Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku reedese seitsmenda mai päeva sõnumeid, mina olen Uku Toom. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et linn on valmis Tallinna haigla rajamiseks lisaraha otsima. Samas tõdeb ta, et seoses haigla projekti kombel mitmeid küsitavusi koroonaviiruse hulk reovees on hakanud taas kasvama. Ei saa rääkida, et meil oleks siin üks koht, aga üle-eestiliselt näeme siin väikest tõusu. Üldine haigestumus siiski jätkab vähenemist, teadusnõukoda soovitab avada haridusasutused ja kasutusele võtta kiirtestid. Viinis algas Iraani tuumakõneluste neljas voor. Diplomaadid avaldavad lootust, et kokkuleppel jõutakse veel enne juunikuiseid Iraani presidendivalimisi. Euroopa ravimiamet kinnitas, et Faizer Tiia Moderna koroona vaktsiinidel puudub seos harva esinevate hüvetega. Türi lillelaat jääb ka sel aastal ära. Me oleme saanud terviseametilt range soovituse mitte korraldada lillelaata sellel kuupäeval ja nüüd ka valitsuselt. Saime oma pöördumisele vastuse, et lillelaata mitte korraldada. Kohus. Teatas esialgse õiguskaitsealusel põlevkiviõlitehase ehitusloa Eesti väikelinnades on kinnisvarahinnad märgatavalt tõusnud. Jalgpalli Euroopa liiga finaalis kohtuvad omavahel Manchester United ja vilja. Reaalilm püsib nädalavahetusel veel vihmane ning suhteliselt jahe õhutemp rattur öösel miinus ühest pluss viie, homme päeval pluss kuuest kuni 11 kraadini. Teadusnõukoda soovitab ohutusmeetmeid järgides avad haridusasutused ning Tööandjad võiksid laialdasemalt hakata kasutama kiirteste. Riigikantselei avaldab reedeti valitsus nõustava teadusnõukoja soovitused ja sel nädalal siis olid need soovitused, sellised, need on kohustatud teisipäeval. Kuna inimeste ohutaju on vähenenud, näeb nõukoda ühe stsenaariumi Peter tõusu üle ühe ja sinna püsimajäämist, mis tähendaks, et praeguselt oranzilt ohutasemelt liiguks Eesti mai teises pooles taas punasele ehk väga kõrge riskitasemele. Teise võimalusena võib nakatumiskordaja R tõusta lühiajaliselt üle ühe, kuid jääb sinna mõneks hakkaks pidama. Sellises olukorras jääb uute nakatumiste arv igapäevaselt keskmiselt samaks varieerudes ajavahemikus 200 kuni 400 inimest. Kõige vähetõenäolisem on herr pöördumine langustrendi, mille tulemusel tuks riskitase juuni keskel kollaseks, juulis ka roheliseks, aga realistlikum, optimistlik stsenaarium eeldakse, et keskmine päevatase jääb nakatunute arvu poolest varieeruva vahemikus 100 kuni 200. Täna oli nakatunute arv igal juhul 383. Analüüsiti 4931 koroona, kuna viiruse testi ja protsent Ta oli 7,8. Ööpäevaga suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, haiglaravi vajab 313 patsienti ja viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 357 koma. Kas aga koroonaviiruse levik uuringutest reovees rääkides tõdes Tartu Ülikooli professor Tanel Tensoniga, võrreldes nädal tagasi võetud proovidega on olukord veidi halvenenud ja seda peaaegu üle Eesti. Kui me võtame nüüd, et kõik punktid kokku paneb väiksemad asulad vaatanud, palju meil siis on neid rohelisi, kollaseid oranžpunased, et rohelises meile ja midagi kollase on siis keskmine ja oranž kõrge ja punane, väga kõrge, siis roheliste vähemaks läinud ja oranž punaseid punkte on juurde tulnud, nii et üle Eesti on see leib natukene suuremaks läinud. Me ei saa rääkida, et meil oleks siin üks koht, mis vahest ka võib-olla on uuringu võttes kahtlane, et on mingisugune viga sisse tulnud, aga üle-eestiliselt väänasin väikest tõusu. Paraku küll me ikka lootsime, et saame kinnitada, et läheb viiruseleid allapoole, aga jah, ega siin praegu Saaremaal näeme, et Kuressaare on