema. Ma võin rääkida ainult enda eest, et minus nad tekitavad sellist heldimust, sest et iga kord, kui ma neid loen siis ma olen nii vaimustatud sellest luulest lihtsalt, kuivõrd ilusast Neid asju on öeldud, ei osatud öelda ja kui ma mõtlen nende nende esivanemate peale kes meie mõistes ja tänapäeva mõistes ei osanud ju lugeda, eks ole, aga neil oli nii võimas suuline pärimus et meie tänapäeval õppinud ja lugenud inimestena ei ole ju tegelikult võimelised sellist looma sellisel kujul, sellisel viisil enam. Räägime introviseerimisest, aga tegelikult me ei oska seda, sest me oleme kaotanud seller, keeletaju. Me võime mõelda küll, et noh, kui ma istun maha, võtan paberi ette ja hakkan nagu ennast niimoodi olles lugenud sadu tekste, ma siiski tunnistan, et ma ei ole võimeline nii ilusasti looma. Mul ei teki selliseid kujundeid. Sest et mul ei ole neid ikkagi, ma ei ole neid emapiimaga kaasa saanud. Ja see paneb mind nagu hämmastama imetlema imetus tundma selle laulu vastu. Sest mulle üldse luule väga meeldib ja hea luule puhul on ju alati seesama asi, et ega hea luule sulle ka ei ütle niimoodi otse näkku kõike. Sa Väätset ridade vahet, selle mõtte ise välja mõtlema, sa pead ise selleni jõudma, luulet annab sulle need read ette, et oma sõnamängud, aga selle mõtte pead sina sealt välja ütlesime regilaulu puhul on täpselt seesama asi, et sul need värsiread otse ei ole sulle midagi antud kandik ja sina oled see siis, kes selle mõtteni peab seal jõudma. Et selles osas on ta ikkagi üks väga-väga võimas ja väärt luule ja jälle seesama asi, et et kuna Veljo Tormis tõesti ütles nii paikapidavad sõnad, et see on eesti kultuuri tüvitekstis siis vahel ma olen lihtsalt natukene kurb, et see tüvitekst ikkagi nii väheste inimesteni jõua. Sest et no ma ei tea, kui paljud teist on nende nendest 300-st 1000-st kas või kolme lauluga tutvunud. See on see, miks ma tunnen, et ma pean sellest rääkima ja ma pean seda laulma, sest sest see on meie ühine varandus Need 300000 laulu regilaulu mõnegi uuematest lauludest, meil on olemas ka lõpp, imelised, uuemad rahvalaulud, mis on ka täiesti omaette väga vahvad. Aga just sellest tüvitekstist tahan rääkida. Mina alati väga soovitan, on inimestel võtta see väike hetk ja kasvõi lihtsalt lugeda. Kas sul on mõni selline tekst mille puhul sa oled aru saanud, et ta tõi sulle mingisuguse, väga selge taipamise noh ütleme näiteks, kas või enda elus mingisugune otsustav pööre või või mille puhul sa tõesti mõtlesid, et see on nagu ilmutusse, et sa kuulasid seda, laulsid seda lugesid ja siis sa said selle võrra nagu rikkamaks, targemaks või ilmselt on neid hästi palju. Need varjundid on erinevaid ju ka. Aga et äkki mõni näide. Tead, ma ütlen ausalt, mõnikord on Nad isegi nagu mõjuvad tervendavalt, et mul on olnud küll paar sellist, et väga kummalist hetke, kui ma kahes mingisuguse sellise noorepõlve kriisisituatsioonis olen sattunud mingisuguse väga ilusa teksti otsa ja kuidas see tekst on meil niimoodi kaasa haaranud, et ma olen oma kriisi nagu seljatanud seda teksti lauldes näiteks üks hästi ilus tähe Morrise lugu. Ma ei suuda seda praegu hetkel kohe niimoodi pauhti laulda ja siis on üks põhjaeestitekstiks