Kell sai kuus. Päevakaja võtab kokku laupäeva, kaheksanda mai, uudised stuudios on toimetaja Reet Weidebaum. Riigijuhid keskendusid Euroopa ülemkogul debatile koroonavaktsiini patendi kaotamise üle. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt loodab, et siseriikliku vaktsineerimispassi saab kasutusele võtta suve esimesel poolel. Reopalu kalmistul korrastatakse kultuuriloolisi hauatähiseid, mis langesid ristirüüste ohvriks. Jahtlaev Linda osaleb suurte jahtlaevade regatil, kus Eesti jaht osales viimati 30 aastat tagasi. Saatori toimetaja Airika Harrik räägib Eesti jalgpalli mainest 20. sajandil. Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalseeria avamängu esimese poolaja võitis Kalev Cramo Pärnu Sadama vastu nelja punktiga ja ilm läheb alates homsest tublisti soojemaks. Õhutemperatuur tõuseb kuni 14 plusskraadini. Alustame välisuudistest. Äsja lõppes portos Euroopa ülemkogu, mille põhiteemaks oli taaskord koroonapandeemia. Peaminister Kaja Kallase sõnul keskendus arutelu suuresti koroonavaktsiini patendi kaotamisele, jätkab Joosep Värk Brüsselist. Porto tippkohtumine oli sel aastal esimene kord, mil Euroopa riigijuhid näost näkku kohtusid ning seetõttu venis ka eileõhtune arutelu koroonapandeemia üle hiliste öötundideni. Selle üheks põhiteemaks oli koroonavaktsiinide patendid, mille kaotamist suur osa maailmast ootab. Peaminister Kaja Kallase sõnul kõlas nii argumente selle toetuseks kui ka vastu. Kui me vaatame, mis on probleem praegu vaktsiinidega Euroopas, siis ei ole mitte see, et intellektuaalse omandi õigused oleksid kuidagi piiratud ja neile ei pääse ligi, vaid probleem on selles, et ole lihtsalt piisavalt tootmisüksuseid ja tootmisvõimsust. Et me mäletame ju paar kuud tagasi Euroopa Komisjoni volinik kultuuriEuroopas, kus ta otsis neid võimalikke tootmisvõimsusi, kus saaks veel toota vaktsiine Nende patentidega, mis siis olemas on ehk siis kas see on tõesti probleem, mida on vaja lahendada. Aga teiselt poolt kõlasid need argumendid, et, et me ei ole nii-öelda turvalised, kui, kui kõik ei ole turvalises tsoonis, ehk siis kui kõik ei saa vaktsineerida ja eelkõige siis kolmandate riikide ees on meil vastutus, et siis nendest intellektuaalse omandi õigustest loobuda, nii et saaks siis toota neid olemasolevaid vaktsiin ega ka mujal. Noh, arusaadavalt erinevate riikide ravimifirmad, kes on väga kiiresti patendid välja töötanud, on siis ühelt poolt ka argumenteerima ees, aga, aga noh, mulle tundub, et, et praegu üldiselt tunnetus oli, see, et probleeme ei ole praegu intellektuaalse omandiõiguses, ei tähenda seda, et paari kuu pärast kui juba Euroopa on vaktsiinidega piisavalt kaetud, see diskussioon ei jätkuks. Lisaks patentidele räägiti ka rohelistest digitõenditest ehk koroona sertifikaatidest. Kuigi riigijuhid on seda küsimust juba korduvalt arutanud, leidus siiski rohkelt eriarvamusi, kus ja kuidas neid kasutada saaks. Ka Eestis on ju aprilli lõpust juba sertifikaat toimimas, aga see ei ütle seda, et kus sa seda kasutada või et esialgne kokkulepe on ikkagi see, et piiri ületusel siis siis tahaks neid sertifikaate kasutada, aga riikide siseselt on ikkagi väga erinevad arvamused. Ja, ja võib-olla see peabki nii jääma, et liikmesriik ise otsustab, kuidas