siin roheline, kus me midagi ei leidnud ja siin paar kohta veel, aga muidu on, on see kaart punane või oranž isegi jah, siin kollane on väga ära kadunud, et tõepoolest eestiliselt me näeme, et see tõus on ja ka selle üle-eestilised rendi osas, et kindlasti see nädal ei ole siin alla läinud, et vaiksed lõksud on. Piirangutest veel rääkides siis kõik koroonapiirangud pole olnud ilmtingimata vajalikud ja nende tulemusel on kannatanud paljude inimeste elujärg ja seesugused piirangud on kehtestatud näilise avaliku arvamuse survel. Nii ütles õiguskantsler Ülle Madise täna kuku raadio eetris madise rõhutas taas, kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid täita, kuid kui need inimestele ei meeldi, on õigus ka nii mõelda ja neid mõtteid väljendada, selgitas, et seesuguste piirangute, näiteks ehitus- ja aianduskaupluste sulgemise tulemusel on inimesed kaotanud oma töö ja tulevad vaevu ots otsaga kokku. Ja ka tema arvates tuleks koolid kiirema ja kui tuli koolid kiiremas korras avada. Peale sotsiaalse haridusliku faktori tõi ta välja sooja koolilõuna olulisusest. Toidupakkidest sageli lastele ei piisa, aga vahetame teemat. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on linn valmis Tallinna haiglasse seni plaanitust rohkem panustama. Samas pole tema sõnul kindel seegi, et me Euroopa Liidult soovitud summa kätte saame. Sellest Madis Hindre. Kui jätta kõrvale sisustus, maksab Tallinna haigla valmisehitamine hinnanguliselt ligi 450 miljonit eurot Euroopa taaskäivitamisel rahastust küsib riik selleks 280 miljonit. Tallinna linn on varem öelnud, et on valmis panustama 100 miljoniga. See tähendab, et kusagilt tuleb leida veel ligi 70 miljonit eurot. Otsust, kust see raha võetakse, ei saa lükata kuhugi tulevikku vaid Euroopa komisjon tahab haigla rajamise finantsplaani näha meieta kluses, selgitab tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Loomulikult Euroopa komisjon soovib veendumust, et Tallinna haigla on esiteks rahaliselt jõukohane ja teiseks ka ajalises vaates 2026. Aasta augustiks rajatav. Tanel Kiik usub, et kokkulepe, kust lisaraha saada lähiajal sünnib. Praeguse seisuga riigieelarvestrateegia läbirääkimistel selleks vajalikke vahendeid leitud ei ole. Eeskätt on küsimus selles, et kas Tallinna linn on valmis võtma selle nii-öelda finantsriskiolukorras, kus me teame, et see haigla lõplik hind võib osutuda soodsamaks või kallimaks algselt prognoositust ja täiendavalt on vaja pärast haiglahoone valmis ka meditsiiniseadmeid toetamiseks investeeringuid teha. Kiik lisab, et haiglast räägitakse kindlasti ka tulevastel eelarve läbirääkimistel, kuid praegu riik ühtegi lubadust anda ei saa. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et linn peab praegu arvestama sellega, et kui haigla plaanitud mahus rajatakse, tuleb Tallinnal ostaga meditsiiniseadmed. Suuremas vaesussumma on ikkagi 240 miljonit, seda me teame algusest peale Kissa Klodeerima, kui me lõplikult otsustame. Kõlvart lisab, et Tallinna haigla on linna jaoks prioriteet. Aga need peame tegema väga sügava analüüsi, kuidas me suudame seda koormust kanda ja mille arvelt? Kõlvarti ütleb, et täpsema analüüsiga on pisut aega, kuna Euroopa Komisjoni rahastamisotsus peaks tulema sügisel. Samas vastust 170 miljoni asjus on vaja üsna kiiresti, sest nagu öeldud, taasterahastu taotluses peab kirjutama, kes haigla omaosaluse maksab. Ja põhimõtteliselt seda vastust me oleme valmis andma, et jah, me hakkame nüüd vahendita formuleerima vähemalt 170 miljonit. Samas tuletab Kõlvart meelde, et midagi kindlat täna enam öelda ei saa. Seda enam, et kõige suurem küsimus