Haljala tekst minu arust, aga aga mis mind seal paelus, mis mind täiesti endaga kaasa viis, oli see, kuidas, kas see lauliksis kirjeldama tähemõrsja lugu on selline lugu, kuidas siis tüdrukul käivad kosilased, tuleb kuu tuleb päike ja ühel on ühed vead, teisel on teised hädad ja siis lõpuks tuleb see täht taevatäht, kellele siis see tähemõrsja on nõus minema. Ja lihtsalt need kirjeldused, kuidas ta läheb sinna palub oma neid toatüdrukut tonni ja kaid, et nad tooksid talle aidas siis need nii-öelda need pidurõivad. Ja see, kuidas hakkaksid nende pruudi ehtimine. Vaat see kirjeldus küll nagu täiesti niimoodi, et lihtsalt katus sõitma, selleks pilt hakkab niimoodi jooksma, kõik need kuldsed kulda, kirjavööd ja kõik need hakkad ja need mõned ehted ja rätid ja paelad ja kõik, kuidas ta ükshaaval niimoodi järjest hakkab ennast läks. Just seesama lause, kui sa andsid mulle aega kasvada, et anna siis aega ehtida, anna mulle aega ennast valmis panna. Hästi pidulik ja tekkis kohe selline. Kohe pilt jooksis, kohe seletasin kõik oma sellised probleemid ja ja tundsin ennast sellise uhke eesti naisena, kellel on sellised laulud. Nad annavad selles mõttes küll sellise vabaduse või vabastuse, et ma teinekord jälle sa satud sellesse teksti lummusesse ja see teksti lummuses olemine, noh, ta võtab selle argimure korraks nii maha. Sest et ma ei oska seda isegi kirjeldada, ilmselt raamatu lugemine on midagi sarnast, kui sa loed mingit väga head raamatut, siis ta võtab sind, haarab endaga niimoodi, et sa ei, sellel hetkel oma argieluga ei tegele. Võib-olla ka mingi hea film või teatrietenduse mõju võib olla samamoodi nagu minule need regilaulutekstid. Ja teinekord on niimoodi, et see on nagunii pöörane, lihtsalt, et ei sa isegi magama minna, et lihtsalt loed ja loed joodet ja ahetad, et kuidas see võimalik on, et kuidas nad nii ilusasti oskasid öelda. Et võib-olla, et ma niisama siin võib-olla ei räägiks, et tooks mõne näite teile. Ma tahtsin jõuda nende mardi- ja kadrilaulude, nii et see on jälle selline üks osa regilauludes, mis meieni kandunud tänu nendele traditsioonidele, et sa nii kaua elus olnud sanditamise komme. Kes need sandid on, kes need mardisandid ja kadrisandid on, kust nad tulevad ja mida nad tahavad, seda me saamegi ju tegelikult teada ainult laulude kaudu. Sest meil ei ole ju ühtegi muud allikad selleks. Ja selleks, et te mind paremini mõistaksite natuke loen teile ühte Mardisendi teksti, et te saaksite ise mõelda siin väga ilusti kirjeldab seda teekonda väga uhkes ka uhkes regilaulu luulekeeles. Mind tohutult lummab see ja see annab sulle tegelikult selle võtme kätte, et kes need sandid siis on. Laske need mardid sisse tulla, mardid on tulnud kaugelt maata ümbert maailmu, ümarat, kõrvasta Kuuda kumerad alt tulnud halli ilma päält päikese punase keskeltläbi keeru ilma läbi soo Sipa sopa läbi laane lipa-lopa viiseli Vetta vahele kuus oli kurje jõgeda, seitse halba Allikada. Vesi Villenda, Seezza muda müdis Perana ojas selleks mardi Hobene liku mardilinale ka uste kinni mulla peale lina lakke liiva peale valge mätaste vahele pilliroogu pistis silma angervaks ajas südamesse, sõnajalga lõikas sõrmekasteheina