Tere õhtust, jälle hiiu meil kihi ju titele tuleb meele, et üsna hiljaaegu Smi rääkisime Järvi Kokla Camiite kohanimede käänamisest ja siis oli selge asi, jätsime viie minutiga, ei saa mete vastale. Ja sellepärast me arutame neid asju täna säält edasi kostmineva kordusjutt katki jäi. On sul siukseid? Lemmikkülanimesid veel või on sul mõnega, mis on vähe kahtlust tekitavad, et mismoodi neid ütelda? No ma mõtlesin, ma küsi just suu käest neid SD lõpulisi nimesid, et neid on Eestis on kuskil seal Lõuna-Eestis ja siis on Hiiumaal ja meil on hästi palju Hogaste, Heljaste, Tarraste mudas, tekitaste kodestega, uste, Kaleste hirmuste, Malvaste putkaste kuriste, et nendest saab kõige luuletuse, aga et mismoodi sa ütled, sellepärast et eesti keeles öeldakse, et peab ütlema Hagastesse ja Hillestesse ja mudastesse, jaga ustesse. Aga kas Hiiumaal pole ka mitte sedasi, et võib öelda lihtsalt, et ma lähe õige Hogaste. Jah, kui hakkad ütlema, siis ikka pigem ütled võib-olla nii-öelda Malvastesse, aga hiidlaste kipuvad neid sona lõppusid, et hea meelega jätma ja meil on paljud kohanimed nii et, et ei pandagi mingit lõppu sinna, et me lähmegi tõesti mudast ja, ja jõgi mistahes muus külla ja Kaleste. Ja nii on see tavapärane küll, et see lõpp jäetakse täitsa, aga siiski muudu, kui nüüd lõppu tahad panna, siis ma ei ole kuulnud, et keegi läheks nüüd mudas tele või, või Malvastele, et see on küll, et siis ikka minnakse sinna sisse. No mõned on ka niisugused hästi, võib-olla muu maaga ühes astumises, et meil on paar saare nimelist küla nagu kõrgesaare ja hiiesaare ja siis me lähme saarde, et ei lähe ka kõrgessaare lee või saare lee. Ja selle koha peal ma olen viimasel ajal hakanud tähele panema just mandriinimesed, me ise ei kasuta ju mitte kunagi sedasi, aga mandriinimesed tulevad Hiiumaale ja siis ise ütlevad meile saarde. Ega, aga vot seda vormi hiidlased ise küll kunagi ei kasuta. Ja teine, mis on, eksju? Hiiumaa nüüd ma olen hakanud jälle tähele panema, jälle mandriinimeste seas levib, et ma lähen hiidu, pole elu seeski kuulnud, et mõni inimene hiidu läheks. Aga mandriinimesed, kõik see suvi eriti tulid hiidu ja siis võib-olla tulid ka saarde. Jah, ja meil on küll nende saartega ja laidudega on vähe omamoodi segadust, et Kassari saare peal on küll, et, et nonii ütleb, et lähen kassarile, justkui läheks saare peale, no on ju saar ka ja orja kuule, aga kohalikud rohkem ikka lähevad kassarisse ja Orjakusse. Ma olen mõtlenud, et vot seal olid ju ka mõlemas saare otsas mõisad ja kui nad läksid nõisa, siis nad läksid kindlasti Orjakusse ja kassadesse naise tööle. Aga kas nad sinna saare peale minemist eraldi üldse nimetasid, et meil on rohkem nagu ikkagi kassarisse Orjakusse minemine olnud tavapäraseks, aga, aga võimalus on siiski. Aga kui sa mõtled, et on ju olemas, sest pisemad saared nagu laiud aga siis väga hiidlane ju ei lähe, laiule, tallab ikka laidu või ka sohilaidu. Jaa, on küll niimoodi ja ei ole isegi kõiki nagu proovinud läbi öelda, et siis tuleb ikka selliseid üllatusi. Puulaid, jahmale, puulaidu, nii, ega me nüüd kõiki vist neid külanimesid siin päris klaariks ei saa. On sul mõni niisugune põnev veel. Näiteks on siin sul nimi nagu kana peeksi, ma ei ole küll kuulnud, et keegi üldse peksis, see võib eksi-le, läheks kõik, läheks kana peeksi. Et ka seal on see, kus see lõpp jääb hoopis hoopis kasutamata. Aga saade rohkem neid omakandisalu, et näiteks kurid, kus kohta sa lähed? Ikka kurisse? Jah, mitte Curry ega kurile ikka kurisse. Ja lähed ka säärele, jah, säärele, mitte säärde. Ikka säärele. Vahest tundub, et on isegi neid selliseid kahte viisi kasutatavaid külanimesid ka, et ma olen kuulnud, et enamasti ma ise ütleks küll, et ma lähen, Valippele hakkab, mõni ütleb, et läheb valibesse ja siis ma hakkan mõtlema, et kas see on kogemata tulnd või või on siin mingisugune nende päädega seosed, muidu meil on kõik need päälõpulised ikka rohkem olnud sel viisil, et me lähme Mans pääle ja, ja Jahagappele ja kidus pele ja Paappele, et aga valitas, olen ma kuulnud, et inimesed ütlevad vahepeal teistviisiga. No võib-olla, et nad mõtlevad siis ka midagi muud, et nad ei mõtle võib-olla seda kohanime nagu sa ennem rääkisid siin mõisatest, et võib-olla nad mõtlevad maa-linna- või ma ei tea, mida, kui nad selle essi sinna panevad, aga muidu see pea tähendab ju ikka seda lõppu. Ja siis ta selles mõttes, et mingi asja lõpp, et ta peaks ikka olema täitsa reegli järgi, see kohanimi peaks ikka olema peele. Me tea, aeg saab ka nüüd jälle nii nobedasti otse ja ei jõua mitte siin kõiki neid kohti läbi Vetta hajuvad edaspidi jälle. Suur tänu kuulamast ja olgu teil ilus jõulukuu.