meie jaoks on, kas Euroopa komisjon meie taotluse ikka rahuldab? See riik saavutab 280 miljonit ei tähenda, et Euroopa komisjon seda kannab, et kahjuks järjekordselt tuleb tunnistada, et see projekt on suure küsimärgi all. Tallinna haigla arutelude taga seisab kogu taasterahastu taotlus ehk kokku ligi miljardi euro küsimine. Tanel Kiik ütleb, et kiirustada siiski ei maksa. Meil tuleb rahulikult hoolega läbi mõelda ja kaaluda võimalikud rahastusallikad, võimalikud projekti vähendamised, võib-olla ka etappidesse jaostamised, et seda kõike ei saa teha piltlikult öeldes ühe nädalaga. Tartu ringkonnakohus rahuldas MTÜ Loodus võlumääruskaebuse ja peatas Eesti energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa. Kuni kohtulahendi jõustumiseni. Otsuse teinud kolmest kohtunikust koosneva kolleegiumi üks liige jäi eriarvamusele. Eesti energia ütleb, et kuna ehitustegevus uue õlitehase rajamiseks pole veel alanud, puudub esialgse õiguskaitse rakendamisel veel otsene mõju. Nüüd aga välisuudised. Kadri Põlendik. Euroopa ravimiamet uuris, kas Faizeri tegija Moderna koroona vaktsiinidel võib olla seos harva esinevate verehüüetega, kuid ei leidnud selle kohta mingeid viiteid. Varem seostas ravimiamet AstraZeneca ning Johnson Johnson i vaktsiinid üliharvade, kuid vahel ka surmaga lõppenud trombidega. Samas on öeldud, et vaktsiinide kasutegur ületab riske. Seni on teatatud RNA vaktsiinide kasutamise järel nii vähe hüübe probleeme, et nende esinemissagedus jääb alla sama probleemi esinemisele vaktsineerimata inimeste hulgas, leidis Euroopa ravimiamet. Rootsis oli koroonaviirus möödunud aastal südame ja veresoonkonna haiguste ja vähi järel kolmas surmade põhjus, kinnitavad sotsiaalhoolekandeameti andmed. Ülemäärane suremus oli Rootsis eelmisel aastal kolm protsenti, naaberriikides täheldati samal ajal keskmisest vähem surmajuhtumeid. Valgevene opositsioonijuhi Svetlana Tsihhanovskaja nõunik teatas, et Valgevene režiimi sunnib järeleandmistele üksnes rahvusvaheline surve. Seetõttu tuleb neljas sanktsioonipakett kehtestada võimalikult kiiresti, vahendas BNS. Opositsioon ootab Valgevenele majandussanktsioone ning poliitilist ja diplomaatilist isolatsiooni, mis sunniks režiimi järeleandmistele. Vaid Euroopa Liidu ja USA, Kanada ja Ühendkuningriigi tõsised poliitilised sammud annavad mingi tagajärje, ütles opositsioonijuhi nõunik. Kohe, kui rakendatakse sanktsioonid, tuleb istuda laua taha ja üritada lahendada kriis rahumeelselt, lisas ta. Viinis algas täna Iraani tuumakõneluste neljas voor ning diplomaadid avaldasid lootust, et kokkuleppele jõutakse enne juunikuiseid Iraani presidendivalimisi. 2015. aasta Iraani tuumaleppe alles jäänud osalised Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Iraan kohtusid umbes tunniks. Üks diplomaatiline allikas ütles enne kohtumist AFP-le, et miski ei ole veel kindel, kuid kõnelused on õigel teel. Ta avaldas lootust, et see jääb viimaseks vooruks. Kõneluste eesmärk on aasta 2015. aasta tuumaleppe ehk kõikehõlmava tegevuskava täitmise juurde. Lepe hakkas tasapisi lagunema pärast seda, kui USA endine president Donald Trump otsustas sellest 2018. aastal taanduda ja Iraanile taas sanktsioonid kehtestada. Trumpi järglane Joe Biden on öelnud, et tahab taasleppega ühineda. USA ei võta kõnelustest otseselt osa, kuid tema delegatsioon peabiinis Iraaniga kõnelusi teiste riikide vahendusel. USA toetus koroonavaktsiinide patentide tühistamisele võib tootjate hinnangul katkestada juba niigi hapra tarneahela ja tuua kaasa kvaliteedi languse. Selle asemel peaksid rikkad riigid hoopis kuhjatud vaktsiine helgemalt