käänas kaela. Laske mardid soojasse, mardi küüned külmetavad, mardi varbad valutavad, sõrmeotsad kipitavad. Tohutu Ilus kirjeldas, kus need mardid siis tulevad. Nad ei tule siit ilmast ja selle teksti järgi, sa võid kujutada siis ette seda teekonda Pealt päikese teistpoolt taeva tähtasid ja see juhatab meile kätte, nad ei ole inimesed, nad on hingesandid, nad on kas esivanemate või juba lahkunud hingede inimeste ilma siis kehastunud kujud. Ja see teekond läbi v vanasti ju see vesi oli see piir selle ja tolle ilma vahele kõik see, kuidas see hobune sinna vette kinni jäi ja ja kõik need muud, kuidas need taimed teda lõhkusid, lõikasid ja ja kuidas siis on, et kuidas ei lase siis sisse oma vanavanavanaisa, kes on sellise teekonna läbi tulnud selleks et sulle õnne tuua? Et hästi võimas ja annab hoopis teise vaate sellele. Et meil on sellest jäänud järgi jäänud väike jupikene, Need, küüned, varbad ja sõrmed. Aga see kõik, mis seal, vot niimoodi mina neid laule vaatena niimoodi mina neid uurin. Noh, kõige mõnusam on muidugi see, kui sa saad neid laulda. Aga ma üldse ei alahinda seda, kui sa saad need lihtsalt lugeda, sest see luule on seda väärt, et need lihtsalt lugeda. Ja võib-olla sealtkaudu nende lugemise kaudu tekib see, mingisugune äratundmine on, ma ei tea, kuidas teil on olnud, mina vahest vaatan mõnda vana fotot mustvalget näiteks 30.-te aastate fotot, ma võib-olla isegi ei tunne neid inimesi seal peal, ma ei tea seda kohta. Aga see tekitab midagi mingi sellise sooja tunde, nagu see oleks seal olnud selles maailmas ja näinud neid inimesi. Ja regilauludega on täpselt sama asi, et nad tekitavad sellise hästi sooja tunde, need tekstid seal mingi osa sellest maailmast, mida sa oled nagu kunagi võib-olla kogenud. Ja nüüd ta selle teksti kaudu jälle tuleb ja kõnetab sind. Ja ma usun, et sellel on hästi palju kaasa aidanud, ikkagi need minu põlvkonnas on ikkagi see see suvine maal olek olnud ikkagi sai kus siis elategi looduses. Sest need on ju ikkagi looduse talupoja ühiskonnas sündinud laulud ja see looduslähedus, mis sealt välja kumab nendest tekstidesse looduse kirjeldus. Seda ei saa kuidagi ignoreerida. Et see lihtsalt tuleb sealt esile ja, ja võib-olla ma ei oskaks neid tekste niimoodi vaadata ja lugeda, kui ma oleksin terve elu ainult linnas elanud. See on väga võimalik. Ma ei tea seda et võib-olla siis ma loeksin sealt midagi muud välja, võib-olla näeksin mingeid teisi pilte. Aga just see, et sa oled ikkagi seda suitsusauna lõhna tundnud ja need hommikusi kastasid heinamaid mööda paljajalu jooksnud neid päikesetõuse ja loojanguid näinud nende väikeste laste silmadega. Võib-olla see on see, mis nendest regilauludest paistab. Ja kui nüüd sellest laulmisest veel rääkida, need on ju siiski laulud vaatamata sellele, et nad sobivad ka lihtsalt tuuletekstiks siis hästi oluline roll on ikkagi alati olnud ja on siiamaani eeslauljal. Et nii nagu alguses juttu oli, see ees ja järellaulmine tõepoolest on üks regilaulu olulisi tunnuseid. Ja selline sütitav ja hea energiaga eeslaulja on alati see, kes tõmbab nii-öelda käima selleri. Aga Ma absoluutselt ei ütle, et järellauljal on vähem rolli, et tegelikult on ikkagi