ta siis siseriiklikult seda seda kasutab või ei kasuta. Järgmine kord kohtuvad riigijuhid juba mai lõpus Brüsselis. Joosep Värk, Brüssel. Aga jätkamegi siseriiklike vaktsineerimispasside teemal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt avaldas Erle loonurme-le antud intervjuus lootust, et Eestis saavad juuni alguseks passi ettevalmistused tehtud. Ehk me saame tegelikult kõik rohkem, mitte kelleltki ei võeta mitte midagi ära ja, ja ei ole esimese järgu või teise järgu inimesi ette kui tuua lihtsalt sihuke hüpoteetiline näide. Ma toon Taani näite, et kui Taanis näiteks on lubatud 25 protsenti täituvust, siis need inimesed, kes hakkas läbi põdenud negatiivse testiga jamaga kiirtest, on siin oluline või on vaktsineeritud, et nemad selle 25 protsendi piirangu alla ei lähe. Ehk et siis 25 protsenti ja tegelikult nendele, kes sellele kolmele kriteeriumile ei vasta, ehk tegelikult saab inimesi rohkem minna restorani ja ohutut minna restorani, sest turvalisus on kõige olulisem. Me saame selle avamise teha turvaliselt ja ega covid ei kao ära kuhugi, et kas ta meiega kaks aastat või 20 aastat, seda mina ei oska öelda ja seepärast me peamegi välja töötama lahendused, mis võimaldavad meie elu võimalikult paindlikult korraldada ka siis, kui tuleb järgmine viiruse laine. Millal see tuleb? Jälle on raske öelda, aga suure tõenäosusega tuleb, et seal ta loogikat. Aga mida see nende jaoks tähendab, kes ei ole vaktsineeritud, kes ei taha lasta ennast vaktsineerida? No nii nagu ma ütlesin, et me ei räägi ju ainult vaktsineerimisest, räägime ka testi tegemise võimalusest. Ja me räägime ka sellest, et on võimalik ka ilma tingimusi täitmata kohti külastada. Et selles mõttes inimesed segunevad lõbuks ja kas ongi väga okei, selles ei ole ju mitte midagi halba, et ega needsamad inimesed on ju segunenud toidupoodides jaekaubanduses igal pool, et me ei peaks nagu, võib-olla nagu ennast liiga palju kinni mõtlema sellesse, et et me nüüd kuidagi jaotame ühte või teise ossa, et loomulikult segunevad ja kõige olulisem on ju see, et, et nakatumise risk oleks väikseid ja nakatumise risk on väiksem, kui inimesed on vaktsineeritud või nad on läbi põdenud või nad on negatiivse testiga, et testime, teeme ju praegu ka, kui lennuki peale on vaja minna. Nii et need arutelud seisavad veel kabinetis ees, et kuidas täpselt, nii et selles mõttes tuleb natuke oodata. Reopalu kalmistu kultuurilooliste hauatähiste kordategemiseks võib kuluda kolm aastat. Muinsuskaitseamet eraldab tänavu reopalu kalmistult varastatud nimeplaatide ennistamiseks 12 ja pool 1000 eurot, kuid kultuuriministeerium omakorda on lubanud anda toetust veel kahel järgmisel aastal. Olev Kenk jätkab. Kohalik pensionär sai möödunud aasta lõpukuudel ristide küljest segamatult varastada 200 vaskset või messingist nimeplaati, kuna reopalus polnud kalmistuvahti kokkuvolditud. Kultuuriväärtuslikud metallitükid jäid esialgu märkamata Kuusakoski Paide kokkuostupunktis. Nüüd on Paide linnavalitsus palganud kalmistuvahi ja äsja tuli teade kultuuriministeeriumilt, et nimeplaatide ennistamine võib alata. Paide linnapea Priit Värk selgitab. Paar päeva tagasi tuli vastus ka kultuuriministeeriumist, kus öeldi, et Paide linn saab siis osaliselt toetust