jagama. Sel teemal Maria-Ann Rohemäe. Patentide tühistamise toetamist on president Joe Bideni administratsioonilt nõudnud nii aktivistid, lobigrupid kui ka kongressi liikmed sest see annaks vaesematele riikidele võimaluse vaktsiine ise toota. Esindajatekoja demokraadist liikme bluumenovery sõnul on USA olnud algusest peale eelisseisus, sest riigil on võimekus vaktsiine arendada, toota ja laiali jagada. Seni, kuni kogu maailm ei ole vaktsineeritud, pole pandeemia USA-s lõppenud. Endiselt on olemas risk, et nakatumine järgmistes lainetes ja on täiesti mõeldamatu, et me ei tee kõike, mis on meie võimuses, et purustada uute nakatumiste ahel. Ravimifirmad aga kardavad, et patentide tühistamine toob kaasa vaktsiinide kvaliteedi languse sest nende tootmine on keeruline. Kanada rahvusringhäälingu ajakirjanik Linzi tungoum. Sirli hämaren ei räägi eel šamphaese eriti Faizeri ja Moderna emmerennaa vaktsiinide puhul, sest nende tootmiseks on vaja kõrgetasemelisi tootmishooneid, mida arenevates riikides eriti pole. Rahvusvahelise ravimitootjate föderatsiooni ja liitude juht Toomas kuuni. Tehnoloogia üleandmine võtab tavaliselt aastaid, viimasel ajal oleme näinud, et seda on võimalik kiirendada aga tootjate vahel, kellel on juba rohkem kui 20 aastat kogemust. Khani arvates on riikide vaktsiininappuses hoopis süüdi kaubanduspiirangud ja lüngad tarneahelates. Patentide tühistamine võib tema sõnul muuta veelgi keerulisemaks toormaterjali hankimise. Ma pean ütlema, et on äärmiselt häiriv, kuidas rikkad riigid kuhjavad, vaktsiine lõpetavad, vaktsiinikavasid, mis ei puuduta riskirühmasid ja ei ole valmis doose jagama. Kriitikute arvates on aga vaktsiinitootjad peamiselt mures rahaliste kaotuste pärast, sest Bideni administratsiooni teate järel nende aktsiahinnad langesid veel kord, USA esindajatekoja liige, demokraat, Ööblumenouer. No viha peal siin ju. Siin ei tohiks olla vastuseisu. Me oleme riigina investeerinud tohutul hulgal raha, et vaktsiinide arendamist toetada. Nad peaksid meid täielikult toetama. Patentide tühistamise ettepaneku tegid maailma kaubandusorganisatsioonile. India ja Lõuna-Aafrika kõnelused võivad aga võtta, kuid ja tõenäoliselt arutatakse seda juunis toimuval kohtumisel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann, Rohemäe, Washington. Eesti koroonateemade juurde tagasi täna hommikuni oli segane, kas sellekevadine Türi lillelaat toimub või mitteolev. Gengi intervjuu tõi selguse. Türi lillelaada peakorraldaja ja Türi Aianduse ja mesinduse seltsi juhatuse esimees Pille Marrandi. Millise otsuse olete siis langetanud, kas tänavune lillelaat toimub? Me oleme otsustanud, et tänavune lillelaat ei toimu. Me oleme saanud terviseametilt range soovituse mitte korraldada lillelaata sellel kuupäeval. Ja nüüd ka valitsuselt saime oma pöördumisele vastuse, et lillelaata mitte korraldada. Kas te püüate seda otsust õigeks, see oleks toimunud vabas õhus ja ruumi, kui palju? Tegelikult, et on näha, et ümberringi toimuvad laadad, on see nädalavahetuslaadad järgmine nädalavahetuslaadad, et tegelikult ka meie mõtlesime, et me hajutame. Me teeme sektsioonides lasemegi ainult teatud arv sinna sektsiooni inimesi oleks ära jätnud, kultuuriprogrammi poleks pileteid teinud, et meie meeskond oli täiesti valmis seda korraldama. Selle otsusega tegelikult rahul, noh, loomulikult ei ole see tegelikult on ikkagi siia Kesk-Eesti piirkonnale väga oluline sündmus. Et kui meil olid siin kõik poed kinni ja kui jäid piirangud, siis tegelikult ju mujal suuremates linnades said ju kõik inimesed poodides käia noh, riideid osta ja kõik, et ka seda on siin vaja