hea laulud, teevad kõik lauljad koos see hea laulutunde ja kui ma vahest olen kuulanud neid vanu seto laulukooride salvestusi, siis mis teeb selle nii heaks, ongi see kõik on väga head, eeslaulja on väga hea ja koor on ka väga hea. Et kõik on hästi ja energiaga ja siis ta nagu tõmbab selle käima. Aga regilaule võib laulda ka hoopis teistmoodi regilaulu laulu täiesti üksi. Täiesti omaette. Ja siis on ta hoopis teistmoodi laul. Sedasama laulumis alguses laulsin, kummal ollakse üksi. Võib-olla oleks ta teisiti või näiteks hällilaulud, noh, see ei ole ju kuidagi mõeldav, et me hakkame siin kooliga hällilaulu laulma, eks. Et see ongi, et, et neid on ka ju erinevaid ja neid ongi lauldud erinevalt. Võib-olla üks asi, millele natukene mida ma natuke kummutaks, et praegusel ajal hästi palju räägitakse sellest, et regilaul, et ma võin kõigest lauda ükskõik, hakkan otsast minema ja muudkui hakkan laulma. Ja looniast, kui kogu aeg, siis traditsioonilises ühiskonnas see päris niimoodi ei olnud, et seal ikkagi, mis selle regilaulu puhul mõjus, on see tegelikult see pidev siis ikkagi kordamine. Ja see on see, mis ta talletas selle põlvkondade mällu, sest kui igaüks oleks loonud ise kogu aeg oma teksti, siis see oleks ju kuidagi suutnud talletada kuhugi. Ja võib-olla see on ka üks huvitav koht, millele tasub mõelda, et tänapäeva kunstnikelt ja loovisikutelt ju eeldatakse sellist originaalsust, sa pead kuidagi isegi ehmatama inimesi oma loominguga, sa pead eristuma, sa pead olema teistmoodi. Siis traditsioonilises kultuuris hinnati ikkagi seda, kui hästi sa tundsid seda mustrit, mis olid omandanud, kui hästi sa seda tundsid, see personaalsus või isiklikus võib-olla ei olnud seal nii ületähtsustatud, et see kogukondlikus ja, ja ühislooming on nagu olnud rohkem hinnas, aga me ei saa muidugi mõelda, et, et seal siis tollel ajal nagu üldse ei elanud loomingulise inimesena mugu, võtsid selle vana laulu ja ketrasin ikka oli ja iga hea laulik või hea käsitööline ta võttis selle vana mustri. Pani sinna väikesed nüansid. Et me kaugelt vaatama, et kõik on ühesugune, kui me hakkame lähedalt vaatama, ei ole ühesugune, üks laulik laulis natuke niimoodi, teine laulik laulis natuke niimoodi sedasama lugu, üks käsitööline tegi sellised, sellist värvi kasutasin teine pani hoopis teistsuguse triibu siia. Et kaugelt tundub, et kõik on sarnane, aga just see selline mikrotasandil varieerimine ja loomingulisus, et see on see, mis eristab võib-olla seda tänapäeva hästi suurt eristamise soovi. Et kõik peab justkui olema uus ja sa ei tohi kedagi kunagi korrata. Et võib-olla see on selline mõte, mille üle võib mõelda, ja kui ma ennistasin, rääkisin sellest, et ühte laulu võib-olla ladestunud sadade aastate inimeste tunde mõte, elutarkus siis ühe inimese elu jooksul üle, see ju kuidagi võimalik selliseid kihte saavutada, ükskõik kui värvikate rikkalt sa elad. Sa ei saa sellist sügavust kunagi saavutada. Et see on see, miks ma mõtlen, et need vanad tekstid on nii nii uhked, sest nad on tõesti nii palju aegu läbi käinud ja nii palju aegu läbi näinud. Et meieni siia praegu jõuda ju noh, siis on hästi väärtuslikud, sest et ma ei usu, ei taha kuidagi