muinsuskaitseametist. Kui meie taotluses oli summaks peaaegu 50000 eurot, siis praegu on meile tagasi tulnud informatsioon, et me saame kolmel aastal iga aasta circa 12400 eurot nende siltide taastamiseks. Kui teeb siis pea 37000 eurot ja siis kolme aasta jooksul kavatseme ka taastada. Ülejäänud summa tuleb siis linna eelarvest ja loodetavasti ka head linnakodanikud tulevad appi. Ja sellel aastal juba alustame siis esimeste töödega. Kuigi raha abi oodatakse ka linnakodanikelt, plaanib linnavalitsus kahju välja nõuda kalmistut rüüstanud 70 kuueaastaselt rõha külamehelt, kelle politsei kinni pidas. Taas kord Paide linnapea Priit Värk. Kavatseme pöörduda kohtu poole, et ta hüvitaks selle, eks seal, omaette küsimus on see, et kui palju on tal endal nagu maksevõimet, miks kalmistuvaht seda rüüstamist ei märganud, sellepärast et vahepeal reopalu kalmistul ei olnud kalmistuvahti eelmine kalmistuvaht lahkus ja siis oli paus. Aga tänaseks on meil taas kalmistuvaht olemas. Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründomylts. Suur lootus on, et ikkagi see ajalooline väärtus originaalplaatide näol, siis saab siin kalmistul olema mõne aasta pärast taas tagasi tervitanud. No pärast seda juhtumit on üle Eesti rukola kalmistu saanud väga suurt tähelepanu. Milliste kultuurilooliste isikute hauad siin on? Tõepoolest rukola kalmistu on siis selline huvitav ballett eesti kultuuriloost siia siis on vaetud nii augus välistima uurimise rajaja, prohvet, maltsvetlus, nobelist esse esivanemad kui ka mitmed teised siis meie kultuuriloos siis lokaalselt tähtsust omanud tegelased ehk teisisõnu, see on justkui nagu mälumaastik siin keset testima südant. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide, Pärnu Jahtklubi jahtlaeval hinda meeskond teeb ettevalmistusi, et osaledad hoolshipstressil ehk suurte purjelaevade regatil. Sellest 1956.-st aastast toimuvast regatist võttis Eesti jaht viimati osa 1992. aastal. Ester Vilgats jätkab. Linnad Pärnu Jahtklubi kai äärest ei leia, sest seda pole veel vette tõstetud ja alus vajab enne tähtsat sõituga pisut vuntsimist. 1978. aastal Poolas ehitatud jaht on 16 ja pool meetrit pikk ning neli ja pool meetrit lai. 14 aastat oli Linda Tallinna merekooli õppelaev. Nüüd on see eraomandis. Võimalust osaleda doosid trassil peetakse väga oluliseks Linda reederi tools reisiprojektijuht. René Varek. Me sõidame kõik etapid kogu regati jooksul, kus on neli ametlikku etappi plussis, laevaviimine starti Klaipedas ja laeva toomine tagasi Zeutheni linnas, Poolas osaleb 46 meeskonnaliiget, nii et, et see on päris rohkearvuline ja suurprojekt doosi, mis tähendabki seda, et osalevad jahtlaevad alati 10-st meetrist, mis ei olegi nii väga suured, kuid selle sajakonna laeva hulka üle pooled on kindlasti kahe kolme mastilised pikemad kui 40 meetrit. Suured ookeanipurjekad, kus meeskonnaliikmeid võib laeva peal olla 40 kuni 140. Oma 12 meeskonnaliikmega on Linda üks väiksemaid jahte selles laevastikus. Linda kapten Elmo Saul. Sõita Linda laevaga sellist tools regatti seal midagi väga erilist. Siin on palju ajalugu, Linda laeva, ajaloo, merendusajalugu ja missiooni, seda noortele kõikidele anda edasi, et vastutus on suur ja kõrge. Regati reeglite järgi peavad poole meeskonnast moodustama kuni 25 aastased noorpurjetajad. 