tegelikult taimemüüjad, kes on ikkagi kasvatanud oma tooteid väga kaua ja ongi tegelikult arvestanud mai algusest saadik, käia laatadel, siis mis nemad siis teevad. Kas kauplejad saavad oma platsimaksu tagasi? Me ole isegi platsimaksu veel küsinud, sest me ei tahtnud teha seda, mis eelmine aasta tegime, et me oleks tegelikult hakanud järgmise nädala algusest raha küsima. Filmorunud ära jääb juba teine järjestikune lillelaat, mida see rahalises mõttes tähendab aianduse mesinduse seltsile? No kindlasti see tähendab meil väga raskeid aegu. Et noh, kahjuks nii on, et Türi lillelaat on meie seltsile väga oluline tuluallikas. Et loomulikult meil on ka siin turg, aga Türi turg on kahjuks selline, mis ei too nii palju sisse, et see aasta me oleme kirjutanud ka mõned projektid siia turule, noh, loodame, et need siis tulevad meile. Lõpetame siis siit Türilt teadmisega, et tänavune lillelaat ei toimu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Türilt. Pärnu keskväljaku ja Pika tänava piirkonna arhitektuurivõistluse võitis ideekavand Uus-Pärnu autoritseni Angela Sooniste junn soonist ja Andreas kriga Altai. Ester Vilgats jätkav. Esikoht saab preemiaks 10000 eurot, teise koha töö märgusõnaga lohe saab 8000 ja kolmanda koha tööpärlikee 6000 eurot. Võidutöö üks ideedest on, et v tänav muutuks teatri esise Vaasa pargi osaks ja suletakse autoliiklusele. Liiklus suunatakse Akadeemia tänavale. Silla juures oleks aga ringristmik, et sõidukid saaksid vaata laiale tänavale. Uus Pärnu idee on ka pikale tänavale kuue, kahe ja kolmekorruselise hoone ehitamine, et taastada kesklinna hansalinnale iseloomulik tihe hoonestus. Pikale tänavale jääks neljas sõidurajast alles kaks üks võidutöö autoreid junn Sooniste. Me ikkagi arvame, et see on tegelikult päris reaalne nagu plaan, mida teha, kui uus silt tõesti tuleb, siis liikluskorraldus tegelikult ei pea olema linnas nii tihe, tähendab, autodele ei pea olema nii palju ruumi kesklinnas, et selles mõttes, et see on oluline muutus ja seda tegelikult annab inimestele palju rohkem ruumi, kus olla. Võistlustöö nimi oli Uus-Pärnu mitte sellepärast, et me arvasime, et me tahame luua uut Pärnut ta noh, üks osas on kindlasti, aga tegelikult Uus-Pärnu linn, sellepärast et see võistlusala, kui 1200 Vana-Pärnu põletati maha leedukate poolt, siis Uus-Pärnu, mis ehitati, see esimene linnus on suhteliselt sellel samal võistlusalal. Eesti väikelinnades on kinnisvarahinnad märgatavalt tõusnud, kinnisvaramaaklereid küsitlesid Leevi, Lillemäe, Olev Kenk pähter kinnisvaramaakler Pevkur kinnitas, et Võrus on kinnisvaraturg aktiivne ning kõige enam on tõusnud korterite hinnad. EKA Võru ei erine, me oleme kiiresti nagu Tallinnale järgi tulnud, nõudlus on suurem kui pakkumine, võib niimoodi öelda. Viimasel ajal on tulnud uusi kortereid juurde, nende hinnad on ikkagi 1300 euri ruutmeeter kõige rohkem märgata. Hinnatõusu on ikkagi korterite osas, majad võib-olla natuke tagasihoidlikumad ja krundid ka, kruntide nõudlus on väga suur, aga pakkuda pole. Elamukinnisvara maakleri Arno Simpsoni sõnul on Põlvas samuti korterite ja majade hinnad tõusnud. Põlv on kaasa löönud Tartu ja Tallinna buumigraat. Põlvas on väga aktiivne korterite ostmine, maja tootmine kui ka kruntide ostmine ja Põlvas anda spekulatiivseid ostjaid, eriti isegi Tartu suunalt, kes ostaksid üürimise eesmärgil Põlva linnakortereid. Kesk-Eesti linnade kinnisvara hindade teemal jätkab Olev Kenk Arco vara vanemmaakler Lea Germa. Milline on siis olukord kinnisvaraturul siin kahes Kesk-Eesti väikelinnas Paides ja Türil. Eks meil on täpselt samasugune olukord nagu suures