uskuda, et mingit väheväärtusliku asja kultuur väga pikalt alles hoidab. Kuidagi ei kõla loogiliselt. Kui sa ütlesid, et tänapäeva seda suurt esoteerikat silmas pidades ja kuidas meie eneseabi õpikuid ostame massiliselt kokku ja et regilaul võiks kõike seda asendada täiesti edukalt. Mitte ainult regilaul, igasugune meie kultuuripärand, vaimne, kasvõi näiteks tantsud, laulumängud, imeline materjal, imeline materjal pedagoogilises mõttes. Psühholoogilises mõttes ütles, et noh, mis selle asja mõte on ju alati see, kui ma olen mõelnud selle peale, et inimestel sellises kliimavöötmes, nagu me siin praegu oleme, pimedus on käes, kaamos, nukrus tuleb peale, on täiesti loogiline, et sul on vaja ennast välja lülitada ja teha endaga tööd, tuleb masendus. Et siis ega vanasti gaasikultuuri rumal ei olnud, et mõeldi välja nüüd asjad, kuidas ennast tervendada ja kuidas niimoodi ikkagi ellu jääda, selles et regilaul on üks väga oluline võimalus. Noh, ma lihtsalt leian seda, et võib-olla ei pea alati pöörduma kaugete kultuuride poole, et võib ju vaadata üsna lähedale ja äkki see ongi siinsamas juba olemas. Kõik mina ikka soovitan inimestel alati oma kultuuri tundma õppida, sest et see annab ikkagi hästi suure sellise selle kohe sirgeks ja mõtled, vau sellised esivanemad, selline kultuur, minu oma. Ma kohe tekib selline tohutult uhke tunne, olla eestlane ja elada sellises just sellises riigis siin, sellise maal, riigi kultuurist, mis sa rääkida, me saame rääkida ikkagi nendest hõimudest, kes siin elasid, eks, et riik on väga noor asi. Laulumängud on minu teine hästi suur armastus, sellega ma olen hästi palju tegelenud ja laulumänge õpetanud, laulumängudest ka oma magistritöö kirjutanud. Täiesti fenomenaalne materjal, sobib kõigeks, sobib meelelahutuseks, sobib rituaalide läbiviimiseks, sobib psühholoogiliseks, ma ei tea, enese vabastan kõigeks, tal on kõik olemas, et hästi hästi äge materjal ja ja hästi vabastav, aga laulame, oleme ühe võrukeelse laulu kunagi laulnud selle linti ise must Kikas, Harglast tore nimi, must Kikas. Alguses kuulasin seda riivi salves, kuulun mustikaid ja mustikas. Aga siis ikkagi tuli välja, mustikas oli must Kikas. Siin on väga ilus refrään, lee lee karjalapse laul tegelikult olnud. Võite jälle proovida oma mõttes niimoodi kaasa mõelda lihtsalt tekstile lihtsalt, et ergutada, et siin laulus on võru keel küll, aga äkki saab midagi aru. Kuna kulla kodu Aadule Kadunud on veel munakoori. Läki, kulla kodu, poole, marjakene oma majja. Ime uinu, suutan. Mis tähendas, ema uinub juba oodates ese vaius vahti ja nisa vajub ära vahtides juba, millal sa tuled, kunas, kulla kodu, tule marjakene oma majja. Pea tuleb emme öö pime öö on juba käänega. Varsti tuleb pime öö, 10 tule ämma Räljus, pime, tuleb hämar hõljub. Meil on kodu, kullane, maja marja Warcine. Katus on munakoorist ja hari hamba hambist. Kujutage ette. Kuidas niimoodi ilusasti öelda oma kodukohta, mina ei tea. Pärimusmuusik meelika Hanso kõneles teemal regilaulu imeline ilm. Saade on salvestatud soolu külas Taaveti kultuuri talu rehetoaakadeemias. Ööülikool tänab koostöö eest Viivika Orulat. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2021.