23 aastane Julius Tarand on üks nendest. Suurem avamere purjetamiskogemus tuleb siit sellelt võistluselt, sel suvel ma loodan, purjetanud olen pea 14 aastat ja enamjaolt väiksemate paatidega, nii et seekord väga suur hea võimalus kaasa sõita sellise erakordse võistlusega suurte purjekatega ja näha erinevate riikide purjekaid. Regatt toimub 26.-st juunist kolmanda augustini. 18. juulil väljuvad laevad Tallinna sadamast ja lahend rivistub kogu laevastik üles, mis on purjetajate sõnul suurepärane vaatepilt. Jalgpall oli Eestis enne teist maailmasõda mainekal spordiala kui praegu. Nii leidis Tartu ülikooli ajaloolane Indrek Schwede oma doktoritöös. Airika Harrik räägib lähemalt. Novaator. Tartu Ülikooli värske doktor Indrek Schwede vaatas oma väitekirja jaoks läbi spordialade meediakajastusi Eestis. Ta märkas, et maailmasõdade vahel käisid meie meediast enim läbi kergejõustik ja jalgpall, jätkab Indrek Schwede. Ma tahtsin välja selgitada, et mis juhtus Eesti jalgpalliga, mis kahe maailmasõja vahel oli kõige populaarsem nelja näitaja järgi. Esimene oli harrastajate arv, teine oli publiku arv, kolmas oli alaliidu tugevasti jõukam positsioon võrreldes teiste aladega. Ja neljas oli, eks ole, see esindatus meedias. Kuna Eestis ei olnud 100 aasta eest sisehalle, kogunes enim publikut staadionivõistlustele, sealhulgas jalgpalliplatsidele. Kui ajakirjandus näeb, et tuhanded inimesed käivad jalgpalli vaatamas, hakatigi seda kajastama võrreldes teiste aladega, eks ole, midagi kuskil võistlusi nii palju ei olnud. See kõik tähendas seda, et jalgpall sai oma auditooriumi ja kuna ta pakkus niivõrd palju kaasaelamislusti ja rõõmu, siis sealt jalgpalliväljakut hakkasid tulema ju kangelased hakkasid tulema need, kellest rahvas rääkis, kes ajakirjandus kirjutas. Ühtlasi sai jalgpallist 1900 kahekümnendatel aastatel maailmas profiliigade ka spordiala, nagu mujal Euroopas, tekkisid oma jalgpalliklubid ka meil. Välismaiste klubidega kohtudes tuli eestlastel esialgu vastu võtta kaotusi, kuid Schvede sõnul olid meie klubid Euroopa tipptegijate vastu igati konkurentsivõimelised. Nõukogude ajal leidsid eesti vutimängijad endaga üleliidulises konkurentsis, kus oli üha raskem pildil püsida. Samuti soosis Nõukogude spordipoliitika Schvede sõnul individuaalalasid, sest seal oli kergem lääneriikide kõrval silma paista. Eestlasi peletas jalgpallist eemale ka venestamine. Ka selles hirmu õhkkonnas, eks ole, millest ma ka kirjutan oma töös, et eestlased olid ju need, kes aitasid ka Vene jäärockile õlga alla panna ja esimesed kontaktid lätlaste eestlastega andsid neile viska niuksed olulist teavet, et kuidas siis jäähokit mängida ja, ja boksis oli ju Eesti eks ole olümpiahõbe ja üldse väga populaarne ja sealt hakkasid taanduma, nii et see on selline ka niisugune rahvuspsühholoogiline efekt, avaldus siin. Taasiseseisvunud Eestis on jalgpalli maine olnud visa taastuma. Schvede sõnul on asi osaldulnud satelliit televisioonis, mis lubab kohalikul publikul jälgida rahvusvahelisi liigasid. Televisiooni mõju on samas üleilmne mure, sest tippliigade vaatamine kaotab kõikjal vaatajate huvi kohaliku mängu vastu. Kuigi eesti jalgpalli tase on kõikuv, on praegustel noortel sellesse siiski rohkem usku ja rohkem motivatsiooni kui nõukogude ajal, leiab Schwede. Jah, palun, kommunismiohver, ütleme niimoodi. Jalgpall tahab selle ülekohtu taastada, tahab võtta, eks ole, sisse selle positsiooni, mis tal kunagi oli. Ilmast räägib nüüd Kertu sild. Ööl vastu pühapäeva laieneb kõrgrõhuhari, Eesti kohale on enamasti selge kuiv ilm. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval eemaldub kõrgrõhuhari Eesti kohalt aeglaselt itta. On vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma. Õhtupoolikul läheneb merelt sajune madalrõhulohk ning saartele jõuab tihedam vihmasadu. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, pärastlõunal saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 13, tuulele avatud rannikul kohati seitse kraadi. Spordiuudistega on stuudios Juhan Kilumets Kalevi spordihallis on Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalseeria esimeses mängus vastamisi Kalev Cramo ja Pärnu sadam. Avaveerandi võitis Kalev seitsme punktiga 20 13, Pärnu suutis teisel veerandil vahet pisut vähendada ja poolajapausile mindi Kalevi 38 34 eduseisul. Teist poolaega alustas paremini Pärnu, kes pääses kolmanda veerandaja keskel ka juhtima ja juhib minut enne veerandaja lõppu kahe punktiga. Tiitlikaitsja FC Flora alistas Eesti jalgpallimeistrivõistlustel koduväljakul Tallinna leegioni kaks. Üks. Hooaega viie võidu ja kahe viigiga alustanud Flora on seitsmeteistkümne punktiga liigatabelis kolmas. Suurimad konkurendid Paide ja Levadia on pidanud kaks kohtumist rohkem, Biden on 23 ja Levadial 22 punkti. Hooaja teise võidu teenis Kuressaare, kes sai võõrsil üks. Null jagu Tartu Tammekas. Mõlemal meeskonnal on seitse punkti. Eesti rannavõrkpallikoondis kaotas Türgis toimuva Tokyo olümpia kontinentaalkarikasarja kvalifikatsiooniturniiri veerandfinaalis Itaaliale mängudega üks. Kaks. Otsustavas kolmandas mängus võitsid Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar avageimi küll 21 15, aga seejärel vigastas Tiisaar hüppeliigest ja kahes järgmises geimis olid paremad juba itaallased. Homme on viienda koha mängus Eesti koondise vastane, Leedu. Eesti naiste kurlingu koondis Saigel käris jätkuvatel maailmameistrivõistlustel Põhiturniiri viimasel päeval veel kaks kaotust ja pidi kokkuvõttes leppima viimase ehk 14 10. kohaga. Eestlannad jäid Jaapanile alla kuus. Üheksa ja kaotasid seejärel tiitlikaitsjale põhiturniiri parimale naiskonnale Šveitsile viis, üheksa. Eesti koondis lõpetas MM ühe võidu ja 12 kaotusega, ainus võit saadi Saksamaa üle. Kreeka-rooma maadleja Helari mägisalul aegs. Sofias toimuval Tokyo olümpia kvalifikatsiooniturniiril jäi teine ring ja mägisalu seega olümpiale ei pääse. Olümpiapileti teenimiseks oleks pidanud jõudma finaali. 20 aastane Eerik Haamer ületas USA-s toimunud võistlusel teivashüppes kõrguse viis. 61 ja kerkis Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale ühe sentimeetriga mööduste edetabelis Erki noolest. Valeri puhkreijevi Eesti rekord on viis, 86. Vormel üks sarja hooaja neljandal etapil Hispaanias võitis kvalifikatsiooni Mercedese sõitja Lewis Hamilton, kellele see on karjääri 100. kvalifikatsiooni. Aitäh Johan ja selline saigi Päevakaja laupäeval, kaheksandal mail ilusat õhtut.