linnaski, et kui peaks keegi küsima, kas praegu on õige hetk osta, siis ma ütleks sama moodi, et õige hetk on müüa. Aga ostmisega mina ootaksin, kas on üldse Türil maju Paides, Türil praegu müügis müügis on, aga tegelikult ikkagi napib, et tahtjaid on rohkem ja ostuhuvilisi on rohkem, kui teil kaupa pakkuda lihafirma. Kas te oskate öelda ka, kui suur see hinnatõus on olnud, võrreldes näiteks aasta või kahe taguse ajaga oleneb sellest varast? Väga heas seisukorras varad on tõusnud ikka päris hästi seal 10 kuni 15 protsenti. Maile Meius räägib, milliseks kujuneb ilm. Skandinaavia põhjaossa jõudnud madalrõhkkonna lõunatiib ulatub Eestini ja selle mõjul on meil täna õhtul pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni kaheksa kraadi. Uus madalrõhkkond liigub Poola kohalt kirdesse ja Eesti jääb homme selle lääneserva pärast konna kaugenedes õhurõhk tõuseb ja Läänemerele kohale kerkiva kõrgrõhuharja toel paraneb ilm Eestiski. Öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Kagu-Eestis võib sadu tihedam olla. Paiguti tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, saartel lääne ja loodetuul neli kuni 10, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal saartelt alates pilved hõrenevad ja saju tõenäosus väheneb. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 13, rannikul kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 11 kraadi. Ja spordiuudised Ragnar Kaasik Jaapani valitsus otsustas täna Tokyos ja veel kolmes piirkonnas eriolukorda mai lõpuni pikendada. Jaapani peaminister Joshi hiide suuga sõnul on uute juhtude näit siiani liiga kõrge. Viimase 24 tunni jooksul tuvastati Tokios koroonaviirus 907-l inimesel. Tokyo olümpia algab 23. juulil, mis tähendab, et eriolukorrale lõppedes jääb avatseremoonia nii vähem kui kaks kuud. Jaapan ning rahvusvaheline olümpiakomitee kinnitavad endiselt, et olümpiamänge ära mingil juhul ei jäeta. Pealtvaatajaid Areenidele aga ei lubata. ATP tenniseturniiril Madridis pääses esimesena finaali austerlane Dominic tiime. Veerandfinaalis jäi tiim ameeriklased Johnistneri vastu küll kaotusseisu, kui kaotas esimese seti kolm. Kuus, kuid võitis siis järgmised kuus. Kolm ja kuus. Neli ning pääses nelja parema hulka. Samuti Madridis peetava naiste turniiri finaalis on maailma esireketi austraallanna Ashley paardi vastane valgevenelanna Arina sabal MK. Eile hilisõhtul toimunud poolfinaalis võitis avalenka venelannad Anastasija Pablo tšenkovat kuus. Kaks, kuus. Kolm. Naiste finaal on kavas homme. Jalgpalli Euroopa liiga finaalis kohtuvad omavahel Manchester United ja villareal. United kaotas poolfinaali kordusmängu AS Rooma vastu küll kakskolm, kuid pääses kahe mängu kokku võttes koondskooriga kaheksa, viis siiski finaali. Villareal mängis Londoni Arsenaliga aga null null viiki ja kuna oli esimese mängu võitnud kaks, üks, pääses samuti finaali. Villa Real pääses Euroopa liiga finaali klubi ajaloos esimest korda. Nende peatreener Unai Emery on euro Abba liigasse villaga aga juba kolm korda võitnud. Euroopa liiga finaal toimub 26. mail. Eesti kurlingunaiskond kaotas Kälgeris toimuvatel maailmameistrivõistlustel ööl vastu tänast Taani naiskonnale kuus. Üheksa. Viienda mänguvooru kolme punkti abil asus Eesti kohtumist vahepeal viis, neli juhtima ja Seitsmenda vooru järel oli seis viis, viis viigis. Otsustavaks sai aga kaheksas voor, mis kaotati null. Kolm. Eestil on 11-st mängust üks võit 10 kaotust, millega ollakse 14 naiskonna konkurentsis viimasel kohal. Oma viimased kaks matši peab Eesti täna öösel Jaapani ja Šveitsi vastu. Need olid siis tänase päevakaja sõnumid aitäh kuulamast.